VÄLISVÕRGUD. VEEVARUSTUS,TULETÕRJEVEEVARUSTUS, OLMEREOVEE- JA SADEVEEKANALISATSIOON 1 Üldosa... 2 1.1 Sissejuhatus... 2 1.2 Süsteemide kirjeldus... 2 1.3 Kinnistu arvutuslikud vooluhulgad... 3 1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid... 3 2 Majandus-joogiveesüsteem... 4 2.1 Veevarustuse allikas... 4 2.2 Veemõõdusõlm... 4 3 Tuletõrjeveevarustus... 4 3.1 Maapealse teleskoopse soojustatud tuletõrjehüdrandi TTMP paigaldus... 4 3.2 Tuletõrjehüdrandi drenaazitoru paigaldus... 5 3.3 Tuletõrjehüdrandi tähistamine... 5 3.4 Tuletõrjehüdrandi korrashoid... 5 4 Olmereovee- ja sadeveekanalisatsioon... 6 4.1 Olmereoveekanalisatsiooni eelvool... 6 4.2 Sadeveekanalisatsiooni eelvool... 6 4.4 Sadeveekanalisatsioon. Sadeveekanalisatsiooni pumpla... 6 4.2 Pumpla, pumpla korpus ja ankurdus... 7 5 Kanalisatsiooni välisvõrgud... 9 5.1 Torustike materjal... 9 5.2 Kaevik... 9 5.3 Tasanduskiht... 9 5.4 Torustike paigaldus ja kaeviku täide... 9 5.5 Hüdraulilised katsetused... 11 6 Jäätmekava... 11 1
PEATÜKK: VÄLISVÕRGUD. VEEVARUSTUS, TULETÕRJEVEEVARUSTUS, OLMEREOVEE- JA SADEVEE- KANALISATSIOON 1 ÜLDOSA 1.1 SISSEJUHATUS Käesoleva projekti osa seletuskirjas kirjeldatakse Kohtla-Järve linnas, Järve LO-s, Järveküla teel paikneva Vironia Kaubanduskeskuse juurdeehituse välisveevarustuse, - tuletõrjeveevarustuse ja -kanalisatsiooni lahendusi põhiprojekti staadiumis, vastavalt Eesti Standardile EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt. Projekti eesmärgiks Vironia Kaubanduskeskuse veega varustamine, kanaliseerimine ning selle katuse ja parkla pealt kogutavate sadeveete ärajuhtimine. Käesolevas projektis käsitletava hoone veevarustuseks, kanaliseerimiseks ning selle parkla kui ka katuse pealt kogutavate sadeveete ärajuhtimiseks kasutatakse nii olemasolevaid, kui ka uusi insener tehnilisi välisvõrkusi, uued võrgud on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. Käesoleva projektiga käsitletud hoone välisveevarustuse, -tuletõrjeveevarustuse - kanalisatsiooni ja -sadeveekanalisatsiooni projekteerimisel on lähtutud järgmistest andmetest: - arhitektuursed alused - rajatava hoone asukoht: Kohtla-Järve linn, Järve LO, Järveküla tee - OÜ Järve Biopuhastuse poolt edastatud tehnilised tingimused kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise torustike projekteerimiseks nr. 9-3.1/330 - Geodeetiline alusplaan koos kaevude uurimisega. Töö nr.ge- 087-2012, koostatud GeoNik OÜ poolt - Humana Grupp OÜ poolt koostatud vertikaalplaneerimine 1.2 SÜSTEEMIDE KIRJELDUS Välisvõrgud kinnistu piirides: - majandus joogivesi - tuletõrjevesi - olmereovesi - sadevesi 2
1.3 KINNISTU ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD NR. Süsteem Arvutuslik sekundiline vooluhulk, Qa, l/s vesi olmereovesi, sadevesi VEEVARUSTUS Max tunnine vooluhulk, Qhm, l/s Ööpäevane vooluhulk, Qd, m3/d 1 Olmeveevarustus (V1) 2 Hoone olmereoveekanalisatsioon (K1) 3 Arvutuslik sademetevesi katuselt (SK) 4 Arvutuslik sademetevesi parkla pealt (SK) Vt. sisevõrkude projekt KANALISATSIOON Vt. sisevõrkude projekt 62,0 59,0 Max 10,0 Max 10,0 1.4 KASUTATAVAD NORMID JA ABIMATERJALID Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel: - EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine - EVS 843:2003 Linnatänavad - EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon - EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk - Eesti Standard EVS 811:2012. Hoone ehitusprojekt - EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt - EVS 812 Ehitiste tuleohutus (osad 1-7) - EVS 865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus - Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded - Hoone Tehosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud, RIL 77-1990 3
2 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM 2.1 Veevarustuse allikas Ol.oleva hoone juurdeehituse veevarustust tagatakse ol.oleva hoone olemasolevast veesisendist ja ühendust tehakse hoone sees peale olemasolevat veemõõdusõlme. Juurdeehituse teenindavale veevarustuse torustikule hoone sees nähakse ette sulgarmatuur. Veevarustuse liitumispunktiks on punkt A ühisveevärgi torustiku ja kinnistu Järveküla tee 50 tuletõrje sisendi ühendamise kohal. Liitumispunktis tuleb paigaldada veekaev läbimõõduga min D 1500 mm. Kaev peab olema monoliitsest või monteeritavast raudbetoonist. Kaevus paigaldada sulgarmatuur majandus-joogiveetorstikule (De63 mm) ning sulgarmatuur ja tagasilöögiklapp tuletõrjeveetorustikule, mis teenindab hoone sisemist ja välist tuletõrjeveesüsteemi. Veekaevu kõrgus sõltub ol.olevate veetorude paigaldussügavusest, mida uuritekse tööde käigus. 2.2 VEEMÕÕDUSÕLM Vironia Kaubanduskeskuse veetarbimise mõõtmiseks on mõeldud teha Kaubanduskeskuse ol.oleva veemõõdusõlme veemõõtjaga. Täpsema info veemõõdusõlme kohta vt. hoone sisevõrkude projektis. 3 TULETÕRJEVEEVARUSTUS Vironia Kaubanduskeskuse juurdeehituse sisemine tuletõrjeveevarustussüsteem lahendatakse ol.oleva hoone tuletõrjeveesüsteemi basil (täpsem info hoone sisevõrkude projektis). Eraldi välist tuletõrjeveetorustikut juurdeehituse sisemise tuletõrjeveesüsteemi teenindamiseks ei ole ette nähtud. Väline tulekustutusvesi (20 l/s) saadakse projekteeritavast maapealsest hüdrandist. Projekteeritava maapealse hüdrandi veega varustamine toimub ol.olevast Vironia Kaubanduskeskuse tuletõrjeveevarustuse toitetorust, milleks on maa sisse paigaldatud tuletõrjeveetoru De 110. Projekteeritava maapealse hüdrandi ühendamiseks ol.oleva välise tuletõrjeveetoruga kasutatavale torule esitatavad nõuded: - torustiku rõhutaluvus peab vastama PN 10-le - tuletõrjeveetorustik peab olema kasutuskõlblik olenemata aastaajast. 3.1 Maapealse teleskoopse soojustatud tuletõrjehüdrandi TTMP paigaldus Väljapoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele. Veetrassist tehakse väljavõte kas torukolmiku või torusadula abil vastavalt vajamineva kauguseni. Maapealne tuletõrjehüdrant paigaldatakse pinnasesse hüdrandil märgitud tasemeni, mis on tähistatud valge-punase märkeribaga, kus on kiri MAAPINNATASE. Maapinnale jäävad ühendusliitmikud ja spindlipikenduse ülahülss, mida katab lukustatav punasest plastikust kate. Maapealse tuletõrjehüdrandi automaattühjenduklapp tuleb ühendada 4
komplekti kuulava drenaažitoruga, millega tagatakse püsttorus oleva vee eemaldamine peale siibri sulgemist. Tuletõrjehüdrandi paigaldamisel tuleb drenaažitoru paigaldada killustiku sisse nii, et peale siibri sulgemist oleks tagatud püsttoru tühjenemine veest. Tuletõrjehüdrandi ümbrus täita liiva või kivideta pinnasega ning tihendada. Hüdrandi ümbruse täitmist jätkata kuni hüdrandi ülemisel serval oleva valge-punase märkeribani, kus on kiri MAAPINNATASE. Hüdrandi pikkuse arvestamine: mõõta vahemaa (mm-tes) tuletõrjehüdrandiga ühendatava toru tsentrist maapinnani (mõõt Hm). Seejärel arvutada vajalik tuletõrjehüdrandi pikkus H. H=Hm+200 mm (tellimiseks vajaminev tuletõrjehüdrandi pikkus). Saadud number ongi sobiva tuletõrjehüdrandi pikkus mm-tes. 3.2 Tuletõrjehüdrandi drenaazitoru paigaldus Tuletõrjehüdrandi komplekti kuulub plastikust drenaažitoru ja selle otsik. Drenaažitoru tuleb paigaldajal enesel tuletõrjehüdrandi külge kinnitada, kuna see võib muidu hüdrandi külge paigaldatuna transpordi käigus vigastada saada. Drenaažitoru paigaldus toimub järgmiselt: plastikust drenaažitoru koos selle muhvotsaga surutakse tuletõrjehüdrandi PE-põlve küljes olevale automaattühjendusklapi plastikust ülemineku peale. Drenaažitoru fikseerub automaatselt. Lõpuks tuleb drenaažitoru keerata ümber tuletõrjehüdrandi ja ümbritseda killustikuga nii, et selle kaudu oleks tagatud võimalikult hõlbus hüdrandist vee äravool peale hüdrandi siibri sulgemist. Drenaažitoru ümbritsemiseks ei tohi kasutada liiva, kuna see ummistab drenaažitoru lühikese aja vältel ära nii, et drenaažitoru lakkab töötamast. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et torustiku rajamisel torustikku sattunud liiv jms võivad tühjendusklapi ummistada ning see ei pruugi sulguda. Sellisel juhul on vaja klapp eemaldada ja puhastada. 3.3 Tuletõrjehüdrandi tähistamine Tuletõrjehüdrant tähistatakse viidaga, milleks on valge tausta ja punase äärisega tahvel mõõtmetega 200x300 mm, millel on tuletõrjehüdrandi võtme punane kujutis ja mustad tähised. Tähised tuletõrjehüdrandi viidal on järgmised: 1) üleval vasakus nurgas tuletõrjehüdrandi tüübi tähis; 2) üleval paremas nurgas tuletõrjehüdrandiga ühendatud veetorustiku läbimõõt millimeetrites; 3) tuletõrjehüdrandi võtme kujutise vasak või parempoolse käepideme all viida kaugus tuletõrjehüdrandist meetrites vastavalt vasakule või paremale; 4) tuletõrjehüdrandi võtme kujutise all viida kaugus tuletõrjehüdrandist meetrites viidast ette; 5) all keskel tuletõrjehüdrandi registreerimisnumber. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse spetsiaalselt tuletõrjehüdrandi kattel selleks ettenähtud tahvliletuletõrjehüdrandi viit kinnitatakse kattele neetide abil. 3.4 Tuletõrjehüdrandi korrashoid Tuletõrjehüdrandi ja viida korrasoleku eest vastutab veetorustiku valdaja. Veetorustiku valdaja kõrvaldab hüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise ja kasutamise käigus avastatud puudused vastavalt vee võtmise teenuselepingus 5
sätestatud ve avarii likviseerimise korrale, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul pärast puuduse avastamist või puudustest teada saamist. Hüdrandi kasutamisest koolitamise ja väljaõppe otstarbel teavitatakse veetorutiku valdajat, päästetöödega mitteseotud eesmärgil on lubatud kasutada hüdranti ainult veetorustiku valdaja loal. Hüdrandile tagab pideva juurdepääsu krundi või maatüki omanik, valdaja või kasutaja. Hüdrandi remontöödest teatab veetorustiku valdaja päästeasutusele vähemalt viis päeva enne tööde algust. Muudest muudatustest tuletõrjeveevarustuse süsteemis tevitab veetorustiku valdaja päästeasutust koheselt. Päästeasutus teatab iga järgneva kuu 15 kuupäevaks veetorustiku valdajale eelmise kuu jooksul toimunud hüdrandi kasutamisest. Hüdrandi kasutamise kohta koostatakse akt. Pärast hüdrandi kasutamist selle kasutamiseelne seisukord taastatakse. Rikete tekkimisel teavitatakse koheselt veetorustiku valdajat. 4 OLMEREOVEE- JA SADEVEEKANALISATSIOON 4.1 Olmereoveekanalisatsiooni eelvool Käesoleva põhiprojektis käsitletava hoone juurdeehituse olmereovesi kanaliseeritakse Kohtla-Järve linna ühisreoveekanalisatsiooni kontrollkaevust läbi isevoolse Ø160mm torustiku baasil. Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktiks on ol.olev kanalisatsioonikaev KK-1(joonisel märgitud ol.olev kanalikaev). 4.2 Sadeveekanalisatsiooni eelvool Vironia Kaubanduskeskuse juurdeehituse katuse pealt ning parkla pealt kogutud sadeveed juhitakse kinnistu piirides paiknevasse ol.olevasse sadeveekanalisatsioonikaevusse (joonisel märgitud ol.olev sadeveekaev). Kuna tehniliste tingimuste järgne lubatav sadevee vooluhulk on 56 l/s ning ärajuhtimist vajav sadevee vooluhulk on palju suurem (lisaks projekteeritavale juurdeehitusele ja parklale on olemas ol.oleva hoone katuselt äravool ning ol.oleva parkla pealt kogutud sadeveed), projektiga nähakse ette sadevee kogumistiik. Sadevee kogumistiik on mõeldud sadevee kogumiseks ja nende ärajuhitava vooluhulga ühtlustamiseks. 4.2.1 Sadeveekanalisatsioon. Sadevee pumpla. Sademevee arvutusäravool juurdeehituse katuselt (sadeveelehtritega teenindav pindala): - Q SK;katus = 62 l/s Sademevee arvutusäravool juurdeehituse parkla pealt: - Q SK;katus = 59 l/s Sadeveelehtriga hoone katuselt kogutakse hoonesisestesse isevoolsetesse sademetevee torudesse ja püstikutesse. 6
7 Katuste sademeveed juhitakse hoone siseselt sademekanalisatsiooni kahe väljaviiku kaudu välissadeveekanalisatsiooni. Parkla sademeveed on juhitud vertikaalplaneerimisega restkaevudesse, sealt kontrollkaevudest läbi koos katuse pealt kogutud sadeveega kogumistiiki. Kogumistiigile on projekteeritud kaks väljalaskmistoru, millede otsal on tagasivooluklapp ning üks äravoolutoru. Äravoolutoruga juhitud sadevesi suubub sadevee pumplakaevusse. Pumplakaevusse suubuva äravoolutoru otsale on ette nähtud tagasivooluklapp De 200 ja sulgarmatuur. Pumplakaevus on kaks pumpa üks nendest on reservpump. Pumplast surutakse sadeveed kontrollkaevusse (survetoruga De110 PN10) ja sealt isevoolsena kontrollkaevusse, mis on ka projekteeritava sadeveekanalisatsiooni liitumispunkt. Pumpla komplekteeritakse kahe paralleelse sadeveepumbaga. Pumpla korpusena on kasutatud iseankurduvat pirnkujulist pumplakaevu D1550/800. Sadeveetorustik, mida rajatakse külmumispiirist kõrgemale (kõrgem kui 1m maapinnast toru ülemise servani) peab olema soojustatud soojustusplaatidega. Lisaks soojustusplaatidele liikluspiirkonnas sadeveetorud tuleb katta liikluskoormust hajutatavate betoonplaatidega. Betoonplaatide mõõdud ja koormused arvutab välja konstruktor. 4.2.2 Pumpla, pumpla korpus ja ankurdus. Sadeve pumplana on pakutud Ester pumpla, mis on iseankurduva korpusega kompaktpumpla. Selle kerakujulisustagab nõuetekohase paigaldamise korral pinnase tõstejõudude(pinnasevesi) 1,45 kordse ületamise maapinna vastassuunaliste jõudude poolt (pinnase oma raskus, kaldpinnale mõjuv raskusjõud ja kaevu seinale mõjuv hõõrdejõud). Tänu kaevu kindlale fikseerimisele pinnasesse ei kandu nimetatud jõud edasi kaevuga ühendatud torustikele. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutisele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasusele. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest miinimum A2. Pumpla luugistik Pumplatel kasutatavad luugid peavad võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Ester pumplal on plastluuk, Ø800 mm. Pumplates kasutatavad materjalid ja konstruktsioon a) Pumba kiirühendussiinid roostevabast terasest torud AISI 304 b) Tõstekett roostevabast terasest silmaga 6x18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust) c) Survetorustik -roostevaba teras, miinimum AISI 304. d) Äärikühendused - roostevaba teras, miinimum AISI 304. e) Redel - roostevaba teras, miinimum AISI 304 Redeli toru min.ø33,7 samm h=300mm astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistav.
f) Teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal peab olema kuumtsingitud terasest. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldamiseks. Teenindusplatvormi konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. g) Siibrid kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. h) Tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. i) Poldid, mutrid, seibid. Polt -roostevaba teras, miinimum A2, Seib- roostevaba teras minimum A2. Muttererimessing DIN 934. j) Õhutustoru materjal - PE Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast min. 700mm. Õhutustoru läbimõõt min. DN100. k) Käepidemed- roostevaba teras, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm, ø42,4mm. l) Silindrilises pumplas peab olema plastist või rv-terasest AISI 304 survekustusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale. m) Survetorustik peab olema suletav pumpla seest, survetorustikule paigaldatava sulgarmatuuriga n) Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). o) Survetorustiku läbiviigud. PE- plastist korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva ja seina kluge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. p) Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada montaažimuhvid. r) Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid. s) Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. Juhtimis- ja elektriseadmed Kõik elektriseadmed peavad rahuldama asjaomase ametkonna nõudeid ning paiknema sobivas (nt. tilgakindlas, plahvatuskindlas) kestas. Kõrgepingeseadmetele ei tohi kõrvalised isikud juurde pääseda. Kogu elektriseadmestik peab olema korralikult maandatud ja pikes eest kaitstud. Lülituskilbid ja mootorite juhtimiskeskused peavad olema moodulkonstruktsioonis. Iga vooluahel peab olema täielikult eraldatud. Igal pumbal peab olema eraldi käiviti. Pumpade juhtimiskilpides peavad olema kaitsmed, mis peatavad pumba, kui vaakum imitorus katkeb või voolamine muutub ebanormaalseks. Juhtimissüsteemid peavad välistama pumpade liiga sagedase seiskamise ja käivitamise või lülitada tööpumbalt umber varupumbale. 8
Vajadusel peab ajutise generaatorijaoks ette nägema lülititega varustatud ühenduse. Mõõteseadmed Pumpla mõõteseadmete (nt. Veetaseme, vooluhulga, rõhu, pöörlemissageduse, pinge, voolutugevuse,..), töö-/varupumpade töösoleku näiturete vajadust määrab tellija. Mõõteriistade näite, häiresignaale ja juhtimiskäske võidakse edastada eemal asuvasse kaugjuhtimiskeskusesse või keskusest. Häired ja juhtimine Pumpla komplekteeritakse juhtautomaatikaga koos heli ja valgusalarmiga. Klemmliistule tuuakse välja releekontaktid järgmiste häiretega: 1. Pinge kadu või ebasümmetria sisendis (selle veasignaali edastamiseks on vajalik akutoitega kommunikatsiooniseade) 2. Mootori kaitse rakendumine 3. Avariitase kaevus Pumba juhtimine toimub tasemeanduriga. 5 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldunõuded on vastvalt RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Kanalisatsiooni torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutates uusi standartidele ja normidele vastavad kanalisatsioonitorusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. 5.1 Torustike materjalid Olmereoveekanalisatsioon on projekteeritud vaba-voolsena. Projekteeritud vabavoolse kanalisatsiooni välisvõrk rajatakse PVC väliskanalisatsiooni torudest Ø110..160 SN8. Kaevudena kasutatakse plastist teleskoopkaeve Ø 400/315 mm nt. Pipelfe POLAR. Krundisisene sajuveekanalisatsioon on projekteeritud vabavoolsena ning osaliselt ka ülepumpamisega. Sadeveekanalisatsioonitorudena kasutatakse polüpropüleenist valmistatud sadeveekanalisatsioonitorud. Nt. Pipelife Stark PP SN8 ja survetoru PE 100 De110 PN10. Kontrollkaevuna kasutatakse plastist teleskoopkaevu Ø 560/500 mm nt. Pipelfe PE. 5.2 Kaevik Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõutele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnase vee taset (vajaduse korral pinnasevee alandamine), kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, 9
10 mis tagab ohutu tööde korraldamise. Avakaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja toestatud kaevikul 1.0 m. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltuge andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vahemalt 150 mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. 5.3 Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tehakse tasanduskiht liikluspiirkonnas kõikidele torustikele liivast, kruusast või killustikust. Alla 200 mm torude korral suurim lubatud fraktsioon ei või ületada 20 mm. Killustikku võib kasutada torude korral, mille de>=110mm ja killustiku fraktsioonisuurus ei tohi seejures ületada 16mm. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Tihendusaste tuleb määrata mõõtmise teel. 5.4 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistaja juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaasest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne torude paigaldamist kontrollitakse, et toru kaevik ja tasanduskiht vastaks projektile. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele. Toru paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt. Torud paigaldatakse nii, et nad kogu pikkuses toetuvad tihendatud tasanduskihile. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe või muu liini-osa madalamast otsast. Torud paigaldatakse ühtlase kaldega, et muhvid jääksid vastu voolusuunda. Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustamise eest seniks kuni esmane täide on tehtud. Algtäide. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitstsvatele nõutele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö
esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide. Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Lõpptäide liikluspiirkonnas teha kas liivaga või tihendatava, mittekülmakerkelise mineraalse pinnasega. Kivide mõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 95% tiheduseni või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Kui torustik paigaldatakse väljaspoole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku lõplikuks täitimeks väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon on sama mis liikluspiirkonnas. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. 5.5 Hüdraulised katsetused Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77-1990) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimisel toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Projekteeritud ja paigaldatud hoone kanalisatsioonisüsteem peab vastavalt standardile EN1451 vastu pidama 0,5 baarisele rõhule(1 bar = 10,2 mvs) Isevoolsed torustikud tuleb töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Videos tuleb näidata filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus ja muu filmimisseadme poolt võimaldatav informatsioon. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Karakteristik Nõue Testi parameetrid Testi meetod veetihedus lekkevaba veesurve kestvus 0,5 bar-15 min EN 1053 11
6 JÄÄTMEKAVA Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida vastavat Tallinna jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. NR. Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus 1 Kasvupinnase eemaldamine olmereoveekanalisatsiooni torustiku, vastavalt sadeveekanalisatsiooni m² vajadusele torustiku, drenaazi ning tuletõrjeveevarustuse torustiku paigalduseks 2 Kaeviku kaevamine olmereoveekanalisatsiooni torustiku, sadeveekanalisatsiooni torustiku tuletõrjeveevarustuse torustiku paigalduseks ning m³ vastavalt vajadusele Kasvupinnast kasutatakse ehitusobjektil haljastustöödeks. Objektil sorteerida ja sobiv osa kasutada kohapeal tagsitäiteks. Mittesobiv pinnas vedada ladustamispaika. 12