1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus 10.01.2002.a. nr.185 detailplaneeringu alagatamise kohta ja Audru Vallavalitsuse poolt 10.jaanuar 2002.a. väljastatud detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala jagamine individuaalehituskruntideks, sihtotstarbega elamumaa. Kokku on detailplaneeringu koostamise käigus 6,05 ha suurusele maa-alale projekteeritud 44 ehituskrunti keskmise suurusega 1100 m², üks elektri-alajaama krunti a' 30 m² Juurdepääsuteid kruntidele tuleb rajada 930 jm. laiusega 12 m. Detailplaneeringu koostamiseks on maa-alal teostatud horisontaal-ja vertikaalmõõdistus mõõtkavas 1:500. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi Planeerimis-ja ehitusseadusest, Energiaseadusest ja teistest seadusandlikest aktidest TÖÖVÕTJA Käesoleva detailplaneeringu autoriks on OÜ AB Büroo töötajad, juhataja Valev Abe, maa-ala mõõdistajaks ja plaani koostajaks on maamõõtjad Rain Pulk ja Ilmar Talve. ASUKOHT ja ASUKOHA ISELOOMUSTUS Kirila katastriüksus asub Pärnu maakonnas Audru vallas Audru alevikus. Katastriüksus piirneb loodest Kivi kinnistuga, kirdest Audru maanteega, kagust kinnstutega Tõstamaa mnt 1A, Nooruse tn 1 ja 8 ning edelast Nooruse tänavaga. Detailplaneeringuga haaratud ala on endine põllumaa kus eelmise sajandi viiekümnendatel või kuuekümnendatel aastatel on tehtud maaparandus s.o. paigaldatud drenaaž. Kas drenaaž töötab, ei ole võimalik välja selgitada. Maapinna keskmine kõrgus Balti süsteemis on 6,50 m. Lähtudes drenaažiprojektist, on planeeritaval alal põhiliselt leetunud või gleistunud saviliivmullad huumushorisondiga ca' 20 cm. Kevadel ja sügisel kannatab osaliselt liigniiskuse all. Hoonestus planeeritaval alal puudub. Planeeritavat ala läbib 10kV elektri-õhuliin ja Patsi alajaam. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.01.1999.a. määrusele nr. 22 punkt 3 alusel, on nimetatud õhuliini kaitsevööndi ulatus, liini teljest mõlemale poole, 10 m.
2 Teiseks kitsendust põhjustavaks objektiks on Audru maantee. Maanteeseaduse 13 lg.2 alusel on riigimaanteede kaitsevööndi laius 50 m. Detailplaneeringuga haaratav ala jääb nimetatud kaitsevööndi sisse 40 m laiuse ribana, mille pindala on 1,7 ha. Kokku jääb kaitsevööndisse 16 maanteele lähimat krunti. Nooruse tn kaitsevööndi laius Maanteeseaduse alusel on 20-50m, mille määrab kohalik omavalitsus. Käesolevas töös on võetud kaitsevööndi laiuseks kokkuleppel Audru Vallavalitsusega, 20 m. Nimetatud kaugus on ühtlasi punaseks jooneks, millest lähemale on ehitiste rajamine keelatud. DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID: - katastriüksuse sihtotstarbe muutmine selle ehituskruntideks jaotamise teel - kruntide ehitusõiguse kindlaksmääramine - hoonestusprintsiipide määramine - kruntidele juurdepääsude tagamine - haljastuspõhimõtete määramine - insenervõrkude ehitustööde ulatus - servituutide seadmise vajadus DETAILPLANEERINGUGA ON LAHENDATUD: PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Kruntideks jaotamisel on arvestatud tellija soovi, kes soovis krundi suuruseks 1000 kuni 1200 m². Minimaalseks krundi suuruseks kujunes 1041 m² ja maksimaalseks 1247 m². Viimane on otseselt tingitud 10kV elektri-õhuliini kaitsevööndist. Krundid on planeeritud enamuses täisnurksetena, väjla arvatud krundid, mis jäävad tänava nurkadele. KRUNDI EHITUSÕIGUS Krundi ehitusõigus tekib peale krundi kui katastriüksuse registreerimist maakatastris ja kinnistusraamatusse kandmist. Kruntide kasutamise sihtotstarve on väikeelamumaa EE0010 100% Lubatud ehitiste arv krundil max. 2 Hoonete tulepüsivusklass: TP3 Lubatud korruste arv - 2. Audru teega piirnevatele kruntidele võib ehitada ainult ühe hoone, kuna nimetatud kruntide ehitusõigust piiravad maantee ja 10kV õhuliini kaitsevööndid. Hoonete kõrguslik sidumine ±0.00= on toodud detaiplaneeringu koondplaanil. Hoone räästakõrgus lahendada projektiga
3 Lubatud ehitusalune pind 20-30%, sõltuvalt krundi suurusest. Lubatud suurim täisehituse pind 20-30%, sõltuvalt krundi suurusest. Lubatud ehitiste max. kõrgus tuleneb hoone laiusest. Hoone harja kõrgus ei tohi ületada 11 m üle projekteeritud maapinna. Optimaalne räästa kõrgus ca' 3 m. Katuse harjajoon paralleelne tänavaga Hoonete katusekalded 30-55 Katusekattematerjal lahendada projektiga Välisviimistlus lahendada projektiga Krundi piirded lahendada projektiga. Tänavapoolsele krundipiirile istuda hekk, max. kõrgusega 1-1,2m. TÄNAVATE MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUS Kruntidele juurdepääsuks ja teenindamiseks on planeeritud 4 tänavat - kaks tänavat, kust on väljumine Audru maanteele ja Nooruse tänavale. Üks tänav, millelt on väljumine Nurme tänavale ning neid ühendav tänav. Liikluskorraldus. Seoses sellega, et Audru maantee on riigitee, on kooskõlas Teedevalitsusega projekteeritud kaks väljasõitu. Nurme tänavale väljasõitude osas piiranguid ei ole. Tänavatel, arvestades tänavate laiust (12 ja 15 m), ei ole projekteeritud eraldi parkimis-ega ümberpööramise platse. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS Planeeritav ala on lage, endine põllumaa. Planeeringu rakendamisel on soovitav rajada Audru tee ja kruntide piirile kõrghaljastus. Planeeritavale alale on soovitav tellida haljastusprojekt. Tänavatele ja kruntidel lähemale kui 5 m krundi piirist ei ole planeeringuga ette nähtud kõrghaljastust. Tänavatele ei ole planeeritud ka hekke ja põõsaid. Sõiduteest vabale alale rajada muru, mis aitab koguda sõiduteelt valguvat sadevett. Kruntidel, kaugemal kui 5 m, haljastuse osas piiranguid ei ole. Istutada võib puid-põõsaid, kujundada iluaedu jne. Viie meetri tsooni võib rajada hekke, istutada põõsaid või haljastada muul viisil. Krundi piirdeaia kõrgus ja heki kõrgus, ei tohiks olla üle 1, 1,2 meetri. Lahendus võimaldab hea ja takistusteta juurdepääsu igale krundile sõltumata aastaajast s.o. me ei loo kunstlikult takistusi liikluse halvendamiseks, kommunikatsioonide teenindamiseks ega võimaliku kahjutule kustutamiseks. EHITISTEVAHELISED KUJAD Ehitustevahelised kujad ja keelualad tulenevad eelkõige tuleohutusnõuetest
4 (Siseministri 3.juuli 1998.a. määrus nr.25 Tuleohutuse üldnõuded RTL 1998, 226/227, 915; 2000, 99, 1558). Käesolevas projektis on ehitistevaheliseks minimaalseks kujaks 10 m, mis tähendab, et lähemale kui 5 m naaberkruntide piirist ei või rajada elamut ega muud hoonet kogu krundi piiri ulatuses. Ehitusjoon(punane joon) krundi esipiirist on 5 ja 7 m. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE PAIGUTUS Tehnovõrkude paigutusel on lähtutud Audru Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteülesandest ja selle lisast ning maapinna reljeefist Eesti Telefon Televõrgud Pärnu kaablijaoskonna poolt 28.02.2002.a. väljastatud tehnilised nõuded nr. 41145-6/150 ja Eesti Energia AS-i jaotusvõrgu poolt 19.07.2001.a. väljastatud tehnilised tingimused nr. JV- ARE-PAR-5/146. Tulenevalt lähteülesandest juhitakse reoveed olemasolevasse Audru aleviku kanalisatsiooni. Põhitrass ehk koguja on projekteeritud kesktänava edelapoolsesse serva, milleks on planeeritud 4 m laiune ala. Samasse tsooni on planeeritud ka veetrass. Tänava teise serva on projekteeritud ala elektri-ja sidekaablite paigutamiseks. Kommunikatsioonide paigutus on toodud tehnovõrkude paigutuse joonisel. Elamute veega varustamine toimub Audru alevikku teenindavast puurkaevust. Ööpäevane tarbimine on ca' 8 m³. Kooskõlas tehniliste tingimustega on projekteeritud krunt kiosk-alajaama rajamiseks. Toide Audru alajaama Karuslooma fiidri baasil. Elektrivarustus rajatavast komplekt-kiosk alajaamast kuni tarbijani toimub 0,4kV kaabliga. Liitumispunkti asukoht on projekteeritud krundi tänavapoolsele piirile nii, et ühest kilbist oleks võimalik toita 2-4 eramut, mis tagab vaba ja ohutu juurdepääsu elektrivõrguettevõtte töötajatele. Tänavavalgustsut projekteeritud ei ole. Iga eramu juurde paigaldada valgusdioodiga kohtvalgusti. Telefonisidega varustamiseks planeerida pinnasekaabel alates Tõstamaa mnt-nooruse ristumiselt. Kaabel lõpetada krundipiiril kaablikapiga. Kaablikapp on projekteeritud planeeritava ala piirile Nooruse tänava äärde. KESKONNAKAITSELISED ABINÕUD Looduskeskkond on ressursiks, mida tuieb kasutada läbimõelduit ja säästvalt. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Vallaelanik osaleb ühise keskkonna loomises ka ise: austades naabreid ja hoolitsedes enda ümbruse ja selle heakorra eest. Elamupiirkonnas
5 terviklikku üldilme seisukohalt on seetõttu oluline igaühe panus. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Äraveo osas tuleb sõlmida leping mõne seda teenust pakkuva firmaga. TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusnõudeid reguleerib Siseministri 03.07.1998.a. määrus nr. 25. (SIMm RTL 1998, 226/227, 918). Hoonete rajamine on lubatud planeeringus ettenähtud kohtadesse. Hoonete ehitamisel ei tohi vahekaugus hoonete vahel olla vähem kui 10m. Hoonete tulepüsivusaste ei tohi olla väiksem kui TP3. Tuletõrje kustustusvee saamiseks projekteerida veetrassi projekteerimisel tuletõrje hüdrandid. SERVITUUTIDE VAJADUS Krundi müügi korral toimub selle omandiõiguse üleminek uuele omanikule peale krundi eraldamist looduses, registreerimist Maakatastris ja selle kandmist kinnistusraamatusse, kusjuures tänav ja seal paiknevad rajatised jäävad müüjale. Tulenevalt sellest, on vajalik fikseerida kinnistusraamatus ka teeservituut. Servituutide seadmisel ja lõpetamisel lähtutakse Asjaõigusseaduse 4. osast. MÄRKUSED: 1. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja Audru Vallavalitsuse tehnilistest tingimustest, samuti tellija-finantseerija soovidest. 2. Projekteeritud tänavate nimed määratakse Audru Vallavaltsuse korraldusega vastavalt Audru Vallavolikogu 08.02.2001.a. määrusele nr. 26 "Audru valla kohanimede määramise kord". Käesolev detailplaneering on kehtestatud Audru Vallavolikogu otsusega nr. 137 "12" veebruar 2004.a.