Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Kalendrilood: laulu- ja tantsupeole kandideerivad kollektiivid. Lk 2 Ülevaade volikogu augustikuu istungist. Lk 3 Prügikotid toodi protesti märgiks vallamaja trepile. Lk 4 Vigala folkloorilaager. Lk 6 Nr 30 (1278) 29. august 2018 Hind 0,50 eurot Karjala pirukad küpsesid Märjamaal Karjala pirukaid võib toidupoe valmistoodete letist pidevalt saada, aga hoopis teine maitse on, kui neid ise valmistada. Märjamaa kogudusemajja tuli õpetust jagama Mari-Kaarina Hiltunen, kes on pärit Ida-Soomest ehk otse selle toidu kodust. Huvitav oli teada saada, et paljude märjamaalaste hea tuttav Kirsti Sämpi on koguni Soome meister Karjala pirukate küpsetamises. Laupäeva hommikul kell 9 pandi esmalt täidiseks minev riis keema. Tund aega hiljem läks lahti tainategu. Üks tainas valmistati vaid eriti peene jahvatusega rukkijahust, mis oli Soomest kaasa võetud, teisele tainale lisati ka nisujahu. Rõõmsameelne ja kõikjale jõudev Mari-Kaarina jagas õpetusi ja nippe, kuidas tainast lahti rullida mida õhem, seda parem ja kuidas see pärast sõrmedega kinni vajutada, et sisu välja ei tuleks. Küpsetusahi peab olema väga kuum 250-300 kraadi. Tulikuumad pirukad pintseldati üle sulavõiga. Valmistati ka ports munavõid, mis hiljem pirukate peale tõsteti. Mari-Kaarina on kunagi õpetanud Karjala pirukate valmistamist ka Kullamaal. Tal oli kaasas pensionärist abikaasa Tapio Karjala pirukaid õpetas valmistama Mari-Kaarina Hiltunen. Fotod Illimar Toomet Hiltunen, kes oli varem Pattijoe koguduse pastor. Nende sõpruskoguduseks sai Kullamaa. Kohal olid ka kauaaegne Kullamaa koguduse pastor Ants Leedjärv ja tema organistist abikaasa Tooni. Järgmisel aastal täitub juba 30 aastat kahe koguduse sõprussidemete algusest. Pärast haldusüksuste liitmist Soomes on nüüd sõpruskoguduse nimi Raahe. Ühises kohvilauas pirukaid maitstes meenutati elu nõukogude aja lõpus ja milliste seikadega oli seotud soomlaste materiaalse abi jõudmine Kullamaa koguduseni. Reet Saar Jälle on muudatused busside sõiduplaanides Pärnu suund Oma viimase sõidu teeb 25. augustil Märjamaa-Pärnu suunal liin nr 355 Tallinn-Märjamaa- Pärnu, mis väljub Märjamaalt kell 11.22 ja saabub Pärnusse 12.30. Alates 26. augustist ei ole see liin enam käigus. 31. augustil on viimane reis liinil 887 Tallinn-Märjamaa-Pärnu, mis väljub Märjamaalt kell 9.50 ning saabub Pärnusse 10.45. 1. sptembrist ei sõida enam ka see buss. 10. septembrist hakkab Tallinna-Märjamaa-Pärnu liinil liikuma Estonian Lines OÜ buss (liin 273), mis peatub Varbola tee peatuses 12.20, Vaimõisas 12.27, Orgital 12.32 ning väljub Märjamaalt Pärnu suunas kell 12.35. Buss jõuab Pärnusse kell 13.30 ja on sõidus iga päev. Tallinna suund 1. septembrist lõpetab liin nr 271, mille väljumisajad Märjamaalt on 16.25 (Tallinnas kell 17.30) ja 21.10 (Tallinnas 22.15). Viimast korda saab sellega bussiga sõita 31. augustil. 25. augustil on viimane reis ka Pärnu-Tallinna liinil 354, mis peatub Kirikuvärava peatuses kell 7.34 (Orgital 7.36, Vaimõisas 7.42 ja Varbola tee peatuses 7.47). Alates 26. augustist ei ole see buss enam käigus. 10. septembrist alustab Estonian Lines OÜ liin 273 Pärnu -Märjamaa-Tallinn, mis väljub igal nädalapäeval Märjamaalt kell 8.25. Orgital peatub buss kell 8.27, Vaimõisas 8.33 ja Varbola teel 8.40. Tallinnasse saabub buss kell 9.30 Palun kontrollige busside aegu www.peatus.ee. Praegu käivad läbiräääkimised, et Pärnu suunal jääks alles varasem sõiduvõimalus ja et ka Tallinna suunal ei oleks bussidel viietunniseid pause.
2 29. august 2018 Märjamaa Nädalaleht Suurele peole kandideerib 27 kollektiivi KALENDRILOOD M ärjamaa valla kalendris saadab augustikuud foto rahvatantsijatest. Fotolavastus on tehtud Konuvere sillal. Konuvere sild asub Vigala jõel, mis sel kohal on piiriks Märjamaa ja Vigala kihelkonna vahel. Silla projekteeris insener F. W. Alish, tellis Eestimaa Rüütelkond, ehitas ettevõtja F. Johanson. 1861. a valminud kuue avaga ja 107 m kogupikkusega paekivisild oli omal ajal Eesti kõige pikem kivisild. 2007. a põhjalikult restaureerituna on see tänapäeval kaunis vaatamisväärsus. Konuvere silla stiliseeritud kujutist on kasutatud Märjamaa valla vapil ja lipul. Sild asub TallinnPärnu maantee kõrval kulgeval Konuvere teel. Suvepuhkus saab peagi läbi ja ühes sellega algavad pingelised ettevalmistused 2019. aasta laulu- ja tantsupeoks Minu arm. Siis tähistame kahte suurt juubelit 150 aastat möödub esimesest laulupeost ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Valla kultuurinõunik Heli Lints, kes on ühtlasi ka suure peo maakondlik kuraator, an- dis teada, et Märjamaa vallast kandideerib peole 27 kollektiivi 470 liikmega: 20 t ant surühma 300 tantsijaga ja 7 laulukollektiivi 170 lauljaga. Järgnevalt toome liikide kaupa ära kõik kandideerivad k ol lek t i i v id, nende liik- Konuvere sillal tantsivad Laaberjalg Märjamaalt ja folklooriseltsi Kiitsharakad mete arvu ja segarühm Vigalast. j u h e n d a j a t e Foto: Kristin Unga ja Tiina Gill nimed. Tantsurühmad 6.-8. klassi segarühm 1. Kivi-Vigala põhikooli 7.-9. kl tantsurühm (16; Ilona Noor, Kristine Niit) 2. Märjamaa gümnaasiumi laste segarühm Hops (12; Tiina Kokemägi, Darja Lehtsalu) 3. Märjamaa gümnaasiumi tantsurühm Sirgulised (15; Karin Andesalu) 4. Märjama rahvamaja lasterühm Greteene (16; Ene Klaus, Grete Polding) 5. Valgu põhikooli rahvatantsurühm (16; Anneli Ülemaante, Ottomar Linna) Noorte segarühm 6. Märjamaa gümnaasiumi se- Eesti rahvatantsu ajaloost Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid ja mõtteid rütmiliste liigutuste ning muutuvate kehaasendite kaudu. Pärimuslikus rahvatantsus ei ole tantsijad selleks saanud mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu, jälgides teisi tantsijaid või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Pärimuslikud tantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule. Tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks pub- likule. Rahvatantsud peavad olema olulisel moel seotud rahvatraditsioonidega. Paljud seltskonnatantsud on aja jooksul muutunud ka rahvatantsudeks. Algselt oli eesti rahvatantsu tava seotud põhiliselt perekondlike sündmustega. Näiteks pulmadega, jaanipäevaga jne. Esimesed teated eesti rahvatantsudest on pärit 13. sajandist. Allikas: Vikipeedia. Sillaotsa muuseumi pedagoog Liivi Miil garühm Tantsulka (16; Darja Lehtsalu, Tiina Kokemägi) 7. Märjamaa gümnaasiumi segarühm Lustiline (16; Karin Andesalu) 8. Märjamaa Tantsutallad (17; Ene Klaus, Grete Polding) Segarühm S2 9. Segarühm Hopsani (19; Ilona Noor, Riho Pohla) Segarühm S3 10. Märjamaa rahvamaja noorterühm Tantsukas (14; Tiina Kokemägi, Darja Lehtsalu) 11. Laukna segarühm Kaareke (16; Riho Pohla) 12. Märjamaa rahvamaja Tantsurõõm (15; Darja Lehtsalu) Naisrühm N1 13. Varbola naisrühm Varbola Piigad (12; Piret Kunts) Naisrühm N2 14. Vigala Folklooriselts Kiitsharakad naisrühm (12; Krista Tõldmaker) 15. Märjamaa rahvamaja Ülejala Sussisahistajad (14; Karin Andesalu) 16. Märjamaa rahvamaja naisrühm Luiskajad (12; Karin Andesalu) Pererühm (Uue liigina on peol pererühmad, kus tantsivad koos 8 täiskasvanut ja 16 last, kes õpivad 1. 5. klassis. Selles liigis ei saa osaleda Tallinna ja Harjumaa kollektiivid, eesmärk on anda osalemisvõimalus just kaugemate kantide tantsijatele.) 17. Vigala Folklooriselts Kiits- harakad segarühm (15; Krista Tõldmaker) 18. Märjamaa rahvamaja segarühm Laaberjalg (16; Darja Lehtsalu) 19. Märjamaa gümnasiumi segarühm Hopsti (15; Tiina Kokemägi, Darja Lehtsalu) 20. Vana-Vigala põhikooli 1-5. klassi tantsurühm (16; Krista Tõldmaker) Koorid Valikmudilaskoor 1. Märjamaaa gümnaasiumi mudilaskoor (34; Kulla Aavik) 2. Vana-Vigala põhikooli mudilaskoor (17; Silja Käär) Lastekoor 3. Märjamaa gümnaasiumi lastekoor (29; Kulla Aavik) Segakoor 4. Märjamaa rahvamaja segaansambel Ceres (20; Kadri Jüriado) Valiksegakoor 5. Märjamaa segakoor Rello (30; Thea Paluoja) Naiskoor 6. Naiskoor Paula (24; Maiu Linnamägi) 7. Naiskoor Astra (16; Marju Plamus. Täpsustus: registreerides oli dirigent M. Plamus, uuest hooajast hakkab kooriga tööle Merit Männiste.) Reet Saar
29. august 2018 3 Märjamaa Nädalaleht Kokkuvõte volikogu 21. augusti istungist Volikogu 21. augusti istungil osales 20 volikogu liiget. Mõneti ootamatult kujunes istung pea viie tunni pikkuseks. Esmalt anti Haimre ja Kunsu külavanemale Rasmus Ungale koos lillekimbuga üle külavanema märk ja tunnistus. Seejärel asuti arutama Märjamaa muusika- ja kunstikooli õppetasusid. Eelnõu oli menetlusse tulnud kooli hoolekogu algatusel eesmärgiga pidurdada töötasu alampalgaga seotud õppetasude kasvu. Ettepanek oli vähendada õppetasu määrasid poole protsendi võrra. Selle eelnõuga oli keeruline lugu. Vallavalitsus võttis eelnõu istungieelse menetlemise faasis tagasi, kuid enne oli see juba antud arutamiseks volikogu hariduskomisjonile. Vallavalitsuse põhjendus oli, et eelarve tulude poole vähendamine eelarveaasta keskel ei ole põhjendatud. Hariduskomisjon otsustas, et saadab sama eelnõu siiski volikogule, ainult selle muudatusega, et uued tasud hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2019, mitte 1. septembrist, nagu algne eelnõu ette nägi. Istungil toimunud arutelu päädis sellega, et hariduskomisjoni esimees võttis eelnõu tagasi. Jõuti arusaamisele, et enne muudatuste tegemist tuleks küsitleda lapsevanemaid, kas õppetasu on neile ülemäära koormav ja kas see on üldse probleem, millega tegeleda. Kehtestati Märjamaa valla õpilastranspordi korraldamise kord. Uudsena on korda toodud võimalus kompenseerida lapsevanematele lapse kooli sõidutamise sõidukulud isikliku sõiduauto kasutamisel. See on erandjuhtudel kasutatav võimalus, kui vald ei ole korraldanud õpilase transporti muul viisil ning lapsel koolitee on õpilasliinini või ühistranspordi peatuseni pikem kui kolm kilomeetrit. Üldjuhul väljaspool valda õppivatele üldhariduskooli õpilastele sõidukulusid ei hüvitata. Seda tehakse vaid põhjendatud juhtudel vallavalitsuse otsuse alusel. Näiteks neile Vigala piirkonna õpilastele, kes on varasemalt juba alustanud õpinguid mujal kui Märjamaa gümnaasiumis. Kompensatsiooni saamiseks on vaja esitada avaldus. Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava 2018 2030 ning see otsustati suunata avalikustamisele. 23.08 7.09.2018 on kõigil huvilistel võimalik esitada vallavalitsusele ettepanekuid valla arengusuundade ja nende arengukavas kajastamise kohta. Esimesel lugemisel oli puu raieloa andmise tingimused ja kord. Kord hakkab reguleerima puude (välja arvatud viljapuud ja kasvav mets metsaseaduse tähenduses) langetamist tiheasustusega aladel. Ettepanekud eelnõusse on oodatud hiljemalt 31. augustiks. Istungi kuuenda päevakorrapunkti revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste realiseerimine arutelu kuulutati istungi juhataja ettepanekul vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 44 lõikele 4 kinniseks. Arutelu tulemusena anti volikogu esimehele ülesanne esitada hiljemalt 31. augustiks 2018 avaldus politsei- ja piirivalveametile võimaliku seaduserikkumise kohta riigihanke Märjamaa valla suvine teehoid aprill 2016 kuni oktoober 2019 (riigihanke viitenumber 168956) raames Märjamaa valla teedel 2017. a (vaegtööd 2018. a) kruusakattega teede remonttööde teostamisel ja dokumenteerimisel. Vallavalitsus peab esitama hiljemalt volikogu oktoobrikuu istungiks omapoolsed ettepanekud vallavalitsuse struktuuri muutmiseks, et edaspidi tagada teede valdkonna vahendite tulemuslikum kasutus ning tõhusam järelevalve tehtavate tööde üle. Vallavalitsusele anti nõusolek kinnitada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2018. aasta II poolaasta tegevuskava ning vastavalt sellele eraldada eriotstarbeliste liinide dotatsiooniks 118 099 eurot. Otsustati nõustuda OÜ-le Sokkel Holding kaevandamisloa andmisega Mustu IV liivakarjääris kaevandamiseks. Rahuldati OÜ Aigren vaie Märjamaa Vallavolikogu 19.06.2018 otsuse nr 74 kohta ( Arvamuse andmine Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta ). OÜ Aigren ei olnud nõus kaevandamisloa andmisele seatud kõrvaltingimusega: viia Vaimõisa Ohukotsu kohalik tee kuni Pendi teeni tolmuvaba katte alla (asfaltbetoon või pinnatud kate), pidades seda kaevandamisega mitteseotuks, kuna teed kasutavad ka kohalikud elanikud ning teine kaevandaja. Volikogu tunnistas oma 19. juuni otsuse sellekohase punkti kehtetuks. Muudeti Märjamaa Vallavolikogu 17.02.2004 otsuse nr 110 Vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine, millest arvati välja erastaja, kes seaduse kohaselt ei omanud õigust vaba metsamaad erastada. Vallavalitsusele delegeeriti raamatupidamisseadusest tulenev kohustus kehtestada raamatupidamise sise-eeskiri. Informatsioonipunktis andis vallavalitsus ülevaate edasistest plaanidest seoses Pillerpalli lasteaia hoone rekonstrueerimisega. Volikogule pakuti välja kava, mille kohaselt ehitustegevus kestaks objektil üheksa kuud ning hoone oleks lastest vaba kolm suvekuud, mil neile leitakse asenduspinnad alevis ja Midrimaa lasteaias. Volikogu aktsepteeris ettepanekut ning oli päri, et vallavalitsus viib nendel tingimustel läbi uue hanke. Veel räägiti Omniva üha hõredamaks jäävast kirjakastivõrgustikust; jäätmemajandusest (pakendikonteinereid kasutatakse hoolimatult üha enam olmeprügiks); Märjamaa spordihoone ehitamisest (nõukogu loodab hanke kuulutada välja lähinädalatel) ning infovahetusest kodanike ja vallavalitsuse vahel. Järgmine korraline istung on 18. septembril. Janika Liländer 5. oktoobril alates 10.00 KIVI-VIGALA RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454
4 Märjamaa Nädalaleht Noortekeskus korraldas linnalaagri Märjamaa noortekeskus korraldas sel suvel esmakordselt linnalaagrit. See on ilma ööbimiseta laager, kus laste päev on sisustatud erinevate eakohaste tegevustega. Kuna huvi laagri vastu oli suur, tehti seda kahes vahetuses. Esimene vahetus toimus 19. 22. juunil, teine 14. 17. augustil. Linnalaagri sihtrühmaks olid mõlemal korral 7 10aastased lapsed. Juunis osales 10 ja augustis 11 noort. Noortekeskus oli linnalaagri toimumise ajal teistele noortele suletud. Nelja päeva sisse mahtus mõlemal korral mitmesugust meisterdamist, erinevaid mänge toas ja õues, lõunasöök kooli sööklas, ühine kokkamine, näitus valminud töödest ja väike lõpupidu. Lastega tegelesid ja tegevusi juhendasid noortekeskuse töötajad. Juunis kaunistasime poekotti tekstiilivärvidega, joonistasime koomiksit, meisterdasime kollaaži, joonistasime asfaldile, tegime kiletrükki. Augustis meisterdasime savikujusid, tegime ise lauamängu, trükkisime paberkotile, viltisime seepi. Reedene päev oli mõlemal laagrinädalal kokkamise päralt. Valmistasime koos lihtsaid roogasid, millega koolilaps ise hakkama saab. Retseptid pandi kirja ka oma meisterdatud kokaraamatutesse. Lapsed said kõik isetehtud esemed laagri lõppedes koju kaasa. Suvised laagrivahetused kulgesid edukalt ning noortekeskus plaanib sarnaseid ettevõtmisi läbi viia ka edaspidi. Hoidke meie tegevustel silma peal Facebookis! Märjamaa noortekeskuse noorsootöötajad Esmaspäeva hommikuks oli vallamaja trepile toimetatud üheksa suurt kilekotti olmeprügiga. Kottides oli korteriühistu Orgita 20 prügi, juures ka selgitav kaaskiri. Tavatu sammu põhjuseks oli see, et ühistu sõlmis 12. juulil prügilepingu AS-iga Eesti Keskkonnateenused ja kuu aja jooksul lubati kohale toimetada uus prügikast. 16. juulil viidi minema seni kolme maja peale olnud ühine segaolmejäätmete prügikast, kuid siiamaani pole uut toodud. Vahepealsel ajal on elanikud olmejäätmeid kogunud suurtesse kilekottidesse. See on tekitanud maja juures antisanitaarse olukorra hais, lendavad putukad, katkised kotid jms. Kirjas on viidatud, et korteriühistu kirjade ja telefonikõnede peale on Keskkonnateenuste klienditeenindaja soovitanud, et tulgu nad konteinerile ise Raplasse järele või toimetagu prügi Mäepere jäätmejaama (Märjamaa jäätmejaamas olmejäätmeid vastu ei võeta). Sellega kaasnevaid kulutusi ei oldud nõus hüvitama. Ühistu kirjas on öeldud, et vallavalitsus peaks aitama nüüd asja korda ajada, sest nemad on valinud teenuse osutaja. Kahe nädala pärast lubati vajaduse korral kohale tuua uus prügilaadung vastavalt lepingu intervallile. Hommikul kutsuti küsimuse arutamiseks vallamajja ka majaelanik Urmas Raist, kes kodanikualgatuse korras protesti märgiks kotid võõrale kinnistule toimetas. Ta keeldus prügi ära viimast ja oli nõus kandma vastutust oma teo eest. Vallavalitsus omakorda pöördus politsei poole ja piirkonnapolitseinikud käisid kohapeal asjaga tutvumas. Kirjas küsiti: kas Eesti riigil ei ole tõesti kontrolli erafirma tegevuse üle. Meie jaoks olete teie Eesti Vabariigi esindajad. Vallavalitsuse järelevalvespetsialist Liina Valler ütles, et antud küsimuse lahendamine ei ole vallavalitsuse pädevuses. Ta lisas, et kahjuks on Orgita 20 lepingu sõlmimisel jäänud mitmed detailid täpsustamata, näiteks kuidas toimub prügivedu vahepealsel ajal, kuni uut konteinerit pole toodud. Inimesed eeldavad paljude (probleemsete) küsimuste puhul, et sellega tegeleb omavalitsus. Antud juhtumi puhul see nii ei ole. Märjamaa vallavalitsus astus volikogu otsusega nr 41, mis võeti vastu 18.04.2006, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmeks. See MTÜ viis läbi korraldatud jäätmeveo hanke Märjamaa ja Raikküla vallas. Hanke võitis Eesti Keskkonnateenused AS. Leping sõlmiti perioodiks 8.02.2016 31.03.2019. Urmas Raist ütles, et on oma selgitused politseile andnud. Ma ei karda politseid, olen teadlik, et võin karistada saada. Rohkem häirib mind 29. august 2018 Prügikotid kui protesti märgid vallamaja trepil Alates 01.09.2018 alustab tööd uus Raplamaa avalik liin nr 25 Rapla Kohila Tallinn. Mahlamäe: 06:28 / 09:58 Estonia 07:22 / 10:52 Estonia 4: 08:30 / 16:30 Mahlamäe: 09:20 / 17:21 Sõiduplaan on nähtav lehel www.peatus.ee. Liini teenindab Hansa Bussiliinid AS, info tel 483 3311. Prügikotid koos selgitava kirjaga vallamaja trepil. Foto Reet Saar see, et vallal pole kohustust pöörduda politsei poole, neil on see võimalus. Andsin oma teoga märku, et see on valla tegemata töö. Miks vald peseb oma käed puhtaks, kui volitused on teisele organisatsioonile edasi antud sellega ei lõpe valla kohustused, on minu arvamus. Nad on pannud ühistu sundolukorda: tuleb sõlmida leping konkreetse teenusepakkujaga. Leping on teenusepakkuja poole kaldu: töövõtjal on kohustusi 7, tellijal 15, töövõtjal on õigusi 10, tellijal 7, rääkis Urmas Raist. Ta on teavitanud ka Kanal 2 ja sealt on lubatud teema kajastamiseks kohale tulla. Lõpetuseks olgu lisatud, et enne uue lepingu sõlmimist toimis korteriühistu prügivedu korrektselt. Seekord viis valla majandusbrigaadi juht pärast lõunat kotid minema. Ikka majandusbrigaadi konteinerisse, mille tühjendamise eest tasub vald. Reet Saar Liin nr 25 Rapla - Kohila - Tallinn peatub kõigis tähistatud bussipeatustes. Rapla linnas on peatused Mahlamäe ja Rapla bussijaam ning Tallinnas Viljandi mnt, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Kosmos, Estonia. Estonia lõpp-peatus on Solaris keskuse ees - Estonia 4. peatuse post. Liinil on Raplamaa avalikel liinidel kehtiv piletimüügi kord. Kuni 19-aastased (kaasa arvatud) ning 63-aastased (kaasa arvatud) ja vanemad saavad sõiduõiguse tõestamisel sõita tasuta piletiga.
29. august 2018 5 Märjamaa Nädalaleht Saime tuttavaks Lääne-Harjumaaga M TÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala LEADER programmi ühisprojekti Üheskoos tegemine raames toimus õppereis Lääne-Harjumaale. Piirkond on tuttav kooli- ja külaekskursioonide korraldamise päevilt Laitsest kuni Pakri poolsaare tipuni. Seekord tutvusime Leader programmi tegevustega ettevõtluses, kultuurielus ja mõisates. Programmi oli koostanud büroojuht Kerli Lambing LääneHarju koostöökogust. Kuna 2018. a on Euroopa kultuuripärandiaasta, siis meie reis näitas, kuidas tuuakse esile kultuuri olulisust, mida tehakse pärandi säilitamisel, edasiandmisel, arendamisel, digiteerimisel. Esimene peatus oli Laitse loss. Selle ehitas Woldemar Uexküll 1892 ja hoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Neogooti stiili tipptöös oli eelmise Eesti Vabariigi ajal noortekoloonia. 1997. a omandasid seisva lossi Marju ja Sulo Muldia. Romantilise laadiga lossis asuvad külalistoad, restoran ja seminariruumid, palgal on kaheksa töötajat. Üritusi korraldatakse siin aasta ringi. Viis aastat tagasi aitasid Leaderi vahendid pargis püstitada kabeli, esimese pärast sõjajärgset aega. Tutvusime stuudioköögi seadmetega. Heitsime pilgu tuhande tuti mäele. See on inimeste ehitatud labürint, nagu teemapark. Sisenemine, kohanemine, uurimine, järeldamine, lahendamine, võidukas finiš ja lahkumine. Üle tuhande elutaimega labürindi läbimiseks kulub 10 15 minutit. Perekond Muldia on öelnud, et nad on armunud Laitse lossi ja on õnnelikud. Osake kultuurilugu on päästetud tulevastele põlvedele. Järgmine peatus oli Laitse Graniitvilla. See on televaatajatele tuttav muusikasaatest. Sel suvel mängiti villa õues vabaõhulavastust Armastus Laitses. Peagi olimegi Tauno Kangro skulptuuride pargis, kus sigu ja sipelgaid oli kõige rohkem. Elu keeb maja sees ja ümber. Leader programmi toetustega korraldakse modelleerimise ja joonistamise õppetunde. Võtame Tauno Kangrolt kaasa mõtte: kui õpetad, siis ka õpid. Graniitvillasse on jõudnud head muusikat paljudelt esitajatelt. Kohapeal pakutakse võimalust sõita hobuveokiga, uhket sõitu saab teha Laitse rallipargi uunikumautodega. Kuulsime lugusid graniitvilla ehitamisest. Hoonel on maaküte, mis massiivsete seintega hoones tagab talvel ruumis 28 soojakraadi, kui väljas on sama palju külma. Kui paneelmajade inimesed võitlevad palavusega, siis mõisates, olgu see Laitses või Kumnas ja isegi Padise kloostri varemetes räägiti topeltseintega ja siibri kaudu sooja õhu juhtimisest. Näited sellest, kus soojusfüüsika on inimese teenistuses, on sajandeid vana. Vasalemma mõis on 1893. aastal ehitatud kohalikust marmorist suurepärases neogooti stiilis. Koolina töötab mõis 1922. aastast, 1996 algas hoone renoveerimine. Praegu õpib siin üle saja õpilase. Kooli moto on: usinuseta auhinda ei saavuta, väsimatult pead sa edasi püüdlema. Järgmine peatus oli Keila lähedal asuvas Kumna rüütlimõisas, mis on üks kaunimaid Eestis. Trepil ootas meid mõisa taastaja Raivo Kalve. 1999. aastal omandati lagunev mõis avaliku konkursi käigus. Nüüdseks on taastajate unistus täitunud ja mõis on õitsele puhkenud. Mõisa ajaloos hinnatakse Georg von Meyendorffi teeneid: olles keiser Aleksander II ülemtallmeister, algas tema algatusel Peterburis Jaani kiriku rajamine. Tema poeg Teofil von Meyendorff oli teenekas ühiskonnategelane, olümpiakomitee asutajaid. Teofil aitas Mar- Laitse mõisa köögis. Foto Jaan Viska tin Kleinil 1912. aastal jõuda Stocholmi olümpiale. Kumna mõisas on paiknenud esimesi tenniseklubisid Eestis. Mõisa on taastatud Leader programmi toel. Tänapäeval võtab mõis vastu turismigruppe ja pakub seminariruume. Siin saab näha ajalooliste maakaartide kogu ning nautida baltisaksa kunstnike töid. Tänusõnad reisi toetamise eest Raplamaa Partneluskogule, Vigala piimatööstusele ja Tõrvaaugu Talule ning Vigala osavallale. Maie Üürike ja Helbe Kliss tänasid vastuvõtjaid Vigala toodetega. Jaan Viska
6 Märjamaa Nädalaleht 29. august 2018 Vigala folkloorilaager oli taas muljeterohke Pildil on hiieoru veerel istumas 40 noort, kes veetsid Vana-Vigala mõisahoones ühe nädala pilli mängides, regilaule lauldes, pärimustantse tantsides, jutte vestes, käsitööd tehes, loodust tundma õppides. Ammuste aegade tegemisi toome huvilistele lähemale muuseumipäevaga, mida seekord sisustas Mahtra talurahvamuuseumi pere. Tore vastuvõtt ootas meid ka Atla keraamikakojas. Üllatuskülalisena jagas oma armastust parmupilli vastu Vigala juurtega Cätlin Mägi. Rahvusvahelist hõngu saame tunda Märjamaa folgi festivaliklubis osalemisega ja külalisrühma kontserti nautides. Laager kulmineerub pärimuspäevaga, kuhu on oodatud lisaks laagrilistele kõik teised huvilised, kes tahaks oma kätega midagi valmis teha või pillimängu proovida, osa saada kontserdist Pärimuse pärlid ning ise kaasagi lüüa. Pärlitest särtsakaimaks osutus Saku mandoliiniorkestri esinduse etteaste. Nauditav on olnud alati ka laagriliste pühendunud olek laagris õpitu esitamisel. Kuueteistkümnenda folkloorilaagri tegevuste läbiviimiseks pani lisaks Vigala osavalla iga-aastasele rahalisele toetusele oma õla alla ka kohaliku omaalgatuse programm. Folklooriseltsi Kiitsharakad nimel Krista Tõldmaker Sügisturniiri võitja selgus mitme tehte järel Lõppenud nädalavahetusel toimus spordihoones Märjamaa Korvpallikooli XVII rahvusvaheline sügisturniir. Esimest korda tuli kasutada esikoha selgitamiseks suuremaid aritmeetilisi tehteid kui tavalise surnud ringi puhul. Kolmel meeskonnal oli ühepalju punkte (7), omavaheliste mängude summa andis Siguldale ja Keilale +2, arvesse tuli võtta turniiril visatud punktid. Siin oli Sigulda parem (+120) kui Keila (+97). Kolmandaks jäi Rapla, kellel oli samuti vii- 3. septembril alustab maadlusklubi Juhan oma treeninguid. Maadlustreeningud toimuvad Metsanurga tänava võimlas esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel algusega kell 17.00. Oodatud on kõik vanad tegijad ja samuti uued huvilised. Lugupeetud kuulutaja, kes käis nädalalehe toimetuses paari nädala eest. Teie mustad kollaste peegelklaasidega päikeseprillid ootavad omanikku. Palun tulge järele! mases mängus lõpusekunditeni võimalus ise turniirivõitjaks tulla. Neljas koht Kohila esindusele ning viimaseks jäi seekord kodumeeskond. Võistkondade parimad mängijad: Märten Saaliste (Märjamaa KK), Janre Jõgi (Kohila SK), Arturs Erts (Sigulda SK), Kristofer Lempu (Keila KK) ning Karmo Kilk (Rapla KK). Turniiri heaks korraldamiseks panid õla alla Märjamaa Vallavalitsus, Urmas Rätsep, Vexon Ehitus, Raido Loel, Veljo Miklas,Timberston Autoteenindus, Manni pood ning teised abilised, kes soovisid jääda anonüümseks.tänud ka laua- ning väljakukohtunikele ja Maret Kollinile kes viis läbi toitlustamise ning Janikale, kes vastutas pildistamise eest! Augusti algul toimus Serbias Euroopa noorte korvpallimeistivõistluste U16 vanuseklassi A-divisjoni finaalturniir. Eesti noormeeste koondis lõpetas 11.kohaga. Turniiril pidas koondis 7 mängu, neist Maadlusuudised 25. augustil maadlesid maadlusklubi Juhan noored Turus 35. K. Mäkise mälestusvõistlustel. Osales üle 150 võistleja Soomest, Rootsist ja Eestist. Juhani noortest võidutsesid õde ja vend Bötkerid Lisette võitis -40 kg tüdrukute kaalus ja Richard -24 kg kaalus alla 8aastaste poiste hulgas. Kolmandale kohale tulid Rasmus Kuik 30 kg kaalus 10aastaste poiste hulgas ja Hannes Välis -92 kg kaalus võideti 3. See on Eesti noortekoondiste läbi aegade kõige kõrgem koht. Heas hoos olid Märjamaa Korvpallikooli kasvandikud Johannes Kirsipuu ning Joonas Riismaa. Nad olid oma võistkonna kõige resultatiivsemad ning kõige suurema kasuteguriga. Mõlemad treenivad ja õpivad välismaal: Johannes USA-s ning Joonas Itaalias. Märjamaa Korvpallikool meeste hulgas. Augusti teisel nädalal toimusid Itaalias juunioride euroopa meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses. Juhani klubist maadlesid koondise eest Andreas Välis ja Ardo Pajur. Parima koha eestlastest maadles välja Andreas, kes saavutas 8. koha. Harri Koiduste
29. august 2018 7 Märjamaa Nädalaleht Roolijoodik inimlooma kõige ohtlikum tõug See on tõug, mis tegutseb instinktipõhiselt ega suuda analüüsida oma tegevust. Paslik oleks kirjutada viimasest Raplamaal toimunud hukkunuga õnnetusest, kuid haavad lähedastele on alles liiga värsked. Oli ka selle õnnetuse juures märksõnaks joobnuna auto juhtimine. Siiski paneb selle õnnetuse juures imestama kogukonna reageering või õigemini reageerimatus selliste juhtumite puhul. Info, et seltskond auto katusel alkoholi tarbib ning on autoga ka sõitu alustanud, jõuab politseisse alles peale kõige kurvemaid tagajärgi. Nii mõnelgi juhul jääb kripeldama, kas õnnetust oleks saanud ära hoida. Olen oma tööpraktikas näinud, et purjus seltskonnast läheb rooli kõige kainem või kogenum sõidumees. Huvitav, milles see kogemus küll seisneb? Kas selles, kellel on joobnuna kõige kindlam käsi või vähevärisev pilk? Turvatunnet ei suuda minu silmis kumbki tekitada. Eriti kurb, et ollakse nõus kaasreisijatena sõidukisse minema ja oma elu ohtu seadma. Peale politseipoolset alkoholijoobe kontrolli või õnnetust meenub juhile esimese asjana tema pere. Lapsed ja elukaaslane, kes kogu eelneva on olnud juhi jaoks tagaplaanil. Öösel arestikambrisse paigutades väidetakse, et hommikul on vaja veoautoga pikamaa sõitu tegema minna. Need on markantsed näited elust enesest. Uskumatu, kas pole! Leidub inimesi, kes heidavad ette politsei tegevusetust. Raplamaal on 2018. aasta algusest alates toimunud 60 liiklusõnnetust, millest 14 on juhtunud joobes juhi süül. Nelja joobes juhi süül toimunud õnnetuse käigus on saanud vigastada 15 ja surma viis inimest. Viiest hukkunust kolm olid autoroolis olnud joobes juhid ise. Joobes juht ei saa aru, miks politsei ei püüa narkomaane. Kiiruseületaja ei saa aru, miks ollakse föönidega tee ääres ega püüta roolijoodikuid. Telefoniga rääkija on küll kuulnud, et rooli taga rääkida ei tohi, kuid ise seda ohtlikuks ei pea. Tegelikkuses ei tea aga kunagi, mis oleks võinud juhtuda, kui patrull poleks kätte saanud suurel kiirusel kihutavat sõidukit või end molekulaarsesse olekusse joonud roolijoodikut. Politsei võib teha head tööd ja kõrvaldada juhtimiselt kuitahes palju roolijoodikuid, ent kõiki valvata ei ole võimalik ega saagi olla. Inimesel endal peab tekkima arusaam, et joobnult rooli taha istumine ei ole aktsepteeritav ja peab suutma teadvustada riske, mida ta antud tegevusega põhjustada võib. Olles mõne kaasliikleja, sõbra või hoopis elukaaslase surnuks sõitnud, on juba hilja mõelda ja tõdeda rumalaid valikuid. Autot juhtida tuleb kainelt ja kogu tähelepanu tuleb suunata liikluse jälgimisele. Reeglid liikluses on loodud selleks, et vähendada riske õnnetusse sattuda. Kui märkate käitumist, mis ei käi sõiduki juhtimisega kokku, pöörake sellele ise tähelepanu kas isikuid korrale kutsudes või sellest politseile teada andes. Turvalist liiklemist! Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaspar Rodes Märjamaa valla õpilaste bussiliinid alates 01.09.2018 Alates 3. septembrist alustatakse Märjamaa valla õpilasliinide teenindamist järgmiste liinidega M1 Vana-Vigala Araste Paljasmaa Vana-Vigala M2 Tolli mõis Vana-Vigala M3 Aasa Kohatu küla Mõraste Sipa Laukna M4 Paisumaa Valgu Märjamaa M5 Märjamaa Valgu Kõrtsuotsa Märjamaa M6 Märjamaa Naistevalla Tolli Konuvere - Kiilaspere M7 Purga Varbola Terava Ohtukotsu Arukse Varbola M8 Paadeküla Pajaka Varbola M9 Kukrumäe Lümandu Päädeva Märjamaa M10 Soosalu Maidla Kullamaa Laukna Liinid M1, M2, M7, M8 M9 ja M10 Teenindaja AS ATKO Bussiliinid, telefon 442 4093 Liinid M3, M4, M5, M6 Teenindaja OÜ NETSEST, telefon 524 4315 Kiire informatsiooni saamiseks palume antud kontaktidele pöördumised teha, kui toimuvad hilinemised ja varem väljumised peatustesse/peatustest ning busside ärajäämised liinilt. Sõiduplaanidest ja marsruutidest mittekinnipidamiste teated ning ettepanekud liinide muutmiseks palume esitada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kontaktil info@ytkpohja.ee, kes on Märjamaa siseliinide teenuse tellija ning jälgib avaliku teenindamise lepingu täitmist.
8 Märjamaa Nädalaleht 29. august 2018 Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil Aastad täis sära ja väärikust Festivali 60+ raames üheksandat korda toimuv konkurss Aastad täis sära ja väärikust ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september. Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril. Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud. Konkursi kategooriad on: 1. eakalt kogukonnale, 2. eakalt järeltulijale, 3. eakad kui kultuurikandjad, 4. tegu eakale 5. elutööauhind. Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot Eesti 100ˮ. Ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla sõnul on inimese jõudmine saja-aastase verstapostini kahtlemata suur saavutus, aga ükskõik mis eas tehtud väärikas tegu on tunnustust väärt. Vahel mõtleme, kuidas küll inimest tehtu eest tänada. Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka. 60+ festivalil märkame neid säravaid inimesi, elukogenud inimeste kõrval ka noori, kelle idee või tegu on seenioride elu paremaks muutnud. Täname neid siis suurelt,ˮ lisas ta. Konkursi korraldaja julgustab inimesi saatma oma ettepanekuid ka siis, kui mõne tubli inimese algatus konkursi ühegi kategooria alla justkui ei sobiks pange positiivne ettevõtmine või heategu igal juhul kirja. Konkursil osalemiseks tuleb saata kirjeldus e-aadressil: info@60plussfestival.ee või postiaadressile Ajakiri 60+, Tartu 8, 71020 Viljandi. Kirjelduse pikkus on maksimaalselt üks lehekülg. Juurde võib lisada 1 3 fotot. Saatja kontaktandmed: nimi, aadress, telefon, e-post. Arvesse lähevad 2017. 2018. aasta jooksul tehtud teod. Tähtaeg konkursitööde saatmiseks on 17. september 2018. Festival toimub oktoobri esimesel nädalalõpul, 5. 6. oktoobril 2018, üritust korraldavad ajakiri 60+ ja MTÜ Eakate festival. Mittetulundusliku tegevuse lisavooru toetused PILTUUDIS Kivi-Vigalas on ees Veski saare hooldustööd. Keskkonnaamet koostöös arborist Arne Oadiga ja Vigala osavallavalitsusega on vaadanud üle Kivi-Vigala paisjärve kaldal kasvava Veski saare. Kuigi see võimas puu on oma eluea lõpus ja probleeme on kuivanud okste alla kukkumisega, mis teeb puu läheduses viibimise ohtlikuks, siis vastavalt arboristi koostatud hooldussoovitustele puu säilitatakse võimalikult suures mahus. Okste kärpimisel tehakse kindlaks pudedad ja ohtlikud oksad, mis eemaldatakse. Jämedamate okste korral kasutatakse nn veteraniseerimislõiget, st lõigetel imiteeritakse murdunud oksa. Võimalikud lõikekohad on näha fotolt. Lõplikud otsused teeb arborist puu otsas tööd teostades. Tööd viiakse läbi praeguse plaani järgi 3. septembril algusega kell 9. Huvilistel palutakse jääda töötsoonist ohutusse kaugusse! Mittetulundusliku tegevuse spordi, kehakultuuri ja tervisedendusliku valdkonna lisavooru toetused Märjamaa Vallavalitsuse 22. augusti 2018 korraldusega nr 2-1.1/743 määrati mittetulundusliku tegevuse spordi, kehakultuuri ja tervisedendusliku valdkonna lisavoorust toetusi alljärgnevalt: MTÜ Märjamaa Korvpallikool: Märjamaa Korvpallikooli XVII rahvusvaheline sügisturniir, 350 eurot Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond: rahvamatk Märjamaa Mäger, 550 eurot MTÜ Haimre Kultuuriselts: Eesti Vabariik 100 sariüritus Tunne huvi Toit tervisele, 700 eurot MTÜ Varbola Kultuuri ja Hariduse Selts: loeng-praktikasari Toidame teadlikult oma tervist 330 eurot (toetus eraldatakse tingimusel, et MTÜ esitab äriregistrile 2017. a kohta majandusaasta aruande hiljemalt 15. septembriks 2018). MTÜ Ingli Puudutus: Kuusiku Altveski kultuurikeskuse kehakultuuri ja tervisteadlikkuse programm noortele 450 eurot (toetus eraldatakse peale projekti tegevuste ajakava esitamist) Toetuseta jäänud taotlus: Gegegri OÜ taotlust võimlemismattide ja treeningvahendite soetamiseks rühmatreeninguteks ei rahuldatud vastavalt kehtivale korrale võib vahendite soetamise toetust taotleda mittetulundusühing või sihtasutus.
29. august 2018 9 Märjamaa Nädalaleht Argentiina tango kursus alustab jälle Eelmise aasta sügisel alustas Märjamaal Argentiina tango kursus. See oli tants, mida mina polnud kunagi tantsinud ning otsustasin minna. Abikaasa küll esialgu tõrkus, aga nüüdseks on sportlik hasart teda tantsu juures hoidnud. Märjamaale on tulnud oma kogemusi jagama tantsuõpetaja Ilmari Mäng. Ta on õppinud Argentiina tangot mitmete rahvusvaheliselt tuntud meistrite juures meil ja mujal ning on seda õpetanud juba üle kümne aasta Tallinnas, Tartus, Viljandis ja mujalgi Eestimaal. Mulle saab üha selgemaks tema poolt öeldu: Argentiina tango puudutab midagi ürgset meie sees, omab teraapia, meditatsiooni ja isegi jooga sugemeid. See tants annab tiivad ja teeb meist õnnelikuma inimese. Tundides oleme teada saanud nii mõndagi Argentiina tango ajaloost ja õppinud tajuma selle teraapilise tantsu olemust. See tants on üks maailma ilusamaid, romantilisemaid ja sensuaalsemaid tantse, millel on oma konkreetne tantsuetikett. Tango on tants, kus mees saab olla tõeline mees ja naine tõeline naine. Tegelikult on seda raske seletada, seda peab ise kogema. 2. septembril alustab Märjamaa rahvamajas uus hooaeg nii algajatele kui edasijõudnutele. Ootame väga enda hulka uusi tantsupaare. Algav kursus ei nõua eelnevat kogemust tangos ega tantsimises, ei ole ka vanusepiiranguid. Õpitakse põhisamme, õiget tantsuhoiakut, tunnetust ja tasakaalu, partneriga arvestamist, liikumist muusikas jpm. Argentiina tango puhul on tegemist vaimse tantsuga see on tants kõigile, kes soovivad avastada ennast ning kogeda midagi uut ja põnevat. Mõned mõtted Argentiina tango harrastajatelt: * Tango on tants neile, kes ei tantsi. Tehniliselt on Argentiina tango väga lihtne; sa ei pea oskama raamatutäit trikke, et tantsida. Argentiina tango ei vaja gümnastikat, selles ei saada vigastusi. Sa ei pea olema füüsilises tippvormis, sa ei pea olema osav, sa ei ole kunagi tango jaoks liiga noor ega liiga vana. * Pole tähtis, kui palju mehel on juukseid, kui ta oskab tantsida. Vähe on nii stiilseid tantse kui Argentiina tango. Sul ei ole vaja midagi muud, et olla cool tangost piisab. * Tangos ei ole vigu. Argentiina tango on tants, mida tantsitakse endale ja oma partnerile. Sa ei tee seda žürii ega pealtvaatajate jaoks. Jah, see on äge. Aga kõige tähtsam on see, et teie kahekesi rahul oleksite. Kõik muu on kõrvaline. Kohtumiseni juba pühapäeval, 2. septembril kell 11.00 Märjamaa rahvamajas! Marge Järvi Noored saavad kandideerida Strasbourgi 18-30 a noored (sh noortevolikogude liikmed, linna- või vallavolikogude liikmed, noori esindavate MTÜ-de esindajad, noorsootöötajad), kes räägivad head inglise keelt, saavad kandideerida osalema CLRAE kevadisel (31. märts 4. aprill) ja sügissessioonil (27. 31. oktoober) 2019. aastal Strasbourgis, Prantsusmaal. Osaleda saab vaid siis, kui on võimalik kohal viibida mõlema sessiooni kõikidel päevadel. CLRAE on Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress, vt. http://portaal.ell.ee/1173 Kandideerimiseks tuleb salvestada avaldust toetav kuni 30-sekundiline video. Sessioonide vaheajal tuleb oma kodukohas (piirkonnas) algatada väike projekt (teavituskampaania), mis tutvustab kongressi ja selle prioriteete 2019 aastal. Kandideerimise tähtaeg on 17. september 2018 ning detailse info ja täpsemad nõuded kandideerimise ja kandidaadi kohta leiab lingilt https:// rm.coe.int/call-for-applicants- 2019-en-fin/16808c489b Samal lingil on ka kandideerimisvorm (klikka lingil ONLINE APPLICATION otselink http://a.cs.coe. int/team81/congress_form/ Inscriptions/Call_for_applications_2019.aspx) Igast Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist saab CLRAE plenaarsessioonide noorteprogrammis osaleda üks inimene ja ta valitakse välja otse CLRAE poolt (online kandideerimisavaldus saadetakse otse CLRAE-sse). Noore reisikulud tasub ning päevaraha maksab talle CLRAE, samuti tagatakse majutus Strasbourgi noortehostelis. Tausta- ja lisainfot kongressi kohta võib küsida kaimo@elvl.ee, 69 43 418.
10 Märjamaa Nädalaleht 29. august 2018 K 29.08 kl 17.00; 19.00 SLENDER MAN USA õudusfilm 1.33 (K 12) K 29.08 kl 21.00 SÜNNA VENEMAA komöödia 1.25 (K 12) R 31.08 kl 17.30 PRINTSESS JA DRAAKON USA kogupere-joonisfilm 1.15 eesti keeles R 31.08 kl 19.00; 21.00 ALFA USA märulidraama-põnevik 1.37 (MS 12) P 2.09 kl 15.30 PRINTSESS JA DRAAKON P 2.09 kl 17.00; 21.00 22. MIIL USA märulifilm 1.35 (K 16) P 2.09 kl 19.00 ALFA E 3.09 kl 18.40; 21.00 LETO / SUVI VENEMAA draama-muusikal 2.09 (K 14) T 4.09 kl 17.30 PRINTSESS JA DRAAKON T 4.09 kl 19.00; 21.00 NUKUSAATE MÕRVAD USA krimikomöödia 1.31 (K 16) Lugupeetud 1. septembril 1968.a kooliteed alustanud ja kõik meile tarkusi jaganud õpetajad! Nüüd, 50 aastat hiljem tagasi vaadates ja meenutades peab tõdema oli ikka ilus aeg küll! Soovin Teile päikeselist tarkusepäeva, tervist ja edu eluülikoolis! Peatse kohtumiseni! Tiit Viirsalu Kallid Märjamaa valla puuetega inimesed! Väike muudatus ajakavas: järgmine kohtumine toimub reedel, 7. septembril kell 11.00 sotsiaalkeskuses Pubi Ruut 66 võtab tööle koka või abikoka ja klienditeenindaja Info 489 6141 Mob 503 7997 JOOGA lastele ja noortele 1.-4. klassi lapsed esmaspäeviti 13:30-14:30 5.-9. klassi noored esmaspäeviti 15:20-16:20 Märjamaa Noortekeskuses Alustame 10. septembril Tund on kõigile tasuta! Tunde viib läbi Annika Marrandi avatud sügishooajal E R 10 18 L P 10 15 Müügil koduaias kasvanud aiasaadusi: kurke, tomateid jne. Veel on ilusaid kanarbikke, valik püsililli, sügisväetiseid ja muud aiakaupa. Astuge julgelt väravast sisse! ratsikaitsed, kateetrid, siibrid, kepid, nahahooldusvahendid, (potitoolid ettetellimisel) jne. Päästeameti teated 23. augustil kell 13:04 sai Häirekeskus teate maastikutulekahjust Märjamaa vallas Teenuse külas. Kolm päeva tagasi põletatud lõkkest süttis suure tuule tõttu kulu ja praht. Tulekahju oli levinud 40 m² suurusele maa-alale. Omanik kustutas vooliku ja ämbriga tulekahju suures osas ise ära ning päästjad tegelesid järelkustutusega. Märjamaa Vallavolikogu 21. augusti 2018 istungilt on suunatud avalikule väljapanekule Märjamaa valla arengukava 2018-2030 eelnõu. Avalik väljapanek kestab 23. augustist kuni 7. septembrini 2018. Arengukava eelnõu koos lisadega on kättesaadav Märjamaa valla kodulehel. Avaliku väljapaneku ajal on võimalik esitada arengukava täiendamiseks kirjalikke ettepanekuid e-posti aadressile: marjamaa@ marjamaa.ee või postiaadressile Tehnika 11, Märjamaa alev. K 5.09 kl 17.00; 19.00 ALFA USA märulidraama põnevik 1.45 (MS 12) K 5.09 kl 21.00 22. MIIL USA märulifilm 1.35 (K 16) HINNAD Koolieelik 2.00 Õpilane, pensionär 3 Täispilet, sh üliõpilased 4 3D passiivprillid 1 Inkotuba - abiks uriinipidamatusega inimestele ja nende hooldajatele. TASUTA KONSULTAT- SIOONID ning toodete ja abivahendite tutvustused. MÜÜK soodustusega puuetega inimestele, vanaduspensionäridele ja lastele alates 3. eluaastast isikliku abivahendi kaardi omamisel. Täishinnaga müük kõikidele abivahendite vajajaile! MÜÜGIS: täiskasvanute mähkmed, sidemed, imavad aluslinad, mad- Liikuv Inkotuba ootab kõiki taas 6. septembril 15.00-16.00 Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Tellimused palume esitada vähemalt 5 tööpäeva varem! Info: 5343 9837 Ülle, e-post: t.ulle@inkotuba.ee Inkotoa kontaktid teistes linnades, rohkem infot ning e-pood: www.kuivaks.ee NB! Pikemalt pidamatusest ja Inkotoast loe 06.06.18 ilmunud Märjamaa Nädalalehest. Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel 528 4932 Riho Alavee info@timberston.ee Timberstock OÜ ostab lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid. Küsi pakkumist timber@timberstock.ee Tel 507 1150
29. august 2018 11 Märjamaa Nädalaleht Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Tel: 526 9604 www.puurkaevumeistrid.ee * Käsitöö, kingitused * Õmblus- ja käsitöötarvikud * Kangad * Tellimustööd * Riiete parandus T-R 10-17, lõuna 12-13 Pärnu mnt 67, II korrus Sissepääs Pärnu mnt poolt Tel 523 4210 www.lapibutiik.ee Märjamaa Vallavalitsus on kuulutanud välja Märjamaa valla 2018. aasta eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste taotlemise lisavooru spordi, kehakultuuri ja tervisedendusliku valdkonna rahastustaotluste vastuvõtuks. Vormikohased taotlused esitada hiljemalt 27. septembriks 2018 Märjamaa Vallavalitsusele aadressil marjamaa@marjamaa.ee Kallid naised! Kui Sinu hinges heliseb muusika ja süda ihkab laulda, siis ära pikemalt mõtle, vaid võta kohe ühendust Piretiga telefonil 502 7322 või saada kiri piret.linnamagi.001@mail.ee. Naiskoor Astra ootab uusi lauljaid ja tahab luua suure koori. Ootame täiendust igasse häälerühma. Hakkame sügisest õppima laulupeo repertuaari. Noodilugemise oskus pole nõutav. Oodatud on naised igas vanuses ja igast valla nurgast ning ka väljaspoolt valda. Astra koori juhendab uuest hooajast noor ja andekas MERIT MÄNNISTE. EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 29. august 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 18.00 Missa (kirik) Neljapäev, 30. august 7.30 Missa (kirik) Reede, 31. august 7.30 Missa (kirik) Pühapäev, 2. september 15. pühapäev pärast nelipüha 11.00 Missa (kirik) Esmaspäev, 3. september 7.30 Missa (kirik) 18.00 Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 4. september 7.30 Missa (kirik) EEKbL Märjamaa vabakogudus Jumalateenistus pühapäeviti kell 14 Pargi tn 19 Rapla Täiskasvanute Gümnaasium ootab uusi õppureid! Õppetöö alates 7. klassist, gümnaasiumis pakume ka e-õpet ning riigieksamiteks valmistumist üksikaineõppijana. Dokumen de vastuvõ toimub kuni 21. juunini tööpäevi kella 9 16 13. augus st kuni 17. augus ni tööpäevi kella 9 13 alates 21. augus st tööpäevi kella 9 16 koolimaja II korrusel õppenõustaja kabine s (Rapla, Lasteaia 5). Lisainfo: oppenoustaja@ raplatg.ee või telefonitsi 489 4219, 485 5859 või 5647 3488 (õppejuht) Kooli koduleht: www. raplatg.ee Adam BD AS otsib töötajaid Orgita tootmishoonesse (Märjamaa, Päädeva tee) * alumiiniumi keevitusoskusega (TIG ja MIG) töötaja, kelle tööülesandeks on dekoratsioonide alumiiniumraamide valmistamine. Keevitustaseme (kategooria) olemasolu ei ole nõutud. Tööle asumise aeg kokkuleppel. * metallitööline, kelle tööülesandeks on dekoratsioonide raamide valmistamine. Tööle asumise aeg kokkuleppel. * laotöötaja, kelle tööülesandeks on kauba ladustamine, pakkimine ja väljasaatmine, inventuur ning uue kauba vastuvõtt ning kontroll. Tööle asumise aeg kokkuleppel. Lisaküsimuste korral palun helistage +372 56 999 566, büroojuht Kairi Kolbin. EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 EELK Vigala Maarja kogudus Pühapäeviti kl 11 armulauaga jumalateenistus Lugupeetud dr Hiiemaa, medõde Merle, Märjamaa hooldushaigla pere ja sugulased! Südamlik tänu toetuse eest Saima Lõõtsa pika haiguse ajal. Tütar Maie
12 Märjamaa Nädalaleht 29. august 2018 Silvi Plamus 90 Osvald Sinikas 85 Ülo Burmeister 84 Liivi Kallaste 82 Linda Krämann 82 Nelgi Sillamo 82 Aleksei Šestak 80 Elmur Pärtel 79 Anni Nuuter 78 Heinu Jõgi 77 Ants Juhani 76 Linda Anniko 75 Artur Vaarmann 75 Gustav Miljand 70 Endla Valkenklau 65 MÜÜK Kuivad kase- ja sanglepahalud. 5684 2621 Lõhutud küttepuud. 5190 6548 Müüa lõhutud küttepuud. Tel 509 2933 50 cm kuivad küttepuud. 510 5221 Müüa elamu Märjamaal. (350 m 2).. Tel 513 6035 Müüa sõnnikut väikestes kogustes. Tel 5666 5004 TEENUSED Veo- ja kolimisteenus. 5688 1227 Sõidan punktist A punkti B. Sven, tel 5619 4803 KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko, tel 5399 2362 Miniekskavaatori ja -laaduri teenus. Multiliftkastide rent. Neeme tel 554 7270 Katuste ja fassaadide pesemine ja värvimine. Tel 501 0834 või facto.ou@gmail.com Pakume abi hoolduskoristusel: korter, eramu, kontor või tööstusruumid. Huvi korral helistada 5664 9901 Katuse-, fassaadi-ja üldehitustööd. Tel 5610 4531 Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968 KORSTNATÖÖD: ehitus, paigaldus, parandus, plekitöö. Tel 554 8699 Muruniitmine Märjamaal ja ümbruses. Tel 514 7664 OST OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee Ostan sõidukorras auto, võib pakkuda ka Vene autot. 5819 0200 Ostame kasvavat leppa. Tel 5373 7294 Kanarbiku talu Ostan sõiduauto ZAZ. 5554 6703 Ostan kasutuseta jäänud sõiduauto või kaubiku, võib vajada remonti. Tel 5365 4085, skampus@online.ee Soovin osta krundi Märjamaal. Tel 513 6035 Ostan maja Märjamaa alevis. 5698 6256 Tiit KORVTÕSTUKI TEENUS Tel 526 6518 OÜ teeb ehitus-ja remonttöid korteriühistutele, eramutele ja taludele. Kõik sise- ja välistööd. Tel 51977698 ÜÜRILE ANDA Anda üürile 3-toal korter Orgital. Tel 5860 3899 Kutsume Teid hispaania keele kursustele Raplas. Tunnid esmaspäeviti Loomeruumis (Tallinna mnt 5, Rapla). Info ja registreerimine a.s.wesman@gmail.com * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus, mõõtmine * Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus Facebook.com/kasutatud kodutehnika Pärnu mnt 68 Tel 5566 9903 Avatud E L Et kodu oleks tuleohutu, kütmine säästlikum ja ventilatsioon toimiv, kutsuge KORSTNAPÜHKIJA RAIDO 51 904 129 EDU KAUPLUSES igal teisipäeval kliendikaardiga kõik kaubad 10% odavamad Kliendkaardiga kõik kaubad igapäevaselt 2 5% soodsamalt. Exclusive Stone OÜ otsib oma meeskonda viimistlejatpoleerijat Tööaeg: 08.30-17.00 Töökoht: Vana-Vigala, Jaama Töö kirjeldus: kividetailide viimistlemine, puhastamine, poleerimine, pakendamine Nõuded töötajale: hoolas, valmis meeskonnatööks, korrektsus, ausus, õppimisvõimeline, kohusetundlik Väljaõpe: kohapeal Kontakt: Matis Üürike 525 2739 e-mail: matis@exclusivestone.ee ISSN 2613-3253 MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 1045 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 5306 5805 Toimetaja Reet Saar reet.saar@marjamaa.ee