ÜLDISELOOMUSTUS

Sadala Põhikool Roheline kooliõu Projekt Sadala 2005

ÜLDISELOOMUSTUS Sadala Põhikool asub Torma vallas Jõgevamaal, Jõgevalt 24 km kaugusel Jõgeva-Mustvee maanteest 4 km põhja poole. Kooli asutamise ajaks loetakse 1897. aastat, kui tehti otsus kooli asutamise kohta ja alustati ehitamisega. Meie koolimaja hoone sai valmis 30.08.1898 ja seda kirjeldati kui ilusaimat koolihoonet sellel ajal. Kool on töötanud erinevate nimetustega ja praegust Sadala Põhikooli nime kannab alates 1991. Aastast. Koolis töötab õpetajate ja tunniandjatena 16 õpetajat, klasse on 9, õpilasi 92. Kooli tegevuse eesmärgid on seotud õpilaste arengu jälgimisega, kool on koht, kus arvestatakse õpilase eneseteadvust, algatust, huvi. Õppekava läbivaks suunaks on ökoloogiakasvatus. ÖKOLOOGIAKASVATUSEST MEIE KOOLI ÕPPEKAVAS Ökoloogiakasvatuse eesmärgiks on teadvustada õpilastele loodus-, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna seoseid. Inimkultuur eeldab looduse ilu kaitset. 1. 9. Klassi loodusõpetuse, bioloogia, geograafia ja ökoloogia tundides õpitakse nägema keskkonnaprobleeme ja leidma neile lahendusvõimalusi, mõistma inimese sõltuvust loodusvaradest ja looduse iseuuenemisvõimest ning keskkonnaseisundist, mõistma ja hindama keskkonda säästvat eluviisi. Keemia ja füüsika tundides on rõhuasetus loodusressursside säästlikul kasutamisel ja saastuse probleemidel. Kirjandus, vene ja inglise keele, ajaloo, kunstiõpetuse, muusika ja teistes tundides, kus otseselt looduskeskkonnaga ei tegeleta, on valdavam kõlbeliste omaduste arendamine, käitumusharjumuste, suhtlemisoskuse kujundamine, ilumeele arendamine. Kõikides vanuseklassides õpilastega on võimalik ja vajalik korraldada õppekäike, matku ja ekskursioone, sest paikkonna kaudu teadvustatakse ümbritseva maailma mitmepalgelisus ja nähtuste omavaheline seotus. Õpilaste omavahelistes suhetes ja suhetes looduse ja ühiskonnaga kujunevad õpilaste väärtushinnangud ja käitumisnormid. Ökoloogiakasvatuse paremaks korraldamiseks on kooli tunnijaotusplaani vabaainena võetud ökoloogia õppeaine, mida õpetatakse 7. klassis. Keskkonna- ja loodusharidust võimaldab paremini omandada ka kooli looduse õpperada. LOODUSE ÕPPERADA Looduse õpperada valmis 1999. Aastal projekti Meie kool käigus. Kooli lähedale rajatud õpperada võimaldab õpilastel tundma õppida mitmesuguseid taimeliike, metsa-, raba-, niidu- ja põllukooslusi ning ka elamute lähedal kasvavaid ilutaimi. Rajal võib kohata mitmeid putukaid ja ämblikulaadseid ning teisi selgrootuid. Selgroogsetest võib kohata konni ning näha muttide, metskitsede, metssigade, oravate ja lindude tegutsemisjälgi. Huvilistel on võimalik jälgida mitmesuguste lindude tegevust ja tundma õppida linnulaulu. Õpperajal liikudes saab arendada vaatlusoskust ja õpetada õpilasi käituma looduses seda kahjustamata. Kuna õpperada on kohe kooli juures, on lihtne korraldada loodusaine tund niidul või metsas. Pikemaks õppekäiguks kulub aega kaks õppetundi. 8. ja 9. klasside õpilased õpivad põhjalikult tundma õpperaja punktide kirjeldusi ja on seega võimelised juhendama nooremaid õpilasi õpperajal liikudes. Õpperaja planeerimisel ja tööde organiseerimisel olid eestvedajateks õpetajad Mare Nooremäe ja Mari-Ann Luhamäe. Raja postide valmistamise ja rajale paigaldamisega tegelesid õpilased.

Õpilaste poolt on valmistatud ka raja punktide kirjeldused ja valmistatud herbaariumid rajal kasvavatest taimedest. Õpperada kulgeb läbi eriilmeliste metsa- ja niidukoosluste ning on umbes 3 kilomeetri pikkune. Rada on tähistatud puitpostidega ja raja keskel on puhkekoht istumise ja lõkketegemise võimalusega. Seega on õpperada leidnud kasutust ka matkarajana. Oleme korraldanud seal maakonna algklasside päeva ja tähistanud õpetajate päeva koos Torma ja Laiuse õpetajatega. Seoses pidevate metsaraie töödega on raja punktides toimunud muutusi ja järgneval õppeaastal on plaanis teha ümberkorraldusi õpperaja marsruudis. KOOLI ÜMBRUS, ÕPPIMISE JA VABA AJA VEETMISE ALA Korras ja ilus kooli ümbrus mõjub positiivselt mitmel moel. Kuna kool asub keset alevikku suure tee ääres, siis korrastatud ümbrust on kena vaadata. See mõjub ka ümberkaudsetele astustele ja eramutele stiimulina oma ümbrus korras hoida. Õpilased nähes korras ümbrust ja tehes ka ise selle heaks tööd peaksid muutuma hoolivamaks ümbritseva vastu. Käesoleva projekti raames esitasime selle peatüki teema arutlemiseks ja ideede saamiseks õpilastele ja õpetajatele. Iga klass esitas oma ideed ja õpetajad oma. Õpilaste ideed Jrk nr Idee sisu Idee autorid 1. Istutada puid 5.kl 2.-4.kl. 2. Kooliaias võiks olla pingid puude vilusse) 5.kl. 2.-4.kl. 9.kl. 8.kl. 7.kl. 3. Staadionil võiks olla pinke 5.kl. 2.-4.kl. 4. Rattarestid hoovi nähtavasse kohta 5.kl 8.kl. 5. Ronimiskohad 5.kl. 6. Rohkem kiikesid 5.kl. 1.-3.kl. 7. Võiks olla lilleaed 5.kl. 1.-3.kl. 8. Istutada väikseid põõsaid 5.kl. 9.kl. 9. Staadioni jooksurada korrastada 5.kl. 10. Rajada aedviljaaed 5.kl. 10. Kooli territooriumi ümber aed 5.kl. 11. Kooli territooriumile väikseid prügikaste 5.kl. 9.kl. 12. Jalgpalliväravad, korvirõngas 2.-4.kl. 13. Puitaed 2.-4.kl. 14. Koolimaja ees elupuuhekk 2.-4.kl. 15. Koolistaadion korda 2.-4.kl. 16. Puudel kuivanud oksad ära lõigata 2.-4.kl. 17. Madal kivimüür vana asemele 2.-4.kl. 18. Sebra uuesti teha 2.-4.kl. 7.kl. 19. Koolimaja ette rohkem lilli 2.-4.kl. 20. Suur puust mänguauto, jooksutõkked 1.-3.kl. 21. Batuuti 1.-3.kl. 6.kl. 22. Istumiseks võiks olla pakud 1.-3.kl. 23. Karusselli 1.-3.kl. 24. Liumägi 1.-3.kl. 25. Talvel uisuväljakule valgus 9.kl. 26. Ronimispuid (trikitamise koht) 9.kl. 7.kl.

27. Rajada hekk koolimaja ette 9.kl 8.kl. 28. Tiik (bassein) 9.kl. 7.kl. 29. Staadioni kummist jooksurada 9.kl. 30. Õue joogiautomaat 9.kl. 6.kl. 31. Sportimisvahendeid õue rohkem 9.kl. 32. Roosiaed 9.kl. 33. Purskkaev 9.kl. 34. Suur kiik 6.kl. 7.kl. 35. Hoiuruum jalgrataste jaoks (kõrvalhoone) 6.kl. 36. Katusega istumisplats välitundide 6.kl. 7.kl. läbiviimiseks või suur telk 37. Koht kätepesemiseks 6.kl. 38. Ökoloogiline WC (kuivkäimla) 6.kl. 39. Aiaga jalgpalliväljak 6.kl. 40. Rulluisuplats 6.kl. 41. Lillekaste, ampleid jne. 6.kl. 8.kl. 42. Koolimaja sissekäigu ette lillepeenar 8.kl. 43. Tuulekell peaukse kohale 8.kl. 44. Väikese koolimaja akende alla kiviktaimla 8.kl. 45. Piknikuplats koos statsionaarse väligrilliga 8.kl. 7.kl. (lõkkeplats) 46. Kaugushüppe jooksurajad ja hüppekastid 7.kl. korda 47. Õunapuud aeda 7.kl. 48. Jalgrattalaenutus (vanad rattad korda) 7.kl. 49. Õpperada käidavamaks, infot rohkem, 7.kl. ööbimiskoht 50. ATV-d koos rajaga 7.kl. 51. Rattasõidu võimalused avaramaks 7.kl. (spordiplatsil) 52. Õue peal olevatesse ehitistesse teha vabaajaruume. 7.kl. Õpetajate ideed 1. Joogikoht lindudele natuke vett näiteks 1,5-2l pudel kummuli aluse peal. ~4-4 m raadiuses pinke, kust linde vaadelda 2. Putukate hotell. Päikeselises kohas ~15cm paksune stend. Põhjas tellised, siis drenaaži torud, selle peal õlekubud, siis puulehed ja viilkatus peal. 3. Istumiskoha tuulevarjuks klaasseinad (2külge vähemalt). 4. Lindude toitmise koht aastaringne vaatluspaik. Sobiks paigutada nii, et näiteks maja akendest saaks talvel vaadelda. 5. Katusega siseõu. 6. Sillutatud teerajad, et saaks liikuda erinevatesse istumiskohtadesse. 7. Seiklusrada: ämblikuvõrk, millest läbi pugeda, puuketastest soomättad, mida mööda liikuda, köielkõnni jaoks ~20cm kõrgusel maast latt. 8. Istepingid väliklassijaoks

Projektimeeskond valis esitatud ideedest välja need ettepankud, mis tundusid olevat kergemini realiseeritavad ja ei nõuaks palju rahalisi vahendeid. Valik oli järgmine: 1. Lillekastid koolimaja siseõue. 2. Koolimaja ees olevatesse vanadesse kändudesse lilleamplid. 3. Istumispakud õuetundide läbiviimiseks. Lillekastide valmistamine sai ülesandeks poiste tööõpetuse õpetajale Uno Hausile. Kastide valmistamisel osalesid kuuenda, seitsmenda ja üheksanda klassi poisid. Kändudesse süvendite valmistamise eest jäi vastutus kooli direktorile. Süvendid valmisid kooli remonditöölise Lembit Lindsalu abiga. Istutustööde korraldamine jäi aiandusharidusega kooli töötaja Katrin Luhamäe korraldada. Istutamistöödel osalesid kaheksanda klassi tüdrukud. Istumispakkude valmistamiseks andsid hea idee Sadala saekaatri töötajad ja nende poolt anti ka tasuta materjal. Materjali käisid välja valimas üheksanda klassi poisid. Istmete kokkupanek toimus samuti poiste tööõpetuse tundides õpetaja Uno Hausi juhendamisel. Soov oli ka korrastada siseõues olevat lagunenud eraldusmüüri. Idee oli teha see madalamaks, et selle peal oleks võimalik istuda. Paraku see ei õnnestunud projekti lõpu ajaks, sest see nõuab asjatundlike ehitusmeeste kasutamist. Ehitajatel, kellega olid kokkulepped, ei olnud võimalik seda mai lõpuks valmis teha.

Kaheksanda klassi poisid korrastasid natuke lagunenud osa ja ladusid mahakukkunud kivid ühte hunnikusse. Suve jooksul saab ka müür uue välimuse. KOKKUVÕTE Projekti tulemusena muutus kooli ümbrus kaunimaks ja huvitavamaks. Tekkis juurde võimalus õues õppides ka istet võtta, et märkmeid kirja panna või joonistustööd teha. Projekti võib lugeda õnnestunuks kuna kõik planeeritud tegevused said teostatud tänu juhendajate ja õpilaste koostööle. Hea, et õpilastel on palju ideid, mida kooli ümbruses võiks muuta. Need ideed on ka edaspidi aluseks järgmiste tegevuste planeerimisel. Antud projekti tegevusi koordineerisid õpetajad ja teised kooli töötajad, kuid järgnevate projektide käigus peaks rohkem rakendama ka õpilaste poolset juhtimise ja vastutuse poolt. Praegusel juhul olid õpilsed ideede loojatena ja tööde teostajatena väga tublid.