HANILA VALLA TEATAJA Nr 3 (34) September 2012 Ilmub 1997. aastast Vahetevahel lubatakse ka tavakodanikke taevale lähemale. Tuulikute ja inglite tiibade vahelt vaadates saavad selgemaks nii võlad kui rikkused. Foto Arno Peksar Tervet miljonit niikuinii rajalt maha ei saa Aimar Roomets on visionäär ja seepärast ei alusta me temaga juttu mitte rahast, vaid unistusest. Siin kaksipidi mõistmist ei ole raha on oluline, lausa asendamatu, aga ilma selge sihita jääb lõpuks hätta nii inimene ise kui ka tema koduküla. Või linn. Või alevik. Aga unistus koosneb lihtsast rehkendusest: aasta jooksul sõidab Virtsust peatumata läbi ümmarguselt miljon inimest. Pole nad kõik saarlased ega alati mitte turistid, aga see ei loe. Inimesed oleme me kõik sööme, joome ja tunneme elu vastu huvi. Aimar võtab suurelt unistada: tervet miljonit me niikuinii rajalt maha ei saa, aga üks kümnendik teeks juba 100 000 ja siinkohal võiks ettevõtlik inimene hakata ka rahast mõtlema. Talle on tuttavad rääkinud, et Saaremaale sõites tekitab Virtsu ainult sedavõrd elevust, kui et võimalikult kähku üle väina saada. Muus osas hakkab silma trööstitu ja pooleldi hüljatud tehnomaastik. Isegi Valeri Kirsi muuseumi ei märgata, kuna teisel pool teed on tuulikud poole taevani. Tsüklist jõuga välja rebitud üksikud erandid tunnistavad pärast väikest kohalikku kruiisi, et midagi taolist nad küll ei oodanud. On vaatamist ja kenasid kohti. On loodust ja ajalugu. Kuidas siis saaks inimesi kõrvale keerama? Panna tee äärde suur plakat: Tule rajalt maha! või keset Virtsut alaline politseipatrull? Näiteks paljud inimesed on ainult seetõttu Laelatu puisniitu vilksamisi näinud, et sealt läheb varuvariandina läbi vana raudteetamm - Mutionu baarist tulnute jaoks nö promillvägen. Iseasi muidugi, mida inimesed kiiruga märkavad. Termin turistilõks on küüniline, aga iseloomulik. Ainuke häda kuidas turiste lõksu meelitada? Praegu on kavandamisel Vanaluubi lahe äärne puhkekompleks piknikulauad, telkimisplats, lõkke- ja grillimisase, vaatetornid, teabetahvlid. Ei ütleks, et ainult turistidele, ikka omadele ka. Miks peaks üldse vahet tegema. Alustada tuleb muidugi juba suurest automagistraalist, et Virtsut natuke isuäratavamaks muuta. Rohkem peaks olema silmailu ja asjalikke viitasid. Võõrastele tuleks näidata, et siin elatakse ja oodatakse ka külalisi. Rahvusvahelisel jalgrattateel, mis samuti otsaga Virtsu jõuab, pole eriti pidurdamiseks mõeldud kohti ei teavet ega rajatisi. Esialgu sobiks mõni lihtne aga ilus matkarada, kus saaks mõnusasti paar volditäit kaloreid ära põletada. Jätame praegu laudteed käia võib ka kuiva maad pidi. Pärast saaks kadumaläinud kalorid piknikuplatsil jälle kenasti tagasi. Aga eelkõige ikka huvi, huvi, huvi! Niisama naljaviluks ei hakka keegi kusagil küla taga kondama. Tulija peab juba enne tulekut piisavalt teadma. Aga kust mujalt ta kuuleb, kui meie endi käest. Oma saba tuleb ise kergitada. Inimene, kes plaanib Virtsu sisse keerata, peaks ju selle võrra varem tulema hakkama ja kohalik meelitus peab olema piisavalt tõhus. Lõpuks tekib harjumus Virtsus muudki teha lisaks praami ootamisele. Aga selleks peaksime meie ise hoidma oma teed korras ja looduse kenasti eksponeeritud. On ju siin kaks korda aastas massiline veelinnuränne ning meie taimkate tekitab kaugemalt tulnutes sulaselget kadedust. Meil on ajalooväärtusi, mida taastada ja hoida. Werderi linnus või kultusekivid Virtsu piiril vääriksid asjalikku näitamist. Samuti ilmasõdadeaegsed rannakaitsepatareid või mitut masti mõisahärrade ja -prouade tegemised. Majakas, sadamad, tuulikud ja laevad. Ka inimesed ja nende igapäevane askeldamine spordimuuseum, 60+ klubi, harrastusmuuseum, arenguselts, suured pargipeod ja meri ümberringi, lisaks kõik muud kooskäimiste põhjused paneme need suurema kella külge ja hoiame uksed vahetevahel lahti. Visionääri eristab tavainimesest oskus näha aega kokkusurutumalt. Nii näeb ka Aimar Roomets, kuidas tilkuv vesi kivisse auku uuristab. Vaja natuke veel oodata, ent natuke ise ka aidata. Mõtted pani kirja ja mõtles ise kaasa Peeter Vissak
2 Hanila valla Teataja 3 (34) / September 2012 Ükskord saame ka staadioni! Kui alustada Virtsu Arenguseltsi tegemistega kesksuvest, siis sai iga-aastane suurüritus Virtsu Merepäev edukalt läbi viidud. Nüüd on jälle aeg pooleliolevate projektidega edasi toimetada. Suuremat tähelepanu on pälvinud Vanaluubi puhkeala arendusprojekt, mis sai LEADER programmist positiivse rahastusotsuse. Projekti käigus rajatakse Vanaluubi puhkealale kaks piknikukohta - palkidest valmistatud lauad koos pinkidega on katusega kaetud ja otsaseina laudisele võib paigaldada vajalikku informatsiooni ning piirkonda tutvustavaid materjale. Mõlema piknikukoha juurde tuleb korralik metallist grillimisalus, lisaks kividega piiratud lõkketegemise koht. Hanila vald on algatanud piirkonna detailplaneeringu koostamise. Sellega nähakse ette lähiajal olemasoleva lautrikoha ja rannaala puhastamine. Tulevikus tahaksime paigaldada puhkealale vaatetorni, korrastada juurdepääsutee ja laiendada liivaga kaetud rannaala. Keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) positiivse rahastusotsuse saanud projekti raames ehitatakse Virtsu parki loodushariduskeskus. Tegemist on kaheksakandilise puidust paviljoniga, mis sobib mõisaparki. Plaanis on paigaldada ka kohalikku loodust ja loomi tutvustavad infostendid. Loodushariduskeskus on mõeldud nii kohalikule elanikule kui ka piirkonda külastavale loodushuvilisele turistile. Paviljoni näol saab Virtsu Kool (ja loomulikult ka teised koolid, kes huvi tunnevad) suurepärase võimaluse läbi viia õuesõppe tunde. Veel on pooleli LEADER programmist rahastusotsuse saanud Virtsu mõisa pargi piirdemüüri taastamise projekt. Kuna antud projekt sai toetust vähendatud ulatuses, siis piirdub algne müüri taastamise plaan olemasoleva lagunenud müüriosa aluse puhastamise ja ettevalmistamisega taastamiseks. Et lahtikaevatud müüriosa ei hakkaks kohe ilmastiku mõjul lagunema, siis üritame ikkagi lahtikaevatud osadel alustada müüri taastamist. Kohaliku Omaalgatuse Programmist (KOP) saadi toetust Virtsu pargi kujundusprojekti tellimiseks. Lähiajal on tellimus valmis ning selle põhjal võib pargis hakata puid ja põõsaid istutama. KOP toetas ka Helmut Polbergi koostatud Virtsu piirkonna ajaloo teemalise raamatu Kui Virtsu põles... käsikirja toimetamist ja trükiks ettevalmistamist. Käsikirjalised tekstid on juba arvutisse sisestatud. Mitu projekti oleme kirjutanud EAS-le Virtsu staadioni rekonstrueerimiseks, kuid kahjuks siiani toetust pole saanud. Aga õige pea avaneb jälle võimalus sporditegevuse arendamiseks toetust küsida. Ükskord me saame selle niikuinii! Seega on Virtsu Arenguseltsil Loodusõppeks ehitatakse Virtsu parki eraldi paviljon. Foto Jüri Mõniste tegemist küllaga. Siinkohal kutsun kõiki huvilisi seltsi tegemistest osa võtma ja seltsiga liituma. Vastuseks küsimusele Miks? vastan: mina kui põline Virtsu elanik tunnen lihtsalt tahtmist oma kodukoha heaks midagi ära teha ja üritada meid ümbritsevat keskkonda veelgi mõnusamaks muuta. Kui me ise seda ei tee, siis ei tee seda mitte keegi. Ootame huvilisi! Kirjutage aadressile virtsu@virtsu.ee või helistage 515 1988. MTÜ Virtsu Arenguseltsi nimel Jüri Mõniste Virtsu Kauni kodu konkursi võitis Heidi ja Harri Vatsfeldti elamu. Tööstusettevõtetest edastas teisi Virtsu Alexela tankla, kortermajadest Kaare tn. 4. Foto Andri Vatsfeldt
3 (34) / September 2012 Hanila valla Teataja 3 Kümnes Matsalu Loodusfilmide Festival Matsalu Loodusfilmide Festival alustas kümne aasta eest väikese regionaalse iseteadva filmiüritusena, nüüdseks on temast kasvanud tuntud, teatud ja lugupeetud sündmus filmimaailmas, kuhu praegustel Euroopa esinimedel oleks kahju oma parimaid filme saatmata jätta. 2003. aastal oli festivali nimi Roheline värav ja selle taga rullus filmiilma jaoks lahti roheline magistraal. Võrdleme korraks: esimesel aastal 23 võistlusfilmi 7 maalt, nüüd 206 meistriteost 54 riigist. Kõige esimesed olid Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Poola, Venemaa ja Uus-Meremaa. Praegune nimekiri on nii kirju, et osavõtjaid on igast maailmajaost. Osalevate filmide kvaliteet pole kunagi kahtlust äratanud, nii et rahvusvahelisele hindajate paneelile esitatud tööd on enamasti olnud vaatamist väärt. Tuletame meelde senised peaauhindade võitjad: Siberi ellujääjad - autoriks Tom Arnbom, tookord Uus-Meremaalt; Pelikani odüsseia - Moshe Alpert Iisraelist; Talumehe elu maa peal - Peter Gerdehag Rootsist; Puude kuninganna - Mark Deeble ja Victoria Stone Suurbritanniast; Looduse tants - Bo Landin ja Jan Henriksson USA egiidi all; Pidusöök - Ralf Kiefner ja Peter Spielmann Saksamaalt; Vanamees ja põder - meie oma Joosep Matjus; Nafta lainetel - Petteri Saario Soomest ja Skandinaavia metsik loodus - Soome - Oliver Götzl Saksamaalt. Kuigi ülejäänud auhinna- ja preemiasaajate hulgas on olnud tuntud ja hinnatud režissööre ja operaatoreid mitmelt poolt maailmast, on põhjamaine eripära nii teemade kui tegijate valikul algusest peale olnud äratuntav. Tänaseks on hõlmatud kõike ookeani sügavikest kuni kõrgmäestike tippudeni, mikroskoopilistest olenditest kuni hiidpuude ja vaaladeni. Lisaks kategooria Inimene ja loodus, mille alla mahub inimeste toimetamine ning elu-olu kogu oma mitmekesisuses. Tänane globaliseerunud maailm on kättesaadav paljudele ja filmide kaudu lausa kõigile. Matsalu filmifestivali otsene eelkäija oli aastatel 1983 1989 Tallinna Kinomajas Rein Marani korraldatud loodusfilmipäevad, kuhu oli kutsutud tollane Nõukogude Liidu loodusfilmi paremik. 2003 aastal tuli tollane Lihula vallavanem Tiit Madisson, pärast tutvumist siinkandis elavate filmimeestega ja olles ise Matsalu elanik, lagedale festivali ideega. Aeg oli ilmselt küps, sest kaasa lõid valla esindajad, filmiinimesed, looduskaitseala, Eestimaa Looduse Fond ja mõned tuntud foto graafid üle Eesti. Pärast MTÜ Matsalu Filmifestival loomist jäi korraldamine peamiselt Tiit ja Vaike Mesila, Ago Ruusi ja Heiko Kruusi kanda. Abistajad ja koostööpartnerid muidugi peale selle. Festival on oma eluaja jooksul laienenud Haapsallu ja Silma looduskeskusse. Fotosessioone on läbi viidud Puhtus ja Laelatul. Pärast festivali lõppu on finaalvaliku filme näidatud üle Eesti kas loodusmajades või raamatukogudes. Sündmus ise on tavaliselt märksa rohkem kui lihtsalt filmide vaatamine. See on koht kokkusaamisteks, loominguliste küsimuste arutamiseks, filmiprominentidega kohtumiseks ja töötubades või seminaridel kuulamiseks ning kaasarääkimiseks. Delegaatidele ja külalistele näidatakse kohalikku loodust, ajalugu ja kultuuri. Väiksemad ja suuremad võimukandjad korraldavad oma külalislahkuse piires vastuvõtte ja kohtumisi. Oma roll on Looduse Omnibussil laupäeviti ja pühapäeviti tuuakse suured bussitäied filmihuvilisi Lihulasse nii Tallinnast, Tartust kui Pärnust. Kohapeal sõidutatakse loodusesõpru Matsalu rahvusparki või Puhtu-Laelatu ja Tuhu looduskaitsealadele. Ekskursioonide tõmbenumbriks on muidugi õhtused kurgede ööbimislennud. Tulijaid ja olijaid oleks ilmselt märksa rohkem, kui kohapeal kasinagi öömaja saaks. Aga Lihulas pole enam hotelli ega motelli, on vaid kaugel asuvad puhkemajad. Üks oluline festivali komponent on olnud loodusfotograafia. Alati on väljas mitu vaimustavat näitust omamaistelt või küllapalutud autoritelt, näidatakse põnevaid multimeediakavasid. Lisaks soomlastele on külalisi olnud Norrast, Suurbritanniast ja Ungarist. On tutvustatud haruldasemat fototehnikat ja õpetatud huvilisi suuri fotosid printima. Tuntumaid esinejaid: Arne Ader, Tiit Leito, Urmas Tartes, Remo Savisaar, Gustav German, Valeri Štšerbatõhh, Sven Zacek, Hendrik Relve, Jaan Künnap ja palju teisi omamaiseid fotograafe, sealhulgas mõned ka Hanila vallast. Kohal on käinud Hannu Hautala, Lassi Rautiainen, Antti Leinonen, Hannu Siitonen, Juha Valste ja mitmed teised põhjanaabrid; Sandor Zsila Ungarist; Asle Hjellbrekke ja Bjørn Rørslett Norrast; Peter Gerdehag Rootsist ja Bob Gibbons Inglismaalt. Tavapäraselt on seinal ka Looduse Aasta Foto parimad. Üks festivali tähelepandavamaid väärtusi on kohalik loodus Matsalu, Puhtu ja tegelikult kogu ümbrus, mis septembris on sööklaks ja magalaks kümnetele tuhandetele sookurgedele, valgepõsk-lagledele, mitmetele hane- ja pardiliikidele. Paljud esmakordsed külastajad on hämmingus nii sellest, et kultuurimaja õueski võib taeva all triivivaid kurgesid kruuksumas kuulda, kui sellest, et loodus jääb kinosaalist vaevalt 10 minuti kaugusele see on suure rahvusvahelise loodusfilmifestivali puhul ennenägematu luksus. Rääkimata mitmekihilisest filmikultuurist on ju Läänemaal filmitud nii mängufilme kui loodusfilme, sealhulgas tõelisi šedöövreid. Lõpetuseks võib päris kindlalt väita, et loodusfilmidest on saanud ainus ühenduskanal päris eheda looduse ja järjest suurema hulga linna kütkesse jäänud inimestevahel. Ja kui kogenud filmitegijatel peaks oma rampraske töö käigus õnnestuma kapriisitar Juhuselt näpata üks muusasuudlus, saab filmist tõeline meistriteos, mis saalid ahhetama paneb ja lihtne külafestival muundub ühtäkki suurejooneliseks Filmipeoks. Tänavune festival toimub Lihulas ja Haapsalus 12.-16. septembril. Programmiga ja eelmiste aastate arhiiviga saab tutvuda koduleheküljel: www.matsalufilm.ee Vahetult enne festivali tuli välja ka trükisoe ülevaatlik raamat senistest festivaliaastatest. Peeter Vissak
4 Hanila valla Teataja 3 (34) / September 2012 Virtsu Kool uue õppeaasta hakul Uuele õppeaastale läheb Virtsu Kool vastu senisest suurema kooliperega koolitarkust asub taga nõudma 62 õpilast, lasteaiateele astub 20 mudilast. 31 nendest pole Virtsu Koolis varem käinud, seega on kooliperel tegemist, et üksteist tundma õppida. Õpetajate kaader on tööks valmis, nii mõnigi nendest on asunud ennast täiendama, et saavutada vajalikku kvalifikatsiooni. Õpetaja Lembit Tammsalu sai Tartu Ülikoolist ajalooõpetaja kutse, Viljandi Kultuuriakadeemias jätkab õppetööd käsitööõpetaja Maarja Jõevee, Tallinna Ülikoolis alustas kooliteed töö- ja tehnoloogiaõpetaja Jüri Mõniste. Huvi juhina asus tööle Varje Ekskursioon Lahemaale ja Kirde-Eestisse Maikuu viimasel teisipäeval sõitsime kogu kooliga ekskursioonile. Esimese peatuse tegime Jägala joal. See Eesti kõrgeim looduslik juga ei olnud sel ajal just eriti veerohke. Aga tore oli ikkagi vaadata, kuidas vesi mühinal alla langes. Edasi suundusime Lahemaa rahvuspargi Viru rabasse. Õpetaja palus meil otsida erinevaid rabataimi. Esimesena märkasin mustikapõõsast, pisut hiljem ka pohlataime. Algul oli rada üsna porine, aga peagi jõudsime laudteeni, mis viis linnuvaatlustornini. Laudteel kõndides nägin veel tupp-villpead, sookailu, kanarbikku ja küüvitsat. Enamik rabataimi õitses. Ronisime mööda treppi torni ja meile avanes vaade üle raba. Nägime palju laukaid. Hakkasin enne teisi tagasi minema ning nägin katkise tiivaga kiili. Külastasime ka Kohtla Kaevandus parki. Kõigepealt näidati meile filmi põlevkivi kaevandamise ajaloost. Põnev oli tutvuda erinevate kivimite kollektsiooniga, mida on kogutud tervest maailmast. Mäekristallid olid väga ilusad. Hiljem sai igaüks endale aherainehunnikust põlevkivitükikese otsida. Kaevanduses töötanud suure kopa sees tegime pilti. Suundusime Toila poole. Teel tegime peatuse Valastel, kus asub Eesti kõrgeim tehislik juga. Toila pargis oli meil kiikudes, jalutades või joostes mõnus puhkehetk. Päeva viimase külaskäigu tegime Kuremäe kloostrisse. Seal jalutasime rahulikult läbi kalmistu, saime siseneda kirikusse, nägime hiiglaslikke puukuhje ja maitsesime allikavett. Märkasin, et kloostri ümbruses oli palju lilli ning nunnad liikusid väga vaikselt. Ööbisime Mäetaguse kooli spordi saalis. Tore oli hilisõhtul koos möllates und oodata. Öösel aga algas tugev vihmasadu, mis saatis meid kogu järgmise päeva. Hommikul sõitsime Narva Hermani kindlusesse. Kindluse ehitustööd algasid 13. sajandil, kui kogu Põhja-Eesti oli Taani võimu all. Sõdades sai kindlus palju kannatada. Praegu asub seal muuseum. Mulle meeldisid vanad relvad, raudrüüd, laevamudelid ja matrjoškad. Matrjoškad on üksteise sisse mahtuvad nukud. Veel vaatasime näitust vanadest fotoaparaatidest ja rahadest. Kõmsi kool ekskursioonil. Foto Mariann Peksar Ojala-Toos, kes samuti täiendab ennast magistriõppes Tallinna Tehnikaülikoolis, erialaks töö- ja organisatsioonipsühholoogia. Suviselgi ajal ei saanud koolimaja puhata, siin toimus rahvusvaheline inglise keele laager Mets küla Algkooli juhendamisel. Osalejaid oli Eestist, Rootsist ja Poolast, kokku 60, sealhulgas neli õpilast meie koolist ja üks Vatlast, kellest tänaseks on juba saanud Virtsu Kooli õpilane. Algav õppeaasta tõotab tulla keeruline, sest haridusmaastikul on puhumas uued tuuled. Kas need on Virtsu Kooli jaoks positiivsed või negatiivsed, selgub mõne aja pärast, seni aga jätkub igapäevane töö, õpetajad ja koolitöötajad on valmis, loodetavasti ka lapsed. Suurematest ettevõtmistest tasub mainida Tiigrihüppe SA IT-juhtimise pilootprojektis osalemist, kus 12 kooli üle Eesti püüavad infotehnoloogia abil oma õpikeskkonda paremaks ja kaasaegsemaks muuta. Virtsu Kool on selles projektis kõige väiksem, loodame suurtega sammu pidada! Õppetöö osas on juba valminud esimesed projektid õpilaste silmaringi laiendamiseks, Tiigrihüppe SA toel on väikese maja saalist saanud kaasaegse tehnikaga õpikeskus, Virtsu parki loodavast loodushariduskeskusest loodame saada toreda väliõppeklassi. Koolijuht Airi Aavik Kindluse kõrgeimalt korruselt nägime Venemaad. Kassast saadud mündi eest sai Põhjaõuelt osta käsi tööesemeid. See oli väga põnev muuseum, läheksin sinna teinekordki tagasi. Vaatamata vihmasele ilmale käisime Kauksi rannas. Peipsi järv on väga suur, peaaegu nagu meri. Kahju, et vette ei saanud minna. Sõitsime veel pikalt mööda Peipsi kallast. Bussiaknast vaatasime ka omapärast Vooremaad. Huvitavad olid Laiuse ordulinnuse varemed, kus Rootsi kuningas Karl XII Põhja sõja ajal talvekorteris oli. Täname meie ekskursiooni toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskust, öömaja pakkunud Mäetaguse põhikooli, perekond Reinmaad ja bussijuht Reinu. Lii Urb, Timo Jairus, Kaaro Saatmäe, Henri Alpius
3 (34) / September 2012 Hanila valla Teataja 5 Heakorrakonkurss Kaunis Kodu 2012 Teist korda toimus Hanila vallas heakorrakonkurss Kaunis Kodu, mida viib läbi Hanila Valla volikogu keskkonnakomisjon. Hindamine toimub kolmes kategoorias: eramud, korterelamud ja ette võtted. Vastavalt Kauni Kodu statuudile arvestatakse haljastust, korrastatust, stiilsust, hoone sobivust ümbritsevasse keskkonda. Hindamisele tulevad kasuks ka kõikvõimalikud territooriumi ilmestavad elemendid: lipumast, piirded, väravad, sildid, viidad, välisvalgustus jms. Eelmisel aastal valiti parimaks Imbi ja Kustav Vilba kodu Virtsu alevikus. Nende mereäärne oskuslikult rajatud elamine jäi sõelale ka nelja Lääne maakonna kodu hulgas, kui parimaid autasustas Eesti Vabariigi President. Käesoleva aasta kaunimateks tunnistati eramute kategoorias Viive ja Vello Tüüri kodu Järve talu Äila külas ning asutuste kategoorias Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus. Võitjatele antakse üle tunnustahvlid Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel. Kauni tunnustahvli kavandas Andri Vatsfeldt. Käesoleva aasta võitjad paistsid silma kogu territooriumi ühtse stiilitunnetuse ja korrastatusega. Viive ja Vello Tüüri kodu ilmestavad tallu juhatav viit, õue ümbritsev piirdeaed, hooneid katvad rookatused, nutikalt paigutatud kasvuhoone, kaunilt kujundatud viljapuuaed tiigi ääres. Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse erinevad alad leiab külastaja üles viitade järgi, mis juhatavad kämpingutesse, palliplatsile, mänguväljakule, püstkotta, saunamajja ja mujalegi. Pivarootsi keskuse territooriumil on kasutatud huvitavaid kaunistus- ja taaskasutuselemente: lillealustena on saanud uue elu vanad jalgrattad, piimamannergud, saabas ja paat, prügikastidena teenivad hästi vanad tünnid. Kalavõrgud kõrvalhoone seinal ja kadakapõõsastel rõhutavad mere lähedust. Konkursi kandidaadid kinnitasid, et kodu on nad kaunistanud ja korrastanud ikka enda jaoks. Siiski muutub korrastatud kodudest kogu vald kenamaks. Maia Leola Viive ja Vello Tüüri kodu Äila külas. Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus. Fotod Arno Peksar Sügisviljad Kinksis September. Loodus muudab oma värve, lapsed käivad kooliteed, salved täituvad suve- ja sügisandidega. Kinksi Küla Selts on oma salve talletanud kaks selle suve andi. 2004. aastast alates on seltsil koos käimise kohaks külaplats. Endisest kruusakarjäärist on seltsi liikmete vabatahtliku tööga ja projektitoetustega rajatud 4 ha suurune puhkeala. Sinna mahuvad lõkkeplats, tiik, välikäimla (2005); võrkpalliväljak (2006); hobuste võistlusväljak (2007); laulu- ja tantsulava, grillimaja, laste mänguväljak (2008). Lisaks ka veidi isepäist põõsastikku. Rõõm on tõdeda, et need ettevõtmised on end kuhjaga tasunud. Suvehooajal pole päeva, mil plats oleks kasutajateta - ikka keegi ujub, spordib, peab piknikku, telgib või teeb midagi muud meeldivat. Traditsioonilised üritused lisavad argielule vürtsi. Jaanipäev, karusepäev, suvelõpu lõkkeõhtu ja uusaasta õnneöö toovad kokku inimesi üle kogu valla ja kaugemaltki. Lisaks on mitmekülgsete võimalustega avar puhkeala väga sobiv koht noorte suvepäevadeks, erinevateks kokkutulekuteks, valla suvemängudeks, lastelaagriteks, ekskursioonide huviobjektiks ja kõiksugu tähtpäevade tähistamiseks. Käesoleva aastani on üritustel vajaminevat elektrit toodetud rendigeneraatori abil. Kodukant Läänemaa LEADER projektist saadud toetusega on sel suvel laulu- ja tantsulavale ning grillimajja paigaldatud elekter. Lava kõrval on nüüd külaplatsil toimuvate ettevõtmiste jaoks valgustusmast. Kinksi Küla Seltsi teine selleaastane and asub Karuse kalmistul. Tegime algust kalmistu piirdeaia rajamisega. Sügisel valmib Kohaliku Omaalgatuse programmist saadud toetusrahade abil aia esimene etapp - peavärav. Järgmisel etapil teeme jalgvärava, infostendi ja piirdeaia kalmistu esiküljele. Kordatehtud kalmistu väärtustab kogu piirkonna kultuuri- ja ajalugu. 27. oktoobril, raamatukogu nädala raames, kutsume huvilisi osa saama loengupäevast Kõmsi rahvamajas, kus tähistame Eestimaa esimese rahvaraamatukogu asutamise 170. aastapäeva. Selle laenuraamatukogu asutajaks oli Karuse koguduse pastor A.L. Baumann, kelle viimne puhke paik on Karuse kalmistul. Loengupäeva korraldavad Kinksi Küla Selts ja Kõmsi raamatukogu. Eha Kukk
6 Hanila valla Teataja 3 (34) / September 2012 Marje Tiido 60 30. septembril tähistab ümmargust juubelit Virtsu Kooli lasteaiaõpetaja Marje Tiido. Õpetaja Marje on pidanud elus mitmeid ameteid, kuid lasteaed ja lasteaialapsed on tema südames kindla koha leidnud. 1995. aastast alates töötab ta Virtsu aleviku kõige pisemate kodanikega, andes neile teadmisi eesti keelest ja muusikast. Näidendid, mis ta lastega lavastab, pakuvad osalemisrõõmu lastele ja vaatajaelamusi vanematele ning on alati huvitavad. 2012 aastal on õpetaja Marje kolleegide poolt pärjatud tiitliga Aastate Õpetaja. Heli Riive 50 1. september on pedagoogi sünnipäevaks just nagu loodud ning just sel päeval on sünnipäev Virtsu Kooli õpetajal Heli Riivel. Õpetaja Heli töötab Virtsus alates 1985 aastast klassiõpetajana, praegu õpetab ta eesti ja vene keelt ning eesti kirjandust. Viimased paar aastat on ta ulatunud oma abikäe ka Vatla koolile, õpetades seal matemaatikat ja vene keelt. Õpetaja Heli on hinnatud nii kolleegide kui õpilaste hulgas oma tasakaaluka meele ja kannatlikkuse poolest. Palju õnne sünnipäevaks! Eha Kukk 55 3. septembril oma 55. sünnipäeva pidanud Eha on meie selleaastane Maasool. Lisaks raamatupidajatööle Hanila vallavalitsuses on Eha alalõpmata hõivatud Kinksi Küla Seltsi tegemistega. Ta kirjutab projekte seltsi arendamiseks ja seeläbi kogu küla hüvanguks. Lisaks sellele viib ta need projektid ka ellu ja tegeleb paljude muude külaelu probleemidega. Tundub, et väsimatu, rõõmsameelne ja nooruslik Eha kannab endaga alati kaasas kimbukest päikesekiiri, et ka pilvise ilmaga võtta oleks. Henn Põlluste 60 Meie seekordse olümpiasangari Heiki Nabi treener Henn Põlluste on päritolult Virtsu poiss ja tema esimesed sportimised said samuti alguse Virtsus. Tugeva kondiga poisi toomine suuremasse sporti oli Virtsu Kaluri spordimetoodiku Martin Vända teene. Martin meenutab, et Henn hakkas spordisaalis kohe silma. Heade eeldustega ja igal alal tegus poiss proovis kooli mattidel ka maadelda, aga polnud treenerit. Nii pidi ta esialgu leppima kergejõustiku ja võrkpalliga. Võistlustel osales Henn aktiivselt, tuli 100 meetris Haapsalus koolinoorte meistriks. 1968. aastal käis esimest korda koolinoorte spartakiaadil. Kodumail on teda näha vist igal suvel, sageli merepäeval. Üks mõte veel: ehk oleks paras aeg rajada kuhugi Virtsu keskele, miks mitte näiteks kooli juurde telesaate eeskujul meie oma kuulsuste nimeliste istepinkide park? Oleme jalutanud Põrguhaua põhjas VIRTSU FILMI- JA FOTO KLUBI murrab alles oma esimesi piimahambaid, kuid juba saame häbenemata ette näidata oma iga kahe nädala tagused filmiõhtud, kus on näidatud kõiki seniseid Matsalu Grand Prix filme ja veel hulgaliselt muid võistlusel osalenud linateoseid. Mõneaastase tegutsemise jooksul oleme läbi vaadanud ligikaudu kolmveerandsada filmi. Teemadeks on olnud kõikmõeldav loodus: saagkala, taltsas hunt, Aafrika mägiküla, gnuude hiiglakarjad, põhjamaade looduse karge ilu, looduse tantsud, inimese mõõt, ilvesejaht, süvasukeldumine, kaladega suhtlemine, kiir- ja aegluubis metsaelu, Lõuna-Ameerika joad, Rootsi talumehed, merikilpkonnad, liblikate ränne ja pisiputuka ning hiiglapuu kooselu. On olnud ka mängufilme, aga ikka loodusest. Üks toredamaid näiteid oli ameerika antropoloogi Farley Mowati tundraballaad Ära hüüa hunti. Oleme käinud ka pildistamas: retklesime Piusa ja Võhandu liivakivipaljanditel, korjasime (ja praadisime) rekordilise koguse kivipuravikke, pildistasime päikesetõusu Meenikunno rabas ja kõndisime läbi Põrguhaua ehk Ilumetsa meteoriidikraatri. Sel talvel tabasime hommikuses härmatises Kastna kadakad ja Kaptenite tammed, nuuskisime põnevas Tõstamaa mõisamajas ja turnisime lumme mattunud Kolga oja kanjoni järskudel kallastel. Plaane on ka sügiseks. Tahtmata midagi ära sõnuda kutsun huvilisi helistama telefonil 53709789 või kirjutama pv@hot.ee ja uurima, kas sügisvärve minnakse pildistama Osmussaarele või Aegviidu polügooni mäestikesse. Võimalik, et mahub kaasa. Kavas on teha hulgaliselt pilte ja vaadata uusi ja vanu filme. Plaanis on aktiivne koostöö Looduskaitse Seltsiga ja pole võimatu, et isegi kohaliku osakonna loomine. Ilma naljata helistage, kirjutage või tulge lausa kohale! Peeter Vissak
3 (34) / September 2012 Hanila valla Teataja 7 Hanila vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete 2012. aasta majanduslike huvide deklaratsioonid Juhindudes korruptsioonivastase seaduse 15 lõikest 3 ja Hanila Valla volikogu 17. detsem bri 2002. a. määrusest nr. 7 Korrupt sioonivastase seaduse rakendamine avaldame vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete 2012. a. majanduslike huvide deklaratsioonid. Numbrite tähendused 1. Vallavalitsuse palgalise liikme ametikoht ja ametipalk. (Märkus: vallavolikogu liikmetele ametipalka ei maksta). 2. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad). 3. Registrisse kantud autod ja veesõidukid. 4. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid. 5. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). 6. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta. 7. Muud varalised kohustused, mille suurus ületab eelmise 6 kuu ametipalga või 3500 eurot, kui ametikohal ametipalka ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid jms). Vallavolikogu liikmed Airi Aavik 2. Ei ole. 3. Ei ole. 4. Sampo Pank pensionikonto kogus 5986,597, nimiväärtus 1,04953, koguväärtus 6283,11 5. Swedbank - arvelduskonto 1, krediidikonto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Veiko Laev 2. 3/13 osa laohoonest Kõmsi külas, kinnistu nr 2438932, 3-toaline korter Kõmsi külas, kinnistu nr 1460032. 3. Sõiduauto Volkswagen 2002. a, mootorratas Jawa 1965. a, järelhaagis Tiki Treiler 2006. a. 4. Swedbank kogumispensionikonto kogus 6404,739, puhasväärtus 1,04303. 5. Sampo pank - arvelduskonto 1, Swedbank - krediidikonto 1, arvelduskonto 1, kogumispensionikonto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Meelis Malk 2. Maatulundusmaa Läänemaa, Hanila vald, kinnistu nr 579932, korteriomand Harjumaa, Tallinn, kinnistu nr 11177001. 3. Mahtuniversaal RAF 2203 1988. a, mahtuniversaal Citroen Xsara Picasso 2002. a 4. Ei ole. 5. Swedbank - arvelduskonto 2, laenukonto 2, SEB Pank - arvelduskonto 1. 6. Swedbank 14 550,41 ja 3811,42. 7. Ei ole. Jüri Mõniste 2. Maatulundusmaa Hanila vallas, kinnistu nr 1066932, elamumaa Hanila vallas,virtsu Tammi tee 2 kinnistu nr 1438432 ja elamumaa Virtsu Tammi tee 1 kinnistu nr 2578632. 3. Kaubik Ford Transit 1996. a. 4. Ei ole. 5. Swedbank - arveldusarve 1, SEB Pank- arveldusarve 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Eha Raja 2. Maatulundusmaa Läänemaa, Lihula vald kinnistu nr 1521332, 0,5 maatulundusmaa Läänemaa, Hanila vald kinnistu nr 1698732 3. Sõiduauto Volkswagen Golf 1996. a, väikebuss Volkswagen Transporter 1999. a. 4. Ei ole. 5. SEB Pank - arveldusarve 1. 6. Ei ole 7. Ei ole. Tõnis Rand 2. Kinnistud Hanila vallas Massu külas maatulundusmaad kinnistud nr 1174532, 1252632, 1252732, 1441332,1598032, 1597932, 1733732, 2786832, ¼ osa tootmismaad nr 2289232, Kõmsi külas 1/5 osa tootmismaad nr 1437232, Mäense külas maatulundusmaa nr 1598132, Mõisaküla külas maatulundusmaa nr 1926032, Esivere külas maatulundusmaa nr 2436732, Harjumaal Maardu linnas elamumaa kinnistu nr 7325902, korteriomand Tallinnas kinnistu nr 19240401. 3. Sõiduautod Nissan Primera 1997. a., VAZ-21063 1984. a, Volksvagen Passat 2003.a. 4. Ei ole. 5. Swedbank - arvelduskonto 1, SEB Pank- arvelduskonto 2, tähtajaline hoius 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Urve-Liilia Siemer 2. Virtsus Majaka tn 1 väikeelamumaa kinnistu nr 792732, Virtsus Majaka tn 2b väikeelamumaa kinnistu nr 1123332, Virtsus Majaka tn 2 väikeelamumaa kinnistu nr 1412132. 3. Sõiduautod Ford Mondeo 2001. a, VAZ 21063 1991. a., Seat Toledo 2003.a. 4. Ei ole. 5. Swedbank - jooksev arve tähtajatu 1, SEB Pank - jooksev arve 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Arne Suislep 2. Läänemaa, Hanila vald, kinnistu nr 16832, Läänemaa, Haapsalu linn, kinnistu nr 487232. 3. Sõiduauto Ford Escort 1994. a. 4. Ei ole. 5. SEB Pank - arvelduskonto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Enn Tee 2. Maatulundusmaa Hanila vallas Nurmsi külas kinnistud nr 483432 ja 1136532, maatulundusmaa (kaasomand ¼) Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kauste külas nr 19633, elamumaa (kaasaomand 1/8) Hiiumaal Kärdla linnas nr 119033. 3. Sõiduautod Audi-80 1994. a, UAZ 1985. a. 4. Ei ole. 5. SEB Pank - arvelduskonto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Olavi Vainu 2. Maatulundusmaa Hanila vallas Linnuse külas kinnistu nr 1129632, 1129732, 88432 ja ühisvara maatulundusmaa Pärnu maakonnas Varbla vallas, Mõtsu küla kinnistu nr 2410406 3. Sõiduautod Audi-80 1989. a, Honda Civic 2009. a. 4. Ei ole. 5. Swedbank - lihthoius 1, tähtajaline hoius 3. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Kalle Vainula 2. Elamumaa Pärnu linn kinnistu nr 172305, maatulundusmaa Läänemaal Hanila vallas kinnistud nr 129532, 1243632, 1640732, 1640832, maatulundusmaa Raplamaal Märjamaa vallas kinnistu nr 1524437. 3. Sõiduautod Mercedes-Benz 1999. a, Nissan 1988. a, mootorpaat Mariah Boats 2004. a. 4. Kalleto OÜ osakud koguväärtus 10 0226 eurot, kohustuslik pensionifond Sampo pension 50 väärtusega 6121,59,21 5. Swedbank - arveldusarve 1. SEB Pank - arvelduskonto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Volikogu esimees Mardo Leiumaa esitas oma majanduslike huvide deklaratsiooni siseministrile ja see avaldatakse Riigi Teataja III osas. Vallavalitsuse liikmed: Eda Männilaan 1. Finantsjuht 887. 2. Korteriomand Lihulas Tallinna mnt 34-5 kinnistu nr 1499332. 3. Sõiduauto Audi 80 Avant 1993.a. 4. SEB Progressiivne Pensionifond 3988,7110 osakut, väärtus 0,9213, koguväärtus 3674.80. 5. SEB Pank - arvelduskonto 1, krediidikonto 1 Swedbank - arvelduskonto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Juta Noor 1. Sotsiaalnõunik 725. 2. Maatulundusmaa Hanila vallas Esivere külas kinnistu nr 244532 3. Ei ole. 4. Ei ole. 5. Swedbank - arveldusarve 2, SEB Pank- arveldusarve 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Mart Viipsi 1. Abivallavanem, 845 2. Maatulundusmaa Hanila vallas Kinksi külas kinnistu nr 732232, tootmismaa 1/13 osa laohoonest Hanila vallas Kõmsi külas kinnistu nr 2438932, abikaasade ühisomandina 4-toaline korteriomand Hanila vallas Kõmsi külas kinnistu nr 1462932. 3. Veoauto UAZ-452B 1982. a, sõiduautod Ford Sierra 1987. a ja Volkswagen Passat 1997. a. 4. Pensioni II sammas SEB Progressiivne pensionifond kogus 5170,501, nimiväärtus 0,92453 koguväärtus 4780,18. 5. SEB Pank - tähtajaline hoius 1, arveldusarve 1, Swedbank- kapitalihoius 2, arveldusarve 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Maie Vokk 1. Maanõunik, 682. 2. Korteriomand Läänemaal Hanila vallas kinnistu nr 1529332/1529432, maatulundusmaa Hanila vallas kinnistud nr 2027332, 2334532, 2644332. 3. Sõiduauto Opel 1994. a. 4. Swedbank pensionifond K3 kogus 3222,866, koguväärtus 3115,1255. 5. Swedbank - arveldusarve 1, krediidiarve 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Eero Sahk 1. Informaatikanõunik, 725. 2. Elamumaa Lääne mk, Hanila vald, Pärnu Maakohtu kinnitusosakond kinnistu nr 1655632. 3. Ei ole. 4. Swedbank, Pensionifond K3, 3865 osakut, osaku puhasväärtus 0,91699, koguväärtus 3544,17. 5. SEB Pank-arvelduskonto 1, Sampo pankarvelduskonto 1, Swedbank-arvelduskonto 1, tähtajaline hoiuse konto 1. 6. Ei ole. 7. Ei ole. Vallavanem Arno Peksar esitas oma majanduslike huvide deklaratsiooni siseministrile ja see avaldatakse Riigi Teataja III osas.
8 Hanila valla Teataja 3 (34) / September 2012 Kõmsi rahvamaja 25 ja rahvatantsurühm Haniale 25 Aastat 25 tagasi kerkis Kõmsi külla uhke hoone, mis sai 15. novembril 1987. aastal ametliku nimetuse Kõmsi kultuurimaja. Tol ajal oli hoone haldajaks Karuse kolhoos. Kultuurimaja alla kuulus ka hoone osa, kus praegu asub Kõmsi A&O kauplus. Neis ruumides olid villavahetuspunkt, keemiline puhastus, juuksur ja mõni aeg ka õmblusteenused. Kuid ajad ja olud on muutlikud ning pärast kolhooside laialiminekut hakkas ka hoone käe käik halvenema. Maja oli kütmata ja selle tagajärjed annavad endast siiani märku. 1994. aastal vahetati silte ja kultuurimajast sai rahvamaja. Nii suur maja vajab kindlat peremeest ja pärast Hanila Vallavalitsuse omandisse minekut nihkusid asjad jälle tasapisi paremuse poole. Oleme suutnud igal aastal midagi korda saada, investeerida ja paremaid tingimusi luua (uued aknad, uksed, valguspark), kuid teha on veel palju. Kes on olnud rahvamaja juhatajad? Alustas Sirje-Lill Tumm, edasi tulid Ljubov Käsper, Valve Loops ja Irina Pärila. Alates 2002. aasta detsembrist on seda tööd teinud Lea Mäeorg. Samal 1987. aastal tuli kokku vahva seltskond naisi ja tekkis rahvatantsurühm Haniale. Suure uhkustundega tutvustan tantsurühma, kes on tantsinud tervelt 25 aastat ja esindanud oma koduvalda paljudes välisriikides (Soome, Türgi, Ungari, Slovakkia), mitmetel üldlaulu- ja tantsupidudel, lugematud korrad Lääne maakonna ning oma valla pidupäevadel. Mitmed liikmed tantsivad päris algusest peale. Mis toob neid igal kolmapäeva õhtul tantsuproovi? Küllap see on soov olla mõned tunnid teises keskkonnas, kus ei meenu töö- ega kodumured..., aga kindlasti ka armastus rahvatantsu vastu. Viimased 10 aastat on rühma juhendanud Erika Tee. Varem on seda tööd teinud Hiie Leppik, Ljubov Käsper, Kristi Mägi ja Irina Pärila. Praegu on ettevalmistamisel rühma 25. sünnipäeva kontsert. Loodan väga, et tantsurühm Haniale ja Kõmsi rahvamaja suudavad ühte jalga käia veel palju aastaid. Ootame kõiki osa saama 10. novembril rahvamajas peetavast Haniale ja Kõmsi rahvamaja ühisest 25. sünnipäevast. Lea Mäeorg Üritused Kõmsi Rahvamajas 30. sept. Hanila maapäev 2012. Mihklipäeva laat. 10. nov. Kõmsi rahvamaja 25 ja rahvatantsurühm Haniale 25. 8. dets. Hanila valla pensionäride jõulupidu. 16. dets. Jõululaat. 29. dets. Aastalõpupidu. Swedbanki pangabuss Virtsu kooli väikese maja parklas (Pargi 5) kell 14 16 6. ja 20. september, 4. ja 18. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember. www.swedbank.ee. Lisainfo tel 6 310 310 SILMARÕÕM 26. septembril kell 10 Kõmsil Hanila vallamajas Silmade kontroll, silmarõhu mõõtmine, prillide müük, prillide pisiremont, optilised päikeseprillid. Nägemisteravuse kontroll 6, prillitellijale tasuta. Info ja registreerimine tel 477 2243 Hanila valla Teataja Väljaandja: Hanila Vallavalitsus, Keskuse tee 3, Kõmsi küla 90102, Läänemaa. Tel 477 2243, vv@hanila.ee, www.hanila.ee Toimetaja Peeter Vissak hanila.ajaleht@gmail.com, tel 5370 9789 Küljendus Mart Mõniste