KOOLISILM NR 1 2003 ILMUB ALATES 1999 4 KROONI Selles lehes: Toimetaja veerg..2 Spikerdamine....2 Klubiõhtud..3 Intervjuu..4 Sõit Tallinna..5 Parim äriidee 2002.. 5 Tunne kodukohta.. 5 Intervjuu.. 6 Mängu tutvustus....6 Päästja koolikell..... 7 Ristsõna....8
2 Toimetaja veerg Spikerdamine On kahte sorti õpilasi need, kes spikerdavad ja need, kes ei spikerda. Enamik õpilasi kuulub esimesse gruppi. Õpilane on laisk ja ei viitsi õppida? Vaevalt. Spikri tegemine nõuab süvenemist ja aega. Mõnikord kulutatakse spikrite väljamõtlemisele ja valmistamisele rohkem aega, kui oleks kulunud äraõppimisele. nagu katsetaja on igati positiivne nähtus. Vähemalt rahuldavalt teab ainet iga spikerdaja, kui ta muidugi oma spikreid kelleltki laenanud pole. Tegelikult on spikerdamine paha-paha. Mina soovitan parem ära õppida. Miks? Nimelt on see lihtsalt üks suur enesepettus. Öeldakse, et need, kes koolis spikerdavad, proovides elu kergemaks teha, saavad ka elus paremini hakkama, kui need, kes Teie ees on selle aasta esimene leht. Uue aastaga on täienenud ka meie ajakirjanike arv ja ideed ootavad elluviimist. Meie sihiks sellel aastal on tuua koolileht õpilasele lähemale ja kajastada rohkem õpilasi puudutavaid probleeme. Samas kavatseme avada kooli koduleheküljel postkasti, kuhu saaksid lugejad oma arvamust avaldada ja probleemidele lahendusi pakkuda. Meie kaanelugu spikerdamisest ei ole mitte nippide õppimiseks, vaid näitamaks, et mõiste koolileht ei pea alati tähendama mingit nohikute kokkusaamist, kel midagi teha pole ja tavaliste koolisündmuste kajastamist. Minu sooviks on, et koolileht saaks koolis vahendiks, mille kaudu informatsiooni levitada ja tuua killuke vaheldust koolipäeva. Seega, kui kellelgi on mõlkumas huvitav idee, tule, räägime ja kajastame sellest lehes. Leht on ju eelkõige õpilaste koostöö, looming. Tegusat aastat soovides Ere Raudsepp Vastuste variandid kirjutatud õpiku ümbrisele (ring ümber tõmmatud) Spikker on hea vahend energia säästmisel. Enese jaoks vajalikud asjad õpitakse selgeks, ülejäänu jaoks sobib aga väga hästi joonlaua tagakülg. Teada ju on, et kõike koolis õpitut ei lähe elus vaja, kuid siiski pannakse selle eest hindeid. Sel juhul teeb nii mõnigi õpilane kena tunnistuse nimel veidi pattu. Mõne jaoks on spikerdamine aga lausa hobiks saanud. Spikerdatakse kõikides tundides, sest kodus ei viitsitagi õppida, nii palju on muud tegemist. Spikerdamisel on ka positiivseid külgi: õpetab koostama loogilist lühikonspekti või faktide loetelu. Spikker peab olema väike, selgelt koostatud. Spikerdajal peab olema julgust ja nahaalsust, aga neid omadusi läheb tänapäeval väga vaja, et elus läbi lüüa. Spikerdaja peab olema tark, sest spikri koostamine eeldab ainesse süvenemist, et spikker õigesti kirjutada. Ja spikri välja mõtlemisel peab ka leidlik olema. Spikerdaja ausalt kõik ära õpivad. Kuid alati ei ole see tõsi. Ausalt saadud hinne tõstab eneseusku. Inimene võiks õppida ise hakkama saama, seisma kindlalt oma kahel jalal ning lootma eelkõige enesele, mitte spikri või millegi/kellegi teise abile. Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Nii on eesti keeles päris mitmeid nimetusi: puksima, spikuma, kopeerima, maha tegema, maha vehkima, spikkima, vikkima, dünamot tegema, kopiraitingut tegema, kupima, spikerdama. Ükskõik millist sõna te oma tegevuse kohta ka ei kasuta, ärge vahele jääge! Spikreid tehakse igasuguseid: küll tantsivaid ja laulvaid, ka mõõtudes 20 x 40 cm jne. Kui õpilasel on väga vaja spikerdada, siis võib ta teha selliseid spikreid, mille peale õpetaja üldse ei tulegi. Tudengi võimekusest: 2
3 Tudeng suudab teha võimatuid asju. Öeldakse, et inimene ei saa pead üle 90 kraadi pöörata, aga kui tudengil on vaja tagaistuja pealt spikerdada, pöörab ta pead 180 kraadi ja rohkemgi. Spikerdamise võimalusi : * sms mobiili ekraanil (kirjutatakse valmis ja jäetakse mobiil lauale) * kirjutatakse käele (tavaline) * korrektori peale * arvutiga kõik valmis teha, siis võimlikult väikselt kõik pisikese raamatuna välja printida * kirjutatakse kõik vajalikud asjad hariliku pliiatsiga laua peale ja kui tund lõppeb, kustutatakse need jälle maha * kirjutatakse enda eesistuva õpilase seljale * tüdrukud kirjutavad põlvedele, seeliku alla * kalkulaatori tagakaanele/ sisse kirjutatud * prindid mingi väikse paberi peale spikri välja (Verdana 4) ja siis kleebid sinna teibi peale ja kisud tõmbad uuesti maha, nii et kogu kiri jääb teibi liimi poolele ja selle teibi siis kleebid ükskõik kuhu Kokku volditud spikker, mis on arvutil valmistatud Maarika Pant Kerttu Voomets Evely Kähr Tanel Oja Ragnar Kähr Ago Anderson võib anda eksamikartuses virelejatele idee, kuidas nutikalt spikerdada: "Võtsin kooliajal tavalise lipsu õmblustest lahti ja tegin selle järgi ajalehest kaelasideme. Eksamite ajaks olid õpetajad harjunud, et näe, see käibki ajalehest lipsuga." Õigel ajal tegi ta uue lipsu - seekord valgest paberist, millele trükimasinaga spikrid peale tehtud. * spikker pluusi varruka sisse * pliiatsitele - pinal on lahti, igale värvipliiatsile on midagi kirjutatud * läbipaistvasse pastakasse topitakse rullikeeratud spikker * pastaka peale kirjutatakse nõelaga tekst ning kraabitud osa täidetakse värviga * võib kirjutada spikri prillide siseklaasile. Vaat kui huvitav lahendus! Spikker, mis on laua peale kirjutatud. Õpetaja saabudes varjatakse käega Klubiõhtud Juba mitmendat aastat on õpilasomavalitsus oma südameasjaks võtnud klubiõhtute korraldamise. See põnev ja oodatud üritus on muutunud omamoodi traditsiooniks. Klubiõhtu ideeks on eelkõige pakkuda meeldivat ajaveetmisvõimalust ja vaheldust rutiinsele koolitööle. Ürituse märksõnadeks on aktiivsus, isetegemise rõõm, improvisatsioon, mängulisus ja ühtsustunne. Just viimane aitab tugevalt kaasa oma kooli - tunde tekkimisele. Võib juhtuda, et kohtad oma senitundmatut koolikaaslast esimest korda just klubiõhtul. Õpilased näevad teiste tegemisi, saavad uusi tutvusi ja isegi suhted õpetajatega võivad paraneda. Taolistel mitteametlikel üritustel on inimesed avatumad ja sõbralikumad kui tavapärases töises keskkonnas. Koos lõbutsemine, tantsimine, laulmine, naermine ja mängimine õpetab enam oma kaaslasi aktsepteerima. Senised jäigad piirid hakkavad tasapisi nõrgenema ja inimesed 3
4 tunnevad end eelkõige kui Antsla Gümnaasiumi, mitte konkreetselt oma klassi õpilasena. Teine tähtis ülesanne on suurendada ühe teatud õppeaine populaarsust koolis. Näiteks meie viimane klubiõhtu oli seotud kunstiga, täpsemalt värvidega. on Antsla Gümnaasiumi õpilasomavalitsus, siis on kõik teiste Eesti õpilasomavalitsuste liikmed alati teretulnud. Külalised on enamjaolt pärit Lõuna- Eestist, Tartu- ja Võrumaalt. Traditsoonilise klubiõhtu ülesehitus on järgmine: igal klubiõhtul oli ruumisviibijaid saja kahekümne ligi. See näitab, et üritus on end tõestanud. Varasem, pisut skeptilisem hoiak on asendunud ootusärevusega: millal küll järgmine tuleb. Monika Schmeiman Intervjuu Intervjueeritav: Kalle Samarüütel Intervjueerijad: Priit Kiidron ja Mehis Kanna Kunstinädala raames toimus hulgaliselt erinevaid kaarditegemise võistlusi ja näituseid. Seega võib väita, et iga õpilane tegeles kunstiga sel nädalal tavapärasest rohkem. Klubiõhtust osavõtjad on kõik 7. 12.klasside õpilased koos õpetajatega. Sõltuvalt õhtu teemast, on alati kutsutud meile ka mõni külaline väljaspoolt. Odaviskaja Andres Värnik, luuletaja Contra ja rahvamuusik Margus Põldsepp on vaid mõned meid külastanutest. Kuna antud ürituse eestvedajaks Õpetajad Iri ja Eda tantsuhoos laudkonnal on kindel teema (näiteks: kauboid, venelased, jaapanlased, inglased jne). Sellele vastavalt kujundatakse laud ja valitakse riietus. Vaheldumisi etteastetega toimuvad seltskondlikud mängud. Peale aktiivset kaasaelamist ja osavõttu tulevad pisikesed, umbes 15- minutilised pausid, mis on täidetud muusikaga. Väga rõõmustav on, et klubiõhtu populaarsus aina kasvab. Kui algul oli osavõtt üsna väiksearvuline, siis viimasel 1) Antsla Gümnaasiumi 2002. aasta olulisemad kordaminekud spordivõistlustel? Olulisemad tulemused olid korvpalli meistrivõistlustel, kus A- vanuseklassi poisid saavutasid 1. koha. Samuti tulid esimeseks B vanuseklassi poisid ja veel vääris tähelepanu noorte C vanuseklassi poiste 2. koht. 2) Aasta 2002 kõige suurem pettumus spordielus? Kõige suurem pettumus oli 2002/2003 aastal. A klassi poiste korvpallivõistkonna hooaja algus. Nii vabariigis kui ka maakonnas. 3) Kuidas olete rahul Antsla Gümnaasiumi sportliku aktiivsusega? Olen rahul, aga alati saab paremini. 4) 2002. aasta suurimad muudatused koolispordi tingimustes? Olulisem ja vajalikum muudatus oli võimla renoveerimine. 5) Milliseid võistlusi ja tulemusi ootate käesoleva õppeaasta teisel poolel? Õppeaasta teisel poolel on oodata A klassi poiste korvpalli meistrivõistluste jätku. Eks saab näha, kuidas raskest olukorrast välja rabeldakse. 8. klassi poisid rõõmsalt tantsu vihtumas 6) Käesoleva kalendriaasta noorsportlane Antsla Gümnaasiumis? 4
5 Reigo Kulbin (C-vanuseklass Andre Veesaar (B-vanuseklass) Harri Samarüütel (A-vanuseklass) Käisime kogu klassiga Tallinnas 8. novembril. Meiega liitusid ka mõned teised, kaasa arvatud vanad klassikaaslased. Väljasõit toimus hommikul kell 6.00. Ees ootas pikk ja ootusrikas sõit. Jõudes Tallinna, külastasime Riigikogu, kuid enne seda oli meil veel pisut aega, et tutvuda ümbruskonnaga. Riigikogu vastas asub Vene kirik, mis oli meeldejääv oma kommete ja uskumuste poolest. Riigikokku sisenedes pidime läbima kontrolli. Ekskursioon toimus giidiga, kes rääkis meile Riigikogu ajaloost. Paljud külastasid Rahvusraamatukogu. Külastasime ka mõningaid näitusi. Pärast suurt jalutuskäiku kesklinnas, suundusime kinno Coca- Cola Plaza. Vaatasime Eestis äsja valminud filmi Nimed marmortahvlil. Film jutustas Eesti Vabadussõjast. Viimaks jõudsime Tallinna Linnahalli. Muusikal, mida vaatasime, oli Miss Saigon - jutustus Vietnami tüdrukust, kes Vietnami sõja keeristes armub Ameerika mereväelasse, kuid linna vallutamine viis nad aastateks lahku. Nende pingutused teineteist taas leida lõppes tüdruku jaoks tragöödiaga. Mulje muusikalist oli fantastiline. Kogu etendus oli hästi kavandatud ja pakkus huvi vaatajaskonnale. Meile jättis see sügava mulje ja seetõttu plaanime ka edaspidi külastada selliseid etendusi. Lõpp hea, kõik hea!!! Katri Kuusik Kaidi Kreevald Võru Maavalitsus korraldas võistluse Parim äriidee 2002. Eesmärgiks oli tunnustada andekaid noori ning nende ideid. Eelvooru valiti 6 paremat tööd. Neli neist oli Antsla Gümnaasiumist: Sirli Sisaski ja Ceelia Tumanovi Astelpajukasvatus, Katrin Kirsimäe Õmblusvabrik, Kaidi Kreevaldi ja Katri Kuusiku Spordihoone rajamine, Ere Raudsepa Salatid. Veel pääsesid eelvooru Võru Kesklinna Gümnaasiumi tüdruku töö teemal Vorstide tootmistsehh ja Rene Haavre idee Halloweeni kõrvitsad. 27. novembril toimus Võru Kubija hotellis äriplaanide kaitsmine. Esinemise järjekord selgitati välja loosimise teel. Kaitsmiseks oli tee nähtud 5-10 minutit, mille jooksul iga võistleja tutvustas oma idee paremust. Soovi korral oli võimalik kasutada erinevat tehnikat. Näiteks kõik Antsla Gümnaasiumi õpilased ja 8. Klassi poiss Võru koolist toetusid oma ettekandes Powerpointile, Võru Kesklinna Gümnaasiumist osavõtja kasutas grafoprojektorit. Esitluse lõppedes esitas komisjon küsimusi. Kaitsmine kestis paar tundi. Seejärel otsustas źürii, milline on parim äriidee ning Võru maavanem Mait Klaassen tegi selle teatavaks pidulikul lõpetamisel kaminasaalis. Võitjaks osutus Rene Haavre Halloweeni kõrvitsate idee. Teise koha saavutas Ere Raudsepa Salatid ning kolmandaks tuli Sirli Sisaski ja Ceelia Tumanovi Astelpajukasvatus. Auhinnafond oli 6000 krooni, millest esimese koha saajal oli võimalus osta 3000 kr, teise koha omanikul 2000 ning kolmandal kohal 1000 kr väärtuses harivaid raamatuid või CD-sid. Sirli Sisask Katrin Kirsimäe Ajame siis palli ka taga Sõit Tallinna Parim äriidee 2002 Tunne kodukohta Ühel detsembrikuu kodanikuõppe tunni ajal, otsustasime klassiga Urvaste kirikusse sõita. Sõidu eesmärgiks oli tähistada advendiaega ja tutvuda Urvaste kiriku ajalooga. Meile tutvustati luterliku kiriku sümbolite tähendusi, lauluraamatu kasutamist, saime teada fakte oreli ülesehitusest ning kehaasendit palvetamisel. Peale selle avanes meil suurepärane võimalus näha kellatornist paistvat imeilusat Urvaste loodust. Kui kirikus käidud, seadsime sammud koos kirikuõpetaja Üllar Salumetsaga surnuaeda. Seal saime teada risti tähendustest haual ning tutvusime äsja renoveeritud kabeliga. Puna põskedel ja külmetavate varvastega suundusime surnuaiast bussi peale. Seal jalgu soojendades sõitsime Eesti vanima, üle 700 aasta vanuse Tamme-Lauri tamme juurde. Võtsime kõik ümbert kinni, tundsime puu energiavoolu. Tagasiteel meenutasime olnut ning pidasime plaane uuteks nii kaasahaaratavateks käikudeks. See oli tore pärastlõuna. Ceelia Tumanov 5
6 Intervjuu Kes on Ivi? Olen kahekümne kahe aastane ja õpin Viljandi Kultuurikolledžis neljandal kursusel huvijuht - loovtegevuse juhendaja eriala. Lisaks olen omandamas ka seikluskasvataja instruktori lisaeriala. Elukohaks on mul hetkel Paldiski linn ja olen teist aastat vabaabielus. Kui vabaajast rääkida siis seda hetkel eriti ei olegi seoses kooli lõpetamisega. Aga mõne õhtupooliku näpistab siiski, et sõpradega aega veeta. Mis põhjusel oled Antslas? Neljandal kursusel tuleb meie koolis sooritada pedagoogiline praktika. Kui silmitsesin nende koolide nimekirja, mille vahel meil tuli valida, jäid kohe silma Antsla ja Hiiumaa koolid, kuna ma olen kasvanud ja koolis käinud Põhja Eestis, siis soovisin tutvust teha ka pisut erineva kultuuri ruumiga. Minu kursaõde Tiina aga krahmas Hiiumaa endale, niisiis jäi minule Antsla Gümnaasium. hakanud sümpaatsed noored õpilasomavalitsusest. Ja kõikjal kohtab sellist muhedat ning sooja suhtumist. Minu kõrvadele on väga eksootiline kuulda võru murrakut. Loodan, et see noorte hulgas ei hääbu. Erialase pilk aga märkas väga hästi töötavat süsteemi huvitegevuse alal. Mida ootad praktikalt. Ootan toredat koostööd huvijuhi ja noortega. Kavatsen ammutada kogemusi ja eriti võtan õppust laste ja noorte ideedest. Unistused elust. Ma pole küll eriline unistaja tüüp, rohkem selline planeerija. Eks praegusel eluetapil tuleb kriitiliselt pilk tulevikku heita. Peale diplomi kättesaamist olen otsustanud sõita Inglismaale, et töötada aasta seal ühes noortekeskuses. Tagasi tulles saab minust kindlast üks kõva käsi projektide kirjutamisel ja eesti hariduspoliitika edendamisel. Kaugemad plaanid ulatuvad ka Kultuurikolledžis rakenduspedagoogika alal magistrikraadi aega ja võimalusi, käige igasugustel koolitustel, teatrites, osalege võimalikult palju noorsooprojektides, see kõik tõstab teie potentsiaali. Oma elu kvaliteeti loote te ise ja just praegu. Ja kuigi teid on juba surmani ära tüüdanud väljend: Õppida tuleb enda, mitte hinnete pärast, siis tõepoolest uskuge ka mind - kõik, mis teed, teed endale. Kes praegu arvab, et ta ei viitsi õppida ja ega sellega tulevikus niikuinii sellepärast rikkamaks ei saa, siis minu kaastunne talle. Seniks aga pead püsti ja oodake ikka kevad ära! Ivi Tigane Unreal Tournament 2003 Ut 2003-me graafika on tunduvalt parem kui tavalisel Ut`l, heli on ka parem.heli osas kujutab Ut 2003 endast lausa verstaposti mänguajaloos. See pole mitte ainult ülihea kvaliteediga, vaid ka hästi sündmustega seotud, perfektselt ajastatud ja südantsoojendavalt sisse loetud (,, DIE, B****! ). Mulle see mäng päris meeldib. Koolis on sellest mängust ainult Demo versioon. Seda mängu levitab ATARI GAMES. Nõuded arvutile:p-iii või Athlon AMD 733 (Pentium või AMD 1 Ghz) 128 (256) Mb RAM, 3gb HDD, 8x cdr, 16 (32) Mb 3d kiirendi (nvidia GF2 või ati radeon), Win 98/Me/2000/Xp Mängu hind on: ca 800.- Praktikant Ivi Esimene mulje Antsla koolist? Olen siin olnud vaid paar päeva ja esimene mulje on väga positiivne. Eriti on mulle silma omandamiseni. Soovitused noortele. Arendage ennast kooli ajal väga mitmekülgselt, kasutage praegust HELI * * * * * PILT * * * * * MÄNGITAVUS * * * * OMAHINNE * * * * Kokku: 4,4 Sander Kurgjärv 6
7 Päästja koolikell Oli tavapäraselt külm ja pime esmaspäeva hommik. Ees seisis ränk koolipäev. Ootasin iga hetk vana hea koolikella helisemist. Siis kostub mu kõrvu pisike, senikuulmatu meloodiajupp. Kogu koolimaja on hetkeks vait, ümberringi näen vaid hämmelduses silmapaare. Nii kõlab uus koolikell- veel teine ja kolmas kordki. Kuna kõigel uuel on võime tekitada suurt elevust, otsustasin uurida kooli majandusjuhatajalt Talvo Kondilt kella saamislugu ning mõnede õpilaste ja õpetajate reaktsioone. Idee vahetada koolikella tuli õpilasomavalitsuselt. Selgus, et päris paljud tahaksid tüütu plärina asemel midagi paremat. Kool kiitis mõtte heaks. Koolikella süsteemi väljaehitamise rahaliste võimaluste otsimist alustati 2002. aasta septembris. Leping tehti osaühinguga Eesti Koolitehnika, kes kirjutasid vastava projekti spetsiaalselt meie kooli jaoks. Projekti maksumus on 55000 krooni, mida finantseeritakse kooli eelarvest ja sponsorite poolt. Projekt koosneb neljast alapunktist: akustiline koolikella-, teadustus-, kooliraadio- ja häiresüsteem. Koolikellale on sisseehitatud 11 erinevat meloodiat: Laidler Tänz-17s Amaryllis-24s Home on the Range-45s Green Sleeves-44s Für Elise-25s A Maiden s Prayer- 17s Mountain Musician-14s Holdilidia-13s Alarm-2s Chime-2s Westminister Chimes-16s Helinad on salvestatud kellaajalise täpsusega, programmkella täpsus on koguni +/- 2s kuus. Kokku on koolimajas 24 kõlarit, millest kuus asub esimesel korrusel. Kell omab ka ümberlülitusblokki lühendatud tunniplaanile, seega vajadus kellahelistaja järgi kaob. Peale koolikella ehitati sisse ka kooliraadio süsteem. Paljundusruumi peaks kõigi eelduste kohaselt tulema juhtimiskeskus, kus on olemas vajalik tehnika ühe raadiosaate tegemiseks. Kooliraadio süsteemi plaanitakse käivitada selle aasta septembris ehk siis uue õppeaasta alguses. Kes seda juhtima hakkab, pole veel teada. Alljärgnevalt saate lugeda mõningaid arvamusi ja mõtteid seoses uue koolikellaga. Liivia: Seda mina mõtlesin, et mida need mehed siin reedel mööda koolimaja ringi jooksevad. Hardi: Arvasin, et tehakse mingit Varjatud kaamera- nalja. Kui aga nägin, et kaameraid polnudki kusagil, ei olnud enam üldse naljakas... Milan: Esimese pauguga ehmatas see mind ära. Arvasin, et tegu on õp. Eda Hirsoniga, kes on süntesaatori liiga kõvasti mängima pannud. Kui antud ideed arendada kooliraadioks, oleks see väga väärt mõte. Siinkohal tahaks edasi öelda suured tänud Talvo Kondile! Merike: Oi, kas see ongi teie uus koolikell. Nii naljakas! Anu: Mulle tuletab see meelde üht seika Kreisiraadiost, kus rahvariietes P.Oja ja H.Võrno polkat tantsivad. Monika Schmeiman 7
8 Peatoimetaja: Ere Raudsepp ere.raudsepp@mail.ee Küljendajad: Tõnis Soonvald tõnis.soonvald@mail.ee Ragnar Kähr raxxp@hot.ee Reporterid: Tanel Oja, Mari Osvin, Kerttu Voomets, Maarika Pant, Maris Lukka, Mihkel Taplas, Sander Kurgjärv, Monika Schmeiman, Evely Kähr Fotod: Ere Raudsepp, Liivia Rebane, Tanel Oja, Ragnar Kähr Keeletoimetaja: Iri Reile Külalisreporterid: Priit Kiidron, Mehis Kanna, Ceelia Tumanov, Sirli Sisask, Katrin Kirsimäe 8