Microsoft Word - VVV VEERUD doc

Seotud dokumendid
Microsoft Word - VVV veerud Nr doc

Microsoft Word - VVV veerud Nr 10-11[1] doc

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

hedgehogs

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

Powerpointi kasutamine

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

efo09v2pke.dvi

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

D vanuserühm

A5_tegevus

1

Projekt Kõik võib olla muusika

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Vilistlaste esindajate koosolek

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

NR-2.CDR

Tallinn

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

TAS_infokiri-september.cdr

Suusatajate teekond PyeongChang’i

PowerPoint Presentation

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

SH_Rogaini_AjaO

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

No Slide Title

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Kuidas kehtestada N&M

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

sander.indd

HEA PRAKTIKA NÄIDE

EBÜ Üldkoosolek

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

David the King Part 1 Estonian CB

Mälumäng Vol 3.

Orbiidile! hooaja info

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

my_lauluema

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Slide 1

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Pealkiri

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

Untitled-2

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

Kuidas ärgitada loovust?

Tartu Ülikool

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

01_loomade tundmaõppimine

MMM 2018 XII Mehaanikute Mitteametlikud Maailmameistrivõistlused ja nende sõprade üleriigilised meistrivõistlused VÕISTLUSJUHEND Eesmärk: MMM-i eesmär

PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmise

“MÄLUKAS”

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

katus_kaantega.pdf

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

raamat5_2013.pdf

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

PowerPointi esitlus

Bild 1

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

PowerPoint Presentation

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur

Märts, 2015 Vene laulude konkurss klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõig

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

Ajutised bussiliinid laupäev

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Väljavõte:

NB! Kui sul ei avane VVV veerud Nr 6-7 2009 koos piltidega, siis saad seda varsti lugeda VVV sihtasutuse elektroonilist kuukirja meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/ Elektrooniline kuukiri Nr 6-7 juuni-juuli,2009 Vapramäe Vellavere-Vitipalu Sihtasutus www.vvvs.ee VVV TEGEVUSED VVV matkasarja 2. matk kanuumatk toimus 6. juunil. Selleaastane kanuumatk jääb paljudele kindlasti kauaks ajaks meelde. SA kanuumatkade ajaloos on toimunud nüüd kaks rasketes tingimustes matka, esimene matkasarja algusaastatel ja teine sel aastal 6. juunil 2009. Sel aastal kujundas varem puhastatud veeteed ootamatult mahasadanud tugev vihm ja torm. Nädalataguse kontrollsõiduga võrreldes tõusis veetase 1 meetri võrra ja nii tuligi rinda pista mahalangenud või nüüd vette ulatuvate puude ja toomingavõsaga. Järgmiseks aastaks idee: Auhind parima kostüümiga võistkonnale? Paljude osalejate arvates oligi see huvitav ja oli aega ka ümbritsevat loodust vaadelda, teiste kanuusõitjatega juttu puhuda ja lõpetades oli kanuusõit kindlasti paremini selgeks saanud kui peegelsiledat veepinda sõites oleks olnud.

Veetase Elva jões oli triiki kaldaga ja meenutas kevadist suurvett VVV SA retkejuhid Ingrid ja Liina olid teekonnale valmis seadnud ka seiklusmängu, kus tuli üles leida peidetud kontrollpunktid ja lahendada sealsed ülesanded. Näiteks tuli ära tunda mõni lind või putukas, mõõta vee pealt puu kõrgust, tunda ära taimed, mis olid märgistatud 1 X 1 m analüüsiruudul ja arvata ära vee temperatuur. Vesi oli sel päeval 11 kraadi, päris paljud paatkonnad said vee temperatuuri ka ise tunda, kuna sissekukkujaid oli palju. Sellest ei lastudki ennast väga heidutada, sest vett sadas vihmana aeg-ajalt ka taevast alla ja usun, et päris kuivade riietega ei lõpetanud keegi. Sõitsime ~10 km marsruuti Vitipalu sillast kuni Pulga paisjärveni. Matkapäev lõppes toitlustusega, tunnistuste jagamise ja auhindade üleandmisega parimatele seiklusmängust osavõtjatele. A. Le. Coq i poolt oli igale matkalisele turgutuseks pudel limonaadi, matkapäeva läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus VVV juunikuu matkapäev toimus 20. juunil Algusega kell 11.00 toimus Muusikamatk Vapramäel. Vaatasime veel õega eelmisel õhtul eelmise aasta muusikamatka kokkuvõtet, milles sai mainitud, et ilm oli oodatust ilusam. Sel aastal ootasime samuti, et vähemalt sel päeval ei kalla nagu paljudel eelmistel. Läkski peaaegu õnneks- ainult korra sadas mõni piisk taevast alla. Osavõtjaid kogunes mõningase hilinemisega parklasse 11 ja nii me siis minema hakkasimegi. Kõigepealt ikka vanasse laulupeo paika, et hääled lahti laulda ja rahvalaulu viis üles võtta. Sel korral oli osavõtjaid täpselt parasjagu, et MUSI harjutuse efekt kenasti kõigile kuulda oleks. Pärast rahvalaulu laulmist hakkas tunduma, et tegemist on keskmisest musikaalsema seltskonnaga... Mööda jõeäärt kõndides sai taas kord kõik puud üle koputatud ja hiinlaste haual retkejuht Anna- Liisa toreda kaabumängu korras laule lauldud. Sepapoisid õppisime ühe matkalise juhendamisel ka minoorses versioonis ära ja lisaks saime kõik kehapilli proovida. Lõpus ootasid maasikad ja "Maasikamuusika", mille Anna- Liisa seekord viisistatud kujul ette kandis. Oleks me varem teadnud, et gruppi muusikaõpetajaid ja koorijuhte satub, ei oleks vist nii julged olnud. Tundus siiski, et kõik jäid rahule ja meie õppisime muu hulgas, et järgmisel aastal ei tasu vahukoort topsi lasta vaid seda saab ka igale maasikale eraldi peale törtsutada. Liina Luure Algusega kell 15.00 toimus matk Mini matkasellid ehk matk, kes sai just jalad alla. 20. juunil toimus VVV matkade ajaloos esimene spetsiaalselt 1-2 aastastele lastele mõeldud jalgsimatk. Matka viis läbi VVV retkejuht Jana Stets. Et üle hulga aja oli sel päeval ilus ilm, siis matkapäeva hommikul registreeris ennast matkale suur hulk osalejaid ja senise paari matkaja asemel startis pea 30 liikmeline grupp- lapsed koos vanematega, sealhulgas üks kaksikutepaar ja üks kolmikutepaar. Väikesed matkalised koos vanematega. Nii see uus matkapõlvkond kasvab Sellises vanuses lapsed armastavad pikki maid kõndides vanemate sülle tikkuda ja seda oli seda näha ka sellel matkal. Kuid vaprad vanemad pingutasid kõvasti ja tõid eeskujuks teisi lapsi, kes korralikult edasi kõndisid. Esimesel mängupeatusel unustasid lapsed peagi oma väsimuse ja soovisid kõik pallivõistlusel osaleda ja palle endale saada. Teatevõistlusel võistlesid lapsed koos vanematega. Veel oli võimalik mängida looduses keeglit ja minijalgpalli ja uudistada kõike, mis rajal leidus: kivikesi, käbisid, veelompe, väikest tiiki, uurida liiva ja nuusutada

lilli. Rada Tartumaa tervisespordikeskusest Tartu Maratoni finišipaika ja tagasi oli selles vanuses laste jaoks piisav ja kõhtki oli selle aja jooksul tühjaks läinud. Matkapäev lõpetati väikese piknikuga puukujude juures. Matkapäeva toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV matkapäevade läbiviimist toetab KIK. VVV koolituste sarja VEETAIMEDE ÕPPEPÄEV toimus laupäeval 13. JUUNIL algusega kell 10.00 Vitipalus. Retkejuhina töötades olen selgeks saanud peaaegu kõik metsa- ja niidutaimed, ka aiaumbrohtude määramisel ei jää ma hätta, aga kui eelmise aasta kanuumatkal küsiti minult selgitust veesiseste taimede kohta, pidin häbiga tunnistama, et ei tunne neid üldse. Siit tuligi mõte seekordsel taimekoolitusel tutvuda veetaimedega. Kahjuks ei saanud õppida jõe- ja jõeäärseid taimi, sest Elva jões oli enneolematult kõrge veeseis. Piirdusime siis seekord Vitipalu järvede taimestiku uurimisega. Hommik oli ilus ja päikeseline, juhendaja Helle Mäemetsaga eesotsas tõttasime Suure Umbjärve äärde. Taime tutvustab juhendaja Helle Mäemets Purde lähedal kasvasid peamiselt tuttavad taimed - konnaosi ja harilik soosõnajalg, ubaleht, aas jürilill. Keerulisem oli tarnadega, alguses püüdsin ikka järge pidada, kuid kümnenda liigi juures läks asi lootusetult segi. Otsustasin nende juurde kunagi iseseisvalt tagasi pöörduda, tempo oli minu jaoks lihtsalt liiga kiire. Vees ujusid juba tuttavad lemled ja veel mingi kole ujuv pundar, mis määrati rabedaks mändvetikaks segus sinivetikatega. Rohkem veesisest floorat näha polnudki, järv on lihtsalt nii puhta veega. Juhendaja arvates oleksime pidanud koolituma hoopis Elva Verevi järve ääres, mis on nii rammus, et seal on lausa paksult eutrofeeruvatele järvedele omaseid veetaimi. Aga õõtsikul ja metsaservas leidsime siiski huvitavaid sootaimi veel küll ja küll - raba jänesvill, ahtalehine villpea, tuppvillpea, rabakas, küüvits, kahkjaspunane sõrmkäpp ja veel üks orhidee, mille harulduse pärast ei saa nimegi nimetada ja loomulikult hulgaliselt erinevaid tarnaliike. Ja jõhvikad õitsesid imeilusasti. Ilm kuumenes üha, kaugelt kostus kõuekärgatusi. Aga fotokaomanikud olid kõik järve kaldal kõhuli maas, et pildistada vesikiilide vastsekestast koorumist. See oli lausa sünnitusmaja, erinevas staadiumis kiilid, mõned just koorusid, mõned kuivatasid päikesepaistel tiibu, mõned tegid juba proovilendu. Sellist vaatepilti ei näe igapäev. Ja siis tuli vihm, tihe nagu müür. Liikusime hanereas Väikese Umbjärve äärde. Vihma trotsides võeti kaasa kanuu ja meie õpetaja ja tema vabatahtlik abiline läksid järvele, et meile veesiseseid ja ujulehtedega taimi tuua. Hasart oli nii suur, et esimesel katsel läks kanuu ümber vaevalt mõni meeter kaldast kaugel. Aga see ei seganud midagi. Nagunii olime kõik märjad, mõni rohkem, mõni vähem. Tõeline veetaimede koolitus vist peabki selline olema. Veesisestest taimedest tunnen nüüd kindlasti harilikku vesihernest ja vesikarikat, ülejäänute juures pean siiski määraja appi võtma. Liiga märg keskkond segas ajutegevust siiski. Koolituse läbiviimist toetas SA keskkonnainvesteeringute Keskus Annereet Paatsi - retkejuht VVV juulikuu matkapäev toimus 4. juulil Algusega kell 11 toimus maastikumäng ja fotojaht Luke mõisas. Hommik oli ilus ja Luke mõisa kärnerimaja ette jõudes ootas meid seal ees juba tore ja sõbralik seltskond, kes kõik olid valmis minema Luke mõisa maastikumängule ja fotojahile. Matka korraldajad Karin ja Kairit andsid kohe alguses teada, et aega peaks selleks kuluma umbes 2 tundi, seega päris paras katsumus. Aga läbida võib selle just nii, kuidas keegi soovib kes soovib võib joosta, kes soovib võib jalutada. Kogu kohale tulnud rahvas jaotati nelja võistkonda ja siis see seiklus algaski.

Jalutamise ja jooksmise keskel tuli üles otsida kontrollpunktid ja lahendada mõistatused. Need viimased olid ikka päris keerulised. Osad ülesanded olid sellised, kus matkaseltskond tuli jäädvustada fotole, lisaks sellele võis iga grupp pildistada asju, mis neile huvipakkuvad tundusid, et teistelegi hiljem neid kohti näidata. Kaks tundi möödusid tõesti kiiresti. Igas kontrollpunktis oli lisaks ülesandele ka info pargi ja selle ajaloo kohta. Nii, et kel huvi oli ja lugemiseks aega jäi, sai teada päris palju. Üheks ülesandeks paljude seast oli Luke pargi legendi välja mõtlemine. Kui kõik võistkonnad olid tagasi jõudnud, oli pärast väikest puhkust aeg üheskoos tehtud pilte vaatama hakata ning muidugi sai üle kontrollitud ka lahendatud mõistatused ja kuulatud ära Luke legendid. Kõige lõpuks oli Karinil ja Kairitil kaetud tervislik eine, kus iga osaleja enne teele minemist keha sai kinnitada. Oli rõõmus, tore, seikluslik ja õpetlik päev. Aitäh korraldajatele! VVV matkapäevade läbiviimist toetab KIK Selle aasta esimene hoogtööpäev, kus tehti küttepuid puhkekohtadesse ning valmistati ette metsamaterjali Suure Umbjärve puhkekoha parandamiseks toimus 8. juulil. Hoogtööpäev toimus koostöös Seltsinguga Pihlakas projekti Hoogtööpäevad Illi külas raames, mida rahastab Kohaliku Omaalgatuse programm. Ühelt poolt vedas ilmaga: vihma ei sadanud, kuid teiselt poolt oli tegemist üle pika aja tõeliselt palava suvise ilmaga, nii, et kui muidu ära ei väsinud, siis palavusest väsisid ära iseenesest. Kui töö tehtud, siis ootas kõiki abilisi korraldajate poolt kehakinnitus. Juulikuus olid sihtasutuses abiks matkaradade koristustöödel ka Elva linna töölaagri lapsed.

VVV LOODUSÕPE VVV LOODUSLAAGER toimus 29. juunist kuni 3. juulini. Viide laagripäeva mahtus palju toimetamisi, aga tagasi vaadates möödus see nädal väga kiiresti Esimene päeva läbivaks teemaks oli fotopäev looduses. Kogu päeva juhtis loodusfotograaf Jaanus Järva. Päeva esimene pool oli täis pildistamist ja ilusate hetkede leidmisi looduses. Fotograaf Jaanus andis lastele teele kaasa ülesandeid ja õpetas, kuidas pildistada kändu, puid, taevast, puukoort, lilli, vett, kiile ja kõike mida veel? Vahvaid lapsi endid muidugi ka. Enne kui sai päeva teise poolega alustada, tuli ootamatult vahetada asukohta: tartumaa Tervisespordikeskusest oli kadunud elekter, aga kuidas ilma elektrita pilte vaadata? Niisiis sõidetigi Waide motelli. Päeva teisel poolel jaotati lapsed pooleks: Kui üks pool kuulas, mida oli Jaanusel nende piltide kohta öelda, siis teine pool mängis samal ajal loodusmänge. Iga pildistaja sai teada, millised pildid olid parimad ja mida võiks isegi fotokonkursile saata. Teine laagripäev oli meeliseks enamus poistele, kus päeva alustati seljakotimatkaga ning pärast Viti raja läbimist ja lõunasööki asuti teele Otepää Seiklusparki kus ronimisõpetusele järgnes see, mis poisse eriti paelus: Päris ise sai läbida oma eale vastava seiklusraja, aga ega tüdrukudki alla jäänud Tublid olid nii kõige pisemad kui ka need, kes kõige pikemale rajale pääsesid. Bussis tagasi sõites oli väsimus parajalt suur, nii, et silmad vajusid iseenesest kinni. Seljakotimatkal Viti rajal Ja parvega Emajõel Kolmandal päeval roniti bussi koos telkide, magamiskottide ja kõige muu vajalikuga, mis telkimiseks vajalik. Pärast hommikust fotojahti Vellaveres asuti teele Emajõe Suursoo keskusesse, mille külastus toimus koostöös Jõgeva-Tartu Keskkonnaametiga ja RMK Jõgeva-Tartu regiooniga. Kohale jõudes olidki meid juba ootamas parved Emajõel sõitmiseks. Aga ega parvedel niisama lustitud õpiti tegema õngi, et hiljem nendega kala püüda, kirjutati logiraamatut, mõõdeti Emajõe nähtavust ja veetemperatuuri. Tagasi telkimiskohale jõuti üsna hilja. Samal ajal, kui käis telkide püstitamine valmis ka kosutav õhtusöök. Kuigi päev oli pikk jõuti veel kala küpsetada, mängida mänge ja külakiigel kiikuda. Kui aga telki minek oli, magasid kõik üsna pea magusat und. Hommikul said varajasemad ärkajad asuda meisterdama. Kui hilisemad ärkajad telgist välja ronisid oli nii mõnelgi valmistatud oma pastakad ja traadist loomad. Pärast hommikuputru ja laagri mahavõtmist asuti matkateele Emajõe Suursoo matkarajale, kus elevust tekitas sookoll Unnuk, kes end kogu aeg peitis, kehastudes vahepeal ka üsna laste sarnaseks. Matkarajalt tagasi tulles valmistati pilliroost vilepilli ning mängiti lugusid, püüti kala ja peeti maha võistlus veepallide viskamises. Ja oligi buss kohal ning läbi see 2-päevane telkimislaager saigi. Aitäh Elole, Riinule ja Heidile, kes 2-päevase programmi läbiviimise oma kanda võtsid ning Jürile, kes meid kaks päeva vajadusel lahkesti abistas. Looduslaagri viimane päev algas mullaelustiku õppimisega. Juhendaja Külli Kalamehe abiga vaadati, kes elab sambla ja paku all, kes peidab end puujuure alla? Lastel pakkus suurt huvi putukaid uurida ja määramiseks purki koguda. Lõpuks sai iga meeskond lustakalt ka üht putukat mängida. Putukaretkele järgnes looduses ellujäämise õpetus, kus kõikidel tuli korjata tee äärest mürgiseid ja söödavaid taimi ning lõpuks õpiti selgeks kõige vajalikumad sõlmed. Aeg kulges nii kiiresti, et lõkke tegemise õppimiseni ei jõutudki, aga laagrilastel jääb siis ju midagi oodata järgmiselt looduslaagrilt igal juhul sai antud lubadus, et järgmisel aastal teeme seda kindlasti.

Matkalt tulles oli ees veel üks oluline tegevus iga laagriline sai endale mälestuseks kaasa meisterdada esimese päeva fotoga kaardi, rahakassa ja teadete hoidja, mis mõnel kandis kaelkirjaku ja mõnel sebra nime. Vahvad ja toredad mälestused kõik. Ja juba oligi käes hetk, kus tuli hakata nädalast kokkuvõtet tegema. Lõpuõhtule olid kutsutud ka emad-isad, et teada anda, mida kõike selle nädalaga teha jõuti. Tutvustav slaidiprogramm andis sellest hea ülevaate. Lastele jäid laagrist mälestuseks loodusraamat, ühine laagripilt ja tunnistus laagri läbimise kohta ning muidugi oma valmistatud asjad Kõige lõpuks oli tädi Annelil üks suur üllatus kastidesse peidetud imeilusad ja suured maasikad tervelt 5 suurt kasti, mis laagri lõpetuseks said kõikidele fotojahi võistkondadele söömiseks kenaks kingituseks. Ning oligi aeg minna emade ja isadega lõkkeõhtule, kus muuhulgas küpsetati lisaks vorstile toki otsas ka pannkooke ning söödi torti Ja läbi see VVV 2009 aasta looduslaager oligi. Suur tänu meie kasvatajatele Katrinile ja Ingridile ning Annelile, kes viis läbi fotojahi ja meisterdamised. Suured tänud rahastajale, SA KIK, tänu kellele see tore traditsioon jätkuda sai. Ning erilised tänud OÜ-le Kindel Käsi Unipihast, kes maasikad meie looduslastele kinkis. Ja muidugi saime me kõik juurde uusi teadmisi sellest salapärasest ja samas nii tuttavast loodusest VVV looduslaagri lapsed just selline lõbus seltskond see oligi! VVV Õuesõppe õppeprogrammide kogumikku saab tellida, kirjutades meilile sihtasutus@vvvs.ee. Kogumik on üles ehitanud sarnaselt meie õppeprogrammidele, kus teadmiste omandamine on põimitud vahetu kogemuse saamisega loodusest mängude ja õpetlike ülesannete kaudu. Kogumikule lisavad väärtust fotod ning huvitavad vahepalad ja vahetud kogemused õpetajatelt ja lastelt. Enamik kogumiku mahust on erinevad õppeprogrammid, kus iga programmi esimesest osast leiate programmi tutvustuse õpetajale-juhendajale, millele on lisatud erinevad looduses läbiviidavad mängud, ülesanded ja katsed. Õppeprogrammi teine osa koosneb töölehest või programmi kirjeldusest. Kogumik on koostatud selliselt, et nii mängud kui ka töölehed on kergesti paljundatavad. Meie soov on, et lapsed tunneksid rõõmu looduses olemisest ja omandaksid teadmisi vahetu kogemuse ja tunnetuse kaudu. Õuesõppe õppematerjalide kogumiku väljaandmist rahastasid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV loodus- ja kunstilaager toimub 12.-14. augustini Laager toimub Elva puhkepiirkonnas. Kahjuks on kohad laagrisse täis. Loodus- ja kunstilaagri läbiviimist rahastavad VVV SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem info telefonil 5088359. Vapramäe loodusmaja detailplaneering kehtestati Nõo Vallavolikogu otsusega nr 244, 5. märtsil 2009. SA on oma kodulehel avanud lingi http://www.vvvs.ee/?476, kust leiate kogu vajaliku info Vapramäe loodusmaja planeeringu ja strateegilise mõjude hindamise läbiviimise kohta. Keskkonnamõju hindamise läbiviimist toetas Piirkondliku arengu kavandamise programm. Juunikuus toimus Vapramäe Loodusmaja katastriüksuse mõõdistamine, Vapramäe Loodusmaja projekt valmis maikuus. FOTOKONKURSI MÄRKA MIND! 2008 B vanuseklassi teine auhind Foto: Merit Eensoo

Foto pealkiri: Särasilm _ VVV lõppenud projektid _ Juunikuus lõppes projekt: Õppeprogrammid Matemaatika looduses. Projekti raames valmisid õppeprogrammid "Matemaatika looduses" 3-le vanuseastmele: Lasteaed I kl sügis; I kl kevad-ii kl sügis; III kl kevad IV kl sügis Valminud õppeprogrammid vastavad kooliprogrammidele. Õppeprogrammid on kättesaadavad internetis www.keskkonnaharidus.ee ja www.vvvs.ee. Projekti raames viidi esmalt läbi 3 pilootprogrammi, milles katsetati valminud programme ning seejärel pärast täiendamist 11 õppeprogrammi Matemaatika looduses. Õppeprogrammides osales kokku 284 last ja 23 õpetajat/kasvatajat. Pilootmatkal osalenud Nõo Põhikooli klassiõpetaja Kulla Saar: Meie klassi kõige värskemad kogemused on matemaatikaprogrammist Vapramäel. Programmis oli kasutatud väga mitmekesiseid ja osalt klassitööst erinevaid õpetamis- ja kinnistamismeetodeid. Hästi läbimõeldud on kiiresti erineva hulga rühmade moodustamine (erinevat värvi nimekaardid/kleepsud nimekaartidel). Õpilastele meeldis kindlasti asjaolu, et kogu tegevus on üles ehitatud ka väikesele võistlusmomendile, kuigi kiita said nii kiiremad kui ka veidi pikaldasemad ülesannete täitjad. Täringumäng oli laste vaieldamatu lemmik. Nii põnev oli otsida oma õiget numbrit ja veel põnevam oli lahendada ülesandeid, mis sest, et esialgu näis kividest ruudu tegemine lausa võimatu tegevusena. See oli üks tore päev! Ei seganud vihmgi mitte üks raas, sest sellel korral oli juhendajal kohe vihmaloits võtta ja suurte puude all vihmavarjus loodusega seotud mängki varuks. Lapsed kirjutasid programmist aga järgmiselt: Siin ma mõõdan meetreid. Muidugi meeldisid mulle teised mängud ka. Aga see mõõtmine meeldis mulle kõige rohkem. See oli hästi lõbus päev! (Risto) Mulle meeldis see, et lugeda sai ja toredaid ülesandeid täringumängus. (Hain) Mulle meeldis matemaatikaprogrammis täringu mäng. Tahaksin seal nüüd iga päev käia. (Patrick) Mulle meeldis matemaatika programm. Kõige rohkem meeldis mulle see, kui me tegime ussi.(merlyn) Projekti toetas KIK. Juulikuus lõppes Vabaühenduste Fondi poolt rahastatud projekt Arengustrateegia samm jätkusuutlikkuse suunas. Projekti eesmärgiks oli kaasajastada Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse arengustrateegia. Projekti raames toimus 3 tööseminari ja 1 arengustrateegiat tutvustav seminar. Arengustrateegia valmis paljude aktiivsete inimeste ühistööna. VVV SA tänab kõiki, kes strateegia valmimisse oma panuse andsid. Kolme tööseminari jooksul laekus sihtasutuse edaspidiseks arenguks palju häid ja toredaid ettepanekuid. Arengustrateegia koostamist konsulteeris Rivo Noorkõiv OÜ-st Geomedia.

Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond. _ VVV temaatilised ja seiklusmatkad, ekskursioonid Elva Puhkepiirkonnas VVV SA pakub välja mitmeid temaatilisi matku ja seiklusmatkade pakette ning erinevaid huvitavaid võimalusi looduses nii suurtele kui väikestele tähtpäevade pidamiseks. Mida kujutavad endast matkapaketid: Loe kilokaloreid, Muistsete eestlaste jaanipäeva jälil või Saatus on nagu lillkapsapea, mis kasvab võrselt igas suunas, saad teada, kui külastad meie kodulehekülge. Kui soovid pidada laste sünnipäevapidu looduse keskel, võid tutvuda meie sünnipäevapeode Mereröövlid aarete jahil või Väikese nõia sünnipäevapidu kirjeldustega. Uudsena pakume ka mitmeid seiklusi täiskasvanutele, kus teiste seas võib pidada nii aarete kui fotojahti. Romantikat ihkajatele pakume pakette Laternaga öises metsas ja Öine romantika Luke mõisapargis. Kui soovid täpsemalt tutvuda meie matkapakettidega, siis leiad need meie kodulehelt: http://www.vvvs.ee/?219. Küsi julgesti infot ka telefonilt 5088359. Kui soovid meie juures sisustada terve päeva, siis marsruudid ja pakkumised leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?445. VVV TEATED Käib VVV fotokonkurss Märka Mind - 2009!. Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil Märka mind! -2009. Osaleda saab kolmes vanuseklassis: Kuni 11 aastased 12-16 aastased 17 aastased ja vanemad Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, vajab eraldi märkamist. Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele. Auhinnad võitjatele antakse kätte konkursi lõpuüritusel 23. oktoobril 2009 Waide motellis. Internetihääletus toimub 5-15. oktoobrini 2009 internetileheküljel www.vvvs.ee/?484. Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Fotokonkursi tingimused leiad meie kodulehelt www.vvvs.ee/?484. Info telefonil 5254172 triinu@vvvs.ee või sihtasutus@vvvs.ee Ootame rohket osavõttu. Käib VVV suvine matkamäng peredele, seltskondadele, huvilistele Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/ leiad kogu vajaliku info, kuidas matkamängul osaleda. Matkamängul osalejad saavad kingituseks raamatud. Võitjale peaauhind, lisaks hulganisti huvitavaid auhindu. Millised on VVV matkamängu auhinnad, näed matkamängu kodulehelt rubriigist Auhinnad. VVV suvise hooaja matkamängu idee seisneb selles, et pakkuda seltskondadele, peredele, ja matkahuvilistele seiklusi ja avastamisrõõmu suvisel Eestimaal. Meie matkamäng kutsub avastama Elva puhkepiirkonda, sealseid matkaradasid ja huvitavaid paiku. Matkamängus saavad osaleda kõik huvilised. Osalemiseks on vaja veidi ettevõtmist: osalejad peavad külastama Elva puhkepiirkonda. Matkamängus osalemisel on oluline seikluslust ja osalemisrõõm. Lisatud juhendist matkamängu kodulehelt leiate kõik kontrollpunktid, mida aitab ära tunda foto kohast. Juhendis on lisatud pildi asukoht ja koordinaadid. Selleks, et meie teaksime, et te olete kontrollpunkti ülesse leidnud tuleb kogu seltskond saada pildile selliselt, et koht oleks žürii poolt ära tuntav.

Ootame matkamängus osalema rohkesti huvilisi. Info selle kohta, kuidas matkamängus osaleda, leiad Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/?571, kuid võid seda julgesti küsida ka telefonil 5088359 või meililt sihtasutus@vvvs.ee. VVV matkamängu toetab SA KIK. VVV SA koolitustesarja järgmine koolitus toimub 22.-23. augustil: 2-päevane õppematk mööda Elva Ürgorgu. Koolitust viib läbi Annereet Paatsi. Koolituse kohad on kahjuks täis. Koolituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV augustikuu matkapäev on laupäeval 29. augustil Vt. lisainfo http://www.vvvs.ee/?179 Algusega kell 15.00 toimub Aarete jaht Karijärvel. Aarete jahile oodatakse kõiki huvilisi otsima salapärast aaret. Matka kestus 3 tundi. Selga ja jalga aareteotsijale sobiv vihma-, pori- ja ronimiskindel riietus. Retkejuhid Lauri Toim ja Katrin Raadom. Registreerimine telefonil 56989658 (Katrin). Algusega kell 21.30 toimub laternamatk Vapramäel Meelte ja tunnete taimed. Maitse- ja lõhnataimed sumedas augustiöös. Kogunemine Vapramäe parklas. Retkejuhid Annereet ja Kristi Paatsi. Registreerimine telefonil 5206651 (Annereet). Mis on VVV matkapäevad? VVV matkapäevadel katsetavad VVV SA retkejuhid oma uusi matkapakettide ideid, valmistades matkad iseseisvalt ette. Kui ka sina tahad nende ideede katsetustes osaleda, siis kutsume sind osalema VVV matkapäevadel. Samas palume sul olla heatahtlik, sest mõnele retkejuhile võib see olla oma elu esimene matk. Matkapäevade matkagrupid on väikesed: enamasti mahub ühele matkale osalema 20-25 matkajat. Osalemine matkapäeva matkadel on TASUTA. Info VVV SA kodulehel http://www.vvvs.ee/?179 ja toodud telefonil 5254172. Matkapäevade läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV matkasarja 3. matk - jalgsimatk toimub laupäeval 15. augustil algusega kell 11.00 Alt-Laari linnamäe ümbruses. Kogunemine Alt-Laari parklas 10.45. Jälgi lisainfot meie kodulehel. Info ja registreerimine telefonil 5254172 või meilil sihtasutus@vvvs.ee. Kui soovid liituda meie listiga, kuhu saadame uudiseid ja teateid, siis saad seda teha meie kodulehel www.vvvs.ee Värsket infot meie tegemistest leiad VVV SA kodulehelt www.vvvs.ee VVV SA 2009 aasta ürituste kava leiad meie kodulehe aadressilt http://www.vvvs.ee/?48 VVVSA 2009 aasta matkapäevade kava leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?109 VVV SA 2009. aasta koolituste kava leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?48 VVV õppeprogrammid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?214. VVV matkapaketid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?219. Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus on mittetulundusühing, mis moodustati 1999. aastal. Asutajaliikmed on Nõo, Konguta ja Palupera vallad, Elva linn, Tartu Maaspordi Liit ja kolm eraisikut. Hiljem liitus Rõngu vald. Sihtasutuse eesmärk on Vapramäe, Vellavere ja Elva- Vitipalu maastikukaitsealade baasil kompleksse ja säästliku majandamisviisi kaudu puhkamisvõimaluste loomine, arvestades iga kaitseala omapära ja võimalusi. Sihtasutus propageerib rohelist mõttelaadi ja loodusvaimsust. Olulisel kohal SA tegevuses on loodushariduse edendamine piirkonnas.