Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Gümnaasium näitas tulevikumoodi. Lk 3 Uus persoonirubriik Galerii: Katalin Csontos. Lk 4 Maxima kohtuvaidlus liikus edasi. Lk 6 Vanad fotod: Konovere. Lk 7 Linastuvate filmide tutvustus kinos Helk. Lk 8 Nr 3 (826) Hind 4 krooni Pillerpalli lasteaed sai uue välisilme Soojade ilmade saabudes viimistletakse kreemjat ja savipunast värvi välisseinapaneelide vuugivahed. Sellest nädalast alates on Märjamaa alevi Pillerpalli lasteaias taas tavapärane elukorraldus, sest mullu novembri keskel alanud remont on lõppenud. Haridus- ja teadusministeerium eraldas lasteaiale 2007. aastal 1,9 miljonit krooni lasteaia juurdeehituseks ja vana osa renoveerimisprojekti koostamiseks. Otsustati tellida projekt, mis pakub parema lahenduse senistele vajakajäämistele ja seob erinevatel aegadel ehitatud hooneosad. Pool summast kulus geodeetilise alusplaani koostamiseks, projekteerimise järelevalveks ja projekti koostamiseks, mille tegi Sweco Projekt AS Narva osakond. Ülejäänud summa osas andis ministeerium nõusoleku lepingut muuta ja kasutada raha ruumide remondiks. Nelja rühmaruumi välisseinad kuuest said nüüd lisasoojustuse ja neis vahetati aknad. Uued aknaavad on kasutatavad ka hädaväljapääsuna. Osa väikesi aknaavasid magamisruumide tagaseinas ehitati kinni, mängutoaski jäid aknaavad pisut väiksemaks. Vahetati ka kuus välisust. Töid tehti rühmade kaupa ja veel laupäeval lõpetasid Mivo Ehitus OÜ töömehed viimaseid sisetöid. Soojade ilmade tulles viimistletakse õues välisseinapaneelide vuugivahed, et kreemjad ja savikarva välisseinad ka lähedalt vaadates oleksid lõpuni viimistletud. Maja üldmulje on juba nagunii kenam, kuigi piiratud summa tõttu kogu hoone uut väliskuube ei saanud ja välja valiti need boksid, mis rohkem tänava poole jäävad. Tänan lapsevanemaid, kes suhtusid toimuvasse väga mõistvalt, ütles juhataja Ene Mätas. Nüüd lähemalt ka renoveerimisprojektist, kuigi veel pole teada, millal ehitamiseks läheb. Praeguse saali kõrvale ujula kohale tuleb sportimisruum. Ruumid eraldatakse lükandseinaga ja vajaduse korral saab neid hõlpsalt ühendada. Hoone saab äratuntava peasissepääsu ja terrassi. Praegu tühjalt seisvasse ujulasse tulevad mullivannid ja veemängude ruum. Renoveerimisprojektiga on läbi mõeldud kogu hoone ventilatsiooni, kanalisatsiooni, kütte- ja elektrilahendused. 2008. aasta algas Pillerpalli lasteaiale riikliku järelevalvega, valmisid uus mänguväljak ja loodusõpperada, saadi ronimislinnak ja uusi kiikesid, soetati lastele uusi narisid, toole-laudu, riiuleid ja aastale pani punkti remont. Lasteaia nimekirjas on 103 last. Valgus moodustati külaselts Valgu külas tulid 6. jaanuari õhtul kokku need inimesed, kes soovivad, et Valgu küla elu edeneks ja senised traditsioonid jätkuksid. Moodustati mittetulundusühing Valgu Külaselts, mille juhatusse valiti Meelis Remmel, Väino Nasir ja Riina Lõhmus. Käesoleval nädalal kantakse vastne MTÜ ka registrisse. Seltsi esimesed tegevusplaanid on seotud poiste tööõpetusmajaga: see hoone on väga halvas seisukorras, aga et õpilasi ei peaks hakkama vedama Märjamaale tundidesse, tuleks klass üle kolida kontorihoonesse, kus on piisavalt vaba pinda. Meelis Remmel rääkis, et veelgi mahukamad plaanid on seotud endisaegse lagunenud hobusetalliga. Esmalt tuleks müürid konserveerida, et nende lagunemine peatada, siis aga paekividest hoone korda teha. Sinna võiks tulla päästeautode depoo, õppetöökoda ja noorte tehnikaringi ruumid. Hoonesse ja selle ümbrusse saaks teha ka seiklusraja. Lähiajal on kavas koostada Valgu küla arengukava ja MTÜ hakkab kirjutama projekte, et oma plaanide elluviimiseks toetusi taotleda.
2 Loeb, kui loed Talvisel koolivaheajal leidsid paljud lapsed aega osaleda Märjamaa raamatukogu korraldatud üritustel. 29. detsembril olid lastekogusse kutsutud 2008. aasta tublid lugejad. Selleks, et olla tublide hulgas parim, tuleb järjekindlalt raamatuid lugeda ja mitte ainult kohustuslikku koolikirjandust nii on kombeks raamatukogus. Märjamaa raamatukogu direktor Viivi Hallik tänas aktiivsemaid lugejaid ja neile anti üle 2008 tubli lugeja diplomid. Olgu siinkohal nimetatud seekordsed tublimatest tublimad: eelkooliealistest Keity-Liisa Luttvärk, Karoliina Kingisepp, Martin Toomet, Rainer Astre, Maarja Paalamaa, algklassiõpilastest Hanna-Stina Adamson, Rando Jaago, Helen Kaun, Triinu Toomet, Katrina Leesma, Fred Kotka, Kertu ja Kerli Lehes, Mario Kuum, Ronald-Reigor Lehtsaar, Kaspar Nurmik ning põhikooli astmest Sirli Anniko, Tuuliki Maal, Kristi Pillet, Marju Puk, Eliise Toomistu, Klelia Veske, Kaia- Liisa Raadik. Üritus tõi lastekogusse kokku arvukalt erinevas vanuses raamatukogusõpru ning kujunes meeleolukaks. Kohalviibijad said vaadata jõulunäidndit Jõulusokk ja jõulusokk III b klassi õpilaste esituses (juhendaja õpetaja Rita Laanesaar). Meeleolu lõi Elo Pähn koos sõbraga, lauldes kitarri saatel. Suurt elevust pakkus jõululoos: võitis ju iga pilet! Üllatusi oli aga veel varuks. Mida arvata koogist, mis on valmistatud rõõmust, naerust, headusest, hellusest ja mis maitseb magusalt? Just niisuguse suurepärase koogi valmistasid Kairit Liivamägi ja tema abilised, aga lisaks said lapsed maitsta ka kringlit ja piparkooke. Kairiti eestvedamisel lustiti veel lauldes ja mängides. Järgmisel päeval kogunes lastekogusse paarkümmend meisterdamishuvilist last, et Veikko Halliku juhendamisel valmistada huikepilli. Bambusest toorikud olid juhendajal kaasas, kuid ise pidid meisterdajad viimistlema pilli heli tekitamiseks vajalikku sisselõike ning kui instrument valmis, jäädvustati oma nimi sellele põletamistehnikas. Pillist helide väljameelitamine polnud algul lihtne ja vajas harjutamist, kuid koju mindi juba lõbusate helide saatel. 2009. aasta üritused juhatas sisse Märjamaa lastele teada-tuntud jutupliiatsipäev, mida nagu alati juhendas Anne Muinaste muusika- ja kunstikoolist. Huikepillile jäädvustati põletamistehnikas oma nimi. Urve Nurmiku foto Outm:od näitas tulevikutrende 15. jaanuaril toimus järjekordne Märjamaa gümnaasiumi moeetendus OUTMO:D 2009. Vahepeal unustuse hõlma vajunud kooli tippüritus säras taas. Jätkuks eelmise aasta taaskasutuse teemale hõikas sellel aastal õpilasomavalitsus välja uue märksõna Tulevik. Aulasse üles seatud moelavale astusid kuus julget klassikollektiivi: 10a, 11a, 9b, 10b, 12a, 12b. Žürii (õppealajuhataja Marju Retsja, Märjamaa Nädalalehe toimetaja Reet Saar, vallavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Tõnu Mesila, direktor Andres Elmik) valis välja oma lemmikud. Võitjaks kuulutati 11a klassi suurepäraselt ettevalmistatud nägemus tuleviku moest, futuristlik - erinevatest materjalidest kõige arvukam kollektsioon pälvis žüriiliikmete ühise heakskiidu. Preemiaks külastus bowlingusaali. Teine preemia läks 12a klassile. Meelde jäi makilintidest seelik ja omapärane koonusrinnahoidja. Veel jagati mõned eripreemiad 10b klassi poistele (sõu eest), 10a klassi ühele täisfooliumkostüümile koos lipsu ja prillidega ja 12b moekollektsiooni loojale ning idee autorile. Õhtujuht Märt Koik tänas kõiki Lapsed joonistasid Tove Janssoni loodud Muumitrolli ja tema sõpru. Soomerootsi kirjaniku ning H. C. Anderseni lastekirjanduspreemia omaniku (1966) T. Janssoni sünnist möödub tänavu augustis 95 aastat. Valminud toredad tööd on vaadata näitusel lastekogus Tehnika 11. Raamatukogu tänab oma abilisi Anne Muinastet, Kairit Liivamäge, Koidula Elmikut, Piret Kukke ja Veikko Hallikut, kes möödunud aastal aitasid meie lasteüritusi läbi viia. Uuel aastal kutsume lapsi jätkuvalt lugema, täienevad ju meie kogud uute huvitavate ning ka kaunite lasteraamatutega. Kõigile lugemishuvilistele soovime põnevaid hetki raamatuga, uusi teadmisi ning meeldivaid lugemiselamusi! Reet Kuusk ja Urve Nurmik Märjamaa raamatukogust osavõtjaid nähtud vaeva eest. Samuti said hea sõna osaliseks pealtvaatajad-kaasaelajad, keda seekord pisut nappis. Aula kujundamise eest tänati tublit omavalitsusliiget Mart Linnat. Info ja foto Märjamaa gümnaasiumi koduleheküljelt.
Märjamaa vallavalitsuse istung 13. jaanuaril I. Haridus ja kultuur 1. Vallavolikogu hariduskomisjonile ja jaanuarikuu vallavolikogule on ette valmistatud Märjamaa valla töötajate palgakorralduse aluste ja Märjamaa valla pedagoogiliste töötajate palgakorralduse aluste eelnõu. 2. Midrimaa ja Pillerpalli lasteaia juhataja on esitanud taotlused 2009. aasta puhkuste ajakava kohta. Oodata ära ka teiste lasteaedade taotlused, siis ühiselt otsustada. II. Majandusosakonna küsimused Maaküsimused 1. Maa riigi omandisse jätmine vabale põllumajandusmaale kasutusvaldusesse seadmiseks. Jätta riigi omandisse kasutusvaldusesse andmiseks vabad põllumajandusmaad osaühingule Orgita Põld: Mäealuse maaüksus, pindala 7,59 ha Aruküla külas; Kartulihoidla maaüksus, pindala 8,59 ha ja Väljaotsa sauna maaüksus, pindala 1,01 ha Naistevalla külas; Põlluveere maaüksus, pindala 18,34 ha ja Veere maaüksus pindala 2,85 ha Kunsu külas. 2. Korralduste muutmine (muutunud on maaüksuse pindala, maakasutuse sihtotstarve ja maksustamishind). Nõustuda esitatuga. Ehitusküsimused 1. Ehitise kasutusloa väljaandmine kasutamise otstarbe muutmisel. Taotlejad: Märjamaa Vallavalitsus, täpsustakse ehitiste olemasolevaid kasutusotstarbeid, viies need vastavusse tegelikkusega. Ehitisteks on Märjamaa vallavalitsuse, Haimre rahvamaja, Sipa mõisa, Valgu põhikooli, Märjamaa ujula, Laukna lasteaia hooned ning Endel Lauri, garaaž ja töökoda-kuur aadressil Topi, Konuvere küla. 2. Anda ehitusluba Salasmaa elamu rekonstrueerimiseks Mõraste külas. 3. Kirjaliku nõusoleku läbivaatamine: kanalisatsioonitorustik aadressil Lemmiku 2 ja varjualune Pärnu mnt 64a Märjamaa alev. 4. Metsanurga võimla küttesüsteem on amortiseerunud, soojusjaotus ruumides ebaühtlane, pärast plastikakende paigaldust on seinad niisked ja higistavad. Vaja on korraldada hange võimla kütte- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg 2.02.2009 kell 10, avamine kell 10.05, hanke täitmise tähtaeg 2.04.2009. 5. Märjamaa sauna hetkeolukorrast. Ehitusspetsialist Indrek Karotamm tutvustas 8. jaanuaril 2009 koostatud ülevaatuse akti. Märjamaa sauna hoone ei vasta tuleohutuse- ja terviskaitse nõuetele ja on amortiseerunud. Hoone taastamiseks on vaja suuri investeeringuid, esmalt tuleks vahetada katus kogu hoone ulatuses. Tuleb otsustada, mis sellest hoonest üldse saab: kas Märjamaale on vaja avalikku sauna, kas kogu hoone korraga korda teha või hoopis ära müüa jne. Arutelu jätkata. Keskkond 1. Riigilõiv munitsipaliseeritud objektide kinnistusraamatusse kandmisel. Tasuda riigilõivud kinnistusraamatusse kandmisel Kasti külas Irvepargi ja Mäe katastriüksus; Veski külas Veskinurga; Paaduotsa külas Rehe elamu ja Nurme külas Tõnu elamu katastriüksus, kokku riigilõiv kinnistusraamatusse kantavate objektide eest 368 krooni. 2. Tulenevalt vajadusest teostada 2009. aastal teehoiutöid, on vaja läbi viia hanked valla teedel ja tänavatel teehoiutööde teostajate leidmiseks (kruuskattega teede remont, valla teede ja tänavate kahe- ja poolekordne pindamine, valla teede ja tänavate asfaltkatete ehitus). Pöörduda nõusoleku saamiseks vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ning jaanuarikuu vallavolikogu poole Vallavalitsuse liige Evi Rooda tegi ettepaneku lisada kavandatavatele töödele Kullerkupu ja Nurmenuku tänava ühekordne pindamine graniitkillustikuga, muidu ei saa töid lõpetada, kuna vaidlus osaühinguga Rapla Teed on pooleli. III. Sotsiaalküsimused 1. Märjamaa valla sotsiaalkorteri üürileping sõlmitakse 13.01 6.02.2009, ruumi üürivad praktikal oleku ajaks sotsiaaltööd õppivad üliõpilased Vilniuse Tehnoloogia Koolist, kes praktikat teostavad Kuuda Hooldekodus. IV. Õigusküsimused 1. Sõlmida avalikuks kasutamiseks andmise leping Aile Pajulaga temale kuuluvale Rehe kinnistule, millel asub Sulu Külakeskus, tähtajaga 31.12.2016. Avaliku kasutamise eelkokkulepe on sõlmitud 2007. aastal. 2. Sõlmida avaliku kasutuse eelkokkulepe osaühinguga Kasti Mõis lasteaed Karikakar kinnistule, pindala 8352 m², et oleks võimalik taotleda PRIA-st projektiraha lasteaia hoone rekonstrueerimiseks. 3. Hankeleping Märjamaa rahvamaja mööbli tarnele on sõlmitud aktsiaseltsiga Standard. Probleem on tekkinud rõdu toolidega, sest pakkumises olnud tooli mudel ei olnud tellijale vastuvõetav. Sobivad toolid saadakse kätte jaanuarikuu lõpus, seejärel tuleb need paigaldada. Pikendada lepingu täitmise tähtaega 15.veebruarini 2009. V. Vallavanem 1. Vallavanem tutvustas vallavolikogu revisjonikomisjoni akti 11. detsembrist 2008.a. Komisjon kontrollis Valgu põhikooli direktori Tiina Roosimägi pöördumise alusel volikogu määruse eelnõu Märjamaa valla 2008. aasta III lisaeelarve ja eelarve muutmine menetlemisel protseduurireeglitest kinnipidamist ning sellest tulenevalt 18.11.2008.a vallavolikogu istungil vastuvõetud määruse nr 104 Märjamaa valla 2008.aasta III lisaeelarve ja eelarve muutmine õiguspärasust. Kontrollist tulenevalt tehti ettepanekud vallavolikogule, vallavalitsusele ja Valgu Põhikooli direktorile. Vallavalitsusel järgida revisjonikomisjoni poolt tehtud ettepanekuid. Vallavalitsus pöörab täiendavalt tähelepanud valla põhimääruse 63 lõikele 4: asutuse juhid ja eelarve kasutajad vastutavad eelarvega määratud kulude sihipärase kasutamise ja neile sellega pandud kohustuste täitmise eest. Seega ei olnud Valgu põhikooli direktoril õigus teha jooksvaid kulutusi investeeringuteks ettenähtud vahendite arvelt enne eelarve muutmist ja selle vastuvõtmist vallavolikogu poolt. Valgu põhikooli investeeringute kasutamisel muuks otstarbeks olid vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjon ühisel seisukohal, Valgu põhikooli direktoril oli eriarvamus (suunata investeeringute raha personali ja majanduskuludeks) ning käitus vastavalt sellele. Lõpliku otsuse esmavajadustest lähtuvalt langetab kooli pidaja. Märjamaa valla tänukirja saab seoses juubeliga Midrimaa lasteaia majandusjuhataja Maimu Paunmaa.
Ungari šokolaad sulatas suhetest jää GALERII Alustame täna uut rubriiki Galerii, mis igas kuus toob lugejateni ühe persooniloo ja millest aasta lõpuks saab kokku kireva galerii ehk 12 portreed Märjamaa vallas elavatest inimestest. Oktoobrikuus tuli Märjamaa avatud noortekeskusse tööle Katalin Csontos (22), kes on siin augusti lõpuni. Ungari lõunaosast Kiskunmajsa linnast pärit neiu õpib Szegedi ülikoolis soome-ugri ja ladina keelte ja üldise lingvistika teaduskonnas ja on suur Eesti-huviline, kellel kodus oli ka sinimustvalge seinal. Enne siiatulekut oli ta kaks aastat eesti keelt õppinud, aga saabudes ei tundnud end rääkimiseks sugugi kindlalt. Ka meie intervjuu oli veel inglise keeles, kuigi Katalin ütles, et saab juba kõigest aru. Ta võtab keeletunde Sirje Ehrenpreisilt ja avaldas lootust, et mu eesti keel on varsti parem kui inglise keele oskus. Aga ka seda räägib neiu korralikult. Eesti keelt õppides ma armusin sellesse keelde ja tundsin, et tahan iga hinna eest ka Eestisse tulla. Ta lootis pääseda vahetusüliõpilasena Tartu ülikooli, aga koges, et Budapestis tegutsev Ungari instituut leiab vähestele kohtadele soovijad juba pealinnast. Üks Katalini sõpru töötas Viljandis vabatahtlikuna ja soovitas kasutada Eestisse pääsemiseks hoopis seda võimalust. Siinsed lasteasutused, kus Katalin lootis rakendust leida, ei vajanud sel hetkel abijõudu, kuid päästva variandina saabus Märjamaa avatud noortekeskuse pakkumine ja nüüd olen ma siin. Kui vastuvõtjad eelnevalt uurisid, kas ta soovib elada omaette või perekonnas, eelistas neiu kindlalt viimast võimalust, et praktiseerida eesti keelt. Sisseelamine Evelyn Männi kodus läks sujuvalt ja sellest perest räägib ungarlanna väga soojalt. Eesti on teistsugune Ungaris olin kuulnud seda stereotüüpset juttu, et eestlased on külmad ja kinnised inimesed. Arvasin, et see on tühi jutt: ka ungarlased võivad olla kinnised. Nüüd mõistan, et eestlased on siiski teistsugused, kõneles neiu oma senistest kogemustest. Ka tema vastuvõtja Evelyn ütles, et nad kohanesid ruttu ja peavad vastastikku rikastavaid jutuajamisi. Katalin olnud Märjamaa avatud noortekeskuses töötav Katalin Csontos leiab end tihti ka vaiba juurest, mida soovijad tasapisi pikemaks põimivad. Reet Saare foto algul siiski sügavalt imestunud, kuidas on niimoodi võimalik, et kõik pereliikmed võivad ka ühes ruumis olles vaikselt omaette tegutseda ja üldse mitte omavahel suhelda. Neiu kiidab, et oma praeguse perega on nii tore koos olla, et tal pole soovi väga tihti teistele vabatahtlikele külla sõita ja erilist koduigatsust ta samuti ei tunne. Kord otsustas Evelyn pakkuda ungarlannale midagi tõeliselt eestipärast ehk mulgi kapsaid, kuid lauda istudes selgus, et Ungaris on samasugune toit, aga teise nimega. Mis näitab, et see on tõeliselt hüva roog, kuna seda valmistatakse kõikjal, leidis Katalin. Ungarlanna nautis siia jõudes Eestit täiel rinnal. Nii palju on metsa, pilvedki olid justkui madalamal ja siis veel puit-, mitte kivimajad nagu kodukandis, ja nii pildistas ta peaaegu kõike, millele silm pidama jäi. Märjamaad kodus kaardilt vaadates tundus, et asula on peaaegu sama suur kui tema umbes 10 000 elanikuga kodulinn, aga siia jõudes selgus, et kõik on palju väiksem. Õige pea sai selgeks, et mistahes mastaabid on Eestis oluliselt pisemad: kui siin nimetatakse külaks ka paari taluga kohta, siis Ungaris nii ei ole. Vastastikune piidlemine Noortekeskuse külastajad võtsid Katalini huviga vastu, aga tema ei tihanud alguses veel eesti keeles suhelda, noored omakorda pelgasid inglise keele kasutamist ja mõnda aega lihtsalt jälgiti üksteist. Siis hakkasid esimesed julgemad temaga suhtlema eesti keeles ja nüüd me räägime. Noortekeskuses püüab ta vaiksematel hetkedel õppida, aga hästi palju mängib koos lastega lauamänge. Eriti menukas on üks Ungari kaardimäng ja kuna just Katalin seda kõige paremini oskab, siis on päevi, mil ta peab seda lausa tundide kaupa tegema. Ungarlanna jaoks omakorda on väga arendav üks meie sõnamäng, mis aitab eesti keele oskust parandada. Pärast esimese kuu möödumist korraldas Katalin noortekeskuses Ungari nädala, mille iga päev keskendus eri teemale. Loomulikult pakkus ta siis ungari šokolaadi, komme ja küpsetati kooki. Eriti menukaks osutus langos, mille retsepti temalt nõuti. Selle nädala ajal kimbutas ka koduigatsus, näidates eestlastele pilte Ungarist. Ungari tooted kui tervitused kodumaalt Katalin on meeldivalt üllatunud, et leiab siinsetelt poelettidelt mitmeid ungari kaupu. Kui kodumaal oli ta suur Eesti patrioot, siis siin on ta hakanud nautima iga killukest kodumaast. Hingele on palsamiks kõik need ungari tooted, mida siinsetel poelettidel olen leidnud.ungaris elades tundus kõik nii loomulik, siia
jõudes hakkasin igatsema emakeele kõla ja mõnikord lausa rääkisin omaette. Hästi armas on ka seda kuulata, kui mõned lapsed püüavad mu raamatutest ungari keeles ette lugeda. Kui noored on küsinud, kas parem on elada Eestis või Ungaris, siis ega Katalin üheselt vastata oskagi: Kodumaal on kõik tuttav, siin aga kõik uus. Loomulikult igatsen oma lähedasi ja tuttavaid, aga samas naudin siin olles iga hetke. Peegeldused ungarlanna silmade läbi Hommikupoolikuti Katalin õpib või avastab kohalikku elu. Tema jaoks on alevi poodide nimetused pisut eksitavad: tundub kummaline, et lillepoest võid osta ka mett ja paljut muud. Hea meel on tal selle üle, et müüjad, saades aru, et tegemist on välismaalasega, räägivad temaga hästi aeglaselt. Esimese eestikeelse sõnana sai selgeks lepatriinu, mida ungari keeles võiks tõlkida kui Katalini lutikas. Naljakad sõnad on ta meelest lörts, ülekäigurada, jää äär. Veel teeb talle raskusi eristada ä- ja e-häälikut, eriti kui kiiresti räägitakse. Ka palatalisatsioon ehk peenendamine on harjumatu. Talv on Katalini lemmikaastaaeg ja külmakraadid teda ei hirmuta, sest kodumaalgi kukub mõnikord kraadiklaas paarkümmend pügalat alla nulli. Kodukandis on kõikjal soojad termaalveebasseinid ja pani lausa imestama, et siin polegi midagi niisugust. Ja teil ei kasvagi arbuusid igas aias? Kodumaa patrioot lööb Katalinis välja selleski, kui ta märkis, et siin pole saada häid Ungari veine. Siiralt kiitis ta aga Eesti õlle headust: See on palju parem kui meie oma. Eesti sõber on saabunud Katalin loodab kahe aasta pärast õpingud kõrgkoolis lõpetada ja seejärel tulla Tartusse doktoriõppesse. Teda huvitab lingvistika ja ta sooviks edaspidi töötada just Tartu ülikooli juures, sest soome-ugri keelte alal pole Ungaris kerge tööd leida. Katalini kuulates on aru saada, et tegemist on suure Eesti sõbraga. Lugupidamine meie maa, keele ja kultuuri vastu kumab kõigest läbi. Kui meel on nukker ja igatsen lähedaste järele, siis tunduvad eestlased nii kinnised. Aga kui ma olen kodumaal halvas tujus, siis tunduvad kaasmaalasedki imelikud, tunnistas ta ausalt. Kultuuride vahe lööb välja selles, et Ungaris mõjub täisnime kasutamine heade tuttavate vahel väga ametlikuna, mistõttu Katalin soovib, et teda ka siin ennekõike Kataks kutsutakse. Aga seda ei kiputa väga sageli tegema. Eestlased on vist väga avatud vaid oma kitsas ringis, teeb Kata sellest järelduse. Ungari šokolaad seda barjääri vist ületada ei aita. Siin peitus vihje algusaegadele, kui noored pelgasid temaga veel inglise keeles suhelda, aga Ungari nädalal pakutud ungari šokolaad sulatas keelepaelad lahti. Pealegi leidsid meie noored üsna üksmeelselt, et see šokolaad on parem kui Kalevi oma. Katalin tahaks end siin elades rohkem rakendada. Ta ei taha end kellelegi peale suruda, aga usun, et kui kutsuksite teda oma kooli, klubiõhtule või sõpruskonda Ungarist rääkima, kujuneks sellest mõnus ja hariv koosviibimine. Märjamaa avatud noortekeskuse juhataja Pille Rokk ütles, et vabatahtlik ei pea oma koormuse pärast muretsema, ta ei ole nagu tasuta lisatööjõud noortekeskuses, vaid ongi siia saabunud selleks, et õppida tundma teise maa keelt ja kultuuri. Seda Katalin Csontos ka teeb ja usub siiralt, et tal on Eestis ees huvitav aasta. Reet Saar Aasta oli ehitamisrohke Üks näitaja, millega lõppenud aastat iseloomustada, on 2008. aastal Märjamaa Vallavalitsuse poolt väljastatud ehituslubade, kirjalike nõusolekute, kasutuslubade ja projekteerimistingimuste arv. Ehituslube anti välja 131 (2007. aastal 102, ka järgmistes sulgudes on võrdlus eelneva aastaga), kirjalikke nõusolekuid 102 (63), kasutuslube 97 (108) ja projekteerimistingimusi 60 (57). EHITUSLOAD: 1. üksikelamu püstitamiseks 10 2. suvila püstitamiseks 3 3. taluhoone püstitamiseks 2 3. ehitise püstitamiseks 72 4. ehitise laiendamiseks 12 5. üksikelamu rekonstrueerimiseks 7 6. ehitise rekonstrueerimiseks 14 7. ehitise osaliseks lammutamiseks 2 9. ehitise täielikuks lammutamiseks 9 Kokku: 131 KIRJALIKUD NÕUSOLEKUD: 1. väikeehitise püstitamiseks 96 2. väikeehitise laiendamiseks 5 3. väikeehitise rekonstrueerimiseks 1 Kokku: 102 Pensioniameti otsuse saab vaidlustada Need pensionärid, kes on saanud teate, et nende toetus ei laeku riigi kulul, saavad pensioniameti otsuse vaidlustada. Sotsiaalkindlustusamet soovib, et kõik pensionärid, kes seda vajavad, saaksid pensioni koju kätte. Kui otsus tundub siiski ebaõiglane ja teie põhjendusi ei ole arvestatud ning kui te ei ole ka uut väljamakseviisi veel valinud, siis võite otsuse vaidlustada. See õigus kehtib endiselt 30 päeva jooksul pärast otsusest teadasaamist. Sel juhul vaadatakse esmane otsus kindlasti üle. KASUTUSLOAD: 1. üksikelamu püstitamisel 4 2. taluhoone püstitamisel 1 3. ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise või väikeehitise püstitamisel 34 4. ehitise püstitamisel 37 5. ehitise laiendamisel 2 6. üksikelamu rekonstrueerimisel 2 7. taluhoone rekonstrueerimisel 1 8. ehitise rekonstrueerimisel 9 9. kasutamise otstarbe muutmisel 7 Kokku: 97 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED: 60 Kui vaidlusalust otsust ei jõuta veebruarikuu pensionipäevaks üle vaadata, siis keegi oma järgmisest pensionist siiski ilma ei jää. See makstakse välja endisest kohast, s.t kui seni toodi teile pension postiga koju, siis tuuakse see koju ka veebruaris. Kui te seni saite oma pensioni postkontorist, siis ka veebruaris saate selle ühekordse väljamaksena postkontorist. Otsuse vaidlustamiseks võib pöörduda elukohajärgse pensioniameti poole. Piisab ka telefonikõnest sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 16106 või Tallinna Pensioniameti Raplamaa piirkonda - 489 0323.
Maxima kohtuvaidlus liikus sammu edasi 12. jaanuaril tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse Heikki Järvsoo ja Aino Tammekivi määruskaebuste osas, milles vaidlustati Tallinna Halduskohtu 4. nov 2008 määrus (tühistada Kasti tee 1 ja 3 kinnistu esialgne õiguskaitse). Ringkonnakohus otsustas jätta määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Esinesime pillimeistrite kontserdil Lõigake puid õigesti Aednik Asta Kask näeb südamevaluga, et ikka lõigatakse alevi tänavate ääres kasvavaid suuri puid valesti. Ta kordas üle, et saagida tuleb lõigata hästi tüve ligidalt ja mitte jätta tüükaid. Lõikekoht katta hooldusvahendiga. Niimoodi toimides kasvatab puu lõikekoha korralikult kinni. Tüügaste kaudu lähevad puu sisse seenhaigused, mis kahjustavad lõpuks puud juurteni. Suured haiged puud võivad tugeva tuulega kergesti murduda. Praegu saab veel valesti lõigatud kaskede ja vahtrate puhul vigu parandada, kui mahl hakkab jooksma, on hilja. See pilt on tehtud Kasti teel, kus valesti lõigatud kaski on ridamisi. Asta Kase foto 2009. aastal möödub 120 aastat vanavara koguja ja Eesti muusikalise pärandi talletaja August Pulsti sünnist. Sel puhul toimuvad läbi aasta juubelipidustused! August Pulst oli erakordne mees, kes elas ajal, kui Eestimaa külades oli veel kuulda regilaulu ja torupillihäält. Neist kahest ei tohiks ka tänapäeval ilma jääda! Selle erakordse mehe juubeliaastale on plaanitud palju mitte vähem erakordseid sündmusi - alustades Pulsti näitemänguga Presidendi kojutulek teatri- ja muusikamuuseumis ning lõpetades tänapäevaste külamuusikute - kandlemängijate ja lõõtsameeste ringreisidega Eestimaa väikestes rahvamajades. Juubeliaasta pidustused kulmineeruvad suure külapillimeeste etteastega Estonia kontserdisaalis 30. oktoobril. Reedel, 16. jaanuaril kell 18 toimus Kadrioru Kunstimuuseumis A. Pulsti sünnipäevale pühendatud Pillimeistrite kontsert, kus esinesid pillimeistrid Roland Suits, Rait Pihlap ja Indrek Roosi, Alustame algusest. Heikki Järvsoo ja Aino Tammekivi taotlesid Märjamaa vallavolikogu 17.06.2008 otsuse Detailplaneeringu kehtestamine (Kasti tee 1 ja Kasti tee 3) tühistamist. Kasti tee 1 ja 3 detailplaneeringuga nähakse ette nimetatud kinnistute liitmine, maa sihtotstarbe muutmine ja Maxima kaupluse ehitamine. Kaebajad esitasid 16.07.2008 halduskohtule kaebuse volikogu otsuse tühistamiseks. Nad leidsid, et miljööväärtuslikul alal asuva puitehitise asemele kaubanduskeskuse ehitamine on vastuolus alevi üldplaneeringuga. Suureneb kinnistu ehitusalune pind, väheneb haljastuse osakaal, millega eiratakse valla ehitusmääruse punktis 6.1 sätestatut. Kaebajad leidsid, et otsus on motiveerimata ja planeeringumenetluse läbiviimisel on tehtud vigu. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis rahuldati 17.07.2008 kohtumäärusega. Kohus liitis haldusasjad ühte menetlusse. 20. oktoobriks esitasid vastustaja Märjamaa vallavolikogu ja kolmanda isikuna kaasatud Maxima Eesti OÜ kohtule oma kirjalikud seisukohad. Viimane taotles ka esialgse õiguskaitse tühistamist, mille kohus rahuldas 4. novembril 2008. Selle otsuse peale esitasid Järvsoo ja Tammekivi määruskaebuse ja küsimust arutas edasi Tallinna Ringkonnakohus. Kohus koosseisus Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman otsustas, et kaebuse põhiväide detailplaneeringu vastuolust üldplaneeringuga pole põhjendatud. Maavanem on planeeringule andnud heakskiidu. Ekspert Lilian Hansari arhitektuurilisi soovitusi on detailplaneeringu menetluses arvestatud, mida kinnitavad detailplaneeringu punktis 4.1 sisalduvad üldised arhitektuursed nõuded ja tehnilised tingimused planeeritava hoone kohta. Kaebajate subjektiivne huvi vana puithoone säilimise suhtes ei ole õiguslikult kaitstud. Usutavaks ei peetud ka väidet, et A. Tammekivile kuuluva kinnistu väärtus väheneb, kuna aknast hakkab avanema vaade kauplusele ja parkimisplatsile. Põhjendatuks luges ringkonnakohus ka halduskohtu seisukoha, et olukorras, kus kolmas isik soovib detailplaneeringu elluviimisega edasi minna, pole kasina eduväljavaatega kaebuse alusel õige detailplaneeringu kehtivust või täitmist peatada. Ringkonnakohus otsustas esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Lahend on lõplik ja seda edasi kaevata ei saa. Jätkuvalt on Tallinna Halduskohtus menetluses kaebus tühistada volikogu otsus Kasti tee 1 ja 3 detailplaneeringu kehtestamise kohta. Istungi aega ei ole veel määratud. Maxima Eesti osaühing on nüüd alustanud Kasti tee 1 ja 3 kinnistu liitmistoiminguid, milleks kulub mõni nädal. Seejärel on võimalik välja anda ehitusluba. Vallavalitsuse ehituspetsialist Helgi Tammaru ütles, et sel nädalal peaks tema juurde tulema projekteerija. Siis vaadatakse projekt läbi ja saab hinnata, kuidas varasematel koosolekutel antud vallapoolseid soovitusi on arvestatud, sest valmis projekti ei ole ta veel näinud. Reet Saar rahvatantsurühm Kiitsharakad Vana-Vigalast, Maria Uppin ja rahvatantsijad, Peeter Margus, Tuule Kann ning Margit Kuhi koos Märjamaa Muusika-ja Kunstikooli õpilastega. Õpilastest esinesid Riin Praks, Nele Loit, Marin Jors ja Lisandra Roosioja. Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa rääkis Kadrioru lossist, kus asus aastatel 1924-1934 Tallinna Eesti Muuseum ning kust sai alguse ka muusikamuuseum. Margit Kuhi
Konuvere VANAD FOTOD 44 Märjamaa valla vapiobjekt Konovere sild. Konuvere (ka Konovere) kohanimi on seotud Konuvere mõisaga (sks Konofer) esmateade pärineb aastatest 1563 ja 1566. Palju varasemast ajast pärineb aga Konuvere linnamägi. Muinaslinn asus Konuvere jõe põhjakaldal madalal seljakul. Põhjapoolseks piirdeks on 5...6 meetri kõrgune seljaku looduslik nõlv, idapoolseks piirdeks 3 meetri kõrgune lame astang, lääne- ja lõunaküljel puuduvad tänapäeval väliselt eraldatavad piirjooned. Linnuseõue pikkus 60 m ja laius 30 m, seega pindala on umbes 1400 m². Linnamäge on kõige põhjalikumalt kaevatud 1971 1973 E.Tõnissoni juhtimisel. Enamik leide pärinevad X XI sajandist, üksikud varasemad V VI sajandist. Et linnamäe lähedal on ka iidne ohvrihiis, on tegemist väga vana asustatud kohaga. Keskaja lõpul kuulus von Uexküllidele Läänemaal 13 mõisat (ligi 400 adramaad), sh Konuvere mõis. Mõis oli suhteliselt väike ja tagasihoidlik. Kuni XVIII sajandini ei ole tema lugu väga selge. XVIII sajandi algul kuulus mõis von Campenhausenitele, sajandi keskpaigast von Derfeldenitele. 1749/1750. aastal müüdi Konuvere mõis koos Päärdu mõisaga von Rennenkampffidele. Huvitav on teada, et kaks viimast selle suguvõsa Konuvere mõisaomanikest olid ka Peterburi püssirohuvabriku direktorid. Algne mõisahoone ehitati 1735...1736. kelpkatusega ühekorruseline klassistsistlik peahoone valmis 1810. aastal. Hoone eripäraks oli fassaadi keskosal asuva portikuse paiknemine tagasiastega ainulaadne kogu Eesti mõisaarhitektuuris. 1905. aastal mõis põletati, kuid hiljem taastati muudetud kujul, sh ilma eelnimetatud eripärata. 1914. a müüdi mõis Egon Wü(r)stenbergile, kellelt mõis ka 1919. aastal riigistati. Järgnevalt on mõisahoone täitnud kõige erinevamaid funktsioone. Kuigi Konuvere ja Paeküla vallal oli ühine vallakool, asutati 1934. aastal mõisahoonesse Konuvere eraalgkool. Kooli nimeline vastutaja oli kohalik taluomanik Jaan Zimmerman. Koolis oli neli klassi ühe komplektina, üks õpetaja-juhataja ja 1936. aastal näiteks õppis selles 20 õpilast. Kool täitis ka rahvamaja ülesandeid. Konuvere olulisim looduslik objekt on loomulikult Konuvere (Vigala) jõgi. Siin ületab tähtis magistraaltee jõe ja Märjamaa valla vapi üheks sümboliks valitud Konovere mõis 1850. aastatel. võlvitud kivisild ehitati 1861. aastal, olles tol hetkel Eestimaa pikim kivisild ja täna endise Läänemaa vanim sild. Konuvere jõgi on olnud baasiks paljudele esimestele tööstusettevõtetele jahu- ja saeveskitele ning muudele tööstustele. Esimesel iseseisvusajal oli Märjamaa kihelkonna üks suurimaid ettevõtteid R. Pärna jahu- ja saeveski ning linatööstus. Tõnu Mesila Konovere veski. Saeveski Konoveres.
P 25.01 kell 17; 19; 21 LUGU HIIREST NIMEGA DESPE REAUX ( kõigile ) Inglise kogupere-joonisfilm EESTI keeles 1.40 E 26.01 kell 17; 19; 21 ADMIRAL (kõigile ) Venemaa sõjadraama 2.03 K 28.01 kell 18 ja 21 AUSTRAALIA (MS - 12) USA - AUSTRAALIA seiklusdraama 2.46 Pilet täiskasvanutele 40.-, õpilased, seeniorid, ajateenijad, üliõpilased, puudega inimesed 25.-; alla seitsmeaastased lapsed 10.- Lugu hiirest nimega Despereaux See lugu on Despereaux st, väikesest hiirest, kes armastab muusikat, muinasjutte ja printsessi, hiirest, kes otsustab ise oma saatuse üle. Ka printsess Herneterast, kes paneb maailma enda ümber särama; kurdist teenijatüdrukust Migist, kes unistab kuldsest kroonist; rott Roscurost, kes elab süngetes, pimedates vangikongides. See on lugu ebatavalisest armastusest, rüütellikust aust ja vaprusest, aga ka ääretust reeturlikkusest. Lugu hiirest nimega Despereaux on südamlik ja kaasakiskuv animaseiklus, mille aluseks olev Kate DiCamillo samanimeline muinasjuturaamat (eesti keeles kirjastus Draakon & Kuu) on pärjatud maailma vanima lastekirjanduspreemia, Newbery auhinnaga. Sulaselges eesti keeles kõnelevatele tegelastele kinkisid oma hääle Koit Toome, Elisabeth Paavel, Andrea Miku, Henrik Normann, Tarmo Männard, Eva Püssa, Peeter Volkonski, Marika Vaarik, Kärt Kross jpt. Dublaazhi juhtis Peeter Simm ( Autod ), filmi lavastasid Sam Fell ( Vesi peale ) ja Rob Stevenhagen. Vene eepiline sõjadraama Admiral põhineb legendaarse admirali Koltšaki elulool. See on lugu, kus suur armastus kohtub vene ajaloo suurima draama Kodusõjaga. Admiral Koltšak on sõjakangelane, armastatud abikaasa ja korralik perepea. Ühel päeval viib aga saatus ta kokku Annaga, kellest saab tema elu armastus, parim sõber ning mõttekaaslane. Koltšaki südames toimuv plahvatus on armsal kodumaal toimuva revolutsiooni peegelpilt ning tema eesmärgiks on olla Venemaa ja oma südame ülemvalitseja. Filmi peaosades teevad tipprollid vene kino hetke kuumimad nimed Konstantin Habenski ja Liza Bojarskaja. Filmi režissöör Andrei Kravtšuk. Austraalia Teise maailmasõja eelõhtul rändab Briti aristokraat, leedi Sarah Ashley (Nicole Kidman) kaugele võõrale kontinendile. Seal tutvub ihuüksi talle tundmatu kultuuri keskele sattunud naine rohmaka kohalikuga (Hugh Jackman) ning ühendab vastumeelselt sellega jõud, et päästa tohutu maatükk, mis talle pärandati. Üheskoos asuvad nad sadade miilide pikkusele teekonnale läbi kauni, ent armutu maastiku, mis viib nad välja Darwinisse just siis, kui seda pommitavad Pearl Harborit rünnanud Jaapani sõjajõud. Austraalia on suurejooneline romantiline seiklusfilm, visuaalne maiuspala, millel on lootust saada arvestatavaks favoriidiks järgmisel Oscarite jagamisel. Osades Nicole Kidman ( Moulin Rouge ), Hugh Jackman ( Pettus ), Bryan Brown ( Ogalinnud ), David Wenham ( 300 ), Bruce Spence ( Sõrmuste isand ) jt. Meisterlavastaja Baz Luhrmann ( Romeo ja Julia, Moulin Rouge ), kes on ise ka filmi kaasstsenaristiks, pakub meeldejääva elamuse, milles on ühendatud romantika, draama, seiklused ja vaatemäng. MÄRJAMAA VALLAVALITSUS TEATAB Märjamaa Vallavalitsuse 13. jaanuari 2009 korraldusega nr 31 on vastu võetud Märjamaa vallas Rangu külas Kahu kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on Märjamaa vallas Rangu külas Kahu kinnistu maaüksuste sihtotstarvete muutmise sisulise aluse määramine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus, parkimise ja liikluse korraldamine, kommunikatsioonide asukohad ja haljastuse ning heakorra põhimõtted. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 28. jaanuarist 2009 kuni 13. veebruarini 2009 Märjamaa Vallavalitsuses ruumis nr 21 (Tehnika 11, Märjamaa 78301). Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks toimub avalik arutelu 16. veebruaril 2008 kell 17.00 Märjamaa Vallavalitsuses, Tehnika tänav 11 ruumis nr 6.
9 KIRIKU TEATED EELK Märjamaa Maarja kogudus LEADER programmi raames antavate Raplamaa Partnerluskogu projektitoetuste taotlusvoorude tähtajad 2009. aastal 1. Meede Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine (investeeringumeede) Avamiskuupäev 15. märts, viimane esitamise kuupäev 15. aprill. büroo ja RAEK Meetme kirjeldust vt Raplamaa Partnerluskogu 2. Meede Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine Avamiskuupäev 15. märts, viimane esitamise kuupäev 15. aprill. büroo ja RAEK Meetme kirjeldust vaata Raplamaa Partnerluskogu büroo ja RAEK 3. meede: Inimressurssi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine (noorsootöö meede) Avamiskuupäev 15. aprill, viimane esitamise kuupäev 18. mai. Meetme kirjeldust vaata Raplamaa Partnerluskogu 4. meede Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine II voor Avamiskuupäev 15. august, viimane esitamise kuupäev 15. september. büroo ja RAEK Meetme kirjeldust vaata Raplamaa Partnerluskogu 5. meede Mikroettevõtluse areng Avamiskuupäev 15. september, viimane kuupäev 19. oktoober. Meetme kirjeldust vaata Raplamaa Partnerluskogu Kui teie kasutusse on ununenud küünarkargud, ratastool või käimisraam, mida te enam ei vaja, siis ootame neid abivahendeid tagasi, et uutele abivajajatele laenutada. Valla sotsiaalosakond büroo ja RAEK 6. meede Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine Avamiskuupäev 15. oktoober, viimane kuupäev 13. november. Meetme kirjeldust vaata Raplamaa Partnerluskogu büroo ja RAEK. Märkused: 1. Meetmelehed ja taotlusvormid on toodud ära vt Raplamaa Partnerluskogu koduleheküljel www.raplaleader.ee rubriigis DOKU- MENDID. 2. Põllumajandusministri LEADER määrus on täiendamisel. Palun jälgige uue määruse ülespanemist koduleheküljel. 3. Taotlusvorm seirenäitajatega esitatakse ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt MTÜ Raplamaa Partnerluskogule. Muud lisadokumendid esitatakse ainult paberkandjal. Aadress: MTÜ Raplamaa Partnerluskogu, Tallinna mnt 14, 79513 RAPLA märksõna Taotlusvoor, e-posti aadress jaak@raplaleader.ee 4. Veebruarikuus valmib juhendmaterjal Abiks taotlejale, mis pannakse välja Partnerluskogu koduleheküljele. 5. Enne iga meetmevooru avamist toimuvad infopäevad Raplas ja Märjamaal, millest teavitame kodulehekülje kaudu. 6. Kõikides küsimustes palume pöörduda Raplamaa Partnerluskogu poole e-posti aadressil jaak@raplaleader.ee või anne. kalf@mail.ee Märjamaa sotsiaalabikeskus võtab vastu hästi hoitud ja puhtaid rõivaid ning jalatseid 28. jaanuaril kell 10 15. Info tel 482 1139 Kasutatud riiete jagamine Märjamaa sotsiaalabikeskuses 29. jaanuaril kell 10 15. Neljapäev, 22. jaanuar 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga (kogudusemajas) Reede, 23. jaanuar 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Pühapäev, 25. jaanuar 11.00 3. PÜHAPÄEV PÄRAST ILMUMIS- PÜHA Missa ehk jumalateenistus armulauaga Kirikukohv (kogudusemajas) 12.00 Pühapäevakool (kogudusemajas) Esmaspäev, 26. jaanuar 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga 18.00 Palvetund (kogudusemajas) Teisipäev, 27. jaanuar 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Diakooniapunkt Vihanti Pärnu mnt 1 on taas avatud 29. jaanuarist N 9-13 R 14-18 L 9-12 Südamlik kaastunne Heljule ja Endlile kalli poja URMAS ARULA kaotuse puhul. Aino ja Meida Südamlik kaastunne Heljule, Endlile, Margusele ja Uljasele kalli URMAS ARULA kaotuse puhul. Luule ja Valter lastega Avaldame kaastunnet Elle Tammele ÕE kaotuse puhul. Töökaaslased Mõisamaa Hooldekodust Reedel, 23. jaanuaril kell 22 pubis Ruut 66 mängib ansambel ERGO
10 MITMESUGUST Kiire, kvaliteetne ja usaldusväärne meistrimees teeb teile uue sauna, vannitoa või remondib teie korteri - võtmed kätte! Kõik san., kan., el., vent., plaadi- ja parketitööd. Oodatud on ka kõik muud ehitusalased pakkumised. Küll koos lahenduse leiame. Marko 5399 2362 Soovin üürida Märjamaal ühe- või kahetoalise keskküttega korteri. 5188086 Tsingitud profiilplekk, katuse lisaplektid, plekksepatööd. Merilo Plekitööd OÜ 56 956 753 Korterite remont, plaatimistööd, parketi paigaldus, boilerite puhastus, akende paigaldus. 5807 7955 Ostan 2-toalise krt. Orgital. 5803 3717 MÜÜK Müüa 3toal korter alevis. 5660 6929 Müüa 3toal korter Metsa 3. 5134 576 Müüa 3toal krt. H: 175 000. 5346 5807 Kuivad ja poolkuivad küttepuud. 5633 5305 Õmblusfirma vajab õmblejat. 482 6646, 512 7296 Vanad ja uued luuleklubi huvilised! Saame kokku Märjamaa raamatukogus (Pärnu mnt 22) 31. jaanuaril kell 14.00. * teeme plaane eelolevaks aastaks * tutvustame teistele oma uuemat loomingut Info tel 482 1346 Märjamaa raamatukogust Märjamaa rahvamajas 24. jaanuaril kell 19.00 kontsert MÕNUS MUUSIKAÕHTU MIHKEL MATTISENIGA 31. jaanuaril kell 19.00 Vana Baskini teatri etendus Opal otsib meest 93: Salme Päästlane 20.01 Männiku küla 84: Anna Viirsalu 21.01 Märjamaa 82: Alje Sisask 19.01 Maidla küla 82: Evald Toome 19.01 Märjamaa 82: Aino Teekivi 21.01 Käbiküla Pakitud TURBABRIKETT ja PUITBRIKETT. KUIVAD KÜTTEPUUD (lepp 30 cm, võrkkotis). Kohalevedu. 514 9745 * Müüa kasutatud ja uusi rehve sõidu- ja veoautodele. * Rehvitöödel soodustus. * Hinnad talviselt soodsad. Agomer Rehvid OÜ 52 00 662 Märjamaa Maarja koguduse endise õpetaja PRIIT RANNUTI 90. sünnipäeva puhul ootame kõiki õnnitlejaid Märjamaa kogudusemajja 1. veebruaril 2009. a kell 11.00 jumalateenistusele ning kell 13.00 pidulikule vastuvõtule. Ühtlasi palume juhul, kui keegi on kavatsenud sel puhul tulla kingitusega, annetada kavandatud väljaminek EELK Märjamaa Maarja kogudusele (SEB 1080 2004 844 007). Korraldav toimkond 81: Helju-Rosalie Aren 20.01 Aravere küla 79: Elsa Roots 23.01 Paeküla 78: Lembi Kosko 24.01 Märjamaa 77: Elmar Satsi 20.01 Mõisamaa küla 76: Erna Arulaid 23.01 Märjamaa 76: Helmut Roops 23.01 Märjamaa 76: Vladimir Cikulajev 25.01 Valgu küla 70: Aita Reose 23.01 Moka küla 65: Endel Linnamägi 19.01 Jõeääre küla 65: Helme Vesinurm 21.01 Orgita küla Teabepäev 27. jaanuaril Rapla Maavalitsuse suures saalis kell 10.00 14.30 Majandusaastaaruanne 2008. a. Eelseisvad muudatused raamatupidamises. Lektor: Sergei Tšistjakov, vannutatud audiitor Osavõtutasu 850 krooni + km. Näidismaterjal ja eine. Registreerimine: Rapla Finantsinfo OÜ tel 5804 4920, 489 6605, fininfo@hot.ee Peatselt tegevust alustav Märjamaa Hambaravi OÜ otsib oma kollektiivi HAMBARAVI ASSISTENTI Nõuded kandidaadile * hea suhtlemisoskus * puhtus, korrektsus Kasuks tuleb: * eelnev meditsiinialane töökogemus * meditsiinialane haridus CV saata hiljemalt 6.02 aadressile marjamaahr@gmail.com Info tel 510 4153 (õhtuti al 18.00) MÄRJAMAA NÄDALALEHT www.marjamaa.ee Trükiarv 1210 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee