Supluskohad on suveks valmis Punakivi rand ootab puhkajaid. Foto: Indrek Mäeküngas Probleem kopteri müraga Jõelähtme jõe uuendusprojekt Tulekul muusikal Merineitsi Mis on Kamishibai teater? Pumpelektrijaam rajatakse Paldiskisse Tähistatud Laheranna supluskoht Nii Pirita kui Jägala jões on head supluskohad. Fotod: Merike Metstak Laherannas asuv populaarne Punakivi supluskoht on suveks valmis. Merike Metstak Eelmisel aastal korrastas vald ranna, sõelus supluskohas liiva ning paigaldati riietuskabiin ja tualett. Meri on toonud talve jooksul palju liiva randa ja tänavu kaevatakse riietuskabiin liiva seest välja. Laheranna supluskohas teenindavad puhkajaid ka jäätisemüüjad, sest vastav luba on valla poolt väljastatud. Loo aleviku ujumiskohas Pirita jõe ääres on olemas riietuskabiin ja tänavu tellis vald sinna ka WC. Lisaks eelnimetatud supluskohtadele saab puhata Haapse rannas, mida hoiab korras RMK. Kõikidesse supluskohtadesse paigaldatud ka prügikastid ja tellitud regulaarne tühjendamine. Loodetavasti leiab rannas tekkinud prügi oma koha prügikastis ja rannad püsivad kenasti suvitajatele puhtad. Ilmatargad pakuvad erinevaid prognoose, kuid ilm.ee sõnul on oodata valdavalt üsna päikesepaistelist keskmise õhusoojaga või soojapoolset juunit, sajab normaalselt. Juuliks hoiatatakse, et Eestist põhjas on jätkuvalt ülekaalus kõrgrõhkkonnad, kuid meil tuleb valmistuda vahelduvaks ilmaks. Ka juuli tõotab tulla igas mõttes normilähedane. Augustis jõudvat Eestisse suhteliselt palju madalrõhkkondi, mis toovad jahedat merelist õhku ja vihma. Temperatuur on kokkuvõttes üsna tavaline, kuid vähese paikesepaiste tõttu on päevad jahedad. Sajab veelgi rohkem, kui sel aasta keskeltläbi sajuseimal kuul tavaks. Kostivere Kooli Talent 2016 Jõelähtme kiriku olukord Koolide ja lasteaedade lõpetamised Kostivere Lasteaed 27. mai kell 16.00 Lasteaed Neeme Mudila 31. mai kell 16.00 Loo Lasteaed Pääsupesa 3. juuni kell 17.30 Neeme Kooli lõpuaktus 1. juuni kell 18.00 Loo Keskkooli 9. klassi lõpuaktus 21. juuni kell 12.00 Loo Keskkooli 12. klassi lõpuaktus 21. juuni kell 15.00 Kostivere Kooli 9. klassi lõpuaktus 17. juuni kell 16.00 Kostivere Kooli tublide tunnustamine 2. juuni kell 8.30 Kostivere Kooli pidulik vastuvõtt (koos vanematega) 2. juuni kell 18.00 Loo Keskkooli 1. klassi pidulik lõpetamine (koos vanematega) 31. mai kell 18.30 20.00 Loo Keskkooli 2. 12. klassi parimate õpilaste pidulik vastuvõtt 2. juuni kell 18.30 20.00 Muutus bussiliikluses Seoses õppeaasta lõpuga on Jõelähtme koolid palunud viimastel koolipäevadel siseliinide sõiduplaanide muutmist. 02.06.2016 sõidavad bussid välja: Loo kooli juurest kell 13.15 (J6, J7, J8 ja J9) Kostivere kooli juurest kell 11.00 (J7, J9 ja J13) Kuusalu kooli juurest kell 11.00 (J12) 03.06.2016: jõuavad bussid Loo kooli juurde kell 9.45 (J3, J5, J14 ja J15) sõidavad bussid välja Loo kooli juurest kell 12.00 (J6, J7, J8 ja J9) Jõelähtme siseliinidel on teenindus peatatud 06.06. 31. 08.2016. Mototreki meistrivõistlused Muudatused bussiliikluses Kultuurikalender
2 Volikogu veerg Art Kuum Volikogu esimees ui tavapäraselt käib volikogu koos kord kuus iga kuu teise K täisnädala neljapäeval, siis viimasel ajal on lisandunud mitmeid erakorralisi volikogu istungeid. Märtsis on volikogu liikmed pidanud kogunema kaks korda ja mais koguni kolm korda. Erakorralise istungi kokkukutsumiseks on vaja esitada taotlus rohkem kui veerandi (meie vallas tähendab see viie) volikoguliikme allkirjaga. Seega on meie valla volikogu viieliikmelisel opositsioonil alati võimalus volikogu erakorraliselt kokku kutsuda, kui nad seda vajalikuks peavad. Põhjused erakorralise istungi pidamiseks on olnud erinevad: küll oleme kogunenud, et arutada nii Loo Keskkooli tulevikuväljavaateid kui ka revisjonikomisjoni poolt leitud probleeme tehingutes kinnisvaraga, aga mitte ainult. 24. mail kogunes volikogu, et hääletada vallavanema umbusaldamise üle. Umbusaldusavaldus oli esitatud vallavanemale seoses revisjonikomisjoni poolt välja toodud probleemidega ja sellele olid alla kirjutanud: Maido Pajo, Toomas Kümmel, Ljudmilla Kaska, Tiia Välk ja Ljudmilla Bauer. Siiani on õnnestunud erakorralised istungid volikogu töökalendrisse ära mahutada nii, et valdav enamus volikogu liikmeid on saanud neil osaleda, kuid eks nad on vallavalitsuse ning volikogu regulaarset töörütmi teataval määral ikka häirinud ja seepärast loodan, et tulevikus saame kõik teemad ja eelnõud läbi arutada tavapärases korras ilma erakorralisi istungeid kokku kutsumata. Nüüd aga olulisemad teemad viimasest volikogu istungi päevakorrast. Omalaadse rekordi tegi vallavalitsuse maanõunik Ülo Laanemets, kes 17 päevakorrapunkti üksi ette kandis. Ma ei usu, et Jõelähtme valla volikogu ajaloos oleks sellist maratoni ükski ametnik varem teinud. Tegemist oli peamiselt otsustega erinevate maatükkide taotlemiseks munitsipaalomandisse. Põhjus, miks need eelnõud nüüd kõik korraga volikokku olid jõudnud, seisab selles, et maareform hakkab jõudma lõpusirgele. Seadusega on fikseeritud, et 2016. aasta juuni lõpuks peavad olema kõik maareformiga seotud toimingud tehtud. Seepärast esitasimegi riigile taotluse kõikide selliste kinnistute munitsipaliseerimiseks, millel vähegi meie omavalitsuse jaoks funktsiooni võiks leida, sh teed, platsid jms avalikud objektid. Volikogu otsus maa taotlemiseks ei tähenda veel seda, et riik selle maa meile ka üle annab. Valmis on saanud Jõelähtme valla 2015. majandusaasta aruanne ja vallavalitsus on selle volikogule üle andnud, et revisjonikomisjon saaks selle läbi vaadata ning volikogule kinnitamiseks esitada. Kuna kõik volikogu materjalid on avalikud, siis on nüüd ka aastaaruanne www.volis.ee kaudu kergesti leitav 12.05.2016 toimunud istungi materjalide juurest või siis paari nädala pärast juba koos revisjonikomisjoni otsusega 16.06.2016 toimuva istungi materjalide juurest. Mais võttis volikogu vastu otsuse algatada Jõelähtme valla hariduse arengukava 2017 2022 koostamine. Kõik head ideed, kuidas ja kuhu suunda meie vallas haridusasutused areneda võiksid, on väga teretulnud oma mõtteid volikoguga või vallavalitsusega jagama. Viljandimaa maanaiste ühendus Pihlakobaral külas Loo seenioridel on Viljandimaa maanaistega ammused sõbrasuhted. Paar aastat tagasi sai Mulgimaal külas käidud ja ühiselt pidu peetud. Läks aega mis läks, aga nüüd oli oodata kaugeid sõpru vastukülaskäigule. Kai Müürsepp Nii vuras ühel päikselisel maihommikul sinikirjaline buss Mulgimaalt Harjumaale. Lastiks säravad prouad Viljandimaa Maanaiste Ühendusest. Selleks ajaks, kui külalised Loole jõudsid, oli Pihlakobaral laud kaetud, kohv keedetud ja pirukad küpsetatud. Peale ühist Külalistele tutvustati Jõelähtme valla pärleid. pruukosti mindi koos ringsõidule, et tutvustada külalistele Jõelähtme valla pärleid kohti, mille üle ise uhkust tunneme. Päev oli päikseline ja ilm imeline, toomed lõhnasid ja nurmenukud kollendasid. Saha kabel ja kivikalmed, kaunis Kostivere Kultuurimõis, Jõelähtme kirik, rahvamaja ja vallamaja, Jägala juga ja Rootsi-Kallavere külamuuseum. Kauneid ja külastust väärivaid kohti on kahtlemata veel, aga aeg paneb asjad paika. Täpselt kell 2 südapäeval kutsus kell kõiki ühisesse pidulauda. Lauldi ja tantsiti, kuulati lustakaid vahepalu ja keerutati jalga Mati Duo saatel. Hilisel pärastlõunal sättisid külalised end koduteele, Pihlakobara siirad tänusõnad pihlakotis kaasas. Foto: erakogu VALLA ELU Kopterisõidud rikkusid nädalavahetuse Paljudes kohtades on inimesed kokku leppinud, et laupäeval-pühapäeval peetakse lugu naabritest ja nauditakse vaikust, isegi muruniitmine on keelatud. Merike Metstak Jõelähtme jõe uuendusprojekt Tööde etapid Projekteeritavad ja ettevalmistavad tööd Lõikudel, kus teostatakse kaevetöid, tuleb likvideerida puittaimestik mõlemalt nõlvalt ja kaldalt, kus poolt töid teostatakse. Võimalusel tuleb säilitada suuremad puud, kui need ei sega kaevetöid ning jäävad 5 m kaugusele suudmest või truubist. Jõest tuleb koristada sinna langenud lamapuitu ning likvideerida jões leiduvad koprapaisud. Jõe äärseid mullavalle ei ole kavandatud laiali ajada. Valli taha koguneva vee ärajuhtimiseks tuleb vallist läbi kaevata nõvad vee suunamiseks Jõelähtme jõkke. Nõvad on ettenähtud rajada igale mullavallile vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui 100 m tagant. Jõelähtme Muusika- ja Kunstikoolil hakkab seljataha jääma kuues tegutsemisaasta, mis oli täis toredaid ning meeldejäävaid sündmusi, kontserte ja näitusi. Heldin Raidmaa Jõelähtme MKK õppealajuhataja Nii õpilased kui õpetajad on tehtust kogenud palju rõõmu ja emotsionaalseid hetki. On väga tähtis, et muusika- või kunstikoolis õppiv laps saaks tehtud tööd ja saavutusi teistega jagada. Seetõttu oleme püüdnud noortele muusikutele leida palju esinemisvõimalusi nii koolis kui mujal. Kopteri müra rikkus inimeste nädalavahetuse. Foto: Merike Metstak Kristjan Põldaas Keskkonnanõunik Põllumajandusameti Harju keskuse tellimusel on valminud Jõelähtme jõe uuendusprojekt. Jõelähtme jõgi asub Harju maakonnas, Raasiku, Jõelähtme ja Anija vallas. Jõelähtme jõgi läbib oma kulgemisel Kostivere alevikku, Parasmäe, Vandjala, Aruaru küla Jõelähtme vallas, Raasiku alevikku, Kurgla, Tõhelgi, Peningi, Rätla küla Raasiku vallas ning Linnakse ja Parila küla Anija vallas. Projektiga on hõlmatud Jõelähtme jõgi Meeleolukad esinemised Lisaks esinemistele muusikakoolis, valla sündmustel ja üldhariduskoolides, väärivad mainimist meeleolukas jõuludeaegne kontsert Jõelähtme kirikus ja Tallinna Keskraamatukogu saalis. Samuti kevadine kitarriõpilaste kontsert Ajaveskis. Noored kunstnikud on saanud oma toredaid töid eksponeerida Loo koolis ja Kultuurikeskuses ning raamatukogus. Lennuameti vastused Miks ei olnud lennud, mis toimusid valdavalt Jõelähtme vallas, kooskõlastust vallavalitsusega? Õhuruumi kasutamist ei kooskõlastata, va juhul, kui see kohustust tuleneb seadusest või konkreetses õhuruumis sätestatud tingimustest. Ühtlasi täpsustame, et Lennuameti ülesandeks muuhulgas on kontrollida, et õhusõiduki käitamisel on tagatud lennuohutus, sealhulgas lennureeglite järgimine. Lennuametil puuduvad andmed, et kopterilendudel oleks nimetatud nõudeid rikutud. Kõik Eesti õhuruumis lendavad õhusõidukid vastavad rahvusvahelistele normidele. Kõigile mootoritega õhusõidukitele on välja antud mürasertifikaadid ning Eesti õhuruumis ei lenda rahvusvahelistele müranormidele mittevastavaid õhusõidukeid. Aerocopter on Euroopa Komisjoni määruse ning lennundusseaduse kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja, kellel on õigus teostada ärilist lennutransporti. Huvilendude teostamist reguleeritakse lennundusseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Muuhulgas reguleerib lendusid Eesti õhuruumis Vabariigi Valitsuse määrus Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas, mille kohaselt on kopterilend, mis maandub või stardib mujalt kui sertifitseeritud lennu- või kopteriväljalt, vajalik kasutatava territooriumi valdaja eelnev nõusolek. Kostivere alevikust 19,5 km ülesvoolu. Projektiga on kavas Jõelähtme jõe uuendustööd, mille raames eemaldatakse jõest sete. Vastavalt suudmete tehnilisele seisukorrale ning vajadusele uuendatakse ja taastatakse Ühiseesvoolu voolusäng ja projekteeritud uuendustööd Projektiga püütakse kaevetöid tehtavates lõikudes taastada esialgseid parameetreid. Mitmetes lõikudes on planeeritud kaevetööd, nõlvade korrigeerimine, sängi parameetrite taastamine ning settepadjandite eemaldamine. Sette eemaldamise geomeetrilised mahud on arvestatud lõigus 93,58 195,51. Sealne maht on 22 454 m 3. Mahtude hulka kuulub sängi settest puhastamine ning nõlvade korrigeerimine. Nõlvakindlustused Uuritaval lõigul esines nõlvavaringuid. Varingud on põhjustatud pinnavee erosioonist ning kobraste tegevusest. Nõlvad tuleb taastada mitmel pool ja seda antud projektiga kavatsetakse ka teha. Kostivere filiaali õpilastööde näitust saab hetkel näha Kostivere Kultuurimõisas. Maikuu alguse esimesel päikselisel nädalavahetusel pidid aga Jõelähtme valla Kallavere, Saviranna, Uusküla, Ülgase ja Manniva külaelanikud taluma kaks päeva pidevat ja madalalt lendava helikopteri müra. Maardu linna kevadlaada raames pakuti elanikele tasulisi lende Jõelähtme valla kohal. Ettevõtte Aerocopter masin mürises kaks päeva, rikkudes inimeste nädalavahetuse. Madallendu tehti ka Ülgase ja Saviranna hoiuala kohal, kus pesitsevad linnud. Saviranna küla elaniku telefonikõne peale lennuametisse muudeti teisel päeval pisut lennutrajektoori. Kaks päeva kestnud kõrvulukustav müra häiris samuti ka Maardu linna oma elanikke. Et õudus ei korduks, pöördume Maardu linnavalitsuse poole, kes oli kooli staadioni kopteriväljakuks muutnud. Teabenõuetega pöördusin Keskkonnainspektsiooni, Terviseameti ja Lennuameti poole, selgitamaks, et miks ei kooskõlastatud lende Jõelähtme vallavalitsusega. Keskkonnainspektsioon teatas, et Eesti Vabariigi õhuruumis toimuvate lendude ja lennundust reguleerivate õigusaktide üle teostab järelevalvet Lennuamet ning nemad ei tegele lendudele kooskõlastustega. Terviseameti Põhja talitus ütles, et lennundusseadus ei kohusta ega sea ametile pädevust lennukoridoride, -graafikute, -trajektooride jms kooskõlastamise osas. suudmed. Puittaimestik likvideeritakse jõe nõlvadelt ja kallastelt. Kraavi sängist eemaldatakse voolutakistused Kostivere alevikus, kus Jõelähtme jõe peakraavil on paisutus. Projektiga nähakse ette paisutuse likvideerimine. Suudmete tehniline seisukord ja projekteeritud uuendustööd Projektiga hõlmatud jõe lõik piirneb 25 maaparandussüsteemiga. Mitterahuldavas seisukorras suudmed tehakse korda. Keskkonnarajatiste uuendustööd Uuendustööde käigus tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks võetakse kasutusele mitmeid meetmeid. Paisutuse likvideerimine Kostiveres Projektiga on ettenähtud Kostiveres asuva ülevoolu ja sillakonstruktsioonist likvideerida vaid paisutust tekitav klappvari. Ülejäänud konstruktsioon peab säilima ehitustööde eelses seisukorras. Edukas õppeaasta Jõelähtme Muusika- ja Kunstikoolis Tublide õpilaste saavutused 2015/2016. õppeaastal Doris Talvik (õp Svjatoslav Bortsov) Loo Triinu Prants (õp Sandra Vaagen) Neeme filiaal Kirke Miller (õp Mailis Kamarik) Kostivere filiaal Mihkel Ots (õp Sandra Vaagen) Neeme filiaal Polina Mihhailova (õp Lilia Semjonova ja õp. Valentina Väli) Kostivere filiaal Romi Viskar (õp Margarita Voskanyan) Kostivere filiaal Kreete Liina Kreen (õp Svetlana Siltšenko) Kostivere filiaal Muusikakeskkooli vastuvõtukatsed MKK muusikaosakonda: Lool 2. juunil kell 17.00 Kostiveres 2. juunil kell 17.00 Neemes 6. juunil kell 17.30 Infot: www.joelahtmemkk.ee Andekas laps jõuab palju Muusikaosakonnas võime rõõmustada kõigi õpilaste üle, kes on vapralt vastu pidanud ja pole õpinguid pooleli jätnud. Ei ole lihtne põhikooli kõrvalt lisaks kolmel kuni neljal päeval muusikakoolis käia ja pilli harjutada. Kuna andekalt lapselt nõutakse palju, siis sageli ei ole muusikaga tegelemine nende ainus huviala. Lisaks muusikakoolis õppimisele, jõuavad paljud teha veel sporti, käia ratsutamas, tantsimas ja kunstiringis. Kahtlemata võtab kõigele sellele pühendumine lapselt oma aja ja energia. Seda enam on muusikaosakonnal põhjust rõõmu tunda nende tublide laste üle, kes oma töökust ja andekust on näidanud ka väljaspool kooli, võttes osa festivalidest ja konkurssidest. Neid õpilasi on möödunud õppeaastal olnud Jõelähtme muusikakoolis rohkem kui varem, nende väga head tulemused regionaalsetel ja vabariiklikel konkurssidel on rõõmustanud kõiki. Ilmselgelt on siin väga suur toetus ja tugi tulnud erialaõpetajatelt ning lapse kodult. Ootame aga kõiki muusikasõpru kevadkontsertidele, et üheskoos vastu minna peatselt algavale suvepuhkusele! Tulge vaatama ja kuulama meie tublisid Jõelähtme valla lapsi, nende tehtud töö ja nähtud vaeva!
AJA LUGU 3 Gabrieli koobas. Gabrieli koobas ja Gabriel Oma mõõtmetelt pole Gabrieli koobas Eesti koobaste loetelus kuigi väljapaistev, kuid kindlasti on ta seda nime poolest. Janek Šafranovski Rebala muuseumi juhataja Jägala joast paarsada meetrit allpool asub Gabrieli koobas. Millised seosed on koopal ja Gabrielil? Kümmekond kilomeetrit ülesvoolu, Anija vallas Soodla külas on Gabrieli poolsaar. Millest tuleneb siinne gabrielilembus? Gabriel Sagorski sündis 1548. aastal Jõelähtme kihelkonnas Jägala joa ja suudme vahelisel alal. Tema ema oli Maali. Gabrieli emapoolne vanaisa oli Pirita kloostri pärisori Oru Juhan kalur, jahimees, kaupmees ning salakaubavedaja. Gabrieli isa oli maapaos viibiv Vene vürst Gavrilo Sagorski. Lapsepõlves Gabriel, ega tema pere kõne all olevas koopas ei elanud, kuna vaatamata madalale sotsiaalsele staatusele, elas perekond üle keskmise jõukalt. Seega tema seotuse sellel perioodil koopaga võib välistada. Siin visati Gabriel jõkke. Deserteerus Vene armeest Peale isa emigreerumist Rootsi, ema surma ning vanaisa hukkumist 1560. aasta rahvuslikus ülestõusus, kasvas Gabriel üles baltisakslastest rahatagujate Schenkenbergide perekonnas Tallinnas. 17-aastaselt asus ta sõjaväelasena teenistusse Vene tsaar Ivan Julma juurde, kes parasjagu üritas siinset territooriumi vallutada. Emotsionaalsetel põhjustel Gabriel deserteerus Vene armeest, et suunduda läbi Tallinna Rootsi kuningriiki isa otsima. Tee peal sattus ta Kuimetsa, kus kohtus Agnes von Mönnikhuseniga. Vene vägede rünnaku tõttu Kuimetsa lossile liikusid Gabriel ja Agnes edasi kahekesi. Noorte vastastikuse armumise tagajärjel tekkis mõlemal osapoolel tahtmine koos pikemalt aega veeta ja teekonda pikendada. Eelnevale lisandus Foto: Merike Metstak Gabrieli nostalgiline soov külastada oma lapsepõlve kodukohta. Just nimetatud põhjustel muudeti marsruuti ja suunduti Jägala jõe äärde. Pussitati ja visati jõkke Koha lähedal, kus Jägala jõega ühineb Soodla jõgi, tegi Gabriel ööbimise eesmärgil võssa onni. Järgmise päeva lõunaeine ajal samas kohas kohtusid nad rühma relvastatud talupoegadega, kes olid Ivo Schenkenbergi teenistuses. Agnesel tekkis tulevahetus talupoegade grupis oleva sakslasega, mille tagajärjel viimane langes ja esimene sai tulirelvahaava käsivarde. Koos liiguti arstiabi saamiseks sõjaväelaagrisse, mis Foto: arhii asus Narva maantee ja Piibe maantee ristumiskohal praeguse Koeralooga silla juures. Siin armus ka sõjapealik Ivo Schenkenberg Agnesesse, mille tulemusel ta pussitas Gabrieli, kes heideti seejärel sealsamas Jägala jõkke. Raskesti haavatud Gabrielil õnnestus säilitada ujuvus kuni vool kandis ta kaldale ülalpool Jägala juga, kus ta kaotas teadvuse. Juhuslikult leidis surma suus Gabrieli Rootsist saabunud isa, mida võib lugeda Eesti kirjandusloo üheks suurimaks õnnelikuks kokkusattumuseks. Hiljem tegutses paranenud Gabriel taas Vene vägede teenistuses ja peale Pirita kloostri põletamist 1577. aastal lahkusid Gabriel ja Agnes Venemaale. Uuesti visati Gabriel jõkke 1967. aastal Tallinfilmi filmivõtetel. Sündmuskoht oli aga juba Ahja jõgi Põlva rajoonis. Gabrieli tegemiste esmaallikas, Eduard Bornhöhe romaan Vürst Gabriel, ehk Pirita kloostri viimased päevad, ei maini täpselt, kas Gabrieli ravimine isa poolt toimus eelpool nimetatud koopas. Siiski teab seda rahvapärimus, mis sai tekkida peale Gabrieli väljamõtlemist ja temast jutustava romaani ilmumist 1893. aastal. Samuti, tõenäoliselt enne 1967. aastat, mil Gabrieli jõeprotseduurid olid viidud üle juba Lõuna-Eestisse. Alustavate ühenduste seminar 13. juunil Tallinna Omavalitsusmajas, aadressil Sirge 2, pakume 13. juunil kell 13.00 16.00 võimalust tutvuda arenduskeskuses töötavate mittetulundusühenduste konsultantide ja nende tööga. Seminari käigus tutvustame maakondlike arenduskeskuste ja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse teenuseid, jagame oma kogemust peamistest teemadest, millega kodanikuühendused kokku puutuvad. Näitlikustame, kuidas arenduskeskuse konsultandid saavad abiks olla nende teemade käsitlemisel. Näiteks võid leida seminarilt vastuseid sellistele küsimustele: tahate tegutseda heategevuslikult. Mida see tähendab näiteks maksuameti mõistes? Lastekaitsepäeval muusikal Merineitsi Mehis Viskar Eelmisel aastal lastekaitsepäeval korraldasid Jõelähtme valla Kostivere allasutused suurejoonelise ühisprojekti Ka mina olen tsirkuseartist!, milles osales ca 60 esinejat ning pealtvaatajaid oli üle 400 inimese. Kuna projekt õnnestus väga hästi ning tagasiside oli positiivne, otsustati üheskoos jätkata ka järgneval aastal ning tuua lavale lastemuusikal. Nii toimubki rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, 1. juunil kell 18.00 Kostivere Kooli spordisaalis suurejooneline Jõelähtme valla ühisprojekt-muusikal Merineitsi. Stsenaarium on laenatud Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolist. Muusikali Merineitsi teostajad Jõelähtme vallas: Lavastus ja tekstid: Kersti Laanejõe (Jõelähtme Valla Keskraamatukogu) juhatuse kohustus on pidada liikmete registrit. Kuidas seda teete ja kuidas selle kohta aru annate? tahate esitada projektitaotluse oma tegevusele toetaja leidmiseks. Kellele ja millal seda teha? tekib vajadus muuta põhikirja. Kuidas seda teha? teie ühingusse on jäänud vaid üks liige. Mis sellega kaasneb? Seminar on suunatud viimase aasta jooksul asutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmetele. Lisaks sissejuhatusele mittetulundusühenduste temaatikasse, pakub seminar võimaluse leida kaasamõtlejaid ja koostööpartnereid teiste äsja ühenduse asutanud tegijate seast. Seminari maksumus on 5 eurot (sisaldab kohvipausi ja väikest suupistet). Lisainfo: Maret Lepiksaar, maret@heak.ee või tel 656 6522. Veelasteaia lavastus: Anne Somelar (Kostivere Lasteaed) Laulud: Ranele Raudsoo, Hille Savi (Kostivere Kool) Pillilood: Tiina Muddi, Heldin Raidma (Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool) Merineitsi tants: Irina Pärila (Kostivere Kultuurimõis) Kostüümid: Kersti Vaht (Kostivere Kultuurimõis), Kaili Raamat - madruste mütsid ja Jaana Aasla veelasteaia kostüümid (Kostivere Lasteaed) Dekoratiivsete mereelukate valmistamine: Kersti Vaht ja Kostivere noored dekoraatorid Projektis osalevad kollektiivid: Kostivere Laste Teater, Kostivere laste rahvatantsurühm, Kostivere noored solistid, Jõelähtme laululaps 2016 solistid, Jõelähtme valla Muusikakooli õpilased, Kostivere kooli- ja lasteaialapsed. Pilet on 1 euro. Paekiviaia ladumise töötuba 14. mail kogunesid Koila külla Küti tallu huvilised, kes tahtsid õppida paekivist laotud aia taastamist. Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renteri sõnul oli inimesi tulnud Jõelähtme valla küladest, aga tulijaid oli ka Kehrast, Virumaalt ja Toilastki. Tänavu jagatakse PRIA kiviaia toetusi ja mõni tuligi, et aed ise taastada. Alo Peebo oli meister ja õpetaja, algul oli teooria, siis praktika. Loengu osas näitas meister tööriistu ja tutvustas erinevaid kiviaedade tüüpe. Siis kohe praktika, taastamisele läks end külatänavat piirav aed. Kohalolijad olid väga toimekad, terveks päevaks kavandatud aed sai juba 13-ks valmis. Ehk oleks edasigi tehtud, kuid vihm segas vahele. Küti talu pererahvas kostitas supi, kringli ja kohviga, ütles Renter. Üritust korraldasid Küti talu pererahvas ja Muinsuskaitseamet. Fotod: Ly Renter
4 NOORED Kostivere Kooli Talent 2016 Ranele Raudsoo 11. mail toimus Kostivere Koolis järjekorras juba kuues traditsiooniline Kostivere Kooli Talent. Žürii ette toodi 15 talendinumbrit. Esitati laule, tantse, iluvõimlemist, näitlejameisterlikkust, pillilugusid ja esmakordselt talendi ajaloos astus üles ka Kostivere Kooli bänd. Sel aastal oli žüriisse palutud lauljatar Liisi Koikson, korvpallitreener Üllar Kerde, Jõelähtme abivallavanem Carmen Viherpuu, Kostivere Kooli direktor Olga Saikovskaja ning Kostivere Kooli Talent eelmise aasta võitja Krislin Pihus. Lisaks Talendi peaauhinnale, anti välja kaheksa eripreemiat silmapaistvamatele talentidele. Publiku lemmikuks valiti Kostivere Kooli bänd, kes tõi kuulajateni Karl-Erik Taukari laulu Seitsme tuule poole. Kostivere Kooli Talent 2016 võitjaks osutus žürii hinnangul 6. klassi õpilane Kirke Miller, Publiku lemmik oli Kostivere kooliband. Neeme Mudila soov Võitsid kõik! Singel.ee Õnnitleme jooksjaid Kostivere Kooli Talent 2016 võitja Kirke Miller. kes esitas klaveril omaloomingulise pala Unistus paremast homsest. Talentidele panid auhinnad välja meie head sõbrad ja toetajad Kopra Transport, Loo Kultuurikeskus, Kostivere Kultuurimõis, Briketipoisid OÜ, SU- PER kõnekaart, Coca-Cola AS, Marmiton OÜ, Nelico OÜ, OÜ Kaima Teenused, Jõelähtme vallavalitsus ja Krista Salong. Fotod: Ranele Raudsoo Pille Trumm Lasteaed Neeme Mudila on kolmerühmaline lasteaed Harjumaal. Tegeleme Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liitumisega ning suur rõhk ja tähelepanu on turvalisel liikumisel, sportimisel lasteaia hoovis. Aastas korraldame kaks korda spordipäeva, kus toimuvad erineva pikkusega jooksud, kaugushüpped hoota ja hooga, pallivise jne. Soovime lasteaeda väikest ja korraliku kattega jooksurada. Hetkel kasutame jooksude läbiviimiseks teed, kus sõidavad ka autod ning millle kate pole sobiv jooksmiseks. Auhinnalised kohad 1 km lastejooks poisid: 1. Abram Mihkel (sünd 2003) 2. Randloo Marcus (2005) 3. Heinmaa Arti (2006) 1 km lastejooks tüdrukud: 1. Abram Iris (2006) 2. Tiits Mariliis (2008) 3. Roostar Hanna Marii (2006) 10 km mehed: 1. Abram Alar (1972) 2. Eensaar Silver (1978) 3. Rehelem Steven (1985) 10 km naised: 1. Roomets Carena (2005) 2. Mägi Gerly (1994) 3. Kiin Kaire (1984) Reede, 13. mai oli hea päev töönädala väsimus välja raputada looduskaunil Jägala-Joa maastikujooksul. Rajameister oli maha märkinud 10 km suurtele ja 1 km natuke väiksematele liikumisharrastajatele siin- ja sealpool Jõelähtme ja Jägala jõge. Finišisse jõudmiseks tuli ületada kolm jõevoolu takistavat tammi: Jahilossi, Hüdroelektrijaama ja Suka sild. Osalejaid silkas 10 km rajale 45 ja pisut väiksemale ringile 17 osalejat. Vanim osaleja kuulub juba 14 aastat veteranide klassi ja noorim osaleja oli 2-aastane. Meie metsajooksu läbis ka esimene neljajalgne osaleja vapper kutsu Bruno! Eraldi äramärkimist väärib perekondlik osavõtt ühistiim Malva-Rüngenen, kelle näol oli meie õhtusele liikumisrajale tulnud lausa seitse osalejat. Väga tublid! 13. mail olid kõik jooksjad-kõndijad võitjad! Nad võitsid iseennast, iseloomu, väsimust, viitsimist ja rutiini. Kohtumiseni järgmisel Jägala-Joa kolme tammi jooksul! www.facebook.com/ joelahtmesingel Rozeta Meos 29. aprillil toimusid Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlused murdmaateatejooksus. Kolgakülas saavutasid Loo Keskkooli 10. 12. klassi noormehed Ander Ott Valge, Matthias Hints, Mark Kolk, Michael Lilander, Mattias Jürgen Veller 5x1000m teatejooksus I koha ja kuni 5. klassi poisid Vitali Nikitin, Ramol Sillamaa, Mark Buga, Ants Joosep Virkus, Kaur Markus Esnar 5x1000m teatejooksus II koha. 10. 12. klassi neiud Emilia Uustalu, Eneli Elias, Kaisa Pilnik, Kariina Grauberg, Grete-Helena Eranurm 5x500 m teatejooksus III koha. Täname õpilaste juhendajaid õpetajaid Mari Piiri ja Rain Peerandit! Kamishibai teatri etteaste sooritatakse väikese kaasaskantava lauaga. Kamishibai teater tuli meie juurde kaugest Jaapanist Ühel aprillikuu päikselisel päeval tuli Loo lasteaiale külla Kamishibai teater. Esinejateks olid Loo 3. klassi õpilased ning nende eestvedajaks tulihingeline Loo Kooli õpetaja Helgi Org. Anneli Küngas Loo Lasteaed Pääsupesa õppealajuhataja Omalaadne etendus vahva konna seiklustest pakkus rõõmsat kaasaelamist nii suurtele kui väikestele pääsupesalistele. Jaapani paberteatri vorm on üle 1000 aasta vana. Loo Kooli Kamishibai teatriring on tegutsenud alates 2015. aasta sügisest. Lapsed kirjutavad ise etenduste emakeelsed tekstid, joonistavad pildid, harjutavad etüüde ning teevad laval oma esimesi samme. Omal kohal on ringis ka tervise tugevdamise programm, näiteks viie tiibetlase harjutused õpetavad kontsentreerumist Kätte on jõudnud kevad, ilmad muutuvad järjest soojemaks ning kaugel ei ole enam ka kooli lõpp. Kooli lõpetavatel noortel on jäänud sooritada vaid eksamid ning saada kätte lõputunnistus, mille järel ootab neid viimaks väljateenitud puhkus. Joosep Markson Sisekaitseakadeemia politseipraktikant Sageli kuuluvad kooli lõpetamise juurde ka peod, kus noored meenutavad ühiselt veedetud aegu ning tarvitavad paraku ka Helgi Org (paremal) jagas huvitavaid fakte paberteatri tekkeloost. jne. Järgmisel aastal loodavad nad jõuda lisaks emakeelsetele etteastetele ka võõrkeelsete esinemisteni. Enne etendust jagas õpetaja Helgi Org huvitavaid fakte jaapani paberteatri tekkeloost ning arengust. Saime teada, et selline teatritegemise vorm on üle 1000 aasta vana. Alguse sai see jaapani rändkaupmeestest, Noored, ilma alkoholita saab ka! Fotod: Anneli Küngas kes üritasid oma kaupade vastu huvi äratada, meelitada ligi rohkelt ostjaid ning teha head reklaami. Kamishibai teatri etteaste sooritatakse väikese kaasaskantava lavaga. Selle puust karbikese kaaned avanevad kahele poole nagu aknaluugid, esineja vahetab aknas joonispilte ning jutustab lugusid nende sündmuste põhjal. Euroopas on Kamishibai teater siiani edukalt kasutusel nii lasteaedades kui ka koolides. Just jaapani paberteatrist on saanud viis ületada kultuurilisi piire ja keelelisi takistusi. Kus iganes on inimesi, kes tahavad koguda ja jagada oma lugusid seal on vahendajaks Kamishibai teater. alkoholi. Loomulikult ei saa väita, et kõik noored lõpupeo alkoholi seltsis mööda saadavad, kuid politsei kogemus näitab, et igal aastal tuleb politseil tegeleda nende noortega, kes on alkoholi tarvitanud. Kurvaks teeb asjaolu, et lisaks täisealistele koolilõpetajatele tarbivad alkoholi ka alla 18-aastased, kellel on seadusega keelatud tarbida ning omada alkohoolseid jooke. Sageli ei teadvustata, milline on alkoholi mõju organismile. Alkohol on noortele äärmiselt ohtlik, sest organism ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Organismi arenemine ja küpsemine toimub kuni 21. eluaastani, mille tõttu on alaealise organism kahjustustele vastuvõtlikum kui täiskasvanu oma. Samuti näitavad mitmed uuringud, et mida nooremalt alustatakse alkoholi tarvitamist, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks. Alkoholi negatiivne mõju ei ilmne vaid alaealiste alkoholi tarvitamisel. Tihti satub politsei ka täisealiste pidudele, mis on liigse alkoholi tarvitamise tõttu kontrolli alt väljunud. Alkoholijoobes satutakse olukordadesse, mida sageli hiljem kahetsetakse: minnakse tülli oma sõprade või kallimaga; astutakse kaklustesse; istutakse autorooli, minnakse ujuma või tehakse muid seadusega pahuksis tegusid. Seaduse rikkumisest olulisem on aga asjaolu, et võidakse panna ohtu nii enda kui teiste inimeste elu ja tervis. Seega tasub mõelda, kas ühel õhtul toime pandud vägiteod on neid tagajärgi väärt. Kooli lõpetamine on iga inimese elus ühe olulise etapi läbimine ning uue lehekülje pööramine. Tehkem seda aga nii, et sellest jääksid meelde vaid positiivsed mälestused. Pidu on võimalik meeleolukaks muuta ka alkoholita ning see on ka heavõimalus teistele eeskujuks olla.
TOETUSED 5 Hoolekandeteenusest Hoolekandeteenus on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Kristiina Välba Hoolekandeteenuse eest maksab isik, kes teenust vajab ning tema seadusjärgsed ülalpidajad, kelleks on perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku abikaasa ning täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hoolekandeteenuse eest tasumiseks ja kellel puudub seadusjärgne ülalpidaja või seadusjärgse ülalpidaja osalus ei võimalda teenuse eest täies ulatuses maksmist, on õigus taotleda hoolekandeteenuse osalist rahastamist valla eelarvest. Hoolekandeteenust vajav Hoolduse seadmine, hooldajatoetuse määramine ja maksmine Hooldaja määramise või sellest keeldumise ning hoolduse lõpetamise otsustab vallavalitsus. isik, kes ei ole suuteline teenuse eest täies mahus tasuma, esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse hooldusteenuse rahastamiseks Jõelähtme valla eelarvest. Taotlusele lisatakse: hoolekandeteenust vajava isiku isikut tõendava dokumendi koopia; taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid (nt viimase kolme kuu pangakonto(de) väljavõtted); seadusjärgse ülalpidaja olemasolul dokumendid (nt kohtumäärus, tunnistajate ütlused jms), millest nähtub, et hoolekandeteenuse taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses hoolekandeteenuse eest tasumist; tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend isiku hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise Eluasemeteenusest Jõelähtme vallas kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus jms); hoolekandeteenust vajava isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingu koopia; vajadusel muud asjasse puutuvad dokumendid, hooldust vajava isiku äranägemisel. Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hoolekandeteenuse eest tasumiseks ja kellel puudub seadusjärgne ülalpidaja või seadusjärgse ülalpidaja osalus ei võimalda hoolekandeteenuse eest täies ulatuses maksmist, on õigus taotleda hoolekandeteenuse osalist rahastamist valla eelarvest. Teenust rahastatakse valla eelarvest ulatuses, mis tagab hoolekandeteenuse maksumuse tasumise. Valla eelarvest makstakse hoolekandeteenuse maksumuse puudujääv osa. Kord aastas vaatab sotsiaalametnik hiljemalt 1. novembriks läbi hoolekandteenuse korraldused ning kontrollib teenuse saaja ja tema seadusjärgse ülalpidaja majanduslikku seisu. Kui varanduslik seisukord on muutunud ja teenust saav isik või tema ülalpidajad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust või lõpetab maksmise. Kui ülalpidajate majanduslik seisukord on oluliselt halvenenud, on neil õigus taotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist. Kristiina Välba Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise eesmärgiks on tagada vaimse või kehalise puudega täisealisele isikule tema õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel kohane abi, pannes hooldajaks sobivale isikule konkreetsed ülesanded. Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on tagada raske või sügava puudega täiskasvanud isikule ja puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab puudega isiku iseseisvat toimetulekut. Hooldajaks määratakse teovõimeline isik, kes on võimeline hooldust vajavat isikut vajalikul moel hooldama. Hooldaja on kohustatud tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes iseseisvalt ei tule toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega. Lisaks tagab hooldaja ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Hooldajaks ei määrata isikut, kes: 1) töötab täistööajaga; 2) õpib päevases õppevormis; 3) kasvatab alla kolme aastast last; 4) on raske või sügava puudega; 5) on hõivatud muude tegevustega, mis takistavad pakkumast vajalikku hooldust hooldatavale. Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse ning arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse puude raskusastme kohta. Hooldusvajaduse ja hooldaja sobivuse teeb esitatud dokumentide, kodukülastuse ning hooldusvajaduse hindamise testi põhjal kindlaks sotsiaaltööspetsialist. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt hooldust vajava isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni. Hooldaja määramise või sellest keeldumise ning hoolduse lõpetamise otsustab vallavalitsus. Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata: 1) kui hooldust vajaval isikul on perekonnaseadusest tulenevalt seadusjärgsed ülalpidajad; 2) kui hooldust vajava isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga ja/või tugiteenustega kompenseerida; 3) kui hooldust vajav isik vajab abi ainult majapidamistöödes ja/või toidu- ja tarbekaupade kättesaamisel ning taotleja kasutab hooldust vajava isikuga sama eluruumi. Puudega lapsele ei määrata hooldajat, sest lapsevanemal või hooldusõigusega isikul on selleks seadusjärgne kohustus. Hooldajale on aga võimalik määrata hooldajatoetus juhul kui hooldaja ei saa puudega lapse hooldamise tõttu töötada täis- või osalise tööajaga ning on seetõttu ilma sissetuleku ning sotsiaalkindlustuseta. Puudega lapse hooldajatoetus Kristiina Välba Sotsiaaleluruumi tagamine on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Teenus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist. Sotsiaaleluruum on Jõelähtme vallavolikogu poolt sotsiaaleluruumiks tunnistatud eluruum, mida antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele. Sotsiaaleluruumi on õigustatud taotlema eluaset vajav vähekindlustatud isik või leibkond, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald järgnevatel juhtudel: 1) kõrvalabi vajav seadusjärgsete hooldajateta eakas ning puudega isik, kes on jäänud ilma eluasemeta või ei tule toime eluga senisel eluasemepinnal; 2) isikud, kelle eluase on tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel hävinud, muutunud elamiskõlbmatuks või kes muul mõjuval põhjusel on ilma jäänud eluasemest; 3) kriisisituatsiooni sattunud isikud ja lastega pered, kes vajavad sotsiaaleluruumi kasutusele andmist ning kes oma tervislikust seisundist või varalisest olukorrast tulenevalt ei ole ise suutelised eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isikute toimetulekut, elu ja tervist. Sotsiaaleluruumi taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase avalduse, millele lisatakse Kui isik vajab hoolekandeteenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või tema seadusjärgse ülalpidaja varalise olukorra väljaselgitamiseni. Kui hooldust vajaval isikul on seadusjärgne ülalpidaja on vallavalitsusel õigus temalt sisse nõuda valla poolt tasutud hoolekandekulutused. Kui teenust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või kasutusse anda, on vallavalitsusel õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel. Vallavalitsus võib jätta toetuse rahuldamata kui hooldust vajava isiku ülalpidamiskohustuslased ei osale hoolekandeteenuse kulu katmisel, isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega, hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustuslaste poolt, kui teenust vajav isik ja tema ülalpidamiskohustuslased jätavad vallavalitsusele esitamata täiendavalt nõutud dokumendid või kui isikul on vara, kuid ta keeldub seda võõrandamast või kasutusse andmast, et tasuda enda ülalpidamiskulud. määratakse 1,5 15.aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamisel ning 16 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamisel. Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui: 1) puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga; 2) puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega; 3) taotleja on arvel Eesti Töötukassas. Hooldajatoetuse määrad kinnitab ja toetuse määrab vallavalitsus. Käesoleval aastal on hooldajatoetuse määrad kinnitatud Jõelähtme vallavalitsuse 28.04.2016 määrusega nr 4 Hooldajatoetuse määrade kinnitamine. Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust ning hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus. senise eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia ning isiku(te) taotlusele eelnenud kolme kuu arvelduskontode väljavõtted. Sotsiaaleluruumi kasutamise võimaldamisel arvestatakse taotleja üldist materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu, vanust ja leibkonna kõikide liikmete netosissetulekuid taotlusele eelnenud kolmel kuul. Laene, võlgnevusi, täitenõudeid ja liisinguid ei arvestata eluasemeteenuse taotlemisel isiku/leibkonna väljaminekute hulka. Lapsehoiuteenuse rahastamine valla eelarvest Õpilastele on bussisõit soodne. Kristiina Välba Sotsiaalnõunik Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapsevanema või hooldaja asemel lapse arendamise, hooldamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel on maavalitsuse poolt väljastatud kehtiv tegevusluba. Lisaks võib teenust osutada kohaliku omavalitsuse asutus või vallavalitsuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse. Lapsehoiuteenuse toetus määratakse ja makstakse, kui toetuse taotleja ning lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga ja ka toetuse taotlemise ajal Jõelähtme vald ning kui laps ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja, kuid on registreeritud Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuva munitsipaallasteaia järjekorda. Toetust on õigus saada lapsevanemal, kelle laps ei saa lasteaiakohta Jõelähtme valla koolieelsesse lasteasutusse koha taotlemise avaldusel märgitud ajaks. Lapsehoiuteenuse taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse, isikut tõendava dokumendi, teenuse pakkuja poolt esitatud arve, kus on eraldi välja toodud kohatasu ja toiduraha maksumus ning teenuse eest maksmist tõendava dokumendi. Kui teenuse taotlus esitatakse elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatult, ei ole vaja lisada isikut tõendavat dokumenti. Kui vallavalitsusel ei ole 1,5 7 aastasele lapsele pakkuda kohta valla haldusterritooriumil asuvas lasteaias on lapsevanemal õigus saada teenuse toetust kohatasu maksmise hüvitamiseks alljärgnevalt: 1) 1,5 3 aastase lapse vanem tasub kohatasust 20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Puudujääva osa kohatasust maksab Jõelähtme vallavalitsus. 2) 4 7 aastase lapse vanemale makstakse toetust vallavalitsuse poolt kehtestatud määra alusel. Kui vallavalitsusel on pakkuda koht haldusterritooriumil asuvas lasteaias 1,5 3 aastasele lapsele, kui lapsevanem esitab põhjendatud taotluse lapsehoiuteenusele, on taotlejal õigus saada toetust vastavalt kehtestatud määrale. Lapsevanema poolt kaetav osa on 20% kohatasust. Kui vallavalitsusel on pakkuda kohta lasteaias 4 7 aastasele lapsele, kuid lapsevanem soovib alustada või jätkata lapsehoiuteenusega, siis teenuse toetust ei maksta. Jõelähtme vallavalitsuse poolt kehtestatud lapsehoiuteenuse toetuse määr on 2016. aastal kuni 192 eurot kuus lapse kohta. Lapsehoiuteenuse toetuse määr on võrdne koolieelse eralasteasutuse toetuse määraga. Foto: Allar Viivik Õpilaste sõidusoodustus ning sõidukulutuste hüvitamine Kristiina Välba Jõelähtme valla koolides õppivatele õpilastele kehtib tasuta sõiduõigus õppeperioodil õppeasutuse poolt väljastatud elektroonilise õpilaspileti esitamisel. Sõidusoodustuse saamiseks esitavad valla koolid vallavalitsusele elukohast õppeasutusse ja tagasi sõiduks bussitransporti kasutavate õpilaste nimekirjad, mille alusel sisestab vallavalitsuse spetsialist õpilaste andmed elektroonilisse andmebaasi. Jõelähtme valla õpilastele, kes õpivad üldhariduskooli päevases õppevormis põhi- või keskkoolis, on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel valla elanikud ning õpivad mõne teise omavalitsuse haldusterritooriumil võimaldatakse sõidusoodustust, kui õpilane õpib muukeelses koolis või erivajadustega laste koolis või lasteaias. Sõidusoodustuse saamiseks esitab lapsevanem, eestkostja, hooldaja või õpilane ise vallavalitsusele vormikohase avalduse. Sõit õppekohta ja tagasi hüvitatakse vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte rohkem kui üks sõit edasi-tagasi õppepäeva kohta. Erivajadusega lapsele võimaldatakse toetust kui vallavalitsusel ei ole pakkuda valla koolis või munitsipaallasteaias lapse erivajadusele vastavat õpet. Kuludokumendid, mis tõendavad pileti ostu (ühistranspordi kuukaardid, sõidupiletite originaalid jne) esitatakse vallavalitsusele. Korraga võib esitada kuni kolme kuu kuludokumendid. Õpilase sõidukompensatsiooni piirmääraks ühele õpilasele on tsoonipõhise kuukaardi maksumus ühes kalendrikuus ning kuukaardi esitajale hüvitatakse sõidukulu proportsionaalselt õppeperioodiga. Õppeperioodiks loetakse õppeaastat, välja arvatud koolivaheajad ja nädalavahetused. Kui lapsel puudub ühistranspordi kasutamise võimalus, maksab vallavalitsus hüvitist õpilase sõiduks pere isikliku autoga marsruudil kool ning kodu.
6 KULTUUR Kuhu minna, juuni 2016, www.joelahtmekultuur.ee 01.06 18.00 Neeme Kool Lõpuaktus 01.06 18.00 Kostivere Kool 01.06 10.00 13.00 Loo staadion 02.06 17.00 Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Loo filiaali saal (Saha tee 13) ning Kostivere filiaal Lastekaitsepäeva suurprojekt Kaari Sillamaa muusikal Merineitsi Valla koolide 1. 6. klasside ühine spordipäev Muusikakooli vastuvõtukatsed Lavastus Kersti Laanejõe. Projektis osalevad Kostivere kooli- ja lasteaialapsed, Kostivere Laste Teater, Kostivere laste rahvatantsurühm, Kostivere noored solistid, Jõelähtme laululaps 2016 solistid, Jõelähtme valla Muusikakooli õpilased 02.06 18.00 Kostivere Kool Koolilõpu bankett 02.06 18.30 20.00 Loo Kool Loo Kooli 2. 12. klassi parimate õpilaste vastuvõtt Koos vanematega 03.06 10.00 10.30 Loo Kool Viimase koolikella aktus 1. 4. klass 03.06 11.00 11.30 Loo Kool Viimase koolikella aktus 5. 11. klass 04.06 12.00 Ruu küla, Üti talu Rododendroniaia saladused 04. 05.06 Neeme Rahvamaja või Ihasalu Puhkemaja Bioenergeetikakursus sarjast Minu tervis 04.06 11.00 16.00 Loo alevik Loo päev 06.06 17.30 Neeme Kool Muusikakooli vastuvõtukatsed 06. 07.06 Jõelähtme Rahvamaja Jõelähtme Muusikakooli õpilaste kunstilaager 08.-12.06 Neeme Rahvamaja Õpilasmalev Juhendaja Jane Lauter Üti talu perenaine Lydia Tiits avab kauni rododendroniaia väravad uudistajatele. Jagab lahkelt nõuandeid, näpunäiteid rodode kasvatamisel; toimub näitlik rododendronite istutamise töötuba. Toimub Ruu küla 775. aastapäeva ürituste raames Lisainfo ja registreerimine Sirje Põllu, tel 5656 3333 06. 17.06 Kostiveres ja Lool Õpilasmalev Juhendajad Deili Lemsalu ja Kristi Laanemaa Laat ja meeleolukas perepäev. Saab osta, müüa ja laadamelus kaasa lüüa! Kultuuriprogramm, lasteala ja palju muud. Peaesineja ansambel POSÕ. Päevajuht on Priit Öövel 11.06 11.00 Jägala-Joa külas, endise laagripaiga territooriumil Jõelähtme X rattamaraton 14. 15.06 Neeme Rahvamaja Jõelähtme Muusikakooli õpilaste muusikalaager 17.06 16.00 Kostivere Kool 9. klassi lõpuaktus Maratoni ja poolmaratoni start on kell 11.00, lastesõidu start on 11.15, noortesõidu start on kell 11.45. Info, juhend ja osavõtjate registreerimine meie kodulehel www.singel.ee. Korraldaja Jõelähtme matka- ja rattaklubi 21.06 12.00 14.00 Loo Kool 9. klassi lõpuaktus 21.06 15.00 17.00 Loo Kool 12. klassi lõpuaktus 22.06 Loo Vabaduse hiis Tamme istutamine Harju maakaitsepäeva raames Maakaitsepäev on isamaaline üritus, mis on pühendatud Võidupüha auks. Meile on oluline tähistada üheskoos meie vabadust, ühiseid väärtusi ja aateid 22.06 20.00 Loo alevik Jaanituli Lõbusad võistlused, söögid, joogid, esinemised, lasteala ja palju muud. Tantsuks ansambel Väliharf. Õhtujuht on Marko Matvei 23.06 18.00 Jõelähtme Rahvamaja Võidutule jagamine ja jaanituli Tule süütamine, puhvet, makimuusika 23.06 18.00 Kostivere külaplats Jaanituli Esineb ansambel XXL, sissepääs tasuta. Korraldajad MTÜ Kostivere Küla Selts ja Kostivere Kultuurimõis 23.06 20.00 Neeme külaplats Jaanituli Spordimängud, lõkke süütamine, videodisko. Korraldaja Neeme Tuletõrjeselts 25.06 Vandjala külaplats Pärimusjaanipidu Üks korralik pidu ilma kontvõõrasteta polegi nagu õige pidu! Peakorraldaja MTÜ Rebala Kultuuriruum ja Vandjala külarahvas
KULTUUR 7 Kiriku tornikiivrit allakukkumine ei ähvarda Jõelähtme kiriku olukorrast ja restaureerimistööde rahastamisest räägib Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Merike Metstak Juba mõned aastad tagasi ilmnes, et Jõelähtme kiriku torn on vajunud pisut viltu ja tornikiiver võib ühel hetkel maha kukkuda. Mis tööd on kirikus käsil, sellest räägib lahkesti Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Nüüd on käimas remonditööd. Milles seisneb nende tööde sisu ja eesmärk? Käimas on tornikiivri remondi esimene etapp, mille käigus vahetatakse välja ja proteesitakse seenetanud kandekonstruktsioonid. Sellega likvideeritakse tornikiivri allakukkumise oht. Samuti parandatakse puutreppi ja vahelagesid. Kahjuks ei ole võimalik sel aastal välja vahetada torni plekk-katust, seepärast jääb ka edaspidi vihmavesi torni sisse jooksma. Hetkel on osa aknaid nii halvas seisus, et pidime aknaraamid eemaldama ja avaused vineeriga üle lööma. Mis saab edasi? Edasi jääme ootama tuleva aasta riigieelarvet ja seda, kas sealt eraldatakse raha pühakodade programmile. Kogudus peab taas kirjutama projekti ja esitama taotluse sellele programmile toetuse saamiseks, siis tulevad kokku erinevad komisjonid ja hindavad esitatud projekte. Kui raha on ja meie projekt hinnatakse vääriliseks, siis on lootust tuleval aastal töödega jätkata. Üti talu Ruu külas asub paepealsel, kus huumuse kiht on õhukene ja pinnas liivane. Rododendronide kasvatamise soov oli aga nii suur, et 25 aastat tagasi hakkasime seda katsetama.tänaseks on meil rodoaed ajale ja ilmastikule hästi vastu pannud. Soovime aeda näidata ka teistele. Lydia Tiits Kiriku ajaloost Jõelähtme kirik on üks Eestimaa vanimaid kirikuid. Esimene kirik rajati arvatavasti taanlaste vallutusperioodil 1220-ndate algul. Kirjalikes allikates mainitakse esmakordselt Jõelähtme Neitsi Maarjale pühitsetud kirikut 1241. aastal ning keskaegse läänisüsteemi alusel kuulus see Tallinna Toomkirikule. Praeguse väljanägemise on kirik saanud kolmes suuremas ehitusetapis: 14. sajandi I poolel rajati kirik, mille põhiplaan ühtib vaid praeguse pikihoonega, 15. sajandi algul ehitati juurde kooriruum ning 1912. aastal lisati massiivne neogootilik läänetorn, mis asendas 1910. aasta põlengus hävinenud viilutorni. Sisustuses on säilinud hilisrenessanss-kantsel, kirikupingid ning barokkaltar. Sel aastal esitas kogudus ka taotluse LEADERile toetuse saamiseks, et restaureerida kõik torni avaused. Hetkel on osa aknaid nii halvas seisus, et pidime aknaraamid eemaldama ja avaused vineeriga üle lööma. Kirik on küll arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all, aga torniavade restaureerimiseks kusagilt mujalt abi loota pole kui riigilt. Millal saab torni täiesti korda? Torni saab täiesti korda, kui kõik eelpool mainitud tööd saavad tehtud. Kui kõik hästi läheb, siis võivad tööd valmis saada järgmise aasta teises pooles, halvemal juhul võivad tööd aga seisma jääda aastateks, kuni rahastuse leidmiseni. Rodopäev Ruu külas Üti talus Rodopäeval, mis toimub 4. juunil kell 12, näitame, milliseid võtteid oleme kasutanud, et saada paepinnasest ja liivast võitu. Räägime oma kogemustest, kuidas istutada, millist mulda valida ja ka sellest, millised sordid on olnud vastupidavad. Näitame väikeseid nippe, kuidas hoida vajalikku niiskust rododendronidel. Kuna rajame uut terrasspeenart, siis teeme ka praktilise näidisistutuse ning soovijad saavad proovida, milline on tunne, kui istutad ise oma esimese rododendroni. Kas on võimalik ka taime ümber istutada? Seda proovime 4. juunil. Rodopäeval õpetame ja vastame küsimustele. Mida peab tegema, et rododendronid oleksid rahul ja saaksime jätkuvalt nautida silmailu, mida nad pakuvad? Naudime ka õitsvaid taimi. Kellel endal on olemas need võluvad taimed, saavad jagada oma kasvatamise kogemusi. Tegu on esimese üritusega Ruu küla 775. aastapäeva tähistamisel. Jõelähtme kirik. Kuidas on õnnestunud hankida rahalisi vahendeid ja millisest programmist/fondist võiks saada tööde lõpetamiseks vajalikku tuge? Nagu juba mainitud sai, laekus sel aastal 32 000 eurot pühakodade programmist ning kogudus on korjanduste abil panustamas 6000 eurot. Jõelähtme vallavalitsus on lubanud projekti toetada 5000 euroga. Paarituhandesed kulud moodustavad omanikupoolne järelevalvele ja elekter. Kõigi Foto: Ly Renter Muinsuskaitse inspektor Ly Renter nimetab ära töö tegijad: Tööde aluseks on Jõelähtme kiriku tornikiivri muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt, koostaja Aleksander Danil. Kirikus toimub kiriku tornikiivri restaureerimise esimene etapp ehk torni vahelagede ja kiivri kandekonstruktsiooni alumise tsooni restaureerimine. Tööde teostaja on Rändmeister OÜ, vastutav spetsialist Juhan Kilumets. Muinsuskaitselise järelevalve teostaja on Einar Kaldam, töömeeste nimed on Heinar Roosimägi, Viktor Erm ja Kalev Kuusksalu. Kuidas tulla kohale? tööde (tornikiiver + avaused) maksumus on kusagil 200 000 eurot. Üti talu asub Ruu looduskaitsealuste tammede kõrval. Jõelähtme valla kaardil on tammed märgitud ja ka tee kuidas tulla. Kõige kergemini leiate Üti talu, kui sõidate mööda Vana-Narva mnt kuni Neeme tee ristini. Sealt jääb paremat kätt Neeme tee bussipeatus valge ootepaviljoniga. 20 m edasi pöörab tee paremale. Sõita mööda sealset kruusateed kuni vasakule jäävad postkastid ja alajaam, mille kõrvalt keerab tee vasakule. Edasi viib tee kuni Nõmme taluni, mille hoovi mitte keerata, ja sõita aida nurgast mööda. Sealt paremal paistabki Üti talu. Valla pärimuspäev Jõelähtme lätted Jõelähtme Kultuurikeskus See on Jõelähtme valla rahvakultuuri ning pärimuse kohtumispaik, mis toimub 29. mail algusega kell 13.00 Jõelähtme jõekäärus (rahvamaja õuel). Pärimusepäeva idee tekkis soovist luua vabariiklike laulu- ja tantsupidude vahele oma kodune ning õdus rahvakultuuripidu. Üles astuvad: Neeme teater juhendaja Merike Kahu Kostivere laste rahvatantsurühm juhendaja Irina Pärila Loo Keskkooli laste rahvatantsurühm juhendaja Killu Tiigimäe Loo seenioride ansambel ja tantsurühm Pihlakobar juhendaja Kai Müürsepp Jõelähtme noorte segarühm juhendaja Miina Karafin Loo naisrahvatantsurühm Loolill juhendaja Erika Põlendik Üleskutse kõigile teatrihuvilistele! Jõelähtme Kultuurikeskus Loo segarahvatantsurühm Muhedad juhendaja Kadi Paluoja Loo Keskkooli mudilaskoor dirigent Leili Värte Kostivere Kooli mudilaskoor dirigent Hille Savi Segakoor Jõelähtme laulusõbrad dirigent Leili Värte Kostivere mõisakoor dirigent Kaido Tani Päevajuht on Pille Raudkivi Külakosti pakuvad Saku puhkpilliorkester, kes tähistab sel aastal oma 50. tegevusaastat, Saku segarahvatantsurühm Sanglejad ning Mulgimaa noorte lõõtsapoiste ansambel Lõõtsavägilased. Kell 12.45 on kogunemine Jõelähtme kiriku juures, kust kulgeme kõik üheskoos (esinejad ja pealtvaatajad) Jõelähtme Rahvamaja õuele. Pidu on tasuta. Toimub ka käsitöömeistrite tööde näitus-müük! Pakutakse sööki ja jooki! Kutsume teid 3. juulil ühisele väljasõidule Vargamäele, kus etendub Ugala suur vabaõhulavastus Kõrboja perenaine. Kõrboja perenaine on naistelugu Kõrboja Anna, Kuusiku Eevi ja Kõrboja Madli lugu. Näidendi Kõrboja perenaine aluseks on Urmas Lennuk valinud Tammsaare romaani Kõrboja peremees ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboja Annat mängib Loo alevikust pärit näitleja Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja. Poolteist tundi enne etenduse algust toimub huvilistele ringkäik muuseumis, kus tutvustatakse kirjanik A. H. Tammsaare sünnikodu ning räägitakse kirjaniku loomingust, sealhulgas teoste Kõrboja peremees ning Tõde ja õigus saamisloost. Suveetenduste päevadel on nii enne kui pärast etendust avatud Albu mõisa teatrirestoran. Menüüs on esindatud maalähedane Eesti köök pidulikus kuues. Ühiskülastus maksab inimese kohta kokku 25 eurot, sh muuseumi külastus (1 h) 3 eurot ja transport 5 eurot. Suvelavastuse ühiskülastusele eelregistreerimine ning tasumine toimub kuni 15. juunini. Soovist palume teada anda Kostivere Kultuurimõisa, tel 608 1539, 5328 4841 või e-post: kultuurimois@joelahtmekultuur. ee. Ühiskülastust korraldab Kostivere Kultuurimõis.
8 UUDISED Jägala jõkke lasti 5000 noorlõhet Eesti Energia jätkas ka tänavu igakevadist traditsiooni, et Linnamäe tammi juures asustatakse jõkke lõhe noorjärke. Kuivõrd tammiga on tõkestatud kalade liikumistee, aitab noorkalade jõkke asustamine sealset lõhepopulatsiooni säilitada. Marko Tooming marko@harjuelu.ee Eesti Energia on lõhet jõkke lasknud kümmekond aastat, kokku on noorlõhelisi Jägala jões uue kodu leidnud umbes 80 000. Seekord lasti jõkke 5061 noort lõhet ning koos transpordiga läks see ettevõttele maksma 11 250 eurot. Kuivõrd kasutame Jägala jõge hüdroenergia tootmiseks, on häiritud looduslik lõhede rändeprotsess ja kudemistingimused. Loodusele häirimise kompenseerimiseks lasime ka sellel aastal Linnamäe hüdroelektrijaama tammi juurest pärivoolu jõkke üle 5000 noore lõhe. Oleme seda teinud iga-aastaselt alates 2004. aastast, ütles Eesti Energia taastuvenergia äriüksuse juht Innar Kaasik. Kalad kasvatas RMKle kuuluv Põlula kalakasvatus, mis on Eestis ainuke omasugune. Põlula kalakasvatuse nõunik Ene Saadre ütles, et lisaks Jägalale kasvatatakse noorjärke veel neljale jõele Eesti põhjarannikul, lisaks Pärnu jõele. Viis tuhat noort kala võib tunduda suur kogus, kuid tegelikkuses jäävad neist ellu ja kasvavad täiskasvanuks vähesed. Saadre sõnul on keeruline öelda, et kui palju täpselt hukkub, sest uuringuid pole Eestis tehtud. Kindlasti saab neist palju surma, aga sama asi on ka loodusliku kalaga, ütles ta. Paarkümmend aastat tagasi oli selline jutt, et ellujäämuses võrdub üks looduslik kala kahe kasvanduskalaga. Nüüd ma olen lugenud, et suhe on üks neljale. Nii ta paraku on. See on loomulik, et kasvanduskala on nõrgem kui looduses sündinud kala. Kuni viis protsenti Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ütles, et lõhe noorjärkude asustamine Jägala jõkke aitab kindlasti kaasa populatsiooni säilimisele. Samas näitavad tema sõnul uuringud, et asustatud kalade ellujäämus on ainult 1 5%, looduslikel kaladel 10 20%. See tähendab, et 5000 kasvatuskalast saab täiskasvanuks 50 250 lõhet, looduslikust kalast näeb täiskasvanuiga 5000st 500 1000 lõhet. Märtini sõnul ei saa vaid kasvanduskaladega taastada olukorda, kui jõgi saaks oma loomulikku elu elada, st ilma paisuta. Asustatavate kalade hulga suurendamine olukorda oluliselt ei parandaks, sest paisust allavoolu jääv kärestik ei ole piisavalt suur ja kvaliteetne elupaik, et jõelõigu looduslikule olukorrale sarnast lõhe arvukust ülal pidada, ütles Märtin. Paari aastaga tagasi Noorjärgud, mis eelmisel nädalal Jägalas jõkke asustati, kohanevad nädal-kaks uue olukorraga ning liiguvad siis mere poole. Et jälgida, kuhu ja millal kalad liiguvad, on kümnendik neist märgistatud. Sellega on teada saadud nii mõndagi. Ene Saadre sõnul lähevad noorlõhed merre toitu otsima, elades algul rannikuvees, madalamas piirkonnas. Seal hukkubki neid kõige rohkem. Kui lõhe on juba piisavalt suur, et kala (nt kilu ja räime) süüa, liigub ta sügavamale. Tagasi kodujõkke tulevad isased 1 2, emased 2 3 aasta pärast. Peale röövlindude ja -kalade hävitavad noori lõhesid ka röövpüüdjad. Kuigi selline kala on selgelt alamõõduline ning palju sellega peale pole hakata, ei ütle röövpüüdjad millestki ära. Minu jaoks on see ka uskumatu, aga paraku selliseid juhtumeid on olnud, ütles Saadre ja meenutas juhtumit, kus kalastaja püüdis Pirita jõest märgistatud noorkala välja ja saatis märgise kalakasvatajatele. Jõelähtme tehnikaklubi kiired noored. Eesti meistrivõistlused mototrekis Laupäeval, 7. mail Tabasalu mototrekil toimunud Eesti meistrivõistluste esimesel etapil oli Jõelähtme Tehnikaspordiklubi korraldaja rollis. Väino Haab Jõelähtme Tehnikaspordiklubi Pika võistluspäeva avasid noored masinaklassis SW 85. Selles klassis olid stardis meie eelmise aasta karikavõistluste esinelik: Karl Johannes Lattik, Markus Maximus Lill, Sel talvel kohaliku omaalgatuse programmi (Rahandusministeerium/ KÜSK/Harju Maavalitsus) toel hangitud videodroon oli oma esimesel tõsisemal katsetusel Klooga maastikupõlengu õppusel ja näitas end igati heast küljest. Päästeliit Frido Ving Viidas ja Gert Heinvee. Eesti poistele pakkusid konkurentsi külalisvõistlejad Soomest. Võistlus oli pingeline. Eelmise aasta speedway Eesti noorte karikavõistluste teise koha omanikul Markus Maximus Lillel oli võistlusel ebaõnne. Viimases eelsõidus ületas noormees kahe rattaga raja joont, diskvalifitseeriti, jäi vajalikest punktidest ilma ning finaali ei pääsenud. Eesti meistrivõistluste esimese etapivõidu viis Timi Salonen üle lahe Soome. Jõelähtme Tehnikaspordiklubi poisid seisid pjedestaalil alates teisest kohast. II koha sai Gert Heinvee, III Karl Johannes Lattik, IV Frido Ving Viidas ja VII Markus Maximus Lill. Speedway Mikro klassis oli parim Matthias Lattik. Flat track 50. klassis võttis kindla esikoha võistlusel noorim neiu Sthella Toomela. II koha saavutas Kert Martin Räämet. IV koha sai August Lattik. Jõelähtme Tehnikaspordi teine tubli neiu Carola Vilba osales oma esimest proovivõidusõitu sõites Flat trak 50. klassis vanuse tõttu väljaspool arvestust ja näitas väga head tulemust. Kirgederohke Flat Track 65 finaali kahjuks meie võistlejad ei pääsenud. Eelsõitude punktiarvestuse liider Sten-Kevin Toomela, kes aga rajapiiri ületamise eest diskvalifitseeriti, finaali ei pääsenud ja lõpetas kuuendana. Sten Kevin Toomela on näidanud kiiret sõitu ka krossirajal, kus ta oli Hartwall Jaffa noortesarja teise etapi võitja masinaklassis 50cc juuniorid. Kaberneeme vabatahlike päästjate uus videodroon oli abiks Foto: Väino Haab Drooni pultide taga olid piloot ja kaameraoperaator, kes vastavalt staabist tulnud korraldustele suunasid drooni tulekahju perimeetrit pildistama või meeskondade tööd jälgima. Kohal oli ka Sisekaitseakadeemia meeskond oma drooniga, koostöö sujus suurepäraselt ning üksteiselt saadi häid nõuandeid ja ideid paremaks töökorralduseks. Selleks, et droon täielikult adapteerida olemasolevasse päästetööde infosüsteemi, tuleb teha pisut täiendusi tehnilistes lahendustes ning mõned korrad ka koos päästetööde juhi ja operatsiooni korrapidajatega selle kasutamist harjutada. Seejärel võib droon asuda koos Kaberneeme vabatahtlike päästekomando muu operatiivtehnikaga 24/7 valvesse, nii, nagu see juba projekti koostamise algfaasis planeeritud oli. Järgmiseks etapiks planeeritakse drooni varustamist termokaameraga, suurendades selle kasutusvõimalusi veelgi. Projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Selleks, et droon täielikult adapteerida olemasolevasse päästetööde infosüsteemi, tuleb teha pisut täiendusi tehnilistes lahendustes ning mõned korrad harjutada päästetööde juhi ja operatsiooni korrapidajatega selle kasutamist. Fotod: Päästeliit Aastatega on lõhede vettelaskjad juba nii vilunuks saanud, et 5000 kala jõudsid uude koju vähem kui poole tunniga. Foto: Marko Tooming HEAK: tähtaegade meeldetuletus 3. 13.juuni toimub Lääne-Harju Koostöökogus LE- ADER meetme projektitaotluste vastuvõtt. Vaata lisainfot ning infopäevade toimumisaegu LHKK kodulehelt. 31. maini saab esitata taotlusi Läänemere piirkonna mittetulundusühenduse toetuse saamiseks. Eelisvaldkonnad on keskkond, demokraatia edendamine, koostöövõrkude loomine ja arendamine ning piiriülene koostöö. 1. juuni on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste teenuste osutamise ja toodete pakkumise võimekuse tõstmise taotlusvooru tähtaeg. Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse teenuste (sh kogukonnateenused) osutamise ja/ või toodete pakkumise võimekuse tõstmisele, panustades selle kaudu mõne ühiskondliku/kogukondliku probleemi lahendamisse. Kui soovite oma projekte läbi arutada meie MTÜde konsultantidega, siis soovitame kiirustada, et jõuaksime teile aegsasti tagasisidet anda. 1. juunil on ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) tugitegevuste rahastamise tähtaeg. Tugitegevustena käsitletakse ettevõtmisi, mis lähtuvad KÜSKi põhikirjalistest eesmärkidest, suurendavad vabaühenduste suutlikkust ja soodustavad kodanikuaktiivsust. 1. septembrini saab kandideerida Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) toetusele. Programmi oodatakse kandideerima organisatsioone, kes soovivad kutsuda neile huvipakkuvatel ja olulistel teemadel oma ala spetsialiste USA-st Eestisse esinema või kes on ise kutsutud USAsse konverentsidele Baltikumi eksperdina.
ÜHISTRANSPORT 9 Muudatused bussiliikluses Olemasoleva liini 143 (Tallinn-Uus-Rebala-Jägala-Anija-Kehra) lõpetamise põhjus on liinil sõitjate vähesus. Tänase sõiduplaani alusel liini aastane maksumus on ca 56 tuhat eurot, millest piletitulu osa on ca 7 tuhat eurot. Kadri Krooni Sõitjateveo spetsialist Liinitöö muudatuste alguseks on planeeritud 22. juuli 2016. Esmane muudatuste jõustumise aeg oli planeeritud septembrist, kuid alates 22. juuli 2016 lõpetatakse teenuse osutamine kommertsliinil nr 232A Tallinn-Loo ning sellest tulenevalt planeerime kõik Loo, Kostivere, Jägala, Anija, Kehra piirkondi hõlmavad muudatused sisse viia üheaegselt. Paralleelselt liiniga 143 osutatakse teenust AS H-Liinid poolt Piibe mnt-l kaugbussiliiniga nr 413 Tallinn-Aegviidu-Järva-Jaani-Koeru-Aruküla. Kaugliiniga on peatustest Soodla kauplus, Soodla, Partssaare, Kehra tee, Raasiku tee, Tammiku, Jägala jõgi ühendus Tallinnaga tagatud. Sõiduplaan on nähtav www.peatus.ee. Marsruudil Kehra-Anija-Soodla-Lilli-Kehra on teenus tagatud Anija valla siseliinidega, http://anija.kovtp.ee/uhistransport. Pikendatakse liini K6 Kose-Kehra marsruuti, kus kell 13.30 väljub buss marsruudil Kehra-Soodla-Anija-Kehra ja kell 19.35 väljub buss marsruudil Kehra-Anija-Soodla-Lilli-Kehra. Kui nimetatud reisid ei leia kasutust, siis lõpetatakse teenuse osutamine 31.12.2016. Liinil 104B muudetakse algja lõpppeatust. Hommikul alustatakse liini teenindamist peatusest Raasiku tee (6.40) ja lõpetatakse Haljava asemel peatuses Raasiku tee (19.18). Uue peatuse Raasiku tee tähistamise vajadus liiklusmärgiga 541a. Avatakse uus bussiliin 150 marsruudil Tallinn-Laagna-Loovälja-Kostivere-Urke-Uus-Rebala-Tallinn. Avatakse uus bussiliin 106B marsruudil Tallinn-Loo. Lõpetatakse bussiliini 104 Tallinn-Kostivere teenindamine (TP Balti jaamast 6.40 ja Kostiverest 18.20). Korrigeeritakse kõikidel nädalapäevadel liinide 104A, 104B, 106 ja 106A sõiduplaane. Maakonna avalike bussiliinide maksumus kaetakse kolmest allikast: riigieelarvest eraldatav sihtotstarbeline toetus, piletitulu ja kohalike omavalitsuste poolt eraldatav dotatsioon. Harju maakonnas on kokku 64 bussiliini, mis jaguneb nelja Piibe mnt-l olevate peatustes registreeritud sõitjate arvud aastatel 2013 2015 ning 2016. aasta esimese kolme kuu kohta Peatus 2013 2014 2015 2016 01.01 31.03 keskmine sisenejate arv päevas Jägala jõgi 53 59 68 72 0,9 Raasiku tee 39 31 32 68 0,9 Kehra tee 14 3 56 58 1,1 Tammiku 2 4 15 18 3,4 Kui liini kasutatakse ilma sõiduõigust omamata (sularahapilet, e-raha pilet, perioodikaart, soodustatud isiku sõiduõigus), siis nende sõitjate vajadus on teadmata. Juhul, kui esineb sellist teenuse kasutamist, siis see on kaasa toonud selle, et täna on planeeritud liin sulgeda. Samas loodame, et 3. mail saadetud eelteates nimetatud muudatuste läbi paraneb enamustele olemasolevatele sõitjatele ja teistes Jõelähtme piirkondades avalik ühistransporditeenus. Kiirkaugbussiliin nr. 423 Tallinn-Narva sõiduplaan Kehtib alates 23.05.2016. Liiklus toimub iga päev. Liini teenindab Bus Transport Holding OÜ. 05.40 12.00 20.00 TALLINNA REISISADAM D 10.50 13.10 19.35 05.50 12.15 20.15 TALLINNA BUSSIJAAM x x x 06.00 12.30 20.30 TALLINNA BUSSIJAAM 10.35 12.55 19.15 x x x MUSTAKIVI ainult suunal Narva-Tallinn 10.27 12.47 19.07 06.09 12.39 20.39 PRIISLE ainult suunal Tallinn-Narva x x x 06.17 12.47 20.47 VET. PUNKT 10.14 12.34 18.54 06.21 12.51 20.51 JÕELÄHTME 10.10 12.30 18.50 06.27 12.57 20.57 KODASOO 10.04 12.24 18.44 06.43 13.13 21.13 LOKSA TEE 09.49 12.09 18.29 07.19 13.49 21.49 SÕMERU 09.13 11.33 17.53 07.27 13.57 21.57 SÄMISILLA 09.07 11.27 17.47 07.34 14.04 22.04 PADAORG 09.00 11.20 17.40 08.27 14.57 22.57 SILLAMÄE 08.08 10.28 16.48 08.40 15.08 23.10 AUVERE 07.53 10.13 16.33 08.50 15.20 23.20 LENNUJAAM 07.43 10.03 16.23 08.54 15.24 23.24 TEMPO 07.40 10.00 16.20 08.57 15.27 23.27 PEETRI PLATS ainult saabumisel Narva x x x 09.00 15.30 23.30 NARVA BUSSIJAAM 07.35 09.55 16.15 Märkused: Liikumistee ja nõudepeatused sihtkohas 1. Liikumistee Tallinnast väljuval suunal: D-Terminal, Lootsi tn, Jõe tn, Pronksi tn, Tartu mnt, Odra tn, Lastekodu tn, Tallinna bussijaam, Juhkentali tn, Odra tn, K.Türnpu tn, Laagna tee, Rahu tee, Peterburi tee 2. Liikumistee Tallinnasse siseneval suunal: Peterburi tee, Rahu tee, Laagna tee, K. Türnpu tn, Odra tn, Lastekodu tn, Tallinna bussijaam, Juhkentali tn, Liivalaia tn, Pronksi tn, Jõe tn, Lootsi tn, D-Terminal 3. Nõudepeatus sisenemiseks Tallinnas: Priisle 4. Nõudepeatus väljumiseks Tallinnas: Mustakivi Kui liini kasutatakse ilma sõiduõigust omamata, siis nende sõitjate vajadus on teadmata. Juhul, kui esineb sellist teenuse kasutamist, siis see on kaasa toonud selle, et täna on planeeritud liin sulgeda. Foto: Allar Viivik avaliku teenindamise lepingu vahel. Ühistranspordikeskuse poolt peetakse arvestust iga liini kulude-tulude, sõitjate, läbisõidu, peatuste kasutamise jm liinitööga seotud tegevuste kohta ning koondatakse need vastavalt liinigruppidesse. Näiteks Loksa liinigrupis on kõik Kuusalu, Kolga, Viinistu, Leesi ja Loksa piirkonda teenindatavad liinid, Loo/Kostivere liinigrupis Loo, Kostivere, Jõelähtme, Haljava piirkonda teenindatavad liinid. Kehra liinirühm on kõige väiksema nõudlusega liinirühm Harjumaal. Liini 143 osas oleme mitmed aastad jälginud liini kasutamist, teinud teenuse paremaks pakkumiseks sõiduplaanis muudatusi, kuid kahjuks ei ole see kaasa toonud nõudluse suurenemist. Iga liini nr 143 reisija sõitu doteeriti 2015. aastal 11,67 euro ulatuses. Võrdluseks, et teistes Harjumaa liinirühmades on dotatsioon ühele sõidule 0 1,97 eurot. Paratamatult toob selline olukord kaasa vajaduse muudatuseks. Sealhulgas püüame tagada kõikidele Harjumaa piirkondadele riigieelarvest eraldatava sihtotstarbelise toetuse mõistliku kasutamise. Bussiliini muudatused J2 ja 152 Alates 06.06.2016 jõustuvad igasuvised avalike liinide sõiduplaanide muudatused liinidel J2 ja 152. Liinil J2 muutuvad väljumised Jõelähtmelt 14.35>10.20 ja Kullamäelt 15.10>11.05. Sõitjate puudumise tõttu lõpetatakse õhtune sõit Kullamäelt Valkla hooldekodusse. Liinil 152 peatatakse Balti jaamast kell 6.45 väljuval reisil Loo-Kostivere sissesõit ja liin hakkab Balti jaamast väljuma kell 7.05 ning Loksalt kell 7.10 väljuval reisil lõpetatakse suveks sissesõit Kuusalu kooli juurde. Maakonna bussiliin nr. J2 Kuni 06.06.2016, tööpäevad Jõelähtme-Kaberneeme-Kullamäe Jõelähtme 14.35 18.20 Olerex 14.36 18.21 Jõelähtme vallamaja 14.37 18.22 Kalevi-Liiva 14.47 18.32 Kaberneeme kauplus 14.53 18.38 Haapse küla 14.58 18.43 Kullamäe 14.59 18.44 Valkla hooldekodu 18.46 Kullamäe-Kaberneeme-Jõelähtme Valkla hooldekodu 19.35 Kullamäe 06.40 15.10 19.38 Kaberneeme kauplus 06.45 15.15 19.42 Kalevi-Liiva 06.52 15.22 Jõelähtme vallamaja 07.02 15.32 Olerex 07.03 15.33 Männisalu 07.04 15.34 Laupäev, pühapäev, riiklikud pühad Jõelähtme-Kaberneeme-Kullamäe Jõelähtme 14.45 19.45 Olerex 14.46 19.46 Jõelähtme vallamaja 14.47 19.47 Kalevi-Liiva 14.57 19.57 Kaberneeme kauplus 15.03 20.03 Haapse küla 15.07 20.07 Kullamäe 15.09 20.09 Kullamäe-Kaberneeme-Jõelähtme Kullamäe 08.00 15.15 Kaberneeme kauplus 08.05 15.20 Kalevi-Liiva 08.12 15.27 Jõelähtme vallamaja 08.22 15.37 Olerex 08.23 15.38 Männisalu 08.24 15.39 Alates 06.06.2016, tööpäevad Jõelähtme-Kaberneeme-Kullamäe Jõelähtme 10.20 18.20 Olerex 10.21 18.21 Jõelähtme vallamaja 10.22 18.22 Kaberneeme kauplus 10.38 18.38 Kullamäe 10.44 18.44 Kullamäe-Kaberneeme-Jõelähtme Kullamäe 06.40 11.05 Kaberneeme kauplus 06.45 11.10 Jõelähtme vallamaja 07.02 11.27 Männisalu 07.04 11.29 Laupäev, pühapäev, riiklikud pühad Jõelähtme-Kaberneeme-Kullamäe Jõelähtme 14.45 19.45 Olerex 14.46 19.46 Jõelähtme vallamaja 14.47 19.47 Kalevi-Liiva 14.57 19.57 Kaberneeme kauplus 15.03 20.03 Haapse küla 15.07 20.07 Kullamäe 15.09 20.09 Kullamäe-Kaberneeme-Jõelähtme Kullamäe 08.00 15.15 Kaberneeme kauplus 08.05 15.20 Kalevi-Liiva 08.12 15.27 Jõelähtme vallamaja 08.22 15.37 Olerex 08.23 15.38 Männisalu 08.24 15.39 Korraldatud ümberistumine Sõiduplaanis on välja toodud kontrollpeatuste kellaajad. Liinil kehtivad peatused Jõelähtme-Kaberneeme-Kullamäe Jõelähtme, Jõelähtme vallamaja, Koogi kauplus, Koeralooga, Neeme tee, Ruuküla, Upsi, Kääniku, Kalevi-Liiva, Ihita, Kaberneeme, Kaberneeme kauplus, Haapse küla, Kullamäe Kullamäe-Kaberneeme-Jõelähtme Kullamäe, Haapse, Kaberneeme kauplus, Kaberneeme, Ihita, Kalevi-Liiva, Kääniku, Upsi, Ruuküla, Neeme tee, Koeralooga, Koogi kauplus, Jõelähtme vallamaja, Männisalu Alates 06.06.2016 kaovad liinilt peatused Jõelähtme-Kabrneeme-Kullamäe-Valkla hooldekodu Jõelähtme, Jõelähtme vallamaja, Koogi kauplus, Koeralooga, Neeme tee, Ruuküla, Upsi, Kääniku, Kalevi-Liiva, Ihita, Kaberneeme, Kaberneeme kauplus, Haapse küla, Kullamäe, Valkla hooldekodu Valkla hooldekodu-kullamäe-kaberneeme Valkla hooldekodu, Kullamäe, Haapse, Kaberneeme kauplus Info: MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus, Roosikrantsi 12, 10119 Tallinn tel 640 6785 info@harjuytk.ee, www.harjuytk.ee
10 TEATED Emade- ja isadepäeval kutsutakse lusikapeole uued vallakodanikud! Seeniortantsupidu Randveres Harjumaa seeniortantsupidu toimus juba 8. korda ja sedapuhku Randvere kooli avaras saalis. Kai Müürsepp Loo seeniortantsurühma Pihlakobar juhendaja Peo korraldajad olid ülesanded kenasti omavahel ära jaganud organisatoorsed mured oli enda kanda võtnud Randvere Päevakeskuse tegevjuht Aime Salmistu ja repertuaari pani kokku tantsujuht Ivi Talimäe. Peole, mis kandis nime tantsurõõm, oli kokku kutsutud 15 seeniortantsurühma üle kogu maakonna. See oli tõesti Loo Lasteaed Pääsupesa kuulutab välja konkursid tasandusrühma õpetaja (eripedagoog) ametikohale koormusega 1,0 ametikohta. Tööle asumise aeg august 2016. logopeedi ametikohale koormusega 1,0 ametikohta. Tööle asumise aeg september 2016. Kandideerimiseks: avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad esitada hiljemalt 31. maiks 2016 aadressil Saha tee 12, Loo alevik, 74201 Harjumaa või e-posti aadressil loopesa@gmail.com. Lisainfo telefonil 512 4107 või maili teel. Ivo Roosimägi Piirkonnapolitseinik Aasta-aastalt on pööratud tähelepanu ebakindlalt või katmata kaevudele. 10. mail oli Viimsi vallas juhtum, kus hetkeks järelevalveta jäänud 4-aastane laps läks mänguhoos ebakindlalt suletud kaevuluugi peale, mis ennast lapse raskuse mõjul ümber pööras, laps kukkus kaevu ja luuk sulges avause. Õnneks langesid selle juhtumi puhul kokku paljud soodsad asjaolud kaevus oli vett, mis pidurdas lapse 3,5 meetri kõrguse kukkumise, kuid ei muutunud lapsele eluohtlikuks; lapse kadumine avastati vähem kui minuti jooksul ja teati tema viimast mõjus pilt, kuidas väärikas eas prouad ühtses rütmis ja sära silmis tantsisid! Iga rühm sai võimaluse ka ennast tutvustada ja oma tantsu soolonumbrina esitada. See lisas kavale värvi ja tekitas elevust. Tantsupeo lõpul tänati juhendajaid tänukirja ja kauni meenega. Sooja aplausiga ja püsti seistes tänati seeniortantsu maaletoojat ja kõikide juhendajate õpetajat Eve-Mall Saart. Et traditsioon ikka kestma jääks, võttis tantsu-teatepulga üle särav ja energiline tantsuõpetaja Mari Tomp. Rõõmsa kohtumiseni järgmisel, 2017. aastal Harju IX seeniortantsupeol! Ettevaatust, ohtlikud kaevud!! asukohta. Selle juhtumi puhul pääses laps vaid ehmatuse ja mõnede kriimudega ja ei tahakski hakata spekuleerima teemal, mis oleks võinud juhtuda kui...? Kokkuvõtteks kutsun kõiki üles märkama ja teavitama lahtistest või ebakindlalt suletud kaevuluukidest, sest iga ohtlik kaev võib olla kellelegi reaalseks ohuks. Teavet saab edastada päästeala infotelefonile 1524. Samas soovitan ka maaomanikel kontrollida üle kinnistule jäävate kaevude või maa-aluste mahutite luugid, et vajadusel kindlalt sulgeda ohtlikuks muutunud kaev. Peole oli kutsutud 15 seeniortantsurühma. Hea lapsevanem! Sellel aastal toimub Kaberneeme vana koolimaja saalis mini-lastelaager ehk kolm tundi toimetamist. Laager kestab viis päeva (1. 5.08.16). Laagripäev kestab 10.00 14.00. Juhendatud tegevus 10.00 13.00, seejärel 30 minutit lõunaooteks ja 13.30 14.00 vaba tegevus ja mäng. Laagrisse ootame 5 10-aastaseid lapsi. Laagi osalustasu on 30 eurot, Jõelähtme valla sissekirjutusega lastele 25 eurot. Juhendaja: Maiki Liivas. Jägala-Joa lammutusprojekti koostamine Foto: Urmas Kingsepp Foto: erakogu Jägala-Joa küla Asula tee 1, Asula tee 3, Asula tee 8, Asula tee 10 ja Asula tee 12 ehitiste lammutamine otsustati Jõelähtme vallavolikogu 17.03.2016 istungil (pkp. 28 otsus nr 1). Lammutamisele kuuluvad endised töölisbarakid, nende kõrvalehitised, põlenud hoone vundament, samuti vallale kuuluval Jägala puhkeala kinnistul 24505:002:0278 asuvad keldrid ning puukuur. Vald taotleb objektide lammutuskulude toetust SA-st KredEx. Lammutusala korrastatakse haljasalaks ja purustatud kivimaterjali kasutatakse parklaala tegemiseks Asula tee 10 kinnistul ning parklaalale Asula teelt mahasõidule. Vallavalitsus saatis hinnapäringud Lustrum Teenused OÜ-le, Sweco Projekt AS-le, OÜ-le Purustaja ja OÜ-le Vana Tallinn. Ainsa ettevõttena esitas ehitiste lammutusprojekti koostamise hinnapakkumise OÜ Purustaja maksumusega 1500,00 eurot. Otsustati: sõlmida töövõtuleping OÜ-ga Purustaja Jägala-Joa külas Asula tee 1, 3, 8, 10 ja 12 ehitiste ja nende kõrvalehitiste lammutusprojekti koostamiseks. Arendajad soovivad pumpelektrijaama Paldiskisse Energiasalv OÜ on loobumas 350 miljoni eurose pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise kavandamisest Jõelähtme valda Muugale, selle asemel proovib ettevõte algatada PHAJ detailplaneeringut Paldiski linnas. Meile tundub, et Paldiski linn on oma majanduskeskkonna ja tööstuse arendamisest kordades rohkem huvitatud kui Jõelähtme vald, lisaks on Paldiski üks väheseid geoloogiliselt sobivaid kohti PHAJ rajamiseks, mistõttu keskendumegi nüüd detailplaneeringu koostamisele seal, ütles Energiasalve juhatuse liige Peep Siitam BNS-ile. Siitam märkis, et nad on Jõelähtme vallaga pidanud üle kaheksa aasta läbirääkimisi ja jõudnud lõpuks seisukohale, et detailplaneeringu protsessi ning sellele järgnevate loamenetluste edukas läbimine Jõelähtme vallas on ebatõenäoline. JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE KORRALDUS 6.05.2016 Jaama tööpõhimõte. Muugast pole loobutud Mingi aeg nagu hakkasid asjad liikuma, kuid valla poolt tuleb pidevalt probleeme juurde ja kui uusi ei tule, otsitakse jälle vanad probleemid üles. Tundub, et vald ei ole sellest sugugi huvitatud, rääkis Siitam, lisades, et PHAJ rajamisest Muugale pole siiski lõplikult loobutud, kuna ettevõte on sinna nii palju aega ja raha investeerinud. Praeguseks on Energiasalv esitanud rahandusministeeriumile päringu, kas PHAJ rajamiseks Paldiskisse on vajalik riigi eriplaneering või oleks selle ehitamine võimalik ka detailplaneeringu alusel. Meie soov on riigile olla võimalikult vähetülikas ja kuna PHAJ ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis, soovime seda rajada detailplaneeringu alusel, ütles Siitam. Projekti etapid PHAJ projekt jaguneb kahte etappi. Esimene on lubade taotlemine, mida on siiamaani rahastanud Eesti ja Norra investorid. Teine etapp on pumpjaama ehitamine ja selleks kaasab ettevõte strateegilise investori. PHAJ rajamine on tõenäoliselt esimene Eesti taasisesesivumise ajal teostatav elektrienergia tootmise projekt, mis rajatakse ilma maksumaksja toetuseta, märkis Siitam. Energisalv on varem öelnud, et PHAJ ehitamisega planeeritakse maapealseid ehitisi 10, sealhulgas 80 meetri kõrgune maa-alust šahti teenindav tõstetorn. Maa-alused mahutid on plaanitud sellise suurusega, et jaam saaks töötada järjest 12 tundi. Kui mahutid on täis, tuleb neisse lastud vesi tagasi maapinnale pumbata. Maa-aluse elektrijaama nimivõimsuseks on kavandatud kuni 500 megavatti. PHAJ töötaks elektrisüsteemi tasakaalustajana ja tuuleparkide töö reguleerijana. (BNS/Jõelähtme vallaleht) Lihthanke nr 172933 Manniva, Hõbemäe ja Mäealuse tee remont pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine Lähtudes riigihangete seaduse 182, 38 lg 1 ja lg 2, 39 lg 1 ja lg 6, 40, 41, 47 lg 1, 50 lg 1 ja lg 3 lihthanke Manniva, Hõbemäe ja Mäealuse tee remont (viitenumber 172933) hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustest ning Jõelähtme Vallavalitsuse 07.04.2016 korraldusega nr 246 moodustatud hankekomisjoni pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuste hindamise 02.05.2016 protokollist ja neis toodud ettepanekutest, annab Jõelähtme Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. kvalifitseerida hankele tähtaegselt pakkumused esitanud pakkujad AS Eesti Teed AS Teede REV-2 OÜ Üle, Lemminkäinen Eesti AS ja Tallinna Teede AS, kuna nende majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, 2. tunnistada pakkujate AS Eesti Teed, AS Teede REV-2, OÜ Üle, Lemminkäinen Eesti AS ja Tallinna Teede AS esitatud pakkumused vastavaks, kuna neis ei sisaldu sisulisi kõrvalekaldeid ja need vastavad hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele, 3. tunnistada edukaks pakkumuseks pakkuja OÜ Üle (10405442) pakkumus maksumusega 129 107,02 eurot ilma käibemaksuta (154 928,43 eurot koos käibemaksuga), 4. vallavanem Andrus Umbojal sõlmida hankeleping lihthanke eduka pakkumuse esitanud pakkujaga arvestades riigihangete seaduse 182 lg 8 nõudeid, 5. käesoleva otsuse peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras, 6. korraldus jõustub teatavakstegemisest. Töö lõpetamise tähtaeg on 12.08.2016 (3 kuud hankelepingu sõlmimisest), milliseks ajaks kohustub töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. Tähtajaks 29.07.2016 (2 nädalat enne lõpetamise tähtaega) peab olema esitatud Tellijale vastuvõtmise toiminguteks omanikujärelevalve poolt kontrollitud vastuvõtudokumentatsioon. Töö maksumus on 129 107,02 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (25 821,40 eurot), kokku 154 928,43 eurot. Töö maksumust ehituse hinnaindeksiga ei korrigeerita. Töövõtja annab tema poolt ja korraldusel lepingu alusel teostatud töödele kahekümne nelja (24) kuulise garantiiaja.
TEATED 11 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB Detailplaneeringute algatamised 112 8. mail teatati, et Jõelähtme külas asuvast kinniselt territooriumilt on kahe nädala jooksul varastatud sõidukitelt erinevaid varuosasid. Vargusega on esialgse hinnangu kohaselt tekitatud üle 4000 euro suurune kahju. 12. mai hommikul kell 7.15 teatati, et Jõelähtme vallas Kallavere külas põleb turbase pinnaga metsaalune. Päästjad lõpetasid ligikaudu nelja hektari suuruse põlengu kustutustööd kell 16.25. 14. mail teatati, et Jõelähtme vallas Loo alevikus Toome teel lõi tuttav mees jalaga 50-aastast naist. Politsei pidas kahtlustatava kinni 61-aastase mehe. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 28.04.2016 vastu korralduse nr 305 Uusküla Hansu ja Kuri maaüksuste detailplaneeringu algatamine ning lähteülesande kinnitamine. Detailplaneeringualal Uuskülas paiknevad Hansu maaüksus (katastritunnus: 24504:004:0335; sihtotstarve: tootmismaa 100%; pindala: 9600 m 2 ) ja Kuri maaüksus (katastritunnus: 24504:004:0334; sihtotstarve: tootmismaa 100%; pindala: 1703 m 2 ). Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on mh Hansu maaüksuse ja Kuri maaüksuse tootmismaa kruntideks jaotamine, transpordimaa määramine ja kruntide ehitusõiguse määramine. Planeeritava ala suuruseks on 11 303 m 2. Kavandatav detailplaneering on kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohane. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 12.05.2016 vastu korralduse nr 351 Nehatu küla Nehatu Logistikapargi II etapi detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine. Planeeringualasse jäävad Hoburaua tee 1, 2, 4, 6, 8, 12, Hoburaua tee, Nehatu tee 1, 2, 4, Nehatu tee lõik 2, Tammi tee 2, 4, 6, 8, 10 ja Tammi tee maaüksused asuvad Nehatu külas Pirita jõe, Peterburi tee ja raudteeviadukti vahelisel alal. Juurdepääs planeeringu alale on Nehatu teelt. Tagamaks raskeveokite ohutu läbipääs raudteeviadukti alt, on vajalik ümber ehitada Nehatu tee. Samuti on taotluse eskiisi kohaselt tehtud ettepanek mahasõidu kavandamiseks 1 Tallinn-Narva teelt. Seetõttu on planeeringualasse haaratud ka Nehatu tee maaüksus. Detailplaneeringu eesmärgiks on Nehatu külas Hoburaua tee 1, 2, 4, 6, 8, 12, Hoburaua tee, Nehatu tee 1, 2, 4, Nehatu tee lõik 2, Nehatu tee, Tammi tee 2, 4, 6, 8, 10 ja Tammi tee maaüksustel Jõelähtme Vallavolikogu 27.09.2012 otsusega nr 324 kehtestatud Nehatu küla Nehatu lauda I maatükk, Nehatu lauda II maatükk ja Nehatu lauda III maatükk detailplaneeringuga määratud krundijaotuse, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste ning juurdepääsu lahenduse muutmine. Planeeritava ala suuruseks on ca 1,8 ha. Algatatav detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Jõelähtme valla uued kodanikud Maret Puskar ja Jüri Lindblum- Lindblom, tütar Liisbet, 8.04.2016 Kaidy Kütt ja Jan Matveus, pojad Johannes ja Aleksander, 10.04.2016 Marge Beilmann ja Eerik Koppel, poeg Ermin, 10.04.2016 Maria Ossadtšaja ja Rainer Olla, poeg Remy, 16.04.2016 Ksenia Vasilevskaya, poeg Roman, 21.04.2016 Marelle Maaniit ja Alari Hiis, tütar Mia-Gretel, 27.04.2016 Marge Iidel ja Erik Elias, poeg Sander, 28.04.2016 Jelena ja Margus Laudver, tütar Margaret, 29.04.2016 Avaldame sügavat kaastunnet Jelena ja Andrei Sijanovitš, poeg Gleb, 4.05.2016 Kärlin ja Urmas Puusepp, poeg Remi, 6.05.2016 Egne Magus-Tammik ja Taavi Tammik, tütar Kirsi, 11.05.2016 Elfrida Karulas 15.10.1926 16.04.2016 Salme Aavik 13.03.1931 22.04.2016 Silvi Ant 06.05.1937 24.04.2016 Aare Talvik 15.12.1947 01.05.2016 Piret Birkholtz 13.01.1963 02.05.2016 Helve Silajeva 25.09.1943 08.05.2016 Õnnitleme kõiki sünnipäevalapsi, soovime õnne ja tervist! 93 24.05 LEIDA RÜÜTEL Loo alevik 92 09.05 TIIU SEPP Loo alevik 91 08.05 LINDA HAAVEL Ruu küla 90 27.05 ANTS-PEETER TUST Neeme küla 89 10.05 VEERA HÕBEMÄGI Maardu küla 87 15.05 LEONHARD PÄRNASTE Liivamäe küla 86 15.05 REINHOLD KUIMET Uusküla küla 85 06.05 HELVI-BRIGITTE RAUDNA- GEL Loo alevik 84 02.05 VALVE STUMBUR Kullamäe küla 84 20.05 FELIX LAUSSOO Loo alevik 84 27.05 SALME AVIK Loo alevik 84 29.05 SILVI TORJUS Nehatu küla 83 13.05 LEMBIT PIIRIMÄE Loo alevik 82 21.05 IVAR VESKE Liivamäe küla 81 05.05 AUGUST KILTER Kostivere alevik 81 08.05 VICTOR RUDOMETOV Kostivere alevik 81 29.05 VAIKE HAAB Saviranna küla 80 01.05 ESTER VESKE Liivamäe küla 80 06.05 HELGI SILD Loo alevik 80 29.05 HELDUR SEPP Kostiranna küla 75 04.05 EHA TEIVA Kostivere alevik 75 06.05 MAIE KASK Manniva küla 75 11.05 KALJU AAS Kaberneeme küla 75 11.05 MATI RUUT Loo alevik 75 24.05 MYKOLA OVCHARYK Uusküla 75 24.05 ARNE RAIDMA Kostiranna küla 75 29.05 ALEXANDER BELOV Nehatu küla 75 31.05 JUTA MAKARENKO Saviranna küla 70 05.05 VLADIMIR LOSSEV Jägala küla 70 08.05 LÜÜLI PAKK Loo alevik 70 23.05 HILLAR MÜÜR Uusküla 70 31.05 REIN KIISK Neeme küla Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused 10.05.2016 algusega kell 15.00 toimus Ihasalu küla Näpiste V maaüksuse detailplaneeringu avalik arutelu avaliku väljapaneku järel esitatud ettepanekute arutamiseks. Väljapaneku järel esitati Ihasalu küla poolsed ettepanekud detailplaneeringu seletuskirja täiendamiseks eesmärgiga tagada planeeringu menetluse käigus kavandatava elukeskkonna ja hoonete sobivus Ihasalu küla miljöösse. Avalikul arutelul nõustus küla eestseisus esitatud detailplaneeringu lahendusega. Samuti teatas ettepanekute esitaja, et täiendatud detailplaneeringu seletuskiri on küla jaoks sobiv ja küla poolt on detailplaneering heaks kiidetud. Detailplaneeringute menetluste lõpetamine 05.04.2016 esitas detailplaneeringust huvitatud isik avalduse detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse tagasivõtmiseks ja Jõelähtme Vallavalitsuse 27.02.2006 korraldusega nr 367 algatatud Haljava küla Pauna maaüksuse detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ning algatamise korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 05.05.2016 vastu korralduse nr 330 Jõelähtme Vallavalitsuse 27.02.2006 korraldusega nr 367 Haljava küla Pauna maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine. 05.04.2016 esitasid huvitatud isikud avalduse Ihasalu küla Miku 4 ja Miku 8 maaüksuste detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ja algatamise korralduse tühistamiseks. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 05.05.2016 vastu korralduse nr 320 Jõelähtme Vallavalitsuse 25.08.2004 korraldusega nr 639 Ihasalu küla Miku 4 ja Miku 8 maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine. Mälestame PIRET BIRKHOLTZI ja avaldame kaastunnet lähedastele. Kostivere poe kollektiiv Südamlik kaastunne Pille Birkholtzile ja tema perele EMA surma puhul. Maardu Lasteaed Sipsik Valge päeva on varjanud mure kivine sein, tõde valus on uskuda raske kaotuse lein. Südamlik kaastunne perele ja lähedastele kalli PIRET BIRKHOLTZI surma puhul. Jõelähtme Valla Kultuurikeskus Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles meie sees. Nad on nii ligi, et ei torka silma nii nagu valgus tolmukübemes. Kallid Anneli, Pille, Mikk ja Marko, tunneme teile südamest kaasa ema, vanaema ja ämma PIRET BIRKHOLTZI surma puhul. Kostivere Kultuurimõisa, Kostivere Noortekeskuse ja- Kostivere Päevakeskuse pere ja kollektiivid Valud kaovad, kuid mälestus jääb meie südamesse Sügav kaastunne Krista Jürgensile EMA kaotuse puhul. Kostivere Lasteaia Põnnipesa rühm Südamlik kaastunne lähedastele kalli PIRET BIRKHOLTZI kaotuse puhul. Kostivere koolipere Armas Krista Jürgens, avaldame sügavat kaastunnet kalli EMA kaotuse puhul. Loo Lasteaed Pääsupesa Avaldame sügavat kaastunnet Krista Jürgensile EMA surma puhul. Kostivere Lasteaia töötajad Jõelähtme valla teabe ja infoleht. Väljaandja on Jõelähtme vallavalitsus. Omavalitsuse õigusaktidega saab tutvuda valla kantseleis ja raamatukogudes ning www.joelahtme.kovtp.ee ja www.volis.ee. Toimetaja Merike Metstak, 605 4865, 527 8870, merike.metstak@ joelahtme.ee, ajaleht@ joelahtme.ee. Reklaami ja kuulutuste tellimine 646 2214, 5562 5500, myyk@harjuelu.ee. Jälgi meid nüüd ka Facebookis: www.facebook. com/joelahtme.
12 Tule laadale müüma!!! 4. juunil 11.00 16.00 Loo päev laat. Kauplema oodatakse kõiki käsitööga, tööstuskaupadega, talukaupadega, aiandusalaste kaupadega ja eestimaise omatoodanguga kauplejaid. Info ja müügikohtade bronee- rimine pille.raudkivi@joelahtmekultuur.ee, tel 5647 1403. REKLAAM Kostivere Päevakeskus teatab: Juunikuu tegemised Kostivere Päevakeskuses: tuleme kokku 8. juunil kell 12.00, et arutada suviseid tegemi- si ja avada suvehooaeg. Päevakeskus aitab nagu alati sõitudega apteeki, poodi jne. Abivajajatel julgelt pöör- duda Anne poole. 2. juulil kell 14.00 toimub Kaberneemes Jõelähtme val- la eakate suvesimman. Esinejad tulevad Sõmerust ja Loolt, eakate laulu ja tantsuringid. Hoogu annavad pillimehed. Ühised laulud ja jalakeerutus. Soovi korral kaasa võtta piknikukorv. On ka kutsutud pannkoogiküpse- tajad Ruu külast. Transpordi soovijatel võtta ühendust päevakeskuse telefonidel 527 7517 ja 5628 5422. Ole- te kõik oodatud! 16. juulil korraldame väljasõidu Põlvamaale Intsikurmu, kus toimub lõõtspillide festival. Eelnevalt külastame kauneid kohti Põlvamaal. Täpsemalt avaldame väljasõi- du kava ja tasud järgmises valla lehes. Parasmäe küla üldkoosolek toimub 22.06 kell 18.00 külaplatsil. Päevakorras külavanema valimine, jooksvad küsimused. Jaanituli toimub külaplatsil 22.06 kell 19.00. Külavanem Jüri Palts. SERITEK GRUPP OÜ +372 53423177 VEE-JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE TERVIKLAHENDUSED SANTEHNILISED TÖÖD KÜSIGE PAKKUMIST! WWW.TORUKOLMIK.EE INFO@TORUKLMIK.EE LOO 74201 Vandjala küla külavanema valimised. 25. juunil 2016 pärimuspidu Baltica ürituse käigus valime viiendat korda Vandjala külale külavanemat. Alustame kell 15.00. Järgneb pidulik peoõhtu. MTÜ Rebala Kultuuriruum Tiia Välk, 566 98710 Kart Performance Trailers OÜ toodab Kuusalus Harjumaal treilereid ja me ootame oma kollektiivi usaldusväärseid ja kohusetundlike töökaaslasi. Otsime oma kollektiivi KEEVITAJAID, kelle tööülesanneteks on teraskonstruktsioonide koostamine ja keevitamine, ja KOOSTE-LUKKSEPPASID, kelle tööülesandeks on treilereid koostada (sj teostada hüdraulika, pneumaatika töid). Ootame kandideerima erialase hariduse või varasema töökogemusega inimesi, kel tehnilist taiplikkust. Kasuks tuleb oskus meeskonnas töötada. Kui tekkis huvi, saada oma CV info@kartgroupo.com, kui soovid lisa teada, siis helista 5367 5403. Kart Performance Trailers OÜ, Kuusalu tee 41, Kuusalu, Harjumaa Toiduettevõte pakub tööd tootmistöölistele! Ettevõte pakub stabiilseid töösuhteid, tasuta transporti, sõbralikku meeskonda. Väljaõpe kohapeal.töögraafik pikk/lühike nädal. Lisainfo E R 9.00 12.00 tеl 5820 5868 Loo, Harjumaa Предприятие пищевой промышленности приглашает на работу рабочих производства Фирма предлагает стабильные рабочие отношения, траспорт, дружелюбный коллектив. Обучение на месте. График работы дл/кор. неделя. Доп. инфо Пон Пятн 9.00 12.00 тел 5820 5868 Loo, Harjumaa ERAKUULUTUSED MÜÜK Müüa killustik, liiv, ehitusliiv, kruus, graniitkillustik, täitepinnas, haljastusmuld, vundamendi tagasitäide kuni 20 t korraga, soodsalt kohaletoomisega! Tallinn-Harjumaa. tomz@hot.ee, tel 5805 7676 Müüa liiva, killustikku, mulda, freesasfalti, kruusa, kohaleveoga. Tel 507 9362 Müüa loomasõnnik (7 t 150 eurot, 15 t 220 eurot), muld, killustik, liiv. Tel 5697 1079 Müük ja paigaldus: piirdeaiad, väravad, automaatika, terrassid. info@aiaauk.ee, tel 514 8060, 513 0130, www.aiaauk.ee Põranda- ning voodrilaua ja saematerjali müük. Vedu tasuta. Tel 5373 1117 Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid e-poest www.lipuvabrik.ee OST Firma ostab hea hinnaga kasvavat ja virnastatud võsa. Tel 5837 3695 Ostan auto või kaubiku. Tel 508 3933 OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee TEENUS Ehitusluba. Kasutusluba. Hoonete seadustamine. Tel 522 0023, Mikk Garanteeritud kaalukaotus koduse tervisliku toitumise abil. Arstide heakskiit! Alates vaid 6.90 kuu. Liitu toitumiskavaga www.erikorgu.ee Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h. Vt ka ennustus.ee Katuste survepesu ja värvimine (plekk, kivi, eterniit). Tel 5624 1509, Andres Korstnapühkija teenused ja eksperthinnangud. OÜ Potipoiss, tel 5807 2581, info@potipoiss.ee Litsenseeritud korstnapühkija pakub teenust. Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine telefonilt 5877 1665 või info@puhaskolle.ee Ohtlike puude aastaringne raie-, hooldus- ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja.ee Teostame vundamenditöid üle Eesti. Pakume täislahendusi plaat-, lint- ja postvunda-mentidele (kaevetööd, materjalid, transport jne.). Paindlik lähenemine kliendi soovidele, konkurentsivõimelised hinnad, kiire ja professionaalne töö. Lisainfo www.vedamine.ee, tel 5669 9494 Seinad soojaks ja tuulepidavaks termovahuga, maja hind alates 600 eurost. www.therm.ee, tel 5660 6010, Süstime seinad soojaks Teen ehitus-, remondi- ja niitmistöid. Tel 508 3933 Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936 Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476 TÖÖ Otsime aeda abilist erinevate tööde tegemiseks. Tasu, tööaeg jne kokkuleppel. Asukoht on Koogi külas. Tel 558 4541 Selveri Köök pakub tööd kokale ja kokaabile. Töökoht asub Tallinnas. CV saata personal@kulinaariatoit.ee või Kulinaaria OÜ, Taevakivi 7b, Tallinn 13619. Kontakttelefon 602 4842