Olulised momendid Töö iseloom Töötingimused Kutsenõuded ja -eeldused Haridus ja väljaõpe Tööväljavaated Lähedased ametid Palk ja muud soodustused Täiendav info OLULISED MOMENDID Nõudlus metallitöötluspinkide tööliste järele on suur. Hinnanguliselt vajab metallitööstus lähima 5-10 aasta jooksul täiendavalt 400-500 spetsialisti. Vajalikud on head erialased oskused. Eelduseks on hea silmanägemine, täpsus ja hoolikus. Töö nõuab füüsilist pingutust. TÖÖ ISELOOM Metallitöötluspinkide töölised töötavad metallitöötlemise või muus ettevõttes, kus toimub materjalide töötlemine treimise, freesimise või lihvimise teel. Nad töötavad trei-, frees-, lihvpinkidel ning teenindavad arvjuhtimisega töötlemispinke, valmistades joonise või näidise järgi detaile. Metallitöötluspinkide tööliste põhilised tööülesanded on erinevate detailide pindade, astmete ja soonte töötlemine, keermetamine, toorikute tükeldamine ja mahalõikamine ning arvjuhtimisega pingi teenindamine materjalide töötlemisel. Freesija töötab freespinkidel ja teenindab arvjuhtimisega freespinke. Freesija põhilised tööülesanded on detailide pindade, astmete ja soonte töötlemine, toorikute mahalõikamine ja arvjuhtimisega freespingi teenindamine materjalide töötlemisel. Freesimine kujutab endast detailide täpset valmistamist freesimise teel. Frees on teravate hammastega ümar lõikeriist metalli töötlemiseks, mis eemaldab kiiresti pööreldes eseme pinnalt laaste. Treial töötab treipinkidel ja teenindab arvjuhtimisega treipinke. Treiali põhilised tööülesanded on pindade, astmete ja soonte töötlemine, keermetamine, toorikute tükeldamine ja mahalõikamine ning arvjuhtimisega treipingi teenindamine materjalide töötlemisel. Lihvija töötab lihvpinkidel või teenindab arvjuhtimisega lihvpinke. Lihvija põhilised tööülesanded on pindade, astmete ja soonte töötlemine lihvimise teel. Erinevaid detaile lihvitakse vastavalt vajadusele, mida tehakse joonise ja mõõteriistade abil. Elektroerosionist töötab ettevõttes, kus toimub metallide (elektrit juhtivate materjalide) töötlemine elektroerosiooni põhimõttel töötavate metallilõikepinkidega. Elektroerosioonitöötlus on lühiajaliste vooluimpulsside toimel rajanev metallide töötlemine. Ta töötab tavaliselt arvjuhtimisega maht- või traaterosioonpinkidel ning töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile.
Elektroerosionisti põhilised ülesanded on pindade, astmete ja avade töötlemine vastavate elektroodide või juhtprogrammide abil. Töö nõuab töötlemistehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist. Arvjuhtimisega metalllõikepindade operaator töötab peamiselt keerulise konfiguratsiooniga ning suurt täpsust nõudvate toodete valmistamisega nii seeriaviisilises kui individuaaltootmises. Ta valmistab tooteid etteantud tööjooniste järgi. Ta teostab lihtsamaid operatsioone nagu treimine, puurimine ja koordinaadiline freesimine. Samuti koostab ta juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele, kontuuridele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja valmistab tehnoloogiliselt keerukamaid tooteid (sisaldavad geomeetrilisi iseärasusi, kõrgeid nõudeid nii mõõtmete täpsuse, pindade vastastikuse asendi kui ka pinnakareduse osas). Töötaja käsitleb erinevaid tööpinke ja tunneb põhjalikult nende juhtimissüsteeme. Ta seadistab tööpinke ja koostab juhtimisprogramme töötlemisoperatsioonide sooritamiseks. Töö nõuab rakiste kasutamise ja tööriistamajanduse tundmist. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister on reeglina tööpinkide jaoskonna juhataja. Ta planeerib tootmist jaoskonnas ning tagab detailide kvaliteetse ja tähtaegse valmistamise minimaalsete ressursikulutustega. Meistri kohustuste hulka kuulub ka tööriistamajanduse korraldamine jaoskonnas ning mõõte- ja kontrollivahendite kasutamise tundmine ja nende hooldus. TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg Metallitöötluspinkide töölised töötavad enamasti kahes vahetuses, tundide arv nädalas on 40. Kuna nõudlus on suur, siis tehakse sageli ületunde, mis toovad olulist palgalisa. Vahetuste ajad olenevad töögraafikust. Graafiku alusel võidakse töötada ka öösiti ja nädalavahetusel - see oleneb suuresti nõudlusest. Tööruumid on tavaliselt hea valgusega, avarad ja suured. Enamasti töötatakse koos ühes suures ruumis, kus kõik tööks vajalik on kohapeal olemas. Töötajad võivad kasutada kõrvade kaitseid, mis summutavad töö käigus tekkivat müra. Tööd tehakse enamasti paigal seistes, mis võib tekitada rutiinsust. Samuti võib see olla kurnav silmadele, kuna töödeldavaid detaile tuleb tähelepanelikult jälgida ning paigaldada. Igapäevatöös kasutatakse mitmesuguseid tööriistu (haamer, tangid, rakised, mõõtevahendid, näpistad, harjad, metalli puhastusvahendid jms), erinevaid abivahendeid, universaal- ja erirakiseid, mõõtmisvahendeid, tõsteseadmeid. Tööriided on ette nähtud firma poolt. Oluline on füüsiline vastupidavus, näiteks raskemate detailidega töötamiseks, kus on vajalik neid kas tõsta või transportida ühest kohast teise. Suuremate detailide vedamiseks on ette nähtud vastavad tõstukid vms veoseadmed. Töö nõuab väga suurt tähelepanu ning ettevaatlikust, kohati võib see olla ohtlik ja pingeline. Samuti tuleb kätega töötades olla väga ettevaatlik, kuna kasutatavad seadmed on suured ja võimsad.
KUTSENÕUDED JA -EELDUSED Metallitöötluspinkide töölised peavad tundma masinaehituses kasutatavaid materjale, nende töötlemise nõudeid ning omadusi. Vajalik on teada kutsealal kasutatavate tööpinkide ning lisaseadmete tööpõhimõtteid ning osata neid kasutada, juhtida ning hooldada. Töö nõuab jooniste lugemise oskust ning seadmete, töötlemistehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist. Töötaja peab oskama kasutada joon- ja nurkmõõteriistu ning tundma lõiketöötluse aluseid. Samuti peab ta oskama lugeda tehnilist dokumentatsiooni ning selle alusel detailide valmistada. Lisaks peavad metallitöötluspinkide töölised oskama koostada ja korrigeerida arvjuhtimisega pinkide juhtprogrammi. Lisaoskusteks on kutsealaga seotud lukksepatöövõtete valdamine ning töös vajaminevate seadmete tarkvara pakettide tundmine ja kasutamine. Kutsetööks vajalike põhioskuste kõrval peab töötaja omama ka algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning töökeskkonna ohutust. Eeldatavad isikuomadused on ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, täpsus ja hoolikus. Kutsetöö eeldab arenenud vastutustunnet ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja korraldada. Vajalikud on normaalne füüsiline vorm, nägemine ja kuulmine. Treiali kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Treial II, III. Treial II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus treialina ning soovitavalt põhiharidus. Treial III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus treialina ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Lihvija kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Lihvija II, III. Lihvija II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus lihvijana ning soovitavalt põhiharidus. Lihvija III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus lihvijana ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Freesija kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Freesija II, III. Freesija II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus freesijana ning soovitavalt põhiharidus. Freesija III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus freesijana ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Elektroerosionisti kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektroerosionist II, III. Elektroerosionist II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastan e töökogemus elektroerosionistina ning soovitavalt põhiharidus.
Elektroerosionisti III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus elektroerosionistina ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori, arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-seadistaja ja arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-meister kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator- meister III. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori I kutse taotlemisel on nõutav: APJ (CNC) tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus või 1-aastane töökogemus ettevõttes soovituslikult kutsekeskharidus metallilõikepinkidel töötaja teadmiste ja oskuste valdamine. Arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-seadistaja II kutse taotlemisel on nõutav: APJ tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus või vähemalt 2-aastane töökogemus ettevõttes APJ tööpinkidel kutsekeskharidus APJ metallilõikepinkidel töötaja oskuste ja teadmiste valdamine. Arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-meister III kutse taotlemisel on nõutav: kutsekeskharidus või soovituslikult kutsekõrgharidus APJ tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus ja täiendkoolitus (ca 40 tundi aastas). 5-aastane töökogemus ettevõttes APJ tööpinkidel APJ metallilõikepinkidel töötaja oskuste ja teadmiste valdamine, meistritöö kogemused ja teadmised. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Metallitöötluspinkide töölisel võib olla nii põhi- kui keskharidus. Enamasti oleneb see ametist töökohal. Vajadusel koolitavad metallitöötlemisfirmad oma töötajad ise välja, seega võib algset väljaõpet saada ka töökohas. Edasist väljaõpet on võimalik saada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Töökohas kohapealne väljaõpe kestab enamasti kolm kuud kuni aasta. Ametit on võimalik õppida kutsekoolides metallitööde erialal, mis ühendab endas mitmeid traditsioonilisi metallitöötluserialasid (treial, freesija, lihvija jm). Põhihariduse baasil kestab õpe 3 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat. Lisaks on metallitöö eriala võimalik õppida ka kursuste raames, õpe kestab 6 kuud. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat. Võrumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida metallide töötlemise erialal. Õppeaeg keskhariduse baasil on 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse rakenduskõrgharidus. 2-aastase õppega saab omandada kutsekeskhariduse. Metallide töötlemise eriala lõpetanul on võimalik asuda tööle metallitöötlemisega seotud ettevõtetes või muudes ettevõtetes, kus vajatakse metallitöö oskustega asjatundjaid. Eriala lõpetanu võib töötada tootmisliinide teenindajana, seadistajana, remontijana jne. Narva Kutseõppekeskuses saab õppida metallide töötlemise eriala. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Keskkooli baasil on võimalik
õppida metallitööde erialal, õppeaeg 1 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Sillamäe Kutsekoolis on võimalik õppida põhikooli baasil metallitöötlemise erialal, õppeaeg 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis on võimalik õppida metallitöö erialal. Õppeaeg põhihariduse baasil 3 aastat ja keskhariduse baasil 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppekeel on vene keel. Tallinna Tööstushariduskeskuses on võimalik õppida metallitöö erialal. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles. Tartu Kutsehariduskeskuses saab õppida mehhaanika ja metallitöö eriala. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Bakalaureuse ja magistrikraadi tasemel on võimalik mehhanotehnika erialasid (materjaliehituse instituut, mehhatroonikainstituut ja mehhaanika ja metroloogia katselaboratoorium) õppida Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonnas. Mehaanikateaduskonna lõpetanud spetsialistid on nõutud mitte ainult oma kitsastes valdkondades, vaid mistahes muus eluvaldkonnas Eesti majanduses. Rahvusvahelise magistriõppe kõrval pakutakse uusi võimalusi osalemiseks rahvusvahelistel doktoriõppekursustel. Täienduskoolitusi korraldavad ettevõtted enamasti ise, otsides töötajale välja parima selle valdkonna koolitusturul pakutavast. Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada metallitöötluspinkide töölisena, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale. TÖÖVÄLJAVAATED Eestis on üle 400 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte. Nendest umbes 100 on väiksed töökojad, töötajate arvuga 1-5 ning käibega alla ühe miljoni krooni. Nendest pooled firmad asuvad Tallinnas. Rohkem on metallitööstusettevõtteid koondunud Lõuna-Eestisse, Kirde- Eestisse, Kesk-Eestisse ning ka Lääne-Eestisse. Eestis töötab keskmisest 5500 tööpingitöölist. Metallitöötlemispinkide tööliste keskmine vanus on 45 aastat. Tavapäraselt, mida väiksem on ettevõte, seda vähem on juhtkonnas kõrgema haridusega inimesi ja seda enam on tööliste hulgas erialase hariduseta inimesi. Kuna töötajate keskmine vanus on küllaltki kõrge, siis nõudlus metallitöötluspinkide tööliste järele kasvab pidevalt seoses praeguste töötajate pensionile jäämisega. Lähima 5-10 aasta jooksul on nõudlus umbes 400-500 spetsialisti järele. Need inimesed peaksid tulema kutseõppeasutusest ja olema piisavalt kvalifitseeritud, et alustada erialast tööd. Enam vabu töökohti on keskmistes ja suuremates ettevõtetes. Vaata lisaks >> Kutseala hõive
LÄHEDASED AMETID Lähedane amet on erinevate metallitöötlemisega tegelevad ametid, näiteks keevitaja, koostöölukksepp. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Metallitöötluspinkide tööliste palk on viimasel ajal viimase kahe aasta jooksul kasvanud ca 10%. Keskmine brutokuupalk jääb vahemikku 8000 13000 krooni. Palgatase oleneb ettevõtte asukohast (piirkonniti palgatase erinev), töö sisust ning vastutusest. Samuti on kõrgemad palgad juhtivtöötajatel, näiteks vahetuste vanemad, osakonna juhatajad jms. Metallitööstuse ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka erinevaid soodustusi, näiteks kaugemal elavatele töölistele kompenseeritakse transpordikulud. Samuti pakutakse töötajatele sportimisvõimalusi. Vaata lisaks >> Palgastatistika TÄIENDAV INFO Eesti Masinatööstuse Liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, mis ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmispotentsiaalist. Postiaadress. Mustamäe tee 4, 10621, Tallinn Tel: 611 5893 Faks: 656 6640 www.emliit.ee emliit@emliit.ee Alates 2003. aastast on Koo-Met OÜ Eesti Masinatööstuse Liidu poolt tunnistatud kutseeksamikeskus. Koo-Met OÜ-s saab sooritada kutseeksameid Treial II ja III, Lihvija II ja III, Freesija II ja III, Elektroerosionist II ja III ning Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator- meister III kutsealal. Samuti viib Koo-Met OÜ läbi täiendkoolitusi masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete spetsialistidele ja inseneridele. Postiaadress: Laki 15, 12915, Tallinn Tel: 6 505 683, 51 57 551 info@koo-met.ee www.koo-met.ee
Kutseala hõive 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed) Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) 2 301 Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) 376 Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) 1 046 KOKKU 3 723 Aasta Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes* Ametinimetus Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) Tööpakkumised 216 Tööotsijad töösoovi järgi 464 Tööotsijad omandatud eriala järgi 703 2004 Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) 33 109 133 Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) 50 76 168 Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) 265 425 641 2005 Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) 90 104 3 Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) 152 89 150 Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223) 187 267 356 2006 Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224) 189 60 76 Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211) * väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist 149 55 111
15 74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003 2005 (tuhat) Statistikaamet 2003 2004 2005 Tegevusalad kokku 594,3 595,5 607,4 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 34,4 31,4 29,4 Kalandus 2,3 3,6 2,8 Mäetööstus 5,7 8 5,9 Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus 134,1 140,9 139,5 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 10,2 12 12,5 Ehitus 42,9 46,8 48,7 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 80,8 80 80,6 Hotellid ja restoranid 17,4 16,2 22,1 Veondus, laondus ja side 56,2 51,5 54,6 Finantsvahendus 7,6 7,9 6,9 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 44,4 39,4 46,4 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 34,5 36,9 37,2 Haridus 56,9 54,5 54,9 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 36,4 37,5 35 Muud tegevusalad 29,6 28,8 31,1
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003 2005 Statistikaamet 2003 2004 2005 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 8 746 9 012 9 418 Kalandus 963 1 142 1 096 Mäetööstus 77 75 81 Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus 5 585 5 991 6 232 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 275 282 277 Ehitus 3 084 3 622 4 502 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 16 345 17 928 18 298 Hotellid ja restoranid 1 968 1 990 2 156 Veondus, laondus ja side 5 796 6 006 6 338 Finantsvahendus 564 564 666 Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus 9 737 11 201 13 074 Haridus 455 464 508 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 924 1 007 1 058 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 1 486 1 599 1 658 Tegevusalad kokku 56 035 60 882 65 362 Statistiline profiil majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast. http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/saveshow.asp
PALGASTATISTIKA Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täisja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%. Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni. 2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%). Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%). EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 IV kvartal 2006 (krooni) Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2003 6 723 6 333 6 915 6 431 7 127 2004 7 287 6 748 7 417 7 021 7 704 2005 8 073 7 427 8 291 7 786 8 690 2006 8 591 9 531 9 068 10 212 Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 III kvartal (krooni) 2004 2005 2006 Töötlev tööstus 6 669 7 478 8 826
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005 Finantsvahendus 16384 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 10101 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 9724 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 9630 Veondus, laondus ja side 8859 Mäetööstus 8734 Ehitus 8480 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad 8365 Tegevusalade keskmine 8073 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 7900 Töötlev tööstus 7526 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 7401 Haridus 7219 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 6970 Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 5626 Hotellid ja restoranid 5421 Kalapüük 4575 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Finantsvahendus 82,8 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 56,89 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 55,27 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 55 Mäetööstus 54,78 Veondus, laondus ja side 50,96 Ehitus 50,43 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad 48,06 Tegevusalade keskmine 47,42 Töötlev tööstus 45,96 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 44,63 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 43,82 Haridus 43,61 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 40,65 Hotellid ja restoranid 33,07 Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 32,81 Kalapüük 27,31
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003 2005 (krooni) Statistikaameti andmed 2003 2004 2005 Tegevusalade keskmine 6 723 7 287 8 073 Põllumajandus ja jahindus 4 242 4 799 5 626 Metsamajandus 5 912 7 267 8 365 Kalandus 4 493 4 430 4 575 Mäetööstus 8 149 8 687 8 734 Töötlev tööstus 6 177 6 696 7 526 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 8 000 8 482 9 630 Ehitus 6 684 7 468 8 480 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 6 737 6 915 7 401 Hotellid ja restoranid 4 180 4 535 5 421 Veondus, laondus ja side 7 362 8 048 8 859 Finantsvahendus 14 556 14 998 16 384 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 8 090 9 332 9 724 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 8 524 9 224 10 101 Haridus 5 873 6 475 7 219 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 5 729 6 524 7 900 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 5 463 6 244 6 970 Keskmine brutopalk tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003 2005 (protsenti) Statistikaameti andmed 2003 2004 2005 Põllumajandus ja jahindus 8,9 13,1 19,5 Metsamajandus 13,3 22,9 17,2 Kalandus -4,4-4,1 11,6 Mäetööstus 9,3 6,6 11,5 Töötlev tööstus 9,0 8,4 7,0 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 9,3 6,0 12,4 Ehitus 13,4 11,7 21,1 Hulgi- ja jaemüük...* 14,5 2,6 10,8 Hotellid ja restoranid 17,7 8,5 15,1 Veondus, laondus ja side 4,1 9,3 13,6 Finantsvahendus 9,8 3,0 0,5 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus -0,4 15,4 10,1 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 8,7 8,2 13,5 Haridus 9,5 10,2 4,2 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 15,0 13,9 9,5 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 8,3 14,3 9,2 Tegevusalade keskmine 9,4 8,4 3,3 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni) Maakond 2003 2004 2005 Harju 8077 8615 9307 Tallinn 8281 8850 9462 Hiiu 5467 5957 6721 Ida-Viru 4991 5461 6057 Jõgeva 4801 5488 6758 Järva 5886 5951 6877 Lääne 5199 5816 6468 Lääne-Viru 5253 5653 6301 Põlva 4846 5324 6210 Pärnu 5607 6002 6902 Rapla 5544 5828 6660 Saare 5333 6010 6938 Tartu 6019 6679 7624 Valga 4747 5337 6081 Viljandi 5389 5740 6368 Võru 4977 5405 6284 EESTI 6723 7287 8073