Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes laulavad meie koolis ansamblites ja mudilaskooris. Eesmärk oli anda ülevaade regilaulu tekkest, laulmisest, selle sisust ja natuke koos laulda ja ise regivärsse sepitseda. Osalejate arv 20 õpilast. 2. Tunni sisu: 2.1 sissejuhatus räägin regilaulust, selle saamisest, ülesehitusest ja regilaulude laulmisest. Regilaul on nagu pilt. Kujuta ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Samamoodi oli ka lauluga. See hiiglasuur pilt, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti rahvalaul ehk regilaul. Regilaulu ülesehitus Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi teistsugune. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Regilaulu laulmine tuli inimese seest, tema mõtetest, tunnetest ja hetke olukorrast. 1
- kuulame regilaulu Kuusalu kihelkonnast Laulan lapsele Mina laulan lapseleni niikui parti pojaleni, suokurge kullaleni, emäteetre hellaleni. Mina laulan, lauda notkub, tua taga tammi notkub, pellulla pedajas notkub, aia ääres aaba notkub, kaevu juures kaski notkub, üle oue horsi notkub. - pärast kuulamist vestleme kuuldu üle: Millest laul rääkis? Kuidas sulle meeldis see laul? Kes laulis? Kas meloodia oli meeldejääv? Millistest sõnadest sa aru ei saanud? (sõnad, mis vajasid natuke tõlkimist suokurg, kullaleni, notkub, aaba, horsi) Regilaule on tuhandeid, neid on loodud kõigis paigus üle Eestimaa, kuid nad kõik on ehitatud üles väga sarnaselt. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda. Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole. Seetõttu, mida laiemaks oskab eeslaulja laulu ehitada, seda parem laulja ta on. Nii ehitabki laulutark oma laulu samm-sammult edasi. Pole tähtis, kuhu ta välja jõuab, vaid kui 2
palju ta saab igal sammul peatudes ja ringi vaadates näha ja imestada. Nii korrati ühte mõtet mitu korda, iga kord natuke teistmoodi sõnadega. Näiteks: Memm läks metsast marju tooma Kiigu, liigu kitsetalle, memm läks metsäst marju tooma. Pedäkäse pütiga, kadakase kapaga, vahtrapuuse vaadiga, künnäpuuse kühvligä, tammepuuse taldrekuga. Vahtrapuune vaat olli õlal, künnäpuune kühvli seljän, kadakane kapp olli kainlan, pedäkäne pütt olli seljän, tammepuune taldrek pää pääl. EÜS II 358 (77) < Kavastu v, Koosa k A. Liiv ja J. Raja < Mai Kübarsepp (1905). Igas regilaulus on peaaegu alati 8 silpi. Näiteks: mul on väike vellekene. Proovime ka ise leida regilaulust need kaheksa silpi. - ülesanne lastele: silbita regivärss (jagan igale lapsele paberilehe kuhu on kirjutatud regilaulu Harju-Jaani kihelkonnast Kiigelaul sõnad) Kiigelaul Üles, üles kiigekene, üles mööda õunapuida! Maha, maha, kiigekene, maha mööda marjapuida! (suuremad lapsed said kiiresti ja ilma vaevata oma ülesandega hakkama,, kõige pisematel oli asi keerulisem ja võttis rohkem aega ja vajasid õpetaja abi). 3
Millal lauldi laule? Lauldi koguaeg. Kuna sel ajal ei olnud inimestel raadiot, televiisorit, arvutit, siis pidid inimesed oma aega kuidagi sisustama ja oma elu huvitavaks muutma. Nii lauldigi toitu valmistades, koduseid toimetusi tehes, lauldi lastele. Laulud loodi vastavalt olukorrale. 2.2 Laulame ise Valisin lastega laulmiseks välja järgnevad laulud: - Kiige laul Harju-Jaani kihelkonnast Üles, üles kiigekene üles mööda õunapuida. Maha, maha kiigekene, maha mööda marjapuida. Mis mina leidsin üles minnes? Leidsin õuna õunapuista. Mis mina leidsin maha tulles? Leidsin marja marjapuista. - lugesime koos sõnad läbi - seletasin lahti võõrad sõnad ja tähendused nagu näiteks : puida, puista - laulu laulmine õpetajaga eeslaulja rollis - laulu laulmine mõne õpilasesga eeslaulja rollis (Regilaulude laulmine tuli lastel väga loomulikult välja ja oma üllatuseks nägin, et neile see väga meeldis. Kui veel mõned vääramad sõnad said ka lahti seletatud, siis ei tekkinud ka laulu sisust arusaamisega raskusi). 4
- Kassi ja hiire mäng Pilistvere kihelkonnast Meil oli kaval kassikene, hiirekera intsukene, püüab hiired põllu pealta, ajab rotid aida alta, vesihallid vilja seesta. Kass on kaval kargemaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga, kaval kassikene. (Seisime kõik ringis, rigi keskel oli hiir ja ringi ümber luusis kass. Lapsed hoidsid kätest kinni ja liikusid päripäeva ja laulsid (õpetaja oli eeslaulja), kui laul sai läbi, jäid lapsed seisma ja tõstsid käed üles. Nii tekkisid nagu väravad ja kass pidi hiire kinni püüdma. Lapsed said kiiresti mängust aru ja mäng pakkus neile palju lõbu, nii et taheti seda veel ja veel mängida) 2.3 Loome ise pisikese regilaulu Varem me rääkisime, et vanasti lauldi igasuguste tegevuste juures ja laul loodi vastavalt olukorrale. Meie proovime ka täna ühe väikese regilaulu luua. Kuna me koos õppisime regilaulust ja lausime, siis püüamegi teha ühe pisikese regilaulu laumisest, muusikas või sinu praegusest meeleolust. - laulame koos läbi ühise viisijupi millele lapsed loovad laulusõnad Viisiks valisin regilaulu Andke maad Iisaku kihelkonnast. 5
- laulusõnade mõtlemine - laulude esitlus kus iga laps saab olla eeslaulja rollis. Mõned laste loodud värsid: 1. Mul on väga hea tuju laulan sellest regilaulu. Mina tahan olla kodus, tahan teha palju süüa. (Anni) 2. Laulan, laulan muusikata. Õpin, õpin koolistaia Õpin ka veel eestikeelt ma Õpin, õpin õpemaie. (Ragne) (Osade laste regivärsse tuli natuke kohendada ja sättida sõnu nii, et tuleks 8-silbiline rida). 3. Kokkuvõte tunnist Lapsed võtsid teema väga hästi vastu ja ilmutasid suurt huvi selle vastu. Huvitav oli märgata, et selline regilaulude laulmine, nende laulude rütm nagu oleks inimesel kusagil sügaval sees, et kui laulma hakata, tuleb see nii loomulikult ja ilma igasugu pingutusteta. Sama saab öelda ka laulu loomise kohta lastel tulid väikesed regivärsid väga kenasti välja ja nende laulmine pakkus lastele suurt loomisrõõmu. Kui alguses oli tunne, et äkki tunduvad regilaulud laste jaoks igavad ja üksluised, siis oli hea näha, et tegelikult pakkus see neile huvi ja põnevust ning eriti meeldis neile see, et said ise laulu luua. 4. Analüüs Kuna ma ise ei olnud enne kursust pärimusmuusikaga eriti kokku puutunud ja see temaatika oli minu jaoks võõras, siis ei hakanud ma esimesel korral lastega midagi väga 6
suurt ja erilist tegema. Pigem püüdsin koos lasega ka enda jaoks avastada seda maailma mis mingis mõttes oli meie kõigi jaoks uus ja avastamist väärt. Kuna mul ei olnud võimalik otsida materjale mõnest arhiivist või teabekogust, siis otsisin laulud meie koolis olemasolevatest allikatest : õpikud ja Kooli Folkloori kogumik, Celia Roose. Laule mida valisin ei olnud eriti vaja mugavadada, töödelda. Ainukesena oli vaja lastele seletada lahti mõningad sõnu. Oma rõõmuks kogesin, et regialulud lastele väga meeldisid ja nende laulmine oli nende meelest vahva ja põnev. 7