Viimsi Teataja 1 8 (176) VALLALEHT Kolmapäev, 26. september 2001 Haabneemest saab Viimsi city Viimsi valla arengu üks tõenäolisi võimalusi on tugeva keskasula kujunemine. Mugava ja turvalise elukeskkonna kõrval on tähtsad teenindus- kaubanduskeskuste loomine ning mahuka tehnoloogiapargi rajamine valla territooriumile. Juba mõnda aega on käsil nn Haabneeme city ideeprojekti koostamine. Viimsi Teataja küsimustele vastab vallavalitsuse planeerimisameti juhataja Haldo Oravas. Missugused on Viimsi arenguperspektiivid? Viimsi elanikkond areneb jõudsalt, samal ajal puudub siin normaalseks elutegevuseks vajalikud kaubandus- ja teeninduskeskused. Samuti pole siin piisavaid võimalusi spordi tegemiseks ja meelelahutuseks. Kontsentreeritud keskasula oleks nende probleemide üheks tõenäoliseks lahenduseks. Miks just Haabneeme alevik? Haabneemes on selleks vajalikud eeldused olemas siin on sobiv rand merepargiks, olemasolev teedevõrgustik annab ennast hästi edasi arendada, leidub ka sobivaid soikunud tegutsemisega tööstuspiirkondi, mille baasil on võimalik rajada tehnoloogiaparki õppe- ja teadusasutusi. Näeme just siin suurt baasi Concordia ülikoolile koos õppeasutuste maailmas nii tavalise campusega. Üheks võimaluseks on mere vahetusse lähedusse ka luksusliku elamurajooni rajamine. Haabneeme alevikus on olemas põhimõtteline võimalus ka keskse kõrghoone rajamiseks. See kontsentreeriks visuaalselt vaate nii merelt kui ka maa poolt. Kõrghoonet näeme büroode võimaliku asupaigana. Haabneeme saaks arendada ka meelelahutus ja spordikeskuseks. Haabneemet on juba Kirovi-päevist iseloomustanud tugev planeering. Miks mitte seda edasi arendada? Arenguprojekti kesksed märksõnad? Oluline on leida ühiskondlikele objektidele, kaubandus- ja teeninduskeskustele õige asupaik. Väga tähtis on avatus merele. Kui Londonit avatakse läbi vanade dokkide ja Helsingit läbi tööstuspiirkonna merele, siis miks ka mitte Haabneemes. Aga arengupiirkondadena saame käsitleda siiski ainult neid piirkondi, kus tootmist ei toimu. Käsil olev planeering on tegelikult arhitektuurse kontseptsiooni loomine, kuid Haabneeme city on ka kinnitamist ootavas valla arengukavas olulisel kohal. Kes tegelevad projekti arhitektuurilise poolega? Enne planeeringuteni asumist on vaja läbi käia pikk läbirääkimiste tee. Käsil on läbirääkimised maaüksuste omanikega. Praeguseks on asi nii kaugel, et oleme projekti arhitektuurset poolt konsulteerima palunud Pariisis tegutseva soome päritolu maineka arhitekti Matti Anttila. Lisaks rahvusvahelistele töödele on tal olemas ka sarnase ideeprojekti teostamise kogemus Põhja-Tallinna linnaosast. Ka seal tuli lahendada sadama ja elurajooni lähedus ning neid läbiva transiidi küsimus. Esimesed ideed on juba paberil. Eesmärgiks ei olegi valmisprojekti pakkumine, vaid ideelahenduste leidmine, mis oleksid aluseks edasisel detailplaneerimisel. Kunas on oodata Haabneeme muutumist Beverly Hillsiks? Beverly Hillsiga võib Viimsi paralleele tõmmata üsna pealiskaudselt ning tuleviuliselt. Ka siin on mõeldav turvalise ja prestiiþsse mereäärse elamurajooni ehitamine, avatud merepark, eeskujulikud spordirajatised ning meelelahutustööstus. Kuna Viimsi ei kannata tõenäoliselt oma territooriumil välja laiaulatuslikku tööstuse arengut, peame oluliseks just teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arengut. Kui Tartu võtmesõna on Tartu ülikool, siis Viimsi märksõnaks võiks olla Concordia ülikool. Peame hea seisma, et see valda jääks ja edasi areneks. Ideeprojektis tuleb ära määrata ka seosed tööstusettevõtetega. Kõik see vajab korraliku teedevõrgustikku. Usun, et kümne viieteist aasta pärast võiks siin Tallinna Beverly Hills olla küll, kui suudame läbi arengukava näha sellist eesmärki ning selle nimel ühiselt ja sihikindlalt tegutseda. Haldo Oravas ja Pariisis elav ning töötav rahvusvahelise mainega arhitekt Matti Anttila järjekordsel nõupidamisel Viimsi valla arengu ideekavandiga. Laste kunstikool Lätis. Loe lk 3. Laidoner viib Viimsi maailmakaardile. Loe lk 4. Kodu kauniks! Loe lk 14. Elektritariifid muutuvad. Loe lk 12. ÜLESKUTSE kõikidele, kel koduümbrus oluline. Pahatahtlikud inimesed reostavad meie koduümbrust. Metsaalused on täis loobitud olme- ja ehitusprahti. Viimsi metskond korraldab 10. oktoobril kõikide vabatahtlike toetusel suure koristuslaupäeva. Koguneme kell 10.00 Kelvingi liinitakso peatuses. Töövahendid ning soojad ning külmad joogid on kahapeal. Kaasa võtta töökindad ja hea tahe. Infot saab metskonna telefonil 6091 868.
2 Viimsi Teataja Vallavalitsuse veerg Heakorratöödest vallas Jätkub kevadel alguse saanud puude-põõsaste kärpimine ja väljaraie ning haljasalade niitmine. Tänaseks on puid kärbitud ja põõsaid pügatud Püünsi põhikooli juures, Pringi vana koolimaja lähistel ning Viimsi ja Haabneeme alevikus. Käsil on ristmike puhastamine väljasõidul parema väljavaate võimaldamiseks. Suvekuudel on heakorratöödeks kulutatud üle 500000 krooni. Õpilasrühmad väärivad kiitust Viimsi valla õpilaste suvistes töölaagrites osales suve jooksul kokku ligi 80 õpilast. Lisaks heakorratöödele rannas lõid koolilapsed kaasa ka haljastustöödel ja muru niitmisel. Lasterühmade juhendajaks oli valla heakorratööde organiseerija Anne Talvari. Õpilaste töödega jäädi väga rahule suur tänu neile! Loodetavasti löövad õpilased ka järgmise aastal valla heakorrastamisel usinasti kaasa! Rahva algatusel rajati veevõtukoht Augusti lõpus pöördusid valla elanikud vallavalitsuse poole palvekirjaga paigaldada Rohuneeme kalmistule veevõtukoht. Pöördumisele oli alla kirjutanud 30 kohalikku elanikku. 14. septembriks oli ajutine trass koos veevõtukohaga paigaldatud. Vett saab kalmistul kraanist võtta kuni külmade tulekuni, seejärel suletakse see talveperioodiks. Teedeehitus on plaanipärane Jätkub Aiandi, Lubja ja Pärnamäe teede remont. Kõikjal on lõppenud ettevalmistused asfaldi laotamiseks, Aiandi teel on asfalteerimine juba teostatud. Sõlmimisel on tööettevõtuleping AS Esmar THga Leppneeme-Tammneeme tee 400 meetri pikkuse lõigu remondiks. Uuendusi sotsiaalsfääris Muutmisel on Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste maksmise kord. Uuendused avaldatakse oktoobri Viimsi Teatajas. Vallavanema veerg Harjumaa vallavanemad kogunesid 12. septembril toimus Tallinna linnapea Tõnis Paltsi ja Harjumaa vallavanemate kohtumine. Arutati omavalitsuste koostöövõimalusi. Linnapea Tõnis Palts palus pealinna naabruses olevate valdade juhid kokku selleks, et arutada pealinna arenguga seonduvaid probleeme. Kuna Tallinn on tänase Eesti tähtsamaks kasvu- ja arengupiirkonnaks, on selle arengus oluline osa pealinna ümbritsevatel valdadel. Kiire arengu jätkumiseks on otstarbekas tihendada omavalitsusüksuste kontakte, et olla üksteise kavadega paremini kursis ning tegutseda koordineeritumalt, rääkis Palts. Tallinna linnavalitsuse külalistemajas toimunud kohtumisel oli kõne all Tallinna ja selle lähivaldusi kummitavad küsimused. Nendeks olid: w ühistransport Tallinna linnas ja linnast väljuvatel liinidel, w kanalisatsioon ja selle arengud, w koolide logistika, w elamuehitus ning infrastruktuuride rajamine. Koosolekul võeti nõuks tihendada Tallinna ja lähivaldade vastavate erialade spetsialistide senisemast aktiivsemat koostööd. Rohuneeme sadama arengust Koostamisel on Rohuneeme sadama detailplaneeringu projekt. Detailplaneeringu eesmärgiks on välja arendada sadam ühelt poolt lootsi- ja jahisadamaks. Teiselt poolt tuleb kohalikele elanikele säilitada merel käimise võimalus ja suvine paatide hoidmise koht. Praegusel hetkel on tööd muuli rekonstrueerimise esimeses järgus. Selle aasta lõpuks saab rekonstrueeritud 80 meetri pikkune muuliosa. Tänavu rajatakse ka kaldakindlustused. Sadama akvatooriumi rekonstrueerimistööd algavad tõenäoliselt 2002. aastal. Kaido Metsma Vallavanem Ilmub iga kuu kolmandal neljapäeval. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused esitada hiljemalt kümme päeva enne ilmumist. Toimetus reklaamide sisu eest ei vastuta. Tel 6 066 813, faks 6 066 800 http://www.viimsivald.ee Kolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul, Madis Saretok. Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trükikojas Greif. Rohuneeme sadama muul rekonstrueerimistööde ootel.
Let s bring art outside 14.-23. augustil osales Viimsi Kunstikool rahvusvahelises projektis Let`s bring art outside. Osa võtsid ka kunstikoolid Ogre linnast (Läti) ja Hengelost (Holland). Peakorraldajaks olid vastuvõtjad lätlased. Nii neile kui ka hollandlastele oli see juba mitmes projekt, meile aga esimene väljaspool Eestit. Euroopasse: eestlaste töö Eurokala jääb ühisettevõtmiste märgiks Ogre spordiväljaku aeda kaunistama. Maalitööd teevad Reelika Mäepera, Siiri Tomingas ja Tõnis Soop. Viimsi Teataja 3 Projekt sai teoks Ogre Kunstikooli õpetaja Signe Kraukle algatusel ja Euroopa Ühenduse noorteprogrammi ning Ogre linnavalitsuse rahadega. Sealt ka linna ja meedia poolne suur tähelepanu, nii et kaameratega harjusime päris ära. Viimasel päeval saime ennast ja oma tööd ka Läti televisioonist näha. Kahel korral selle aja sees lugesime oma tegemistest ajalehest. Sõit sinna toimus küll oma kuludega, kuid kõik jäid väga rahule. Eurokala ja tulevärk Projekti käigus valmis peatööna Ogre linna piirile suur postament. Projekti kavand oli enne meie kohalejõudmist kinnitatud. Teiseks pidid iga riigi esindajad staadioni aiale midagi maalima. Meie pildil oli kujutatud suur Eurokala ja eri suuruses õhumullid, milles olid kõigi kolme riigi lipud. Ogre kunstikoolis avati näitus Fantaasiad, mis koostati projektis osalevate kunstkoolide laste kaasavõetud töödest. Üritus oli hästi ajastatud, sest samal ajal tähistas Riia oma 800ndat sünnipäeva ja ka meie saime seal osaleda. Suurima mulje jättis kindlasti ilutulestik keskööl ja kogu rahvamass, mis oli kokku kogunenud Lätist ja ka tervest maailmast, et koos pühitseda Riia juubelit. Peale värvikat nädalalõppu Riias külastasime ka muid vaatamisväärsusi Lätis ja Riias. Ühed käisid Riia loomaaias, teised mitmesugustes muuseumides. Külastasime ka Siguldat ja Turaidat, samuti vanimat kiviehitist Baltimaades parun von Üxkülli kirikut. Eelviimasel laagripäeval toimus pidulik sündmus terves Ogres avati Ogre linna märk, mille valmistamisel me nii palju vaeva nägime. Kohal olid Ogre linnapea ja televisioon, kes kogu sündmuse lindile talletas. Õhtul toimus veel viimane pidu ning juba järgmisel päeval olime sunnitud lahkuma. Plaanid uueks aastaks Laager meeldis üksmeelselt kõigile, sest saadi uusi tutvusi, sõpru ja hulgaliselt kogemusi, mida kindlasti kunagi veel vaja läheb. Samuti oldi huvitatud edaspidigi taoliste ürituste korraldamisest ja võib-olla saab see mõte teoks, sest lahkumise eel tehti vaikselt juba järgmise aasta plaane hollandlased kutsusid enda poole. Loodame tõesti, et selliseid üritusi toimuks ka edaspidi, sest see on ainulaadne võimalus avardada oma silmaringi. Viimsi Kunstikooli õpilased poseerimas Ogre linnamärgi avamisel 22. augustil. Krista Eek Viimsi Kunstikooli 18. lennu vilistlane
4 Viimsi Teataja Viimsis nagu Helsingis või Brüsselis Viimsi mõisasüdames asuv eesti sõjaajaloo muuseum kogub ja talletab relvi, dokumente, ordeneid, mundreid ja palju muud sõjaajalooga seonduvat. Muuseum on ka uurimustööde keskuseks. Kindral Laidoneri muuseumi direktori Hannes Walteriga vestles Lea Noormets. ma sunnitud. Usun, et Laidoner pidas koha valikul Tallinna lähedust oluliseks. Ka neil aegadel, kui Laidoner oli riigikogu realiige või lausa eraisik, käisid tema pool paljud Eesti riiki külastavad välismaade riigitegelased. Aga võib-olla on see ainult minu spekulatsioon, sest pole leitud dokumentaalseid materjale, mis näitaksid, miks eelistas Laidoner just Viimsi mõisasse suvekodu rajada. Laidoneri pronksbüsti on valmistaud kujur Ferdinand Weeber 1939. aastal. Miks on Laidoneri mõis just Viimsis? Johan Laidoneril kui Vabadussõja kangelasel oli võimalus vastloodud Eesti Vabariigilt saada autasuks maad. Tol ajal oli vaba ligikaudu 2000 nn normaaltalu mõõtmetes kohta, kust endised mõisnikud olid lahku- Mis Viimsis muutus tänu Laidonerile? Tänu Laidonerile toimusid muutused kogu tolleaegsel maailmakaardil. Nimelt sai 30ndatel aastatel Eesti Vabariik maailmas tuntuks just tänu Laidonerile, mitte vastupidi. Tema roll on võrreldav ehk Lennart Meri omaga värvikad isiksused, intellektuaalid, suure keelteoskusega. Tolle aja valdav osa eesti poliitikutest olid maavillased, aga Laidoneri särav isik ja laialdased teadmised leidsid tunnustust teiste maade poliitikute seas. Laidoner oli Eesti delegatsiooni juht Rahvasteliidus, Iraagi lepituskomisjoni juht... Läbi oma rahvusvahelise töö sai ka Eestit promoda. Millega tegeleb Laidoneri muuseum? Laidoneri muuseum on eesti sõjaajaloo muuseum. Eestis loodi Johan Laidoneri käskkirjaga sõjamuuseum juba 1919. aastal, kui Vabadussõda polnud veel lõppenud. 31. augustil toimus Laidoneri Muuseumi sõprade õhtu. Peotordi lõikas lahti ajaloodoktori kraadiga Hannes Walter, teda assisteeris muuseumi haldusdirektor Kersti Treufeldt. Pidulikku hetke takseeris veidi kõrvalt direktori ehtekunstnikust abikaasa Ene Valter. See oli päris toekas muuseum oma kogude ja ekspositsiooniga. Uue Eesti vabariigi ajal sai tehtud mitu katset taasluua sõjamuuseum, aga see õnnestus alles 10 aastat pärast iseseisvuse taastamist. Lisaks muuseumile spetsiifilise valdkonnaga koguda, talletada ja süstematiseerida tegeletakse siin ka sõjaajaloo uurimisega. Võib öelda, et see on embrüonaalne sõjainstituut. Kuna majas alles käib remont, on uurimustöö prioriteetne. Muidugi tegeleme ka ekspositsiooni ettevalmistamisega. Tänapäeval on olemas sellised arvutiprogrammid, mis võimaldavad veel olematutesse ruumidesse väljapanekut planeerida. Kuna meil on ruumiprojekt koostatud, on see töö täiesti reaalne maja lõplikku valmimist ära ootamata ette võtta. On olnud kaalumisel ka muuseumi sulgemine remondi ajaks, aga juhtkond on seisukohal, et see pole otstarbekas. Juba ajast, kui asutus tegutses vallamuuseumina, on välja kujunenud muuseumi sõprade ringkond, keda ei tahaks sellest majast võõrutada. Kuigi asume Viimsis, korraldame kõikjal Eestis sõjaajaloo teemalisi konverentse ja seminare. Miks peab Eestil olema sõjamuuseum? Aga miks peab olema näiteks Tallinnfilm? Sõjamuuseum kuulub kultuuriaatribuutikas-
Viimsi Teataja 5 se samamoodi kui loodusloomuuseum ja rahvusraamatukogu. Sõjamuuseum nõuab spetsiifilisi teadmisi nagu iga teinegi oma ala asutus postimuuseum, raudteemuuseum... Mujal maailmas, näiteks Inglismaal, on kaardiväe muuseum sõjaväe koosseisus. Sõjamuuseumil on kaks funktsiooni: talletada ja kirjeldada minevikku, teiselt poolt olla õppelaboratooriumiks ja baasiks kaasaja jaoks. Sõjavägi on ühest küljest kõige modernsem institutsioon, kus tehnoloogia saavutusi rakendatakse kõige esmalt. Teiselt poolt on sõjavägi äärmuslikult konservatiivne. Aga see konservatiivsus on ennast tõestanud ja õigustanud ennast läbi ajaloo tänapäeva jaoks. Sõjamuusemi rajamisega jõudis Eesti Ajalooline mõisahoone on remondiootel. Pärandus vene armeest. riik võrdse partnerina teiste arenenud kultuuritunnetusega maade hulka. Mis on vallal muuseumist kasu? Eestis on vähe riigi omandis muuseume, mis ei asu Tallinnas või Tartus. Kui muuseum eeskujulikult tööle saab hakata, kujuneb temast samasugune uhke asutus, nagu on sõjamuuseumid Helsingis või Brüsselis, mida ka päris tavalised inimesed meelsasti külastavad, rääkimata erialaspetsialistidest. Üks asi vallale on muidugi auküsimus, teiselt poolt toob muuseum siia maksujõulisi sõjandushuvilisi ka välismaalt. Paljudel riikidel Saksamaal, Soomel, Leedul, Poolal, Rootsil on osaliselt meiega ühine ajalugu, ja see tähendab, et meie muuseumist leiavad nende maade spetsialistid uurimismaterjali. Eesti sõjamuuseumi kaudu on Viimsi vald ka nende riikide kaartidel, ja see äratab huvi selle koha vastu siin. Tulevikus võib arvestada kindlasti ka militaarturismiga. Kõik see loob vallale töökohti ja sissetulekuallikaid juurde. Pealegi muuseum korrastatakse riigi eelarvest. Millega praegu tegelete? Muusem on juriidiliselt loodud ja dokumentatsioon vormistatud. On lõppenud riigihankekonkurss ehitaja leidmiseks ja kohe on ehitus-remonditööd algamas. Muuseumitöö Eesti sõjamuuseum on juba praegu välismaiste sõjandustegelaste huviobjekt. Hannes Walter ja USA kaitseataðee Patrick McCabe. poole pealt tegeleme eksponaatide pildistamisega, raamatukogu inventariseerimisega ja restaureerimisega. Sõjaajaloo poole pealt kureerime, juhime ja konsulteerime muid samalaadseid asutusi, korraldame seminare ja konverentse. Esimese teadusüritusena toimus 21. 23. septembril koostöös Haapsalu linnavalitsusega seminar Soomusrongid kadunud relvaliik. 28. oktoobril koguneb muuseumi rahvusvaheline nõukogu muuseumi ülduurimussuundade kinnitamiseks. Nõukogu liikmed on Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Eestist. Muuseumile on tähtis, et on loodud kontaktid kollektsionääride ja antikvaaridega eksponaatide hankimiseks. Seda suunda arendame pidevalt edasi. Muuseumil on tihe kontakt Kaitsejõudude peastaabiga. Osaleme nende uue hoone ajaloolise ilme kujundamisel. Laidoneri mõisas kogunevad Laidoneri Selts, Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts ja veteranide ühingud. Johan Laidonerile kuulunud hõbeuur, venekeelsete initsiaalidega pitsat ja hõbedast paberihoidja.
6 Viimsi Teataja Viimsi kultuurikeskuses toimuvad üritused September 30. Kiievi Lilliputtide Show. Oktoober 5. Noortekeskuse avamine. 26. What?-Theatre? esietendus Mouth Park. 28. Mouth Park. November 3. Mouth Park. 4. Rahvusvaheline laste lauluvõistlus. 9. 10. Vabariiklikud muusikaõpetajate päevad Viimsis. 10. Pensionäride Mardi-Kadri pidu. 11. Isadepäeva kontsert Lapsed isadest. 17. Mouth Park. 23. Mouth Park. Looduslikest materjalidest jõulukompositsioonide valmistamise õpiring. Detsember 1. Mouth Park. 2. Jõulukuu laat. 14. Mouth Park. 16. Jõulupidu valla lastele. 19. Jõulukontsert küünlavalgusel. Viimsi Keskkooli teated Lugupeetud lapsevanemad! Viimsi Keskkooli lastevanemate sügisene koosolek toimub 2. oktoobril kell 18.00. Lugupeetud põhikooli õpilaste vanemad! Alates 1. oktoobrist alustab Viimsi Keskkoolis tööd järelõpperühm 5. 7. klassi õpilastele. Järelõpperühm annab järgmised võimalused: w teha ära kodused ülesanded, w küsida abi juhendaja-õpetaja käest, w kasutada arvutiklassi. Lugupeetud järgmisel aastal kooli tulevate laste vanemad! Viimsi Keskkoolis alustab tööd eelklass. Koguneda 4. oktoobril kell 13.00 II korruse ruumis nr 204. Kallid laulusõbrad! On algamas sügis oma pikkade, hallide õhtutega. Kas sulle ei meeldiks veeta üks õhtu nädalas väikeses kenas laulukooris? Segakoor Viimsi kutsub laulusõpru, mehi ja naisi, nii noori kui eakaid, kõikidesse häälerühmadesse. Oleme laulnud 20 aastat suurepärase dirigendi Vaike Sarna juhtimisel. Pea igal aastal oleme teinud ühise sõidu välismaale, vahel enda rõõmuks, vahel sõpruskooridele külla. Teid ootab ees huvitav vaba aja veetmine ja palju esinemisvõimalusi aastaringselt. Meie koori proovid toimuvad kolmapäeviti kell 17.30 Viimsi kultuurikeskuse saalis. Ootame sind, ära mõtle kaua! Peatse kohtumiseni! Helle Lusmägi koori vanem Tantsuhuvilised noored vanuses 10-14 aastat! Tantsuklubi Sirius võtab vastu showtantsu ettevalmistusrühma uusi tütarlapsi ja noormehi. Teid ootab ees w suurepärane lavaline enesearendamine w palju huvitavaid esinemisi w osalemisi konkurssidel Treeningud toimuvad Viimsi kultuurikeskuse ovaalsaalis esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 19.00. Klubis osalemine on tasuline. Treener Anni Tiitsaar Tel 6090461, 6367206. Tulge tsirkusesse! Tsirkus FÖÖNIKS Kiievist esitleb: LILLIPUTTIDE SHOW 30. septembril kell 12.00 Viimsi kultuurikeskuses Kavas: püüton Simona laulev koer Miki papagoi Veera mustkunstnik joogad, klounid. Pääsme hind 20 krooni.
Viimsi Noortekeskus avab uksed Kõikjal Eestis luuakse ja avatakse noortekeskusi, ka väga väikestes asulates ja külades. Nüüd on ka Viimsi sinnamaani jõudnud, et võib noortekeskuse uksed avada kõigile Viimsi noortele. Viimsi Noortekeskus avab oma uksed 5. oktoobril. Noortekeskus on loodud MTÜ Viimsi Huvikeskuse juurde ehk huvikeskuse struktuuriasutusena. Noortekeskus asub vallamaja hoones Nelgi tee 1 vallavalitsuse poolses tiivas politsei vastas. Noortele on ka hoovi poolt oma sissepääs. Võimalusi ajaveetmiseks Noortekeskuse ja noorte kasutusse on antud 105 ruutmeetrine ruum, kus noortel on võimalik oma vaba aega veeta. Täpsemalt öeldes on noortel võimalik seal aega veeta värskemat ajakirjandust lugedes, piljardit, koroonat, lauatennist või muid erinevaid lauamänge mängides. Samas saab infot hankida nii paberikandjalt kui Viimsi Teataja 7 ka internetist. See tähendab, et noorte kasutuses on ka arvutid internetiühendusega. Esialgu küll ainult üks arvuti, kuid aja jooksul loodame saada lisa. Noortekeskuses saab korraldada ka väiksemaid noorteüritusi. Suuremate ürituste tarvis saab kasutada huvikeskuse ruume. Noortekeskuse ruumi saavad kasutada ka noorteühendused oma koosolekute ja kogunemiste pidamiseks. Ürituste korraldamiseks oodatakse eelkõige noorte enda soovi, ideid ja abi ideede teostamisel. Noortekeskusest peakski kujunema noorte koht selle sõna otseses mõttes, mida nad ise juhivad ideedest ja vajadustest lähtuvalt. Hea nõu on teretulnud Noortekeskuses hakkab esialgu tööle üks inimene mina ise kuid järgmisest aastast on planeeritud tööle hakata kahe inimesega, kes noorte tegevust juhtima hakkavad. Tööd alustame ruumis, mis ei ole superuhke ja kus pole olemas kõike olemasolevaid moodsaid tehnilisi vahendeid, kuid tegevuseks saab võimalusi olema piisavalt. Seega noored, kui tulete noortekeskusesse ja miski ei meeldi või võiks olla teisiti, siis on teil võimalus teha kõikvõimalikke, kuid reaalseid ettepanekuid olukorra muutmiseks. Midagi ei jää tegemata, kui noored ise on aktiivsed ja oma ideid avalikustavad ning ka nende teostamiseks natuke vaeva näevad. Kõik on teie endi kätes ja võimalusi selleks on küllalt. Noortekeskus on avatud Esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti kella 15.00-st kuni kell 20.00-ni ja reedeti 15.00-st kella 21.00-ni. Uuest aastast, kui on tööl kaks inimest, kavatseme noortekeskust avada kõigil päevadel välja arvatud pühapäeval. Nii jääb noortele kui ka töötajatele aega oma perega koos olla. Niisiis ootan kõiki noori juba 5. oktoobri õhtul värskelt avatud noortekeskusesse. Infot saab telefonil 60 66 826, 60 66 838. Annika Orgus Viimsi Noortekeskuse juhataja Turus noortekeskusi vaatamas ja spikerdamas Viimsi valla noorsootöötaja Annika Orgus käis tutvumas Turu linna noorsootööga. Eesärgiks oli kogemuste omandamine noortekeskuste loomiseks. Seoses noortekeskuste loomisega üle Eesti korraldas Eesti Noorsootöökeskus koolitusprogrammi avatud noortekeskuste loojatele ehk noorsootöötajatele, kes kavatsevad noortekeskust luua või sellises juba töötavad. Sellest koolitusest võtsin osa ka mina, Annika Orgus, koolitusprogrammi algul veel vallavalitsuse noorsootöötaja. Koolitusprogramm kestis pea aasta ja nüüd, kui selle lõpuni on jäänud veel üks õppesessioon, külastas kogu koolitusest osa võtnud grupp Soome Turu linna noortekeskusi ja tutvus üldise Turu linna noorsootööga. Turu laste ja noorte avarad võimalused Soomes oldi neli päeva 10.-13. septembrini ja selle aja jooksul nähti mitut erinevat noortekeskust. Turu linnas haldab kõiki noorsootööasutusi linna noorsooamet. Kokku on linna 172 000 elaniku kohta 22 noortekeskust. Lisaks nendele on lastele mõeldud seikluspark ja noorte tööpajad. Seal töötavad töötud noored, et harjutada ennast tööga ja leida see õige eriala ning amet, mis neid kõige enam huvitab. Turus asub ka rulahall, kus on võimalus sõita rulaga erinevate kausside sees ja kallakute peal, teha trikke ja neid harjutada. Mind aga huvitasid hoopis enam nn avatud noortekeskused, mille peamiseks suunitluseks on vaba aja veetmise võimaluste pakkumine noortele. Taolisi keskusi ehk tubasid nägin kolme, mille suurus on võrreldav Viimsis avatava keskuse ehk toaga. Lisaks neile külastasime suurimat noorsookeskust Turu linnas, mis on üle 2000 ruutmeetrit suur ja mille suunitlus on noorte kultuuriline tegevus. Kuid lähemalt siis neist noortekeskustest ehk tubadest, mis mind eriti huvitasid. Kõik kolm noortekeskust, mida nägin, olid suhteliselt väikesed, ruumide suurus ühes keskuses kokku umbes 150 ruutmeetrit (Viimsis 105 m 2 ). Kõigis keskustes oli ajalehtede lugemise, piljardi ja lauatennise mängimise võimalus, telekamäng ehk Play Station ja erinevad lauamängud. Arvuteid polnud üheski noortekeskuses. Arvuti kasutamise kohad on Turus teised raamatukogud, koolid, avalikud internetipunktid. Sisustusega ei oldud kuskil üle pingutatud, kõik oli noortepärane ja tagasihoidlik, mõnel seinal graffity ja palju noortepäraseid plakateid. Mööbel samuti nagu meilgi, igal pool ja kõik erinev, seega kasutatud asjad ja erinevatest kohtadest kohale toodud. Keskuses korraldavad üritusi noored, kõik on nende endi ideede järgi ise tehtud. Loomulikult aitavad seda kõike teha noorsootöötajad, kuid peakorraldajad on noored ise. Ühes noortekeskuses tegutseb ka teater, mis on noorte poolt algatatud projekt ja mille juhtimist noored korraldavad. Sel teemal pole ka meie valla noored maha jäänud. Sain uhkusega öelda, et ka meie noored ise teatrit teevad. Nii et noored, ka teie siin: pead tööle ja kõik noortekeskusesse selle tegevuseks ideid ja nõuandeid andma ning tegevusele kaasa aitama! Annika Orgus
8 Viimsi Teataja Korras nagu Norras on rahva seas ütlus. Segakoor Viimsi liikmed olid pikka aega tahtnud selles oma silmaga veenduda. Programm sai pealkirjaks "Eestlaste imelikud juhtumised Põhja-Norras". Meie esimene mulje imekaunist Norrast oli vapustav. Sealse looduse võlu on võimatu sõnul seletada, seda peab ise nägema. Tohutud kaljumäed, nende vahel imekenad fjordid, suured kosed ja veelangused, suuremad ja väiksemad ojad, mis tuues kaasa mägedest jääliustikelt sulanud vett ning lume-ja vihmavett, alla fjordi põhja jõudes moodustavad külmade vetega jõgesid ja järvi. Fjordid omakorda kohtuvad ja ristuvad teineteisega ning moodustavad uusi suuremaid jõgesid. Laugjamad kaljud on kaetud metsaga, järsud mäeseljandikud laskuvad otse kiviseinana alla. Taevas ja trollid Kõige meeldejäävamad olid sõidud üle mägede ühest fjordist teise. Ühte sellist teed nimetati Trollide Teeks. Ausalt, kui üles saime, olid põlved nõrgad. Tee oli järsk ja kulges mööda mäenõlva. Ülespoole sai ainult peaaegu täisnurksete pööretega sik-sakis. Vaevalt bussilaiusel teel, mis hirmu naha vahele ajas, ei tohtinud kiljudagi bussijuht võib ehmatada ja mis veel siis juhtub! Üldse olime tihti ülalpool pilvi ja ka fjordide põhjas jõe all tunnelites. Huvitav on Norra maksupoliitika - tunnelisse sissesõidul tuli maksta ja väljatulekul maksime jälle. Selleks, et fjordide vahel paremat ühendust pidada, on ehitatud palju-palju erineva pikkusega tunneleid, milliseid me läbisime 202 tükki kogupikkusega 250 km. Asulad on kogunenud lauskjamale maale jõgede orgudesse fjordide vahel. Ilu patta ja silmale Majad on kaunid ja hästi korrashoitud aedades on suurtes savipottides palju lilli. Kuid on elumaju ka kõrgel mäekülgedel. Meie küll ei tabanud, kuidas sinna ühendust saab pidada. Lausa kadedaks tegid korralikult haritud viljapõllud. Põhiliselt tuleb Norra toime omakasvatatud toiduviljaga. Kohati võis näha ka maasikaistandikke. Kogu Norra oli niivõrd huvitav, et polnud aega teepeal õieti lauldagi, kogu aeg kostsid hõiked: "Vaata, vaata paremale!". Või jälle: "Vaata, vaata vasakule!". Arvata siiski võib, et nii mõnelgi meist jäi killuke südamest imekaunisse Norrasse, tema põhjamaisesse loodusesse, mis kutsub ennast ikka jälle ja jälle nautima. Kes ei usu, mingu vaatama, ta ei kahetse! Segakoor Viimsi koorivanem Helle Lusmägi Tantsuklubi Sirius säras Põhja-Soomes Põhjanaabrid kutsusid tantsurühma Sirius 7. - 9. septembrini esinema Ylivieskasse (600 km Helsingist ). Seal toimuvad igal aastal septembrikuus viljapäevad. Uus hooaeg Viimsi huvikeskuse showtantsurühmale Sirius algas tavapärasest varem. Koguneti juba augustis, et teha ettevalmistusi sõiduks Soome põhjanaabrid kutsusid meid oma viljapäevale. Ürituse traditsioon sai alguse mõned aastad tagasi. Meie mõistes on see sügisene lõikuspidu. Kohale tulevad ümberkaudsete külade ja väikelinnade elanikud, kes tegelevad erinevate käsitööaladega ja põllumajandusega. Müüakse mett, kodus valmistatud leiba, isetehtud jahu, käsitööesemeid ja soome rahva iidseid rahvustoite. Üllatusi ja nalju Üheks selliseks, mis valmistas meie hulgas palju elevust oma nime pärast, oli pepu (häälda pebu ). Rahvusroog koosneb jahust, veest ja soolast. Valmistatakse seda lõkkel suures pajas ning segatakse pidevalt pika puutoikaga, kuni ainetest on saanud klimpide taoline mass. Kõrvale juuakse piima või kodukalja. Maitses päris hästi. Teine rahvusroog oli magustoiduna mõeldud toorjuust, mis samuti klimpidena piimas hulpis ja minu arvates ei olnud suurem asi magustoit. Üllatav oli see, et erinevates vanustes soome lapsed sõid hea meelega nii üht kui teist toitu ja küsisid juurdegi, kuigi kõrvalletis müüdi tavapäraseid vorstikesi. Näidati ka erinevaid vanaaegseid talupidamistöid ja põllumajandusmasinaid. Sirius võitis südameid Külalisesinejad olid viljapäevadele kutsutud esmakordselt ja nagu näha, olime seal väga oodatud. Esinemislaval lehvisid mõlema riigi lipud ning alustuseks tuli meil end tutvustada. Tüdrukud võitsid otsekohe publiku südame oma vaba ja julge suhtlemisoskusega ning meile üllatuseks järgnes tutvustamisele puuhalu lõhkumise võistlust reklaamiva laulukese konkurss, mis toimus Segakoor "Viimsi" nautimas Norra imekaunist loodust. Võitjad: puuhalu lõhkumise reklaamlaulu konkurss. Pärast tuli edukat laulu esitada mitu korda päevas. soome ja eesti võistkonna vahel. Reklaamlaulu väljamõtlemiseks kohapeal anti kolm minutit aega. Meie vaprat ja loomevõimelist võistkonda see ei ehmatanud ja peale üheminutilist põhjalikku ettevalmistust esitamise laulu, mis loomulikult ka võidulauluks osutus. Tüdrukute showkava esitus pani kihama terve Ylivieska linna nii elanikud kui ka ajakirjanduse. Ei olnud sealkandis veel nii säravat esinemist nähtud ja kõikjal, kuhu saabusid kuus kaunist Viimsi tüdrukut, oli elevust palju. Lisaks suurepärasele tantsuoskusele tõestasid neiud Ylivieska karaokeklubis ka oma lauluoskust. Reis oli küll pikk ja parasjagu väsitav, kuid positiivsed emotsioonid, mis saadi, kaaluvad üles ka selle, et saabumisele järgneval päeval pidi minema kooli ja tööle. Suur tänu teile, Marell, Liis I, Liis II, Meeli, Maarit ja Helena, ilusa esinemise ja mõnusa reisiseltskonna eest treener Anni ja minu poolt! Ita-Riina Pedanik MTÜ Viimsi Huvikeskus Teater kutsub Et mälestus kaunist suvest ei muutuks liiga depressiivseks, on What?-Theatre? ette võtnud järjekordse etenduse, et oma külastajatele suurel hulgal rõõmu valmistada. Oktoobri lõpus esietendub muusikal Mouth Park. Mis nüüd siis? Tegemisel (nagu alati) on ikka ülitõsine sotsiaalse taustaga draama, mis alati tänu force majeure ile halenaljakas välja kukub. Seega hakkasime juba varakult uut valmivat etendust nimetama komöödiaks. Ei olegi vast õige öelda etendus, kuna tegu on üdini muusikast läbi imbunud lavastusega ehk teatrikeeles öelduna muusikaliga. Kuna allakirjutanu on seda lii-
Maa uus maksustamishind tulekul Eestimaa kõikides kohalikes omavalitsusüksustes on neil päevil aktiivselt käimas järjekordne korraline maa hindamine. Tuletame lugejale meelde, et esimene korraline maa hindamine viidi vabariigis läbi 1993. aastal, teine toimus 1996. aastal ning praegu toimuv on seega kolmas hindamine pärast iseseisvuse taastamist. Maa korralise hindamise läbiviimise seadusandlikuks aluseks on maa hindamise seadus, mis sätestab hindamise objekti mõiste ja aluste kõrval ka hindamise eesmärgi, metoodika ning läbiviimise korra põhimõtted. Teatavasti ei ole maamaks kohalik maks ega tulene kohaliku omavalitsuse volikogu otsustest vaid see on riiklik maks, mis on kehtestatud riiklike õigusaktidega ja mida maksavad kõik maaomanikud ning maakasutajad. Täiendusi ja täpsustusi Maa korralist hindamist viib läbi riik maa maksustamise eesmärgil. Maa hindamise läbiviimiseks 2001. aastal ning maa uue maksustamishinna kehtestamiseks on Riigikogu täiendanud senikehtinud maa hindamise seadust ning võtnud vastu maa hindamise seaduse muutmise seaduse 7. märtsil 2001. aastal. Vabariigi valitsus on kehtestanud maa korralise hindamise korra 19. juunil 2001. aasta määrusega nr 203 ning maa korralisel hindamisel kasutatava metoodika 5. juunil 2001. aasta määrusega nr 193. Nimetatud õigusaktidest tulenevalt on riigil kavas viia läbi maa hindamine, mis toimub kinnisvara tehingute võrdlemise (turuväärtuse) meetodil. Viimsi vallale esitatud sellekohase projektdokumentatsiooni kohaselt on ette näha maamaksustamishinna mitmekordset tõusu. Maa maksustamishinna alusel kehtestatav maamaks puudutab pea igat vallaelanikku. Maa hindamiste tulemuste laiapõhjalikumaks läbiarutamiseks ning põhjendatud ettepanekute ki lavastusi juba kord varem nimetanud Viimsi nokiaks, siis ise seda ka agaralt propageerime. Ah jaa??!! Kui etenduse pealkiri tõlkida eesti keelde ( Suupark ), siis võib saada juba pisikese eelmaigu sellest, mis tulema hakkab. Kuna What?-Theatre? soovib oma külastajaid üllatada, siis siinkohal sügavamalt sisusse ei siseneks. Lubame vaid seda, et nautida saab head muusikat Viimsi tuntuima ja populaarseima rock-bändi Freeday esituses. Kuulda on ka vapustavat arvutimuusikat heliloojaks Kalle Erm, esitajaks Kompuuter. What?-Theatre?ile omaselt on kõik näitlejad noored ja ilusad, kel sügav huvi teatrikunsti vastu. Esmakordselt Eesti ajaloos teeb What?-Theatre? koostööd ja paranduste esitamiseks moodustas vallavolikogu kohalikke olusid hästi tundva ajutise komisjoni. Hindamistulemuste avalikustamine Hindamistulemuste avalikustamiseks ning sellest vallarahva täiendavaks informeerimiseks lisaks ajalehe "Äripäev" ametlikes teadaannetes 30. augustist 2001. ilmunud kuulutusele teatame, et Viimsi vallamaja vallavolikogu istungite saalis kestab hindamise tulemuste avalik väljapanek kuni 30. septembrini käesoleval aastal. Väljapanekule esitatud maa hindamise tulemused on koostatud Riigi Maa-ameti kinnisvara hindamise büroo maahindajate poolt. Soovitame kõikidel tulla tutvuma nimetatud avaliku väljapaneku materjalidega ja teha selles omapoolseid põhjendatud märkusi ning ettepanekuid. Lisaks on huvitatud isikutel õigus 10 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates esitada vallavalitsuse kaudu maa hindajale kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste kohta. Pärast viimatinimetatud tähtaega on huvitatud isikutel võimalus vaidlustada hindamise tulemusi. Selleks tuleb esitada vaie vabariigi Maaametile. Vaide esitamiseks tuleb tasuda kautsjon, mille suuruseks on vaidlusaluse maatüki aasta maamaks, kuid mitte rohkem kui 2 % maatüki maksustamishinnast. Avalik arutelu 8. oktoobril toimub Viimsi vallamajas maahindamistulemuste avalik arutelu, millel osalevad riigipoolsed maahindamise läbiviijad. Koosolek algab kell 17.00 Ootame vallarahava aktiivset osavõttu - selleks, et kuulata hindajate põhjendusi tehtud tööle ja andmaks vallaelanikele võimalust esitada oma arvamust maahindamistulemuste kohta. Aavo Mägi Maa-ameti juhataja Pirita linnaosaga ja projektis osaleb taustalauljaid ka Pirita Majandusgümnaasiumist. Kus? Mis? Millal? Valmiva muusikali esietendus on planeeritud 26. oktoobrikuu päevale algusega kell 19.00 Viimsi kultuurikeskuses. Kuna aga üks korralik teatriprojekt sõltub nii paljudest väikestest asjadest, siis võib juhtuda, et see ka nihkub. Seega soovitame teil hoolikalt jälgida reklaami, mis hakkab ilmuma siis, kui asjad niikaugele jõuavad. Pannes käe südamele, lubame, et teeme omaltpoolt kõik selleks, et teie, olles ära näinud meie lavastuse, saaksite jälle küsida: Mida? Kas see oli teater või?. Ilusat algavat sügist soovides What?- Theatre?! Rünno Karna Viimsi Teataja 9 Viimsi vallavalitsuses registreeritud lapsed 6. august 6. september Merle Elleril ja KaidoTiigisool sündis 6. augustil poeg Jorgen Merit Liivak-Reel ja Andres Reel sündis 7. augustil poeg Kristjan Kristiina ja Margus Kangrol sündis 10. augustil tütar Elisabeth Liina Jõesaarel ja Kristjan Böttkeril sündis 11. augustil poeg Andre Ulvi ja Olev Meristel sündis 13.augustil tütar Melany Svetlana Hazinskajal ja Vitali Hazinskil sündis 15. augustil poeg Daniel Grete Nagelil sündis 18. augustil tütar Rachele Kendra Anneli Nikitinal ja Raul Jürgensonil sündis 22. augustil poeg Karl Herman Regina Lepikul ja Gunnar Vainul sündis 22. augustil tütar Fanny Talvi Trubetskil ja Aivar Liivil sündis 24. augustil poeg Marko Henelyn Meisteril ja Kalle Kandveril sündis 26. augustil poeg Kevin Jarod Siiri ja Tarmo Süttil sündis 29.augustil tütar Raina Katrin ja Timo Saksil sündis 6. septembril tütar Merili
10 Viimsi Teataja Viimsi vallavalitsuse määrused 11. september 2001 nr 52 Tee nime ja aadresside määramine Laiakülas Viimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 11.09.2001.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.7.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Laiakülas tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12.06.2001.a. otsusega nr. 152 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Käspre tee 1 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1133 m² Käspre tee 2 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1104 m² Käspre tee 3 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1152 m² Käspre tee 4 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1135 m² Käspre tee 5 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1173 m² Käspre tee 6 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1162 m² Käspre tee 7 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1194 m² Käspre tee 8 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1189 m² Käspre tee 9 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1151 m² Käspre tee 10 elamukrunt planeeringujärgse pindalaga 1165 m² 2. Maaomanikul tähistada maaüksused vastava tähisega 1.maiks 2002.a. 3. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Vallavanem Eda Ilves Vallasekretär 17. september 2001 nr 51 Viimsi Vallavalitsuse tänukirja statuudi kinnitamine Viimsi valla põhimääruse 34 lg 1 punkt 4 alusel Viimsi Vallavalitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Viimsi Vallavalitsuse tänukirja statuut. 2. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär Viimsi vallavalitsuse tänukiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva statuudiga kehtestatakse Viimsi Vallavalitsuse tänukirja (edaspidi Tänukiri)andmise alused ja kord. 2. TÄNUKIRJA ANDMISE ALUSED 2.1. Tänukirja saajateks võivad olla : 2.1.1. kauaaegse ja laitmatu töö eest oma kutse- või ametialal Viimsi vallas elavad või töötavad füüsilised isikud juubelite või töölt lahkumise puhul; Füüsiliste isikute juubeliteks on 50. ja 60. sünnipäev ning edaspidised sünnipäevad iga viie aasta järel. 2.2. väljapaistvate tulemuste eest oma kutse-, ameti või tegevusalal Viimsi vallas elavad või töötavad füüsilised isikud isiklike või riiklike tähtpäevade puhul; 2.3. väljapaistvate tulemuste eest oma tegutsemisalal Viimsi vallas tegutsevad juriidilised isikud selle juriidilise isiku tähtpäevade või riiklike tähtpäevade puhul; Juriidilise isiku tähtpäevadeks loetakse selle asutamise 10., 20., 30.,... jne aastapäev ning 25., 75., 125. ja 175. aastapäev; 2.4. ühekordsete eriti väljapaistvate tulemuste eest valla ja selle elanike puudutavate probleemide lahendamisel füüsilised isikud ja juriidilised isikud sõltumata nende elamise, töötamise või tegutsemise kohtadest; 3. TAOTLUSE ESITAMINE 3.1. Tänukirja andmise taotlused esitatakse vallavalitsusele vallavanema, abivallavanemate, vallasekretäri, vallavalitsuse ametite juhtide või valla omavalitsuse asutuste juhtide kaudu. 3.2. P.-s 3.1. nimetatud ametiisikud esitavad Tänukirja andmise vormikohase taotluse (vorm lisatud), millel on olemas ettenähtud kooskõlastatused, vallasekretärile vähemalt 10 (kümme) päeva enne Tänukirja üleandmise päeva, 3.3. Vallasekretär korraldab taotluse arutamise vallavalitsuse istungil, nõudes vajaduse korral taotluse esitajalt täiendavaid kirjalikke selgitusi ja põhjendusi. 3.4. Pärast vallavalitsuse positiivset otsust korraldab vallasekretär ettevalmistused Tänukirja kätteandmiseks. 4. TÄNUKIRJA VORMISTAMINE JA KÄTTEANDMINE 4.1. Tänukirjale kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Allkirjad kinnitatakse Viimsi Vallavalitsuse vapimärgiga pitsatiga. 4.2. Tänukirja annab kätte vallavanem, vallasekretär või nende poolt volitatud isik. 4.3. Tänukirja kätteandmise aeg ja koht otsustatakse kooskõlastatult Tänukirja saajaga. Koos Tänukirjaga antakse ka selle andmise aluseks olev vallavalitsuse korraldus. 4.3. Tänukirja võib ühele saajale anda mitmel korral ning samaaegselt Tänukirjaga võidakse anda ka vallavalitsuse kingitus või rahaline preemia. 5. LÕPPSÄTTED 5.1. Tänukirja andmine vallavalitsuse ametnikule kantakse tema teenistuslehele. 5.2. Tänukiri ei anna selle saajale mingeid eriõigusi. 5.3. Kaotatud, rikutud või hävinenud Tänukiri asendamisele ei kuulu. 5.4. Tänukiri äravõtmisele ei kuulu. 5.5. Tänukirja saaja nimi ning Tänukirja andmise aluseks oleva vallavalitsuse korralduse kuupäev ja number kantakse vallavalitsuse kantseleis peetavasse registrisse. Viimsi vallavolikogu 11. septembri otsused Nr 173 Viimsi valla arengukava 2002-2005 projekti vastuvõtmine. Nr 174 Vallavalitsuse liikme vabastamine ja vallavalitsuse arvulise koosseisu vähendamine. Nr 175 Viimsi Vallavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskogusse. Nr 176 Tööandja eluruumiks tunnistamine: Haabneeme alevikus Nurme tee 3 asuv korter. Nr 177 Tööandja eluruumiks tunnistamine: Viimsi alevikus Pargi tee 4 asuvad korteriomandid. Nr 178 Tööandja eluruumiks tunnistamine: Rohuneeme külas Kalmistu tee 18 asuv elamu. Nr 179 Detailplaneeringu algatamine: maaüksus Kristle IV. Nr 180 Detailplaneeringu algatamine: maaüksus Käära. Nr 181 Detailplaneeringu algatamine: maaüksus Teeääre. Nr 182 Detailplaneeringu algatamine: maaüksus Hansumäe I Nr 183 Detailplaneeringu algatamine:
26. juunist kuni 11. septembrini 2001. a algatas Viimsi vallavalitsus järgmised detailplaneeringud: 1. Rohuneeme külas, Rohuneeme sadam (krundi piiride, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste 2. Püünsi külas, Aasa põik 4, 6 ja 10 (krundi piiride muutmiseks ja hoonestustingimuste 3. Pringi külas, Sarapuu tee 5 (krundi piiride ja hoonestustingimuste 4. Muuga külas, Muuga sadama lääneosa (kruntide sihtotstarvete ja ehitusõiguse täpsustamiseks); 5. Miiduranna külas, maaüksus Kristjani I (kaubanduskeskuse rajamiseks ja liikluskorralduse lahendamiseks); 6. Randvere külas, katastriüksus Särgava (kauplusehoone rekonstrueerimiseks); 7. Rohuneeme külas, Kalmistu tee 8 (hoonestustingimuste 8. Pringi ja Püünsi külas, maaüksus Kepmaaüksus Aadu I. Nr 184 Detailplaneeringu kehtestamine: Tammetõru tee 6. Nr 185 Detailplaneeringu kehtestamine: Rohuneeme tee 35. Nr 186 Detailplaneeringu kehtestamine: AÜ Tuule. Nr 187 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksused Sambla ja Fii-Bal. Nr 188 Detailplaneeringu kehtestamine: Aiandi tee 24. Nr 189 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Platsi. Nr 190 Detailplaneeringu kehtestamine: Kuusekännu tee 4. Nr 191 Detailplaneeringu kehtestamine: Koduranna tee 11. Viimsi vallavolikogu määrused Viimsi vallavolikogu 11. 09. 2001 määrus nr 11 Viimsi Vallavolikogu 13.05.1997 määruse nr 9 Viimsi valla haldusüksuste nimede kasutamine äriühingu, asutuse või organisatsiooni nimetuses kehtetuks tunnistamine. Detailplaneeringutest su (elamukruntide planeerimiseks ja hoonestustingimuste 9. Miiduranna külas, maaüksus Uus-Praaga (ärihoone rajamiseks); 10. Püünsi külas, maaüksus Kepsu V (elamukruntide planeerimiseks ja hoonestustingimuste 11. Püünsi külas, maaüksus Madikse II (hoonestustingimuste 12. Haabneeme alevikus, maaüksus Sõstramäe (hoonestustingimuste 13. Lubja külas, kinnistu Mare (tootmishoone rajamiseks); 14. Muuga külas, Kallasmaa tee 11/Koduranna tee 8 (hoonestustingimuste määramiseks suvila rekonstrueerimisel); 15. Tammneeme külas, Luhaääre tee 9 (suvila ümberehitamiseks elamuks); 16. Püünsi külas, Rohuneeme tee 90 (hoonestustingimuste 17. Haabneeme alevikus, Pihlaka tee 21 (hoonestustingimuste täpsustamiseks); 18. Pärnamäe külas, maaüksus Veere VIII (kinnistu jagamiseks ja hoonestustingimuste 19. Haabneeme alevikus, Männi tee 4 (kinnistu jagamiseks ja hoonestustingimuste 20. Tammneeme külas, Rahvamaja tee 1 (kinnistu jagamiseks ja hoonestustingimuste 21. Lubja külas, maaüksus Kangru IV (tuulegeneraatorite paigaldamiseks); 22. Muuga külas, Kasekännu tee 6 (suvila rekonstrueerimiseks); 23. Muuga külas, Tammekännu tee 54 (suvila rekonstrueerimiseks); 24. Muuga külas, Tammekännu tee 10 ja 11 (suvila rekonstrueerimiseks); 25. Püünsi külas, endisel maaüksusel Kadaka 42, kruntide pos. nr 3, 4 ja 5 osas (kruntide piiride ja hoonestustingimuste muutmiseks); 26. Tammneeme külas, maaüksusel Elberi I (ehitusõiguse seadmiseks ja jalakäigutee planeerimiseks läbi kinnistu juurdepääsu tagamiseks ranna-alale). Viimsi Teataja 11 Teadanded 19. septembril kell 10.00 ja kell 11.00 toimuvad Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) järgmiste detailplaneeringute eskiislahendusi ja lähteseisukohti tutvustavad avalikud arutelud: 1. Muuga külas, Roonurme tee 8; 2. Lubja külas, maaüksus Tammiku; 3. Laiakülas, maaüksus Käspre VIII; 4. Leppneeme külas, maaüksus Kivineeme. 25. septembrist 8. oktoobrini kell 8.30 17.00 (reedeti 8.30 16.00) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul järgmised detailplaneeringud: 1. Muuga külas, Roonurme tee 8; 2. Lubja külas, maaüksus Tammiku; 3. Laiakülas, maaüksus Käspre VIII; 4. Leppneeme külas, maaüksus Kivineeme. Nimetatud planeeringute avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 9.oktoobril Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) järgmiselt: 1. Muuga külas, Roonurme tee 8 - kell 8.30; 2. Lubja külas, maaüksus Tammiku - kell 9.00; 3. Laiakülas, maaüksus Käspre VIII - kell 9.30; 4. Leppneeme külas, maaüksus Kivineeme - kell 10.00. 21. augustist 4. septembrini toimus Viimsi vallamajas AS Milstrand kütusebaasi territooriumi detailplaneeringu ja selle keskkonnamõjude hinnangu avalik väljapanek. Avalikule väljapanekule laekus 3 kirjaliku märkust või ettepanekut. Vald vastab kõigile laekunud kirjadele posti teel. Viimsi vallavalitsus
12 Viimsi Teataja Uus töötaja 3. septembrist on sotsiaalameti noorsoo- ja haridustöötaja Kadi Bruus. Annika Orguse asemel sotsiaalametis tööd alustanud Kadi Bruus (32) on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna. Kadi on ennast täiendanud ja noorsootööks ettevalmistuse saanud Soomes Kanneljärvi Instituudis kolm ja pool aastat õppides. Enne Viimsi vallavalitsusse tööle asumist oli Kadi Haridusministeeriumi noorsoo osakonna nõunik. Kadi osales ka valla volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni töös. Praegu tegelen käigus olevate projektide ülevõtmisega, ütles uus ametnik Viimsi Teatajale. Suur asi Noortekeskuse loomine on varem valmis saanud. Seda suures osas tänu minu eelkäijatele Toomas Raistile ning Annika Orgusele, kes asus keskust juhtima. Püüan igatpidi neid toetada. Samas seisan hea ka selle eest, et volikogu juurde loodaks noorte komisjon selleks, et noored saaksid ise omi asju otsustada. Pean tähtsaks ka õpilaste omavalitsustega koostööd, räägib Kadi oma tulevikuplaanidest. Kadi teab, et noorsootöö saab toimuda ainult noortega koostöös. Mida uut plaanis? Siin on paljud asjad hästi käiku läinud. Edaspidi, kui olen paremini sisse elanud ja noorte huvid välja selgitanud, saan oma töös ka uusi suundi rakendada. Ennast pean haridusasjades veel juurde harima. Kadi Bruusi peres kasvab aasta ja nelja kuu vanune Emily. Kadi Bruus 1. oktoobrist muutuvad elektritariifid Alates 1. oktoobrist muutuvad elektrihinnad Fortumi klientidele Viimsi vallas ja Läänemaal. Tariifide muutus on peamiselt tingitud Eesti Energia poolt Fortumile müüdava elektri hulgimüügihinna tõusust. Fortumi ja Eesti Energia vahel sõlmitud elektrienergia ostulepingutest tulenev keskmine hulgihind kujuneb käesoleval aastal 23 % võrra kallimaks, kui see oli varem. Äriühingutest edasimüüjatele hakkavad uued tariifid kehtima alates 1. detsembrist 2001. Lähiaastatel on hinnamuutusi oodata just koduklientidele kuna senini on toimunud koduklientide tarbimisega seotud kulude subsideerimine läbi äriklientide elektrihinna. Võrguettevõtja peamine ülesanne on tema halduses oleva infrastruktuuri korrashoid ja arendamine. Jaotustariifid peaksid katma selleks tehtavad kulutused ja tagama energiaseadusega lubatud mõistliku kasumlikkuse. Elektrienergia edasimüük ei ole Fortumile olnud kunagi kasumlik tegevus. Kahjuks on senine Eesti riigi ja Eesti Energia elektrienergia hinnapoliitika olnud tugevalt sotsiaalse iseloomuga. Ebakõla kodu- ja äriklientidele elektrienergiaga varustamise ja müügiga seotud kulutuste ning müügihindade vahel on tinginud elektrivõrkudele väga piiratud arenguvõimalused. Riigikogus heaks kiidetud energiaseaduse muudatused välistavad võrguettevõtjate võimaluse osta elektrit oma põhiklientuurile konkurentsivõimelise hinnaga. Fortumil ja ka teistel võrguettevõtjatel puudub sisuline valikuvõimalus osta elektrienergiat edasimüügiks oma klientidele sellise hinnaga, et väljamüügihind püsiks samal tasemel muu Eestiga. Seega on seadusega pandud võrguettevõtjad sundseisu, kus elektri ostu hind on muutunud juhitamatuks. Samas oleks regionaalpoliitiliselt ebaõiglane, kui Läänemaa ja Viimsi tarbijad peaksid elektri eest maksma rohkem kui ülejäänud Eesti tarbijad. Nii Fortumi seisukohast kui ka Eesti regionaalpoliitika huvides on mõttekas sellist olukorda vältida. Loodame, et edasised läbirääkimised Eesti Energiaga ja majandusministeeriumiga annavad soovitud tulemuse ja elektri energia hinnapoliitika kitsaskohad leevenduvad meie tarbijate jaoks. Vallavalitsuse ametite statistika Ehitusamet 1. augustist 11. septembrini Välja antud projekteerimistingimusi 20 Välja antud detailplaneeringute lähteülesandeid 18 Algatatud detailplaneeringuid 31 Kehtestatud detailplaneeringuid 12 Ehituslube 27 Kasutuslube 10 Kaevetööde lube7 Ettekirjutusi 2 Kantselei August Sissetulevaid kirju 76 Sissetulevaid avaldusi 111 Väljaminevaid kirju 142 Vormistatud: Korraldusi 81 Sotsiaalamet Toetusi on määratud septembri kuu protokolliga järgmiselt: Käskkirju 13 Lepinguid 5 Vallavalitsuse istungi protokolle 9 Tegutsemislube 7 Kauplemislube 5 Sünde 12 Surmasid 5 Viimsi valla elanikeregistris registreeritud kodanikke 254 Väljastatud elukohatõendeid 6 Notariaaltoiminguid (allkirja tõestus, ärakirja tõestus, volikiri) 23 Maa-amet Maa ostueesõigusega erastamisi 19 Riigi omandisse jätmisi 1 Kommunaalamet Maa notariaalseid erastamisi 1 Munitsipaalmaa võõrandamisi 2 Ehitiste ostu-müügi lepinguid 1 Ravimid Esmatarbekaubad Toiduained Muud Kokku Kuu vahendid 8050 kr 14550 kr 1000 kr 7050 kr 30650 krooni Kasutatud 26% 48% 3% 23%
Kuri kroonika Septembrikuu mustad teod Ööl vastu 1. varastati Rohuneemest sõudepaat registreerimisnumbriga HAS-185. Ööl vastu 2. murti sisse Concordia Ülikooli arvutiklaasi Kaluri teel Haabneemes. Aken korralikult ei avanenud ja arvuteid kaasa viia ei õnnestunud. 5. kella 10.20-11.30 vahel muugiti Randveres Merisiiliku 15 ukselukk lahti ja varastati videokaamera ning kalastustarbeid. Ööl vastu 6. muugiti Pringi külas Kasteheina teelt lukk lahti ja varastati jalgratas Stucchi Devon. Ööl vastu 7. varastati Harjumaal Pringi külas Paakspuu teel seisnud sõiduautost VW Golf automagnetofon. Ööl vastu 7. varastati Haabneemes kaluri tee 2 keldrist jalgratas Classic Zero. Ööl vastu 8. varastati Haabneemes Kaluri tee 2 juures seisnud sõiduautost Toyota magnetofon. 8. kella 16-17 vahel varastati Pringi külas Kasteheina teel muruniiduk MDT. Ööl vastu 9. varastati Pringi külas Tammiku teel seisnud sõiduautost Nissan Maxima CD plaate ja pult. Ööl vastu 9. varastati Lubja külas Leppneeme ja Randvere tee ristmikul seisnud sõiduautost Mersedes Benz 230E valuveljed koos automagnetofoniga. Auto seisis ristmikul, kuna omanik jättis ta sinna bensiin oli otsa saanud. 9. kella 16.30 ja 17.05 vahel püüti Pringi külas Vabaõhumuuseumi parklas ärandada sõiduautot Audi A6. Ööl vastu 14. murti Püünsis Kajaka teel sisse sõiduautosse Audi 100 ja varastati magnetofoni esipaneel ja rahakott koos dokumentidega. 16. kella 16.05 paiku varastati Äigrumäe teelt hoovivärava taga seisnuid lukustamata jalgratas Scott. Ööl vastu 17. ärandati Haabneemes Kaluri teelt ja Mereranna teel kaks sõiduautot Audi A6 numbrimärkidega 191 PPP ja 761 TDA. Viimsi Teataja 13 Endiselt ootavad omanikku jalgrattad helepunane Baltik Vairas ja must Magnum Classic ning kimp võtmeid, mille lipikul on kiri UPS. Palume järele tulla. Sven Arop Viimsi konstaabel HAMAPROTEESI KABINET Arsti vastuvõtt esmaspäeviti ja reedeti. Paariskuupäevadel 14.00 18.00 paaritutel kuupäevadel 8.00 12.00 Vastuvõtt toimub Viimsi haiglas, Kaluri tee 5 A kabinetid 228 (II korrus). Info tel 60 59056. Viimsi lasteaed Piilupesa tänab Viimsi Noorte Reformiklubi toetuse eest! Üritusega on kogutud korjanduskastidesse 1277,10 krooni, aprilli heategevusüritusel 4411 krooni, 2000 a heategevusüritusel 5306 krooni.
14 Viimsi Teataja Liiva tee 12: komisjoni sõnul väärib kiidusõnu vaev ja töökus aia kujundamisel. Krundil on loodud palju erinevaid visuaalseid vorme, kasutatud materjalivalik on rikkalik. Puhkenurk kaminaga. Järve tee 1: aia kujunduses oli suurt tähelepanu pööratud väikelapse vajadustele. Mereranna 22: kenasti olid korda teinud teed ja parkimiskohad autodele. Oli rajatud mitmekesine haljastus. Kaluri tee 3: Esmari suure peahoone puhul märgiti ära sisehoovi ja laste mängukohtade korrastamist. Ka peaukse esine hooldatud lillepeenardega oli sümpaatne. Puudusena märgiti ära sama ettevõte auhinnatud ala kõrval paiknevate korrastamatust. Liiva tee 12: rannast kokku korjatud kivid ja kaunistavad ka veesilma. Romantikat lisavad pisiskulptuurid. Järve tee 1: komisjon pidas kiidusõnade vääriliseks haljastuse ja aia avarat ning õhulist kujundust. Niidu 5: komisjoni kiidusõnu pälvis ka krundi piiridest väljapoole jäävate alade korrashoid. Kogu kompleks jättis tugeva ja tervikliku mulje. Kaunid kodud selgunud Viimsi kodukaunistamise konkurss on lõppenud. Komisjon on oma otsuse teinud ja võitjad on välja kuulutatud. Viimsi valla kodukaunistamise heade traditsioonide hoidmiseks toimus ka tänavu selleteemaline konkurss. Konkursi eesmärgiks on paremate väljatoomise ja tunnustamise abil ka teisi innustada enda ümber ilu ja heakorda looma. Augusti ja septembri jooksul esitati võistlusele 11 tööd. Konkurss toimus kolmes kategoorias: aiamajad ja eramud, ridaelamud ja korteriühistud ning asutused ja ettevõtted. Komisjoni esimehe Haldo Oravase sõnul oli seekordsest konkursist osavõtt tagasihoidlikum kui möödunud aastal. Võitjad Komisjon koosseisus Haldo Oravas, Anne Talvari, Taivo Piller ja Jaan Alver otsustas aiamajade ja eramute kategoorias I koha vääriliseks tunnistada Liiva tee 12 Rohuneeme külas (perekond Vilikivi). II koha saavutas Järve tee 1 Püünsi külas (perekond Randpere). III koht jäi välja andmata, kuna esitatud tööde hulgas preemia väärilist ei leidunud. Asutuste ja ettevõtete kategoorias jagavad III kohta Kaluri tee 3 (MKO Esmar) Haabneeme alevikus ja Püünsi Põhikool Kooli teel. I ja II koht jäid välja andmata sobivate kandidaatide puudumisel. Ridaelamute ja korteriühistute kategoorias jagavad I ja II kohta Niidu tee 5 (K/Ü PFR) Püünsi külas ning Mereranna tee 2 Haabneeme alevikus. III kohale jäi Aiandi tee 22 Viimsi alevikus. Võitjate pidulik autasustamine ja preemiate üle andmine toimus 21. septembril restoranis Paat. Preemiad parimatele kodukaunistajatele olid välja pannud Viimsi vallavalitsus ja sponsorid eraettevõtjate seast. Analüüsides tänavuse aasta konkursist osavõttu ja kodukaunistamiseks tehtud töid leiti, et selline komisjon võiks tegutseda aastaringselt. Nii oleks võimalik jälgida, kas töid tehakse kampaania korras või terve aasta jooksul. Samas oleks ka komisjoni ettepanekul võimalus tuua konkursile neid majapidamisi, kes ennast ise ei esitle, kelle töö aga vääriks äramärkimist. Viimsi kodukaunistamise konkursi komisjon tänab kõiki osalejaid ja loodab, et tehtud tööd leiavad järgmisel aastal rohket järgimist. Kodu kauniks!
Viimsi Teataja 15 Viimsi valla sportlaste sügishooaeg 2001 Septembris 29. 14.00 Eesti naiste võrkpallimeistrivõistlus. Milstrand Võru VK. Haabneeme 30. 12.00 Eesti meeste III liiga mäng jalgpallis. FC Viimsi JK Ako. Haabneeme Oktoober 13. Viimsi sügisturniir jalgpallis. Haabneeme 14. 12.00 Eesti meeste III liiga mäng jalgpallis. Haabneeme 20. 14.00 Eesti naiste meistriliiga mäng võrkpallis. Milstrand TPÜ. Viimsi Kk 20. 17.00 Eesti meeste meistrivõistluste mäng käsipallis. HC Viimsi SK Tapa. Viimsi Kk 27. 15.00 Eesti meeste meistrivõistluste mäng käsipallis. HC Viimsi Põlva Serviti. Viimsi Kk 28. 11.00 Eesti meeste meistrivõistluste mäng käsipallis. HC Viimsi Viljandi HC. Viimsi Kk 28. 14.00 Eesti naiste meistriliiga mäng võrkpallis. Milstarnd ESS Pärnu VK. Viimsi Kk November 1., 8.,15., 22., 29. 19.00 Viimsi tervisesportlaste ujumistunnid. Loo 17. 16.00 Eesti meeste meistrivõistluste mäng käsipallis. HC Viimsi HC Kehra. Viimsi Kk 18. 12.00 Eesti meeste meistrivõistluste mäng käsipallis HC Viimsi HC Tallas Viimsi Kk Vallavalitsuse karikavõistlused laskmises. Same - Sport tiir Viimsi valla meistrivõistlused koroonas. Haabneeme Noorte saaliturniir jalgpallis. Püünsi PK Viimsi meistrivõistlused korvpallis, mehed.viimsi Kk Harjumaa noorte rahvastepalli võistlused. Loo Detsember 6., 13., 20. 19.00 Viimsi tervisesportlaste ujumistunnid. Loo 1. 14.00 Eesti naiste meistriliiga mäng võrkpallis. Milstrand Tartu vald. Viimsi Kk 15. 14.00 Eesti naiste meistriliiga mäng võrkpallis. Milstrand Viljandi Metallitööstus/Volle. Viimsi Kk 16. 12.00 Eesti naiste meistriliiga mäng võrkpallis. Milstrand Audentese SK. Viimsi Kk 16. 14.00 Eesti meeste meistrivõistluste mäng käsipallis. HC Viimsi Tallinna Oskar. Viimsi Kk Viimsi valla meistrivõistlused korvpallis. Viimsi Kk Viimsi aastalõputurniir jalgpallis. Viimsi Kk Osa kuupäevi täpsustamisel. Jälgige reklaami! Sügis tungib valla spordisaalidesse Möödas on suvi ja soojad ajad, kus kehakultuuriga oli hea tegeleda vabas looduses. Praeguseks on välialadest alles jäänud veel mõned jooksuvõistlused ning hooaega lõpetav jalgpall. Teised alad ootavad juba oma aega võimlate uste taga. Pingeline võitlus saalitundide pärast on valla kõige suuremas ja populaarsemas Viimsi keskkooli võimlas juba käimas ja kõiki soovijaid rahuldav lahendus on raske tulema. Kasvab küll kooliõpilaste ja spordiharrastajate arv, kuid valla uut spordihalli ei ole veel näha kasvamas. Püüame siis veel selle sisehooaja olemasolevates tingimustes üle elada! Spordimetoodik Tiia Tamm, tel 60 66 911 või 051 965 243. Käsipallihuvilistele Viimsi Käsipalliklubil on rõõm teatada, et sel hooajal alustavad Viimsi Keskkooli võimlas treeningutega kolm rühma: 1. ja 2. klass esmaspäeval 16.30 17.30; neljapäeval 17.00 18.00 3. ja 4. klass teisipäeval 17.00 18.15; kolmapäeval 18.00 19.15; reedel 17.00 18.15 5. ja 6. klass teisipäeval 18.15 19.30; kolmapäeval 19.15 20.30; reedel 18.15 19.30 Oodatud on kõik pallimänguhuvilised! Treenerid Ain Kont ( 1. ja 2. klass), tel 050 30 433 ja Ain Pinnonen (3. 6. klass), tel 051 780768. Teated ja kuulutused AS Esmar Ehitus pakub tööd vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldajale. Tel 60 90 277, esmarehi@online.ee. www 1. oktoobril alustab Püünsi koolimaja ruumides Tiina Rebase juhtimisel tööd aeroobika rühm naistele. Tunnid toimuvad esmaspäeviti kell 20.00-21.00. Info tel 699 6450. www Haabneemes, Kaluri tee 5, Esmari peakorpuse II korrusel toas 230 töötab MASSAAÞIKABINET. Üldmassaaþ, aroomimassaaþ, jalatallamassaaþ. Tööaeg E R 10.00 17.00. Muud ajad kokkuleppel. Telefon 630 61 60, 05 255 741. www Teostame koristus- ja puhastustöid teie kodus ja korteris. Tel 05068864. www Autorestauraator ostab ettevõtluseks maad Viimsi poolsaarel sõltuvalt hinnast 1000 m 2 või rohkem, või ruumid kinnistuna. Tel 6232 360 või 056 642 632, Märt Aarne. www Soovin võtta inglise keele tunde. Tel 601 13063 või 0550810252. www Võtan oma kodus Meriväljal lapsi hoida. Endal kodus mänguseltsiliseks 2-aastane tütar. Tel 6232 481, Ene. Soovin osta krundi või vanema maja (suvila) soovitavalt Haabneeme piirkonnas. Tel 051 15285 ja 6110919. AS Viimsi Farmer on alustanud komposteeritud sõnniku müüki. Info tel 6091178 ja 05026357. Restoran ja pubi Paat annab teada 20. 30. sept kõigile, kes oma sünnipäeval külastavad Paati, tasuta pudel prantsuse vahuveini. 28. sept kell 21.30 vokaalinstrumentaalansambel Timeless. Sissepääs tasuta. 29. sept ansambel Apelsin. Pilet 50 krooni. 5. okt kell 21.30 tantsumuusikaansambel Alfa. Sissepääs tasuta. 6. okt romantiline tantsumusa Paadiplaadikeerutajatelt. Algus kell 21.00. Sissepääs tasuta. 5. okt 15. okt vahuveiniga nimepäevapidu nimepäevalistele tasuta prantsuse vahuveinipudel. Tulekul Oktoberfest ja palju muid üritusi. Igal nädalavahetusel elav- ja tantsumuusika Täpsemat informatsiooni saad kohapeal! Tasub proovida meie uusi roogasid restoranis on uuendatud menüü alates 23. septembrist. Pubis saab odavamat, paremat, lõbusamat ja maitsvamat menüüd proovida oktoobris. Veinikaardil uue mitmekesisema menüüga sobivad joogid. Astu paati!
16 Viimsi Teataja Tootmiskogemus aastast 1994 w KÖÖGIMÖÖBEL w VANNITOAMÖÖBEL w LÜKANDUKSED w MÖÖBLIUKSED w KÖÖGITEHNIKA Varaani Mööbli AS Halli tee 12 Viimsi vald, Harjumaa Tel. 6011 813, faks 6011 815 Südamlikud õnnesoovid pikaealistele! Oktoobri hällilapsed Liisa Vinn 13.10 93 Anna Peetrimägi 05.10 91 Aleksandra Tarm 07.10 91 Elfride-Miralda Hamburg 02.10 89 Helmi Kivi 30.10 87 Salme Rahula 06.10 87 Helmi Kiive 30.10 86 Irene Viedemann 30.10 84 Erna Tiidus 27.10 83 Selma Aasma 05.10 81 Helmut-Voldemar Kaarlep 01.10 75 Erika Luure 03.10 75 Elfriide Linkrus 11.10 70 Evi Makkar 01.10 70 Vanda Raja 01.10 70 Aleksei Stadnikov 08.10 70 Valentina Stepanova 10.10 70 Maido Valk 21.10 70 Lembit Moorvel 19.10 65 Väino Paas 24.10 65 Toomas Reimo 07.10 65 Maimo Arro 16.10 60 Ella Kolik 29.10 60 Halja Laansalu 29.10 60 Lia Kalk 24.10 60 Eha Väljari 11.10 60