Kokkuvõte aineolümpiaadidest 0/0. õppeaastal. I Lääne-Virumaa õpilased esindamas maakonda Juba mitmendat aastat kutsutakse kõik üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorudes osalenud õpilased ja neid juhendanud õpetajad Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud Ainetundjate aupäevale. 0/0. õppeaastal oli Ainetundjate aupäevale kutsutud õpilast, õpetajat ja esindatud oli 0 kooli. Koole oli ka eelmisel aastal kümme, kuid õpilasi oli käesoleval aastal kümmekond ja õpetajaid paarkümmend rohkem kui eelmisel aastal. Õpetajate arv on õpilaste arvust suurem, sest mitmed õpilased on osalenud rohkem kui ühel aineolümpiaadil ning loodusteaduste olümpiaadile, kus meie maakonna õpilased olid suhteliselt edukad, valmistasid õpilast ette mitu õpetajat. Koolidest olid esindatud Haljala Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Kunda Ühisgümnaasium, Rakke Gümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, Tapa Vene Gümnaasium, Vasta Kool, Vinni-Pajusti Gümnaasium, Võsu Kool. Üle mitme aasta oli lõppvoorus osalejate hulgas ka kaks väikese kooli (Võsu ja Vasta) õpilast. Veidi enam kui poolesajast õpilasest, kes osalesid üleriigilistel olümpiaadidel said koha esikümnes noort: Adele Alavere Vinni-Pajusti Gümnaasiumist lausa kahes aines - geograafias ja inimeseõpetuses. Olümpiaadi lõppvoorus ei olnud Lääne-Virumaa õpilasi informaatikas, filosoofias ja usundiõpetuses. Kui informaatikas võib meie õpilastel puudu jääda teadmistest, siis filosoofias ja usundiõpetuses ilmselt pealehakkamisest. Maakonna parim sai kindlasti olümpiaadi lõppvooru kunsti-, muusika ja vene keele olümpiaadil ning õpioskuste võistlusel. Teistes ainetes oli lõppvooru pääsemiseks kehtestatud, või tekkis pingerea järgi, lävend. Nii valitsebki juba aastaid Lääne-Virumaal olukord, kus üleriigilise olümpiaadi lõppvoorudes osaleb suhteliselt palju õpilasi ajaloos, bioloogias, emakeeles, geograafias ja loodusteadustes. Nendes ainetes on meie maakonna õpilased edukad. Need on ained, kus meil on olemas kogemustega õpetajad, õpetajad, kes on pühendunud õpilaste ettevalmistamisele olümpiaadideks ja ainevõistlusteks. Seevastu reaalainetes matemaatikas, füüsikas ja keemias ei pääse mõnel aastal ükski õpilane lõppvooru. Käesolev aasta on seejuures eriline, sest nii füüsika kui ka keemiaolümpiaadi lõppvoorus osalesid ka meie maakonna noormehed: füüsikas Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilane Hendrik Eerikson ja keemias sama kooli õpilane Andres Märtin Metsallik. Matemaatikas toodi lisaks huvipäevale kutsumisele välja üleriigilise olümpiaadi. ja. klassi järjekord piirkonnavooru tulemuste põhjal. Nii saabki öelda, et Tamsalu noormees Kauri Suur saavutas matemaatikas üleriigiliselt. koha. Enamik aineolümpiaadide lõppvoore korraldatakse alates. klassist. Nooremad õpilased on saanud osaleda inimeseõpetuse olümpiaadil, õpioskuste võistlusel ning muusika -ja kunstiolümpiaadil.
Kunstiolümpiaad, mida korraldatakse teist aastat ja kus eelmisel aastal meie maakonna õpilased ei osalenud, oli Lääne-Virumaa noortele igati edukas saavutati neli kohta esikümnes ning nende hulgas põhikooli osas. koht. Võitja oli Võsu kooli. klassi tütarlaps Helena Nõmm. Nagu näha allolevat tabelist, osaleti kõige enam lõppvoorudes jällegi ajaloos (9 korda), järgnesid bioloogia korraga ja geograafia ning kunst korraga. Osalemisi Aine lõppvoorus Õpetajaid.-0. koht Õpetajaid Ajalugu 9 Bioloogia Eesti keel võõrkeelena Emakeel Füüsika 0 0 Geograafia Inglise keel Keemia 0 0 Kunst Lingvistika 0 0 0 Loodusteadused 0 0 Matemaatika Majandus Saksa keel Soome keel Vene Keel emakeelena 0 0 Vene keel võõrkeelena Õpioskuste konkurss 0 0 Inimeseõpetus KOKKU Üleriigilistel aineolümpiaadidel.-0.kohad Vene keel Inimeseõpetus; võõrkeelena; Soome keel ; Saksa keel ; Majandus; Ajalugu; Matemaatika; Kunst; Inglise keel ; Geograafia ; Bioloogia; Emakeel; Eesti keel võõrkeelena;
Kohti esikümnes aga said bioloogiaolümpiaadil osalejad ajaloo-olümpiaadil osalejatest ühe võrra rohkem (). Ja nagu eelpool mainitud, saadi ka kunstiolümpiaadil neli kohta esikümnes. Järgmises tabelis on nimetatud ära kõik õpilased, kes üleriigilisel olümpiaadil saavutasid koha esikümnes: Aine Klass Nimi Koht Kool Õpetaja Ajalugu (Maailm XX saj) Heivo Reinek.-0. Kadrina Keskkool Evelin Tiiter Ajalugu (Eesti ajalugu) Johannes Luht 0.-. Vinni-Pajusti Gümnaasium Jaan Nõmmik Ajalugu (Teadus ja tehnika) Andres Kasekamp.-. Tamsalu Gümnaasium Maie Nõmmik Ajalugu (Teadus ja tehnika) Risto Põlluste 9. Vinni-Pajusti Gümnaasium Jaan Nõmmik Bioloogia Kaisa Rooba. Kadrina Keskkool Siret Pung Bioloogia Meryl Komp. Kadrina Keskkool Siret Pung Bioloogia Ingrid Räästas. Rakvere Gümnaasium Rutt Nurk Bioloogia Raili Hahndorf. Vinni-Pajusti Gümnaasium Mare Hirtentreu Bioloogia Eesti keel Tiit Vaino 9. Vinni-Pajusti Gümnaasium Mare Hirtentreu võõrkeelena Lolita Bagojan.-9. Tapa Vene Gümnaasium Viktoria Belitšev Emakeel Mariliis Kütt. Rakke Gümnaasium Leonoore Meerja Füüsika 9 Hendrik Eerikson. Rakvere Reaalgümnaasium Toivo Reinsoo Geograafia Taniel Paju. Tapa Gümnaasium Eve Kasekamp Geograafia 9 Adele Alavere 9. Vinni-Pajusti Gümnaasium Siiri Seljama Hans Johan Erikson Kadrina Keskkool Hegi Soosaar, Inglise keel 0. Maarja Vaikmaa Karmen Floren Kadrina Keskkool Hegi Soosaar, Inglise keel 0. Maarja Vaikmaa Inimeseõpetus. Reio Opromei. Kadrina Keskkool Marianne Annula Inimeseõpetus 9. Adele Alavere 9.-0. Vinni-Pajusti Gümnaasium Maie Nõmmik Kunst Irina Guljavina 0. Rakvere Gümnaasium Ursula Vaimets Kunst Annegret Reisi. Rakvere Reaalgümnaasium Heidi Reisi Kunst Dagne Aaremäe. Rakvere Reaalgümnaasium Heidi Reisi Kunst Helena Nõmm. Võsu Kool Jana Ever Majandus Jaanus Aru.-. Rakvere Gümnaasium Reet Bobõlski Matemaatika Kauri Suur. Tamsalu Gümnaasium Maire Tamm Saksa keel 0 Laura Laks.-. Vinni-Pajusti Gümnaasium Sirje Püss Soome Vene keel keel Karin Leevald. Tapa Gümnaasium Katri Lehtsalu võõrkeelena Karolina Orav. Kadrina Keskkool Erika Saaren Vanuse järgi jagunesid õpilased, kes osalesid olümpiaadi lõppvoorudes:.klassist viieliikmeline võistkond;. klassist õpilast;. klassist ; 9. klassist,, 0. klassist,. klassist ja. klassist 9. 0. klassi õpilaste väiksem ja. klassi õpilaste suurem osalus võib olla tingitud kahest asjaolust: ) mitmes aines on (bioloogia, geograafia, füüsika) samad ülesanded kogu gümnaasiumile, st 0.-.
klassile ja ) on 0. klassis tihti õpilase õpetajad vahetunud. Aasta tagasi tehtud väike uurimus näitas, et õpetajal on õpilase suunamisel olümpiaadile väga oluline osa. Kõige rohkem osalesid lõppvoorudes Kadrina Keskkooli õpilased ( korral), järgnesid Vinni-Pajusti Gümnaasium ( korral) ja Rakvere Gümnaasium ( korral). Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased osalesid lõppvoorudes korda, Tamsalu Gümnaasiumi õpilased korda, Tapa Vene Gümnaasiumi õpilased korral, Haljala Gümnaasiumi ja Tapa Gümnaasiumi õpilased kahel korral, ülejäänud neli kooli ühel korral. Esikümnesse tulnud õpilasi olid Kadrina Keskkoolis ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis ning Rakvere Gümnaasiumil ja Rakvere Reaalgümnaasiumil. Kool Osalemisi Õpilasi Ained.-0. koht Juhendajaid õpetajaid Haljala Gümnaasium 0 Kadrina Keskkool +võistkond 0 Kunda Ühisgümnaasium 0 Rakvere Gümnaasium 0 0 Rakvere Reaalgümnaasium Tamsalu Gümnaasium Tapa Gümnaasium Tapa Vene Gümnaasium Vinni-Pajusti Gümnaasium Võsu Kool Vasta Kool 0 KOKKU Osalemised üleriigilistel aineolümpiaadidel Võsu Kool ; Vasta Kool; Haljala Gümnaasium; Tapa Vene Gümnaasium; Tapa Gümnaasium; Vinni-Pajusti Gümnaasium; Tamsalu Gümnaasium; Rakvere Reaalgümnaasium; Kadrina Keskkool; Rakvere Gümnaasium; Kunda Ühisgümnaasium; Edukam aasta kui eelmine oli kindlasti Kadrina keskkoolile, kuigi õigem oleks öelda, et eelmine aasta oli Kadrinale ebatraditsiooniliselt mitte kõige edukam. Stabiilselt püsivad olümpiaaditulemustega esirinnas Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Rakvere Gümnaasium. Rakvere Reaalgümnaasiumi arvulised
näitajad on küll veidi väiksemad, kuid nende taga on maakonna ainukesed füüsika ja keemia tulemused. Õpilaste olümpiaadi-edule aitavad kaasa mitmed asjaolud, näiteks see, kuidas koolides antud teemasse suhtutakse, kas on võimalik ja kas korraldatakse koolisiseseid ainealaseid võistlusi; kas õpilasi suunatakse ennast ainealaselt täiendama ka väljaspool tundi (lisakonsultatsioonid koolis, suunamine Tartu Ülikooli Teaduskooli, jms). Kindlasti on oluline kodu toetus. Aga nagu eelpool juba mainitud, sõltub õpilaste edu väga palju õpetajast. On üksikud erijuhud, kus õpilane saavutab ainevõistlusel edu ilma õpetajata. Reeglina töötab asjast huvitatud õpetaja tavalise õpilasega nii, et õpilane jõuab maakonna ainevõistlusel tippu ja mõnikord sealt edasi ka üleriigilistele võistlustele. Kas tulenevalt asjaolust, et õpilasel on kergem areneda edasi kõrgema keskmise tasemega õppegrupis või ajendatuna millestki muust, peame tõdema, et sageli lähevad meie parimad põhikooli lõpetajad edasi õppima Tartusse, Tallinnasse või Nõosse. Kadrina Keskkooli õpetajatest aitasid oma õpilastel jõuda üleriigilise olümpiaadi esikümnesse Erika Saaren, Evelin Tiiter, Hegi Soosaar koos Maarja Vaikmaaga, Marianne Annula ja Siret Pung; Rakke Gümnaasiumist Leonore Meerja; Rakvere Gümnaasiumist Reet Bobõlski, Rutt Nurk, Ursula Vaimets; Rakvere Reaalgümnaasiumist Heidi Reisi ja Toivo Reinsoo, Tamsalu Gümnaasiumist Maie Nõmmik ja Maire Tamm; Tapa Gümnaasiumist Eve Kasekamp ja Katri Lehtsalu; Vinni-Pajusti Gümnaasiumist Maie Nõmmik, Jaan Nõmmik, Mare Hirtentreu, Siiri Püss ja Siiri Seljama; Tapa Vene Gümnaasiumist Viktoria Belitšev; Võsu Koolist Jana Ever. II Erineva te ainete olümpiaadidest Selleks, et õpilased jõuaksid üleriigilistele aineolümpiaadidele ja seal hästi esineksid, eelnevad maakondlikud võistlused. Eesti keele uurimistöövoorus, inglise keeles, vene keeles emakeelena ja eesti keeles teise keelena. esitatakse olümpiaaditööd otse üleriigilisele žüriile. Käesoleval aastal läks nende tööde osas hästi. Inglise keeles kutsuti lõppvooru kaks õpilast, Tapa Vene Gümnaasiumi õpilased, kes saatsid tööd eesti keel teise keelena ja vene keel emakeelena olümpiaadidele, said samuti lõppvooru. Emakeeles pääsesid edasi kuue töö autorid. Ajaloo-olümpiaade korraldatakse üle aasta vaheldumisi ühiskonnaõpetuse olümpiaadiga. Ülesanded piirkonnavoorus on samad üle riigi. Ajaloos kutsutakse osalema õpilased alates. klassist. 0/0.õppeaastal oli osalejaid põhikooli osas. klassis, teistes põhikooli klassides keskmiselt, gümnaasiumiosas kolmes eri valdkonnas kokku. Põhikooli osas oli esindatud kooli ja gümnaasiumiosas 0 kooli õpilasi. Arvestades, et üleriigilisse vooru pääses 9 õpilast, võivad ajalooõpetajad olla oma tööga igati rahul. Bioloogiaolümpiaadil osalevad õpilased nagu ajalooski alates. klassist. Ülesanded on ühesugused üle riigi. Põhikooli osas on osavõtt küllaltki aktiivne: igas klassis osales keskmiselt õpilast, kokku
0, esindatud oli kooli. Gümnaasiumiosas osavõtu aktiivsus suur ei ole: kolmes gümnaasiumi klassis kokku osales õpilast koolist. Gümnaasiumiõpilaste osalus oli natuke suurem paar-kolm aastat tagasi, kuid on püsinud aastaid -0 lähedal. Üleriigilisele olümpiaadile kutsuti põhikoolist õpilast (kõik saavutasid koha esikümnes) ja gümnaasiumis õpilast, kellest üks sai koha esikümnes. Huvitav, mis võib olla gümnaasiumiõpilaste maakonna bioloogiaolümpiaadist tagasihoidliku osavõtu põhjus? Samas on bioloogia aineolümpiaadil võistlejad Lääne-Virumaale kuulsust toonud palju aastaid järjest ja seda tänu eelkõige nelja gümnaasiumi neljale õpetajale: Mare Hirtentreu, Siret Pung, Rutt Nurk ja Tiina Sirelpuu. 0 9 0 Aineolümpiaadidelosalenud koolide arv 0 0 0 9 9 Põhikoolid Gümnaasiumid põhikoolide olümpiaadil Gümnaasiumid KOKKU Aineolümpiaadidel oslenud koolide arv 0 9 9 9 0 0 0 0 0 0 0 Põhikoolid Gümnaasiumid põhikoolide olümpiaadil Gümnaasiumid KOKKU
ÕPIOSKUSED VENE KEEL(VÕÕRKEEL) VENE K (EMAKEEL) SOOME KEEL SAKSA KEEL MUUSIKA MATEMAATIKA MAJANDUS LOODUSTEADUS LINGVISTIKA KUNST KEEMIA INFORMAATIKA INGLISE KEEL GEOGRAAFIA FÜÜSIKA EMAKEELE UURIMIS EMAKEEL EESTI K (võõrkeelena) BIOLOOGIA AJALUGU Aineolümpiaadidel osalenud õpilased 9 0 9 9 0 0 0 00 0 00 0 0 0 Gümnaasiumiõpilasi Põhikooliõpilasi Üleriigiliselt korraldatakse emakeele olümpiaadi alates. klassist. Ülesanded koostab üleriigiline žürii. 9.-. klassi õpilastel on võimalik pääseda lõppvooru ka uurimistöö koostamisega. Uurimistöö saadetakse otse üleriigilisele žüriile. Käesoleval õppeaastal pääses lõppvooru üks 9. ja üks. klassi õpilane ning kuus. klassi õpilast. Ainult üks õpilane. klassist sai loa osaleda lõppvoorus piirkonnavooru punktisumma alusel. Kõik ülejäänud õpilased pääsesid lõppvooru läbi uurimistöö.. Uurimistööga, mis nõuab võib-olla veel suuremat õpetaja toetust kui tavaline olümpiaadiks valmistumine, tegeleti 0/0. õppeaastal ainult Haljala Gümnaasiumis, Kadrina Keskkoolis ja Rakvere Gümnaasiumis. Maakonnas selgitatakse eraldi parimad välja tavalisel olümpiaadil ja uurimistöös. Kui esikoha uurimistööd selguvad tavaliselt üleriigilise žürii otsusest, siis need tööd, mis üleriigilise žürii poolt kõrvale jäetakse, tuleb läbi lugeda ja reastada maakondlikul komisjonil. Lisaks korraldab maakonna eesti keele õpetajate ainesektsioon emakeele olümpiaadi veel. ja. klassi õpilastele. Kokkuvõttes on eesti keele olümpiaad matemaatika järel nii osavõtvate koolide arvu kui ka õpilaste arvu poolest teisel kohal. Osa võtsid kõigi eesti õppekeelega gümnaasiumi ja 0 põhikooli õpilased. Aastaid on oma õpilased üleriigilise olümpiaadi lõppvooruni aidanud Liivi Heinla ja Külli Heinla, Anneli Särg, Reet Bobõlski, käesoleval õppeaastal Leonoore Meerja. Lääne-Virumaa jaoks on edukaks olümpiaadiks aastaid olnud ka geograafia ja seda eelkõige tänu kolmele õpetajale: Siiri Seljama, Kadri Marksoo ja Eve Kasekamp. Gümnaasiumiosas osalevadki olümpiaadil ainult nende kolme õpetaja õpilased neljast koolist. 0/0. aastal oli neid osalejaid
kokku, igast koolist - õpilast. Raske on uskuda, et ülejäänud kuues gümnaasiumis ei leidu geograafiahuvilisi õpilasi. Karta on, et pigem jääb see õpetajate või nende tahtmise puudumise taha. Geograafiaolümpiaadil osalevad õpilased alates. klassist, kokku osales seekord maakonnas õpilast, keskmiselt õpilast igas klassis. Esindatud koolide arv oli, seejuures kõik gümnaasiumid välja arvatud Tapa VG ja Rakvere EG. Põhikoole oli esindatud. Füüsika olümpiaad ei ole kunagi olnud eriti populaarne. Füüsikaõpetajad, kelle õpilased maakonna olümpiaadil osalevad, jõuab kõik nimetada (sest neid on nii vähe võrreldes teiste ainetega): Ljudmila Sergušina (Tapa G ja Tapa VG), Riina Loorand, Tatjana Tommik (Rakvere G), Toivo Reinsoo, Laura Herm (Rakvere RG,) Liilia Sepp (Haljala G, Rakvere G, Vasta Kool), Tanel Kümmik (Kiltsi PK), Alis Langemets (Kadrina KK). Et füüsikaõpetajaid, kes olümpiaadiga ennast seovad on vähe, ei ole osalevate õpilaste hulk suur - põhikoolist osales õpilast ja gümnaasiumist õpilast. Esindatud oli põhikooli ja kuus gümnaasiumi, neis gümnaasiumiosas ja põhikooliosas. Üks suurema osalusega olümpiaade on ka inglise keele olümpiaad. Üleriigiliselt korraldatakse seda ainult gümnasistidele, kuid Lääne-Virumaa õpetajad on juba aastaid läbi viinud olümpiaadi ka.-9. klassi õpilastele, koostades olümpiaaditöö ise. Käesoleval õppeaastal osales põhikooli osas 0 õpilast ja gümnaasiumis. Gümnaasiumiõpilaste osavõtu poolest ületab inglise keel tublisti kõiki teisi aineolümpiaade (rohkem kui kaks korda rohkem osalejaid kui teisel kohal olevas matemaatikas). Gümnaasiumidest olid esindatud 0 kooli. Üleriigilisele inglise keele olümpiaadile oli võimalik pääseda aga ainult läbi uurimistöö koostamise. Selle tee võtsid ette ainult Kadrina Keskkooli õpilased. Põhikooli õpilaste suurima osavõtuga paistab silma matemaatika olümpiaad. Korraldatakse olümpiaadi alates. klassist: Käesoleval aastal oli osalejaid põhikoolist ja (ehk kõikide) gümnaasiumi põhikooli osast. Kahjuks kahaneb olümpiaadi populaarsus gümnaasiumiosas, kus osalejaid oli kolme klassi kohta ainult 9 ( koolist). Üleriigiliselt korraldatakse matemaatikaolümpiaadi alates. klassist, kuid maakonnas toimub olümpiaad juba alates. klassist. Viimastel aastatel on Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatematemaatika ühendus vastu tulnud maakondade matemaatikaõpetajatele ning tellinud ja koostanud.-. klassi olümpiaaditööd. Varasematel aastatel koostasid tööd maakonna õpetajad ise. Saksa keele olümpiaadil osalevad ainult koolid, kus seda keelt õpetatakse. Ja neid koole on viis. Seda enam rõõmustab, et vaatamata väikesele baasile on tipp kõrgel - üleriigiline.-. koht. Üleriigilist vooru korraldatakse ainult 0.-. klassi õpilastele: algul maakonnas ja seejärel lõppvoor neile, kes on ületanud lävendi. Maakonna saksa keele õpetajate ainesektsioon on aastaid korraldanud olümpiaadi ka põhikooli õpilastele. 0/0. Õppeaastal osales sellel õpilast. Keemia olümpiaad ei saa samuti kiidelda suure populaarsusega, kuid füüsikast on olukord parem. Osalejaid kokku 9 ( põhikoolist, gümnaasiumist). Koolidest oli esindatud kooli.
Soome keele, eesti keel teise keelena ja vene keel emakeelena olümpiaadidel piirkonnavoore ei toimu, vaid olümpiaaditööd saadetakse otse üleriigilisele žüriile. Nende tööde põhjal kutsutakse õpilased olümpiaadi lõppvooru. Majandusolümpiaadist võtsid aastaid osa ainult Rakvere Gümnaasium ja Tamsalu Gümnaasium. Käesoleval aastal lisandusid ka Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Rakvere Reaalgümnaasium. Kuna olümpiaad viiakse läbi arvutiklassis, siis on kohtade arv piiratud. Kui huvi veel suureneks, saaks planeerida olümpiaadi juba kahte ruumi. Auhinnakohti saanud koolide arv ÕPIOSKUSED VENE KEEL(VÕÕRKEEL) TÖÖÕPETUS SAKSA KEEL MUUSIKA MATEMAATIKA KUNST KEEMIA INGLISE KEEL INFORMAATIKA GEOGRAAFIA FÜÜSIKA EMAKEELE UURIMIS EMAKEEL BIOLOOGIA AJALUGU 0 0 0 0 0 0 KOKKU G G-PK PK 9
Üle aasta korraldatakse muusikaolümpiaadi, mis on oma korralduselt teiste ainetega võrreldes omanäoline. Maakonnas põhikooli ja gümnaasiumi parimad saavad õiguse osaleda üleriigilisel olümpiaadil, kus neile antakse kuld-, hõbe- või pronksdiplom. Meie maakonna võitjad pälvisid käesoleval aastal pronksdiplomid. Teist aastat korraldatakse üleriigiliselt kunstiolümpiaadi. Meie maakonna õpilased osalesid sellel esimest korda. Arvestust peetakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Üleriigilisse vooru kutsuti maakonna parimad tingimusel, et koolist osaleb üks õpilane. Nagu artikli I osas kirjas, olid meie kunstiolümpiaadist osavõtjad väga tublid. Põhikooli õpilastele toimuvad veel õpioskuste võistlused. ja. klassile, loodusõpetuse olümpiaad, kodunduse ja käsitöö konkurss ning töö-ja tehnoloogiakonkurss. Kaks viimati nimetatud konkurssi toimuvad üleriigiliselt üle aasta ja käesoleval aastal ei toimunud. III Põhikooli õpilased aineolümpiaadidel Maakonna aineolümpiaadidel osales maakonna 0-st põhikoolist kooli (nende hulgas ka Veltsi Lasteaed-Algkool ja ei osalenud ainult Lahu Algkool ja Vohnja Lasteaed-Algkool) ja gümnaasiumi (Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium ei osale). Neis koolides õpib põhikooli osas riikliku õppekava alusel 09 õpilast, neist õpilast põhikoolides. 0/0. õppeaastal osaleti aineolümpiaadidel kokku põhikooliklassides 0 korral, mis moodustab,% õpilaste arvust. Aineolümpiaadide arv, millest võtsid osa põhikooli õpilased Rakvere G Kadrina KK Tapa G Rakvere RRG Sõmeru PK Väike-Maarja G Tamsalu G Kunda ÜG Vinni-Pajusti G Haljala G Rakke G Vasta PK Uhtna PK Rakvere PK Kiltsi PK Simuna Kool Võsu PK Laekvere PK Lehtse PK Põlula Kool Lasila PK Jäneda PK Tapa VG Salla PK Roela L-PK Rakvere EG Muuga PK Vajangu PK Tudu PK Veltsi LA 9 9 9 0 0 0
Põhikooli õpilastel oli võimalik osaleda aineolümpiaadil, kusjuures gümnaasiumide põhikoolide õpilased osalesid keskmiselt olümpiaadil, põhikoolid olümpiaadil. Tragimad olümpiaadidel osalejad olid Sõmeru Põhikool ( korda), Kadrina Keskkool ja Rakvere Gümnaasium ( korda), Rakvere Reaalgümnaasium ( korda), Tapa Gümnaasium korda. Aineolümpiaadidest osavõtjate arvusid illustreerivad kaks järgnevat diagrammi. Põhikoolide õpilaste osalemine aineolümpiaadidel Võsu Kool Vasta Kool Vajangu PK Uhtna PK Tudu LA-PK Sõmeru PK Simuna Kool Salla PK Rakvere PK Põlula Kool Muuga PK Lehtse Kool Lasila PK Laekvere PK Kiltsi PK Jäneda Kool Roela LA-PK 9 0 0 0 0 0 0 Gümnaasiumide põhikoolide õpilaste osalemine aineolümpiaadidel Väike-Maarja G Vinni-Pajusti G Tapa VG Tapa G Tamsalu G Rakvere RG Rakvere G Rakvere EG Rakke G Kunda ÜG Kadrina KK Haljala G 9 9 0 0 0 0 0 00 0 0
Suurema õpilaste arvuga koolidest osaleb olümpiaadidel samuti rohkem õpilasi. Kui Rakvere Gümnaasiumist osaleti põhikoolide olümpiaadidel kokku korral, siis väike Tudu kool osales ainult ühel korral. Kui võrrelda olümpiaadidel osalemiste kordi kooli õpilaste arvuga, siis tuleks Kiltsi Põhikoolil 00 õpilase kohta osalemisi,; Väike-Maarja Gümnaasiumil 0,; Vinni-Pajusti Gümnaasiumil ; Lehtse Koolil,9; Võsu Koolil, ja Salla Põhikoolil,, Simuna Koolil,; Uhtna Koolil 9, ja Kadrina Keskkoolil,. Osalemiste suhtarvude illustreerimiseks on kaks järgnevat diagrammi Põhikooli õpilaste osalemine aineolümpiaadidel arvestatuna 00 õpilase kohta Võsu Kool Vasta Kool Vajangu PK Uhtna PK Tudu LA-PK Sõmeru PK Simuna Kool Salla PK Rakvere PK Põlula Kool Muuga PK Lehtse Kool Lasila PK Laekvere PK Kiltsi PK Jäneda Kool Roela LA-PK Veltsi LA,0,9 0, 9, 0,0,,0,0, 9,,9,, 0,0,,,9, Gümnaasiumide põhikoolide õpilaste osalemine aineolümpiaadidel arvestatuna 00 õpilase kohta Väike-Maarja G Vinni-Pajusti G Tapa VG Tapa G Tamsalu G Rakvere RG Rakvere G Rakvere EG Rakke G Kunda ÜG Kadrina KK Haljala G,9 9,, 9,,,,9,9,0,, 0,
0-st koolist, kelle õpilased osalesid maakonna põhikoolide aineolümpiaadidel, said vähemalt ühe koha esikolmikus kooli, so %. On rõõmustav, et nende koolide arv, kelle õpilastele VIROL saab saata aukirja.-. koha saavutamise eest maakondlikul aineolümpiaadil, saab suureneda ja on suurenenud just väikeste põhikoolide arvel. Nii on võrreldes eelmise aastaga lisandunud Võsu, Laekvere, Uhtna ja Sõmeru kool. Auhinnakohad jagunesid koolide vahel järgmiselt: Väike-Maarja G Võsu Kool Vinni-Pajusti G Vasta Kool Uhtna PK Tudu LA-PK Tapa G Tamsalu G Sõmeru PK Simuna Kool Roela LA-PK Rakvere RRG Rakvere PK Rakvere G Rakvere EG Rakke G Lehtse Kool Laekvere PK Kunda ÜG Kiltsi PK Kadrina KK Haljala G Auhinnakohtade arv põhikooli olümpiaadidel Põhikooliõpilaste aineolümpiaadidel jäi käesoleval õppeaastal gümnaasiumidest ilma auhinnakohata ainult Tapa Vene Gümnaasium. Kui 0/0. õppeaastal said põhikoolide õpilased auhinnakohta ( põhikooli), siis käesoleval õppeaastal said kooli õpilased kokku auhinnakohta. Seega gümnaasiumide põhikoolide õpilastele jäeti auhinnakohti vähem. Auhinnakohti 00 õpilase kohta põhikoolis Väike-Maarja G Võsu Kool Vinni-Pajusti G Vasta Kool Uhtna PK Tudu LA-PK Tapa G Tamsalu G Sõmeru PK Simuna Kool Roela LA-PK Rakvere RRG Rakvere PK Rakvere G Rakvere EG Rakke G Lehtse Kool Laekvere PK Kunda ÜG Kiltsi PK Kadrina KK Haljala G 0, 0,,0,,0,,,9,,0,0,,,9,,,,00,99,,,
Absoluutarvult oli auhinnakohti kõige rohkem Rakvere Gümnaasiumil, auhinnakohtade arvult 00 õpilase kohta ületavad Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Kadrina Keskkool teisi koole. Vinni kooli auhinnakohta arvestatuna 00 õpilase kohta on, ( eelmisel aastal,) ja Kadrina Keskkoolil,9 (eelmisel aastal,). Rakvere Reaalgümnaasiumil oli auhinnakohti ligilähedaselt sama palju kui eelmisel aastal. Rakvere Gümnaasiumil viie võrra vähem kui mullu ning arvestatuna 00 õpilase kohta on näitaja muutunud,-lt,-le. IV Gümnaasiumi õpilased aineolümpiaadidel Maakonna gümnaasiumis õpib kokku 00 õpilast. Aineolümpiaadidel osaleti 0 korral, mis moodustab õpilaste arvust %, mis näitab, et aineolümpiaadidel osalemine on suhteliselt aktiivne. Erinevaid olümpiaade, millest osa sai võtta, oli. Rakvere Gümnaasium, nagu näitab allolev diagramm, osales kõikidel olümpiaadidel, Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased, Tamsalu ja Kadrina Keskkooli õpilased 0 olümpiaadil. Olümpiaadide arv, millest gümnaasiumiõpilased osa võtsid 0 0 9 Osalenud õpilaste arvud jaotuvad proportsionaalselt osavõetud olümpiaadide arvudega.
Olümpiaadidest osa võtnud gümnaasiumiõpilaste arv Kui võrrelda osalemisi aga osalemisi 00 õpilase kohta, siis võib öelda, et kõige aktiivsemad gümnaasiumi-olümpiaadidel osalejad on Kadrina Keskkool ja Vinni-Pajusti Gümnaasium Gümnaasiumiõpilaste, osalemised 00 õpilase kohta,,9,,,9, 0, 0,,, Auhinnakohad jagunesid koolide vahel järgmiselt
Auhinnakohti gümnaasiumi olümpiaadidel Väike-Maarja Gümnaasium Vinni-Pajusti Gümnaasium Tapa Vene Gümnaasium Tapa Gümnaasium Tamsalu Gümnaasium Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere Gümnaasium Rakke Gümnaasium Kunda Ühisgümnaasium Kadrina Keskkool Haljala Gümnaasium Auhinnakohti 00 õpilase kohta gümnaasiumis Väike-Maarja Gümnaasium Vinni-Pajusti Gümnaasium Tapa Vene Gümnaasium Tapa Gümnaasium Tamsalu Gümnaasium Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere Gümnaasium Rakke Gümnaasium Kunda Ühisgümnaasium Kadrina Keskkool Haljala Gümnaasium,,,,, 9,,0, 0,9,9 0 V Olümpiaaditööde koostamisest ja parandamisest Suurem osa aineolümpiaade korraldatakse tsentraliseeritult saadetud materjalide alusel ja kohapeal jääb ette valmistada ruumid, paljundada olümpiaadimaterjalid, leida võistluse läbiviijad ja tööde parandajad. Kui üleriigiliselt koordineerib aineolümpiaadide läbiviimist Tartu Ülikooli Teaduskool, siis maakonnas on see ülesanne olnud Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnal. Samas tuleb kohe märkida, et osakond on tõepoolest olnud ainult vahendaja, tegelikud korraldajad (sealhulgas kokkuvõtete tegemine ja ärasaatmine) on ikka alati olümpiaadikomisjoni ülesanne. Siinkohal nimetaks ära selle aasta olümpiaadikomisjonide juhid: Harry Laiv, Rutt Nurk, Aime Tops, Kadri Marksoo, Hegi Soosaar, Eve Kangur, Eve Allsoo, Anu Kippel, Raili Veelmaa, Elene Altmäe, Ingela Siniallik, Kalle Lina, Toivo Reinsoo ja Annika Piho, Reet Bobõlski ja Maire Tamm.
Kokkuvõte Paljudel olümpiaadidel väheneb õpilaste vanuse kasvades osavõtt. On selge, et nooremates klassides, kus õpilastel ongi veel vähem teadmisi ja kus neilt ei nõuta väga suurt analüütilise mõtlemise oskust, saab õpilane olümpiaadil maksimumpunktidega võrreldes suhteliselt suure punktisumma. Mida vanema klassiga on tegemist ja kus kasvab vajaminevate teadmiste hulk ning eeldatakse kõrgemal tasemel mõtlemist, saavutab suur osa õpilastest maksimumpunktidega võrreldes üpriski tagasihoidliku tulemuse. Selline olukord võtab mõnikord tahtmise olümpiaadil osaleda nii õpilaselt kui ka õpetajalt. Probleemi on arutatud ka üleriigilistel nõupidamistel, kuid on jäädud vanema astme olümpiaadidel ülesannete raskusastme juurde, mis kindlustaks üle riigi nende õpilaste väljaselgitamise, kes suudavad Eestit rahvusvahelistel võistlustel edukalt esineda. Sellest tulenevalt on ka olümpiaadiülesannete osas mitmeid õppekava väliseid teadmisi ja oskusi. Eelpool kirjeldatusse ei peaks siiski suhtuma negatiivselt ja eitavalt. Selle asemel, et muretseda olümpiaadil saavutatud väikese punktisumma üle, võib tunda rõõmu õppimise protsessist, nautida eelnevate aastate olümpiaadiülesannetest arusaamist, õppida ja areneda ja ikkagi osaleda olümpiaadi piirkonnavoorus. Kooli tasandil lugeda osalemine piirkonnavoorus juba saavutuseks. Arvestada sellega, et iga tavatunnile juurde õpitud teadmine ja oskus, samuti lisaharjutamine, aitavad õpilasel saavutada kõrgemaid tulemusi eksamitel, rahvusvahelistel testidel ja järgmise kooliastme testidel ja eksamitel. Olümpiaadideks valmistumine (rõhutan valmistumine) arendab noort inimest mitme kandi pealt. Kas mitte ei näita seda ka meie koolide riigieksamite keskmised tulemused koolid, kus on rohkem olümpiaadidel osalejaid ja paremad tulemused olümpiaadidel seal on ka paremad riigieksamite ja põhikoolieksamite tulemused. Rõõmu õpilastele ja õpetajatele tööks suurema raskusastmega ülesannete lahendamisel järgmisel õppeaastal! Kokkuvõtte koostas Maaja Valter Mai 0