SELETUSKIRI SÜDA TN 1 KINNISTU AJUTISE AUTOMAATTANKLA EHITUSPROEKTILE OBJEKT Objekt Aadress Tellija Ajutine automaattankla Peeter Süda tn 1, Tallinn OÜ Eco Tanklad I ÜLDOSA Projekti lähtealused: - Tallinna Linnaplaneerimisameti projekteerimistingimused ajutise automaattankla rajamiseks 20.05.2010 nr 2-2/915 - A Geo OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega töö nr 10061 - K Projekti koostamisel olev Pärnu mnt, Sakala tn, Kentmanni tn, Tatari tn ja P. Süda tn vahelise maa ala detailplaneering, reg nr DP010960 (Rävala pst läbimurre). - Eesti standard EVS 812 5:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus - keskkonnaministri määrus nr 4, 31.01.2005 Bensiini veo ja bensiini terminalides ning tanklates hoidmise nõuded lenduvate ühendite piiramise eesmärgil - Planeeritava automaattankla riskianalüüs Süda tn 1 Tallinn, koostanud Rain Kurg, 2010. - tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused - Eesti Vabariigi Ehitusseadus Ehituse käigus tuleb järgida: - projektdokumentatsioonist - Eesti Vabariigis kehtivaid norme ja eeskirju - ametiisikute ettekirjutisi II ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Ajutine automaattankla on projekteeritud Tallinna kesklinna Peeter Süda tn 1 kinnistule (nr 78401:106:0500). Kinnistu sihtotstarve on ärimaa 50% / elamumaa 50%. Pikliku ristkülikulise kujuga kinnistul asub peale projekteeritud tankla veel kahekorruseline äri- ja eluhoone ning kiirtoitlustushoone. Ajutine tankla on projekteeritud Pärnu mnt ja Sakala tn ristumiskohta. Läbi kinnistu kulgeb mõõda Sakala tänavat kõnnitee. Automaatankla pikitelg ja selle orienteeritus on valitud, et säilitada kinnistul olevad väärtuslikumas puud ja tagada normaalne liikluskorraldus tankivatele sõidukitele ja kütuseveokile. Tankla tänavakivist platsi välisele perimeetrile paigaldatav äärekivi järgib autodemanööverdamiseks vajaliku ruumi ja säilitatavaid puid. Süda ja Sakala tn nurka on projekteeritud tankla reklaamsilt. Projekteeritud plats eraldatakse kõnniteedest ja haljasalast betoonist äärkiviga 150x300mm. Tankla ala on eraldatud ülejäänud kinnistust ja kiirtoitlustuskohast olemasoleva puitlippaiaga (h=1,0m). Ehitustööde käigus võimalikult kahjustada saadava aia peab taastama asendiplaanil näidatud asukoha järgi. III MUINSUS- JA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD TINGIMUSED Projekteeritud tankla ala jääb vastavalt Tallinna üldplaneeringule miljööala piiresse. Vastavalt Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramise ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmise teemaplaneeringule jääb ala miljööala täpsustatud piirist välja (vt Situatsiooniskeem nr 1). Ajutise tankla asukohta läbib perspektiivne Rävala pst pikendus ja selle teostamiseks on algata-
tud 26. 06.2002.a Pärnu mnt, Sakala tn, Kentmanni tn, Tatari tn ja Peeter Süda vahelise maa-ala detailplaneering. Olulisematest objektidest asuvad tankla naabruses teisel pool Süda tn kaitstav hõlmikpuu ja kinnismälestised Sakala tn 23 (reg nr 8547) ja Peeter Süda tn 2/2a (reg nr 8183). Projekteeritud tankla jääb vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Paremaks sobimiseks südalinna on automaattankla projekteeritud võimalikult väiksemahuline ja välimuselt tagasihoidlik ning ei kahjusta Tatari kvartali miljööala väärtust. Projekteeritud tanklale on koostatud riskianalüüs, mille kokkuvõtte tulemusena puuduvad tanklas toimuva õnnetuse korral väga rasked või katastroofilised tagajärjed. Riskianalüüs on lisatud projektile. IV AUTOMAATTANKLA KIRJELDUS Automaattanklasse paigaldatakse Gilbarco SK700-2 nelja püstoliga tankur. Tankla saare maa alla paigaldataks 30 m 3 mahuti diameetriga 2,0 m ja pikkusega 10,4 m, mis on jagatud bensiini ja diiselkütuse vahel kaheks 15 m 3 sektsiooniks. Mahuti on topeltseinaga (sisesein 6mm, välissein 4mm) ja varustatud lekkeandurite ja tulekaitseklappidega. Turvalisuse tagamiseks paigaldatakse tanklasse jälgimiseks turvakaamerad ja tankuri püstolitele paigaldatakse gaasitagastussüsteem. Automaattankla mahutite tankimine toimub kütuseveokitega, mille suurim pikkus on kuni 9,5 m. Kütuseveokist maa-aluse mahuti tankimine on planeeritud õhtusele või öisele ajale vastavalt Tallinna Linnavalitsuse poolt määratud ohtlike ainete veo piirangutest. Kütuseveok on varustatud gaasitagastussüsteemiga, mis väldib mahutite täitmise lõpetamisel võimaliku lekke ohtu. Tankimise käigus eralduvate bensiiniaurude hulk on minimaalne, sest tankimispüstolid on varustatud gaasitagastussüsteemiga. Analoogselt on kaitstud ka kütuseveokist mahuti täitmine. Kütuseautost mahuti täitmisel on ohuala kuni 3m tegutsemiskoha raadiuses, vabatuulutustorudest eralduva gaasi ohuala on 1,5 m torust. Mahutit täidetakse vabavoolu teel, et oleks välditud staatilise elektri tekkimise oht. Tankla mahutite tuulutustorud asuvad 5,1 m kõrgusel. Tankur on ümbritsetud 55 cm kõrguse metallkaitsepiirdega. Pinnakate-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema kütuse ning sellest eralduvate aurude ja gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kogu kasutusaja jooksul kaitsvat toimet. V ARHITEKTUURNE LAHENDUS Ajutise automaattankla arhitektuurse projekti on koostanud Hirvesoo Arhitektuuribüroo. Tankla kujunduse aluseks on olnud tankla kasutamismugavus ja praktilisus. Tankla väike ehitusmaht võimaldab seda ehitada kesklinna kitsastesse oludesse. Varikatus on kujundatud, et see pakuks inimestele mugavust ja kaitset halva ilma eest. Eesmärk on, et hoolimata suurest hulgast tehnilistest seadmetest jääks linnaruumi ilmestama ainult paviljon-varikatus koos reklaampostiga. Tankla elemente on lihtne ja kiire paigaldada. VI KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Üldist Rajatis projekteeritakse vastavalt Eesti standarditele, projekteerimisnormidele ja eelnormidele. Valdkondades, kus Eesti ehitusnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud Soome ehitusnormid ning juhised. Konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud, et ehitustöödel juhindutakse MaaRYL 2000, TarindiRYL 2000 ja ViimistlusRYL 2000 nõuetest. Ehitustööd tuleb teostada RYL 1. klassi nõuetele. Ehitamisel tuleb täita konkreetsele tööle esitatavaid nõudeid vastavalt toote valmistaja, RYL-, EPN, RT ja ET-kartoteekide või muud antud juhul rakenduvat juhist või eeskirja. Monteeritavate-
le ehitus-konstruktsioonidele ja elementidele tuleb projekteerida valmistus- ja/või tootejoonised. Projekti muutuseid ehitamisel võib teha vaid vastava osa projekteerija kirjalikul nõusolekul. Materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb arvestada konkreetse materjali ja toote tootjapoolsete nõuetega. Kinnitusvahendid peavad vastama konkreetsele materjalile. Vastutusrikastes kohtades tuleb kinnitusvahendite ja -viiside määratlemiseks projekteerida vajadusel täiendavad tootejoonised. Kõik piirdetarindid ja nende liited peavad täitma neile esitatud isolatsiooni ja tihedusnõudeid. Kui antud materjali ei ole projektdokumentatsioonis konkreetselt määratletud, siis esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks tellijaga ja projekteerijaga enne selle materjali hankimist. Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima spetsifikatsioonides ja joonistel märgitud ehituselementide arvu või/ja tööosade mahtu ja lähtuma ehitushinna arvutamisel nendest, lisades neile ka projektis nimetamata ehitusosade või materjalide hinna, mis on vajalikud ehituse korrektseks läbiviimiseks. Töövõtja peab lähtuma sellest, et hoone tuleb, arvestades head ehitustava, ehitada lõplikult valmis. Lisaks peab töövõtja arvestama tootejooniste tellimistega ehituse läbiviimiseks. Kui lepingus ei ole mainitud ehituse või selle osa teostusnõudeid, peab töövõtja täitma lepingus samalaadsete või võrdlust kannatavate tööde kohta antud ettekirjutusi või nende puudumisel kasutama samalaadsete ehitustööde puhul üldiselt nõutavat ja kõnealusel ametialal valitsevat menetlust hea ja korraliku töötulemuse saavutamiseks. Ehitustööde korraldus Ehitustööde ajal tuleb ehitusala piirata ajutise piirdega ja varustada vastavate hoiatussiltidega. Materjalide ladustamine toimub krundi piires. Ehituspraht jms. tuleb vastavalt kehtivatele normidele utiliseerida. Koormused Tankla konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti standardi alusel järgmiselt (normatiivsed suurused): Kasuskoormused Liikluspind qk kn/m 2 Qk kn Liikluspind (grupp G) 5,0 90 Lumekoormus Lumekoormus on määratud Eesti standardi põhjal Maapinna lumekoormuse normsuurus qk=1,5 kn/m 2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref=276 N/m 2 Omakaalukoormused Vastavalt konstruktsioonidele Koormuste osavarutegurid Alalised koormused (ebasoodne mõju) Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) G=1,20 Q=1,50 Tuleohutuse nõuete mõju konstruktsioonidele Tarindite nõutava tulepüsivuse tagamisel on lähtutud VV 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Rajatis kuulub tulepüsivusklassi TP 3.
Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid Betoonkonstruktsioonid vastavalt ENV 206-le: Reklaamtahvlite betoonalused XC4+XF2+KK2 vihma ja külma eest kaitsmata püstised betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule platvormid XC4+XD3+XF4+KK4 vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betoonikoostisega ning sarruse betoonkaitsekihiga. Teraskonstruktsioonid vastavalt ISO/FDIS 12944-2: väliskeskkond linnas C3 Teraskonstruktsioonide pinna puhastus ja korrosioonikaitse teostada vastavalt standarditele EVS-EN ISO 12944-1...5:2000 Ehitusgeoloogilised tingimused Ehitusgeoloogilised uurimistööd tuleb teostada igakordsel projekti sidumisel vastavalt asukohale. Peeter Süda tn 1 kinnistul Tallinnas ehitusgeoloogilisi uurimistöid teostatud ei ole. Naaberkinnistul (Sakala tn 23) teostatud uurimistööde (29.07.1960, töö nr 835-60) põhjal on alal tegemist alates ca 1,8m sügavusest tegemist saviliivadega. Tarindid Kaevandid Tankla rajatiste alt alt eemaldatakse juhusliku koostisega pinnas ning tehakse tagasitäide. Vajalik tagasitäide tehakse liivpinnasega (tihenduskoefitsient täitel Dt=97%) 200mm paksuste kihtide kaupa igat kihti eraldi tihendades.. Vundamendid Tanklasaare vundament rajatakse betoonist C30/37 paksusega 400mm. Betoonsaare perimeetrile paigaldatakse roostevabast terasest serv. Tanklaseere alla tehakse Styrofoam 400-st 100mm paksune soojustus, mis paigaldatakse liivast sängituskihile ja 250mm paksusele killustikalusele. Tanklasaare armeerimist ja valamist alustatakse pärast kõigi kommunikatsioonide ja torustike paigaldamist vastavalt eriosade tööjoonistele. Varikatus ja reklaampost Tankla varikatus teahakse nelikanttorudest 100x100mm. Varikatus koosneb kahest ümarate nurkadega (nurga raadius 0,65m) ristküliku kujulisest raamist, mis asetsevad teineteisest 0,85m kaugusel ning on kaetud sirgetes osades klaasiga ja kumerates osades roostevabast terasest lehtedega ning komposiitplaatidega. Reklaampost on 5m kõrgune ja tehakse terassõrestikuna, mis on kaetud roostevabast terasest plaatidega. Sõrestiku sees paiknevad kütusemahuti tuulutuspüstikud. Varikatus ja reklaampost ning kaitsepollarid kinnitatakse raudbetoonist tanklasaare külge terasest ankrutega.
VII TANKLA TEHNOLOOGIA Tanklas töötab automaattankla põhimõttel, tankla on ühendatud kaardimakse automaadiga. Tankida on võimalik kahte eriliiki kütust E95 ja diiselkütust. Kütusemahuti mahuga 30 m 3 paigutatakse automaattankla alla maa sisse. VIII LIIKLUSKORRALDUS Liikluskorraldusega on lahendatud tankla sisse- ja väljusõidukohad Sakala ja Peeter Süda tänavalt ja tankla sisene liiklusskeem. Tankla juurde on ette nähtud Sakala tänava äärde ka ruum autode peatumiseks tankimisalast eemal. Sõidukite juurdepääsuks on ette nähtud kaks kahesuunalist juurdepääsu Sakala ja Peeter Süda tänavalt. Kuna Süda tn on ühesuunaline võib väljasuunal sinna teha ainult vasakpöörde. Platsi projekteerimisel on arvestatud kütuseveoki (pikkus kuni 9,5m) ja sõidukite pöördekoridoridega ja vajaliku liikumisruumiga. Kütuseveokile vajaliku ruumi jätmisel on arvestatud, et see saab mööduda automaattanklast ainult ida poolt. Liikluskorraldus tankimisplatsil ja sisse-väljasõitudel reguleeritakse valgustustpeegeldavate liiklusmärkide ja teekatte märgistusega. IX HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSE Kinnistule on koostanud Olev Abner puude dendroloogilise hinnangu plaani 03.09.2010.a. Projekteeritud tankla alal on enamuses II, III ja IV väärtusklassi puud. Automaattankla projekteerimisel on sõidukitele ja kütuseveokile piisava manööverdamisruumi tagamiseks ette nähtud kolme IV-nda väärtusklassi puu likvideerimine. Puud on tähistatud dendroloogilisel plaanil nr 4, 5 ja 9. Automaattankla ja selle alla paigutav kütusemahuti on paigutatud, et võimalikult vähe kahjustaks allesjäävaid puid. Tankla platsi äärekivid on puutüvedest 1-2m kaugusel. Kuna kinnistul on palju olemasolevaid puid, siis täiendavat kõrghaljastust juurde istuda pole vaja. Tegemist on automaattankla tüüplahendusega, kus kasutatakse kõigile keskkonnaohutuse nõuetele vastavaid seadmeid ja sõlmi. Sadeveed kogutakse alal kokku restkaevudega ja juhitakse läbi õlipüüdja kanalisatsiooni. Pinnakatte konstruktsiooni paigaldatakse HDPE-kilest isoleerkiht vältimaks võimaliku reostuse imbumist pinnasesse ja selle juhtimiseks restkaevu ja sealt edasi õlipüüdurisse. Kasutatav kütusemahuti on topeltkorpusega, ühe korpuse purunemise korral pääseb kütuse või piinasevesi korpustevahelisse ruumi ja andur teavitab juhtunud rikkest. Mahutite sektsioonid varustatakse õhutustorustikuga. Sadeveekanalisatsiooni- ja õlipüüduri lahenduse on projekteerinud ITK Inseneribüroo (töö nr 1048). Vastav lahendus on kantud joonisele nr 3 ja seletuskiri on lisatud projektile. X TULEOHUTUSE ABINÕUD Tuleohutuse nõuete määramisel on lähtutud Ehitisele ja selle osadele esitatavad nõuded vabariigi valitsuse nr. 315 määrusest. Automaattankla kuulub tulepüsivusklassi TP3. Automaattankla peab vastama standardile EVS 812 5:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Territoorium varustatakse piksekaitsega ja kogu seadmestik on ühendatud maanduskontuurile. Elektripaigaldise projekteerimisel tuleb järgida eeskirja EEI 3-808:1994. Automaattankla alla paigutatav kütusemahuti on mahuga 30m 3. Ka kütuseveok tuleb enne kütuse ümbertankimist ühendada maanduskontuurile. Kohalikuks tule kustutamiseks paigaldatakse varikatuse postidele külmakindel tulekustuti. Tanklasse paigaldatakse lahtist tuld ja suitsetamist keelavad märgid vastavalt standardile EVS 620-2 Tuleohutus. Ohutusmärgid. Maa-aluse mahuti ventilatsioonitorud varustatakse leegisummutusklappidega. Mahutite hoolduskambrite luugid peavad olema tuleohutusklassiga EI60. Välikustutuseks vajalik vesi saadakse Pärnu mnt ja Peeter Süda tänava nurgas olevast kahest kaevudest nr 34.
XI TEHNILISED NÄITAJAD Kinnistu pindala 2353m² Ehitiste ja rajatiste alune pind 421,5 m² Sh. ol. olev äri- ja eluhoone - 404 m² sh. automaattankla alune pind - 17,5 m² tanklasaare alune pind 17,5 m² varikatuse alune pind 8,0 m 2 varikatuse pikkus laius kõrgus - 5x1,6x2,7m automaattankla tulepüsivusklass TP3