Andres Mägi TARTU TURG LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2015

Andres Mägi TARTU TURG LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2015

Käesolevaga tõendan, et antud lõputöö on minu, Andres Mägi poolt kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- ja teadustööde seisukohad on viidatud. Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. Lõputöö autor: Andres Mägi... (allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood a09050 Õpperühm EA-81 Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele. Juhendajad: Kai Süda... (allkiri ja kuupäev) Tomomi Hayashi... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud...... 2015a Arhitektuuri ja keskonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler... (allkiri)

SISUKORD SISUKORD... 3 1. TEOREETILINE OSA... 5 1.1. Sissejuhatus... 5 1.2. Teemavalik ja probleemipüstitus... 5 1.3. Projekti eesmärgid... 6 1.3.1. Avalik ruum... 6 1.3.2. Tartu turuhoone... 6 1.3.3. Tartu avaturg... 7 1.4. Juhtumiuuring... 7 1.4.1. Mercat Encants... 7 1.4.2. Sant Antoni pühapäeva turg... 8 1.4.3. Rotterdami turg... 9 1.4.4. Turgude võrdlus... 9 2. PROJEKTILAHENDUSE OSA... 10 2.1. Lähipiirkonna iseloomustus... 10 2.1.1. Ajalooline kujunemine... 10 2.1.2. Planeeritava ala piirid ja kontaktvöönd... 14 2.1.3. Olemasolev reljeef... 15 2.1.4. Olemasolev hoonestus ja rajatised... 15 2.1.5. Tänavad ja liiklus... 15 2.2. Piiravad tegurid... 15 2.3. Linnaruumiliste muudatuste ettepanekud... 15 2.3.1. Liikluskorraldus ja parkimine... 16 2.3.2. Haljastus ja heakorrastus... 16 2.4. Arhitektuurne osa... 16 2.5. Konstruktsioonid... 18 3

2.6. Küte ja ventilatsioon... 18 2.7. Veevarustus ja kanalisatsioon... 18 2.8. Tulekaitse... 18 2.9. Keskkonnakaitse... 18 2.10. Energiatõhusus... 19 2.11. Tehnilised näitajad... 19 3. KOKKUVÕTE... 21 VIIDATUD ALLIKAD... 22 KASUTATUD ILLUSTRATSIOONID... 24 LISAD... 25 4

1. TEOREETILINE OSA 1.1. Sissejuhatus Käesolev diplomitöö lahendus on Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõputööks. Diplomitöö vaatleb lähemalt Tartu avaturu ja Tartu turuhoone identiteeti ja perspektiivset arengut. Diplomitöö eesmärgiks on Tartu avaturu abil mõtestada Emajõe äärset linnaruumi, pakkudes avaturule alternatiivse paiknemise Turuhoone kõrvale. Erinevaid linnaehituslikke põhimõtteid analüüsides pakutakse turu ideelahenduse abil välja perspektiivne arengusuund Tartu Kaarsilla ja Sadama kvartali vahelisele alale. Käsitletav tüpoloogia eeldab diplomitöös nii mahulise planeeringu kui ka hoone arhitektuurse projekti elementide käsitlemist. 1.2. Teemavalik ja probleemipüstitus Ajalooliselt on Emajõgi olnud linna fookuspunkt, võimaldades vilgast elutegevust tänu tihedale jõekaubandusele. Tänaseks on jõekaubandus kadunud ning laevaliiklus jõel minimaalne. Suure jälje linnapilti on jätnud sõjad. Enamus hävinud jõe äärsest hoonestusest asendati peale Teist maailmasõda parkidega. Diplomitöö teemavalik on ajendatud kahest aspektist. Esiteks pikaaegselt väldanud debatist, kas kesklinna jõe äärseid alasid tasuks uuesti hoonestada ning teiseks olukorrast, kus Tartus on suhteliselt lähestikku kaks turgu- Tartu avaturg ja Tartu turuhoone, mis on eraldatud üksteisest suure magistraalristmikuga. 5

Hetkel on kesklinna jõe äärsete alade probleemiks ühekülgne linnaruum, mis ei soodusta aktiivset tegevust. Teisalt on selline linnapilt omane Tartule juba üle poole sajandi ning inimesed parkidega harjunud. Sellepärast tekidab vanade hoonestusalade taastamine palju vastakaid arvamusi. 2011. aastal Tiit Silla ja Martin McLean i poolt ilmunud Tartu Emajõe kallaste hoonestukava näeb ette jõe äärse linnaruumi aktiviseerimise hoonestuse tihendamise abil[1]. Kava kohaselt hoonestataks Emajõe vasakkallas, jättes seejuures jõe paremkalda pargialaks. Seda põhjendusels, et paremkalda äär on hoonestamiseks liiga kitsas ja ebasoodsa asendiga päikese suhtes. Sarnaseid ideelahendusi on tehtud veel, kuid enamus käsitleb Emajõe paremkaldal Turuhoone ümbrust pinnapealselt. Käesolev diplomitöö seab fookusesse just Emajõe paremkaldal, Kaarsilla ja Võdu silla vahel, paikneva turuhoonet ümbritseva ala. Tegu on linna arengu mõttes olulise kohaga, mis on jõe äärseks ühenduslüliks vanalinnale ja arenevale sadama piirkonnale. Praegune linnaruumiline areng soodustab pigem Küüni tänava telge, mille kaudu saab läbi peagi valmiva Tartu kaubamaja sadama ja bussikaama piirkonda. Linnaruumiliste arengute kõrval on huvipakkuv ka turu tüpoloogia, mis olemuselt soosib mitmekesise ja avatud linnaruumi teket. Kuna Tartu avaturu hoonestus on suhteliselt amortiseerunud ning on arutatud ka turu ümber paigutamist [2], siis tekkis mõte avaturu kontseptsioon üle vaadata ja käsitleda turgu kui sidusa linnaruumi loomise vahendit. 1.3. Projekti eesmärgid 1.3.1. Avalik ruum Projekti peamisek eemärgiks on mitmekesistada Tartu Emajõe äärset linnaruumi Kaarsilla ja Võidu silla vahelise ala näitel. Avaturu ümberpaigutamisega luuakse selgelt defineeritav kauplemispiirkond. 1.3.2. Tartu turuhoone Projekt käsitleb Tartu turuhoonet, kui häsiti funktsioneerivat ja Tartu linnapilti rikastavat ehitist. Turuhoone puhul on tegemist kultuurimälestisega. Hoone välisilme ja põhifunktsioon säilitatakse. 6

Projekt teeb ettepaneku muuta avar lihahall kahekordseks, mis võimaldab laiendada müügipindu teisele korrusele ja lisada hoonele kohviku. Turuhoonet ümbritseva ala probleemiks on konsentreeritud parkimine, mis takistab mõnusa ja vahetu jalakäijasõbraliku ruumi teket. Seetõttu puudub hetkel alal selge identiteet. 1.3.3. Tartu avaturg Tartu avaturg on mitmeid kordi erinevatele arendusprojektidele jalgu jäänud. Ka praegu on aktuaalne turu ümberpaigutamine või uuel kujul ehitamine. Turu külastajad on praguse asukohaga rahul, peamiseks positiivseks põhjenduseks tuuakse bussijaama lähedust. Diplomitöö pakub avaturule alternatiivse paiknemise turuhoone kõrvale. Avaturu ja turuhoone sidumine annab piirkonnale uue sünergia ja kvaliteedi, mis kaalub üles avaturu praeguse plussid. Turu ümbertõstmine ei mõjuta sidusust erinevate transpordiliikidega. 1.4. Juhtumiuuring Juhtumiuuringus analüüsitakse kolme erineva iseloomuga välismaist projekti ning lisaks võrreldakse omavahel Tartu avaturgu ja turuhoonet Tallinna Nõmme turu ja Keskturuga. 1.4.1. Mercat Encants Mercat Encants on hea näide, kuidas on võimalik huvitavat arhitektuuri ja linnaehituslike võtetega anda piirkonnale uus elu. Ka varem turuna kasutusel olnud piirkond sai peale uue turu valmimist populaarseks nii kohalike elanike seas kui ka vaatamisväärsuseks turistidele. Arhitektide idee oli vältida kaubanduskeskusega sarnase siseruumi tekkimist, selle asemel lõid nad postidele toetuva avara varikatuse, mille all saab kioskide vahel erinevatele tasanditele kulgeda nagu tänaval[3]. 7

Joonis 1. Mercat Encants`i analüüsiskeem 1.4.2. Sant Antoni pühapäeva turg Sant Antoni pühapäeva turg on võluv näide sellest, kuidas on võimalik lihtsate vahenditega muuta tavaline autoliiklusega tänav ühel päeval nädalas rahvarohkeks turuks. Selleks suletakse igal pühapäeva hommikul tänaval autoliiklus. Turu markeerimiseks on rajatud tänava kohale varikatus, mille katusekatet saab siinidel liigutada vastavalt vajadusele. Joonis 2. Sant Antoni pühapäeva turu analüüsiskeem 8

1.4.3. Rotterdami turg Rottermi turu puhul on huvitav, kuidas väga palju erinevaid funktsioone sisaldav hoone on pandud toimima kui ühtne tervik. Hobuseraua kujulise kortermaja alla on keskseks dominandiks paigutatud avar siseturg. Joonis 3. Rotterdami turu analüüsiskeem 1.4.4. Turgude võrdlus Joonis 4. Tallina ja Tartu turgude võrdlus 9

2. PROJEKTILAHENDUSE OSA 2.1. Lähipiirkonna iseloomustus 2.1.1. Ajalooline kujunemine Teises maailmasõjas kaotas Tartu 54% elamispinnast ja 60% ühiskondlikest hoonetest. Maha põles ka Tartu turuhoone [4]. Seega on suur osa kunagisest Tartu kvartaalse hoonestusega linnapildist kadunud. Enne teist maailmasõda olid Emajõe kaldad tänu intensiivsele jõekaubandusele tihedalt hoonestatud. 20. sajandi alguses toimus kauplemine nii Emajõe parem kui ka vasak kaldal. Suurem laada ja söögituru plats ulatus praegusest turuhoonest kuni raekoja platsini. Raekoja platsi kutsuti ka Suureks turuks. Vastaskaldal paiknes kala ja vanakraami turg. 1938. avati siseturu jaoks ehitatud Tartu turuhoone [5]. Esindulik hoone korrastas jõe äärset ruumi vanadest puithoonetest. Sõja järgselt taastati hävinenud hoonestust üsna vähe. Suurema osa hävinenud kvartalite asemel planeeriti ulatuslikud haljasalad [4]. Varem jalakäijatele ja kauplemisalaks mõeldud jõeäär pidi loovutama ruumi autodele. Sõjajärgselt vilgas jõeäärne elu enam ei taastunud. Bussiliinide rajamisega hääbus ka reisjate vedu jõel. 10

Joonis 5. Tartu hoonestus 20. sajandi alguses 11

Joonis 6. 20. sajandi hoonestuse ja olemasoleva hoonestuse võrdlus 12

Foto 1. Kauplemine praegusel Vabaduse puiesteel (20. sajandi algus) 13

Foto 2. Sõjas kannatada saanud Tartu turuhoone ja Vabaduse puiestee koos haljasalaga 2.1.2. Planeeritava ala piirid ja kontaktvöönd Käsitletav ala asub Tartu kesklinnas ning on piiritletud loodest Kaarsillaga, põhjast Emajõega, idast Võidu sillaga ja lõunast Vabaduse puiesteega. Kontaktvööndisse jäävad büroo- ja kaubandushooned. Lähedal asuvatest kaubanduspindadest on suurimad Tartu kaubamaja ja Tasku keskus. 14

Tartu linna üldplaneeringu järgi paikneb ala kohas, mille maaksutuse juhtfunktsiooniks on teenindusettevõtete maa. [6]. Käsitletav ala paikneb Tartu olulisemate tänavate sõlmpunktis. 2.1.3. Olemasolev reljeef Planeeritava ala absoluutkõrgused varieeruvad vahemikus +33,2 m kuni +35,9 meetrit. 2.1.4. Olemasolev hoonestus ja rajatised Alal paikneb Tartu turuhoone ja Võidu sild. Tartu turuhoone on tunnistatud kultuurimälestiseks ning hoonele kehtib 50m laiune kaitsevöönd[7]. 2.1.5. Tänavad ja liiklus Plaeeritav maa-ala piirneb kagus linna ühe olulisema magistraaltänavate ristmikuga, kus ristuvad Narva maante, Riia tänav, Turu tänav ja Vabaduse puiestee. Hetkel pääseb alale Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava fooriga ristmikult. 2.2. Piiravad tegurid Osa planeeritavast alast jääb vanalinna kaitsevööndisse, mis seab piiranguid projekteeritavatele ehitusmahtudele. 2.3. Linnaruumiliste muudatuste ettepanekud Idee on rajada ümbritsevaid piirkondi ühendav selge identiteediga Tartu turg. Tähelepanu keskmeks peab autode asemel jääma linnakodanik. Planeeritav hoonestus keskendub olemasolevate liikumissuundade jätkamisele ja üksteisega ühendamisele. Turu hoonestuse paigutamisega piki jõe äärt joonistub välja promenaad, mis seob Tartu sadama piirkonda vanalinnaga. Vanalinna kaitsevöönist lähtuvalt peavad uushoonestuse mahud sobituma mastaapidelt ümbritseva hoonestusega. Planeeritavad hoonemahud on maksimaalselt kahekordsed ning arvestavad turuhoone räästa kõrgusega. 15

2.3.1. Liikluskorraldus ja parkimine Põhirõhk on pööratud jalakäijate ja kergliiklejate heaolule. Turuhoonet übritsev parkla viiakse Võidu silla alla, kuhu mahub parkima 80 autot. Sissesõit parklasse rajatakse Riia tänava ristmikule, kus eraldatakse parklasse pääsuks kaks sõidurada. Parklasse pääsu reguleerib eraldi fooritsükkel. Sama pääsu kasutavad ka teenidussõidukid. Parkla rajatakse Võidu silla muldkehandisse nii, et silla konstruktsioonid säilivad. Lisaks on turu parkimiseks arvestatud Vabaduse puiestee äärseid parkimiskohti. Turu alal on lubatud sõita teenidavatel sõidukitel. Vajadusel saab alale ka Vabaduse puiestee ja Uueturu ristmikult. 2.3.2. Haljastus ja heakorrastus Olemasolevast haljastusest jääb säilitamisele Vabaduse puiestee äärne puudeallee. Lisaks kuulub säilitamisel kogu kõrghaljastus, mis ei jää otseselt ette ehitustegevusele. Planeeritavale alale on kavandatud lisaks olemasolevatele haljasaladele konteinerhaljastus. Jäätmekäitluse jaoks on esimese korruse teenidavate ruumide hulka arvestatud prügi sorteerimiseks eraldi ruum. Jäätmevedu toimub Uueturu ja Vabaduse puiestee rismiku kaudu. 2.4. Arhitektuurne osa Turu hooned on ühe ja kahekordsed paviljoni laadsed ehitised, väliselt kaetud immutatud puitlaudisega. Samamoodi on laudisega kaetud hoonete katused ja teise korruse kauplemipinnad. Esmese korruse tasand Esimese korruse ruumi iseloomustavad eraldiseisvad mahud. Paviljoni mõõtu hooned sisaldavad endas erinevaid funktsioone, varieerudes suuruselt kahekümnest ruutmeetrist kuni veidi üle saja ruutmeetrini. Väiksematel pindadel asuvad müügikioskid, suurematel pindadel kohvikud, galeriid ja poed. Sellise jaotuse eesmärgiks on luua vahelduv ja mitmekesine ruum. 16

Klassikaliste müügilettide asemel on esimese korruse pinnal eelistatud suletud ruumiga müügipindu Suletud pindadega hoonemahtude vahele moodustub tänavaruum, mis on kasutatav ööpäevaringselt. Planeeritav turg on ruumiprogrammilt paindlik. Lisaks statsionaarsetele paviljonidele ja teise korruse müügilettidele on kauplemiseks mõeldud ka turuhoone esine sillutatud ala. Suuremate laatade ja täikade korral on võimalik Riia tänava poolset parklat laiendada Vabaduse puiesteeni. Parkla laiendamine võimaldab harrastada laatadele omast otse autost müüki. Suvisel perioodil, kui kasvab aia- ja põllusaaduste müük, laieneb turg Emajõele. Nn jõeturu puhul on tegemist pontoonidele rajatud müühgikioskitega, mida ühendab omavahel ujuv käigusild. Müügikioskid moodustavad moodulsüsteemi, mis võimaldab talvisel perioodil, mil kauplemine pole nii intensiivne ja ilmastikuolud halvad, kioskid kesklinnast eemale transportida ja ladustada need selleks ette nähtud kohas. Kioskite välisviimistlus järgib sama joont kalda pealse hoonestusega. Teise korruse tasand Teise korruse tasand on eraldatud klassikalisele letikauplemisele. Konsoolsed müügipinnad avanevad soppidena jõele ja turuhoone poole. Müügipindade teisele korrusele tõsmiseks on kaks argumenti. Selline paigutus võimaldab põhilise kauplemistegevuse selgelt piiritleda ja vajadusel turvalisuse kaalutlustel öötundideks sulgeda. Teiseks suurendab kahe tasandi kasutamine oluliselt turu pindala, mida on vaja Tartu avaturuga võrdväärse ruumiprogrammi täitmiseks. Teisele korrusele pääseb nii trepist, liftiga kui ka mööda Võidu silla kõnniteed. Tartu turuhoone Turuhoone välisilmes suuri muudatusi ei tehta. Lihahalli avaruse ja õhulisuse rõhutamiseks tehakse osa turuhoone katusest klaasist. Müügisaali suurus annab võimaluse hoonele teise korruse lisamiseks. Teisel korrusel paiknevad müügiletid ja kohvikunurk. Teine korrus suurendab hoone netopinda 400 ruutmeetri võrra. 17

2.5. Konstruktsioonid Turuhoonete kandekonstruktsioon koosneb terassõrestikust, mis toetub betoonvundamendile. Üldine kostruktsioonide jäikus tagatakse hoone kehandit toestava metallsõrestiku,trepikodade ja liftišahtidega.suuremate sillete ja konsoolsete osade puhul kasutatakse metallferme. Kandvad siseseinad lahendatakse samuti teraset postidega. 2.6. Küte ja ventilatsioon Teisele korrusele on ette nähtud loomulik ventilatsioon ning müügilettide osa ei köeta. Esimese korruse hoone pindu köetakse õhk- või põrandaküttega ning hoonetele on ette nähtud sundventilatsioon. 2.7. Veevarustus ja kanalisatsioon Hoone veevarustus ühendatakse Tartu linna vee- ja kanalisatsionisüsteemiga. Vihmavesi kogutakse katuselt kokku vihmaveesüsteemi abil ning juhitakse kanalisatsioonisüsteemi. Teise korruse müügilettide põrandatele on ette nähtus trappidega äravool. 2.8. Tulekaitse Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Teraskonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. Ruumid varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Hoonetele tagatakse tuletõrje veevarustus. Teise korruse evakuatsioon toimub läbi esimesele korrusele viiva trepi ja Võidu sillale viiva pääsu. 2.9. Keskkonnakaitse Ehitusjäätmed tuleb kokku koguda konteineritesse ja käidelda vastavalt nõuetele. Prügikäitluses kasutatakse moodsaid sorteerimislahendusi. Vabaduse puiestee äärne kõrghaljastus säilitatakse nii palju kui võimalik või istutatakse ümber. 18

Parkla sadeveed juhitakse trassi läbi õli-liivapüüduri 2.10. Energiatõhusus Hoonete jahutamiseks kasutatakse passiivseid vahendeid. Esimese korruse klaaspindu varjavad otsese päikesevalguse eest teise korruse väljaulatuvad osad. Peamisteks hoonete kütmislahendusteks on õhk-õhk või õhk- vesi soojuspumbad. 2.11. Tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 1,8 ha Parkimiskohtade arv 90 Uued turuhooned: ehitusalune pindala brutopind neto pind 2262,3m² 2578,7m² 2338,8m² korruselisus 2 Jõepealsed kauplemispinnad: ehitusalune pindala brutopind netopind 726,0m² 391,4m² 359,1m² korruselisus 1 Turuhoone ehitusalune pind 1858,0m² netopind 3052,2 m² 19

korruselisus 2 20

3. KOKKUVÕTE Lõputöö ülesandeks on projekteerida Tartusse uus turg Tartu turuhoone piirkonda. Kahe turu liitmise eesmärgiks on pakkuda alale terviklik ruumivisioon, mis ühteaegu hõlmaks nii planeeringulisi elmente kui ka reaalset arhitektuurset hoonestuslahendust. Planeeringuline ideelahendus väärtustab olemasoleva turuhoone arhitektuuri ning seob uued hooned orgaaniliselt olemasoleva keskonnaga. Uue funktsioonid ja hoonemahud rikastavad avalikku ruumi ja muudavad piirkonna atraktiivsemaks. Hoonete arhitektuurses lahenduses on fassaadidel kasutatud puitu, mis ühest küljest on omane jõeäärsele arhitektuurile ning teisest küljest muudab hoonemahtude välisilme kergemaks ja soojemaks. Hoonete kostruktsioonid on teraset. Suletud kontuuride seinad on soojustatud. Puidust on nii hoone välisseinad, katus kui ka teise korruse kauplemispinnad. Hoone liigenduste ja konsoolide abil on loodud huvitavad vaated jõele ning samas väldib selline lahendus pealetükkivat hoonefronti. Suvisel ajal laieneb turg jõele. Jõekioskid on rajatud ujuvparvedele, mis annab neile mobiiluse, et turu pinda vastavalt vajadusele suurendada. Tartu turuhoone funktsioon jääb samaks. Projekt näeb ette avarasse turuhalli teise korruse lisamise, mis võimaldab hoonesse tuua kohviku ja laiendada müügipinda. 21

VIIDATUD ALLIKAD [1]Tartu Postimehe artikkel Tiit Sild: veel üks visoon emajõe kallastest,2012[võrgumaterjal]. Available: http://tartu.postimees.ee/872528/tiit-sild-veel-uks-visioon-emajoe-kallastest [Kasutatud 29. mai, 2015] [2] Tartu Postimehe artikkel Tartu Postimehe juhtkiri: vaade katuselt pole tegelik elu,2012[võrgumaterjal]. Available: http://tartu.postimees.ee/1014314/tartu-postimehe-juhtkiri-vaade-katuselt-pole-tegelik-elu [Kasutatud 29. mai, 2015] [3]www.archdaily.com,Archdaily,[Võrgumaterjal]. Available: http://www.archdaily.com/453829/mercat-encants-b720-fermin-vazquez-arquitectos/[kasutatud 29. mai, 2015] [4] Kivi, Raul-Levroit, Tartu planeerimisest ja arhitektuurist: artikleid ja mälestusi, Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2005,p.115. [5] Wikipeedia Tartu turuhoone, [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/tartu_turuhoone [Kasutatud 29. mai, 2015] [6] Tartu linna üldplaneering [Võrgumaterjal]. Available: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/%c3%9cp-0065 [Kasutatud 29. mai, 2015] [7] Tartu vanalinna muinsuskaitseala [Võrgumaterjal]. Available: 22

https://register.muinas.ee/public.php?menuid=monument&action=view&id=27006 [Kasutatud 29. mai, 2015] 23

KASUTATUD ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Mercat Encants`i analüüsiskeem, illustratsioon- autori poolt kujundatud Joonis 2. Sant Antoni pühapäeva turu analüüsiskeem, illustratsioon- autori poolt kujundatud Joonis 3. Rotterdami turu analüüsiskeem, illustratsioon- autori poolt kujundatud Joonis 4. Tallinna ja tartu turgude võrdlus, illustratsioon- autori poolt kujundatud Joonis 5. Tartu hoonestus 20. sajandi algusel, illustratsioon- autori poolt kujundatud Joonis 6. 20 sajandi hoonestuse ja olemasoleva hoonestuse võrdlus, illustratsioon- autori poolt kujundatud Foto 1. Kauplemine praegusel Vabaduse puiesteel (20. sajandi algus) https://vanadasjad.wordpress.com/category/vanad-fotod/ Foto 2. Sõjas kannatada saanud Tartu turuhoone ja Vabadusepuieste koos haljasalaga https://vanadasjad.wordpress.com/category/vanad-fotod/ 24

LISAD 1. 3D Visualiseeringud 2. Linnaehituslik analüüs 3. Asendiplaan ja 3D visualiseering 4. Esimese korruse plaan ja lõige L-2 5. Teise korruse plaan ja lõige L-1 6. Katuseplaan ja lõige L-3 25