Analüüs online'i

Seotud dokumendid
ARUANDE

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

Kinnitatud EESTI MAAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASESINDUSE VALIMISEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) üliõpilasesinduse (edaspid

Hendrik_Kuusk_Bakalaureusetöö

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Monitooring 2010f

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Jevgeni Ossinovski lõppevast aastast Rekordimees Anti Allas 15 tagasivaadet lõppevale aastale lk 2-3 lk 6-7 lk 4-5 Marju Lauristin: igaüks meist on kõ

Praks 1

Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Reformierakonna koalitsioonilepe Viljandi linna juhtimiseks aastateks Viljandis, 22. aprillil 2

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

lvk04lah.dvi

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Microsoft Word - EHR.docx

VKE definitsioon

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Bakalaureusetöö Eesti elanike immigratsiooni suhtumine erakondliku eelistuse

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

raamat5_2013.pdf

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

PowerPoint Presentation

Pealkiri / Headline

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Pealkiri on selline

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Stenogrammid XII Riigikogu stenogramm IX istungjärk Kolmapäev, 18. veebruar 2015, kell 14:00 Toimetatud 14:00 Istungi rakendamine 1. 14:03 Täitemenetl

Valimiste üheks keskseks teemaks on tõusnud perepoliitika. Peaaegu iga erakond jagab lubadusi, mille sisuks on soov suurendada sündimust ja parandada

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

TARTU KESKLINNA KOOLI ÕPILASKOGU (ÕK) PÕHIMÄÄRUS I peatükk ÜLDSÄTTED Kinnitatud Tartu Kesklinna Kooli direktori a käskkirjaga nr Nim

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Väljaandja: Veriora Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

Projekt Kõik võib olla muusika

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Tööplaan 9. kl õpik

AASTAARUANNE

Stenogrammid XIII Riigikogu stenogramm VIII istungjärk Neljapäev, 13. september 2018, kell 10:00 Toimetatud 10:00 Istungi rakendamine 1. 10:01 Olulise

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

VME_Toimetuleku_piirmäärad

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

Antennide vastastikune takistus

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

PowerPoint Presentation

01_loomade tundmaõppimine

Oktoobrikuu Oma Leht 2013.pdf

Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2007, 58, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

5_Aune_Past

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

Faktileht-1.indd

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Väljaandja: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Akti liik: aruanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2008, 57, 0 Erakonna Isamaa ja Res Publica

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

PowerPoint Presentation

Lisa I_Müra modelleerimine

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

Pealkiri

november 2011 lk 2 Elektrihind ei tohi lõputult tõusta Urve Palo lk 4-5 Saa tuttavaks SDE Hiiumaa piirkonnaga lk 6 Noorsotside kampaania aitab lastel

PR_COD_2am

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

101_biograafiat_z_2016jaan.indd

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Word Pro - diskmatTUND.lwp

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

PowerPointi esitlus

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend

Väljavõte:

Protestihääletamise riskid Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale 3 lisamandaati Mihkel Solvak 1 Kristjan Vassil Abstrakt Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku 16 717 häält valimisliitude, üksikkandidaatide ja väikeerakond EKRE poolt, kellest keegi volikokku ei pääsenud. See oli 7,65% kõikidest kehtivatest häältest. Tartus sai sama seltskond 6 566 häält kumulatiivselt, mis moodustab 16.5% kõikidest häältest, kusjuures kaks valimisliitu said kumbki kolm volikogu kohta. Alljärgnevas analüüsis loome Tallinna linna 2013. aasta valimistulemuse põhjal kontrafaktuaalse olukorra, kus valimisliitude ja ükskikkandidaatide hääled jagame võrdselt Reformierakonna IRL-i ja SDE vahel ning arvutame valimistulemuse ümber. Tulemused näitavad, et kui valimisliitude, üksikkandidaatide ja EKRE asemel oleks valitud ühte kolmest Keskerakonnale vastandunud suurerakonnast, oleks Keskerakond saanud kokku kolm kohta vähem ehk 43 mandaati. Valimisliitude poolt hääletajad peaksid seega hindama, kas nende toetataval jõul on tõenäosus ületada valimiskünnis. Kui jah, siis nende poolt hääletamine on loomulik ja riskivaba tegevus. Kui mitte, siis võivad valimisliitude hääled tuua kaasa riski, et nende arvelt võidab hoopis võimuerakond ehk poliitiline jõud, kelle mõju peaks need hääled just piirama. Tallinna ja Tartu kontrastne näide möödunud valimistelt just seda riski demonstreerib. 24. oktoober 2013 Tartu 1 Lisaküsimused: mihkel.solvak@ut.ee või 7376141

1. Analüüs Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku 16 717 häält valimisliitude, üksikkandidaatide ja väikeerakond EKRE poolt, kellest keegi volikokku ei pääsenud. See oli 7,65% kõikidest kehtivatest häältest. Tartus sai sama seltskond 6566 häält kumulatiivselt, mis moodustab 16.5% kõikidest häältest, kusjuures kaks valimisliitu said kumbki kolm volikogu kohta. Teatud osa nendest häältest olid ilmselt protestihääled suurte erakondade vastu üldiselt ja võimuerakonna vastu spetsiifiliselt. Teatud osa aga kindlasti ka valimisliitude ja EKRE ideede siiraks toetuseks. Mõlemal juhul demonstreerib Tallinna ja Tartu valimistulemuse kontrast hästi valimisliitude poolt hääletamise riski valija poolt vaadatuna. Tallinn oli seekord näide, kus väikeerakondade ja valimisliitude hääled andsid lisakohti võimuerakonnale, ehk tulemus oli igal juhul vastupidine valija motivatsioonile. Tartu oli seekord näide, kus valimisliitude poolt antud hääled andsid tulemuse ning vähendasid võimuerakonna jõudu kohalikus volikogus. Näitlikustamiseks kujutage ette, et valimisliidud Tallinnas ja Tartus said enamuses protestihääli (kuigi seda me tegelikult ei tea) ehk hääli, mis on antud rahulolematusest valitseva võimu vastu. Sellise protesti eesmärk on võimuerakonda karistada, saates hoiatava signaali, et rahulolematuse põhjustega mittetegelemine võib lõppeda kaotusega valimiskastide juures. Selliste motiividega hääletamine on aga riskantne valimistaktika, sest tulemus võib olla vastupidine soovitule. Võimu karistamise asemel võidakse seda hoopis tugevdada, kuna valimisliit ei ületa künnist ja piiratud kohad volikogus jagatakse kitsama seltskonna vahel ümber (Tallinna näide). Riskid ei pruugi aga realiseeruda positiivse stsenaariumi korral ehk signaal jõuab kohale ja protestihääletusena valitud jõud saab volikokku tuletades seal igal istungil suurtele erakondadele meelde, et neile on alternatiive (Tartu näide). Nõustume Silver Meikariga, et erakonnad soodustasid nende riskide realiseerumist. Keskerakond teadis, et valimisliidud mitte ainult ei pruugi lõhestada tema opositsioonile tulevaid hääli, vaid künnise alla jäädes suurendavad osaliselt ka läbi valimissüsteemi eripära nende kohtade saaki. Seepärast soovitati nende poolt mitmel korral anda oma hääl kas väikestele valimisliitudele või EKRE-le. Tallinnas opositsioonis olevad erakonnad soovitasid aga vastupidist ehk hoiatasid stiilis valid valimisliitu, saad Savisaare. Valimisõhtul ütles ka peaminister Ansip, et 2

valimisliitude hääled: jõudsid Keskerakonna häälteks. Kuigi tehniliselt ei liigu Eesti KOV valimissüsteemis kellegi hääled sellisel kujul kellegi teise häälteks, oli peaministri sõnum selge: piiratud mandaatide arvu juures on vähem osapooli, kelle vahel neid jagada ja valimissüsteemi ja häälte jaotuse kombinatsioonina võib teatud olukorrast kasu saada hoopis kõige suurem jõud. Sellisel juhul soodustavad alla valimiskünnist jäänud poliitiliste jõudude poolt antud hääled erakonda, kelle võidust ei ole need hääletajad mingil juhul huvitatud. Nii ka Tallinnas juhtus. Kas ja kui palju see Keskerakonna positsiooni konkreetselt tugevdas, saame hinnata järgmise mõtteeksperimendi alusel. Tallinna volikogu tegelik kohtade jaotus oli järgmine: Keskerakond 46, IRL 16, Reformierakond 9 ja SDE 8 kohta. Milline oleks volikogu kooseis, kui need 7,65% liitudele ja EKRE le antud hääled oleks läinud igas Tallinna valimisringkonnas võrdselt kas IRL i, Reformierakonna või SDE kaukasse? Häälte võrdse jaotumise eeldus ei ole täielikult meelevaldne, sest ratsionaalne valija ei taha, et tema hääl läheks kaotsi, vaid läheks erakonna toetuseks, kelle häältesaak ületab kindlasti valimiskünnise ning saab esindatuse volikogus. Kasutades seda eeldust ning reaalseid valimisandmeid jagame 16 717 häält Tallinna kaheksas valimisringkonnas vastavalt ümber, jättes Keskerakonna häältesaagi samaks. Uuesti arvutame ümber ringkonna- ja kompensatsioonimandaadid. Kasutame Vabariigi Valimiskomisjoni lehel olevaid valimistulemuste andmeid ja Eesti KOV-i valimisseaduses toodud reegleid häälte kohtadeks arvestamisel. Detailsed arvutused selgitustega on leitavad allpool (vt analüüsi 2. osa). Tulemuste erinevused reaalsest Tallinna valimistulemustest on toodud kahes lisatud tabelis. Näeme, et kui valimisliitude, üksikkandidaatide ja EKRE asemel oleks valitud ühte kolmest Keskerakonnale vastandunud suurerakonnast, oleks Keskerakond saanud kokku kolm kohta vähem ehk 43 mandaati (Tabel A). Volikogu 79 koha juures tähendab see juba üsna nappi enamust, kuigi enamust siiski. Tabelitest on näha, et Keskerakond oleks saanud vähem kohti kompensatsioonimandaatide arvelt. IRL oleks võtnud kolm ringkonnamandaati rohkem ja saanud kaks kompensatsioonimandaati, kokku seega ühe koha rohkem. Reformierakond oleks saanud ühe kompensatsioonimandaadi juurde ja Sotsid võtnud kaks ringkonnamandaati rohkem, saanud aga ühe kompensatsioonimandaadi vähem (Tabel B). Seega oleks kõik kolm erakonda ühe koha juurde saanud. Rohkem kohti oleks jaotatud otse Tallinna valimisringkondades. Valimissüsteemi eripära tuleb 3

mängu d Hondti jagajate tõttu kompensatsioonimandaatide jaotamisel, mis soosib antud olukorras suurema häälesaagiga erakonda. Oleks teised erakonnad hääli pisut rohkem saanud, poleks ka suurele makstav preemia kompensatsioonimandaatide näol nii suur olnud, Keskerakond oleks saanud oma 52,65% häälte juures 54,43% kohtadest, mitte aga 58,22% nagu praegu. Tallinna tegeliku tulemuse ja toodud mõtteeksperimendi võrdlemine näitab, kuidas valimiskünnise piirimail balansseeriva jõu poolt hääletamine endaga riske kaasa võib tuua. Riskide realiseerumisel, ehk liidu künnise alla jäämisel, läheb nende hääl esiteks kaotsi ja teiseks suureneb hoopis valimiste võitja boonus ehk tulemus on täpselt vastupidine soovitule. Häälte kuhjamine kolme suurema erakonna peale oleks Keskerakonnale tunduvalt kahjulikum olnud kui lihtsalt ükskõik millise mittekeskerakondliku jõu poolt hääletamine. Positiivse stsenaariumi korral on aga värske jõud sees ja suurerakondadele suurem kompromissivajadus peale surutud. Valimisliitude poolt hääletajad peaksid seega hindama, kas nende toetataval jõul on tõenäosus ületada valimiskünnis. Kui jah, siis nende poolt hääletamine on loomulik ja riskivaba tegevus. Kui mitte, siis võivad valimisliitude hääled tuua kaasa riski, et nende arvelt võidab hoopis võimuerakond ehk poliitiline jõud, kelle mõju peaks need hääled just piirama. Tallinna ja Tartu kontrastne näide möödunud valimistelt just seda riski demonstreerib. 4

Tabel A. Tallinna häälte ja mandaatide jaotus (tegelik ja hüpoteetiline) Hääli Mandaate Mandaatide Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline vahe KESK 115074 (52,65%) 115074 (52,65%) 46 (58,22%) 43 (54,43%) -3 IRL 41900 (19,17%) 47472 16 (20,25%) 17 (21,52%) 1 (21,72%) REF 23163 (10,59) 28735 9 (11,39%) 10 (12,66%) 1 (13,15%) SDE 21694 (9,92) 27266 (12,48%) 8 (10,12%) 9 (11,39%) 1 Tabel B. Tallinna mandaaditüüpide jaotus (tegelik ja hüpoteetiline) Isikumandaadid Ringkonnamandaadid Komp. mandaadid Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline KESK 7 7 25 25 14 11 IRL 3 3 9 12 4 2 REF 1 1 5 5 3 4 SDE 1 1 3 5 4 3 5

2. Kohtade ümberarvutamine Alljärgnevalt loome Tallinna linna 2013. aasta valimistulemuse põhjal kontrafaktuaalse olukorra, kus valimisliitude ja ükskikkandidaatide hääled jagame võrdselt Reformierakonna IRL-i ja SDE vahel. Alustame ülevaatega, milline oli Tallinna tegelik valimistulemus (Tabel 1) ning kuidas jagunesid mandaadid Tallinna volikogus pärast valimisi (Tabel 2). 6

Tabel 1. Tegelik valimistulemus Tallinnas (hääled ja mandaadid) Nimekiri Hääli % R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Mandaate % Eesti Keskerakond 115074 52,65 12361 7569 6022 47852 17732 4413 2258 16867 46 58,22 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 41900 19,17 4195 8579 4682 4200 6071 5971 3003 5199 16 20,25 Eesti Reformierakond 23163 10,59 2543 3084 2432 3064 4096 4026 1718 2200 9 11,39 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 21694 9,92 1669 3526 1628 2760 3349 5300 1078 2384 8 10,12 Vaba Tallinna Kodanik Valimisliit 8785 4,01 1328 1836 722 833 1247 1154 704 961 0 0 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 5950 2,72 360 1115 618 678 1696 716 267 500 0 0 Valimisliit Tallinna Rohelised 1012 0,46 101 174 100 133 184 138 50 132 0 0 Üle-eestiline Valimisliit 437 0,19 30 70 42 56 65 44 17 113 0 0 Valimisliit RODINA 150 0,06 9 0 0 22 0 0 0 119 0 0 Üksikkandidaat 383 0,17 23 51 0 78 110 57 0 64 0 0 KOKKU 218548 100 22619 26004 16246 59676 34550 21819 9095 28539 79 100 Tabel 2. Tegelik valimistulemus Tallinnas (mandaatide jagunemine) Isikumandaate Ringkonnamandaate Komp.mandaate Kokku Eesti Keskerakond 7 25 14 46 Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 3 9 4 16 Eesti Reformierakond 1 5 3 9 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 1 3 4 8 7

Järgmise sammuna jagame väikeste valimisliitude, EKRE ja üksikkandidaatide hääled võrdselt IRL i, Reformierakonna ja SDE vahel igas Tallinna ringkonnas eraldi (Tabel 3). Tabel 3. Valimisliitude, EKRE ja üksikkandidaatide hääled jaotatud kolmeks ringkondade kaupa R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kokku Valimisliitude ja ÜK hääled 1851 3246 1482 1800 3302 2109 1038 1889 16717 Hääled jagatud kolmeks 617 1082 494 600 1100.6 703 346 629.6 Kolmeks jagatud hääled liidame IRL i, Reformierakonna ja SDE häältesaagile igas ringkonnas eraldi, Keskerakonna hääled jäävad samaks (Tabel 4). Tabel 4. Ümberjagatud häälte lisamine Hääled % R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kesk 115074 52.65 12361 7569 6022 47852 17732 4413 2258 16867 IRL 47472.3 21.72 4812 9661 5176 4800 7171.6 6674 3349 5828.6 REF 28735.3 13.15 3160 4166 2926 3664 5196.6 4729 2064 2829.6 SDE 27266.3 12.48 2286 4608 2122 3360 4449.6 6003 1424 3013.6 Kokku 218548 100.00 22619 26004 16246 59676 34550 21819 9095 28539 Lisame ringkonnakvoodi (kehtivad hääled jagatud ringkonnas jagatavate mandaatide arvuga), mis jääb samaks kui reaalse valimistulemuse korral, sest häältearv on igas ringkonnas sama - hääli jagasime ümber vaid ringkonna sees (Tabel 5). Tabel 5. Ringkonnakvoodid R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kvoot 2513.2 2600.4 2030.7 3729.7 3140.9 2424.3 1515.8 2853.9 8

Jagame uue häältearvu kvoodiga, et saada teada kui mitu korda täitis iga erakond ringkonnas lihtkvoodi (Tabel 6). Tabel 6. Ringkonnakvootide täitmine R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kesk 4.92 2.91 2.97 12.83 5.65 1.82 1.49 5.91 IRL 1.91 3.72 2.55 1.29 2.28 2.75 2.21 2.04 REF 1.26 1.60 1.44 0.98 1.65 1.95 1.36 0.99 SDE 0.91 1.77 1.04 0.90 1.42 2.48 0.94 1.06 Isikumandaatide osas huvitab meid nende jagunemine, et hiljem saaksime need lahutada kvoodiületamise arvust igas ringkonnas (Tabel 7). Need on reaalsed valimistulemused, mida muutma ei pea, sest me ei jaganud hääli ümber spetsiifilistele kandidaatidele, vaid kogu erakonnale antud ringkonnas. Tabel 7. Isikumandaatide jagunemine R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kokku Kesk 1 1 1 1 1 2 7 IRL 1 1 1 3 REF 1 1 SDE 1 1 Kokku 12 Lahutame isikumandaatide arvu kvoodiületamise arvust igas ringkonnas vastavalt KOV-i valimisseaduse 56(3) loogikale (Tabel 8). Tabel 8. Ringkonnakvoodi täitmine ilma isikumandaatideta R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kesk 3.92 1.91 1.97 11.83 4.65 1.82 1.49 3.91 IRL 1.91 2.72 1.55 1.29 2.28 1.75 2.21 2.04 REF 1.26 1.60 1.44 0.98 1.65 0.95 1.36 0.99 SDE 0.91 1.77 1.04 0.90 1.42 1.48 0.94 1.06 9

Erakond saab nüüd nii mitu mandaati kui mitu korda on lihtkvoodi täitnud, arvestades maha juba jagatud kohad (Tabel 9). Tabel 9. Saadud ringkonnamandaadid R1 R2 R3 R4 R5 R6 R7 R8 Kokku Kesk 3 1 1 11 4 1 1 3 25 IRL 1 2 1 1 2 1 2 2 12 REF 1 1 1 1 1 5 SDE 1 1 1 1 1 5 Kokku 47 Seega on ringkondades kokku jagatud 12 isikumandaati ja 47 ringkonnamandaati, ehk kokku 59 mandaati. Kuna volikogus on kokku 79 kohta, siis 20 kohta jaotatakse kompensatsioonimandaatide alusel ehk inimeste vahel, kes ei saanud ei isiku-, ega ringkonnamandaati. Selleks leitakse võrdlusarvud, mis on erakondade võidetud häälte summa jagatud d Hondt i jagajaga (1, 2, 3, 4, 5,..., 79) (Tabel 10). Tabel 10. Võrdlusarvude leidmine dhondti jagaja KESK IRL REFORM SDE 1 115074.00 45489.00 26752.00 25283.00 2 57537.00 22744.50 13376.00 12641.50 3 38358.00 15163.00 8917.33 8427.67 4 28768.50 11372.25 6688.00 6320.75 5 23014.80 9097.80 5350.40 5056.60 6 19179.00 7581.50 4458.67 4213.83 7 16439.14 6498.43 3821.71 3611.86 8 14384.25 5686.13 3344.00 3160.38 9 12786.00 5054.33 2972.44 2809.22 10 11507.40 4548.90 2675.20 2528.30 11 10461.27 4135.36 2432.00 2298.45 12 9589.50 3790.75 2229.33 2106.92 13 8851.85 3499.15 2057.85 1944.85 14 8219.57 3249.21 1910.86 1805.93 15 7671.60 3032.60 1783.47 1685.53 16 7192.13 2843.06 1672.00 1580.19 17 6769.06 2675.82 1573.65 1487.24 18 6393.00 2527.17 1486.22 1404.61 19 6056.53 2394.16 1408.00 1330.68 20 5753.70 2274.45 1337.60 1264.15 21 5479.71 2166.14 1273.90 1203.95 10

22 5230.64 2067.68 1216.00 1149.23 23 5003.22 1977.78 1163.13 1099.26 24 4794.75 1895.38 1114.67 1053.46 25 4602.96 1819.56 1070.08 1011.32 26 4425.92 1749.58 1028.92 972.42 27 4262.00 1684.78 990.81 936.41 28 4109.79 1624.61 955.43 902.96 29 3968.07 1568.59 922.48 871.83 30 3835.80 1516.30 891.73 842.77 31 3712.06 1467.39 862.97 815.58 32 3596.06 1421.53 836.00 790.09 33 3487.09 1378.45 810.67 766.15 34 3384.53 1337.91 786.82 743.62 35 3287.83 1299.69 764.34 722.37 36 3196.50 1263.58 743.11 702.31 37 3110.11 1229.43 723.03 683.32 38 3028.26 1197.08 704.00 665.34 39 2950.62 1166.38 685.95 648.28 40 2876.85 1137.23 668.80 632.08 41 2806.68 1109.49 652.49 616.66 42 2739.86 1083.07 636.95 601.98 43 2676.14 1057.88 622.14 587.98 44 2615.32 1033.84 608.00 574.61 45 2557.20 1010.87 594.49 561.84 46 2501.61 988.89 581.57 549.63 47 2448.38 967.85 569.19 537.94 48 2397.38 947.69 557.33 526.73 49 2348.45 928.35 545.96 515.98 50 2301.48 909.78 535.04 505.66 51 2256.35 891.94 524.55 495.75 52 2212.96 874.79 514.46 486.21 53 2171.21 858.28 504.75 477.04 54 2131.00 842.39 495.41 468.20 55 2092.25 827.07 486.40 459.69 56 2054.89 812.30 477.71 451.48 57 2018.84 798.05 469.33 443.56 58 1984.03 784.29 461.24 435.91 59 1950.41 771.00 453.42 428.53 60 1917.90 758.15 445.87 421.38 61 1886.46 745.72 438.56 414.48 62 1856.03 733.69 431.48 407.79 63 1826.57 722.05 424.63 401.32 64 1798.03 710.77 418.00 395.05 65 1770.37 699.83 411.57 388.97 66 1743.55 689.23 405.33 383.08 67 1717.52 678.94 399.28 377.36 68 1692.26 668.96 393.41 371.81 69 1667.74 659.26 387.71 366.42 70 1643.91 649.84 382.17 361.19 11

71 1620.76 640.69 376.79 356.10 72 1598.25 631.79 371.56 351.15 73 1576.36 623.14 366.47 346.34 74 1555.05 614.72 361.51 341.66 75 1534.32 606.52 356.69 337.11 76 1514.13 598.54 352.00 332.67 77 1494.47 590.77 347.43 328.35 78 1475.31 583.19 342.97 324.14 79 1456.63 575.81 338.63 320.04 Võrdlusarvude järjestamisel võetakse igal erakonnal vaid nii mitmes võrdlusarv kui mitu kohta nad juba isiku- või ringkonnamandaadina saanud on. Kesk sai 7 isiku- ja 25 ringkonnamandaati, seega on neil juba 32 kohta olemas ja arvestama hakatakse alates 33 võrdlusarvust (bold formaadis number tabelis 10). IRL sai 3 isiku- ja 12 ringkonnamandaati ehk neil on 15 kohta olemas ja arvestama hakatakse alates 16 võrdlusarvust. Reformil on vastavad numbrid 1 ja 5 kokku 6 ja arvestama hakatakse alates 7 võrdlusarvust. SDE-l 1 ja 5 kokku 6 ja arvestama hakatakse alates 7 võrdlusarvust. Vastavad võrdlusarvud on Tabelis 11 järjestatud ja kuvatud 20 kõige suuremat, sest vaja veel jagada kohad 60-79. Tabel 11. Võrdlusarvud Koht Arv Erakond 60 3821.71 Ref 61 3611.86 SDE 62 3487.09 Kesk 63 3384.53 Kesk 64 3344.00 Ref 65 3287.83 Kesk 66 3196.50 Kesk 67 3160.38 SDE 68 3110.11 Kesk 69 3028.26 Kesk 70 2972.44 Ref 71 2950.62 Kesk 72 2876.85 Kesk 73 2843.06 IRL 74 2809.22 SDE 75 2806.68 Kesk 76 2739.86 Kesk 77 2676.14 Kesk 78 2675.82 IRL 79 2675.20 Ref 12

Saadud kompensatsioonimandaatide jaotus on toodud tabelis 12. Tabel 12. Kompensatsioonimandaatide jagunemine Kompensatsioonimandaadid Kesk 11 IRL 2 REF 4 SDE 3 13

Olles leidnud hüpoteetilise mandaatide jagunemise kõikide mandaaditüüpide lõikes liidame need kokku. Tabel 13 näitab võrdluses kahte olukorda: tegelikku ning hüpoteetilist olukorda, kus valimisliitude, väikeste erakondade ja üksikkandidaatide hääled läksid võrdselt jagunemisele IRL i, Reformierakonna ja sotside vahel. Näeme, et sellises olukorras oleks Keskerakond saanud Tallinna volikogus kolm kohta vähem ja kolm parlamendierakonda igaüks ühe koha rohkem. Tabel 13. Mandaatide jagunemine Isikumandaadid Ringkonnamandaadid Kompensatsioonimandaadid Kokku Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Tegelik Hüpoteetiline Erinevus KESK 7 7 25 25 14 11 46 43-3 IRL 3 3 9 12 4 2 16 17 1 Ref 1 1 5 5 3 4 9 10 1 SDE 1 1 3 5 4 3 8 9 1 14

Lõpuks võime võrrelda kõikide mandaatide jaotust tabelis 14. Keskerakond oleks ikkagi saanud enamuse volikogu kohtadest, kuid see enamus oleks olnud üsna napp. Tabel 14. Mandaatide osakaal volikogus (sulgudes kohtade arv) Tegelik Hüpoteetiline Erinevus KESK 58.22 (46) 54.43 (43) -3.79 (-3) IRL 20.25 (16) 21.52 (17) 1.27 (1) Ref 11.39 (9) 12.66 (10) 1.27 (1) SDE 10.12 (8) 11.39 (9) 1.81 (1) 15