!"!#$%!!&"'&%% (%%% )#%%& kobras@kobras.ee % %*+ + Asukoht (L-Est 97) X 6527895 Y 590083, ("'#!!--.!$ Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: Juhataja: Planeerija, vastutav spetsialist: Kontrollija: August 2015 TARTU URMAS URI TEELE NIGOLA REET LEHTLA
Üldinfo TÖÖ NIMETUS: ja Aiavilja tn T4 kinnistute detailplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Järvamaa, Paide linn, Tööstuse tn 34, Tööstuse tn 32, Karja tn 16, Karja tn 14, Aiavilja tn 14 ja Aiavilja tänav T4 kinnistud. Planeeritava ala suuruseks on ca 2,7 ha. TÖÖ EESMÄRK: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute liitmine, sihtotstarvete muutmine ja tootmishoone laiendamise jaoks ehitusõiguse määramine. TÖÖ LIIK: TELLIJA / KOHALIK OMAVALITSUS: Kontaktisik: HUVITATUD ISIK: Kontaktisik: TÖÖ TÄITJA: Projekti juht: Detailplaneering Paide Linnavalitsus Keskväljak 14 72711 Paide Marje-Ly Rebas Tel 383 8632, 508 2373 marje-ly@paide.ee Eesti Pagar AS Tööstuse 34 72720 Paide Ivo Kimmel Tel 507 7437 ivo.kimmel@eestipagar.ee Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 teele@kobras.ee Planeeringu koostajad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Kristofer Soop maastikuarhitekt-planeerija Kadri Kattai assistent Konsultandid: Kontrollijad: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu keskkonnatingimuste küsimustega tegelev spetsialist Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd - projekteerija Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija 2
Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma. 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379. 3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse teated: Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger Nr 1161/14. 3
SISUKORD 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK...5 1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID... 5 1.2. PLANEERINGUALA LAIENDAMISE ETTEPANEK... 5 1.3. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA... 5 1.4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS...5 2.1. ÜLDINFO... 5 2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED... 7 3. PLANEERIMISETTEPANEK...8 3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON... 8 3.2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK... 9 3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS... 9 3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE... 10 3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE... 10 3.6. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS... 11 3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED... 11 3.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD... 11 3.8.1. SADEMEVEE- JA REOVEEKANALISATSIOON... 12 3.8.2. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS... 12 3.8.3. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS... 13 3.8.4. SIDEVARUSTUS... 13 3.8.5. SOOJAVARUSTUS... 13 3.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS... 13 3.10. MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING NENDE ULATUS... 14 3.11. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE... 14 3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED... 14 3.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA... 15 3.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE JA RAKENDAMISE VÕIMALUSED... 15 4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE... 16 5. JOONISED... 17 5.1. ASENDISKEEM M 1 : 5 000... 18 5.2. OLEMASOLEV OLUKORD M 1 : 500... 19 5.3. PÕHIJOONIS 1 : 500... 20 5.4. TEHNOVÕRKUDE JOONIS 1 : 500... 21 5.5. PLANEERINGULAHENDUSE ILLUSTRATSIOONID... 22 4
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Paide Linnavolikogu 24.04.2014 otsus nr 21 Tööstuse tn 34, Tööstuse tn 32, Karja tn 14, Aiavilja tn 14 u algatamine ja Kobras AS, Paide Linnavolikogu ning Eesti Pagar AS vahel 2014. aastal sõlmitud kolmepoolne leping nr 7 2.12/14/108. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute liitmine, kruntide sihtotstarvete muutmine ja tootmishoone laiendamise tarbeks ehitusõiguse määramine. Arvestades vajadusega planeerida kinnistule sissesõidud, on detailplaneeringualas ka osa Tööstuse tn T1 ja Karja tn T1 maaüksustest. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 1.1. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid Paide Linnavolikogu 24.04.2014 otsus nr 21 Tööstuse tn 34, Tööstuse tn 32, Karja tn 14, Aiavilja tn 14 u algatamine ; Paide Linnavolikogu 19.06.2003 määrusega nr 15 kinnitatud Paide linna ehitusmäärus ; Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29 kehtestatud Paide linna üldplaneering aastani 2010, pikendatud Paide Linnavolikogu 18.12.2014. a määrusega nr 19 kuni 2017. aasta lõpuni; Solness OÜ. 2007. Tööstuse tn 34 kinnistu osa-ala ning Tööstuse tn 34 kinnistu ja Aiavilja tänava vahelise maa-ala detailplaneering. 1.2. Planeeringuala laiendamise ettepanek Detailplaneeringu ala on laiendatud Paide Linnavolikogu 16.10.2014 otsusega nr 91 ka Karja tn 16 kinnistule (katastritunnusega 56601:005:0280). Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. 1.3. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Detailplaneeringu alusplaaniks on Geodeesia SAR OÜ poolt koostatud Tööstuse tn 34 katastriüksuse ja selle lähiümbruse geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 25-2014, mõõdistatud 2014. aasta märtsis. Täiendav info tugineb Maa-ameti kodulehe andmetele. 1.4. Detailplaneeringu koostajad Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerijad Teele Nigola ja Kristofer Soop, assistent Kadri Kattai ning kontrollisid planeerija Reet Lehtla ja keskkonnaekspert Ene Kõnd. 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus 2.1. Üldinfo Planeeringuala asub Järva maakonnas Paide linna lõunaosas Tööstuse tänava, Karja tänava ja Aiavilja tänava vahelisel alal, aadressidega Tööstuse tn 34, Tööstuse tn 32, Karja tn 16, Karja tn 14, 5
Aiavilja tn 14 ja Aiavilja tn T4. Kinnistute seas leidub nii elamu- tootmis-, äri- kui transpordimaad, planeeringuala pindala on ca 2,7 ha. Planeeringuala asukoht on näidatud asukohaskeemil (skeem 1) ning täpsemalt joonisel 1. Skeem 1. Planeeringuala asukohaskeem. Planeeringuala on tähistatud sinise ringiga. Aluskaart: Maa-ameti geoportaal Paide Linnavolikogu poolt 2002. aastal kehtestatud Paide linna üldplaneering aastani 2010 järgne maakasutuse juhtotstarve on Tööstuse tn 34 kinnistul tootmismaa, Tööstuse tn 32 ja Karja tn 16 kinnistul elamumaa, Aiavilja tn 14 kinnistul tootmismaa, Aiavilja tänav T4 kinnistul transpordimaa ning Karja tn 14 kinnistul ärimaa. Detailplaneeringuga tehakse Tööstuse tn 32, Karja tn 16, Karja tn 14 ja Aiavilja tänav T4 kinnistute sihtotstarvete muutmise tõttu ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Alal kehtib Paide Linnavolikogu 2008. aastal kehtestatud Tööstuse tn 34 kinnistu osa-ala ning Tööstuse tn 34 kinnistu ja Aiavilja tänava vahelise maa-ala detailplaneering. Planeerimisseadus 24 lg 6 kohaselt muutub uue planeeringu kehtestamisega antud planeering planeeritava ala ulatuses kehtetuks. Planeeringualale ulatub osaliselt Aiavilja tänava ääres paiknevate elektri kõrgepingeõhuliinide kaitsevöönd (25 meetrit kummalegi poole õhuliinist) ning ala edelaosas elektri maakaabli kaitsevöönd (1 meeter liini äärmistest kaablitest). Planeeringuala piirinaabriteks on järgmised maaüksused: põhjas: Karja tänav T1 (katastriüksuse tunnus 56601:005:0076, transpordimaa 100%); 6
Tööstuse tn 30 (katastriüksuse tunnus 56601:005:0270, elamumaa 100%); idas: Reformimata riigimaa (EHAK kood 0566); Aiavilja tn 16 (katastriüksuse tunnus 56601:005:0054, elamumaa 100%); lõunas: Tööstuse tn 36 (katastriüksuse tunnus 56601:005:0610, ärimaa 100%); läänes: Tööstuse tänav T1 (katastriüksuse tunnus 56601:005:0035, transpordimaa 100%). Tööstuse 34 maaüksusel paikneb Eesti Pagar AS tootmishoone. Hoone lääneküljele on rajatud sõiduautode parkla, põhjaküljel paiknevad veoautode laadimiskohad. Sõiduautode parkimiseks kasutatakse ka hoone põhjakülje läänepoolset osa. Krundi põhjaosas paikneb kaarhall, mida kasutatakse seadmete ja aluste laona. Tööstuse tn 32 ja Karja 16 kinnistute puhul on tegemist elamumaaga. Mõlemalt kinnistult on hooned planeeringu koostamise ajaks lammutatud, aga katastriüksustel on säilinud endiste eramute juurde kuulunud kõrghaljastus. Karja tn 14 (sihtotstarve 100% ärimaa) ja Aiavilja tn 14 (sihtotstarve 70% tootmismaa, 30% ärimaa) kinnistute puhul on tegemist tühermaaga. Aiavilja tänav T4 kinnistu on oma sihtotstarbelt transpordimaa, ent reaalsuses samuti tühermaana seisev ala. Krunti ümbritseb ca kahe meetri kõrgune metallvõrgust piire, mis on juurdepääsukohtades varustatud väravatega. Samasugune väravaga piire eraldab ka kaarhalli ja tootmishoone ümbrust. Tööstuse 34 kinnistu on suures osas kõvakattega, haljastus paikneb vaid kinnistu lääneosas paikneva parkla ja piirde vahel, kuhu on istutatud harilik hobukastan, ning maaüksuse edelanurgas. Tööstuse tn 32, Karja tn 16, Karja tn 14 ja Aiavilja tn 14 on valdavalt murukattega. Planeeringuala põhjaosas paiknevatel elamumaadel paikneb mitmesugust kõrghaljastust enamjaolt on tegemist viljapuudega. Ala on valdavalt tasase reljeefiga. Absoluutkõrguste vahemik on 60,59-61,78 m. Suurim kõrguste erinevus ilmneb tootmismaa ja elamumaa piiridel. Planeeringualal loodusvarasid ja kultuurimälestisi ei esine. Olemasolevast olukorrast annab ülevaate olemasoleva olukorra joonis (joonis 2). 2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Paide linna keskus paikneb planeeritavast alast kirdes, jäädes ca 1 km kaugusele. 7
Põhjast, lõunast ja läänest piirneb ala suuremahuliste ühe- või kahekorruseliste tootmis- ja ärihoonetega. Hooneid on kruntidel valdavalt mitu, fassaadimaterjalideks on ümbruskonnas krohv, tellis ja plekk, katusekattematerjaliks valdavalt eterniit. Lähikonnas paiknevad piirded on valdavalt osaliselt läbipaistvad võrkaiad, leidub ka betoonpiiret. Põhja suunas paiknevate tootmishoonete ja planeeringuala vahele jääb vahtraalleega ääristatud Karja tänav ning üks elamumaa krunt, kus paikneb kahekorruseline eramu. Ida suunas piirneb planeeringuala lageda tühermaa ja selle ääres kulgeva Aiavilja tänavaga. Tühermaal on tänava äärde istutatud noortest puudest koosnev allee. Teisel pool tänavat paiknevad kolme- ja viiekorruselised korterelamud. Planeeringuala kaguküljele jäävad vanad madalad garaažid ning planeeringuala lõunaküljel paiknevas Tööstuse tn 36 kinnistu hoones tegutseb puidutöökoda. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid planeeringuala naabruses ei paikne. Lähim piirkonnas tegutsema hakkav ohtlik ettevõte on JetGas OÜ Paide veeldatud maagaasi jaam, mis asub aadressil Tööstuse 13b. Planeeringualale on võimalik pääseda nii Tööstuse kui ka Karja tänavalt. Paide Linnavolikogu 2002. aasta määrusega kehtestatud Paide linna üldplaneering aastani 2010 kohaselt on planeeringualast põhjas paiknevale Karja tänavale ette nähtud perspektiivne kergliiklustee. Karja tänava ja Aiavilja tänava nurgale on üldplaneeringu kohaselt kavandatud perspektiivne tankla. Üldplaneeringu andmetel on planeeringualast ida suunas jääva elamuala elanike tihedus suurim, sellele järgnevad põhjasuunas paiknev elamuala ja lõunas paiknev elamuala, mille elanike tihedus on planeeringuala ümbritsevatest elamualadest madalaim. Lähim elamu on planeeringuala naabruses paiknev Tööstuse tn 30 eramu, lähim suurem elamuala paikneb ca 150 meetri kaugusel idasuunas. 3. Planeerimisettepanek 3.1. Planeeringu kontseptsioon Planeeringuga kavandatakse olemasolevale Tööstuse tn 34 krundil paiknevale tootmishoonele laiendust. Tootmisprotsessis tekkiva müra puhvriks on planeeringuala äärtesse ette nähtud haljasribad. Lihtsustamaks kaubaautode liiklemist, on planeeringuala põhjaossa ette nähtud ulatuslik manööverdamisala. Sissepääsuvõimalus nii Tööstuse kui Karja tänavalt võimaldab samuti kaubaautodel kergemini liigelda. Hoonestusala määramisel on arvestatud, et hoone ala naabruses olevat elamut ei varjutaks. Laohoone jaoks on pakutud välja alternatiiv ehitada see juurdeehitisest eraldi paiknevale hoonestusalale. 8
3.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vastavalt Planeerimisseaduse 9 lõikele 7. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tööstuse tn 32 ja Karja tn 16 elamumaad, Karja tn 14 ärimaa, Tööstuse tn 34 ja Aiavilja tn 14 tootmismaad, Aiavilja tänav T4 transpordimaa (skeem 2). Detailplaneeringuga nähakse ette Tööstuse tn 32, Karja tn 16, Karja tn 14 ja Aiavilja tänav T4 kinnistute liitmist ja nende sihtotstarvete muutmist 70% tootmis-, 30% laohoone maaks. Skeem 2. Vasakul väljavõte kehtivast üldplaneeringust, paremal üldplaneeringu muutmise ettepanek. Tumesinise viirutusega on tähistatud tootmismaa, lilla viirutusega ärimaa, kollase viirutusega elamumaa ja laia musta viirutusega üldmaa sihtotstarbega alad. Aiavilja T4 on määratud transpordimaaks 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringuga. 3.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõigus Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek liita Tööstuse tn 34, Tööstuse tn 32, Karja tn 16, Karja tn 14, Aiavilja tn 14 ja Aiavilja tänav T4 kinnistud üheks krundiks. Loodava krundi kasutamise sihtotstarveteks on planeeritud 70% tootmishoone maa ja 30% laohoone maa. Liitmise teel loodava krundi andmed on esitatud põhijoonisel (joonis 3). Krundile on planeeritud ehitusõigus, mis võimaldab olemasolevat Tööstuse tn 34 krundil paiknevat tootmishoonet laiendada. Planeeritud hoonestusalad on toodud põhijoonisel (joonis 3). Laohoone tarvis on loodud alternatiivne hoonestusala (hoonestusala B), mis võimaldab laohoone osa põhihoonest eraldi ehitada. Sel juhul tuleb põhihoone mahtu vähendada, suurim lubatud ehitusalune 9
pindala on krundil 14 685 m². Planeeritud hoonete maksimaalne katuseharja kõrgus maapinnast on põhihoonel hoonestusala A1 ulatuses kuni 10 meetrit, kui tegu on tootmis- või abihoone osaga, tehnoloogiliste seadmete puhul on lubatud kuni 17,5 meetrit. Hoonestusala A2 ulatuses võib ehitada hoone katuseharja kõrgusega kuni 17,2 meetrit. Hoonestusalal B on maksimaalne lubatud katuseharja kõrgus 6 meetrit. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määrusele nr 78 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on hoonete kasutamise lubatud otstarbeks määratud toiduainetetööstuse hoone (15514), toiduainete laohoone (12521), külmhoone (12525) või muu laohoone (12529). Karja tn 14 ja Aiavilja tn 14 kinnistuid Tööstuse tn 34 krundist eraldav piire on ette nähtud likvideerida. Krundi ehitusõigusest ja krundile seatud kriteeriumidest annab ülevaate põhijoonis (joonis 3) ning sellel paiknev ehitusõiguse tabel. 3.4. Krundi hoonestusala piiritlemine Hoonestusala määramisel on arvestatud, et hooned paikneksid krundi piiridest ja üksteisest vähemalt nelja meetri kaugusel, mis tagab hoonete vahel vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusele nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded vähemalt kaheksa meetri laiuse tuleohutuskuja. Samuti on arvestatud, et planeeritud hoone ei varjutaks naabruses paiknevat eramut ning planeeringuala kirde- ja kagunurgas oleks vajadusel võimalik ümber hoone manööverdada päästetöid teostavatel sõidukitel. Krundi maksimaalne lubatud ehitusalune pindala on 14 685 m². 3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele Ehitiste esileulatuvad osad peavad paiknema oma kinnistu piires. Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale. Piirete tüüp ja värvilahendus ning värvipasside andmine hoonetele tuleb lahendada ehitusprojekti mahus. Uued hooned peavad moodustama naaberaladega ühtse tervikliku lahenduse, kasutades piirkonnale iseloomulikke materjale. Ehitiste arhitektuurinõuded on toodud tabelis 1. 10
Tabel 1. Arhitektuurinõuded ehitistele Välisviimistluse materjalid Katusekalle ja tüüp Piirded Viimistluses tuleb kasutada kaasaegseid kestvaid viimistlusmaterjale nagu profiilplekk, krohv, kivi- ja puitmaterjalid, klaas jt või nende kombinatsioonid. Keelatud viimistlusmaterjalid on ümarpalk, plastvooder, viimistlemata plekk või viimistluseta väikeplokk. Katusekatte materjalina on lubatud kasutada kivi-, bituumen- või plekkmaterjale. Soovituslik on mitte kasutada imiteerivaid materjale. Lubatud on 0-45, lame-, kald- või kaarkatused. Piirete kõrgus võib olla maksimaalselt 1,6 meetrit. Piire peab olema osaliselt läbinähtav. Tüüp ja värvilahendus täpsustakse ehitusprojektiga. 3.6. Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale on kavandatud lisaks olemasolevatele juurdepääsudele Karja ja Tööstuse tänavalt üks täiendav juurdepääs Tööstuse tänavalt planeeringuala loodeosas, mis võimaldab kaubaautodel alal mugavamalt manööverdada. Põhjapoolsemate juurdepääsuteede planeerimisel on arvestatud vähemalt kaheksa meetriste pöörderaadiustega, et võimaldada kaubaautode manööverdamist. Turvalisuse eesmärgil võib juurdepääse krundile väravatega piirata. Parkimine ja kauba laadimine lahendatakse krundisiseselt. Selleks on planeeritud 8 laadimisplatsi kaubaautodele ja 30 sõiduauto parkimiskohta töötajate ja klientide jaoks. Graafiliselt on juurdepääsude ja parkimise lahendus kujutatud põhijoonisel (joonis 3). 3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Krundi äärtesse on ette nähtud kõrghaljastus. Selleks on planeeritud nelja meetri laiused haljasribad puuridade jaoks. Planeeringuala idaserva on kavandatud 2,5 meetri laiune haljasala, kuhu on ette nähtud kõrged põõsad (4 5 m). Planeeringuala loodenurgas tuleb säilitada olemasolevad krundi servas paiknevad viljapuud, mis toimivad puhvrina. Planeeritud kõvakattega ala alla jääv olemasolev haljastus on ette nähtud likvideerida. Haljastuslahendus on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 3). Lume vallitamisel tuleb vältida selle sattumist haljasribadele, et puittaimi ei kahjustataks. 3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada vastavate projektidega. Hoonete alla jäävad tehnovõrgud on ette nähtud likvideerida. Tehnovõrkude täpsem paiknemine on toodud joonisel 4. Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused planeeringuala ulatuses on antud tabelis 2. 11
Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites Sademevee kanalisatsioonitoru 439 + 4* Keskpingekaabel 30 + 274* Madalpingekaabel 155 * planeeringualast väljaspool paiknev tehnovõrgu osa 3.8.1. Sademevee- ja reoveekanalisatsioon Sademevee kanalisatsioon on planeeritud vastavalt Paide Linnavalitsuse poolt koostatud tehnilistele tingimustele. Ulatuslike haljasribade puudumise tõttu pole sademevee immutamine võimalik, ning maaüksuse sademevesi tuleb kanaliseerida. Tööstuse tn 32, Tööstuse tn 34 ja Karja tn 16 kinnistute sademevesi on ette nähtud kanaliseerida Tööstuse tänava sademeveetrassi. Võimaluse korral säilitatakse olemasolev sademeveekanalisatsiooni ühendus. Arvutuslik sademevee kogus, mis planeeritavalt krundilt Tööstuse trassi jõuab, on 20 minutilise vihmahoo korral ligikaudu 143 l/s. Aiavilja tn 14 ja Karja tn 14 kinnistute sademevesi on kanaliseeritud Paide Haldus SA-le kuuluvasse Mündi sademeveetrassi. Mündi sademeveetrassi pikenduse teostusjoonis on planeeringu koostamise ajal tegemisel, planeeringu joonistel on lähtutud trassi ligikaudsest asukohast. Mündi trassi kanaliseeritava sademevee koguseks on arvestatud ligikaudu 58 l/s 20 minutilise vihmasaju korral. Juhul, kui Mündi tn trass ei suuda sinna suunatud sadevett vastu võtta, on lubatud lisaks projekteerida Aiavilja tn 14 kinnistu ulatuses reformimata riigimaale sademevee immutamiseks rajatud kraavi pikendus. Sealjuures tuleb arvestada, et kraavi rajamine ei pruugi tagada infiltratsiooni. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud, välja arvatud immutamiseks mõeldud kraavi reformimata riigimaal. Tööstuse tn 34 hoonel on olemas ühendus reoveekanalisatsiooniga Tööstuse tänava kaudu. Planeeringuga säilitatakse olemasolev kanalisatsiooniühendus, mahtude suurendamist ei kavandata. Vajadusel on hoonestusala alla jääv reoveekanalisatsiooni trass planeeritud kulgema hoonestusala ümber. Endise Tööstuse tn 32 maaüksuse kanalisatsioonitrass on ette nähtud likvideerida. 3.8.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus Planeeringualal säilib olemasolev veeühendus Tööstuse tänavalt. Planeeringuga veetarbe suurendamist ei kavandata. Lähimad olemasolevad tuletõrjehüdrandid asuvad planeeringuala ääres Tööstuse tänaval, ca 200 m kaugusel Mündi ja Tööstuse tänava nurgal, ca 250 m kaugusel Tööstuse tn 26 maaüksuse läheduses ja ca 350 m kaugusel Karja tänaval. Tuletõrjehüdrantide asukohad on toodud planeeringu situatsiooniskeemil (joonis 1). Karja tänaval on planeeringuala äärde ette nähtud täiendav tuletõrjehüdrant (joonis 4). Hoonete kavandamisel tuleb arvestada tulekustutusvee vooluhulgaga 15 l/s. 12
3.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Rapla-Järva Regiooni 27.10.2014 tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 224923. Kinnistule on planeeritud alajaam, millest ulatub tootmishoonesse keskpingekaabel. Toitealajaamaks on PAIDE I 35/10 alajaam, jaotusalajaam on ühendatud Kooperatiivi:PA1 toiteliiniga. Elektriühendus on planeeritud ka hoonestusalale B. Välisvalgustus on ette nähtud lahendada hoonete külge kinnitatud valgustitega. 3.8.4. Sidevarustus Sidevarustus on planeeritud vastavalt Eesti Telekom Aktsiaselts 21.11.2014 tehnilistele tingimustele nr 23489427. Detailplaneeringuga säilitatakse olemasolev Tööstuse tn 34 sideühendus Tööstuse tänava äärsest kaablikaevust. Samuti säilitatakse planeeringuala Karja tn poolses osas läbiv Tööstuse tn 30 elamu õhukaabelliin. 3.8.5. Soojavarustus Planeeringuala paikneb kaugküttepiirkonnas ning planeeritaval krundil säilib olemasolev kaugkütteühendus. 3.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Prügikonteinerite asukohad tuleb määrata hoonete projektiga. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Tootmistegevusest tulenev müra ei tohi ületada seadusega ette nähtud normatiive. Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid 5 lg 5 p 2 ei tohi tootmistegevusest tulenev müra ületada elamualade välisterritooriumitel päeval 55 db ja öösel 40 db. Hoonete puhul on soovitatav kasutada ehituslikke müra takistamise võtteid. Tööstuse tn 30 kinnistu vahetusse lähedusse pole püsimüraallikaid kavandatud. Juhul, kui tootmistegevusega tekitatud müra ületab normatiivides sätestatud müratasemeid, tuleb rajada Tööstuse tn 30 kinnistu ja tootmisala piirile müratõkkesein. Müratõkkeseina projekteerimine peab toimuma koostöös Tööstuse tn 30 kinnistu omanikuga. Projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnoseadmetest tulenev müra ei tohi ümbruskonnas paiknevatel elamumaadel ületada päeval 50 db ja öösel 40 db. Soovitatav on paigutada tehnoseadmed eluhoonetest võimalikult kaugele ning suunata müra elamualadest eemale. 13
Tootmishoonete saasteaineid väljutavad korstnad, ventilatsiooniavad ja torud ning muud saasteallikad peavad vastavalt välisõhu kaitse seadusele 66 lg 2 jääma naabruses paiknevatest eluhoonetest vähemalt 50 meetri kaugusele. Eesti Geoloogiakeskus OÜ kaardirakenduse andmetel on planeeringuala radoonitase 30-40 kbq/m 3, mis jääb standardis EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine toodud ruumiõhu normväärtuse piiresse. 3.10. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualale ulatub osaliselt elektriõhuliini kaitsevöönd (25 meetrit liini teljest). Sellest tulenevalt määratakse krundile servituut liini valdaja kasuks. Planeeringualal paiknevate elektri maakaabelliinide kaitsevöönd on äärmistest kaablitest üks meeter. Lisaks paikneb krundil planeeritava alajaama kaitsevöönd (kaks meetrit alajaama seinast). Samuti ulatub planeeringualale Aiavilja tänava kaitsevöönd (kümme meetrit teemaa piirist), Tööstuse ja Karja tänava kaitsevööndit on varasemalt kehtinud planeeringuga vähendatud 0 meetrini. Vastavalt Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded määruse 28 on tee kaitsevööndis keelatud takistada jalakäijate liiklemist ja vastavalt 29 peab maa omanik seal võimaldama talihooldetöödeks vajalike lumetõkete, -vallide, -kraavide paigaldamist. Planeeringualal kulgeva soojatorustiku kaitsevöönd on kaks meetrit, mille ulatuses määratakse krundile servituut liini valdaja kasuks. Planeeringualal paiknevate vee-, ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on olenevalt torustiku läbimõõdust ja paigaldussügavusest kaks kuni kolm meetrit. Olulisemate piirangute ulatused on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4). 3.11. Servituutide vajaduse määramine Servituudi seadmise ettepanek tehakse krundil paikneva elektriõhuliini kaitsevööndi ulatuses ja reformimata riigimaale planeeritud keskpingekaabli ulatuses liini valdaja kasuks Lisaks määratakse servituut maa-aluse soojustorustiku kaitsevööndi ulatuses torustiku valdaja kasuks. Graafiliselt on servituudiettepanekuga ala kajastatud tehnovõrkude joonisel (joonis 4). 3.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Hoonete külge kavandatud valgustus tagab piirkonnas hea nähtavuse ning vähendab kuritegevuse riske. Kvaliteetsest materjalist hooned ja piirded loovad turvalise atmosfääri. Tootmisala võib täies ulatuses piirdega teistest maaüksustest eraldada, mis takistab ebasoovitavate isikute krundile pääsemist. 14
3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama seda tekitanud krundi igakordne omanik. 3.14. Planeeringu elluviimise ja rakendamise võimalused Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Liitujal lasub kõikide liitumisest tulenevate kulutuste kandmise kohustus. Juhul, kui Paide Haldus SA näeb sademeveetrassiga liitumisel ette täiendavaid tegevusi (nt suubla pikendamine), lasub investeeringute kohustus liitujal. 15
4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 3. Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus / kinnistu nimetus ja tunnus Kooskõlastuse tingimused või seisukoht Nimi ja amet 12.02.2015 Elektrilevi OÜ Rapla-Järva regioon Kooskõlastus nr 7907164072 (asub planeeringu lisades lk 20). Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 18.02.2015 AS Eesti Telekom Kooskõlastus nr 23824178 (asub planeeringu lisades lk 23). 05.03.2015 SA Paide Haldus Kooskõlastatud e-kirjaga (asub planeeringu lisades lk 33). 31.03.2015 AS Paide Vesi Kooskõlastatud e-kirjaga (asub planeeringu lisades lk 36). 02.04.2015 OÜ Pogi Kooskõlastatud e-kirjaga (asub planeeringu lisades lk 37). 07.05.2015 Päästeameti Lääne päästekeskus 08.05.2015 Terviseameti Põhja talitus Kooskõlastatud kirjaga nr 7.2-3.4/1973-4 (asub planeeringu lisades lk 38). Kooskõlastatud teatud tingimustel (asub planeeringu lisades lk 40). 05.08.2015 Järva Maavalitsus Kooskõlastatud kirjaga nr 7.- 1.3/1396 (asub planeeringu lisades lk 46). Paide Linnavalitsus Priit Mägi Alvar Kluust Andrus Tull, nõukogu esimees Paul Binsol, tootmisjuht Andres Alusalu, juhatuse liige Alari Tõnissoo, juhataja Natalja Võželevskaja, SKB juhataja direktori ülesannetes Virve Toode, maasekretär maavanema ülesannetes 16
5. Joonised 17