Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Seotud dokumendid
BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc

Loodusõetuse ainekava 3

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlm

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx

LOODUSÕPETUS põhikoolis

Lisa 4 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/8 Loodusained Sisukord 1. Ainevaldkonna üldalused Ainevaldkonna pädevused

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi

BIOLOOGIA

Microsoft Word - Lisa 4.doc

Projekt Kõik võib olla muusika

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Üldalused 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodustea

Bioloogia - gümnaasium

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl

1. Ainevaldkond Loodusained" 1.1. Loodusteaduslik pädevus Laulasmaa Kooli õppekava lisa 4 LOODUSAINED Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste

Microsoft Word - Bioloogia ainekava

6

Põhikooli riiklik õppekava

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste

6

Õppekava arendus

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused.

LOODUSAINED

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus,

1637m lisa4

Tallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteadlik pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, s

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Microsoft Word - Geograafia_8kl.doc

AINE NIMETUS

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1

Lisa 2

AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusõpetusega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis moodustab loodus

PowerPoint Presentation

Microsoft Word - III_kooliaste_pr.docx

Ajalugu

BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE Ala Põhikool Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava 1. ÜLDALUSED Loodusainetes saa

LOODUSAINETE AINEVALDKOND MARTNA PÕHIKOOLIS Alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli riiklik õppekava ÜLDOSA 1. LOODUSTEADUSLIK PÄDE

Loodusainete ainekava

Kinnitatud dir kk nr 1-6/125 BIOLOOGIA 1..Õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 2) tunneb huv

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Bioloogia Õppeaine: Klass: Tunde nädalas ja õppeaastas: Rakendumine: Koostamise alus: Bioloogia 9.

Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja

Ajalugu

PowerPoint Presentation

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Geograafia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassi

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015

Ainekava

Lüllemäe Põhikooli õppekava lisa 4 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde Bioloogia VII klassis 1 tund nädalas VIII klassis 2 tundi nädalas IX klassis

Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhikooli aine nimetus õppeprotsessi kirjeldus

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

Kostivere Kool Bioloogia ainekava Kostivere

BIOLOOGIA 7

Bioloogia ainekava 7

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Microsoft Word - bioloogia ainekava.docx

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

No Slide Title

Õppekava vormi näidis (alus: TÜ Informaatika bakalaureuseõppekava)

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

BIOLOOGIA ÜLDALUSED Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodus

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL III KOOLIASTE Geograafia Õppeaine: Geograafia Klass: 8. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1 tund nädalas, kokku

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub

8. klass Õppeaine: GEOGRAAFIA ÕPPESISU ÕPITULEMUSED KLIIMA Õpilane Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus: Ilma ja kliimat õppides saavad õpilased ette

Vilistlaste esindajate koosolek

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft Word - VG loodus

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Tallinn

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ARE KOOLI geograafia ainekava Õpetajad Leelo Lusik GEOGRAAFIA 7. klass Õppesisu ja - tegevus 1. KAARDIÕPETUS (18 tundi) Maa kuju ja suurus. Kaartide m

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

AG informaatika ainekava PK

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

4

(Microsoft Word - 4_GEOGRAAFIA AINEKAVA P\325HIKOOLILE.doc)

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

Geograafia ainekava

Loodusõpetuse ainekava 5

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

EVS standardi alusfail

Väljavõte:

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4 Vajalikud ruumid ja vahendid Õpperuum 6-8 rühmatöö ümber laua; tahvelarvutid, tööjuhendid, töölehed Õpperuum 6-8 rühmatöö ümber laua; 8 erinevat õppekomplekti katsete ja iseseisvate tööde läbiviimiseks Kirjeldus Rühmatööd energiasäästliku sõiduki väljatöötamiseks. Loov loodusteaduslik õppeprogramm, mis toetab noorte väärtus-, sotsiaalse-, enesemääratlus-, suhtlus-, matemaatika-, ettevõtlikkus- ja õpipädevuste arengut. Programmis rakendatakse IKT (tahvelarvutid) ning praktilisi katsevahendeid. Õpilane muutub keskkonnateadlikumaks ja tunneb erinevaid energia saamise võimalusi. Käsitletakse järgmisi teemasid: Läänemere elustik muutuvas ajas, Läänemere kalad, hülged ja nende kaitse, õlireostus ja selle likvideerimine, õlireostuse mõju Seoses õppekavaga (saavutatavad pädevused ja õpitulemused) Gümnaasiumi geograafia - I kursus: Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele. 1) toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule; 4. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid 1) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist; Keskkonnakaitse regionaal- ja globaal-probleemid. 2. Ökoloogia 1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega; 2) seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega; 3) hindab antropogeense teguri

lindudele, keskkonnamürgid ja nende mõju elustikule, Läänemere ajalugu, Läänemere selgrootud ja soolsus, linnud ja nende kaitse. Õppepäeval lahendavad õpilased ülesandeid, teevad praktilisi töid, määravad selgroogseid ja selgrootuid loomi. Õppepäeva lõpus on kokkuvõtted ja arutelu. mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda Teod ja karbid looduses ja inimese elus 4 Õpperuum 6 rühmatöö ümber laua; tigude ja karpide kollektsioon, rühmatööks vajalikud objektid, pildiprogrammi esitluse tehnika. Praktilise töö käigus (vaatlused, katsed) tutvuvad õpilased tigude eluviisi, ehituse ja kohastumistega. Räägitakse tigude ja karpide tähtsusest looduses ja suhetest teiste organismidega - pildiesitlus. Täidetakse töölehti. 2. Ökoloogia 1) seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega; 2) hindab antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda; 3. Keskkonnakaitse 1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas; 2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust; 3) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses;

Looduskaitse algab 4 lähedalt Vee-elustik 3 Õpperuum 6-8 rühmatöö ümber laua või Välivaatlus tiigi ääres, koolis, Õppeklassis, kahvad, luubid, vaatlusvannid, alused, pliiatsid, pintsetid, alused, Käsitletakse järgmisi teemasid: looduskaitse Tartu linnas ja maakonnas, teie kooli ja koduümbruse looduskaitsealased andmed Maa-ameti geoportaali andmebaasis ning selle kasutamine, eluta looduse kaitse, taimed ja looduskaitse, selgrootute kaitse (kimalased ja limused), kahepaiksete ja roomajate kaitse, imetajate ja lindude kaitse, kaitsealune säga - Tartu maakonna haruldus, elupaikade mitmekesisus. Õppijate kasutada on sägameeter, binokulaar ja luubid, mõned kaitsealused objektid, erinevad trükised, arvutid ja mängud. Vaadeldakse vee-elustikku ja tutvutakse erinevate veeselgrootute rühmadega ja nende eluviisiga. Aprillist oktoobrini koos väliõppega veekogu ääres. 3. Keskkonnakaitse 1) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust; 2) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses; 3) selgitab Eesti Looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob näiteid; 4) väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinäht 5) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi seisukohti ja õigusakte; 6) analüüsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid; 2.1.3.ja 2.5.

Närilised 3 Loomastiku mitmekesisus Okaspuud 3 Mineraalid ja kivimid 3 3 abimaterjalid, paber, pliiatsid Õppeklassis, näriliste topiste õppekogu, abimaterjalid, alused, paber, pliiatsid Õppeklassis, tegevusjälgede, tigude ja karpide õppekogu, linnuhäälte CD, CD mängija, kaal, binokulaarid, luubid, pintsetid, abimaterjalid, abimaterjalid, alused, paber Õppeklassis ja TÜ botaanikaaias, pargis käbide õppekogu, abimaterjalid, alused, paber, pliiatsid Õppeklassis, koolis, erinevad mineraalide ja kivimite näidised, luubid, abimaterjalid Tutvustatakse Eesti näriliste liike, nende eluviisi ja seost inimesega, õpitakse loomade määramist. Loomastiku erinevate rühmade uurimine, ülesannete lahendamine rühmatööna. Õppekeskkonnad imetajate tegevusjälgede vaatlemiseks, koljude määramiseks ja mõõtmiseks, tigude, karpide ja kahepaiksete tundmaõppimiseks, linnuhäälte äraarvamiseks ja linnunimede otsimiseks. Tutvutakse levinumate Eesti looduslike ja võõramaiste okaspuudega, õpitakse määrama neid käbide ja okaste järgi. Programmi osaks on praktiline õppekäik. Programmi tehakse TÜ botaanikaaias, kuid saab teha ka pargis. Uuritakse mineraale ja kivimeid ning vaadeldakse näidiseid. Binokulaari all vaadatakse kivimeid ja mineraale ning harjutatakse lihtsamate mineraalide määramist töölehe abil. 2.1.3.ja 2.5. 2.1.3.ja 2.5. Maailma metsad. Ökoloogia Õppekavaga seotud pädevused ja õpitulemused ainevaldkond vastavuses p 2.1.3, 2.5, 3.4 Maa kui süsteem. Sissejuhatus. Litosfäär. Õppekavaga seotud 2.1.3.ja 3.3

Elu areng Maal 3 Keskkonnahoidlikud lahendused ehituses 3 Õppeklassis, koolis kivististe näidised, õppekogu, luubid, abimaterjalid Loodusmaja ja sele ehitust kajastav näitus; koolitustuba. Temaatilised tööjuhendid, töölehed ja materjalide näidised. Antakse ülevaade elu tekkest ja arengust Maal ning Eesti geoloogilisest ehitusest ja kivististest. Õpitakse tundma kõiki olulisemaid kivistunud organismide gruppe, harjutatakse praktiliselt kivististe määramist. Sissejuhatus, paaris- ja rühmatööd, väitlus, esitlused. Õpilased omandavad teadmisi säästliku energiakasutusega ehitistest ja inimese tervisele kahjutute materjalide kasutamise võimalustest. Bioevolutsioon.. Maa kui süsteem. Sissejuhatus. Litosfäär Õppekavaga seotud pädevused ja õpitulemused ainevaldkond vastavuses p 2.1.3.ja 2.5, 3.3. ainevaldkond vastavuses p 2.5.2 ja 2.5.3 1) hindab antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda; 2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; 3) väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinähtust; 4) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi seisukohti ja õigusakte; 5) analüüsib kriitiliselt kodaniku aktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid.

Putukad eluviis, tunnused ja määramine II Roomajad Eestis ja maailmas II 3-4 3 õppeklass Vanemuise 46-248 Esitlusvahendid, putukate õppekogu, binokulaarid, pintsetid, alused, paber, tööleht, abimaterjalid Seos õppekavaga (saavutatavad pädevused ja õpitulemused) i õppeklass ja elavnurk Vanemuise 46-248 Tutvustatakse putukate elupaigalist levikut, putuka ehitust, sigimist ja arengut, putukate osa ökosüsteemis. Tutvustatakse putukate süsteemi ja Eestis elavate putukate rühmi. Praktilises osas uuritakse putukate välisehitust, määratakse putukaid seltside määraja abil. Õppeprogrammi käigus õpitakse tundma roomajate mitmekesisust maailmas ja Eestis, erinevaid roomajate rühmi ja liike, nende eluviisi ja tunnuseid. Räägitakse roomajate mürgisusest, kõigusoojasusest, paljunemisest, huvitavatest kohastumistest. Tutvustatakse Eesti madusid ja sisalikke, nende ökoloogiat. Lähemalt vaadeldakse roomajaid TÜ loodusmuuseumi elavnurgas-püütonit, roninastikut, kilpkonni, gekot jt., tehakse rühmatööd 2.1.3. ja p 2.5. ainevaldkond vastavuses p 2.1.3.ja 2.5.