SISUKORD 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA ISELOOMUSTUS...2 1.1 Planeeritava ala asukoht...2 1.2 Planeeringualal läbiviidud uurimistööd...2 1.3 Olemasoleva olukorra iseloomustus...2 2 PLANEERINGU LAHENDUS...3 2.1 Planeeringuga määratud ehitusõigus...3 2.2 Liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted...4 2.3 Vertikaalplaneerimine...4 2.4 Tuleohutusnõuded...4 2.5 Geodeetilised märgid...5 2.6 Muinsuskaitse...5 2.7 Haljastus, heakord ja jäätmemajandus...5 2.8 Servituudialad...5 3 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE PAIGUTUS...6 3.1 Veevarustus...6 3.2 Reoveekanalisatsioon...6 3.3 Sademevee kanalisatsioon...7 3.4 Elektrivarustus...7 3.5 Sidevarustus...7 3.6 Soojavarustus...7 4 KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE...7 5 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD...8 6 PÄRNUMAA MAAKONNAPLANEERING...9 7 PÕHJENDUSED ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEKS...10 8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED...10 9 KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE...11 JOONISED: 1. Olemasolev olukord 2. Koondplaan (DP-1) 3. Asendiplaan LISAD: 1. Detailplaneeringu ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest (foto)
EESSÕNA Käesolev Kingu I (katastriüksus nr 14902:002:0215) maaüksuse osa detailplaneering on valminud Piret Albert i 24.11.2009 detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku ja Are Vallavolikogu 29.12.2009 otsuse nr 74 alusel. Detailplaneering on koostatud Castor Ehitus OÜ (MTR reg.nr EEP001329) poolt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ja vastuolud planeeritavale maa-alale elamu abihoone püstitamiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneering on edasise projekteerimis- ja ehitustegevuse aluseks. Kinnistul puudub kehtiv detailplaneering. Töö koostamisel on arvesse võetud varem koostatud projektid: Pärnu maakonnaplaneering (1998); Pärnu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003); Are valla üldplaneering (kehtestatud 29.12.2009 Are Vallavolikogu otsusega nr 73); Are valla ehitusmäärus (Are Vallavolikogu 14.03.2008 määrus nr 3). Detailplaneering muudab kehtiva Are valla üldplaneeringuga määratud Sauga jõe ehituskeeluvööndi ulatust. 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA ISELOOMUSTUS 1.1 Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnumaal Are vallas Võlla külas ning piirneb põhjast, idast ja läänest Kääru (kat.nr 14902:003:0158) maaüksusega ning lõunast Sauga jõga. Planeeringuala hõlmab osaliselt Kingu I katastriüksust nr 14902:002:0215. Planeeritava kinnistu olemasolev maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Planeeritava ala suurus on ca 7000 m². Katastriüksuse suurus, mille osale planeeringut koostatakse on 2,96 ha. Planeeritav kinnistu on hoonestatud, olemas on lokaalne kanalisatsioon, salvkaev ja elektriühendus. 1.2 Planeeringualal läbiviidud uurimistööd Topo-geodeetilised uurimistööd Aluskaardiks on kasutatud OÜ Maamõõduteenistuse poolt 10.07.2009 mõõdistatud geodeetilist alusplaani (töö nr TM-400/09). Ehitusgeoloogilised uurimistööd Ehitusgeoloogiliste uurimistööde läbiviimiseks puudus käesoleva detailpaneeringu puhul vajadus. Planeeringuala kohapealne ülevaatus Planeeringualaga tutvuti planeeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele. 1.3 Olemasoleva olukorra iseloomustus Reljeef. Planeeritava ala reljeef on jõesuunalise langusega jäädes absoluutkõrgustelt ca +13,51...+17,19 m vahele. Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus. Planeeritavale alale pääseb kohalikku maanteed ja Saare, Tooma I, Ääre ning Kääru kinnistuid läbivat erateed mööda. Haljastus. Planeeritaval kinnistul kasvab vanale talukohale omane kõrghaljastus nii leht- kui okaspuud. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 2
Hoonestus. Kinnistul asub ühekorruseline taluelamu ehitisaluse pindalaga 220 m² (ehitisregistri kood 103000495), esmase kasutuselevõtu aasta 1874; kuur ehitisaluse pindalaga 97 m² (ehitisregistri kood 103000496), esmase kasutuselevõtu aasta 1876; kuur ehitisaluse pindalaga 41 m² (ehitisregistri kood 103000497), salvkaev ja maakelder. Ehitusluba on väljastatud ja ehitustegevust on alustatud sauna rajamiseks (ehitisregistri kood 120583049), saunal puudub kasutusluba. Kitsendused. Planeeringuala asub osaliselt Sauga jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis. 2 PLANEERINGU LAHENDUS Käesoleva planeeringuga selgitatakse välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ja vastuolud planeeritavale maa-alale elamu abihoone püstitamise seadustamiseks (saun) ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Selgitatakse, hinnatakse ja kirjeldadakse kavandatavate tegevuste eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsitakse tegevuse mõju vältimise ja leevendamise võimalusi. Määratakse planeeringualal kindlaks heakorrastusja haljastustööde ulatus. Täpsustatakse planeeringuala kohta käivaid mitmesuguseid erinõudeid (geodeetiliste märkide säilitamisest, servituutidest, tulekaitse abinõudest jne). Selgitatakse välja planeeringuala tehnovõrkudega varustamise vajadused ja võimalused. Detailplaneeringu lahenduse realiseerimise aspektid ja põhjendused: Omaniku soov rajada amortiseerunud ja osaliselt hävinud sauna asemele uus mahult suurem saun. Amortiseerunud saun asus Sauga jõe ehituskeeluvööndis, ei ole kantud Ehitisregistrisse ja ei asu maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu kuuluval õuemaa kõlvikul. Kinnistul on olemas elekter, vesi (salvkaev) ja kanalisatsioon (kogumismahuti). Planeeringu realiseerumisel antakse ehitusõigus abihoone rajamiseks Sauga jõe ehituskeeluvööndisse. 2.1 Planeeringuga määratud ehitusõigus Kingu I kinnistu katastriüksus nr 14902:002:0215 (osaline, planeeringuala ulatuses): Maakasutamise sihtotstarve. Planeeringuga olemasolevat maakasutamise sihtotstarvet (maatulundusmaa) ei muudeta, kuna tegemist on olemasoleva talukohaga. Hoonete suurim lubatud arv planeeringualal. Planeering ei sea piiranguid hoonete arvu suhtes. Edaspidine ehitustegevus toimub õumaa ulatuses omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala. Planeering ei sea piiranguid ehitusaluse pindala suhtes. Rajatavad hooned. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ühe abihoone rajamiseks Sauga jõe ehituskeeluvööndisse. Edaspidine ehitustegevus õuemaa ulatuses lahendatakse omaniku soovi korral omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. Ehitiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus. Sauna lubatud maksimaalne kõrgus 5,3 meetrit. Lubatud on ehitada 1+katusekorrus hoone. Õuemaa ulatuses lahendatakse ehitustegevus omaniku soovi korral omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 3
Arhitektuurinõuded (saun). Kavandatav ehitis peab oma olemuselt sobima olemasolevate taluhoonetega Hoone välisviimistlusmaterjal: puit. Hoone katusekatte materjal: bituumen. Hoone värvivalikul eelistada loodusega harmoneeruvaid värvitoone. Hoone katusekalle 34. Hoone katuse harjajoon: ida-lääne suunaline. Rajatavad rajatised. Sauna heitvee puhastamiseks rajatakse planeeringualale puhastussüsteem, mis koosneb 3-kambrilisest septikust ja immutusväljakust. Planeering näeb ette puurkaevu rajamise ja aiavalgustite paigaldamise. Rajatav abihoone ühendatakse elektrivõrku kinnistusisese maakaabli abil. Planeering näeb ette sauna ühendamise puurkaevu ja immutusväljakuga maa-aluse torustiku abil. Torustike täpsed läbimõõdud antakse ehitusprojektiga. 2.2 Liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted Juurdepääs planeeringualale toimub mööda kohalikku maanteed ja Saare, Tooma I, Ääre ning Kääru kinnistuid läbivat erateed. Soovitatav on Kingu I kinnistu omanikul seada oma kinnistu kasuks notariaalne juurdepääsu tagamise servituut Tooma I, Ääre ja Kääru kinnistutele. Saare kinnistule seada läbipääsu tagamiseks notariaalne talumiskohustus Are valla kasuks, kuna antud teed kasutavad mitmed kohalikud elanikud oma kodudesse pääsemiseks. Põhjendus avalik huvi. Kõnniteid planeeritud ei ole kuna tegemist on hajaasustusega, kus liiklus on väga hõre. Jalakäijad saavad ohutult liigelda kasutades olemasolevaid sõiduteid. Sõidukite parkimine toimub krundisiseselt. 2.3 Vertikaalplaneerimine Käesoleva töö mahus ei tekkinud vajadust spetsiifilise vertikaalplaneerimisskeemi koostamiseks, kuna olemasoleva olukorra muutmine ei ole vajalik. 2.4 Tuleohutusnõuded Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning tuletõrjeveevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel. Alale kavandatud hoone peab vastama Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 27.10.2004.a. kinnitatud määruses nr 315 sätestatud nõuetele, mis käsitlevad ehitisele ja selle osale esitatavaid tuleohutusnõudeid. Abihoone tulepüsivusklass peab minimaalselt vastama TP3 esitatud nõuetele. Lähimad hooned on planeeritava ala hoonestusalast ca 130 meetri kauguse ning asuvad Uussaare kinnistul. Kingu I ja Uussaare kinnistu hooneid lahutab looduslik tulebarjäär Sauga jõgi. Tulenevalt üksikust ja eraldatud asukohast ning naaberkinnistute hoonestuse ohutust kaugusest ei rajata krundile tuletõrje veevõtukohta. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 4
2.5 Geodeetilised märgid Planeeringualal geodeetilised märgid puuduvad. 2.6 Muinsuskaitse Planeeritaval alal ei asu kaitsealuseid objekte ja planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid midagi kaitse alla võtta. 2.7 Haljastus, heakord ja jäätmemajandus Selleks, et luua looduslähedast elukeskkonda on vajalik säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Uue haljastuse rajamisel tuleb kasutada kodumaiseid taimeliike ning lähtuda traditsioonilisest maapiirkonna haljastuspõhimõttest. Sauga jõe ehituskeeluvööndi ulatuses (50 m jõe tavalisest veepiirist) on piirdeaedade ehitamine keelatud. Rajada võib loomade karjatamiseks mõeldud tarasid arvestusega, et kallasrada kasutavatele inimestele on vaba liikumine kallasraja ulatuses tagatud. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Are Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 1 m kaugusele (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmevedaja pääseb takistamatult vähemalt 10 m kaugusel mahutist. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee jäätmemahutini ja jäätmemahuti. Olmejäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida maapealsetes kompostihoidlates või kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Kompost tuleb paigutada nii, et see ei ohustaks keskkonda ega tervist. Kompostihunnikud peavad olema pealt kaetud mulla, põhu või turbaga. Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik ei tohi paikneda kaevu sanitaarkaitsealas (vähemalt 10 m salvkaevust ja 50 m puurkaevust) ega veekogu veekaitsevööndis. Kompostihunnik peab asuma vähemalt 5 m kaugusel kinnistu piirist (kui naabritega ei lepita kokku teisiti või kui kasutatakse kinnist mahutit). Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 2.8 Servituudialad Soovituslik on sõlmida järgmised talumiskohustused: 1. Servituut vaba juurdepääsu tagamiseks Tooma I, Ääre ja Kääru kinnistutele Kingu I kinnistu kasuks. 2. Talumiskohustus avalikus kasutamises oleva läbipääsu võimaldamiseks Are valla kasuks Saare kinnistule. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 5
3 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE PAIGUTUS 3.1 Veevarustus Are Vallavalitsus on kinnitanud 22.12.2009 korraldusega nr 222 Are vallas Võlla külas asuvale Kingu I kinnistule ehitada kavatsetava puurkaevu projekteerimistingimused. Majandus-joogivesi saadakse krundile rajatavast puurkaevust. Puurkaev rajatakse ühe kinnisasja vajaduseks. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Vastavalt Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusele nr 61 tuleb arvestada puurkaevu projekteerimisel ja kasutamisel järgmiste nõuetega: 1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m). 2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30cm võrra maapinnast kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajadapuurkaevu suudme ümber durfi. Durfi rajamine tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate durfide seinad ja põhi peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatumavähemalt 15 cm kõrgemale pinnasevee maksimaalsest tasemest. 3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. 4. Kaevu suudmetagune osa tuleb kindlustada vähemalt 50cm sügavuseni savilukuga. 5.Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja). 3.2 Reoveekanalisatsioon Sauna heitvee puhastamiseks on krundile rajatud puhastussüsteem, mis koosneb 3- kambrilisest septikust ja immutussüsteemist. Saunast väljuv heitvesi voolab isevoolselt paigaldatavasse septikusse, puhastub seal ja voolab immutussüsteemi kus imbub pinnasesse. Planeeringus on antud septiku asukoht sanitaarkaitsetsooniga 5 m ja imbväljaku asukoht sanitaarkaitsetsooniga 10 m. Kui põhjavee tase on lubatust kõrgem, siis on vajalik rajada maapealne imbpeenar. Maapealse imbeenra septiku taha on vajalik paigaldada pumpla. Pinnaspuhasti peab olema projekteeritud nii, et tema olelusiga oleks 15-20 aastat. Õigesti projekteeritud ja ehitatud puhasti immutuskihis lagunevad orgaaniline aine ja heljuvaine hästi. Põhjavee kõrgeim tase peab jääma immutustasandist 1,2 m sügavamale. Tavaliselt laguneb kogu orgaaniline aine 1 m paksuses pinnasekihis. Fosfori suhtes on puhastus hea (60-80%). Kui arvesse võtta järelpuhastust põhjaveega küllastunud pinnases, võib fosforiärastust pidada täielikuks. Lämmastikku jääb pidama vähem 20-40%. Reovees sisalduv ammoonium muutub mikrobioloogilise protsessi tulemusena suuremalt jaolt nitraatideks., mis on põhjavees püsiv ja kergesti liikuv ühend. Väga tõhusalt väheneb ka immutatava vee bakterisisaldus (kuni 99%). Soolad (kloriidid ja sulfaadid) jõuavad peaaegu kõik põhjavette. On võimalik rajada ka bioloogilise lämmastikuärastusega imbsüsteeme. Lämmastiku ärastamiseks rakendatakse nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni: algul oksüdeeruvad lämmastikuühendid pinnaspuhasti ülemises, piisavalt õhustatud kihis nitrititeks ja nitraatideks ning seejärel redutseeruvad alumises, hapnikuvabas kihis või eraldi kaevus. Vabanev lämmastik KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 6
lendub. Kuigi omapuhasti toitesooli ärastama ei pea, on see siiski võimalus muuta pinnaspuhasti veel keskkonnasõbralikumaks. Seda enam, et kulutused täiustustele pinnaspuhastit oluliselt kallimaks ei tee. Soovitame omapuhasti rajamisel kaaluda võimalust rajada bioloogilise lämmastikuärastusega imbsüsteem. 3.3 Sademevee kanalisatsioon Olemasolevat lahendust ei muudeta. 3.4 Elektrivarustus Kingu I kinnistu elektrivarustus on toimunud seni Jaotusvõrk OÜ-ga sõlmitud liitumislepingu alusel, kuna planeeringualale jääva kinnistu omanik ei soovi olemasolevat kinnistuvälist elektrivarustuse lahendust muuta, siis ei ole käesoleva töö mahus seda teemat ka käsitletud. Kinnistusiseste trasside asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. 3.5 Sidevarustus Telefoniga varustatus lahendatakse mobiiltelefonide või raadiotelefonide baasil 3.6 Soojavarustus Soojavarustus on planeeritud lokaalkütte baasil. Soovitav on kasutada taastuvenergia baasil põhinevaid kütte võimalusi. 4 KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE Looduskaitseseaduse 40 lg 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Planeeringuala on olemasolevate hoonetega talukoht. Kinnistuomanik Piret Albert esitas 07.08.2009 Are Vallavalitsusele ehitusloa taotluse. Are Vallavalitsus andis 11.08.2009 korralduse nr 134 Ehitusloa väljastamine sauna ehitamiseks Are vallas Võlla külas Kingu maaüksusele, mille alusel väljastati ehitusluba nr 1102 sauna püstitamiseks. Piret Albert esitas ehitamise alustamise teatise 17.08.2009 ja teavitas omavalitsust, et alustab ehitamist 20.08.2009. Ehitist puudutav informatsioon on kantud Ehitisregistrisse, sauna ehitisregistri kood on 120583049. Ehitatava sauna asemel oli vana ammortiseerunud saun (ehitisealuse pindalaga ca 30 m²), mis ei olnud kantud Ehitisregistrisse. Ehitustegevuse jooksul vana saun lammutati. Ehitusloa väljastamisel lähtus omavalitsus faktist, et rajatav saun jääb õuealale, kuid õueala tuvastamisel ei kasutanud katastriüksuse plaani vaid Maaameti kaardirakendust. Tekkis ebatäpsus õueala ulatuses. Maaameti kaardirakenduses jäi rajatav saun õuealale, katastriüksuse plaanil õuemaa saunani ei ulatu. Omanik ei ole teadlikult seadust rikkunud. Planeeringu koostamise hetkeks on saun valmis ehitatud, kuid Are Vallavalitsus ei ole väljastanud kasutusluba, kuna selgus ebatäpsus õueala ulatuse suhtes. Are Vallavolikogu otsustas, et tuleb algatada detailplaneering, mille käigus selgitatakse välja, kas antud asukohas on võimalik rajatud saun seadustada ja Sauga jõe ehituskeeluvööndit vähendada ilma keskkonnale kahju tekitamata. Are Vallavolikogu võttis 29.12.2009 vastu otsuse nr 74 Are vallas, Võlla külas asuva Kingu I maaüksuse osa detailplaneeringu algatamine. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 7
Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks: rajatud abihoone (saun) asukohal asus enne ehitustegevust hoone, mis uue hoone rajamise käigus lammutati. Abihoone asukohal ei kasva kaitset vajavaid taimi ja reljeef on ehitustegevuseks sobilik. Abihoone on paigutatud arvestades taimestiku, kõlvikute ja väljakujunenud asustusega. Planeeringu menetlemise käigus soovitakse vähendada Sauga jõe ehituskeeluvööndit 50 meetrilt 18-le meetrile Sauga jõe tavalisest veepiirist abihoone ning seda teenindavate tehnovõrkude ja rajatiste rajamiseks. 5 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD Alale ei planeerita keskkonnaohtlikke objekte. Sauga jõest tulenevad kitsendused Looduskaitseseaduse 34 sätestab, et ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuala oluliseks faktoriks on Sauga jõgi, mille kallast peavad krundi omanikud korras hoida ning tagama kallasraja läbitavuse. Kallasraja laiuseks Sauga jõel on 4 meetrit. Suurvee ajal, mil kallasrada on üle ujutatud võib kasutada 2 meetri laiust kaldariba takistamatult veekogu ääres liikumiseks. Kallasrajale pääs on tagatud mööda hooviala ümbritsevaid põllumassiive. Kalda veekaitsevööndis (10 meetrit Sauga jõest) on puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud. Planeeringuala paikneb osaliselt Sauga jõe ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseadus 38 lg 1 p 4 sätestab, et üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul on ehituskeeluvööndi laius 50 meetrit veekogu tavalisest veepiirist. Ehituskeeluvööndis on ehitustegevus keelatud. Kalda piiranguvööndis (100 meetrit Sauga jõest) on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Looduskaitseseaduse 35 lõike 2 kohaselt on veekaitsevööndi, ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi arvestamise lähtejoon põhikaardile kantud veekogu piir. Käesoleva detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut võtta kaitse alla maaalasid või üksikobjekte. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 8
6 PÄRNUMAA MAAKONNAPLANEERING Pärnumaa teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, mis on kehtestatud 20. mai 2003 Pärnu maavanema korraldusega nr 80, kohaselt on antud planeeringualal rohelise võrgustiku koridor taseme numbriga K9. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Koridorid on tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid. Oma vormilt on need enamasti riba- ja joonstruktuurid. Võrgustiku koridorid on tugialadest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Koridoride paiknemine määratakse kaardianalüüsi põhjal ning need fikseeritakse kaardil ja andmebaasides. Teemaplaneeringu kohaselt on hierarhilise tasandina T9 maakonna väikene tugiala ja K9 maakonna väikene koridor. Rohelise võrgustik tagab: loodus- ja keskkonnakaitselise ruumistruktuuri; väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse; looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimise ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse; kultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise, esteetilise ja identiteeti toetava väärtuse säilitamise; keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamise inimesele vajalikul tasemel. Antud detailplaneering arvestab maakonnatasemelise teemaplaneeringuga. Planeeringu realiseerumisel taastatakse ajalooline talukoht arvestades looduskeskkonnaga ja kultuurilis-ajaloolise taustaga. Planeeringuala idakülg piirneb Sauga jõega, mis on maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud Pärnu maakonna kauniks tee- ja veeteelõiguks. Teemaplaneering annab soovitusi maastikuväärtuste suurendamiseks: Veelõigud ja veekogude kaldad - kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele juurdepääsude tagamine - veeteelt kaldal olevale vaatamisväärsusele juurdepääsude tagamine - vaadete avamine veekogult kallastele - luhaniitude säilitamine ja hooldamine - veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne.) loodusliku/lookleva sängi taastamine - vesiehitustel paatidele läbipääsu tagamine. Detailplaneeringu koostamisel on soovitustega arvestatud tagades planeeringuala mõlemast jõega piirnevast küljest juurdepääs kallasrajale. Planeeringuala ulatuses korrastatakse jõeäär, mis muudab vaate kaldale veekogul liikujate jaoks atraktiivsemaks. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 9
7 PÕHJENDUSED ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEKS Üldplaneeringu kohaselt kehtib Kingu I kinnistu planeeritaval osal looduskaitseseadusest tulenev Sauga jõe ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit Sauga jõe tavalisest veepiirist. Antud detailplaneeringuga soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada 50 meetrilt 18-le meetrile Sauga jõe tavalisest veepiirist abihoone ning seda teenindavate tehnovõrkude ja rajatiste rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Are valla üldplaneeringut vähendades Kingu I kinnistu katastriüksusel nr 14902:002:0215 planeeringuga määratud ulatuses ehituskeeluvööndit. Üldplaneeringu muutmisega antakse võimalus viia kehtiva seadusandlusega kooskõlla ajaloolisele asukohale rajatud elamu abihoone asukoht. Antud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Tegevus ei kahjusta naaberkinnistute omanike huve, kuna tegemist on hajaasustusalal asuva talukohaga. Are valla üldplaneeringu osa, mida kavandatakse muuta planeeringuala ulatuses: Kalda piiranguvöönd ning ehituskeeluvöönd. Kaldal on ehituskeeluvöönd, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Ehituskeeluvööndi laius on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõigu viimases osas sätestatud juhul; üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Are valla üldplaneeringu joonise muutmise vajadus puudub, kuna ehituskeeluvööndit üldplaneeringu joonisele kantud ei ole. 8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad: elav keskkond elanikes omanikutunde tekitamine selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine elamutevaheline nähtavus, jälgitavus (naabri-, video valve) ja valgustatus lukustatud sisenemisruumid tugevad ukse-ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 10
9 KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 1. Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon 16.02.2010 kiri nr PV 6-5/7791-2. Kooskõlastatud. 2. Lääne-Eesti Päästekeskus 26.02.2010 nr 7.3-4/MP-13-1. Kooskõlastatud. KINGI I maaüksuse osa detailplaneering töö nr DP1909 11