PROJEKTEERIJA: OÜ Lootusprojekt Reg nr EP 10844791-0001 KM Reg nr EE100752083 MK tegevusluba E230/2005-P MK tegevusluba VS 136/2004-P Olevimägi 10-1, 10123 Tallinn Fax 6411578 GSM +372 5086653 info@lootusprojekt.ee REIDI TEE MAASTIKUARHITEKTUURNE PÕHIPROJEKT II ETAPP Töö number: 1614 Tellija: Aadress: Kontakt: K-Projekt AS Ahtri 6a, Tallinn 626 4100, e-post:kprojekt@kprojekt.ee Reg. Nr 12203754 Tellija esindaja: Esindaja kontakt: Jekaterina Reinesberg +372 5335 9896, Jekaterina.Reinesberg@kprojekt.ee Tallinn 2016
PROJEKTI KOOSSEIS: Seletuskiri 1 ÜLDOSA... 7 1.1 Projekteerimistöö piiritlus... 7 1.2 Asukoht... 7 1.3 Lühikirjeldus... 7 1.4 Projekteerija... 7 1.5 Alusdokumendid... 8 1.5.1 Lähteandmed, alusdokumendid, uuringud... 8 1.5.2 Normdokumendid... 8 2 MAASTIKUARHITEKTUURNE OSA... 9 2.1 Olemasolev olukord... 9 2.1.1 Ruumiline analüüs... 9 2.1.2 Elustik... 9 2.1.3 Olemasolev reljeef... 10 2.1.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed... 10 2.1.5 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised... 10 2.1.6 Olemasolevad rajatised... 12 2.2 Projekteeritud lahenduse kirjeldus... 13 2.2.1 Üldlahendus... 13 2.2.2 Kujundusprintsiip... 15 2.3 Projekteeritud haljastus II etapi mahus... 17 2.3.1 Haljastus lõigul Pikksilma tänavast kuni Russalka ristmikuni... 18 2.3.2 Tugevdatud muruväljakud... 18 2.3.3 Projekteeritud haljastuse kujad tehnovõrkudest, teedest, ehitistest ja rajatistest... 18 2.3.4 Istutusalade piirded... 18 2.4 Valgustus... 19 2.5 Teedevõrk ja katendid... 19 2.6 Kavandatud tegevusalad Reidi tee promenaadil... 21 2.6.1 Väljakud Reidi teel... 21 2.6.2 Mänguseadmetega alad... 23 2.6.3 Pikniku-ala... 24 2.6.4 Spordiseadmetega ala... 25 2.6.5 Statsionaarne kohvik ja perspektiivsed välikohvikute alad... 25 2.7 Linnaskulptuurid... 26 2.8 Informatsioon Reidi teel... 27 2.8.1 Interaktiivsed infotahvlid... 27 2.8.2 Kahe klaasi vahele paigutatud kleebisega infotahvlid... 28 2.9 Erilahendusega arhitektuursete väikevormide ja -ehitiste kirjeldus... 28 2.9.1 Tetrapod betoonist... 28 2.9.2 Tetrapod plastikust... 28 2.9.3 Kaldakindlustus... 29 2.9.4 Pääs liivale... 29 2.9.5 Pääs kaldakindlustusele... 29 2.9.6 Jalgratta- ja läbitud distantsi tähised sillutises... 29 2.9.7 Dekoratiivsahtid... 30 2.9.8 Istutuskastid... 30 2.9.9 Skulptuurid... 30 2.9.10 Puidust tasapinnad ning puitteed... 30 2.9.11 Pikniku- ja liivaala terrassid... 31 2.9.12 Kiigeplats... 31 2.10 Standardsete arhitektuursete väikevormide kirjeldus... 31 2.10.1 Infotahvlid... 31 2.10.2 Piirded... 31 2.10.3 Pingid... 32 2.10.4 Prügikastid... 32 2.10.5 Puu juurekaitserest... 32 2
2.10.6 Jalgrattahoidja... 32 2.10.7 Ühenduskilbid... 32 2.10.8 Bussiootekoda... 32 2.10.9 Mängualad... 33 2.10.10 Spordiseadmetega alad... 33 2.11 Konstruktsioonilised lahendused... 33 2.12 Raied... 33 2.13 Asendusistutus... 33 2.14 Nõuded istikutele, kasvukohale ja istutustöödele... 34 2.14.1 Nõuded istikutele... 34 2.14.2 Istikute istutamine... 36 2.14.3 Projekteeritud haljastuse kaitse kasvueaks... 39 2.14.4 Haljastuse hooldusnõuded... 39 2.14.5 Narva mnt väljakuala hooldusnõuded... 41 2.15 Keskkonnakaitse... 41 2.15.1 Ehitusaegne haljastuse kaitse... 41 Joonised Lõiked Detailid Spetsifikatsioonide tabelid Lisad 3
REIDI TEE PP II ETAPI JOONISTE NIMEKIRI Asendiplaanijoonised Nimetus Mõõtkava Nr-Leht-Lehti Kujundusplaan ja haljastus (Pikksilma Russalka) 1:500 MA 1-4-7 Kujundusplaan ja haljastus (Russalka 1:500 MA 1-5-7 ristmik) Kujundusplaan ja haljastus (Russalka 1:500 MA 1-6-7 ristmik Pirita tee) Kujundusplaan ja haljastus (Russalka ristmik Narva mnt) 1:500 MA 1-7-7 Lõiked Nimetus Mõõtkava Nr-Leht-Lehti Kaldakindlustuse tüübid 1:200 MA 2-1-1 Pääs liivale 1:100 MA 3-1-1 Pääs kaldakindlustusele 1:100 MA 4-1-1 Detailide joonised Nimetus Mõõtkava Nr-Leht-Lehti 1. Tetrapod 1:20 MA 5-1-1 2. Betoonplaat 1:20 MA 6-1-1 3. Müüri sõlm 1:10 MA 7-1-1 4. Stend 1:20 MA 8-1-1 5. Palkpiirde paiknemine 1:100 MA 9-1-2 6. Palkpiire 1:10 MA 9-2-2 7. Jalgratta- ja distantsimarkeering 1:10; 1:50 MA 10-1-1 sillutises 8. Mänguväljaku katend 1:50 MA 11-1-3 9. Mänguväljaku katend 1:50 MA 11-2-3 10. Mänguväljaku katend 1:100 MA 11-3-3 11. Spordiväljaku katend 1:100 MA 12-1-1 12. Puitteed 1:250; 1:50 MA 13-1-1 13. Puidust tasapinnad laudise suund 1:100 MA 14-1-5 14. Puidust tasapinnad laudise suund 1:100 MA 14-2-5 15. Puidust tasapinnad laudise suund 1:100 MA 14-3-5 16. Puidust tasapinnad laudise suund 1:100 MA 14-4-5 17. Puidust tasapinnad laudise suund 1:250 MA 14-5-5 18. Puitpink 1:50 MA 15-1-1 19. Platvorm lesimisvõrguga 1:100; 1:50 MA 16-1-1 20. Piknikuala 1:100 MA 17-1-1 21. Piirde laotis 1:500 MA 18-1-1 22. Kiigeplatsi katend 1:100 MA 19-1-1 23. Dekoratiivsahtid 1:50 MA 20-1-1 24. Dekoratiivsahtid ja istutuskastid 1:125 MA 21-1-1 25. Teisaldatav istutuskast 1:20 MA 22-1-1 26. Trepistik 1:50; 1:10 MA 23-11 4
Spetsifikatsioonide tabelid Nimetus Taimmaterjali spetsifikatsioon II etapp Väikevormide spetsifikatsioon II etapp Mänguseadmete spetsifikatsioon II etapp Spordiseadmete spetsifikatsioon II etapp 5
Lisade nimekiri: Nr Nimetus 1 Pingid ja prügikastid 2 Tetrapod plastikust koos valgusallikaga 3 Ehisvalgustus 4 Ühenduskilp 5 Interaktiivne ekraan 6 Keevis 3D paneelpiire 7 Kirjavahetus AS Tallinna Sadamaga 8 Skulptuuri visioon 9 Skulptuuri vaadeldavuse skeem 10 Tänavapuu istutamise skeem 11 Puu juurekaitserest 6
1 ÜLDOSA 1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt kajastab Reidi tee maastikuarhitektuurset osa. See hõlmab nii kujundust kui haljastuse projekteerimist. Projektlahendus lähtub Tellija suulistest ja kirjalikest ütlustest ja Tallinna Linnaplaneerimisameti 05.12.2014 projekteerimistingimustest nr 216030 Reidi tee projekteerimiseks lõigus Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni. Projekt on jagatud kahte etappi. Käesolev osa käsitleb II etappi. 1.2 Asukoht Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas Tallinnas Kesklinna linnaosas. Projekt hõlmab: 1,7 km pikkust teelõik Ahtri tn-jõe tn-lootsi tn ristmiku ja Narva mnt-pirita tee vahelisel alal; Narva mnt Pirita tee ristmikku (nn Russalka ristmik) ja Pirita teed 350 m ulatuses. Projekteritav tee paikneb kuni 60 m laiusel teemaa-alal, mis on Tallinna üldplaneeringuga uue põhitänava rajamise tarbeks reserveeritud. 1.3 Lühikirjeldus Reidi tee on projekteeritud 2+2 läbiva sõidurajaga põhitänavana. Reidi tee põhjapoolsele küljele on projekteeritud rattatee ja kõnnitee, mis kulgevad läbi mitmeid tegevusi pakkuva ribapargi. Tänava lõunapoolsele küljele on projekteeritud segaliiklusega kergliiklustee. Kogu tee ulatuses on kavandatud haljastust (kõrghaljastus, põõsaste ja pinnakattetaimede istutusalad, murualad), seejuures ka alleesid. 1.4 Projekteerija Maastikuarhitektuur: Projekteerija: OÜ Lootusprojekt Registrikood: 10844791 MTR registri nr EP 10844791-0001 Aadress: Olevimägi 10-1 Tallinn Harjumaa 10123 E-mail: kersti@lootusprojekt.ee Telefon: GSM +373 5086653 Vastutav spetsialist: Kersti Lootus, volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Maastikuarhitekt: Kadri Uusen, Eleriin Tekko Projekteerija: Kiur Lootus, volitatud arhitekt, tase 7 Kadri Uusen, Siim Lootus 7
1.5 Alusdokumendid 1.5.1 Lähteandmed, alusdokumendid, uuringud Projekteerimistingimused Reidi tee projekteerimiseks lõigus Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni (Tallinna Linnaplaneerimise Amet; PT216030; 2015) Tallinna Kesklinna linnaosas Reidi tee dendroloogiline ülevaade (OÜ Hendrikson & Ko; töö nr: 2412/15; 2015) Muinsuskaitse eritingimused Reidi tee projekteerimiseks Tallinnas Jõe tänavast Russalka ristmikuni (Koostaja: Lootusprojekt OÜ, FIE Liivi Künnapu; töö nr: 1515; märts 2016) Maastikuarhitektuurne analüüs Reidi tee projekteerimiseks Tallinnas Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni (Koostaja: Lootusprojekt OÜ; töö nr: 1601; jaanuar 2016) Geoalus (Koostaja: Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ; töö nr: TT-3996; mõõdistatud 12.2015) Lähialade planeeringud Asendiplaan (Koostaja: K-Projekt AS; töö nr: 15150; august 2016) Asendiplaan (Koostaja: Novarc Group AS; töö nr: 1259; august 2016) Kadrioru pargi välispiiride muutmise ettepanek. Ekspertarvamus. (Koostaja: Lootusprojekt OÜ, november 2016) 1.5.2 Normdokumendid Üld Eesti Vabariigi Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015, jõustunud alates 01.07.2015 Eesti Vabariigi Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015, jõustunud alates 01.07.2015 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015. a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a määrus nr 10 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu Eesti Standard EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Põhiprojekti seletuskiri Eesti Standard EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt Eesti Standard EVS 843:2003, Linnatänavad Tallinna linna kaevetööde eeskiri (Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus n r 32) Tallinna linna jäätmehoolduseeskiri (Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 Ehitustööde hea tava MaaRyl 2010 TarindiRYL 2010 Haljastus Tallinna Linnavalitsus 28.09.2011 määrus number 112 Avalikule alale puude istutamise kord Tallinna Linnavalitsus 03.05.2006 määrus number 34 Puittaimestiku ja haljastuse inventariseerimise kord Tallinna Linnavalitsus 09.04.2012 määrus number 13 Tallinna haljastute hoolduse nõuded 8
2 MAASTIKUARHITEKTUURNE OSA 1 2.1 Olemasolev olukord 2.1.1 Ruumiline analüüs Kokkuvõtlikult: Täna on ligi pool Reidi tee ehitusalusest alast tühermaa (linnapoolne osa), kus asuvad mõned laohooned, garaažikompleksid ning parkla-alad. Vahetus läheduses on käimas uusarenduste ehitus. Aktiivsemas kasutuses on mereäärne ala, mis on üsna loodusliku väljanägemisega. Ala läbivad kergliiklusteed on kohati väsinud ilmega ning isetekkelised. Täna on peamisteks tegevusteks mereäärsel alal promeneerimine, sportimine, pikniku pidamine ning liivamõnude nautimine. Aktiivses kasutuses on ka tugimüüri tagune kividest kaldakindlustus seal turnitakse, lesitakse, istutakse ning nauditakse merevaateid. 2.1.2 Elustik Olemasolev haljastus 2 Teostatud on haljastuse uuring: Tallinnas kesklinna linnaosas Reidi tee dendroloogiline ülevaade ja hinnang (Hendrikson& Ko; töö nr: 2412/15, 2015). Reidi tee dendroloogilise uuringu ala on suur ja mitmekesine. Projektala puittaimestik koosneb peamiselt üksikpuudest ja puude ning põõsaste gruppidest (ka alleedest). Väga hea on haljastuse olukord hästi hooldatud Kadrioru pargis ja Russalka ümbruses. Vanadel puudel on eemaldatud kuivanud oksad, mitmed vanad remmelgad on tagasi lõigatud jne. Sadama ümbruses paikneval jäätmaal on haljastuse olukord väga halb. Puud ja põõsad kasvavad segiläbi, palju on vigastatud või allasurutud seisundis puid. Enamus dendroloogilisi objekte kuuluvad IV väärtusklassi. Alal kasvavatest puittaimede taksonitest ligikaudu pooled on kodumaised liigid. Säilitatav haljastus Reidi tee projektalal likvideeritakse kõik puud, mis jäävad projekteeritava sõidutee ja promenaadi alla. Tegu on enamasti isetekkeliste väheväärtuslike puudega, mis on asendatud käesoleva projekti raames uue haljastusega, sealjuures on projekteeritud ka kõrghaljastust, et luua terviklik haljastuslik lahendus. 1 2 Tallinnas Kesklinna linnaosas Reidi tee dendroloogiline ülevaade ja hinnang (Hendrikson & Ko; töö nr: 2412/15, 2015) 9
Russalka mälestusmärgi ja Kadrioru pargi piirkonnas on kõrgema väärtusklassiga puud ning projekteeritav lahendus arvestab võimalust mööda maksimaalselt nende säilitamisega. Kadrioru pargi teedevõrgu kulgemist ja haljastuse likvideerimist on konsulteeritud linnaasutuse Kadrioru Park juhataja Ain Järvega. Olemasolev loomastik Kavandatav teelõik läbib II kaitsekategooria loomaliikide põhja-nahkhiire, pargi-nahkhiire ja kääbus-nahkhiire registreeritud elupaikasid. Projekt arvestab elupaikade säilitamisega nii palju kui võimalik. 2.1.3 Olemasolev reljeef Projektala reljeef on pigem tasane. Reljeefi toob vaheldust luiteline mereäärne ala, kus kõrguste vahed on suuremad ja rajatud on kaldakindlustusmüür. Sadama lähedal sulandub kaldakindlustus ja reljeef looduslikult ümbritsevasse maastikku. 2.1.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Olemasolev juurdepääs mereäärsele promenaadile Russalka mälestusmärgi ees Kadrioru pargist mööda Mere alleed säilib. Täiendavalt rajatakse juurdepääs Russalkast Pirita poole üle Narva mnt ja Pirita tee ning kaks ülekäiku Russalkast linna poole üle projekteeritava Reidi tee. 2.1.5 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Projektalale on koostatud muinsuskaitse eritingimused: Muinsuskaitse eritingimused Reidi tee projekteerimiseks Tallinnas Jõe tänavast Russalka ristmikuni (Koostaja Lootusprojekt OÜ, kunstiajaloolane FIE Liivi Künnapu; töö nr: 1515; märts 2016). Planeeritaval alal asuvad järgmised riiklikud kaitsealad ja kinnismälestised: Laevavrakk Tver (arheoloogiamälestis, reg nr 27886), vraki kaitsevöönd 300 m nii meres kui ka maismaaalal Laevavrakk Lootsi t 8 (reg nr 30188) Russalka monument (kunstimälestis reg nr 1307), monumendi kaitsevöönd Kadrioru park (MK reg. nr. 22250, LK reg. Nr. KLO1200218 sh Russalka ümbrus, kunstimälestise reg. Nr. 1307). Fahle aed, Narva mnt 77 (looduskaitseala KLO1200223) Russalka ümbruse kaitsealused objektid ja nende kaitsevööndid on näidatud skeemil 1. 10
Skeem 1. Russalka piirkonna kaitsealused objektid ja nende kaitsevööndid. Enne ehitustööde algust tuleb tutvuda ja arvestada koostatud muinsuskaitse eritingimustega. Muinsuskaitse eritingimused kehtivad 5 aastat. Lisaks on koostatud Kadrioru pargi välispiiride muutmise ettepanek. Ekspertarvamus. (Koostaja: Lootusprojekt OÜ, november 2016), mis käsitleb projekteeritava Reidi tee mõju Kadrioru pargile ning teeb ettepaneku muuta Kadrioru pargi välispiiri selliselt, et rajatav Reidi tee ja laiendatav Narva mnt ei asuks kaitsealuses Kadrioru pargis. Kokkuvõtlikult: Liivoja ja Narva mnt vaheline ala ei omanud pargi kujunduse seisukohast erilist tähendust - oli pigem kujundamata ala, mis hoonestati peale Peterburi raudtee väljaehitamist elavdunud suvemajade ehitamise käigus ja liideti pargi kujundusega alles 20. sajandi algul. Selle ala vähendamine ei kahjusta pargi ajaloolist kompositsiooni. Ajalooline Mere allee säilib Narva mnt laienemine ei vähenda selle mõjusust. Tee laiendamise tulemusena tuleb siiski kõrvaldada üks kastan. Kogu kaitseala pindala suureneb peale eelpoolkirjeldatud piirimuudatuse tegemist 0,33ha so 0,4%. 11
Ajalooline pargi põhikompositsioon ei saa kahjustada. Kadrioru pargi kompositsiooniga Mere allee telje kaudu 20. sajandil liidetud Russalka mälestusmärgi ümber tekkib 2,6 ha suurune nn. Rannapark, kus kasvab kaitset väärivaid punaseõielisi hobukastaneid. Ajaloolise Narva mnt ja ehitatava Reidi tee vahelisele alale tekkib kaitsealune kolmnurkse kujuga lahusmaatükk, mis tagab kahe kaitset vääriva hõberemmelgate säilimise ja ühtlasi tähtsustab uut elurajooni nn rannapargiga teljeliselt ühendavat alleed. Piirimuudatuse ettepanek vt skeem 2. Skeem 2. Kadrioru pargi välispiiride muutmise ettepanek. 2.1.6 Olemasolevad rajatised Säilinud on erinevatest ajastustest pärit rajatised, mis korrastatakse/asendatakse või lammutatakse ehitustööde käigus. 12
2.2 Projekteeritud lahenduse kirjeldus 2.2.1 Üldlahendus Reidi tee kujuneb Tallinna üheks põhitänavaks, mille kaudu antakse võimalus Tallinna Sadamast tulevatele raskeveokitele kiire pääs Tallinna ringteele. Kasutusse võetakse mitmete omanike vahel killustatud mereäärne ala, millele täna avalik juurdepääs puudub. Reidi tee asukoht on nii unikaalne, et teist sellist tänavat Tallinnas luua ei ole võimalik. Maastikuarhitektuurses projektis on sõidutee kõrval käsitletud ca 2km pikkust jalakäijate ala, millest peab kujunema Tallinna Vanalinnast mere äärde kulgejatele otsetee, mis on mugav, ohutu, esteetiline ning hariv. Mereäärne piirkond on Tallinna kujunemisloos ja arengus läbi aegade tähtsat rolli mänginud. Käesoleva projekti II etapis käsitletakse Reidi tee lõiku Pikksilma tänavast kuni Pirita tee ja Narva mnt ristmikuni. Reidi tee jalakäijate ala jaguneb põhimõtteliselt kaheks eriilmeliseks tsooniks (vt skeem 3 ja 4). I etapp Jõe tänava ja Pikksilma tänava vaheline lõik on projekteeritud majadevahelise linnaliku miljööga jalutusalana, mille eesmärk on luua Tallinna Sadama linnaruumiline visiitkaart. II etapp Pikksilma tn ja Russalka ristmiku vaheline lõik ja Pirita tee äärne ala ca 1000m ulatuses on projekteeritud juba olemas oleva rannapromenaadi pikendusena, kuhu on projekteeritud liiklusest visuaalselt varjatud, erinevate funktsioonidega ribapark rannapromenaad. Projekteeritud ribapark sellel lõigul erineb oma iseloomult nii linnaliku miljööga ribapargist kui olemas olevast Pirita tee promenaadist. Pikksilma tänava ots, kus toimub ka raskeveokite pööramine sadama-alale, on linnaruumiliselt murdelise tähtsusega. Seal toimub hoomatav miljööline muudatus. Sealt saab alguse mereni laskuv trepistik, mis tulevikus on sobiv algus sadama alal jätkuvale promenaadile ning perspektiivsele trepistikule. Teine murdeline punkt on Russalka ristmiku juures Pirita teel, kus nii promenaadilt kui ka Pirita teel liikuvatele sõidukitele avaneb üle mere avar vaade Tallinna vanalinnale. Sinna on projekteeritud kohvik, piknikuala, mängu- ja tervisespordi ala. Tulevikus on projekteeritaval promenaadil oluline roll Tallinna avalikus ruumis, kus on võimalik korraldada Merepäevi ning muid samalaadseid üritusi. Planeeritud perspektiivsete välikohvikute laienduste juurde ribapargis on projekteeritud elektriühendused, mis võimaldavad eriürituste ajal neisse paigaldada elektrivajadusega ajutisi müügipunkte, stende jm tarvilikku. Taskutesse ei ole lubatud paigaldada kioskeid, lubatud on vaid kande- ja kärukaubandus. 13
Skeem 3. Reidi tee linnapromenaad Jõe tänavast kuni Pikksilma ristmikuni. Skeem 4. Reidi tee rannapromenaadi pikendus Pikksilma ristmikust kuni Russalka ristmikuni. 14
2.2.2 Kujundusprintsiip Vt. jooniseid Kujundusplaan ja haljastus MA 1-4-7, MA 1-5-7, MA 1-6-7, MA 1-7-7. II tsoon kujundusprintsiip Pikksilma tänavast kuni Russalka ristmikuni (vt skeem 4) Kujundatav promenaadilõik vastandub I etapi mahus projekteerituga kui ka juba olemas oleva promenaadiga, mis saab alguse Pirita Purjespordi keskuse juurest ja lõppeb Russalka mälestusmärgi juures. Selle lõigu kujundusprintsiip vastab klassikalise ribapargi kujundusvõtetele. On loodud võimalikult tihe ning varieeruva laiusega haljasriba sõidutee ning mere ääres kulgeva jalgtee ja kergliiklustee vahel. Russalkast Pikksilma tn poole on lisaks projekteeritud promeneerijale mõeldud looklev teedevõrk, mis pakub soovi korral alternatiivi vahetult mere ääres liikumisele. Mereäärse jalgtee ja kergliiklustee vahelisele alale on projekteeritud 4 avarat ruumi, kus nii jalutajal kui kergliiklejal on võimalik peatuda, nautida merevaadet, lesida liival või puidust platvormidel. Lisaks on mereäärse käigutee äärde projekteeritud ribapargi soppe ning kõnniteed ühendavad kitsad ja käänulised laudteed, mis lisavad alale mängulisust ning pakuvad privaatsust. Laudteedele on projekteeritud laiendused, kus on võimalik maha istuda ning nautida kõrte sahinat ning merekohinat. Ribapark on projekteeritud selliselt, et luua võimalikult kvaliteetne ruum nii sportijatele kui jalutajatele. Kui promenaadi kõnnitee kulgeb paralleelselt kaldakindlustuse tugimüüriga, siis ratturitele ning harrastusportlastele mõeldud tee on looklevam. Seejuures on hoitud kergliiklejat sõiduteest eraldav haljasriba võimalikult laia ning mitmerindelisena, et tekitada tunnet liiklusest eraldatusest ja võimaldada merega kontaktis olemist. Maksimaalselt lai mitmerindeline haljasriba autotee ääres aitab müra summutada ja visuaalselt peita mööda sõiduteed kulgevaid autode ja rekkade vooge. Ribapargi läbipääsud ning avatud ruumid on projekteeritud sellisena, et ka sportijatel ning ratturitel oleks võimalik soovi korral teha peatus, puhata ning nautida merevaateid ning miks mitte ka parkida oma sõiduvahend ning suunduda jalutuskäigule. Ribapargi kujundusprintsiibi osa on ka projekteeritav kaldakindlustus ja tugimüür, mis oma konstruktsioonilt jaguneb kolme iseloomuga lõiguks: Esimeses lõigus - Pikksilma tn poolses otsas - on kaldakindlustuse müür sarnane olemasoleva tugimüüriga, ent on ilma metallpiirdeta. 15
Teises lõigus on tugimüüri tagune kindlustatud suurte kividega, mis kaitsevad tugimüüri lainetuse eest. Müür on kaetud raudvitrioliga töödeldud lehisest prussiga, et pakkuda alternatiivseid istevõimalusi. Kolmandas lõigus vahetult Russalka taguse väljaku ääres järgib projekteeritud kaldakindlustus juba olemasolevat tugimüüri, ent on ilma metallpiirdeta. Tekib avar ruum ning kontakt nii Russalka mälestusmärgi kui merega. Tugimüüri osa, mis ulatub üle kõnnitee tasapinna on sellise kõrgusega, mis võimaldab mugavat pääsu liivaalale. Kohati on liivaluited müüri tasapinnani. Säilib looduslik luiteline rand. Tänane loodusliku ilmega luiteline rand säilib Russalka taga. Täidetakse ja liigutakse mere peale aladel, kuhu praegu voolavad sadeveed ning ala ei ole täna puhkealana kasutatav, sest on liigniiske ja reostunud. Käesolevas projektis on ette nähtud kaks sadevete merrelasku ühendada ja viia need torud sügavamale merre, et vähendada ranna-ala reostumist. Tänased kivised kaldakindlustused säiluvad uue kaldakindlustuse müüri taga nihkudes mere poole. Merega kontaktis oleva promenaadi südameks on Russalka mälestusmärk koos teda ümbritseva haljastusega. Russalka mälestusmärgi ümbruse ajalooline teedevõrk, mis on ka mitmetes etappides kujunenud, taastatakse võimalust mööda tänapäevaste funktsioonide ja vajadustega arvestades. Projekteeritav Reidi tee ei ole täna olemasolevast teest Russalka monumendile lähemal. Russalka taha kujunevale sillutatud alale, millelt säilib otsepääs rannaliivale, on projekteeritud stendid informatsiooniga Russalka kohta ja interaktiivne ekraan, millelt on võimalik saada informatsiooni, millised laevad Läänemerel sel hetkel liiguvad ja kus nad asuvad, millised on ilmastikutingimused jne. Samuti on sinna projekteeritud hooajalist kande- ja kärukaubandust võimaldav infrastruktuur. Russalkast Pirita poole jääv ca 1950ndatel aastatel istutatud puudesaluga autotee poolt varjatud muruala on kujundatud aktiivse kasutusega pikniku pidamise alaks, laste mänguväljakute alaks ning tervisespordi seadmetega alaks. Kõige Pirita-poolsemale alale on ette nähtud kohvik ning avalikud tualettruumid. Sellelt kohalt avaneb suurepärane vaade Tallinna Sadamale ja selle kohal kõrguvale vanalinnale. III tsoon kujundusprintsiip Pikksilma väljakul Kahe erineva miljöö ja identiteediga promenaadilõiku kohtuvad Pikksilma tn ristmiku mereäärsel väljakul. Kujuneb oluline linnaruumiline sõlmpunkt, mis ühendab linnaliku 16
atmosfääri mereäärsega. Pikksilma väljakuala on lisaks ka ühendussõlmeks Tallinna Sadama ning mereäärse promenaadi vahel. Väljaku eest kaldakindlustuse müüri tagant saab alguse trepistik, mida kohati ilmestavad värvilised playtop kattega istumiskohad ning mis jätkub perspektiivselt sadama poole. Trepistikult on võimalik vaadelda laevade liikumist või nautida päeikeseloojangut. Pikksilma väljakul kohtuvad kaks erinevat maailma linnalik ruum ja mereline ruum. Väljakut ilmestab merelippudega mast, pikksilmad, kompass jm sadamaatribuutika. Pikksilma väljakuala iseloomustab sadama lähedus ning tehnilised konstruktsioonid. Seetõttu on väljakualal lisaks kasutatud kujunduselementidena värvilisi laevakorstendest inspireeritud väikevorme ning silindrikujulisi istutuskaste. Kõik väljakul paiknevad väikevormid on maa-alusest pumpla konstruktsioonist tingituna teisaldatavad. 2.3 Projekteeritud haljastus II etapi mahus Vt. jooniseid Kujundusplaan ja haljastus MA 1-4-7, MA 1-5-7, MA 1-6-7, MA 1-7-7. Käesolevas etapis käsitletakse haljastust mereäärsel Reidi tee lõigul. Taimmaterjali valikul on pööratud tähelepanu taimede lehestiku värvusele, õite värvusele, kasvule, õitsemisajale ning sügisvärvusele. Projekteeritud taimmmaterjal on erinevates rohelistes ning hõbedastes toonides lehtedega, aktsentvärvina väljakutel on ette nähtud punaste lehtedega liigid. Projekteeritud on nii kõrg- kui madalhaljastust. Reidi tee põhja- ja lõunaküljele vahetult sõidutee äärde on projekteeritud kõrgekasvulised tänavapuud. Seejuures on lähtutud vajadusest luua rohekoridor, mis ühendab omavahel Kadrioru pargi ja Bastionivööndi rohealad. Haljastus Reidi tee mereäärsel lõigul on projekteeritud vabakujulisem, vaid vahetult pärast Pikksilma tn ristmikku jätkub lõunapoolsel küljel püramiidja kasvukujuga puuderida ning põhjaküljel valge pihlaka rida. Põhjapoolses osas on loodud erineva võralaiuse ja -kujuga puude- ning põõsastegruppe, mis vähendavad maksimaalselt sõiduteest tulenevat visuaalset müra. Puude- ja põõsastegrupid ääristavad vabakujuliselt nii kergliiklusteed kui ka looklevat jalakäigu teedevõrku, luues erinevalt tajutavaid ning inimesega suhtlevaid ruume kogu tee ulatuses. Vahetult Russalka ümber paiknev haljastus on püütud säilitada maksimaalselt olemasoleval kujul ning lisatud on vaid üksikuid vabakujulisi puude- ja põõsagruppe. Oluline kontseptuaalne lähenemine on ajaloolise Narva mnt telje vaatekoridori säilitamine ning vaate avamine kõrgeima väärtusklassi puudele. Narva mnt ajalooline telg on eraldi rõhutatud ühelt poolt pügatava läikiva tuhkpuu hekiga. 17
Teine oluline vaatekoridor on Narva mnt, Pirita tee ning Reidi tee ristumispunktis suunaga Russalka mälestumärgi ning mere poole. Seetõttu pole haljastust sinna juurde kavandatud. Liigilist valikut on konsulteeritud Tallinna Botaanikaaiaga. Haljastuse liigiline ja arvuline täpsus vt taimmaterjali spetsifikatsioon II etapp. Istutuslad Istutusalad Reidi teel tuleb katta lehtpuuhakkega, välja arvatud ribapargi lõigus Pikksilma tänavast Russalka mälestusmärgini, kuhu on kavandatud min 7cm paksune kivimultš trummeldatud graniitkillustik fr 32-64mm, mis tuleb laotada geotekstiilile. Puude ja põõsaste all on lehtpuuhakke paksus minimaalselt 7cm ning püsikute all 5cm. Puude juurte ümber näha ette 1m 2 pindalaga lehtpuuhakkega kaetud ala; kivimultštitud aladel trummeldatud graniitkillustik. Mahud vt taimmaterjali spetsifikatsioon II etapp. 2.3.1 Haljastus lõigul Pikksilma tänavast kuni Russalka ristmikuni Haljastus mereäärses promenaadilõigus peab olema tuulele ja soolale vastupidav, mistõttu on ette nähtud ka vastav liigiline koosseis. Ribapargi kõrghaljastusena on projekteeritud nt valget pihlakat Lutescens, hõberemmelgat, pooppuud. Ribaparki läbiva madalamakasvuliste puude rea moodustab pihlakas Dodong. Põõsastest on kasutatud ebajasmiine, enelaid, sireleid, musta leedri sorte, lodjapuid jne. Pinnakatteks on kasutatud liiv-vareskaera. Põhjapoolsele küljele on kavandatud musta lepa Sakari rida. Pikksilma tn väljakule ning ribapargi avatud ühisaladele on projekteeritud virgiinia toomingat Schubert. Istutusalade asukohad on ära märgitud joonistel Kujundusplaan ja haljastus MA 1-4-7, MA 1-5-7, MA 1-6-7, MA 1-7-7. 2.3.2 Tugevdatud muruväljakud Tugevdatud muruväljakud on kavandatud pikniku alale ja kiigeplatsi ümber, et kaitsta maapinda liigse tihenemise eest. Vt käesoleva projekti teedeehituslik osa. 2.3.3 Projekteeritud haljastuse kujad tehnovõrkudest, teedest, ehitistest ja rajatistest Projektlahenduse koostamisel on kujade osas lähtutud standardist EVS 843:2003 Linnatänavad. 2.3.4 Istutusalade piirded Üleminekud püsikute või põõsastega haljastatud alale tuleb piirata tootega GardenFix või selle analoogiga. Maht vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 18
Ribapargi istutusalade ääred ning servad tuleb min 0.5m laiuselt hoida istutuste vabad, et talvine teehooldus ei kahjustaks ribapargis kasvavaid taimi (vt joonis MA 9-1-2). Maht vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.4 Valgustus Valgusteid ja nende tehnilisi andmeid on täpsemalt kirjeldatud käesoleva projekti kaustas 7 Tänavavalgustus. Projekteeritud valgustid vastavad fotobioloogilise ohutuse standardile. Valgustiteks on Reidi tee promenaadil projekteeritud 4m kõrgused postvalgusted, mis paiknevad mõlemal pool ribaparki malelaua kujulises rütmis. Lõigul Pikksilma tn-st kuni Russalka ristmikuni on projekteeritud täna olemasolevate valgustite jätkumine. Tegu on Louis Poulseni grafiithalli valgustiga Kipp originaalpostil (LED variant). Tegu on hästi linnaruumi sobituva, hea põhjamaise disainiga ning meie ilmastikutingimustele vastupidava valgustiga. Lisaks on projekteeritud plastikust valatud eridisainiga tetrapodi-kujulisi valgusteid (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Reidi tee lõunapoolsel küljel on ette nähtud kasutada Philips SpeedStar valgusteid. Mänguplatsi, spordiplatsi, piknikuala ja kohviku alale on projekteeritud prožektor-tüüpi valgustid iguzzini ipro või Woody. 2.5 Teedevõrk ja katendid Katendeid on põhjalikumalt kirjeldatud Reidi tee eelprojekti Teedeehituslikus osas kaustas 1. Tallinna Sadama kontaktaladeks Reidi teega on Lootsi tänava, Uus Sadama tänava, Petrooleumi tänava ja Pikksilma tänava otsa kujundatud väljakud. II etapi mahus käsitletakse Pikksilma tn väljakuid. Väljakud ja neid ühendavad kergliiklusteed on kaetud erineva suuruse ja tooniga graniitplaatide ja basaltkividega. Põhikatteks jalakäiguteedel on projekteeritud saetud servadega ning termotöödeldud pealispinnaga punased graniitplaadid (peavad sisaldama rohkem halli tooni!) mõõtmetega 600x300mm (G352). Rattateedele väljakutel on projekteeritud saetud servadega ning termotöödeldud pealispinnaga punased graniitplaadid China Red mõõtmetega 300x600mm. Täiendava kattena on projekteeritud saetud servadega 19
ning termotöödeldud pealispinnaga mustast basaldist täringukivid (G684) mõõtmetega 100x100mm. Graniitplaatide ja basaldist täringukivi paksus vt teedeehituslik osa. Kõik kivinäidised tuleb kooskõlastada projekteerijaga (Kersti Lootus, Lootusprojekt OÜ) ja Tellijaga. Pikksilma tänavast Russalka ristmikuni on jalakäijate tee sillutis analoogiline sillutisega, mis paigaldati 1980ndatel aastatel Purjespordi keskusest kuni Russalka ristmikuni - 2x2 m monteeritavad raudbetoonplaadid (vt joonis MA 6-1-1). Plaatide paigaldusega tekkivad erikujulised tükid tuleb valada kohapeal ning vormistada dekoratiivvuugid. Kahe kergliiklustee vahelised ühendusteed vastavalt klujundusplaanile on samuti projekteeritud kohapeal valatavate raudbetoonist kattena, millele tuleb vormistada dekoratiivvuugid ning täpsustada tööprojektiga. Russalka tagusel väljakul ning rannapromenaadi avatud aladel on betoonsillutist lisaks ilmestatud raudvitrioliga töödeldud lehisest puitpindadega. Kaldakindlustuse pealne tee tugimüüri taga on monteeritavatest betoonplaatidest. Jalakäiguteede ja sõidutee ristumiskohtadesse promenaadipoolses osas on projekteeritud basaldist braikivid. Reidi tee promenaadil kulgev 4m laiune asfaltkattega kergliiklustee on lõigust Pikksilma väljakust kuni Russalkani kahelt poolt piiratud 1m laiuse PlayTop kattega jooksurajaga. Playtop kate on projekteeritud ka 2 promenaadi taskusse. Kaitsealuse Kadrioru pargi looklev teedevõrk ning Russalka monumenti ümbritsev teedevõrk on ette nähtud segaliiklusega teedena, kus eelistatud on jalakäija. Need kergliiklusteed on vastavalt kehtivale Arboreetumite, parkide ja puistute kaitse-eeskirjale ajaloolise kaitsealuse keskkonna teed ning projekteeritud graniitsõelmekattega. Ajalooline Narva mnt, mis on fikseeritud juba Waxelbergi 1688. aasta linnaplaanil, muudab nüüd seoses Reidi tee ehitusega oma ajaloolist trassi. Ajaloolise trassi kulgemise suund, mis käesoleva lahenduse käigus maha jäetakse, on markeeritud mõlemalt poolt uputatud äärekiviga, sillutise ja haljastusega. Selleks on kasutatud kahe erineva pinnatöötlusega ja varieeruva vuugiga saetud servadega mustast basaldist täringukive (G684). Põhikäigutee katend on termotöödeldud ning tee laienemist markeerivad osad on murtud pinnaga. Lisaks on teekoridor markeeritud haljastusega ning sinna on paigaldatud infotahvel Narva mnt läbi ajaloo. Kõik graniitplaatide ja basaltkividega sillutatud alad Reidi tee promenaadi ulatuses vajavad eraldi sillutise laotiste jooniseid tööprojekti staadiumis! Erilist tähelepanu vajavad väljakute sillutiste joonised ning erikujulised betoonplaatide vahele tekkivad 20
tükid ning puitpinnad. Samuti täpsustuvad jalgrattatähisega plaatide asukohad ning läbitud distantsi tähistusplaadid sillutises. Vajadusel konsulteerida projekteerijaga (Kersti Lootus, Lootusprojekt OÜ, +3725086653). 2.6 Kavandatud tegevusalad Reidi tee promenaadil 2.6.1 Väljakud Reidi teel Reidi teelt Tallinna Sadama alale suunduvate kergliiklusteede otstesse on kujundatud temaatilised eriilmelised sadamaelu tutvustavad ning sadama sümboolikat kasutavad väljakud. Tekkivad väljakud loovad igale ristmikule omailmelise identiteedi ning rikastavad avalikku ruumi lisaks skulptuuridele ka informatsiooni ja peatumisvõimalust pakkudes. Kokku tekib Reidi tee ristmike sõlmedesse 8 eriilmelist avatud ala, millest II etapi mahtu jääb 2. Lisaks on projekteeritud avar väljak Russalka mälestusmärgi taha ning 4 erineva funktsiooniga ruumi kahe kergliiklustee vahelisele alale lõigul Pikksilma tänavast kuni Russalkani. Pikksilma tänava väljakud Asukoht ja kirjeldus: Väljak asuvad Reidi tee ja Pikksilma tn ristumispunktis. Parempoolse väljaku kogupindala on 698m 2. Pikksilma tn parempoolne väljak on erilise funktsiooniga. Ta on lõpetuseks linnalikule promenaadilõigule ja alguspunktiks merelise atmosfääriga linnaruumile. Linnaliku ruumi lõpetuseks on ette nähtud lipumast, kus on erinevad mere ja sadamalipud ja tetrapodidest kujundatud skulptuurigrupp (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Lisaks on merepoolsele väljakule projekteeritud klaasist stend (kleebis kahe klaasi vahel) Laeva vrakid Tallinna lahes ja sadama piirkonnas ning pikksilmad, millega on võimalik vaadelda sadamasse suunduvaid laevu, baromeeter, kompass jms (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Pikksilma väljakuala on ühendussõlmeks Tallinna Sadama ning mereäärse promenaadi vahel. Väljaku eest, kaldakindlustuse müüri tagant saab alguse trepistik (vt joonis MA 23-1-1), mida kohati ilmestavad värvilised playtop kattega istumiskohad ning mis kulgeb perspektiivselt edasi sadama poole. Trepistikult on võimalik vaadelda laevade liikumist või nautida päeikeseloojangut. Sadama lähedusest inspireeritud keskkonda on lisaks projekteeritud laevakorstendest inspireeritud inventari ning istutuskaste. Vasakpoolsele väljakule on lisaks betoonile on projekteeritud ka plastikust tetrapode (Keha3, disainer Margus Triibmann), mida on võimalik kasutada ka valgusallikatena linnaruumi 21
elavdamisel. Tetrapode nii betoonist kui ka plastikust (ka valgusobjektidena) on ette nähtud paigaldada kogu Reidi teetrassi jalakäigutee trassi ulatuses nii kergliiklust organiseerivate kui ka piiravate elementidena. Seadmed, viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. väikevormide spetsifikatsioon II etapp. Russalka tagune väljak Asukoht ja kirjeldus: Väljakuala asub Russalka mälestusmärgi taga. Sinna on projekteeritud kahepoolsed istepingid, rattaparkla ning infostendid. Lisaks on väljakule kavandatud erinevaid seadmeid, millega on võimalik uurida merd, ümbritsevat jne (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Väljakule on ette nähtud ka hooajalist käru- ja kandekaubandust võimaldav infrastruktuur. Sillutatud on see väljak betoonist 2x2m plaatidega ja puidust eri mõõdus pindadega (vt joonis MA 14-5-5). Vt ka projekti eriosad. Väljakule on projekteeritud klaasist stend (kleebis kahe klaasi vahel) Russalka monument esimene avalikku ruumi paigaldatud mälestusmärk Eestis. Lisaks ka üks interaktiivne stend. Seadmed, viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 4 eriilmelist ruumi lõigul Pikksilma tänavast Russalkani Ribapargi lõigus Pikksilma tänavast Russalkani tekib kahe kergliiklustee vahelisele alale 4 avarat ruumi, mis on kohtumispaigaks nii promeneerijale kui ratturile ja harrastusportlastele (vt joonised MA 14-1-5, MA 14-2-5, MA 14-3-5, MA 14-4-5). Neist 2 on lahendatud sarnaselt Reidi teel asuvatele väljakutele alale on projekteeritud ringpingiga ümbritsetud puud, rattaparkimise võimalus ning pingid. Vastavalt kujundusplaanile on need alad kaetud lehisest puitpindadega ning ilmestatud üksikute betoonplaatidega. Ülejäänud 2 tekkivat ruumi on kaetud puitlaudisega, mida ilmestavad üksikud betoonplaadid. Ühele neist on projekteeritud astmeline isteplatvorm koos lesimiseks ja istumiseks mõeldud tugeva võrguga ning teisele alale on lisaks puitmoodulitest konstruktsioonile kavandatud suurem liiva-ala, kus lisaks mängimisele on ilusa ilmaga võimalik ka niisama lesida ning päikest nautida. Narva mnt ajalooline trass 22
Asukoht ja kirjeldus: Narva mnt ajaloolise trassi markeerimiseks on Narva mnt ja Reidi tee ristmiku vahetus läheduses asuv maha jäetav teelõik osaliselt sillutatud osaliselt haljastatud, mille kogupindala on 950m2. Ajalooline Narva mnt, mis on fikseeritud juba Waxelbergi 1688. aasta linnaplaanil, muudab nüüd seoses Reidi tee ehitusega oma ajaloolist trassi. Seetõttu on tegu äärmiselt olulise sõlmpunktiga Tallinna linnaruumis, kuna teekoridor on selles kohas püsinud aastasadu ja see väärib tähistamist. Erineva pinnatöötluse ning vuugilaiusega katendiga on tinglikult näidatud ca 328 aasta jooksul kujunenud teekoridori laiuse muutumine erinevatel ajastutel vastavalt vajaduste ning funktsioonide muutumisele. Uputatud äärekiviga on markeeritud Narva mnt laius täna. Sillutatud käiguala, mis ühendab vajalikke liikumissuundi ülekäiguradasid ja ümberistumiseks mõeldud bussipeatust - raamivad erineva kõrguse ning laiusega haljasribad, mis samuti rõhutavad ajaloolise tee kulgemise suunda. See Narva maantee lõik on muutumas käigusuundade sõlmpunktiks, kus inimene valib suuna, kas liikuda bussipealt tulles mere äärde või suunduda peatänava poole või minna hoopis Kadrioru parki. Selliselt ristteelt peab leidma informatsiooni kõigi kolme valikuvõimaluse kohta. Väljakualale on planeeritud paigutatud klaasist stend (kleebis kahe klaasi vahel) Narva mnt läbi ajaloo. Lisaks on väljakule võimalik paigutada stende informatsiooniga Tallinna tulevase Peatänava kohta aga ka Kadrioru pargis toimuv vajaks tutvustamist. Narva mnt ajaloolisele trassile kujundatav nn väljak on sedavõrd suure tähtsusega, et võiks kaaluda väljakuala kasutamist erinevate ajalooliste teedega seotud objektide/skulptuuride eksponeerimiseks. Seadmed, viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.6.2 Mänguseadmetega alad Asukoht ja kirjeldus: Reidi tee promenaadile on projekteeritud üks suurem laste mänguala ning lisaks 2 PlayTop kattega kaetud sfääridega alternatiivset istumis- ning mänguala (vt skeem 5). Mänguseadmeid on valitud erinevatele vanusegruppidele alates kõige väiksematest. Tootjate hulgas on Lappset, Hags ja Kompan. 23
Skeem 5. Mänguplatsi ja mänguvahendiga taskute markeering. Valatav Playtop kate : on üks kõige turvalisem saadaolev kattematerjal on eriti vastupidav ja soodsa hinnaga on ilmastikukindel nõuab vähest hooldust on saadaval üle 20 värvitoonis on vandaalikindel on kiire drenaažiga on keskkonnasõbralik on saadaval 3-mõõtmeliste kehade valmistamiseks pakub vastupanu abrasiooni suhtes, on libisemis-, mõlkimis- ja süütekindel. Seadmed, viimistlusnõuded, paigaldus, vanusegruppide jaotus ja kogused vt. mänguseadmete spetsifikatsioon II etapp. Mängualade katendimustrid vt joonistelt MA 11-1-3, MA 11-2-3, MA 11-3-3. 2.6.3 Pikniku-ala Asukoht ja kirjeldus: Piknikuplats (vt joonis MA 1-6-7 ja MA 17-1-1) asub korrastatava mereäärse promenaadi idapoolses otsas puuderühma taga, mis varjab seda Pirita tee liikluse eest. Piknikuplatsiga ühte tsooni jäävad ka sellega funktsionaalselt hästi seostuvad kohvik ja 24
tualettruumid, laste mänguväljakud, kiigeplats ja spordiseadmetega ala. Piknikuplatsile on ette nähtud erineva kõrgusega puidust tasapinnad. 2.6.4 Spordiseadmetega ala Asukoht ja kirjeldus: Mereäärses promenaadilõigus on üks spordiseadmetega ala (vt skeem 6). Toodetest on kasutatud Norwelli treeningseadmeid. Spordiseadmete alune katendimuster vt joonis MA 12-1-1. Seadmed, viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. spordiseadmete spetsifikatsioon II etapp. Skeem 6. Spordiplatside markeering. 2.6.5 Statsionaarne kohvik ja perspektiivsed välikohvikute alad Projektalale on ette nähtud üks statsionaarne kohvik koos avalike tualettidega (vt joonis Kujundusplaan ja haljastus MA 1-6-7). Kohvikule lahenduse leidmiseks on vajalik koostada arhitektuurne projekt. Nõuded piknikuala kõrval paikneva statsionaarse kohviku projektile: Joonisel on toodud statsionaarse kohvikuala orienteeruv asukoht 25
Kohviku mahus tuleb lahendada ka avalikud tualettruumid, mis peavad olema kasutatavad ka ajal, mil kohvik on suletud. Ligipääs otse õuest. Tegu peab olema statsionaarsete tualettidega, ajutisi tualette sinna paigaldada ei ole lubatud! Soovitav on rajada terrass ning terrassi poolsed seinad projekteerida osaliselt või üleni avatavana Kohviku projektiga võiks lahendada ka perspektiivse pääsu liivale Ehitusmahtude ja materjalide osas tuleb lähtuda tulevikus koostatavatest projekteerimise lähtetingimustest Eraldiseisev hooajalist kande- ja kärukaubandust võimaldav infrastruktuur on projekteeritud ka Russalka tagusele väljakualale. Statsionaarseid kioskeid sinna kavandada ei ole lubatud. Lisaks on kogu ribapargi ulatuses planeeritud perspektiivsete välikohvikute laiendustega taskud, mida on hiljem soovi korral võimalik siduda tulevikus Reidi tee äärde projekteeritava hoonestusega. Selleks on ribapargi taskutesse ette nähtud elektrivalmidus. Välikohvikute laienduseks mõeldud taskutesse ei ole lubatud paigaldada kioskeid. Enne hoonestamist on lubatud vaid kande- ja kärukaubandus. 2.7 Linnaskulptuurid Reidi tee linnaruumilises projektis on ette nähtud erinevate sadamale iseloomulikest detailidest kavandatavate suurte linnaskulptuuride kohad kõigi Reidi teelt sadamasse suunduvate tänavate otstesse kujunevatele väljakutele. Skulptuurid vihjavad sadama lähedusele ning loovad tänavatele iseloomuliku sadama miljöö. II etapi mahus käsitletakse Pikksilma tn väljaku skulptuuri. Skulptuuri vaadeldavuse skeem vt LISAD. Pikksilma tn ette nähtud lipumast, kus on erinevad mere ja sadamalipud ning pikksilmad (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Võiks kaaluda võimalust skulptuuridele alusmaterjalide leidmiseks koostöö tegemist mõne laevade lammutamisega tegeleva ettevõttega. Eelpool kirjeldatud skulptuuride ettepanek on ideetasandil ja aluseks lähtetingimuste koostamiseks tulevikus (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Nõu on peetud Kujurite Ühendusest Tiiu Kirsipuuga. Tuleb leida võimalus ideevõistluse korraldamiseks skulptuuride lõppvormi leidmiseks. Selle projekti elluviimiseks on vaja projektijuhti ja koordinaatorit, Tallinna linna poolset ja Tallinna Sadama poolset abi ning toetust. Uurida 26
tuleb ka näiteks rahvusvahelise sümpoosioni korraldamise võimalust. On olemas vastavaid fonde ja linnu, kelle tegevust on võimalik eeskujuks võtta. Selle ajani tuleb skulptuuride orienteeruvatele asukohtadele paigutada väikevormide spetsifikatsioon II etapp välja toodud objektid või nende analoogid ja betoonist ning plastikust tetrapodidest skulptuurigrupid. Vastavalt igale objektile tuleb teha tema kuju, suurust, massi jm eripära arvestav arvestav alus/vundament, mis võimaldab objekti kohtkindlat fikseerimist. Seejuures on oluline, et skulptuuride/objektide materjal ja viimistlus peab vastama C5-M keskkonna saasteklassile (eriti agressiivne merekeskkond) ning tagatud on korrosioonile vastupidavus. Ehitaja koostöös Tellijaga peab tagama toote kvaliteedi ning veenduma selle nõuetele vastavuses Euroopa Liidu standarditele. Kasutusel olev korrosioonikaitse on kuumtsinkimine. Eriti agressiivses merekeskkonnas vajab tsingitud konstruktsioon ka värvimist. Mõnikord võib värvimine osutuda vajalikuks ka esteetilistel kaalutlustel. Enne värvimist tuleks tsingitud pinnad kergelt puhastada liivapritsiga või pesta rasvaärastiga. Sobiv värvikombinatsioon sõltub konkreetselt ehitaja/tellija/arhitekti poolt kokku lepitud toodete omadustest. Värvikombinatsioonid on ära toodud raamatus Ehituskonstruktori käsiraamat (Tallinn, 2012) peatükis 12.4. Betoonist ja plastikust tetrapode on kasutatud Reidi tee väljakutel liiklust korraldavate elementidena, mis on mõeldud nii istumiseks, lesimiseks, turnimiseks kui ka valgusallikatena. 2.8 Informatsioon Reidi teel Nii Sadama piirkond kui ka Russalka ümbrus on väga informatsioonirohke. Inimeste suunamiseks Reidi teele on ka täiendava informatsiooni pakkumine Tallinna linna ning Tallinna Sadama tekkimisele ja arengule mõju avaldanud piirkonna kohta. Antud projektis on projekteeritud kaht liiki informatsiooni kandjad. Vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. Stendid tuleb välja panna juba ehitamise ajal teabega ehituse etappidest, tehtavatest töödest, ajagraafikust jne, et inimestel oleks võimalik juba varakult tutvuda rajatava projektiga. Ehituse valmides tuleb informatsioon asendada käesolevas projektis kirjeldatuga. 2.8.1 Interaktiivsed infotahvlid Interaktiivsetel infotahvlitel kajastub kogu Tallinna ja promenaadi tutvustav informatsioon, samuti interaktiivsed laevaliikluskaardid, ilmaennustus, veetemperatuuride kaart jms (vt LISAD). Selliseid stende on projekteeritud Pikksilma tn-st kuni Russalka ristmikuni 2tk. 27
Interaktiivsetele infotahvlitele on projekteeritud elektri- ja sideühenduse valmidus. Vt ka väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.8.2 Kahe klaasi vahele paigutatud kleebisega infotahvlid Selliseid klaasist statsionaarse informatsiooniga stende on mereäärsele promenaadilõigule projekteeritud 3tk ning 2tk Kadrioru parki. Infotahvlitel käsitletud teemad on erinevad ning informatsioon mitmekülgne. Oluline on käivitada vajaliku informatsiooni ettevalmistamine juba praeguses staadiumis! Stendide teemad: Härjapea jõgi, looduslik rannajoon, mere täitmine Tallinn sõja- ja kaubasadamana 18. 20. sajandil Tallinna Sadam 21. sajandil Laevavrakid Tallinna lahes ja sadama piirkonnas Tallinn suvitamise ja supeluslinnana Narva mnt läbi ajaloo Kadrioru park 18.-21. sajandil Russalka monument esimene avalikku ruumi paigaldatud mälestusmärk Eestis Pirita tee läbi ajaloo 2.9 Erilahendusega arhitektuursete väikevormide ja -ehitiste kirjeldus 2.9.1 Tetrapod betoonist Betoonist tetrapodid (potentsiaalne tootja Kiili Betoon OÜ) on projekteeritud disainielementide ja alternatiivse istumisvõimaluse pakkujatena kõigile Reidi tee väljakutele. Vt joonis Tetrapod MA 5-1-1. Viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. Väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.9.2 Tetrapod plastikust Plastikust tetrapodid on projekteeritud valgustatud disainielementide ja alternatiivse istumisvõimaluse pakkujatena kõigile Reidi tee väljakutele ning Jõe tn - Tuukri tn ristmiku äärsele kolmnurksele haljasalale. Tegu on eritellimusel KEHA3 OÜ (disainer Margus Triibman) poolt valmistatavate toodetega, millele on sisse integreeritud ka LED 28
valguselement. Viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.9.3 Kaldakindlustus Rajatav kaldakindlustus järgib olemasoleva kaldakindlustuse printsiipi. Ära on jäetud üksnes metalltoru. Maastikuarhitektuurses osas on näidatud müüri sõlme arhitektuurne joonis (vt joonis MA 7-1-1) kõnnitee tasapinnast ning erineva iseloomuga kaldakindlustuse tüübid (vt joonis MA 2-1-1. Konstruktiivne osa vt kaust Konstruktiivne osa. 2.9.4 Pääs liivale Mereäärsel promenaadilõigul on lahendatud trepistikuga pääs liivale. Vt joonis MA 3-1-1. Konstruktiivne osa vt kaust Konstruktiivne osa. 2.9.5 Pääs kaldakindlustusele Mereäärsel promenaadilõigul on lahendatud trepistikuga pääs kaldakindlustusele. Vt joonis MA 4-1-1. Konstruktiivne osa vt kaust Konstruktiivne osa. 2.9.6 Jalgratta- ja läbitud distantsi tähised sillutises Jalgratta- ja distantsitähiste täpne paigutus täpsustub tööprojekti mahus koos sillutise laotise joonistega ning tuleb kooskõlastada projekteerija (Kersti Lootus, Lootusprojekt OÜ. Esitame skemaatiliselt läbitud distantsi markeeringu orienteeruvad asukohad sillutises (vt. joonis MA 1-4-7, MA 1-5-7) ning jalgratta- ja distantsimarkeeringu põhimõttelise paigutuse sillutises (vt joonis MA 10-1-1). Distantsi markeeringu lähtepunkti valiku aluseks on Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanek (Ars Projekt OÜ, 2007), mis seab markeeringu loogiliseks alguspunktiks Linnahalli ning Lootsi tn ristmiku väljaku orienteeruvaks kaugusest sellest 1.7 km. Vt. skeem 7. 29
Skeem 7. Perspektiivse rannapromenaadi trassi alguspunkt ja kulg Reidi teeni. 2.9.7 Dekoratiivsahtid Esitame plaaniliselt erilahendusega ventilatsioonisahtide ning neist inspireeritud inventari asukohad. Ventilatsioonisahtide kujundus ning teisaldatavate dekoratiivsahtide lahendus vt Joonised MA 20-1-1 ja MA 21-1-1. Viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. Väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.9.8 Istutuskastid Esitame plaaniliselt erilahendusega teisaldatavate istutuskastide asukohad. Arhitektuurne lahendus vt Joonis MA 22-1-1 ja MA 21-1-1. Viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. Väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.9.9 Skulptuurid Esitame plaaniliselt orienteeruvad skulptuuride asukohad ja võimalikud visioonid nende lahendamiseks (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.9.10 Puidust tasapinnad ning puitteed Esitame plaaniliselt puidust tasapindade asukohad. Põhimõttelised laudise suunad vt Joonised MA 14-1-5, MA 14-2-5, MA 14-3-5, MA 14-4-5 ja MA 14-5-5. Puittee põhimõtteline lahendus vt Joonis MA 13-1-1. Vt ka konstruktiivne osa. 30
2.9.11 Pikniku- ja liivaala terrassid Esitame plaaniliselt puitterrasside asukohad ja moodulite kujunduse ühe võimaliku lahenduse (vt joonis MA 15-1-1). Kogus vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.9.12 Kiigeplats Esitame plaaniliselt kiigeplatsi asukoha ja kasutatava toote. Katendimuster vt joonis MA 19-1-1. 2.10 Standardsete arhitektuursete väikevormide kirjeldus Viimistlusnõuded, paigaldus ja kogused vt. Väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.10.1 Infotahvlid Ristmike väljakutele ribapargi äärde ja mereäärsele promenaadile kõnnitee äärde projekteeritud infotahvlid on kahekordsest klaasist ning kahe klaasi vahel paikneb informatsiooniga kleebis. Stend on graniitkivialusel ning valgustatud LED ribaga. Vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. Promenaadil asuvate interaktiivsete tahvlite tüübiks on kavandatud Imotion G6 või analoog. Vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp. 2.10.2 Piirded 1) Kergliiklejate sõiduteele pääsu tõkestamisel tuleb kasutada traditsiooniliste jalakäija piirete asemel mittetraditsioonilisi - Erifoon OÜ poolt toodetavaid sadamale iseloomulikke kettidega malmist post-piirdeid (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp). Traditsiooniliste piirete puhul on autoliiklusele ohtlikuks nii piirde otsad kui ka horisontaalselt kulgevate torude keevisõmblused, juhul kui need pärast piirdesse sissesõitu purunevad. Piirete asukohad on näidatud joonistel Kujundusplaan ja haljastus MA 1-4-7, MA 1-5-7, MA 1-6-7, MA 1-7-7. Vt ka väikevormide spetsifikatsioon II etapp. Piirded tuleb paigutada sõidutee äärekivist 0.75m kaugusele(äärekivi esipinna ja posti esipinna vahe 0,75 m) orienteeruvalt 2m postide vahega. Postide paigaldamiseks ning täpsete asukohtade määramiseks tuleb ehitajal tellida tööprojekt. 2) Sadama-ala eraldamiseks promenaadist on ette nähtud ajutine hoonete fassaadide ees muutuva kõrgusega 3D keevispaneelpiire (vt väikevormide spetsifikatsioon II etapp), mis varustatakse lõigus Lootsi tänavast kuni Uus-Sadama tänavani Lootsi tn 13 krundi juures jalgväravaga. Tulenevalt Tallinna Sadamale kehtivatele ohutusnõuetele on piirde minimaalne lubatud kõrgus 2400mm (vt LISAD). Projekteeritud piirde paneeli kõrgus 31