Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest kogu riigi ulatuses. Selline mudel omab samasugust riikliku tähtsust nagu muud üleriigilised ruumiandmekogud (geodeetiline võrk, kataster, põhikaart) ja selle kasutusala on tunduvalt laiem vaid kaardistamisest. Maa-amet on asunud uurima vajadusi ning võimalusi sellise mudeli koostamiseks ning soovib käesoleva küsimustikuga haarata võimalikult palju potentsiaalseid kasutajaid mudeli spetsifikatsioonide väljatöötamisse. Lisaks on küsimustik vajalik ressursside (tähtajad, maksumus, partnerid) hindamiseks ja planeerimiseks. Vastamisel palun Teil lähtuda reaalsetest vajadustest, mitte põhimõttest anda igaks juhuks kõige suuremad täpsused jms. Antud valdkonna probleemid on keerulised ning täpse mudeli koostamine ei ole odav ja kindlasti mitte mõne kuu või aasta küsimus. Samuti on tarbijate vajadused erinevad. Seega püsides reaalsuse piirides loome eeldused, et saame parima võimaliku resultaadi (mudeli) väikseimate kulutustega (raha ja aeg). Loodame, et leiate aega järgnevale küsimustikule vastamiseks, kuna sellest sõltub, kas ja milline saab olema loodav kõrgusmudel. Ootame teie vastuseid hiljemalt 01. juuliks k.a. Küsimustik on saadaval ka elektroonilisel kujul. Lugupidamisega, Urmas Männama Peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Täiendav informatsioon: Peep Krusberg Tel: 6650 621 E-mail: peep.krusberg@maaamet.ee Lembit Tamme Tel: 6650 619 E-mail: lembit.tamme@maaamet.ee
Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Käesolevas küsimustikus kasutatakse järgmiseid mõisteid. Kõrgusmudel mingi reaalse geograafilise pinna (maapind, merepõhi jms) selline mudel, mis võimaldab mudeli igas punktis (horisontaalse ja vertikaalse koordinaadi järgi) kindlaks teha pinna kõrguse väärtuse (vertikaalne koordinaat). Numbrilisel (arvuti-) kujul on tegemist digitaalse kõrgusmudeliga (Digital Elevation Model, DEM). Edaspidi on käsitletavaks objektiks digitaalsed kõrgusmudelid e. lühidalt mudelid. Küsimustikus eristame maapinna digitaalset kõrgusmudelit ja maakatte digitaalset kõrgusmudelit. Mudeli esituskujudena on praktikas kasutusel kõrgusrastrid ja kolmnurkmudelid. Maapinna digitaalne kõrgusmudel kõrgusmudel, milles mudeli pinnaks on puhas maapind, so. ilma metsa ja ehitisteta (Digital Terrain Model, DTM). Maakatte digitaalne kõrgusmudel kõrgusmudel, milles mudeli pind moodustub maapinnast ja sellel asuvatest objektidest (ehitised, mets) (Digital Terrain Model, DTM). Kõrgusraster kõrgusmudeli esituskuju, milles kõrguste väärtused on esitatud regulaarse võrgu punktides, mis asetsevad võrdse sammu tagant mõlema telje (x, y) suunas. Kolmnurkmudel kõrgusmudeli esituskuju, milles mudel koosneb ebakorrapäraselt paiknevatest kõrguspunktidest mis on ühendatud sirgjoontega nii, et need jooned moodustavad kolmnurgad (Triangulated Irregular Network, TIN). Iga küsimuse juures on teretulnud täpsustavad märkused, kommentaarid jms., vajaduse korral eraldi lehel. Maa-amet kasutab küsitluse tulemusi ainult asutuse siseselt kokkuvõtete tegemisel ning edasise tegevuse planeerimisel. Laekunud vastuseid ilma vastaja eelneva nõusolekuta ei avalikusta. 1. Mudeli täpsus Mudeli täpsusnõudeid on võimalik väljendada kahel viisil: kõrgusjoonte ja kõrgusrastri abil. Kõrgusjooned on tavapärasem ja nendele esitatavate nõuete abil on täpsust kirjeldada parem siis, kui mudeli väljundiks on kõrgusjooned kaardil. Täita võib kas ühe või teise variandi, või ka mõlemad. Juhul kui kasutate (on võimalik kasutada) erineva täpsusega mudeleid, siis palume anda soovitavad täpsusklassid prioriteetsuse järjekorras koos rakendus(t)ega, milles seda kasutate (rakendused kirjeldage p. 4 all, siin kasutage palun p. 4 all rakendustele omistatud jrk. numbreid) ja orienteeruva tähtajaga (kohe, mis aastaks, mitme aasta pärast, vms), mis ajaks vaja. 1.1. Kõrgusjooned Kaardi mõõtkava Kõrgusjoonte samm Kõrgusjoonte vertikaalne viga 1:2000 0.5 0.12 1:5000 0.5 0.12 1:5000 1 0.25 1:5000 2 0.6 1 : 10 000 1 0.25 1 : 10 000 2 0.6 1:10 000 2.5 0.75 1:20 000 2 0.6 1:50 000 5 1.25 1.2. Kõrgusraster A. Kõrgusrastri horisontaalne resolutsioon kõrgusrastri punktide vaheline kaugus (punkti samm) mõlema telje suunas. Vajaduse korral andke ka prioriteedid, rakendused ja tähtajad analoogiliselt p.1.1. Horis. resol. 0.5 1.0 2.0 5.0 1
10.0 20.0 25.0 50.0 B. Kõrgusrastri punktide vertikaalne täpsus. Vert. täpsus 0.1 0.2 0.5 1.0 2.0 5.0 1.3. Piirkonniti erinev täpsus Mudeli koostamisel on üheks võimalikuks variandiks kasutada olemasolevaid andmeid (nivelleerimine ja reljeefi mõõdistamine). Kahjuks on nimetatud andmed erineva täpsusega ja mitteühtlase katvusega. Eriti kehv on olukord metsaga kaetud aladel, kus olemasolevaid andmeid (kombineeritud mõõdistamine ja nivelleerimine) on vähe või need on ebatäpsed (stereomõõdistamine). Kas olete nõus, et mudel (selle esimene versioon) koostatakse piirkonniti erineva täpsusega ja mida edaspidi täpsustatakse (jah/ei, kommentaarid): 1.4. Maapinna või maakatte kõrgus Kõrgusandmestiku kogumise mittekontaktsed meetodid (stereofotogrammeetria, laserskaneerimine) ei tarvitse anda tõeseid andmeid maapinna kõrguse kohta (metsased ja, hoonete alla jäävad alad) Kas soovite kindlasti maapinna kõrgusmudelit, või teid rahuldab ka maakatte kõrgusmudel: 2. Mudeli kattuvus Terve Eesti mudeliga katmine on aeganõudev ja kindlasti on erinevatel piirkondadel erinev prioriteetsus. Kui võimalik, andke piirkondade (maakond, suurem objekt vms) kaupa ja periood või aasta, kuidas soovite mudelit oma käsutusse saada: 3. Andmemudel ja -formaat 3.1. Milline peaks olema kõrgusmudeli primaarne andmemudel, kas kõrgusraster või kolmnurkvõrk: 3.2. Oma organisatsiooni sees kasutatav kõrgusmudeli formaat (formaadid) või kasutatav(ad) tarkvara(d): 2
3.3. Millistes standardformaatides olete võimelised andmeid vastu võtma: 3.4. Väljundprodukt. Kas rahuldab valmis standardprodukt (standardproduktid), st. kokkulepitud täpsusega ja formaadis kõrgusraster või kolmnurkvõrk, või soovitakse ka tellimustöid (nt. kõrgusjooned etteantud sammuga ja punkti tihedusega, generaliseeritud andmed, pinnakalde ja kalde suuna andmed jms): 4. Kõrgusmudeli kasutamine oma organisatsiooni sees 4.1. Võimaluse korral kirjeldage rakendusi, milles kõrgusmudelit kasutatakse või plaanitakse kasutama hakata. Palun kasutage siin rakendustele antud jrk. numbreid p. 1.1, 1.2.A ja 1.2.B all rakenduste prioriteetide järjestamisel: Jrk. Nr. 1 2 3 4 5 Rakendus 4.2. Kas oskate hinnata oma suhtumist valmis mudelisse, kui selle spetsifikatsioonid (eelkõige täpsus) ei vasta Teie nõudmistele (organisatsioon ei hakka mudelit kasutama, hakkab kasutama väiksemat täpsust nõudvates rakendustes vms.): 4.3. Kas olete ise loonud kõrgusmudeleid; kui jah, siis mis täpsusega, mis esituskujul (kõrgusraster või kolmnurkvõrk) ja mis meetoditega (tarkvara) tehtud: 5. Lisaproduktid (kaasnevad produktid) Kõrgusmudelit on võimalik koostada mitmesuguste meetoditega, millega võib kaasneda muid produkte. Näiteks laserskaneerimise abil on võimalik kaardistada ka metsa kõrgust ja veesügavust (teatava sügavuseni) või radarmõõdistamisega teha kindlaks ka taimestiku koosseisu ja biomassi. 5.1. Kas Teie organisatsioon on teadlik sellistest (analoogilistest) võimalustest ja oleks huvitatud nende kasutamisest: 5.2. Milline oleks sobilik meetod või meetodid (fotogramm-meetria, laser, radar), milleks kasutataks, soovitavad täpsused: 3
5.3. Kas soovite lisainformatsiooni kõrgusmudelite koostamise erinevate meetodite ja nendest tulenevate lisavõimaluste kohta? 6. Koostöö Ettepanekud ja arvamused koostöö kohta. 6.1. Soov osaleda spetsifikatsioonide väljatöötamisel: 6.2. Algandmete tarnimine (olemasolevate organisatsiooni siseste andmete andmine projekti käsutusse), milliseid andmeid omate, täpsus: 7. Ettepanekud, täiendused, kommentaarid: 8. Kontaktandmed Nimi Amet Asutus Aadress Telefon Faks E-mail Täiendav informatsioon: Peep Krusberg Tel: 6650 621 E-mail: peep.krusberg@maaamet.ee Lembit Tamme Tel: 6650 619 E-mail: lembit.tamme@maaamet.ee Täname! 4