Jevgenia Getman GEODEETILISED TÖÖD ÄÄSMÄE- HAAPSALU-ROHUKÜLA MAANTEE NÄITEL (PK ) LÕPUTÖÖ Tallinn 2017

Jevgenia Getman GEODEETILISED TÖÖD ÄÄSMÄE- HAAPSALU-ROHUKÜLA MAANTEE NÄITEL (PK 00+00-10+00) LÕPUTÖÖ Tallinn 2017

Jevgenia Getman GEODEETILISED TÖÖD ÄÄSMÄE- HAAPSALU-ROHUKÜLA MAANTEE NÄITEL (PK 00+00-10+00) LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Rakendusgeodeesia eriala Tallinn 2017

Mina, Jevgenia Getman, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Jevgenia Getman. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood 130920004 Õpperühm RG81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõutele ja tingimustele. Juhendaja Raivo Ranne. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud...20.a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa.. Nimi ja allkiri

Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Jevgenia Getman Üliõpilase kood: 130920004 Õpperühm: RG81 Eriala: Rakendusgeodeesia Lõputöö teema: Geodeetilised tööd Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee näitel (PK 00+00 10+00) Lähteandmed töö koostamiseks: Maa-amet, projekt. Töö sisu, ülesehitus ja lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Töös kirjeldatakse objektil läbiviidud geodeetilised tööd etappide kaupa ja sellega kaasnevate probleemide lahendusi. Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht: Seletuskirja maht on ca 40-45 lk. Töös kajastuv graafiline materjal hõlmab endast lisasid, joonised, tabeleid ja fotosid. Lõputöö juhendaja: Lõpetaja: Kinnitaja: Raivo Ranne (nimi) (allkiri) (kuupäev) Jevgenia Getman (nimi) (allkiri) (kuupäev) Martti Kiisa Ehitusteaduskonna dekaan (allkiri) (kuupäev) Lõputöö ülesanne antud: 13.01.2017 Lõputöö esitamise tähtaeg: 12.05.2017

SISUKORD SISSEJUHATUS... 5 1. OBJEKTI KIRJELDUS... 6 2. OBJEKTI ASUKOHT... 7 3. KASUTATUD INSTRUMENDID... 8 4. GEODEETILINE ALUSVÕRK... 12 4.1. Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule... 13 4.2. Mõõdistamisvõrgu rajamine... 13 4.3. Käigupunktide plaaniline asukoht... 14 4.4. Käigupunktide mõõtmine... 14 4.5. Käigu nivelleerimine... 17 5. GEODEETILISED TÖÖD... 21 5.1. Piketaaži mahamärkimine... 21 5.2. Raadamispiiri mahamärkimine... 23 5.3. Mahasõitude mahamärkimine... 24 5.4. Liinirajatise teostusmõõdistus... 27 5.5. Asfaldi freesimise teostusmõõdistus... 28 5.6. Asfalteerimiseks maantee telje mahamärkimine... 29 5.7. Lõplik teostusmõõdistus... 31 6. PROBLEEMID JA OHUALLIKAD OBJEKTIL... 33 6.1. Tihe liiklus maanteel... 33 6.2. Mets ja võsa... 34 6.3. Halvasti tehtud maa- alusplaan... 34 KOKKUVÕTE... 35 SUMMARY... 36 VIIDATUD ALLIKAD... 37 LISAD... 39 4

SISSEJUHATUS Lõputöö teemaks on Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee (PK 00+00 10+00) ehitusgeodeetiline teenindamine. Objekti kogu pikkus oli 18,4 km. See teelõik oli jagatud kahe firma vahel, üks neist oli G.E.O Grupp OÜ ja teine KIV Kolm Grupp OÜ, kus töötas ja töötab autor. Töös kirjeldatakse objektil läbiviidud töid ja sellega kaasnevate probleemide lahendusi. Objekti näitel saab vaadata, kuidas noored geodeedid rakendavad tööelus oma teadmisi ja praktilisi oskusi. Teedeehitus on üks suurematest valdkonnast, kus saab töötada noor geodeet pärast kooli lõpetamist. Igal aastal suureneb autode arv maailmas ja alati on vajadus ehitada uusi teid, teede sõlmi või renoveerida olemasolevaid teid. Lõputöö eesmärgiks on teostatud geodeetiliste tööde kirjeldamine maantee näitel, kus oli teostatud mahukas töö piketaaži mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuseni, vastavalt kehtivale normidele. Lõputöös tutvustatakse töö teostamiseks kasutatud geodeetilisi instrumente ning nendega töötamiseks vajalike programme. Töö viimases osas käsitletakse probleeme ja ohuallikad objektil ning lõpptulemusi ja kõrvalekalduvusi projektist. 5

1. OBJEKTI KIRJELDUS Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee lõigu osa, kus teostas tööd autor, saab alguse Ääsmäe liiklussõlmest ja lõpeb LaitseRallyPargi läheduses (PK 00+00-10+00). Tööde eesmärgiks oli olemasoleva maantee renoveerimine. Ääsmäe-Riisipere teetööde käigus freesiti olemasolev kate ja paigaldati uus tasanduskiht, kogu lõigul ehitati uus kahekihiline asfaltbetoonkate, osaliselt laiendati ka ristmike lisaradu ja rajati normikohased bussitaskud bussipeatustesse. [1] Üldandmed [1]: remonttöid teostas Lemminkäinen Eesti AS, ehituse omanikujärelevalvet P.P.Ehitusjärelevalve AS, lepingu maksumus on 4 136 608 eurot, ehitust rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Katastri andmed [2]: katastri tunnus: 72704:001:0032, maakond: Harju maakond, omavalitsus: Kernu vald, asustusüksus: Hingu küla, aadress: 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee. 6

2. OBJEKTI ASUKOHT Joonis 1. Objekti asukohaskeem [3] Punane joon näitab Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee lõigu (PK 00+00 10+00). Punktis A asub PK 00+00 ja punktis B PK 10+00. 7

3. KASUTATUD INSTRUMENDID Objektil kasutatud instrumentide loetelu: Nikon NPL-362 Joonis 2. Nikon NPL-362 [4] Tabel 1 Elektrontahhümeetri Nikon NPL-362 tehnilised näitajad [4] Nurga mõõtmise täpsus 3 Kompensaator Kahe teljeline, ± 3 " Kaugus prisma mõõtmisel 5000 m Lineaarse mõõtmise täpsus prismale 3 mm + 2 ppm Teleskoopi suurendus 26 x Displei Graafiline, 128х64 Sisemälu 10000 punkti 8

GNNS Trimble R8s Joonis3. GNSS vastuvõtja Trimble R8S [5] Tabel 2 GNNS Trimble R8s tehnilised näitajad [5] Trimble 360 vastuvõtu tehnoloogia kõigi GNSS signaalide kasutamiseks Toetab satelliitsüsteeme: GPS, GLONASS, SBAS(QZSS,WAAS,EGNOS,GAGAN), GALILEO, BeiDou (COMPASS) Positsioneerimise uuendamissagedus 20 Hz Staatiline mõõtmine H: 3 mm + 0.1 ppm RMS V: 3.5 mm + 0.4 ppm RMS Kiirstaatiline mõõtmine H: 3 mm + 0.5 ppm RMS V: 5 mm + 0.5 ppm RMS Initsialiseerimisaeg <8 sekundit Sisemine mälu 56 MB staatiliste andmete salvestamiseks. kuni 960 tundi salvestamisaega. Töötemperatuur -40 C kuni +65 C Graafiline kasutajaliides (WebUI) Staatiliste andmete jälgimiseks Android või ios seadmega 9

Trimble TSC3 Tabel 3 Protsessor Operatiivmälu Operatsioonisüsteem Ekraan Sideühendus Joonis 4. Trimble TSC3 salvesti [6] Trimble TSC3 tehnilised näitajad [6] Texas Instrument Sltara 3715 800 MHz 256 MB RAM Windows Mobile 6.5 Professional "Glass-Glass" 640x480 piksline, päikesekäes loetav Bluetooth 2.0, WLAN (802.11b/g), GSM/UMTS (HSDPA/EDGE) 10

Sokkia SDL50 Tabel 4 Joonis5. Digitaalnivelliir Sokkia SDL50 [7] Sokkia SDL50 tehnilised näitajad [7] Mõõtetäpsuse tõus (1 km kohta edasitagasi käigul) 1,5 mm Täpsus läbitud vahemaa mõõtmise vahekaugusega < 10 м ± 10 mm Mõõtmise kaugus 1,6-100 m Mälu 2000 mõõtmist (64 kb) Töötemperatuur -20 kuni +50 С 11

4. GEODEETILINE ALUSVÕRK Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud riigi või kohaliku geodeetilise võrgu punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid ning nad kantakse koordinaatide järgi plaanile. [8] GMV punktide paigutuse skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast ja maastiku iseloomust. GMV rajamise viis oleneb ka kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. [8] Kui GMV on vajalik maa-ala plaani koostamiseks või projekteeritud rajatise mahamärkimiseks, siis on maamõõtjal vabamad käed ja ta võib võrgu punktide asukohad projekteerida oma töö ratsionaalsemast korraldamisest ja kehtivatest tehnilistest juhenditest lähtudes. [8] MKM määrus Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord nõuab rajada riiklikus ristkoordinaatide süsteemis (Lambert-Est 97) mõõdistusvõrk kogu objekti ulatuses. Käigu rajamine tugines polügonomeetriapunktidele ning juba olemasolevate käigu punktidele, mis olid pandud maaalaplaani koostamisel. Samas pandi juurde uued käigu punktid. See oli vajalik, sest enamus vanadest punktidest oli asfaldi ääres ja asfaldifreesimisega neid hävitati. Samaaegselt toimus ka piketaaži mahamärkimine. Kõik algsed tööd tehti elektrontahhümeetriga Nikon NPL-362. 12

4.1. Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule on [9]: kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega; sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, välja arvatud juhtudel, kui nõuetekohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest; mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed ning mõõdistamistehnoloogia peavad tagama kõigi käesolevas määruses toodud täpsusnõuete täitmise; kõik mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada kohtkindlate märkidega, välja arvatud juhul, kui punktide pikaajaline säilimine on ebatõenäoline; kõik mõõdistamisvõrgu punktide koordinaadid ja kõrgused saadakse tasandusarvutuste teel. Plaanilise mõõdistamisvõrgu arvutamisel ei või kasutada koordinaattasandust; mõõdistamisvõrgu sidumisel tuleb lähtuda riigi või kohaliku geodeetilise võrgu punktidest. Lähtepunktide andmed peavad pärinema vastavast kohalikust või riiklikust registrist ning lähtepunktide andmed tuleb esitada 10 lõikes 3 nimetatud aruande seletuskirjas; mõõdistamisvõrgu arvutamisel loetakse riigi geodeetilise põhivõrgu, geodeetilise tihendusvõrgu ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid võrdtäpseteks, välja arvatud mõõdistamisvõrgu rajamisel kõrgendatud täpsusnõuetega geodeetilise töö jaoks. 4.2. Mõõdistamisvõrgu rajamine Kõik ettevalmistustööd tehti kontoris arvuti taga programmis Microstation V8i. Tellija saadetud projekti alusel ning kasutades topo- mõõdistuse alusplaani. Oli tehtud väljatrükid terve tee lõigu kohta, kus olid märgitud polügonomeetrilised punktid ja olemasoleva geodeetilise mõõdistamisvõrgu (edaspidi GMV) punktide asukohad. Samas tehti dgn ettevalmistus failist csv fail punktide koordinaatidega, milline salvestati elektrontahhümeetri Nikon NPL-362 sisse. 13

4.3. Käigupunktide plaaniline asukoht Koos ettevalmistavate joonistega tuvastati polügonomeetriapunktide asukohad ning otsiti välja eelnevalt rajatud GMV punktid maastikul. Saadud andmete põhjal selgusid kohad, kuhu on vaja lisada uued käigupunktid. Põhiline eesmärk käigu punktide lisamisel olid, et oleks tee pööramise kohtadel hea nähtavus ja et uued punktid säiliksid freesimise käigus. Võrgu rajamise märkideks löödi maasse armatuurrauad ning asfaldinaelad. Märkide kõrvale löödi puidust vai, mis oli värvitud ja millel oli kirjas punkti number selleks, et looduses oleks neid lihtsam leida. 4.4. Käigupunktide mõõtmine Elektrontahhümeeter võib väljas salvestada mõõtmis- ja sisestusandmed (nurgad, jooned, pärandid) või ka koordinaadid. Kui soovitakse salvestada ka koordinaadid, peab enne mõõtmist sisestama lähtepunktide koordinaadid. Seejärel tuleb käivitada orienteerimisprogramm, mille abil instrument viib end kasutatavasse koordinaatsüsteemi. Seda tehakse kas kahe kindelpunkti koordinaadi põhjal, arvutades neist direktsiooninurga, või ühe punkti koordinaadi ja direktsiooninurga põhjal. Orienteerimisprogramm küsib seisupunkti ja suunapunkti numbrit. Numbrite järgi otsitakse mälust koordinaate. Kui tagasivaatepunktile mõõta ka kaugus, saab ekraanile tagasivaate kauguse vea. See arvutatakse sisestatud koordinaatide järgi arvutatud ja mõõdetud joonepikkuse võrdluse teel. Kui tagasivaate viga on suur, peab kontrollima sisestatud koordinaate. [10] Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile. Võimalik on ka jooneline lõige, kus mõõdetakse kaugused kahe lähtepunktini. Et kummalgi juhul ei esine lisamõõtmisi, siis on soovitatav mõõta nii nurgad kui kaugused. Tänapäeva elektrontahhümeetrid võimaldavad sooritada ka joonelis-nurgalise lõike, kusjuures enamik tahhümeetreid on varustatud vastavate tasandusprogrammidega, mis annavad seejuures ka sidumise keskmise ruutvea. [11] 14

Joonis 2. Väljavõte koordineerimise joonisest 15

Joonis 3. Skeem koordineerimise joonisest Joonisel 3 kasutatud sümbolite loetelu: olemasolevad punktid PP-8010, PP-8009 (polügonomeetriapunktid) ja 2,3,4 (eelnevalt rajatud GMV punktid), vaba jaamaga koordineeritud punktid 5000 ja 5001, rippuvad punktid 9001, 9002, 9004 ja 9005 (uue GMV punktid), sinise joonega on tähistatud rippuva punktide koordineerimine, rohelise joonega on tähistatud seisupunkti koordineerimisel kasutatud punktid, punase joonega on tähistatud seisupunkti koordineerimisel tekkinud baasjoon. Kuna polügonomeetriapunktid PP-8010 ja PP-8009 polnud leitavad, kasutati esimese koordineerimise jaoks eelnevalt rajatud GMV punkte numbritega 2 ja 3, neid kasutati topo-alusplaani mõõdistamise jaoks, mille järgi tehti projekt. Selleks, et olla ühes süsteemis projektiga ei olnud mõtet rajada täiesti uut käiku. Vabajaam number 5000 koordineeriti kasutades elektrontahhümeetri programmi Resection. Esimene punkt oli number 3 ja teine punkt nr 2. Antud lõigul seisupunktist 16

number 5000 mõõdeti uued punktid number 9001 ja 9002 rippuvate punktidena. Järgmisena tehti uus vabajaam number 5001 ja koordineeriti eelnevalt rajatud GMV punktidega 3 ja 4. Sellest seisupunktist mõõdeti punktid number 9004 ja 9005 rippuvate punktidena. Terve lõigu (PK 00+00 kuni PK 10+00) GMV punktid mõõdeti sama süsteemi järgi. 4.5. Käigu nivelleerimine Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Punktide vahelisi kõrguskasve on võimalik määrata mitmel viisil. Enam kasutatavaks ja täpseimaks viisiks on geomeetriline ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktide vaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. [12] Antud objektil on kasutatud digitaalnivelliiri Sokkia SDL50. Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Projekti koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekognostseerimine, s.t maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. [12] Kõrguslikult on vaja siduda mõõdistusvõrk riikliku kõrgussüsteemiga Balti 1977. Plaanil vaadeldakse ja koostatakse käigu punktide skeem koos polügonomeetriapunktidega ja seinareeperitega. 17

Joonis 3. Väljavõte käigu nivelleerimise joonisest Joonisel numbrid tähistusega alates ühest on vana käigu punktid, numbrid algusega 9000 on uue käigu punktid ning algusega PP on polügonomeetriapunktid. Esimese nivelleerimisekäigu kõrguslikuks sidumiseks kasutati polügonomeetriapunkte PP-80014 ja PP-81394. Terve ühesuunalise nivelleerimiskäigu pikkus oli 4151,671 m. Tegemist on joonobjektiga, mille puhul fh lub = ±30mm L, kus L on käigu pikkus kilomeetrites. 18

Tabel 5 Programmis Excel tehtud nivelleerimiskäigu arvutused NR Kõrgus ilma parandamata Kõrgus kasv Parand Par. kõrgus kasv Kõrgus parandatud Eelnev kõrgus PP-14 39,303 9004 42,162 2,859 2,859 42,162 4 42,710 0,548 0,001 0,549 42,711 42,698 9005 42,290-0,420-0,420 42,291 5 40,977-1,313 0,001-1,312 40,979 40,950 9061 40,289-0,688 0,001-0,687 40,292 9006 41,077 0,788 0,788 41,080 6 40,940-0,137 0,001-0,136 40,944 40,924 9007 40,984 0,044 0,044 40,988 9081 40,826-0,158 0,001-0,157 40,831 9008 39,907-0,919-0,919 39,912 7 39,953 0,046 0,001 0,047 39,959 39,950 9009 41,132 1,179 1,179 41,138 8 41,368 0,236 0,001 0,237 41,375 41,380 9010 40,848-0,520 0,001-0,519 40,856 9 38,385-2,463 0,001-2,462 38,394 38,405 9011 37,734-0,651-0,651 37,743 10 38,193 0,459 0,001 0,460 38,203 38,207 9012 38,183-0,010-0,010 38,193 11 38,767 0,584 0,001 0,585 38,778 38,775 9013 38,793 0,026 0,026 38,804 12 37,559-1,234 0,001-1,233 37,571 37,572 9014 36,309-1,250-1,250 36,321 13 40,036 3,727 0,001 3,728 40,049 40,029 9015 40,098 0,062 0,001 0,063 40,112 9016 42,716 2,618 2,618 42,730 14 43,119 0,403 0,001 0,404 43,134 43,137 114 44,370 1,251 1,251 44,385 9017 43,901-0,469 0,001-0,468 43,917 PP-1394 47,423 3,522 0,001 3,523 47,440 47,44 PP-1394 47,440 0,017 0,017 19

Lähtepunkti PP-80014 kõrgus on 39,303 m ja lõpp punkti PP-81394 kõrgus on 47,440 m. Järgnevalt on kirjeldatud nivelleerimiskäigu täpsuse arvutus. Praktiline kõrguste vahe on kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa: Ʃhpraktiline = 8120 mm. Teoreetiline kõrguste vahe on reeperite PP-1394 ja PP-80014 vahe: Ʃhteoreetiline = PP-1394 PP-80014 = 47,440 39,303 = 8,137 m = 8137 mm. Sidumatus on: fh = Ʃhpraktiline Ʃhteoreetiline = 8120 8137 = 17 mm. Lubatud sidumatus on: fhlubatud = ±30mm L, antud objekti puhul fhlubatud = ±30mm 4,152 = 61 mm. Täpsusnõue on täidetud, kui fh fh lubatud. Antud juhul 17 mm 61 mm, ning nõue on täidetud. 20

5. GEODEETILISED TÖÖD Geodeetilised tööd teedeehitusel on üks olulisem osa. Projekti koostamise jaoks koostati topograafiline alusplaan. Ehitamise jaoks teostati järgmised tööd: piketaaži mahamärkimine, raadamise piiri mahamärkimine, mahasõitude mahamärkimine, truubi teostusmõõdistus, asfaldi freesimise teostusmõõdistus ja lõplik teostusmõõdistus. Kõikide etappide jaoks on vaja teha erinevad mõõdistused, mida teostab geodeet. Antud objekti kõik mõõdistustööd tuginesid Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007.a määrusele nr 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord. 5.1. Piketaaži mahamärkimine Piketaaž on oluline teede ehitamise jaoks. Pikett on nummerdatud punkt trassil, mis aitab määrata ehitajatele asukohta piki trassi. Tavaliselt nummerdatakse trass iga 100 m tagant. Meie objektil olid tellija soovil piketid pandud iga 50 m tagant. Piketid märgitakse maha risti tee teljest 10-15 m kaugusel, soovitatav on panna see ühele ja samale kaugusele tee teljest, et ei tekiks segadust. Kuna antud objekti lõik asus kohati metsa vahel, ei saanud geodeet alati panna punkte ühele ja samale kaugusele, ent vaatamata sellele olid kõik piketid ikkagi 10-15 m tee teljest. Punkti asukohtadele lõi geodeet puidust vaia, mille peale oli kirjutatud markeriga piketaaži number ning kaugus tee teljest. Hiljem panid ehitajad ise iga vaia peale piketaaži numbriga plastmassist sildi, et seda oleks paremini näha. 21

Pilt 1. Näidis piketaaži numbri sildist Piketaaži mahamärkimine toimus elektrontahhümeetriga. GPS seadmeid otsustati mitte kasutada, sest maantee oli osaliselt okasmetsa vahel ning sellistes tingimustes GPS täpsus pole usaldusväärne. Aja kokkuhoidmiseks oli otsustatud ühendada käigu üle mõõtmine ja piketaaži mahamärkimine. Punktis 4.4 Käigu mõõtmine on lahti kirjutatud kuidas käis koordineerimine ning olid mõõdetud käigu punktid. Trassi piketeerimine puidust vaiadega teostati samaaegselt alusvõrgu rajamisega, kasutades programmi joonele mahamärkimine. Piketaaži jaoks olid ennem tehtud kameraaltööd. Ettevalmistus fail oli koostatud programmis Microstation V8i. Terve maantee lõigul oli joonestatud tee telg ja risti sellega piketid iga 50 m tagant. Selleks, et elektrontahhümeetriga oleks lihtsam märkida, pandi üks ettevalmistus punkt tee teljele ja teine punkt 15 m tee teljest. 22

Joonis 4. Väljavõte piketaaži mahamärkimise joonisest. Joonisel tähistab roosa joon tee telge, sinine joon on piketaaž koos pikettide väärtustega, punased numbrid on mahamärkimiseks koordineeritud punktid, näiteks punkt 1 on tee teljel ja punkt 2 teljest 15 m kaugusel. 5.2. Raadamispiiri mahamärkimine Inimtekkelistest põhjustest olulisemad on metsamaa kasutuselevõtt põllumajanduslikuks kasutuseks ja inimasustuse (linnade ja asulate) laienemine, vähemal määral ka infrastruktuuri (teed, raudteed, elektriliinid, kanalid jms) rajamine, maavarade kaevandamine, metsaraie puidu varumise eesmärgil, taastuvenergeetika (hüdroelektrijaamade paisude ja tuuleparkide rajamine) ja keskkonna saastamine. Legaaldefinitsiooni ehk metsaseaduse järgi on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. [13] Nõuded ehitamisele raadamine [14]: teeb raietöid ainult projektiga kindlaks määratud alal; puude langetamisel saeb võimalikult maapinna lähedalt; jätab objektile kasvama kõik projektiga või inseneri poolt alles jätmisele kuuluvad puud, põõsad või mistahes taimed; 23

hõrendab ja piirab kasvama jäävate puude võrasid nii, nagu näeb ette projekt või nagu määrab insener; vajadusel kaitseb piirdeaiaga puid, põõsaid või mistahes taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Geodeet saab tellijalt failid, kus on näidatud raadamiseks vajalikud alad. Autori ülesandeks oli mahamärkida need alad maastikul. Tavaliselt uute teede ehitamisel metsa raadamise alad on suured. Kuna antud objekti eesmärgiks oli olemasoleva maantee renoveerimine, olid raadamise alad väikesed. Märgiti maha raadamise piiri kauguse maantee servast ja õige asukoht piketaaži vaiast mõõdulindiga. Väljamärkimise täpsus sõltus sellest, kui täpselt oli mõõdetud maantee serv maaalusplaanil ning lindi suunast ja lõtvusest tingitud veast. Võib hinnanguliselt lugeda, et mahamärkimis täpsus oli 20-30 cm. Kuna mahamärkimise meetod oli väga lihtne, otsustati geodeeti töötunnid kokku hoida. Edaspidi tegelesid raadamispiiri mahamärkimisega ehitajad. 5.3. Mahasõitude mahamärkimine Pärast projekti valmimist alustatakse objektil ehitustegevust. Selleks, et kõik trassid, rajatised ja ehitised saaksid just sinna, kuhu projekteerija need kavandas, tuleb need loodusesse projekti järgi maha märkida. Loomulikult mängib suurt rolli mahamärkimise juures ka õigete kõrguste paigaldamine objektile, et kanalisatsioon ära voolaks ja majad ning teed saaksid õigele kõrgusele. [15] Allpool on toodud näidis ühe töö lõigust, kus on näha uus projekteeritud parkla, ohutussaar ja mahasõit. 24

Joonis 5. Näidis projekti joonisest (PK 4+50 5+50) Projekti järgi tehti mahamärkimisfail ettevalmistuspunktidega, mis oli välja trükitud ja kasutatud objektil. 25

Joonis 6. Näidis mahamärkimis joonisest (PK 4+50 5+50) Mahamärkimine toimus elektrontahhümeetriga Nikon NPL-362. Koordineerimise jaoks kasutati joonelis-nurgalise lõike meetodit kasutades kahte lähimat käigu punkti, saades vabajaamale X, Y, H koordinaadid. Mahamärkimisprogrammiga punkti kohadele pannakse puidust vaiad. Kuna märgitakse maha asfaldi servad ja ehitamise käigus võivad puidust vaiad ehitustehnikale takistuseks olla, siis pandi need üks meeter risti asfaldiservaga platsist või mahasõidust väljapoole. Teede ehitamise jaoks on oluline projekteeritava asfaldikatte kõrgus. Selleks pani geodeet prisma puidust vaia peale ja tehti uuesti sama punkti mahamärkimine. Kuna elektrontahhümeetris on punkt sisestatud õige projektkõrgusega siis elektrontahhümeetri ekraanil on kirjutatud, et õige kõrgus on näiteks 49 cm allapoole. Lõpuks puidust vaia peale kirjutatakse tekst: a.serv 1 m -49, mis tähendab, et asfaldi serv on 1 m kaugusel ja projektkõrgus vaia tipust on 49 cm alla poole. 26

5.4. Liinirajatise teostusmõõdistus Teostusmõõdistuse all mõeldakse ehitatud trasside, rajatiste, vundamentide, teede jne ehitusjärgset mõõdistamist, mille käigus saadakse mõõdistatava objekti asukoht ja kõrgus. Tulevikku silmas pidades on teostusmõõdistust vaja ka selleks, et teada, kuhu on ehitatud maa-alused kommunikatsioonid. See aitab hiljem välja selgitada kommunikatsiooni täpse asukoha ja kõrguse. Näiteks kui peaks tekkima mõni avarii või tehakse antud piirkonnas kaevetöid siis asukoht on vaja teada selleks, et mitte ära lõhkuda olemasolevaid trasse. Samuti on teostusmõõdistus heaks aluseks uute projektide koostamisel. [16] 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul PK 73+50 kuni PK 75+00 oli paigaldatud uus liinirajatis. Ühel päeval enne seda kinni kaevamist, kutsus ehitusjärelevalve geodeedi liinirajatise kaitsetoru peale mõõtmiseks. Kaitsetoru teostusmõõdistamisel mõõdetakse: kaitsetoru plaaniline asukoht, kaitsetoru kõrgus, kaitsetoru läbimõõt. Joonis 7. Väljavõte liinirajatise teostusjoonisest 27

Joonisel on tähistatud rohelise joonega liinirajatise asukoht. Kaitsetoru on mõõdetud elektrontahhümeetriga. Koos teostusjoonisega oli koostatud tabel andmetega liinirajatise kohta. 5.5. Asfaldi freesimise teostusmõõdistus Joonis 8. Väljavõte liinirajatise teostusjoonisest Asfaldi taaskasutamine annab märkimisväärset säästu nii materjali- kui ka logistilistes kuludes. Ainuüksi need säästud eriti tänu uue bituumeni kokkuhoiule teevad taastöötlemise ja taaskasutamise ökonoomseks. Täiteaine taaskasutamine pakub samuti säästu, eriti maades, kus oma täiteainet napib ja mis peavad täiteainet sisse vedama. Taaskasutatav asfalt vähendab transpordile tehtavaid kulutusi ja transpordivajadust. Samal ajal vähenevad märkimisväärselt ka heitmed. Taaskasutatava asfaltsegu valmistamine on puhas ja ohutu protsess. Asfalditööstus kasutab masinaparki, mis ei kahjusta keskkonda ja tootmiskoha vahetut ümbrust. Töökoha ohutus ja seal tekkivad emissioonid on samad, mis uue asfaldi tootmisel. [17] Geodeeti ülesandeks on mõõdistada freesitud alad. Allpool on toodut situatsiooni mõõdistamisele esitatav täpsusnõue [18]: frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi püsikatendi mõõdistuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm. 28

Geodeet teostas mõõdistused elektrontahhümeetriga Nikon NPL-362. Allpool on toodut üks osa teostusjoonisest. Joonis 9. Väljavõte asfaldi freesimise teostusjoonisest ilma kõrgusteta Freesitav ala asub PK 4+50 ja PK 5+50 vahel. Mõõdistatud on freesimise ala servad. 5.6. Asfalteerimiseks maantee telje mahamärkimine Asfalteerimiseks märgiti maha maantee telje asukoht. Selle abil panid ehitajad asfalti. Ehitusmasinale sisestatakse andmed kihi paksusest ja kihi laiusest. Asfalteeriti üks rida tee teljest tee servani ja teine rida samamoodi. Antud objekti jaoks ei olnud vaja märkida maha kõrgusi ja asfaldi servi. Mahamärkimine toimus GPS seadmega lagedates kohtades ja elektrontahhümeetriga metsa vahel. 29

Joonis 10. Väljavõte telge mahamärkimis joonisest Joonisel tähistab roosa joon tee telge, sinine joon on piketaaž koos pikettide väärtustega, punased numbrid on mahamärkimiseks koordineeritud punktid. Punktid märgiti maha 12 m tagant ja tehti märk värviga. Antud tööde juures autor ise ei osalenud. Telge mahamärkimise teostas teine firma G.E.O Grupp OÜ. 30

5.7. Lõplik teostusmõõdistus Geodeetiliste tööde viimane etapp on lõplik teostusmõõdistus. Põhiline ülesanne on näidata plaanil kõiki ehitustööde käigus ehitusobjektil tehtud muudatusi. Truupide ja kaevude kohta olid juba andmed eraldi teostusjoonisena välja toodud ning sellel juhul neid ei kanta ehitusjärgsele kontrollmõõdistusele. Mõõdistamine teostati pärast kõikide ehitusprojekti etapijärgsete tööde tegemist ehitusobjektil. Nõuded digitaaljoonise failidele [9]: digitaalse joonise koostamisel võetakse aluseks ameti veebilehel väljas olevad ressursifailid (dgnvõi dwg-formaadis); geoveebi esitatavate mõõdistustöö andmete failid peavad olema MicroStation dgn V7 või AutoCAD dwg 2002 formaadis; kogu informatsioon failis, v.a kihil VORMISTUS (58), tuleb kanda ühte mudeliruumi - MicroStationis (Default), AutoCadis (Model); digitaalsel joonisel tuleb kõik tekstielementide (elemenditüüp Text) ankurpunktid (origin), mis iseloomustavad kindlat punktobjekti, paigutada nii, et need jääksid punktobjektile lähimaks teksti ankurpunktiks. Kõik suletud kontuuri (näiteks kõlvik või hoone) omadusi kirjeldavate tekstide ankurpunktid peavad asuma selle kontuuri sees; iga selgitav või objekti omadusi kirjeldav tekst tuleb vormistada eraldi tekstielemendina; tekstielementidel kasutatakse MicroStationis kirjatüüpi (font) INTL_ISO [105] ja AutoCadis kirjatüüpi (font) ROMANC; kõrgusarvude puhul kasutatakse MicroStationis kirjatüüpi (font) INTL_ISO_ITALIC [107] ja AutoCadis kirjatüüpi (font) ITALIC. Nõuded faili kihtide, joonetüüpide ja sümbolelementide osas [9]: digitaalsel joonisel tuleb kasutada ainult korra lisa tabelis 1 nimetatud elemenditüüpe; mõõdistustööd peavad vastama korra lisa tabelis 2 esitatud faili kihtide, joonetüüpide ja sümbolelementide nõuetele; uute sümbolelementide graafiline kuju peab vastama korra lisa tabelis 3 esitatule. 31

Joonis 10. Väljavõte lõplikust teostusjoonisest Joonis koostati AutoCAD dwg formaadis nagu seda määrab geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord. Antud osa paikneb PK 4+50 ja PK 5+50 vahel. 32

6. PROBLEEMID JA OHUALLIKAD OBJEKTIL Selles peatükis kirjeldatakse maantee ehitamisega kaasnevaid probleeme ja ohuallikaid. Kõigepealt arutletakse millised need olid ning kuidas neid lahendati. Samuti kirjeldatakse kuidas neid oli võimalik vältida ja millised olid veel geodeetilisi töid raskendavaid asjaolud. 6.1. Tihe liiklus maanteel Üheks suureks probleemiks maanteel on tihe autode liiklus ja suur kiirus. Maksimaalne lubatud kiirus on 90 km/h ja see on suur oht ehitajatele ja geodeetidele. Selleks, et maantee ehitamise käigus minimiseerida ohtu piirati kiirust ehitataval lõigul. Sellega kaasnev esimene probleem on piiratud nähtavus. Selleks et maaneel saaks sõita üks pool teed oli kinni ehitamise jaoks ning teine pool oli avatud sõitmiseks. Ehitatavate teelõikude peal töötasid reguleerijad. Avariide vältimiseks lasid reguleerijad ühelt suunalt autosid ja teiselt poolt autod seisid järjekorras ning seejärel suunad vahetati. Geodeeti jaoks on seisvad autod suureks takistuseks. Nähtavus oli piiratud ja vahepeal oodati sobivat hetke, et saaks teostada vajalikud mõõdistused. Mõõtmise aeg kahekordistus. Teiseks probleemiks on geodeeti seisupunkti valimise koht. Maanteel olevad töötajad peavad kandma ohutusvestid. Mõõdistamise teostamiseks pandi elektrontahhümeeter maantee äärde. Geodeeti turvalisuse jaoks kasutati ka torbikuid. Neid asetati vastutulevate autode suunas umbes 5 meetri kaugusele. Geodeedi auto pargiti maantee samale poole, kus seisis geodeet. Isegi siis, kui kõik ohutusnõuded olid täidetud ja geodeet oli hästi nähtav ei saanud olla kindel, et midagi ei võiks juhtuda. Kahjuks mõned autojuhid ületasid piiratud kiirust. Enne objektile minekut olid geodeedid instrueeritud oma ülemuse poolt ja tutvunud maanteel töötamise juhendiga. 33

6.2. Mets ja võsa Veel üheks geodeetiliste tööde raskendatavaks olukorraks maanteel on piiratud nähtavus metsa ja võsa tõttu. Mõnes kohas maantee ääres kasvas kõrge paks mets, mis oli GPS seadme kasutamisel takistuseks. GPS seadet võiks kasutada antud objektil näiteks piketaaži mahamärkimisel. See oleks palju kiirem kui elektrontahhümeetri kasutamine. Selleks et GPS seadme spetsifikatsioonis lubatud täpsus oleks tagatud peavad olema ideaalsed tingimused. Kahjuks antud objektil neid polnud. Kõrge metsa vahel GPS vastuvõtja ei saa vajaliku arvu satelliitidega ühendust. Selle probleemi lahendamiseks oli otsustatud kasutada elektrontahhümeetrit, mis võttis kauem aega, aga täpsus oli saavutatud. Samas võsa oli takistuseks mahamärkimistöödel. Mõõdistamise periood oli kevadest sügiseni ja lehtpuud piirasid nähtavust. Ühest seisust ei saanud palju punkte maha märkida. Lahenduseks oli seisupunkti muutmine, kuid see variant oli ajaliselt kulukas. Teiseks variantiks oli matšeete kasutamine. Mõned oksad metsa ääres lõigati ära, et prisma oli nähtav olemasolevast seisust. Objektil kasutati mõlemaid meetodid. 6.3. Halvasti tehtud maa- alusplaan Maa-alusplaani koostaja ja geodeetiliste tööde teostaja olid kaks erinevat firmat. GMV rajamisel lähtusid geodeedid olemas olevast GMV-st. Protsess on lahti kirjeldatud antud töö punktis 4. Geodeetiline alusvõrk. Nivelleerimise käigus tuvastati, et kõrguslik kõige suurem erinevus alusplaaniga oli 0,128 m punktis number 35 (Lisa 1). Üheks probleemiks oli see, et ehitajad ei saanud kasutada 3D projekti mudelit, sest see ei vastanud olukorraga mis on looduses. Teine probleem oli mahasõitudega. Mahamärkimisel selgus, et need ei ühti olemasolevate mahasõitudega. Lõpptulemuseks oli see, et mahasõidud olid ehitatud silmajärgi ja geodeeti poolt teostatud töö oli tühitöö. 34

KOKKUVÕTE Antud lõputöö annab ülevaate ehitusgeodeetilisest teenindamisest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee renoveerimise näitel (PK 00+00 10+00). Töös on lahti kirjeldatud geodeetilise tööde etapid, kus autor ise osales ja oma teadmisi rakendas. Vähem on kajastatud neid etappe, mida autor ei teostanud. Töös antakse ülevaade järgmiste etappide kohta: geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine- mõõtmine ja nivelleerimine; piketaaži mahamärkimine; raadamispiiri mahamärkimine; mahasõitude mahamärkimine; kaitsetoru teostusmõõdistus; asfaldi freesimise teostusmõõdistus ja lõplik teostusmõõdistus. Tähelepanu on pööratud maanteel ehitusgeodeetiliste tööde teostamisele, instrumentide kasutamisele ja maanteede ehitamise eripäradele. Viimases osas analüüsitakse probleeme ja ohuallikaid objektil. Antakse ülevaade ühest olulisest terviseohust maanteede ehitamise käigus, milleks on autode liiklustihedus ja suur kiirus. Arutletakse, kuidas teostada mõõdistusi ja mahamärkimistöid metsaga ja võsaga kaetud aladel. Kirjeldatakse, kuidas mõjutab edasisi geodeetilisi ja teedeehituslikke töid halva kvaliteediga mõõdistatud-koostatud alusplaan ja millised probleemid sellega kaasnevad. Lõputöö ülesandes püstitatud eesmärk on täidetud- Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee rekonstrueerimine on lõplikult teostatud ja töö tellija poolt vastuvõetud. Geodeesiafirmad ei ole saanud oma tegevuse kohta negatiivset tagasisidet. 35

SUMMARY This thesis provides an overview of the geodetic engineering services on the example of the highway renovation Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme (PK 00 + 00 to 10 + 00). The work described geodetic stages, where the author participated by himself and applied their knowledge. Those stages, that the author did not perform, are less reflected. The work provides the overview of the following steps: establishment of the geodetic surveying network - geodetic measurements and levelling; picket marking; border marking; exits marking; building of the protective tube; milling survey of the asphalt and the final realization survey. Attention has been paid to the geodetic engineering performance of the work on the highway, to the use of the instruments and the construction specifics of the highway. The final part analyses the problems and sources of danger on the object. It gives an overview of the significant health threats during the construction of the highway, which are the car traffic and high speed. The work discusses how to perform measurements and marking works in the forests and in green area. It describes the impact of the poor quality base plan on the further geodetic and road construction works and what problems it entails. The aim of the thesis is fulfilled- Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme highway reconstruction work is finally completed and accepted by the customer. Geodetic companies have not received any negative feedback about their activity. 36

VIIDATUD ALLIKAD [1] K. Reiljan, Esmaspäeval algavad Ääsmäe-Haapsalu maanteel teetööd, 24 juuli 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://online.le.ee/2015/07/24/esmaspaeval-algavad-aasmaehaapsalu-maanteel-algavad-teetood/. [Kasutatud 22 veebruar 2017]. [2] Maa-amet, X-GIS(2) - Maainfo Portal, [Võrgumaterjal]. Available: http://xgis.maaamet.ee/ky/. [Kasutatud 22 veebruar 2017]. [3] Delfi kaardirakendus, [Võrgumaterjal]. Available: https://kaart.delfi.ee/vana/. [Kasutatud 23 veebruar 2017]. [4] O. A-GEO, Elektrontahhümeeter Nikon NPL-362 3", [Võrgumaterjal]. Available: http://www.a-geo.com/nikon-npl-takheometr-nikon-npl/takheometr-nikon-npl-362-5. [Kasutatud 23 veebruar 2017]. [5] G. OÜ, Trimble R8s GNSS, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.geosoft.ee/tooted/trimble-r8s-gnss. [Kasutatud 23 veebruar 2017]. [6] G. OÜ, Trimble TSC3, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.geosoft.ee/tooted/trimbletsc3. [Kasutatud 23 veebruar 2017]. [7] O. A-Geo, Sokkia SDL50, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.a-geo.com/nivelirsdl50. [Kasutatud 6 märts 2017]. [8] J. Randjärv, Geodeesia, Tartu: OÜ Geoprof-R, 2006. [9] M.-. j. kommunikatsiooniministeerium, Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, 2007. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/12861144. [10] Jüri Randjärv, Ene Ilves, Harli Jürgenson, Geodeesia, Tartu, 1998. [11] V. Kala, Kõrgema geodeesia alused, Tallinn: Eesti Mereakadeemia, 2004. [12] R. Ranne, Geomeetriline tehniline nivelleerimine, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/88493/mod_resource/content/1/nivelleerimine%202015.p df. [Kasutatud 10 aprill 2017]. 37

[13] V. v. entsüklopeedia, Metsatustumine, 8 juuni 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/metsatustumine. [Kasutatud 20 aprill 2017]. [14] Maanteeamet, Teetööde tehniline kirjeldus, 12 veebruar 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus_trykkimine?tookirjeldusid=3977 &spetsid=6. [Kasutatud 20 aprill 2017]. [15] G. P. OÜ, Geodeetiline mahamärkimine, [Võrgumaterjal]. Available: http://gpk.ee/geodeesia/geodeetiline-mahamarkimine/. [Kasutatud 22 aprill 2017]. [16] G. P. OÜ, Geodeetiline teostusmõõdistus, [Võrgumaterjal]. Available: http://gpk.ee/teenused/geodeetiline-teostusmoodistus/. [Kasutatud 23 aprill 2017]. [17] N. R. Association, Jätkusuutlik asfalt, taaskasutamine, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/eapa/j%c3%a4tkusuutlik%20asfalt,%20taaskasutamin e.pdf. [Kasutatud 24 aprill 2017]. [18] Maanteeamet, Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel, 13 mai 2008. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/sites/default/files/contenteditors/failid/juhendid/projekteerimine/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist8 8dele.pdf. [Kasutatud 29 aprill 2017]. [19] D. B. Expert, Asendamatuid teadmisi, [Võrgumaterjal]. Available: http://m.ee.tydrillbits.com/info/what-is-the-asphalt-milling-1376730.html. [Kasutatud 24 aprill 2017]. 38

LISAD Lisa 1. Nivelleerimise tabel par KKASV KIV TOPO HÄLVE par HÄLVE NR LUGEM KKASV PARAND PP-14 39,303 9004 42,162 2,859 2,859 42,162 4 42,710 0,548 0,001 0,549 42,711 42,698 0,012 0,013 9005 42,290-0,420-0,420 42,291 5 40,977-1,313 0,001-1,312 40,979 40,950 0,027 0,029 9061 40,289-0,688 0,001-0,687 40,292 9006 41,077 0,788 0,788 41,080 6 40,940-0,137 0,001-0,136 40,944 40,924 0,016 0,020 9007 40,984 0,044 0,044 40,988 9081 40,826-0,158 0,001-0,157 40,831 9008 39,907-0,919-0,919 39,912 7 39,953 0,046 0,001 0,047 39,959 39,950 0,003 0,009 9009 41,132 1,179 1,179 41,138 8 41,368 0,236 0,001 0,237 41,375 41,380-0,012-0,005 9010 40,848-0,520 0,001-0,519 40,856 9 38,385-2,463 0,001-2,462 38,394 38,405-0,020-0,011 9011 37,734-0,651-0,651 37,743 10 38,193 0,459 0,001 0,460 38,203 38,207-0,014-0,004 9012 38,183-0,010-0,010 38,193 11 38,767 0,584 0,001 0,585 38,778 38,775-0,008 0,003 9013 38,793 0,026 0,026 38,804 12 37,559-1,234 0,001-1,233 37,571 37,572-0,013-0,001 9014 36,309-1,250-1,250 36,321 13 40,036 3,727 0,001 3,728 40,049 40,029 0,007 0,020 9015 40,098 0,062 0,001 0,063 40,112 9016 42,716 2,618 2,618 42,730 14 43,119 0,403 0,001 0,404 43,134 43,137-0,018-0,003 114 44,370 1,251 1,251 44,385 9017 43,901-0,469 0,001-0,468 43,917 PP-1394 47,423 3,522 0,001 3,523 47,440 47,44-0,017 0,000 39

PP-1394 47,440 0,017 0,017 PP-1394 47,440 9018 43,827-3,613-0,001-3,614 43,826 15 43,882 0,055-0,001 0,054 43,880 43,879 0,003 0,001 16 37,909-5,973-0,001-5,974 37,906 37,924-0,015-0,018 9019 35,955-1,954-0,001-1,955 35,951 17 35,777-0,178-0,001-0,179 35,772 35,789-0,012-0,017 9020 34,722-1,055-0,001-1,056 34,716 18 34,824 0,102-0,001 0,101 34,817 34,772 0,052 0,045 9021 35,727 0,903-0,001 0,902 35,719 19 36,023 0,296-0,001 0,295 36,014 35,944 0,079 0,070 9022 35,671-0,352-0,001-0,353 35,661 20 36,059 0,388-0,001 0,387 36,048 36,030 0,029 0,018 9023 35,770-0,289-0,001-0,290 35,758 9024 34,655-1,115-0,001-1,116 34,642 21 34,904 0,249-0,001 0,248 34,890 34,859 0,045 0,031 9025 35,341 0,437-0,001 0,436 35,326 122 37,321 1,980-0,001 1,979 37,305 9026 37,444 0,123-0,001 0,122 37,427 23 37,460 0,016-0,001 0,015 37,442 37,434 0,026 0,008 9027 37,375-0,085-0,001-0,086 37,356 24 37,744 0,369-0,001 0,368 37,724 37,701 0,043 0,023 9026 39,967 2,223-0,001 2,222 39,946 25 42,833 2,866-0,001 2,865 42,811 42,811 0,022 0,000 9029 42,551-0,282-0,001-0,283 42,528 26 41,613-0,938-0,001-0,939 41,589 41,582 0,031 0,007 9030 42,129 0,516-0,001 0,515 42,104 27 43,119 0,990-0,001 0,989 43,093 43,095 0,024-0,002 28 43,494 0,375-0,001 0,374 43,467 43,456 0,038 0,011 9031 43,398-0,096-0,001-0,097 43,370 29 42,421-0,977-0,001-0,978 42,392 42,389 0,032 0,003 PP-1001 42,090-0,331-0,001-0,332 42,060 42,060 0,030 0,000 PP-1001 42,060-0,030-0,030 PP-1001 42,06 30 46,503 4,443 46,503 46,488 0,015 0,015 9032 47,559 1,056 47,559 31 47,984 0,425 47,984 9033 47,839-0,145 47,839 40

32 47,318-0,521 47,318 47,302 0,016 0,016 9034 46,965-0,353 46,965 33 48,341 1,376 48,341 48,334 0,007 0,007 9035 47,922-0,419 47,922 9519 48,372 0,450 48,372 34 49,008 0,636 49,008 48,926 0,082 0,082 9517 48,586-0,422 48,586 35 48,348-0,238 48,348 48,220 0,128 0,128 36 46,133-2,215 46,133 46,107 0,026 0,026 9518 45,400-0,733 45,400 9519 44,710-0,690 44,710 PP-1538 44,690-0,020 44,690 44,690 0,000 0,000 PP-1538 44,690 0,000 44,690 PP-1538 44,69 37 43,744-0,946-0,001-0,947 43,743 43,758-0,014-0,015 PP-1537 41,242-2,502-0,001-2,503 41,240 41,240 0,002 0,000 PP-1537 41,24-0,002-0,002 PP-1537 41,24 9516 40,978-0,262-0,262 40,978 38 38,664-2,314-0,001-2,315 38,663 38,636 0,028 0,027 9515 38,289-0,375-0,375 38,288 39 38,391 0,102 0,102 38,390 38,373 0,018 0,017 9514 36,831-1,560-1,560 36,830 40 35,681-1,150-0,001-1,151 35,679 35,648 0,033 0,031 9513 35,330-0,351-0,351 35,328 41 34,576-0,754-0,001-0,755 34,573 34,546 0,030 0,027 9512 34,668 0,092 0,092 34,665 42 35,490 0,822-0,001 0,821 35,486 35,450 0,040 0,036 43 35,578 0,088 0,088 35,574 35,525 0,053 0,049 9511 34,470-1,108-1,108 34,466 44 35,544 1,074-0,001 1,073 35,539 35,531 0,013 0,008 9510 34,461-1,083-1,083 34,456 45 35,170 0,709 0,709 35,165 35,193-0,023-0,028 9509 35,139-0,031-0,031 35,134 46 35,387 0,248-0,001 0,247 35,381 35,400-0,013-0,019 47 36,345 0,958 0,958 36,339 36,364-0,019-0,025 48 38,203 1,858-0,001 1,857 38,196 38,213-0,010-0,017 9507 39,169 0,966 0,966 39,162 49 39,847 0,678 0,678 39,840 39,839 0,008 0,001 41

9508 39,973 0,126 0,126 39,966 50 40,116 0,143-0,001 0,142 40,108 40,106 0,010 0,002 9524 40,323 0,207 0,207 40,315 51 41,694 1,371 1,371 41,686 41,677 0,017 0,009 9506 41,585-0,109-0,109 41,577 52 43,121 1,536-0,001 1,535 43,112 43,107 0,014 0,005 9505 43,311 0,190 0,190 43,302 PP-1702 44,310 0,999-0,001 0,998 44,300 44,300 0,010 0,000 PP-1702 44,300-0,010-0,010 PP-1702 44,300 9523 45,353 1,053-0,002 1,051 45,351 53 47,575 2,222-0,001 2,221 47,572 47,553 0,022 0,019 9504 48,396 0,821-0,002 0,819 48,391 PP-4501 48,816 0,420-0,001 0,419 48,810 48,810 0,006 0,000 PP-4501 48,810-0,006-0,006 PP-4501 48,810 9522 49,727 0,917-0,001 0,916 49,726 54 50,718 0,991-0,004 0,987 50,713 50,702 0,016 0,011 9503 51,763 1,045-0,001 1,044 51,757 55 52,956 1,193-0,004 1,189 52,946 52,932 0,024 0,014 9525 52,868-0,088-0,001-0,089 52,857 56 55,073 2,205-0,005 2,200 55,057 55,021 0,052 0,036 9502 54,775-0,298-0,001-0,299 54,758 57 52,929-1,846-0,004-1,850 52,908 52,880 0,049 0,028 9501 49,737-3,192-0,001-3,193 49,715 58 47,036-2,701-0,004-2,705 47,010 47,003 0,033 0,007 9500 47,038 0,002-0,001 0,001 47,011 PP-49 47,239 0,201-0,004 0,197 47,208 47,208 0,031 0,000 PP-49 47,208-0,031-0,031 PP-14 39,303 PP-49 47,208-0,062 42