Euroakadeemia MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Keskkonnainvesteeringute keskus Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang KIK veemajanduse programmi projekt nr 4728 Sihtfinantseerimisprojekti aruanne Tallinn 2014 1
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Projekti valmimist toetas KIK Veemajanduse Programmi Projekti nr 4728: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang. Projekti lepingupartner : MTÜ Eesti Euroinfo Ühing (reg. nr 80085795), Euroakadeemia; Projekti täitjad: Dmitri Vorobjov, MSc, Stanislav Rõšev, Ljudmilla Martin, PhD, Jüri Martin, DSc. 2
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Esimese etapi aruanne 3
Ajavahemikul 06.03.2013 kuni 02.04.2013 viidi läbi uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang esimene etapp. Esimese etapi lühikirjeldus Veekogude asukoha vaatlus ja hinnang. Analüüsiti asulate ja maanteede paiknevust ning koostati asukoha ja maastiku detailne pilt. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) 2. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) 3. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) 4. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) 5. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220). Uuritavad veekogud 1.Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) Nimetu veekogu, mille andsime koodnime veekogu Х. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu külas. Veekogu on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala 28,5 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, 4
umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav avalikkusele. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) Teine veekogu on ka nimetu ning sellele panime tingliku nime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhjast, lõunast ja idast ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia ühisosaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogu 5
lõunapooles vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu-Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. 2. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala - 40,2 ha ja saarte pindala - 3,7 ha. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur metsaga kaetud saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetus läheduses mööduvad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk kruusateid. Tallinna Ringteest läänes kulgeb raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. 6
3. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala - 229,8 ha ja saarte pindala - 0,9 ha. Keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena; järv paikneb karjääris, mis on praeguseni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogu vahetus läheduses asuvad Tallinn-Saku-Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti järv muutub veel suuremaks ning võib olla tema kuju muutub ilmekamaks. 7
4. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220) Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha, veepeegli pindala 8,6 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Järve keskmine sügavus on 3 m, suurim sügavus 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu asuks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud paekivi kaevandamise tulemusena. Järv asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud igast küljest elumajadega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10. meetri kaugusel veekogust. Kuni 2006. aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja 2009. aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama. 2011. aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev ala kujundati (heakorrastati) pargiks. 8
Kokkuvõte Andmeid tehisveekogude kohta on väga vähe. Andmed tehisveekogude kohta on fragmentaarsed: mõnedel on teada sügavused ja pindalad, teistel aga ainult pindalad. Kõik uuritavad veekogud on tekkinud inimtegevuse tagajärjel (peamiselt maavarade kaevandamise tagajärjel). Antud veekogudel on üsna suured pindalad ja head asukohad ning vahetus läheduses asuvad maanteed ja asulad. Ühest küljest kõik need asjaolud teevad veekogud ligitõmbavateks ja avalikkusele kergesti ligipääsetavateks, kuid teisalt tekkib suur oht t veekogude reostatumiseks. Esmapilgul on kõikidel uuritavatell veekogudel lootustandev perspektiiv kasutamiseks ja vääristamiseks. Mõned neist moodustavad juba praegu väga ilusa pildi maastiku taustal. 9
Järeldused ja edaspidised/edasised tegevused Vajalik on saada lisaandmeid kirjandusest ja internetist esimese etapi jooksul uuritavate veekogude kohta kogutud informatsiooni täiendamiseks. 10
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Teise etapi aruanne 11
Teise etapi aruanne Alates 05.04.2013 kuni 14.05.2013 oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang teine etapp. Teise etapi lühikirjeldus Töö kaartidega ja kirjandusega. Teine periood kestab 05.04.2013 kuni 14.05.2013. Sellel etapil töödeldakse andmeid, mis on saadud visuaalse analüüsi käigus, kirjandusest, kaartidest ja interneti ressurssidest. Perioodi kestus on seitse nädalat, nendest kuuel nädalal on kaks 8- tunnilist tööpäeva nädalas ja seitsmendal nädalal üks 4-tunniline tööpäev. Kokku 100 tundi. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) 2. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) 3. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) 4. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) 5. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220). Uuritavad veekogud Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) Nimetu veekogu, mille andsime koodnime veekogu Х. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu külas. Veekogu on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala - 28,5 ha ja saarte pindala - 0,1 ha. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade 12
kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab see haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav elanikkonnale. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. Joonis 1. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 13
Joonis 2. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Joonis 3. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) 14
5. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) Teine veekogu on ka nimetu ning sellele panime koodnime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhjast, lõunast ja idapoolt ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia suudmealaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogust lõunas vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu-Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. Joonis 4. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 15
Joonis 5. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Veekogude tekkelugu Maardu asub Põhja Eestis Harjumaal Muuga lahe kaldal (osa Soome lahest). Maardul on väga hea geograafiline asukoht: linn piirneb Tallinnaga, asub mere-, raud- ja maanteede ristumiskoha keskel ning rahvusvahelise lennujaama kõrval. Muuga sadam. Põhja Eesti rannik oli asustatud mitu tuhat aastat tagasi. Maardu linn paikneb keskaegse Kallavere küla (Rootsiküla), esimest korda mainiti Kallavere asulat aastal 1241 Taani hindamisraamatus, ja endise Kroodi küla maadel, mille kohta on andmeid 1397. aastast. Kaheksateistkümnenda sajandi keskel Kroodi küla läks Maardu mõisa valdusesse. Arvatakse, et viimane sai oma nime surmahaldja Marduse järgi. Muinasajal ilmus ta lõhedest maapinnale ja sünnitas majades ja majade ümber viirastusi. Tänapäevase Maardu linna nimi on pärit Maardu mõisalt, kus 17. sajandi keskel oli ehitatud mõisa hoone üks Eestimaa vaatamisväärsustest (Горная энциклопедия, 2013). Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Ülgase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud 1920. aastatel: leiukoht piiritleti, kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning 1925. aastal ehitati 16
esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik töötas kuni vabriku maha põlemiseni 1938. aastal. 1939. aastal, samaaegselt kui ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli ehitatud fašismiohvrite memoriaal, kes hukkusid Teise maalima sõja ajal koonduslaagrites (Горная энциклопедия, 2013). Nõukogude võimu ajal laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud 1950. aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga 1966. aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalukku, aga linn elab edasi ja plaanib oma tulevikku (Горная энциклопедия, 2013). Maardu sai tööstusasulaks tänu fosforiidi kaevandamisele. 1939. aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see suleti keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980. aastani administratiivselt Tallinna Mererajooni koosseisu. Iseseisvaks linnaks sai Maardu 7. novembril 1991. aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel rajati Ülgase juurde tööstusküla, kus kaevandati fosforiite (Криптофизическое общество..., 2013). Nõukogude võimu ajal suunati Maardusse töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). 17
Seetõttu said kohalikud elanikud kuni 1980. aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla (alevik) 1951. aastal ja linn 1980. aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu 1991. aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohti oli tuvastatud juba 1861.aastal, 1920. aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist. 1930. aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). Alates 1991. aasta suvest on Eestis fosforiidi kaevandamine lõpetatud. Joonis 6. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) 6. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala 40,2 ha ja saarte pindala 3,7 ha. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur metsaga kaetud saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetus läheduses mööduvad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk kruusateid. Tallinna Ringteest läänes kulgeb raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis 18
arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. Joonis 7. Tammemäe järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 8. Tammemäe järv (Foto D. Vorobjov) 19
7. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala 229,8 ha ja saarte pindala 0,9 ha. Keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena; järv paikneb karjääris, mis on tänapäevadeni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogust otseses läheduses asuvad Tallinn-Saku- Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti muutub veel suuremaks ning võib olla ajaga tema kuju muutub ilmekamaks. Joonis 9. Raku järv (Keskkonnainfo, 2013) 20
Joonis 10. Raku järv (Foto D. Vorobjov) Joonis 11. Raku järv (Foto D. Vorobjov) 21
Tammemäe ja Raku liivakarjääride tekkelugu Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui 1899. aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel, Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril 1910. aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist. 1923. aastal sai vabrikust OÜ Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku. 1973.aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arhiiv, 04.05.04). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli rajatud Tallinna tööjaoskond. Selle eesmärgiks oli kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetus läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad peamiselt tegelesid ainult liiva tarnimisega puistekohale. Kaks 100-40 К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800-tuhande m 3- ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum veeala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220) Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha, veepeegli pindala - 8,6 ha ja saarte pindala - 0,1 ha. Järve keskmine sügavus on 3 m, suurim sügavus - 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu asuks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud 22
paekivi kaevandamise tulemusena ja asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud kõikidest külgedest elamutega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10. meetri kaugusel veekogust. Kuni 2006. aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja 2009. aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama. 2011. aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev alad kujundati pargiks. Joonis 12. Pae järv (Keskkonnainfo, 2013). 23
Joonis 13. Pae järv (Foto D. Vorobjov) Joonis 14. Pae järv (Foto D. Vorobjov). 24
Pae karjääri tekkelugu Peakivi kaevandamist Lasnamäel alustati pärast Jüriöö ülestõusu ehk juba 14.sajandil. Hiljem, Põhjasõja ajal, nõudlus ehitusmaterjalide järele langes ja karjäär jäeti maha. Uuesti alustati peakivi kaevandamist 19.sajandil ja võib olla ka seoses sellega oli ehitatud Lasnamäele tuletorn. Kaevandamist Lasnamäe karjääris lõpetati alles 1960.aastal (Nerman, 1998). 2006.aastal algatati karjääri detailplaneeringut, heakorrastust ja veekogu puhastust. Joonis 15. Pae järv (karjäär), Tallinn, 2006 (Foto D. Vorobjov). Lasnamäe karjääri arenguplaanide kohaselt ehitatakse veekogu kitsaimale kohale sild, mis ühendab Perepargi tiigi vastaskalda alaga ehk Mäepargiga. Selle silla kaudu pääseb otse Lasnamäe linnaosa valitsuse majja (Tallinn, 2013). Lisaks sellele rajatakse Pae parki valgustusega purskkaev. Projekti autorite nägemuse kohaselt jookseb karjääri ümbritseva asfalttee kõrval veel üks, kooremultšiga kaetud tee (Tallinn, 2013). Suvel sobib see trass suurepäraselt jalutuskäikudeks ja tervisejooksuks, talvel aga suusatamiseks (Tallinn, 2013). Lasnamäe koolide õpilastel on võimalik talvel sellel trassil suusatunde läbi viia (Tallinn, 2013). 25
Lisaks sellele jätkub ööbikulaulu poolest tähelepanuväärse Ööbikupargi väljaehitamine (Tallinn, 2013). Kokkuvõte Andmeid tehisveekogude kohta on väga vähe. Andmed tehisveekogude kohta on fragmentaarsed: mõnedel on teada sügavused ja pindalad, teistel aga ainult pindalad. Kõik uuritavad veekogud on tekkinud inimtegevuse tagajärjel (mehaanilise maavarade kaevandamise tagajärjel). Antud veekogudel on üsna suured pindalad ja head asukohad ning vahetus läheduses asuvad teed ja asulad. Ühest küljest kõik need asjaolud teevad veekogud ligitõmbavateks ja avalikkusele kergesti ligipääsetavateks, kuid teisalt tekkib suur oht, et veekogud reostatakse. Esmapilgul on kõikidel nendel veekogudel suur perspektiiv kasutamiseks ja vääristamiseks. Mõned neist moodustavad juba praegu väga ilusa pildi maastiku taustal. Usaldusväärsetes allikates informatsioon uuritavate veekogude kohta puudub. Usaldusväärsed allikad: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964. Raku järv on «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood 200603 (Keskkonnainfo, 2013). Tammemäe järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat 1984. aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Pae järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat 1984. aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Selgus, et mõned veehoidlad olid esmaselt mainitud alles 1984. aastal. Nõukogude ajal Raku järve ümber piki perimeetrit oli aed siltidega Keeluala! Sisenemine on 26
keelatud!. Mõnes kohas seda silti võib näha tänaseni. Tammemäe järv asub polügoonil, mis oli ja on ka praegugi osaliselt suletud ala. 04.05.2013 olid võetud Maardu karjäärides esimesed veeproovid põhjast, paksemast veekihist ja pealispinna kihist 10.05.2013 olid võetud esimesed veeproovid põhjast, paksemast veekihist ja pealispinna kihist Pae karjääris, Raku ja Tammemäe järvedel. Järeldused ja edaspidised tegevused Teises etapis saadud tulemuse täiendamiseks on vaja uurida veekogude sügavusi. Kogutakse lisa-informatsiooni erinevatest allikatest, sealhulgas Rahvusraamatukogust ja ka tegutsevatelt ettevõtetelt, kelle territooriumil asuvad uuritavad veekogud. Kõik informatsioon, mis saadakse uuritavate veekogude kohta lisatakse uuringusse. 27
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Kolmanda etapi aruanne 28
Kolmanda etapi aruanne Alates 16.05.2013 kuni 27.06.2013 oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang kolmas etapp. Kolmanda etapi lühikirjeldus Sügavuste ja läbipaistvuse analüüs. Perioodi algus 16.05.2013 kuni 27.06.2013. Sellel perioodil teostatakse välitöid. Mõõtmisi viiakse läbi paadist, kasutades sügavusmõõdikut ja Secchi ketast. Perioodi pikkus on seitse nädalat, nendest kuuel nädalal on kaks 8-tunnilist tööpäeva nädalas ja ühel nädalal üks 8-tunniline tööpäev ja teine 7-tunniline tööpäev. Kokku 111 tundi. 1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) 2. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) 3. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) 4. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) 5. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220). Uuritavad veekogud 9.Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) Nimetu veekogu, mille andsime koodnime veekogu Х. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Maardu külas Jõelähtme vallas. Veekogu 29
on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala - 28,5 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Antud veekogu keskmine sügavus on 7,47 m ja suurim sügavus 16 m. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab see haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav elanikkonnale. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. Joonis 1. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 30
Joonis 2. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Joonis 3. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) 8. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) 31
Teine veekogu on ka nimetu ja koodnimeks panime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhja, lõuna ja ida poolt ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia suudmealaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogu lõunapooles vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu- Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. Joonis 4. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 32
Joonis 5. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Veekogude tekkelugu Maardu asub Põhja Eestis Harjumaal Muuga lahe kaldal (osa Soome lahest). Maardul on väga hea geograafiline asukoht: linn piirneb Tallinnaga, asub mere-, raud- ja maanteede ristumiskoha keskel ning rahvusvahelise lennujaama kõrval. Muuga sadam. Põhja Eesti rannik oli asustatud mitu tuhat aastat tagasi. Maardu linn paikneb keskaegse Kallavere küla (Rootsiküla), esimest korda mainiti Kallavere asulat aastal 1241 Taani hindamisraamatus, ja endise Kroodi küla maadel, mille kohta on andmeid 1397. aastast. Kaheksateistkümnenda sajandi keskel Kroodi küla läks Maardu mõisa valdusesse. Arvatakse, et viimane sai oma nime surmahaldja Marduse järgi. Muinasajal ilmus ta lõhedest maapinnale ja sünnitas majades ja majade ümber viirastusi. Tänapäevase Maardu linna nimi on pärit Maardu mõisalt, kus 17. sajandi keskel oli ehitatud mõisa hoone üks Eestimaa vaatamisväärsustest (Горная энциклопедия, 2013). Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Üglase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud 1920. aastatel: leiukoht piiritleti, kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning 1925. aastal ehitati 33
esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik töötas kuni vabriku maha põlemiseni 1938. aastal. 1939. aastal, samaaegselt kui ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli püstitatud mälestusmärk sõjavangidele, kes hukkusid koonduslaagrites Teise maalima sõja ajal (Горная энциклопедия, 2013). Nõukogude võimu ajal vabrikut ehitati suuremaks, laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud 1950. aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga 1966. aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalikku aga linn elab edasi ja plaanib oma tuleviku. (Горная энциклопедия, 2013). Maardust sai tööstusasulaks tänu fosforiidi kaevandamisele. 1939. aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see oli suletud keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980.aastani administratiivselt Tallinna Mere rajooni alla. Iseseisvaks linnaks Maardu sai 7. novembril 1991.aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel Ülgase juurde rajati tööstusküla, kus kaevandati fosforiite. (Криптофизическое общество..., 2013). Nõukogude võimu ajal Maardusse suunati töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). 34
Seetõttu said kohalikud elanikud kuni 1980. aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla(alevik) 1951. aastal ja linn 1980. aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu 1991. aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohti oli tuvastatud juba 1861.aastal, 1920. aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist. 1930. aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). Alates 1991. aasta suvest on Eestis fosforiidi kaevandamine lõpetatud. Joonis 6. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) 9. Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala - 40,2 ha ja saarte pindala - 3,7 ha. Järve keskmine sügavus on 2,99 m ja suurim sügavus 4,5 m. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur 35
kaetud metsaga saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetus läheduses mööduvad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk pinnatud kruusateid. Tallinna Ringteest läänes kulgeb raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. Joonis 7. Tammemäe järv (Keskkonnainfo, 2013) 36
Joonis 8. Tammemäe järv (Foto D. Vorobjov) 10. Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Männiku külas Saku vallas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala - 229,8 ha ja saarte pindala - 0,9 ha. Järve keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus - 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena; järv paikneb karjääris, mis on praeguseni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogu vahetus läheduses asuvad Tallinn-Saku-Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti muutub veel suuremaks ning võib olla tema kuju muutub ilmekamaks. 37
Joonis 9. Raku järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 10. Raku järv (Foto D. Vorobjov) 38
Joonis 11. Raku järv (Foto D. Vorobjov) Tammemäe ja Raku liivakarjääride tekkelugu Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui 1899. aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril 1910. aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist. 1923. aastal sai vabrikust OÜ Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku. 1973.aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arhiiv, 04.05.04). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli rajatud Tallinna tööjaoskond. Eesmärgiks oli kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetus läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune 39
liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad tegelesid ainult liiva tarnimisega puistekohale. Kaks 100-40 К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800-tuhande m 3- ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum vee ala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). 11. Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220) Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha, veepeegli pindala 8,6 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Järve keskmine sügavus on 3,15 m, suurim sügavus 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu asuks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud paekivi kaevandamise tulemusena. Veekogu asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud elumajadega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10 m kaugusel veekogust. Kuni 2006. aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja 2009. aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama. 2011. aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev ala heakorrastati pargiks. 40
Joonis 12. Pae järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 10. Pae järv (Foto D. Vorobjov) 41
Joonis 14. Pae järv (Foto D. Vorobjov) Pae karjääri tekkelugu Peakivi kaevandamist Lasnamäel alustati pärast Jüriöö ülestõusu ehk juba 14.sajandil. Hiljem, Põhjasõja ajal, nõudlus ehitusmaterjalide järele langes ja karjäär jäeti maha. Uuesti alustati peakivi kaevandamist 19.sajandil ja võib olla ka seoses sellega oli ehitatud Lasnamäele tuletorn. Kaevandamist Lasnamäe karjääris lõpetati alles 1960.aastal (Nerman, 1998). 2006.aastal algatati karjääri detailplaneeringut, heakorrastust ja veekogu puhastust. 42
Joonis 15. Pae järv (karjäär), Tallinn, 2006 (Foto D. Vorobjov) Lasnamäe karjääri arenguplaanide kohaselt ehitatakse veekogu kitsaimale kohale sild, mis ühendab Perepargi tiigi vastaskalda alaga ehk Mäepargiga. Selle silla kaudu pääseb otse Lasnamäe linnaosa valitsuse majja (Tallinn, 2013). Lisaks sellele rajatakse Pae parki valgustusega purskkaev. Projekti autorite nägemuse kohaselt jookseb karjääri ümbritseva asfalttee kõrval veel üks, kooremultšiga kaetud tee (Tallinn, 2013). Suvel sobib see trass suurepäraselt jalutuskäikudeks ja tervisejooksuks, talvel aga suusatamiseks (Tallinn, 2013). Lasnamäe koolide õpilastel on võimalik talvel sellel trassil suusatunde läbi viia (Tallinn, 2013). Lisaks sellele jätkub ööbikulaulu poolest tähelepanuväärse Ööbikupargi väljaehitamine (Tallinn, 2013). 43
Uuritavate veekogude sügavused ja vee läbipaistvus Perioodil 16.05.2013 kuni 27.06.2013 oli läbi viidud töömahukas sügavuste mõõtmine järgmistel veekogudel: Pae, Tammemäe, veekogu X ja veekogu Y. Raku järve sügavust detailselt ei ole uuritud, kuna need andmed on kirjanduses olemas ning sügavusi mõõdeti ainult kohtades, kus võeti veeproove. Kõikidel veekogudel mõõdeti läbipaistvust valge taldriku (Secchi ketta) abil ja sügavust sügavusmõõdikuga. Sügavusmõõdik on raskusega nöör, millel on meetriline märgistus. Sügavuse ja läbipaistvuse analüüs ning andmete võrdlus Veekogu Y. Antud veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, suudmeala vasak pool on sügav, parem pool aga väga madal. Vee läbipaistvus veekogus Y on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3,22 m. Tabel 1. Veekogu Y sügavused. Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu Y Sügavus, m Punkt 1+ 9,20 Punkt 2 + 13 Punkt 3 + 11,90 Punkt 4 + 7,10 Punkt 5+ 10 Punkt 6 + 8,60 Punkt 7+ 6,80 Punkt 8 + 7,90 44
Punkt 9 + 3,50 Punkt 10 + 3 Punkt 11 + 8,70 Punkt 12 + 10 Punkt 13 + 9 Punkt 14 + 10,80 Punkt 15 + 6,80 Punkt 16 + 7,90 Punkt 17 + 3,50 Punkt 18 + 3 Punkt 19 + 7,10 Punkt 20 + 10 Punkt 21 + 8,60 Punkt 22 + 6,80 Punkt 23 + 7,90 Punkt 24 + 7,10 Punkt 25 + Punkt 26 + Punkt 27 + Punkt 28 + Punkt 29 + Punkt 30 + 1,5 1 1,2 1,4 2 2,8 45
Punkt 31 + Punkt 32 + 3,5 3 Keskmine sügavus, m 6,82 Suurim sügavus, m 13 Veekogu X. Antud veekogu keskmine sügavus on 7,47 m ja suurim sügavus 16 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ning aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, kõige madalamad olid väiksed kõrvalharud, mõnedes neist sügavust oli ainult veidi üle meetri. Vee läbipaistvus veekogus X on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3 m. Tabel 2. Veekogu X sügavus. Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu X Sügavus, m Punkt 1+ 5,8 Punkt 2 + 2 Punkt 3 + 2,2 Punkt 4 + 1,4 Punkt 5+ 2,1 Punkt 6 + 13 Punkt 7+ 10,1 Punkt 8 + 4,5 Punkt 9 + 3,2 Punkt 10 + 6,6 Punkt 11 + 9 46
Punkt 12 + 11,2 Punkt 13 + 11,1 Punkt 14 + 8,1 Punkt 15 + 12 Punkt 16 + 9 Punkt 17 + 16 Punkt 18 + 14,1 Punkt 19 + 5,8 Punkt 20 + 2 Punkt 21 + 2,2 Punkt 22 + 1,4 Punkt 23 + 2,1 Punkt 24 + 7,10 Punkt 25 + 10 Punkt 26 + 10,1 Punkt 27 + 4,5 Punkt 28 + 3,2 Punkt 29 + 6,6 Punkt 30 + 13 Punkt 31 + 10,1 Punkt 32 + 4,5 Keskmine sügavus, m 7,47 47
Suurim sügavus, m 16 Tammemäe järv. Antud veekogu keskmine sügavus on 2,99 m ja suurim sügavus 4,5 m. Väga väike erinevus andmetes näitab seda, et järve põhi on enam-vähem tasane, kuigi väiksemaid auke põhjas leidub. Antud järv pole eriti sügav ja sügavus muutub üsna ühtlaselt. Järvepõhi on liivane ja sügavus kasvab järve keskosa suunas. Vee läbipaistvus Tammemäe järves on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 2,05 m. Tabel 3. Tammemäe järve sügavus Tammemäe järv Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Sügavus, m Punkt 1+ 2,5 Punkt 2 + 4,2 Punkt 3 + 4 Punkt 4 + 4 Punkt 5+ 3,7 Punkt 6 + 4,5 Punkt 7+ 4,5 Punkt 8 + 2,5 Punkt 9 + 3 Punkt 10 + 3,5 Punkt 11 + 3,5 Punkt 12 + 2,8 Punkt 13 + 3 Punkt 14 + 1,5 48
Punkt 15 + 1 Punkt 16 + 1,7 Punkt 17 + 1,2 Punkt 18 + 1,5 Punkt 19 + 2 Punkt 20 + 2 Punkt 21 + 2,2 Punkt 22 + 2,8 Punkt 23 + 3,2 Punkt 24 + 3,5 Punkt 25 + 3,2 Punkt 26 + 4,5 Punkt 27 + 4,5 Punkt 28 + 4 Punkt 29 + 3,8 Punkt 30 + 3,6 Punkt 31 + 2 Punkt 32 + 1,9 Keskmine sügavus, m 2,99 Suurim sügavus, m 4,5 Pae järv. Antud veekogu keskmine sügavus on 3,15 m ja suurim sügavus - 5,75 m. Väga suur andmete hajusus viitab selle, et järve põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Antud järv pole 49
eriti sügav, kuid kohati sügavus muutub väga järsult. Järveharu on küllaltki madal, kuid suudmeala on üsna sügav. Kõige sügavamad kohad pole mitte suudmeala keskpaigas vaid saarte lähedal. Mõõtmise ajal Pae järve keskmine läbipaistvus oli 0,5 m. Tabel 4. Pae järve sügavus. Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Pae järv Sügavus, m Punkt 1+ 3 Punkt 2 + 4,5 Punkt 3 + 5,5 Punkt 4 + 4,8 Punkt 5+ 3,7 Punkt 6 + 3 Punkt 7+ 3,2 Punkt 8 + 3 Punkt 9 + 3 Punkt 10 + 3,5 Punkt 11 + 3,5 Punkt 12 + 2,8 Punkt 13 + 3 Punkt 14 + 1,5 Punkt 15 + 1 Punkt 16 + 1,6 Punkt 17 + 1,4 50
Punkt 18 + 1,2 Punkt 19 + 2 Punkt 20 + 2 Punkt 21 + 2,2 Punkt 22 + 2,8 Punkt 23 + 3,2 Punkt 24 + 3,5 Punkt 25 + 3,2 Punkt 26 + 5,75 Punkt 27 + 5,2 Punkt 28 + 4,9 Punkt 29 + 3,8 Punkt 30 + 3,3 Punkt 31 + 2,6 Punkt 32 + 3 Keskmine sügavus, m 3,15 Suurim sügavus, m 5,75 Raku järv. Keskmine sügavus on 7 m ja suurim sügavus 12 m (Keskkonnainfo, 2013). Raku järv on enam-vähem ühtlase ja üsna sügava liivase põhjaga. Ajapikku järve sügavus ja suurus võib muutuda, kuna seal jätkuvalt kaevandatakse liiva. Sügavus kasvab järsult otse kalda äärest. Mõõtmise ajal Raku järve läbipaistvus oli 0,6 m. Nagu eespool oli mainitud Raku järve sügavusi detailselt ei ole uuritud, kuna need andmed on olemas ja sügavust mõõdeti ainult veeproovide võtmise kohtades. 51
Tabel 5. Raku järve sügavus. Raku järv Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Sügavus, m Punkt 1 8,6 Punkt 2 7 Punkt 3 4,7 Punkt 4 8 Tabel 6. Uuritavate veekogude sügavus ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogud Y X Tammemäe Raku Pae Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m 6,82 7,47 2,99 7 3,15 13 16 4,5 12 5,75 3,22 3 2,05 0,6 0,5 Tulemused näitavad, et uuritavatest veekogudest kõige sügavam on veekogu X, kõige madalam Tammemäe järv. Suurem läbipaistvus on veekogudes X ja Y, kõige väiksem - järvedes Pae ja Raku. Kokkuvõte Andmeid tehisveekogude kohta on väga vähe. Andmed tehisveekogude kohta on fragmentaarsed: mõnedel on teada sügavused ja pindalad, teistel aga ainult pindalad. Kõik uuritavad veekogud on tekkinud inimtegevuse tagajärjel (mehaanilise maavarade kaevandamise tagajärjel). 52
Antud veekogudel on üsna suured pindalad ja hea asukoht, vahetu läheduses asuvad teed ja asulad. See asjaolu teeb need veekogud atraktiivseteks ja avalikkusele kergesti ligipääsetavaks, kuid samas tekkib suur oht, et veekogud reostatakse. Esmapilgul on kõikidel nendel veekogudel suur perspektiiv kasutamiseks ja vääristamiseks. Mõned neist moodustavad juba praegu väga ilusa pildi maastiku taustal. Usaldusväärsetes allikates informatsioon uuritavate veekogude kohta puudub. Usaldusväärsed allikad: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964. Raku järv on «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood 200603 (Keskkonnainfo, 2013). Tammemäe järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat 1984. aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Pae järve mainiti kui perspektiivset veehoidlat 1984. aastal - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Selgus, et mõned veehoidlad olid esmaselt mainitud alles 1984. aastal. Nõukogude ajal Raku järve ümber piki perimeetrit oli aed siltidega Keeluala! Sisenemine on keelatud!. Mõnes kohas seda silti võib näha tänaseni. Tammemäe järv asub polügoonil, mis oli ja on ka praegugi osaliselt suletud ala. 04.05.2013 olid võetud Maardu karjäärides esimesed veeproovid põhjast, paksust veekihist ja pealispinna kihist 10.05.2013 olid võetud esimesed veeproovid põhjast, paksust veekihist ja pealispinna kihist Pae karjääris, Raku ja Tammemäe järvedel. Kõige sügavam uuritud veekogudest on veekogu X ja kõige madalam Tammemäe. Kõige väiksem läbipaistvus on Raku ja Pae veekogudel, mis võib viidata nende veekogude reostusele. Kõige suurem läbipaistvus on veekogudel X ja Y. Kõige ühtlasem põhi on Tammemäe järvel, mis on suureks eeliseks, järve kasutamisel supluskohana. 53
Järeldused ja edaspidised tegevused Esmase mudeli koostamine ja potentsiaalsete probleemide tuvastamine on hädavajalik. Samuti on vaja analüüsida kõik eelnevalt saadud andmed ja püstitada esmased eesmärgid. Esmase või nähtava probleemi tuvastamine ja sõnastus. Kõik täiendav informatsioon, mis saadakse uuritavate veekogude kohta, lisatakse uuringusse. 54
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Neljanda etapi aruanne Täiendatud mudel 55
Tammemäe järv Nimi ja registrikood Tammemäe järv (Harjumaa, Saku vald, Tammemäe küla, Registrikood: VEE2006040) Geograafiline asukoht ja andmed Tammemäe järv, teine nimi Lõuna karjäär. Veekogu koordinaadid: 59 19'4" N 24 41'43". Asub Saku vallas Tammemäe külas. Järve pindala on 43,9 ha, veepeegli pindala 40,2 ha ja saarte pindala 3,7 ha. Tammemäe järv on kolmnurkse kujuga, järve keskel asub üsna suur kaetud metsaga saar. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena. Järve vahetu läheduses kulgevad Tallinn-Saku maantee ja Tallinna Ringtee ning suur hulk pinnatud kruusateid. Tallinna Ringteest läänes läbib raudtee. Järvest kirdes asub sõjaväeõppuste polügoon. Tammemäe järv piirneb idas tundmatu veekoguga, mis arvatavasti on tekkinud järve valgumise tagajärjel. Tammemäe järv on ühenduses tundmatu veekoguga väikse kanali kaudu. Järve ja veekogu vahel kulgeb lai kruusatee. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Antud veekogu keskmine sügavus on 2,99 m ja suurim sügavus 4,5 m. Väga väike erinevus andmetes näitab seda, et järve põhi on enam-vähem tasane, kuigi väiksemaid auke põhjas leidub. Antud järv pole eriti sügav ja sügavus muutub üsna ühtlaselt. Järvepõhi on liivane ja sügavus kasvab järve keskosa suunas. Vee läbipaistvus Tammemäe järves on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 2,05 m. Tabel 1. Tammemäe järve sügavused Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Tammemäe järv Sügavus, m Punkt 1+ 2,5 Punkt 2 + 4,2 56
Punkt 3 + 4 Punkt 4 + 4 Punkt 5+ 3,7 Punkt 6 + 4,5 Punkt 7+ 4,5 Punkt 8 + 2,5 Punkt 9 + 3 Punkt 10 + 3,5 Punkt 11 + 3,5 Punkt 12 + 2,8 Punkt 13 + 3 Punkt 14 + 1,5 Punkt 15 + 1 Punkt 16 + 1,7 Punkt 17 + 1,2 Punkt 18 + 1,5 Punkt 19 + 2 Punkt 20 + 2 Punkt 21 + 2,2 Punkt 22 + 2,8 Punkt 23 + 3,2 Punkt 24 + 3,5 57
Punkt 25 + 3,2 Punkt 26 + 4,5 Punkt 27 + 4,5 Punkt 28 + 4 Punkt 29 + 3,8 Punkt 30 + 3,6 Punkt 31 + 2 Punkt 32 + 1,9 Keskmine sügavus, m 2,99 Suurim sügavus, m 4,5 Tabel 2. Tammemäe järve sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu Tammemäe Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m 2,99 4,5 2,05 58
Metoodika ja seletused: Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti valge taldriku (Secchi ketta) abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti, tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust, kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). Joonis 7. Tammemäe järv (Keskkonnainfo, 2013) 59
Joonis 8. Tammemäe järv (Foto D. Vorobjov) Tekkelugu Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui 1899. aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõtte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril 1910. aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist. 1923. aastal sai vabrikust O/Ü Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku. 1973.aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arfiiv, 04.05.04). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli korraldatud Tallinna tööjaoskond, et kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti Vabariigi pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetu läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt «Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva 60
sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad ainult toimetasid liiva puistekohale. Kaks 100-40 К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800 tuhande m3-ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum veeala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). Veekogude vee keemilise analüüside andmed Käesoleva gruppi kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) Selles tabelis on Tammemäe füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: Nimetus O 2 mg/l ph BHT 7 mg/l KHT- Cr mg/l N (µm/l) P (µm/l) SiO 2 (µm/l) NO 2 +NO 3 (µm/l) PO 4 3- (µm/l) 9,1 7,9 2,0 34,8 29,7 2,4 0,9 2,3 0,2 61
Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti jooksul. Kogu informatsioon kasutati selle mudeli koostamiseks astmelise analüüsi meetodil. Töökäigus teostati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete analüüs (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide sõnastamine tugines eespool toodud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiline analüüs. Geograafilise asukoha analüüsi käigus selgus, et Tammemäe järv on piisavalt suur ja peaaegu kolmnurkse kujuga. Veekogu keskel asub üsna suur saar. Järv on avalikkusele kergesti kättesaadav, sest veekogu läheduses asub mitu maanteed, kruusateede võrgustik ja raudtee. Asukoha halvaks küljeks on see, et järve vahetus läheduses on toimiv polügoon ja veekogule on kerge ligi pääseda. Kõik see avaldab negatiivset mõju järvele ja ümbruskonnale. Territooriumile koguneb palju prügi ja muid jäätmeid. Sügavuste analüüs. Tuginedes analüüside tulemustele võib järeldada, et Tammemäe järv ei ole nii sügav, kui teised uuritavad veekogud. Järve suurim sügavus on 4,5 m ja keskmine - 2,99 m. Mõnedes kohtades sügavus oli ainult üks meeter. Antud veekogu võib eeldatavalt kasutada puhke- ja suplus(ujumis)ala korraldamiseks. Samas sobiks järv ka kalakasvatuseks. 62
Järve põhi on liivane ja sügavus kasvab keskpaiga suunas. Läbipaistvus on Tammemäe järves väga suur, keskmine oli 2,05 m mõõtmise ajal. Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused. Ajaloo analüüs näitab, et antud veekogu tekkis liiva kaevandamise tagajärjel. Karjäär asus silikaat-telliskivi tehase territooriumil ja karjääris kaevandatud liiva kasutati otseselt silikaat-telliskivide tootmises. Järve sügavus vastab liivalademe paksusele. Antud veekogu tekkis põhjavee uhtumise tulemusena ja ajapikku sai karjäärist üsna suur veekogu. Tänapäeval asub veekogu territooriumil praeguseni toimiv liivakarjäär. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Informatsiooni Tammemäe järve kohta on väga vähe ja kirjanduses mainitakse ainult kui perspektiivset veekogu - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid (Keskkonnainfo, 2013). Selline olukord näitab, et tol ajal antud järv ei pakkunud suurt huvi. Käesolev töö on Tammemäe järve esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid., Tootsen, 1960. Eespool loetletud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks, sest nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Tammemäe järve vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et: Vastavalt 16. juuni 1975. aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. See tähendab, et veekogu on väga hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Tammemäe järv on iseloomustatud kui I klassi veekogu, ehk väga hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav 63
kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-G, ehk väga hea kvaliteediga. Tammemäe järve alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Tammemäe järv on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Tammemäe järve asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 7,86 hea Püld (mikrog/l) 56,9 hea Nüld (mikrog/l) 288,2 Väga hea Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 2,05 hea Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang (halvima näitaja järgi) P üld on 56,9 mikrog/l, ehk siis on kõige halvema näitaja järgi antud veekogu on hea seisundis hea Kokkuvõte Veekogu esimene probleem järv on peremeheta. Teine läheduses perioodiliselt toimuvad laskeõppused. 64
Kolmas inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. Järv ei ole väga sügav ja see asjaolu võimaldab kasutada antud veekogu ujumiskohana. Ühtlane liivapõhi ja ühtlane sügavuse kasv järve keskosa suunas soodustab veekogu kasutamist supluskohana. Järve isoleeritus teeb veekogust suurepärase koha lindude pesitsemiseks ja erinevatele lindudele ja veeasukatele säilitamiseks. Suur saar keset järve teeb veekogu ainulaadseks ja perspektiivseks ning võib olla tulevikus saab veekogust suure puhkemajandusliku tähtsusega vaatamisväärsus. Samas järv sobib ka kalakasvatuseks. Keemilise analüüside andmete kohaselt Tammemäe järve vesi on suurepärase kvaliteediga. Veekogu on perspektiivne kasutamiseks tulevikus. Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 65
Viienda etapi aruanne Alates 18.12.2013 kuni 09.03.2014 oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang kuues etapp. Raku järv Nimi ja registrikood: Raku järv (Harjumaa, Saku vald, Männiku küla; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Kesklinna l.-osa; Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme l.-osa Registrikood: VEE2006030) Geograafiline asukoht ja andmed 66
Raku järve koordinaadid: 59 21'23" N; 24 44'45" E. Järv asub osaliselt Saku vallas Männiku külas ja osaliselt Tallinnas Nõmme linnaosas. Järve pindala on 230,7 ha, veepeegli pindala 229,8 ha ja saarte pindala 0,9 ha. Keskmine sügavus on 7 m, suurim sügavus 12 m. Raku järve kuju on ebamäärane ja meenutab korrapäratu kujuga suudmealasid, mis on ühendatud kanaliga. Järv on maapinnast allpool, nagu asuks lohus metsa ja teede suhtes. Järv on tekkinud liiva kaevandamise tulemusena ja paikneb karjääris, mis on praeguseni toimiv. Piki perimeetrit, umbes 5 10 kaugusel kruusateedest, ümbritseb järve mets. Veekogu otseses läheduses asuvad Tallinn-Saku-Laagri maantee, Viljandi maantee, Valdeku tee ja hulk kruusateid. Valdeku teest idapool kulgeb raudtee. Piki perimeetrit pole ümber järve võimalik sõita, sest kruusateed on katkendlikud ja halvas seisundis. Karjäär pidevalt kasvab ja varsti muutub veel suuremaks ning võib olla ajaga tema kuju muutub ilmekamaks. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed Raku järv. Keskmine sügavus on 7 m ja suurim sügavus 12 m (Keskkonnainfo, 2013). Raku järv on enam-vähem ühtlase ja üsna sügava liivase põhjaga. Ajapikku järve sügavus ja suurus võib muutuda, kuna seal jätkuvalt kaevandatakse liiva. Sügavus kasvab järsult otse kalda äärest. Mõõtmise ajal Raku järve läbipaistvus oli 0,6 m. Nagu eespool oli mainitud Raku järve sügavusi detailselt ei ole uuritud, kuna need andmed on olemas ja sügavust mõõdeti ainult veeproovide võtmise kohtades. Tabel 1. Raku järve sügavused Raku järv Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Sügavus, m Punkt 1 8,6 Punkt 2 7 Punkt 3 4,7 Punkt 4 8 67
Tabel 2. Raku järve sügavused ja läbipaistvus mõõtmiste ajal. Veekogu Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m Raku 7 12 0.6 Metoodika ja seletused Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti valge taldriku (Secchi ketta) abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust, kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). 68
Joonis 9. Raku järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 10. Raku järv (Foto D.Vorobjov). 69
Joonis 11. Raku järv (Foto D.Vorobjov). Tekkelugu Natuke ajaloost. Kõik sai alguse 105 aastat tagasi, kui 1899. aasta suvel ettevõtja Martin Böckler ostis maatüki Tallinnas Nõmmel Pärnu maanteel ja rajas silikaat-telliste tootmist. Ettevõte töötas edukalt kümme aastat kuni omanik selle sulges. Kuid selleks ajaks insener O. Amberg töötas välja uue tootmise tehnoloogia ja esimesel novembril 1910. aastal Amberg käivitas Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko ning taasalustas telliskivide tootmist. 1923. aastal sai vabrikust OÜ Silikaat. Viieteistkümne aasta pärast samas piirkonnas rajati veel üks silikaat-telliskivi ja teiste ehitusmaterjalide tootmise tehas Männiku. 1973.aastal ühendati tehased Männiku ja Silikaat tootmiskoondiseks Silikaat (Ajalehe Молодежь Эстонии arfiiv, 04.05.04). Aastal 1961 Moskva ehitusvalitsuse katuse all oli rajatud Tallinna tööjaoskond. Eesmärgiks oli kaevandada ja varustada silikaatliivaga Männiku silikaat-telliskivi tehast, mis asus Eesti pealinna eeslinnas. Liivakarjäär paiknes vahetus läheduses tehasest. Selleks ajaks oli liivamaardla ülemine kiht juba ekskavaatoritega kuni põhjaveteni välja kaevatud ja veealune liiva kaevandamine pidi toimuma pinnasepumpade abil vastavalt 70
«Проектгидромеханизация» instituudi projektile. Projektis oli ettenähtud ka liiva sorteerimine suurte suletiste ja kruusa eraldamisega. Kuna kruusa ja suletisi oli liivas väga vähe pinnasepumbad tegelesid ainult liiva tarnimisega puistekohale. Kaks 100-40 К pinnasepumpa olid kokku monteeritud, et rahuldada tehase liivavajadust, mis ulatus kuni 800-tuhande m 3- ni aastas. Üks uus pinnasepump oli toodud Rõbinski Гидромеханизациия tehasest. Karjääri esimesel tegevusaastal pinnasepump kaevandas pioneer šahti, kuid põhjavee vähese sissevoolu tõttu esines tihti tööseisakuid. Kui kaevandamise käigus vee sissevool suurenes ja tekkis ulatuslikum veeala, siis pinnasepumbad hakkasid töötama stabiilselt, sealhulgas ka talve perioodidel. (Кожевников, 2000). Veekogude vee keemilise analüüside andmed Antud rühm hõlmab järgmisi analüüse: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT - Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) Selles tabelis on Raku järve füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: Nimetus O 2 mg/l ph BHT 7 mg/l KHT- Cr mg/l N (µm/l) P (µm/l) SiO 2 (µm/l) NO 2 +NO 3 (µm/l) PO 4 3- (µm/l) 8,8 7,9 2,9 37,3 44,8 3,7 38,7 2,6 0,8 71
Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti jooksul. Kogu informatsioon kasutati selle mudeli koostamiseks astmelise analüüsi meetodil. Töökäigus teostati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide defineerimine põhines eespool toodud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiline analüüs. Põhinedes antud veekogu asukoha analüüsi tulemustelele võib järeldada, et veekogu on suur ja paikneb toimiva paekivi karjääri territooriumil. Järve ümber on kruusa- ja asfaltteede võrgustik, seetõttu veekogu on avalikusele kergesti juurdepääsetav. Geograafilise asukoha halvaks küljeks on läheduses asuv töötav paekivikaevandus. Kaevandusest tekkiv tolm katab kogu ümbriskonna ja avaldab negatiivset mõju veekogu floorale ja faunale. Veel üheks reostusallikaks on järve läheduses kulgev raudtee, mis halvasti mõjub veekogu lähisümbrusele. Raku järv on «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood 200603 (Keskkonnainfo, 2013). Sügavuste analüüs. Sügavuste analüüs lubab järeldada, et järv on üsna sügav, suurim sügavus on 12 m ja keskmine sügavus 7 m ning sügavused muutuvad järsult. Lisaks veekogu vahetus läheduses on toimiv liivakaevandus. Kõik need asjaolud ei võimalda Raku järve kasutamist supluskohana. 72
Ajaloo analüüs. Raku järve ajaloo analüüs näitas, et veekogu tekkis liiva kaevandamise tulemusena. Karjäär asus silikaat-telliskivi tehase territooriumil ja karjääris kaevandatud liiva kasutati otseselt silikaat-telliskivide tootmiseks. Järve sügavus vastab liivalademe paksusele. Antud veekogu tekkis põhjavee uhtumise tulemusena ja ajapikku sai karjäärist üsna suur veekogu. Tänapäeval asub Raku järve territooriumil praeguseni toimiv liivakarjäär. Nõukogude ajal Raku järve ümber piki perimeetrit oli aed siltidega Keeluala! Sisenemine on keelatud!. Mõnes kohas seda silti võib näha tänaseni. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Kirjanduse analüüsi kohaselt selgus, et antud veekogu kohta informatsioon puudub täielikult. Kuigi järve mainitakse «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määruse nr 99 nimekirjas. KKR kood 200603 (Keskkonnainfo, 2013). Arvatavasti tol ajal Raku järv ei pakkunud suurt huvi. Käesolev töö on antud veekogu esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid., Tootsen, 1960. Nimetatud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks, sest nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Järve vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et: Vastavalt 16. juuni 1975. aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. See tähendab et, veekogu on väga hea kvaliteediga. Ainsaks erandiks on silikaatide kontsentratsioon, mis ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 1,5 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Raku järv on iseloomustatud kui II klassi veekogu, ehk hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav 73
kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-G, ehk väga hea kvaliteediga. Raku järve alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Raku järv on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Raku järve asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 7,86 väga hea Püld (mikrog/l) 168,8 väga halb Nüld (mikrog/l) 780,9 hea Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 0,6 Väga halb Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang (halvima näitaja järgi) P üld on 168,8 mikrog/l Väga halb Kokkuvõte Veekogu esimene probleem on toimiv liivakaevandus ja võib ööelda analüüsi aluseks võttes reostust ka. Teine probleem inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. 74
Järv on sügava põhjaga, mis võimaldab veekogu kasutamist kalakasvatuse eesmärkidel, kuid alles pärast seda, kui lõpetatakse liiva kaevandamine. Raskendatud ligipääs veekogule teeb järvest suurepärase isoleeritud koha lindude pesitsemiseks ning erinevate lindude ja veeasukate säilitamiseks, kuid liivakaevandusest tekkiv müra ja tolm võivad olla suureks takistuseks. Oli oht, et veekogu on saastatud ohtlike ainetega kuna järv on kantud «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» Keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määruse nr 99 nimekirja, KKR koodiga 200603 (Keskkonnainfo, 2013). Vee keemilise analüüsi tulemused näitasid, et silikaatide kontsentratsioon on kõrge, üldfosfor on kõrge ja väga halb Secci näitaja. Ilmselt seda põhjustab tänaseni töötav silikaatide kaevandamine Perspektiivne kasutamiseks tulevikus. Üldfosfori keskmine väärtus vegetatsiooniperioodil (2 proovivõtuseeriat mais ja juulis) on väga halb. Üldfosfori järve liikumise allikad tuleb leida ja korda teha, vastasel juhul võivad veekogus hakata toimuma perioodilised fütoplanktoni vohamised. Aga saastva komponendi takkistamisel, saaks tulevikus stabiliseerida üldfosfori sisaldus ja pärast allandada. 75
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 76
Kuuenda etapi aruanne Alates 18.12.2013 kuni 09.03.2014 oli teostatud uurimisprojekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang kuues etapp. Kuuenda etapi lühikirjeldus Jooksva projekti lõpparuande ettevalmistus ja koostamine ning saatmine Keskkonnainvesteeringute keskusele. Projekti finantsaruande koostamine. Perioodi algus 18.12.2013 kuni 09.03.2014. Selle ajavahemiku jooksul valmistatakse ette ja kirjutatakse uus projekt, mis tugineb jooksvale projektile. Vaadatakse läbi kõik tegevused, neid põhjalikult analüüsitakse ja vastavalt järeldustele koostatakse uus projekt. Pae järv Nimi ja registrikood Pae järv (Harjumaa, Tallinn linn, Lasnamäe l.-osa, Registrikood: VEE2006220) Geograafiline asukoht ja andmed Pae järv, teine nimi Lasnamäe karjäär. Järve koordinaadid: 59 25'57" N; 24 48'11" E. Asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Järve pindala on 8,7 ha ja veepeegli pindala - 8,6 Ha. Veekogu keskmine sügavus on 3 m, suurim sügavus 5,75 m (Vorobjov, 2011). Pae järve kuju on ebamäärane ja meenutab kahte omavahel ühendatud korrapäratut suudmeala ning asub allpool maapinnast, nagu oleks teede suhtes lohus. Järv on tekkinud paekivi kaevandamise tulemusena, ja asub karjääris, mis paikneb tiheasustusega elamurajoonis. Samuti antud veekogu on ümbritsetud igast suunast elumajadega ja teedega, lähem neist on Laagna tee 10 m kaugusel veekogust. Kuni 2006. aastani karjäär oli praktiliselt mahajäetud. Septembris 2006 alustali veekogu puhastamist tuukrite abil ja 2009. aastal hakati veekogu ümbritsevat territooriumit korrastama. 2011. aastal Pae veekogu ja karjääri ümbritsev ala kujundati pargiks. 77
Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Veekogu keskmine sügavus on 3,15 m ja suurim sügavus 6 m. Väga suur andmete hajusus viitab selle, et järve põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Antud järv pole eriti sügav, kuid kohati sügavus muutub väga järsult. Järveharu on küllaltki madal, kuid suudmeala on üsna sügav. Kõige sügavamad kohad pole mitte suudmeala keskpaigas vaid saarte lähedal. Mõõtmise ajal Pae järve keskmine läbipaistvus oli 0,5 m. Tabel 1. Pae järve sügavused Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Pae järv Sügavus, m Punkt 1+ 3 Punkt 2 + 4,5 Punkt 3 + 5,5 Punkt 4 + 4,8 Punkt 5+ 3,7 Punkt 6 + 3 Punkt 7+ 3,2 Punkt 8 + 3 Punkt 9 + 3 Punkt 10 + 3,5 Punkt 11 + 3,5 Punkt 12 + 2,8 78
Punkt 13 + 3 Punkt 14 + 1,5 Punkt 15 + 1 Punkt 16 + 1,6 Punkt 17 + 1,4 Punkt 18 + 1,2 Punkt 19 + 2 Punkt 20 + 2 Punkt 21 + 2,2 Punkt 22 + 2,8 Punkt 23 + 3,2 Punkt 24 + 3,5 Punkt 25 + 3,2 Punkt 26 + 5,75 Punkt 27 + 5,2 Punkt 28 + 4,9 Punkt 29 + 3,8 Punkt 30 + 3,3 Punkt 31 + 2,6 Punkt 32 + 3 Keskmine sügavus, m 3,15 Suurim sügavus, m 5,75 79
Tabel 2. Pae järve sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m Pae 3,15 5,75 0,5 Metoodika ja seletused: Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti Secchi ketta abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti tuginedes kaardi analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne, kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti selline metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). 80
Joonis 12. Pae järv (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 13. Pae järv (Foto D. Vorobjov) 81
Joonis 14. Pae järv (Foto D. Vorobjov) Tekkelugu Peakivi kaevandamist Lasnamäel alustati pärast Jüriöö ülestõusu ehk juba 14.sajandil. Hiljem, Põhjasõja ajal, nõudlus ehitusmaterjalide järele langes ja karjäär jäeti maha. Uuesti alustati peakivi kaevandamist 19.sajandil ja võib olla ka seoses sellega oli ehitatud Lasnamäele tuletorn. Kaevandamist Lasnamäe karjääris lõpetati alles 1960.aastal (Nerman, 1998). 2006.aastal algatati karjääri detailplaneeringut, heakorrastust ja veekogu puhastust. 82
Joonis 15. Pae (karjäär) järv, Tallinn, 2006 (Foto D. Vorobjov). Lasnamäe karjääri arenguplaanide kohaselt ehitatakse veekogu kitsaimale kohale sild, mis ühendab Perepargi tiigi vastaskalda alaga ehk Mäepargiga. Selle silla kaudu pääseb otse Lasnamäe linnaosa valitsuse majja (Tallinn, 2013). Lisaks sellele rajatakse Pae parki valgustusega purskkaev. Projekti autorite nägemuse kohaselt jookseb karjääri ümbritseva asfalttee kõrval veel üks, kooremultšiga kaetud tee (Tallinn, 2013). Suvel sobib see trass suurepäraselt jalutuskäikudeks ja tervisejooksuks, talvel aga suusatamiseks (Tallinn, 2013). Lasnamäe koolide õpilastel on võimalik talvel sellel trassil suusatunde läbi viia (Tallinn, 2013). Lisaks sellele jätkub ööbikulaulu poolest tähelepanuväärse Ööbikupargi väljaehitamine (Tallinn, 2013). Veekogude vee keemilise analüüside andmed Sellesse rühma kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) 83
Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) Selles tabelis on Veekogu Pae füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: Nimetus O 2 mg/l ph BHT 7 mg/l KHT- Cr mg/l N (µm/l) P (µm/l) SiO 4 (µm/l) NO 2 +NO 3 (µm/l) PO 4 3- (µm/l) 6,6 8,1 5,2 40,8 312,8 24,8 118,5 49,7 19,7 Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti jooksul. Kogu informatsioon kasutati selle mudeli koostamiseks astmelise analüüsi meetodil. Töökäigus teostati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide defineerimine tugines eespool nimetatud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiline analüüs. Geograafiline analüüs tuvastas veekogu asukoha nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Halvaks küljeks on maanteede ja elamute väga lähedane paiknevus. Lähim tee on ainult 10 meetri kaugusel veekogust. Antud olukord räägib suurest negatiivsest 84
tehnogeensest mõjust ja suurest reostuse ohust veekogu territooriumile ja veepeeglile. Positiivseks küljeks on see, et veekogu ümbrus on heakorrastatud ja muudetud pargi keskuseks. Sügavuste analüüs. Sügavuste analüüsi tulemused näitasid, et Pae järve suurim sügavus on 6 m ja keskmine sügavus 3,15 m. Veekogu läbipaistvus on väga väike, ainult 0,5 m. Kivine ja sügav põhi, sügavuste järsk muutus ei soodusta kasutada antud veekogu ujumissuplemiskohana, kuid veekogu on võimalik kasutada kalakasvatuse eesmärkidel. Tekkelugu, analüüs + järeldused. Ajalugu näitab, et karjäär tekkis paekivi kaevandamise tagajärjel. Veekogu väike suurus ja maht viitavad sellele, et lubjakivi kaevandati eelmise sajandi tehnoloogiate järgi - labidatega/käsitsi. Kuni 2006. aastani oli veekogu maha jäetud. 2006. aastal järve puhastati tuukrite abil. Alates 2008. aastast kuni tänapäevani jätkatakse Lasnamäe pargi puhkeala loomist ja vaba aja veetmise koha kujundamist. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Kirjanduse analüüsist selgus, et antud veekogu kohta informatsiooni võib leida ainult ühest allikast - Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984, Perfokaardid. See näitab, et tol ajal antud veekogu ei olnud olemas või puudus huvi selle vastu, kuid eespool mainitud väljaandes järv oli nimetatud kui perspektiivne veekogu. Käesolev töö on antud veekogu esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid., Tootsen, 1960. Antud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks sest nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Pae järve vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et, Vastavalt 16. juuni 1975. aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, nitroühendite ja ph näitajate järgi uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. Fosfaatide kontsentratsioon on kriitiline ja ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni peaaegu 3 korda. Silikaatide kontsentratsioon on ka kriitiline ja ületab MTO poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 5 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Samas ka bioloogiline hapnikutarve on kõrgendatud. 85
Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Pae järv on iseloomustatud kui V klassi veekogu, kuna fosfaatide kontsentratsioon on kriitilisel tasemel ja ületab MTO poolt lubatud maksimaalset kontsentratsiooni 3 korda. Nitroühendite näitajate järgi järv on iseloomustatud kui IV klassi, ehk halva kvaliteediga veekogu. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-I, ehk rahuldava kvaliteediga. Pae järve alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Pae järv on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Pae järve asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 8,12 hea Püld (mikrog/l) 547,7 väga halb Nüld (mikrog/l) 2977,8 Väga halb Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 0,5 Väga halb Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang (halvima näitaja järgi) P üld on 547,7 mikrog/l ja Nüld 2977,8 mikrog/l on üldse kriitilise tasemel Väga halb 86
Kokkuvõte Esimene probleem inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. Teine probleem võimalikud väetise jäägid ja nende uhtumine veekogusse vihmaveega, madal läbipaistvus, mis on alla 0,3 m, ning keemilise analüüsiga kinnitatud biogeenide olemasolu. See rägib ka on üsna kriitiline üldfosfori ja üld lämmastiku ning ka Secci näitajad. Antud veekogu on sügav ja väike, mis võimaldab kasutada veekogu kalakasvatuse eesmärkidel. Kivised ja järsud kaldad ning järsk sügavuse muutus ei võimalda kasutada antud veekogu supluskohana. Antud järv sobib hästi Lasnamäe pargi maastikuga. Veekogude põhiprobleemid Põhiprobleemide tuvastamiseks kasutati teostatud analüüside andmed. Toetudes analüüside tulemustele võib välja tuua kaks põhiprobleemi, mis on iseloomulikud/ühised kõikidele veekodudele: Veereostuse aste Peremeheta/Omanikuta Antud probleemide lahendamiseks on vajalik veekogude otstarbekas/mõistlik kasutamine vastavalt all toodud hinnangule. Uuritud veekogude kasutamise võimaluste hinnang joogivee allikana, kalakasvatuse, suplus- ja rekreatsiooni kohana. Veekogude kasutamise võimaluste hinnangut viiakse läbi kolmepunktilise skaala metoodikat kasutades: 87
3 - sobib; 2 sobib, kuid...(lisa tingimused); 1 ei sobi. Veekogu Х 1 2 3 Kasutamine joogivee ressursina/allikana + Kasutamine supluskohana + Kasutamine kalakasvatuse kohana Kasutamine rekreatsiooni kohana + + Veekogu X kasutamine joogivee ressursina on võimalik kui kaevandamine/tootmine suletakse. Veekogu kasutamine supluskohana on välistatud. Vaatamata sellele, et vesi on hea kvaliteediga veekogu kaldajoone eripärasus, suur sügavus ja järsud sügavuse muutused teevad antud veekogu ujumiseks kõlbmatuks. Veekogu X sobib suurepäraselt kasutamiseks kalakasvatuse eesmärkidel kuna veekogu on sügava põhjaga, suure pindalaga, vesi on sobiva kvaliteediga ja ligipääs veekogule on raskendatud. Veekogu kasutamine rekreatsiooni kohana on tulevikus võimalik eeldusel, et lõppeb killustiku tootmine ja ümbrus tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Veekogu Y 1 2 3 Kasutamine joogivee allikana/ressursina + 88
Kasutamine supluskohana + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke/ rekreatsiooni kohana + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on võimalik, kui lõppeb killustiku tootmine. Veekogu kasutamine supluskohana on välistatud. Vaatamata sellele, et veekogu vesi on hea kvaliteediga kaldajoone eripärasus, suur sügavus ja järsud sügavuse muutused teevad veekogu ujumiseks kõlbmatuks. Veekogu sobib suurepäraselt kasutamiseks kalakasvatuse eesmärkidel kuna veekogu on sügava põhjaga, suure pindalaga, vesi on sobiva kvaliteediga ja ligipääs veekogule on raskendatud. Veekogu kasutamine puhke (rekreatsiooni) kohana on võimalik tulevikus eeldusel, et lõppeb killustik tootmine ja ümbruskond tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Pae järv 1 2 3 Kasutamine joogivee allikana + Kasutamine supluskohana + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke kohana 89
+ Veekogu kasutamine joogivee ressursina on välistatud kuna fosfaatide kontsentratsioon on kriitiline ja ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni peaaegu 3 korda. Bioloogiline hapnikutarve on ka kõrgendatud. Silikaatide kontsentratsioon on kriitiline ja ületab MTO poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 5 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Antud veekogu on kergesti ligipääsetav avalikkusele. Veekogu kasutamine supluskohana on välistatud kuna fosfaatide kontsentratsioon on üsna suur. Kaldajoone eripärasus, suur sügavus ja järsud sügavuse muutused teevad veekogu ujumiseks kõlbmatuks. Veekogu kasutamine kalakasvatuse eesmärkidel sobib vaid tinglikult, kuna vajab täiendavat puhastamist. Veekogu kasutamine puhke / rekreatsiooni kohana sobib ja juba praegu kasutatakse selleks otstarbeks. Raku järv 1 2 3 Kasutamine joogivee allikana Kasutamine supluskohana + + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke 90
kohana + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on võimalik eeldusel, et lõppeb liiva kaevandamine. Veekogu kasutamine supluskohana on võimalik kui suletakse liivakaevandust ja ümbrus tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Veekogu kasutamine kalakasvatuse eesmärkidel sobib suurepäraselt, kuna veekogu on sügava põhjaga, suure pindalaga, vesi sobiva kvaliteediga, kuid tingimusel, et lõppeb liiva kaevandamine. Veekogu kasutamine puhke kohana on võimalik tulevikus eeldusel, et lõppeb liiva kaevandamine ja ümbruskond tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Tammemäe järv 1 2 3 Kasutamine joogivee allikana Kasutamine supluskohana + + Kasutamine kalakasvatuse kohana + Kasutamine puhke kohana + Veekogu kasutamine joogivee ressursina on võimalik ning on suurepäraselt sobilik kõikide keemiliste analüüside andmete järgi. Veekogu kasutamine supluskohana on võimalik ja sobib suurepäraselt, kuna vesi on hea kvaliteediga ning seda soodustavad ka liivane rand ja kaldajoone eripärasus. 91
Veekogu kasutamine kalakasvatuse eesmärkidel sobib suurepäraselt, kuna veekogu on suure pindalaga ja vesi on sobiva kvaliteediga. Veekogu kasutamine puhke kohana on võimalik tulevikus tingimusel, et ümbruskond tehakse korda (korrastatakse/vääristatakse). Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikidest uuritavatest veekogudest kõige perspektiivsem on Tammemäe järv. Uuritud näitajate poolest asub järv juhtpositsioonil, võrreldes teiste veekogudega. Veekogu võib kasutada juba lähitulevikus joogivee ressursina, suplus- ja rekreatsiooni kohana ning kalakasvatuse eesmärkidel. Kõikidest veekogudest on kõige vähem perspektiivi Pae järvel, kuna veekogu juba kasutatakse selleks otstarbeks. Maardu veekogud (Х, Y) ja Raku järve võib võtta kasutusele ainult tulevikus ja tingimusel/eeldusel, et nende läheduses asuvad kaevandused suletakse ja taimetoime ainete veekogude saatumist peatatakse (Fosfor ja lämmastik). 92
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 93
1. Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) Veekogu X Nimetus ja registrikood: Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla, Registrikood: VEE2005950) Geograafiline asukoht ja andmed: Nimetu veekogu, millele andsime tingliku nime veekogu Х, meenutab oma kujult avatud suuga madu/ussi?, seetõttu võiks seda nimetada ka Mao/Ussi? veekoguks. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Maardu külas Jõelähtme vallas. Veekogu on ümbritsetud metsa- ja põllumaadega. Veekogu pindala on 28,6 ha, veepeegli pindala 28,5 ha ja saarte pindala 0,1 ha. Antud veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Tehisveekogu, mis on väidetavalt tekkinud maavarade kaevandamise tulemusena. Veekogu on ristkülikukujuline, veekogudele ebatavalise kujuga, idapoolsest küljest meenutab see haruga kanalit. Arvatavasti on veekogu Х üks osa suuremast veekogust, mis on teega jagatud kaheks. Antud veekogu vahetus läheduses asuvad maanteed: läänes Maardu maantee, lõunas Peterburi maantee ja ida pool oletatavasti kruusatee, mis jagabki veekogu kaheks. Kõige lähim on Maardu maantee, umbes 170. meetri kaugusel veekogust. Selline asukoht viitab selle, et veekogu on kergesti kättesaadav elanikkonnale. Veekogu ümbritsevad metsad, põllumaad ja pinnatud kruusateede võrgustik. Veekogu veepeegli pindalal asub kaks väikest saart. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Antud veekogu keskmine sügavus on 6,82 m ja suurim sügavus 13 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ning sügavate aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, kõige madalamad olid väiksed kõrvalharud, mõnedes neist sügavust oli ainult veidi üle meetri. Vee läbipaistvus veekogus X on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3 m. 94
Tabel 1. Veekogu X sügavused Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu X Sügavus, m Punkt 1+ 9,20 Punkt 2 + 13 Punkt 3 + 11,90 Punkt 4 + 7,10 Punkt 5+ 10 Punkt 6 + 8,60 Punkt 7+ 6,80 Punkt 8 + 7,90 Punkt 9 + 3,50 Punkt 10 + 3 Punkt 11 + 8,70 Punkt 12 + 10 Punkt 13 + 9 Punkt 14 + 10,80 Punkt 15 + 6,80 Punkt 16 + 7,90 Punkt 17 + 3,50 Punkt 18 + 3 Punkt 19 + 7,10 Punkt 20 + 10 95
Punkt 21 + 8,60 Punkt 22 + 6,80 Punkt 23 + 7,90 Punkt 24 + 7,10 Punkt 25 + Punkt 26 + Punkt 27 + Punkt 28 + Punkt 29 + Punkt 30 + Punkt 31 + Punkt 32 + 1,5 1 1,2 1,4 2 2,8 3,5 3 Keskmine sügavus, m 6,82 Suurim sügavus, m 13 Tabel 2. Veekogu X sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu X Keskmine 6,82 96
sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m 13 3,22 Metoodika ja seletused: Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti valge taldriku (Secchi ketta) abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti, tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust, kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). 97
Joonis 1. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) Joonis 2. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) 98
Joonis 3. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Tekkelugu Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Ülgase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud 1920. aastatel: leiukoht piiritleti, kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning 1925. aastal ehitati esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik põles maha 1938. aastal ja 1939. aastal, samaaegselt kui endise Kroodi küla maadele ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli loodud ausammas/memoriaal sõjavangide auks, kes hukkusid koonduslaagrites Teise maalima sõja ajal (Горная энциклопедия, 2013). 99
Nõukogude võimu ajal vabrikut ehitati suuremaks, laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud 1950. aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga 1966. aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalukku aga linn elab edasi ja plaanib oma tuleviku. (Горная энциклопедия, 2013). Tööstusasula Maardu rajati 1939. aastal tänu fosforiitide kaevandamisele. Nõukogude ajal ehitati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see oli suletud keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980.aastani administratiivselt Tallinna Mere rajooni alla. Iseseisvaks linnaks Maardu sai 7. novembril 1991.aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel sinna rajati tööstusküla, kus kaevandati fosforiite. (Криптофизическое общество..., 2013). Nõukogude võimu ajal Maardusse suunati töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). Seetõttu said kohalikud elanikud kuni 1980. aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla(alevik) 1951. aastal ja linn 1980. aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu 1991. aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohtadest oli teada juba 1861.aastal, 1920. aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist. 1930. aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). 100
Joonis 5. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) Usaldusväärsetes allikates informatsioon veekogu X kohta puudub. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid., Tootsen, 1960. Veekogude vee keemilise analüüside andmed Sellesse gruppi kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) Bioloogiline hapnikutarve (BHT 7 ) Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) Üldlämmastik (N) Üldfosfor (P) Silikaadid (SiO 2) Nitritid ja nitraadid (NO 2 +NO 3 ) Fosfaadid (PO 4 3- ) 101
Selles tabelis on Veekogu X füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: - 3- Nimetus O 2 ph BHT 7 KHT- N P SiO 4 NO 3 PO 4 + NO - mg/l mg/l Cr µm/l µm/l µm/l 2 µm/l mg/l µm/l 6,8 7,2 3,2 44,3 5,7 3,8 55,2 322,8 1,6 Tulemused ja arutelu Mudel väga detailne informatsioon iga konkreetse veekogu kohta, mida koguti kõikides etappides käesoleva projekti vältel. Selle mudeli kokkupanemiseks kasutati astmelise analüüsi meetodit. Kogu informatsiooni läbitöötlemiseks kasutati järgmiseid analüüse: Geograafiline analüüs: välitööd ja teoreetiline osa (kohalik topograafia) + järeldused Sügavuste analüüs (välitööd ja teoreetiline osa) + järeldused Tekkimise ajalugu analüüs + järeldused Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused Veekogude põhiprobleemide määramine põhines eespool toodud analüüside järeldustele. Arutati ka probleemi lahendamise võimalusi. Samas olid välja pakutud projekti nr 4728 KIK DHSI nr 3-2_3/212-2/2012: Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang raames uuritud veekogude põhilised kasutamise viisid. Geograafiiline analüüs+ järeldused. Geograafiline analüüs näitas, et antud veekogul on väga hea asukoht ja veekogu võiks olla kättesaadav avalikkusele, kuid juurdepääsu sellele piirab toimiv mäemassi kaevandamine. Samal ajal selline olukord mõjub väga positiivselt veekogu ökoloogilisele seisundile. Kuid on ka negatiivseid külgi - killustiku kaevandamine, mis tekitab suuri tolmupilvi ja kõikjale sadestuvat tolmu, ning võimalikud lõhketööd tulevikus. 102
Metsaga kaetud künklik maastik kaitseb veekogu lähedal kulgevate maanteede negatiivse mõju, kaevanduse tolmupilvede ja tulevikus ka võimalike lõhketööde müra eest. Veekogu hästi sobib Maardu mõisa maastikuga ja teeb sellest ainulaadse koha ning täiendab Maardu vaatamisväärsusi. Veekogu oma kujuga meenutab avatud suuga madu, mis teeb seda unikaalseks meelelahutus- ja harrastus kalapüügikohaks. Suured kivikamakad maastikul ei soodusta kasutada veekogu kalda supelrannana. Veekogu lähedal asub Maardu järv, ilmselt selle järve põhjaveed täidavadki veekogu X. Sügavuste analüüs + järeldused. Töökäigus ilmnes, et veekogu on väga sügav: suurim sügavus on 13 m ja keskmine sügavus - 6,82 m. Sügavus muutub väga järsult, mistõttu antud veekogu kasutamine supluskohana on välistatud. Sügav põhi võimaldab aga seda kasutada kalakasvatuse eesmärkidel. Tekkimise ajaloo analüüs + järeldused. Tekkimise ajaloo analüüsi tulemustele tuginedes võib järeldada et, veekogu sügavus vastab fosforiidilademete paksusele. Karjäär oli rajatud fosforiitide kaevandamise eesmärgiga. Antud karjäär on omamoodi monument inimtegevusele, mis räägib sellest, et tol ajal oli fosforiitide järele väga suur nõudlus. Praeguseks on fosforiitide varud ammendatud ja kaevandamine on lõpetatud. Veekogu on meeldetuletus sellest, kuidas tekkis ja arenes Maardu piirkond. Kirjanduse analüüs (usaldusväärsed allikad) + järeldused. Kirjanduse analüüsist selgus, et informatsioon antud veekogu kohta puudub täielikult. Teavet on ainult lähedal asuvast Maardu järvest. See näitab, et tol ajal (1930 2013) antud veekogu ei olnud olemas või puudus huvi selle vastu. Käesolev töö on veekogu X esimene uuring. Usaldusväärsed allikat: Aare Mäemets, 1968., Aare Mäemets, 1977., Helle Simm, 1975., Järvekülg, 1994., Kask, 1964., Eesti NSV olemasolevad ja perspektiivsed veehoidlad ja paisjärved, 1984. Perfokaardid., Tootsen, 1960. Antud väljaandeid peetakse usaldusväärseteks sest, et nende autorid on andnud suure panuse Eesti limnoloogia arengusse. Keemiliste analüüside andmete kokkuvõte (aruande analüüs) + järeldused. Veekogu X vee keemilise analüüside andmete võrdlus Euroopa Liidu direktiivide andmetega näitab et: 103
Vastavalt 16. juuni 1975. aasta Euroopa nõukogu direktiivile 75/440/EMÜ, mis käsitleb joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteeti, uuritud veekogu kuulub AI-G gruppi. See tähendab, et veekogu on väga hea kvaliteediga. Ainsaks erandiks on silikaatide kontsentratsioon, mis ületab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) poolt lubatud maksimaalse kontsentratsiooni 2,6 korda (EL-us seda näitajat ei võeta arvesse). Euroopa nõukogu suplusvee direktiivi 76/160/EMÜ kohaselt Veekogu X on iseloomustatud kui I klassi veekogu, ehk väga hea kvaliteediga. Euroopa nõukogu kalavete direktiiv 78/659/EMÜ käsitleb kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti (karpide elukeskkonna vee nõutav kvaliteet). Antud direktiivi kohaselt järv on iseloomustatud kui AI-G, ehk väga hea kvaliteediga. Veekogu X alatüüp ja seisundiklass keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 Pinnaveekogumite järgi Veekogu X on kõige sarnasem loodusliku järvetüübiga II KKM määruse nr 44 31, 37 ja lisa 5 kohaselt kasutatakse väiksema järve seisundiklassi määramiseks ajavahemikul mai-september määratud füüsikaliskeemiliste näitajateväärtuste aritmeetilist keskmist väärtust ja järve seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja järgi. Veekogu X asjakohased kvaliteedinäitajad on ph, läbipaistvus Secchi ketta järgi, Nüld ja Püld Kvaliteedinäitaja Keskmine väärtus maiseptember 2013 Seisundiklass ph 7,16 Väga hea Püld (mikrog/l) 90 halb Nüld (mikrog/l) 250,3 Väga hea Läbipaistvus (m Secchi ketta järgi) 3,22 Väga hea Füüsikalis- keemilise seisundi koondhinnang P üld on 90 mikrog/l halb 104
(halvima näitaja järgi) Kokkuvõte Veekogu esimene probleem järv on peremeheta. Teine probleem toimiv killustiku kaevandamine, mis ilmselt on põhjuseks silikaatide kontsentratsiooni ületamises 2,6 korda MTO poolt lubatud maksimaalsest kontsentratsioonist. Kolmas inimeste ajaviite-tegevustest tekkiv prügi, mida jäetakse kaldale ja/või visatakse vette. Neljas võimalikud fosforiitide jäägid, mis jäid pärast kaevandamist vette ja karjääri põhja. Seda räägib ka analüüsi andmed Üld fosfori kohta. Veekogu on üsna sügav, mis võimaldab kasutada seda kalakasvatuse eesmärkidel. Kivised ja järsud kaldad ning järsult muutuv sügavus ei võimalda kasutada antud veekogu supluskohana. Raskendatud ligipääs avalikkusele teeb veekogust suurepärase isoleeritud koha lindude pesitsemiseks ja erinevate linnuliikide ja veeasukate säilitamiseks. Veekogu ebatavaline inimloote kuju ja külgnemine veekoguga, mis meenutab avatud suuga madu/ussi, teeb uuritud veekogu ainulaadseks ja perspektiivseks ning võimaldab seda kasutada rekreatsiooni eesmärkidel. Perspektiivne kasutamiseks tulevikus. 105
Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang Täiendatud mudel 106
Veekogu Y Nimi ja registrikood: Nimetu veekogu (Harjumaa, Jõelähtme vald, Maardu küla; Harjumaa, Jõelähtme vald, Vandjala küla, Registrikood: VEE2005930) Geograafiline asukoht ja andmed: Teine veekogu on ka nimetu ning sellele panime koodnime veekogu Y. Veekogu koordinaadid: 59 26'29" N, 25 2'58" E. Antud veekogu asub Jõelähtme vallas Maardu ja Vandjala külade vahel. Veekogu põhjast, lõunast ja idast ümbritsevad metsad ja põllumaad. Veekogust kirdes asub Vandjala soo. Veekogu pindala on 37,9 ha, veepeegli pindala - 36,9 ha ja saarte pindala - 1 ha. Antud veekogu kahes kohas piirneb läänes veekoguga Х. Veekogu Y samuti on ebatavalise kujuga ja meenutab kolme kanalit, mis on ühendatud laia suudmealaga. Suudmeala keskel on mitu kõrvuti asuvat saart. Veekogu lõunapooles vahetus läheduses kulgeb Narva maantee, läänes Maardu-Raasiku tee. Veekogust lähima maanteeni (Maardu-Raasiku) on 450 meetrit. Sügavuse ja läbipaistvuse andmed: Antud veekogu keskmine sügavus on 7,47 m ja suurim sügavus 16 m. Väga suur ebaühtsus andmetes viitab selle, et veekogu põhi on ebatasane ja sügavate aukudega. Veekogu on väga sügav ja kohati sügavus muutub väga järsult. Kanalid on väga sügavad, kõige madalamad olid väiksed kõrvalharud, mõnedes neist sügavust oli ainult veidi üle meetri. Vee läbipaistvus veekogus Y on väga suur, mõõtmise ajal keskmine läbipaistvus oli 3,22 m. Tabel 1. Veekogu Y sügavused 107
Sügavuse põhi- ja täiendavad mõõtmispunktid Veekogu Y Sügavus, m Punkt 1+ 5,8 Punkt 2 + 2 Punkt 3 + 2,2 Punkt 4 + 1,4 Punkt 5+ 2,1 Punkt 6 + 13 Punkt 7+ 10,1 Punkt 8 + 4,5 Punkt 9 + 3,2 Punkt 10 + 6,6 Punkt 11 + 9 Punkt 12 + 11,2 Punkt 13 + 11,1 Punkt 14 + 8,1 Punkt 15 + 12 Punkt 16 + 9 Punkt 17 + 16 Punkt 18 + 14,1 Punkt 19 + 5,8 Punkt 20 + 2 Punkt 21 + 2,2 108
Punkt 22 + 1,4 Punkt 23 + 2,1 Punkt 24 + 7,10 Punkt 25 + 10 Punkt 26 + 10,1 Punkt 27 + 4,5 Punkt 28 + 3,2 Punkt 29 + 6,6 Punkt 30 + 13 Punkt 31 + 10,1 Punkt 32 + 4,5 Keskmine sügavus, m 7,47 Suurim sügavus, m 16 Tabel 2. Veekogu Y sügavused ja läbipaistvus mõõtmise ajal Veekogu Keskmine sügavus, m Suurim sügavus, m Keskmine läbipaistvus, m Y 7,47 16 3 109
Metoodika ja seletused Sügavust mõõdeti kasutades sügavusmõõdikut - meetrilise märgistusega nööri, mille otsas on raskus. Läbipaistvust mõõdeti Secchi ketta abil. Sügavust mõõdeti teatud punktides ja neid valiti, tuginedes kaardi eelnevale analüüsile. Punktid, kus plaaniti mõõta sügavust, olid märgitud kaardile. Mõõtmispunktid asusid üksteisest umbes 5-10 m kaugusel. Nendes punktides mõõdeti nii sügavust kui ka läbipaistvust. Antud metoodika on väga lihtne, kuid on ajakulukas ja füüsiliselt raske. Samuti see metoodika ei võimalda teha mõõtmisi absoluutse täpsusega. Siiski eeltoodud metoodikat kasutades võib teha mõningaid järeldusi veekogu sügavuse ja põhja seisund kohta, mis oli käesoleva töö peamiseks eesmärgiks. Sama metoodikat kasutatakse kalakasvatuseks sobivate veekogude väljaselgitamiseks (Tootsen,1960). Joonis 4. Maardu karjäärid (Keskkonnainfo, 2013) 110
Joonis 5. Maardu karjäärid (Foto D. Vorobjov) Tekkimise ajalugu Maardu asub Põhja Eestis Harjumaal Muuga lahe kaldal (osa Soome lahest). Maardul on väga hea geograafiline asukoht: linn piirneb Tallinnaga, asub mere-, raud- ja maanteede ristumiskohas ning rahvusvahelise lennujaama kõrval. Muuga sadam. Põhja Eesti rannik oli asustatud mitu tuhat aastat tagasi. Maardu linn paikneb keskaegse Kallavere küla (Rootsiküla), esimest korda mainiti Kallavere asulat aastal 1241 Taani hindamisraamatus, ja endise Kroodi küla maadel, mille kohta on andmeid 1397. aastast. Kaheksateistkümnenda sajandi keskel Kroodi küla läks Maardu mõisa valdusesse. Arvatakse, et viimane sai oma nime surmahaldja Marduse järgi. Muinasajal ilmus ta lõhedest maapinnale ja sünnitas majades ja majade ümber viirastusi. Tänapäevase Maardu linna nimi on pärit Maardu mõisalt, kus 17. sajandi keskel oli ehitatud mõisa hoone üks Eestimaa vaatamisväärsustest (Горная энциклопедия, 2013). Tänu fosforiitide kaevandamisele Maardu on tuntud kui tööstusasula. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus mereäärses Üglase külas avastati rikkalik fosforiidimaardla. Fosforiidikaevandus Ülgase asunduse juurde oli rajatud 1920. aastatel: leiukoht piiritleti, 111
kaevati esialgsed kaevud, võeti proove ja rajati esimene kaevandus, ning 1925. aastal ehitati esimene rikastusvabrik. Fosforiite purustati, rikastati ja hobustega tarniti Koljuotsa neemele ehitatud sadamasse, kust praamidega veeti välja Saksamaale ja Rootsi. Rikastusvabrik töötas kuni vabriku maha põlemiseni 1938. aastal. 1939. aastal, samaaegselt kui ehitati aktsiaseltsi Eesti Fosforiit uus tehas, tekkis Maardu väike vabrikuküla (Горная энциклопедия, 2013). Teise maalima sõja ajal fosforiidikaevanduse territooriumil oli sakslaste koonduslaagrid, kus töötasid nõukogude sõjavangid. Sakslased olid huvitatud strateegilisest toorainest ja laiendasid vabrikut ning võtsid kasutusele fosforiitide töötlemise uue tehnoloogia. Kui Nõukogude sõjavägi oli Eesti lähistel, mineerisid sakslased vabriku, kuid tänu nõukogude sõjavangidele vabriku õhkulaskmine ei õnnestunud. Hiljem vabriku territooriumil oli püstitatud mälestusmärk sõjavangidele, kes hukkusid koonduslaagrites Teise maalima sõja ajal (Горная энциклопедия, 2013). Nõukogude võimu ajal vabrikut ehitati suuremaks, laiendati tootmist ja alustati fosforiitide pealmaakaevandamist. Võimsas keemiakombinaadis Eesti Fosforiit (ehitatud 1950. aastate lõpus), kus kaevandati miljoneid tonne fosforiidimaaki, oli tolle aja kõige kaasaegsem sisseseade ja kombinaadis valmistati kuni 15 toodet. Maardu Keemiakombinaat autasustati Tööpunalipu ordeniga 1966. aastal. Kuid miljonid tonnid kaevandatud fosforiidimaaki ja puhastusseadmete puudumine kutsusid esile keskkonnareostust, samas ohtlik keemiatööstus kahjustas linnaelanike tervist. Ökoloogilised keskkonnaprobleemid, muutused riigi poliitikas seoses Eesti riigi iseseisvuse taastamisega, tööstuse ümberkorraldamine kõik see tingis keemiakombinaadi sulgemise. Maardu Keemiakombinaat jäi ajalikku aga linn elab edasi ja plaanib oma tuleviku. (Горная энциклопедия, 2013). Maardust sai tööstusasulaks tänu fosforiidi kaevandamisele. 1939. aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas, kuid Eesti taasiseseisvumisel see oli suletud keskkonnakaitselistel põhjustel. Maardu küla kuulus 1980.aastani administratiivselt Tallinna Mere rajooni alla. Iseseisvaks linnaks Maardu sai 7. novembril 1991.aastal (Горная энциклопедия, 2013). Juba muinasajast olid asulad praeguse Maardu alal, kuid alles 1920.aastatel Ülgase juurde rajati tööstusküla, kus kaevandati fosforiite. (Криптофизическое общество..., 2013). 112
Nõukogude võimu ajal Maardusse suunati töölisi Venemaalt, hooletult laiendati fosforiitide kaevandamist ja ehitati keemiakombinaate ohtlikus läheduses elamurajoonidele (Криптофизическое общество..., 2013). Seetõttu said kohalikud elanikud kuni 1980. aastate lõpuni tõsiseid tervisekahjustusi. Maardust sai küla(alevik) 1951. aastal ja linn 1980. aastal. Iseseisvaks, sõltumatuks Tallinnast, linnaks sai Maardu 1991. aastal (Криптофизическое общество..., 2013). Fosforiitide leiukohti oli tuvastatud juba 1861.aastal, 1920. aastatel määrati kindlaks maardlate majanduslik tähtsus ja 1924.aastal alustati Eestis fosforiitide kaevandamist. 1930. aastatel uuriti läbi Maardu ja Aseri-Saka fosforiidimaardlad (Криптофизическое общество..., 2013). Joonis 6. Maardu karjäärid (Горная энциклопедия, 2013) Veekogude vee keemilise analüüside andmed Käesoleva gruppi kuuluvad järgmised analüüsid: Vees lahustuv hapnik (O 2) Vee vesinikueksponent (ph) 113