Konsulaarteenistus 2007
Mieux vaut faire que dire * Peadirektori pöördumine Hea lugeja, käesolev raamat on juba traditsiooniks saanud ülevaade välisministeeriumi konsulaarosakonna ning Eesti Vabariigi välisesinduste konsulaartööst. Sedapuhku vaatame üheskoos tagasi aastale 2007 ning piilume ka pisut tulevikku. On hea meel tõdeda, et seda raamatut on alati soojalt tervitatud ning paljud eestimaalased on sellest saanud teadmisi, mis vajalikud välismaale reisimisel või võõrsil viibides. Konsulaarosakond on välisministeeriumi üksusena andnud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates traditsioonidepõhist koolitust kõikidele konsulaarametnikele, kes meie riigi välisesindustes on töötanud ning töötavad praegu. Osakond on alati seisnud selle eest, et eestimaalased, sattudes laia maailma, saaksid kas oma riigi esindusest või välisministeeriumi vahendusel nõu ja abi nii hädaolukorras kui ka rõõmude jagamise hetkil. Praegu on meil Tallinnast lähetatud diplomaatide ning teenistujatega mehitatud konsulaarteenuseid pakkuvaid esindusi maailmas 36, lisaks veel üle saja aukonsulite juhitava esinduse. * Prantsuse vanasõna: Teod räägivad paremini kui sõnad.
Nõnda oleme kaetud enam kui 50 riigis. 2007. aastal alustasid tegevust meie konsulaarkutsega diplomaadid Tbilisis (Georgias), Tel Avivis (Iisraelis) ning Kairos (Egiptuses). Kuid maailm on kahtlemata suurem ning, nagu näitavad viimaste aastate numbrid, meie kaasmaalased reisivad üha enam ning satuvad elama riikidesse, millest kodumaal tihti ei räägitagi. On heameel kinnitada, et koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega saame osutada konsulaarabi ka neis kaugeis paigus, vajatagu seda abi kas siis pisisulide tempude tõttu või mastaapsetes kriisiolukordades, mis on pannud meie kodanikke muretsema üheskoos oleme alati leidnud väljapääsu igast olukorrast. 2007. aastast on rõõmustavaks suursündmuseks kindlasti Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga. Ettevalmistused Schengeni õigusruumiga ühinemiseks viisid Eesti ja veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki hinnatud tulemuseni 21.12.2007, mil kadusid piiriületusformaalsused ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide sisepiiridel. 2008. aasta kevad kaotab dokumentide kontrolli ka Schengeni õigusruumi liikmesriikidevahelistel lendudel reisijatele. On tore märkida, et lisaks meie kaasmaalastele saavutatud suuremale liikumisvabadusele on Eesti nüüd varasemast lähemal ka meie riiki külastada soovijatele, sest ühe Schengeni õigusruumiga liitunud riigi välisesinduse antud viisaga saab väisata ka Eestit. Siin on samas meil veel palju tööd, sest kui riigi külalised soovivad ennekõike Eestisse tulla või kõige sagedamini just Eestimaal käia, peab viisat taotlema just Eesti välisesindusest või siis sellest Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusest, kellega Eestil on vastavad kokkulepped sõlmitud. 2007. aastal jõudis Eesti sellise kokkuleppe sõlmida Ungari Vabariigiga ning tänu sellele lepingule saavad Moldovas elavad inimesed Eestisse sõiduks viisat taotleda Ungari suursaatkonnas. Nimetatud lepingud on Eestil kavas sõlmida kindlasti ka oma lähinaabrite Soome (viisaesindusküsimustes Araabia Ühendemiraatides, Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ning Tuneesias), Läti (Aserbaidžaanis, Kasahstanis ja Usbekistanis) ning paljude teistega, katmaks Eesti huvisid riikides, kus Eestil endal esindust ei ole. Kokkuvõtvalt võime öelda, et 2007. aasta oli teguderohke ning edukas konsulaaraasta, millesse mahtus suur hulk tööalaseid õnnestumisi. Konsulaarteenuste osakaal meie välisesindustes kasvas ning sedavõrd kasvas ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus. Konsulaarosakond ning kõik esindused on võtnud eesmärgiks sellist joont pidada ka 2008. aastal. Konsulaarteenuste laiem, kiirem ja igati mugavam osutamine on märksõnad ka 2008. aastal korraldatavatel konsulaarametnike seminaril aprillis ja aastaringsetel koolitustel, samuti aukonsulite V konverentsil maikuus, sest, nagu öeldud, on Eesti aukonsulite võrk kahtlemata suureks abiks paigus, kus meil karjääridiplomaatidega mehitatud esindusi ei ole. Siinkohal lubage kõigile soovida enam rõõmsamaid ja päikeselisemaid päevi, kus iganes te ka olete kodumaal või võõrsil! Olgu meie esindused välismaal alati Teie abilised ning kaunis Eestimaa Teie südames. Õpime ühiselt tundma teisi ning oleme alati avatud kõikidele sõpradele. Lauri Bambus Konsulaarosakonna peadirektor
Schengeni ühine viisaruum 21. detsembril 2007. a tähistati nii Eestis kui ka Euroopas pidu likult Schengeni ruumi järjekordset laienemist. Schengeni ruumi kuulub nüüdsest 24 täisliikme staatuses riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu territooriumiga. 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidest liitusid Schengeniga üheksa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta. Küpros on otsustanud ühineda alles 2010. aastal. Suurbritannia ja Iirimaa, mis on küll ELi liikmesriigid, osalevad Schengeni koostöös tükati ega ole ühise viisaruumi osalised. 1. jaanuaril ELiga liitunud Bulgaaria ja Rumeenia rakendavad Schengeni acquis d kahe etapiliselt ega ole samuti Schengeni ühise viisaruumi osalised. Samas ei ole Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist. Schengeni maa- ja merepiiridel kaotati kontroll uute liikmesriikide vahel ning uute ja vanade liikmesriikide vahel 21.12.07 kell 00.00 ning õhupiiridel kaotatakse kontroll 30.03.2008. Kontrolli kaotamine õhupiiridel märtsis tähendab seda, et Schengeni-sisestel reisidel ei pea pärast nimetatud kuupäeva enam piirikontrolli läbima. Piirikontroll toimub edaspidi vaid välispiiridel, samas ei tähenda piirikontrollist loobumine seda, et reisi dokumente ei tuleks kaasas kanda. Nende olemasolu võivad kontrollida Schengeni liikmesriigi ametivõimud ning ilma isikut tõendava dokumendita ei ole võimalik pääseda näiteks ka lennuki pardale. Schengeni laienemine on oluline sündmus nii meile kui ka kogu Euroopale, kuna tagab nii Euroopa Liidu kui ka Schengeni riikides legaalselt elavate kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute senisest suurema liikumisvabaduse Schengeni territooriumil. Isikud, kellel on elamisluba mõnes Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks enam viisat, samas Schengeni viisaga on võimalik pärast liitumist külastada ka Eestit. Viisaküsimused on suhteliselt väike osa Schengeni õigustikust, kuid nende tähtsust ei saa alahinnata. Tuleneb ju Schengeni ühise viisaruumi mõistegi just viisadega seonduvast. Schengeni koostöös juhindutakse kahest omavahel tugevasti seotud põhimõttest. Esimene neist on isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis, mis tähendab, et Schengeni riikide vahelistel piiridel ehk sisepiiridel kaotatakse isikute süstemaatiline kontrollimine. Üksikjuhtudel võidakse siiski inimesel paluda oma isikut tõendada ning liikmesriikidele jääb eriolukordades õigus taaskehtestada kindlaksmääratud ajaks piirikontroll, näites olümpiamängude või muude rahvarohkete ürituste perioodil. Teine põhimõte on, et kuna sisepiiridel kontrolli ei toimu, tuleb tugevdada kontrolli välispiiridel. Peaeesmärk on siinjuures tõhustada võitlust rahvusvahelise kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega. Schengeni viisa peab Schengeni riikidesse reisimiseks olema mitmete kolmandate riikide kodanikel. Mis tahes Schengeni riigi väljastatud Schengeni viisa kehtib aga kõigis Schengeni riikides ning annab õiguse viibida Schengeni viisaruumis kuni kolm kuud. Pikemaajaliseks viibimiseks ettenähtud viisad (nn D-liiki viisad) on alati liikmesriikide rahvuslikud viisad.
Schengeni viisaruumiga ühinemiseni väljastas Eesti vaid rahvuslikke viisasid, mis kehtivad nende kehtimisaja lõpuni reisimiseks üksnes Eesti territooriumil. Schengeni viisad, mille on väljastanud enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga nn vanad Schengeni liikmesriigid, kehtivad pärast liitumist ka Eestis. Viisataotlejad, kes andsid oma taotlused sisse alates 21. detsembrist, saavad viisa, millega on võimalik reisida kõigisse Schengeni liikmesriikidesse. Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse. Kui viisataotleja soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda kehtiva korra kohaselt lähimasse Eesti välisesindusse või selle riigi esinduse poole, kellega Eestil on sõlmitud viisaesindusleping. Schengeni põhimõtete kohaselt on võimalik sõlmida Schengeni teiste liikmesriikidega lepinguid viisaesinduse kohta, mis tähendab seda, et isikul on võimalik pöörduda Schengeni viisa saamiseks asjakohase riigi esinduse poole. 21. novembril 2007. a jõustus konsulaarkoostöö kokkulepe Ungariga ning Moldova elanikud saavad 1. jaanuarist 2008 Eestisse reisimiseks taotleda Schengeni viisat Ühtsest Viisakeskusest Chisinaus. Soome on andnud nõusoleku esindada Eestit Araabia Ühendemiraatides, Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ja Tuneesias. Läti on lubanud, et esindab Eestit Aserbaidžaanis, Usbekistanis ja Kasahstanis. Vajalikud lepingud jõustuvad veebruaris 2008 ning edaspidi tuleb viisataotlejatel eelpoolnimetatud riikides pöörduda Schengeni viisa saamiseks Eestit esindava riigi poole. Esinduslepingute sõlmimine jätkub ka teiste riikidega, millest anname konkreetsemalt teada välisministeeriumi kodulehel. Alates 21. detsembrist tõusid meie viisade menetlemise eest võetavad riigilõivud sarnaseks Schengeni ühtse viisalõivuga, mis on 60 eurot. Samuti tõusis D-viisa eest võetav riigilõiv, selle eest tuleb maksta 80 eurot. Alates 21.12.2007 on ühtne tervisekindlustuse piirmäär 469 400 krooni ehk 30 000 eurot. Viisalihtsustuslepingud 1. jaanuarist 2008 jõustusid lisaks 1. juunil 2007 kehtima hakanud ELi-Venemaa vahelisele viisalihtsustuslepinguga sarnased lepingud Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikidega (Albaania, Serbia, Montenegro, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina). Kõigis neis lepingutes on viisatasuks mõningate eranditega kehtestatud 35 eurot. Sellist viisalõivu võetakse nende riikide kodanikelt alates 21.12.2007. EESTI TÜHISTAS 21.12.2007 RIIGILÕIVUST VABASTUSED, mis seni kehtisid ühekordsete ja transiitviisade korral Ukraina, Moldova, Makedoonia ja Gruusia kodanikele. Alates 21.12.2007 peavad Ukraina, Moldova ja Makedoonia kodanikud tasuma viisade eest 35 eurot ja Gruusia kodanikud 60 eurot, kuna Gruusiaga ei ole EL viisalihtsustuslepingut sõlminud.
Viisastatistika Kokku väljastatakse viisasid 33 Eesti välisesinduses. 10. augustil 2005 kirjutasid Eesti ja Soome välisminister alla koostöömemorandumile, mille kohaselt alustas 2005. aasta septembrist Eesti kodanike teenindamist ja Eesti viisade väljastamist ka New Delhis Soome suursaatkonna juures asuv Eesti konsulaardiplomaat. 2007. aasta teisel poolel avas Eesti Vabariik saatkonna Bulgaarias ja Gruusias. 2006. aastal oli vastuvõetud viisataotluste arv 129 255 ning 2007. aastal oli see arv 113 153. Neist ligi 90 000 viisataotlust esitati Venemaal. Jätkuvalt väljastavad enim viisasid Venemaal asuvad Eesti Peterburi peakonsulaat (46 448 taotlust 2007. aastal) ja Moskva suursaatkond (34 288). Järgnevad esindused Kiievis (8 725), Pihkvas (7 283) ja Minskis (4 846). Kasvava töömahuga toimetulemiseks on välisministeerium alates 2004. aastast saatnud turismi tipp-hooaegadel suurema töökoormusega välisesindustesse lisaametnikke ning tänu sellele on lühenenud viisataotlejate järjekorrad ja kasvanud väljastatavate viisade arv. Kuigi viisataotlejate enamiku moodustavad endiselt Venemaalt, Ukrainast ning Valgevenest tulijad, on aasta-aastalt suurenenud viisataotluste menetlemise arv ka mujal esindustes, selline trend jätkus ka 2007. aastal. ELi ühisest viisapoliitikast juhindudes kohaldab Eesti ELi määrust nr (EÜ)539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Seega ei nõuta lisaks ELi, Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemisel viisat ka nimetatud määruse II lisas loetletud riikide kodanikelt, kui nad viibivad Eestis lühiajaliselt ehk poolaasta jooksul kuni kolm kuud. Vt info välisministeeriumi kodulehel http://www.vm.ee/est/kat_432/3788.html. Määruse I lisa nimekirjas loetletud riikide kodanikel peab Eestisse sisenemiseks olema viisa. Eksootilisematest riikidest külastasid 2007. aastal Eestit viisaga näiteks Dominica, Burundi, Burkina Faso, Kambodža, Malawi, Suriname, Vanuatu ja Saalomoni saarte kodanikud. Eespool nimetatud määruse kohaldamisel on oluline järgida vastastikkuse põhimõtet, mille kohaselt peaks ka kõigil ELi kodanikel olema õigus siseneda viisavabade riikide nimekirjas loetletud riikidesse lühiajaliseks viibimiseks viisata. Kahjuks ei toimi vastastikkuse põhimõte veel kõigi riikide suhtes. Seetõttu on hea meel tõdeda, et 2006. aasta lõpul loobus viisanõudest Eesti kodanike suhtes Kanada. USAga peetavateks viisanõude tühistamise läbirääkimisteks on välisministeeriumi ja USA Eesti saatkonna vahel loodud eraldi konsulaartöörühm. Samuti käivad Komisjoni-poolsed läbirääkimised Brasiiliaga kõigi ELi liikmesriikide kodanike viisavabaks reisimiseks.
Riigid, kuhu Eesti kodanikel on õigus siseneda viisata Eesti ELiga ühinemislepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda teiste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani, Tšehhi, Ungari ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Nimetatud riikides on Eesti kodanikel võimalik viibida kuni kolm kuud. NB! Juhul kui Eesti kodanik soovib teise liikmesriiki elama, tööle või õppima asuda või teises liikmesriigis tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole hiljemalt kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Samas juhib välisministeerium tähelepanu asjaolule, et kui Eesti kodanik viibib teises liikmesriigis kauem kui kolm kuud ja ta peab oma viibimise selle riigi pädevas ametiasutuses registreerima, võib ta selleks vajada passi. Täpsemat infot ELi liikmesriikides töötamise kohta leiab EURESi kodulehelt aadressil http://ec.europa.eu/eures/. Viisavaba reisimine väljaspool ELi ja EEA liikmesriike Erinevalt ELi ja EEA liikmesriikidest ning Šveitsi Konföderatsioonist ei saa teiste viisavaba sissesõitu võimaldavate riikide (vt allpool) territooriumile siseneda ID-kaardi alusel, vaid kaasas peab olema Eesti kodaniku pass. Tähelepanu! Reisimiseks allpool nimetatud riikidesse võidakse Teilt piiril küsida lisadokumente. Enne reisile minekut palub välisministeerium kontrollida asjakohase riigi välisministeeriumist või lähimast esindusest riiki sisenemise nõudeid. RIIK Albaania Andorra Anguilla Antigua ja Barbuda Argentina Aruba Barbados Belize Bermuda Boliivia Bosnia ja Hertsegoviina Briti Neitsisaared TINGIMUSED tavapassiga reisijale kuni 90 päeva korraga kuni 30 päeva korraga kuni 90 päeva korraga kuni 28 päeva kuni 30 päeva korraga (edasi-tagasi pilet, hotelli broneering) kuni 30 päeva korraga kuni 90 päeva korraga
Brunei Costa Rica Dominica Ühendus Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador Fidži Grenada Gruusia Guatemala Haiti Hollandi Antillid Honduras Hongkong, Macau Hiina RV erihalduspiirkonnad Horvaatia Iisrael Jaapan Kanada Lõuna-Korea Makedoonia Malaisia Maroko Mauritius Mehhiko Moldova Monaco Montenegro Montserrat Nicaragua Panama Paraguay Peruu San Marino Serbia Singapur St Lucia Svaasimaa Trinidad ja Tobago Tšiili Tuneesia Ukraina Uruguay Uus-Meremaa Venezuela Vatikan kuni 30 päeva (vajalik kehtiv Eesti Vabariigi pass, kehtiv pilet tagasi Eestisse või kolmandasse riiki, piisavalt raha) kuni 21 päeva kuni 30 päeva (turistikaardiga) kuni 90 päeva korraga kuni 90 päeva korraga kuni 90 päeva turismi eesmärgil kuni 90 päeva korraga kuni 30 päeva poole aasta jooksul kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve) kuni 30 päeva korraga kuni 6 kuud aasta jooksul. Kaasas peab olema pass, mis kehtib vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppemist, tagasisõidupilet ja hotellibroneering. Võidakse kontrollida piisava raha olemasolu kuni 90 päeva korraga turismi eesmärgil kuni 90 päeva korraga kuni 30 päeva korraga kuni 30 päeva korraga kuni 60 päeva korraga turismi eesmärgil kuni 30 päeva Eesti turistid, kes sõidavad Tuneesiasse organiseeritud turismigrupi reisiga, on vabastatud viisanõudest. Piisab väljaostetud Tuneesia hotellikohtade ettenäitamisest kuni 90 päeva korraga kuni 90 päeva korraga Turistidele. Riiki sisenemisel tuleb täita DEX-2 Turisti Sisenemise kaart (DEX-2 Tourist Entry Card), mida väljastavad volitatud lennufirmad enne saabumist sihtkohta või saabumisel riiki immigratsiooniametnikud
Viisa olemasolu või viisavaba liikumine ei anna välisriigis töötamise õigust. Pikemaajaliseks reisiks, õppimiseks või töötamiseks tuleb taotleda asjakohase riigi elamis- või tööluba. Täpsema informatsiooni saamiseks palume võtta ühendust huvi pakkuva riigi saatkonnaga. Välisriikide esinduste kontaktid Internetis aadressil http://www.vm.ee/est/kat_126/ Välisministeeriumi kodulehel olev riikide nimekiri, kuhu sõites võib Eesti kodanik viisat taotleda riigi piirilt, ei ole lõplik ja seda täiendatakse lisainformatsiooni saamisel. Vt http://www.vm.ee/est/kat_445/3786.html Töö- ja puhkuseprogramm Austraalia ja Uus-Meremaaga 20. MAIST 2005 JÕUSTUS EESTI JA AUSTRAALIA VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM, mille alusel väljastatakse töötamisõigust garanteerivaid viisasid 18 30aastastele Eesti kodanikele, kes võivad Austraalias viibida kuni aasta. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine, ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kolm kuud. Vt viisainfo http://www.germany.embassy.gov.au/beln/home. Samasisuline, kuni 30aastaste Eesti kodanike reisimist ja töötamist hõlmav leping Uus-Meremaaga jõustus 2. aprillil 2007. aastal. Sellekohane viisainfo www.immigration.govt.nz. Reisiinfo Välisministeeriumi kodulehel Reisiinfo riigiti http://www.vm.ee/est/kat_443/ Viisainfo http://www.vm.ee/est/kat_445/
Konsulaarteenused Eesti konsulaarteenistus osutab väga erinevaid konsulaarteenuseid nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele. Täita tuleb sealhulgas nii notari kui ka migratsiooni- ja sotsiaaltöötaja ülesandeid. Konsul on oma tegevuses ühest küljest seotud Eesti õigusaktides ettenähtud reeglitega ja teisest küljest asukohariigi õiguse, kultuuri ja tavadega. Sestap võib konsuli tegevus paista kodanikule vahel liigselt reglementeeritud ja arusaamatuna. Et kodanik saaks sellist teenust nii siseriiklikult kui ka välismaal Eesti välisesinduses ning tagatud oleks isikute võrdne kohtlemine, on konsulile ette nähtud kindlad toimingud ja sooritused, mida ta ühe või teise konsulaartoimingu puhul peab tegema. Nt tuleb esmakordselt isikut tõendavat dokumenti taotledes tuvastada isik või alaealise lapse puhul tema vanem, taotlejal tuleb esitada taotlemise õigust tõendavad dokumendid ning täita ankeet. Keerulised ning aeganõudvad võivad olla ka küsimused, mis tulenevad Eesti notariaal- või perekonnatoiminguid reguleerivatest õigus aktidest. Ka esmapilgul kõige lihtsamana näiva tõestamistoimingu tegemine on Eesti õigusaktidega rangelt reguleeritud, mistõttu konsul vajab selleks ettevalmistusaega ja eri dokumente tõestamis toimingu taotlejalt. Konsulaarteenistuse üks oluline ülesanne on jälgida, kuidas rahvusvaheliste lepingutega garanteeritud õigused ja kohustused tegelikult realiseeruvad. Selle raames tehakse tihedat koostööd teiste ministeeriumidega, et kujundada Eesti õigussüsteemi nii, et see arvestaks üha enam teiste riikide õiguse ja õiguskultuuriga. Paindlik õigussüsteem võimaldab nii konsulaarteenuste osutamisel kui ka teistes valdkondades enam vastata oma kodanike ootustele nii välisriigis kui ka Eestis. Kuna välisministeeriumi üheks eesmärgiks on kodanikusõbralik ning efektiivne konsulaarteenistus, oli ka 2007. aastal sarnaselt varasemate aastatega üheks märksõnaks konsulaarteenuste kvaliteedi ja kodaniku teenindamise taseme tõstmine. Igal aastal läbib üha uusi välisministeeriumi diplomaate konsulaarkursused, mille lõpus toimub atesteerimine ja konsulaarametnikukutse omistamine. 2007. a lõpuks oli konsulaarametniku kutse 101 diplomaadil ning konsulaarametniku erikutse (st õigust teha ka notariaaltoiminguid) oli neist 31 diplomaadil. Ikka ja jälle tuleb tunnistada, et sageli sõltub konsulaarteenuse osutamine ka teenuse taotleja korrektsusest ja koostöövalmidusest. Alljärgnevalt tutvustame enim osutatavaid konsulaarteenuseid ning anname soovitusi konsuli ja kodaniku vahelise asjaajamise heaks sujumiseks.
Tõendid konsulile teadaolevatest asjaoludest Kui Teil on vaja tõestada välisriigi või Eesti ametiasutuses ühe või teise juriidilise fakti õigsust, konsulteerige selles küsimuses konsuliga. Konsul võib välja anda tõendi näiteks juhul, kui Teil on Eesti dokument, mis on dokumendi tunnistusega (apostille ga) kinnitamata ning Teil on vaja tõendada oma perekonnaseisu, haridust vms. Vaja võib minna ka tõendit selle kohta, et Eesti riik ei keela oma kodanikul välisriigis ettevõtlusega tegeleda või et Tallinn ja Tallin on üks ja sama linn. Lahendused sõltuvad aga alati konkreetse asutuse nõudmistest või asukohariigi eripärast. Enim soovitakse tõendit isiku perekonnaseisu ja abieluvõime kohta. Tõendite väljastamisel tugineb konsul Eesti rahvastikuregistri andmetele. Tõendi väljastamine võib takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Siinkohal ei saa konsul aidata enne, kui isiku andmed on rahvastikuregistris täpsustatud. Andmete muutmine võtab aga aega, mis võib tähendada isegi seda, et kavandatud pulmapidu tuleb edasi lükata. Soovituseks: Hoolitsege õigeaegselt selle eest, et Teie andmed rahvastikuregistris oleks õiged. Juhiseid, kuidas seda teha välisriigis olles, saate nii Eesti konsulilt asukohariigis kui ka välisministeeriumi konsulaarosakonnast. Rahvastikuregistri andmeid saab kodanik kontrollida ise aadressil www.riik.ee/kodanikuportaal või tellida kord aastas kirja teel andmete väljavõtte. 2007. AASTAL VÄLJASTATI 552 TÕENDIT.
Tõestamistoimingud Konsulaarametnikud on üldjuhul volitatud tegema lihtsamaid notariaaltoiminguid, nagu näiteks notariaalset kinnitamist (allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist). 31 konsulaarametnikule on omistatud erikutse, mis tähendab, et neil on õigus lisaks notariaalsele kinnitamisele tõestada tehinguid (volitused, notariaalset tõestamist vajavad avaldused). Viimane eristab Eesti konsulaarteenistust selgelt teiste riikide vastavatest teenistustest, kuna eraõiguse keerukuse tõttu notariaalseid toiminguid välisesindustes üldjuhul ei tehta. Soovituseks: Kui Teil on kavas taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise teenust, soovitame eelnevalt uurida informatsiooni välisministeeriumi kodulehel (http://www.vm.ee) konsulaarteenuste rubriigis, konsulaarosakonnast või Eesti välisesindusest, kas seal töötab erikutsega konsulaarametnik. Kui Te soovite taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise teenust, soovitame selles konsuliga eelnevalt nõu pidada ja ajas kokku leppida. Nii väldite asjatute arusaamatuste tekkimist ja väärtusliku aja kadu. 2007. AASTAL TEHTI 813 TÕESTAMISTOIMINGUT. Allkirja või dokumendi ärakirja ametlik kinnitamine Kui Teil on vaja esitada või edastada Eesti ametiasutusele Eestis välja antud dokumendi ärakiri, võib konsulaarametnik kinnitada ametlikult Eesti dokumendi ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust. Näitena võib tuua: kui seoses Eesti passi taotlemisega on taotlusele vaja lisada Eestis välja antud abielu- või sünnitunnistus; kui seoses pensioni taotlemisega on Pensioniametile vaja esitada dokumendi kinnitatud ärakiri. Allkirja võib ametlikus korras kinnitada näiteks järgmisel juhul: kui tellite Eesti perekonnaseisuasutusest abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi, tuleb tõendi taotlusankeedil Teie allkirja õigsust kinnitada. Dokumendi ärakirja või allkirja ametlik kinnitamine asendab eespool nimetatud juhtumitel notariaalset kinnitamist ja on tasuta. 2007. AASTAL KINNITATI ALLKIRJA VÕI DOKUMENDI ÄRAKIRJA 306 KORRAL.
Avaliku dokumendi legaliseerimine Lihtsustamaks välisriigis välja antud dokumendi tunnustamise protseduuri Eestis ja Eestis välja antud dokumendi tunnustamist välisriigis, ühines Eesti Haagi 1961. aasta välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga. See tähendab, et kui dokument kinnitatakse dokumendi tunnistusega (apostille ga), tunnustatakse seda dokumenti ilma täiendavate formaalsusteta kõigi konventsiooniga ühinenud riikide territooriumitel. Tänaseks kehtib konventsioon 92 riigi territooriumil. Täpse riikide loetelu ja andmed pädevate asutuste kohta leiate aadressil http://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41 Kuid selleks, et kasutada eespool nimetatud konventsiooniga mitte ühinenud riikide (näiteks Kanada) dokumente Eestis ja vastupidi, tuleb dokument legaliseerida. Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avalikul dokumendil allkirja ning vajaduse korral pitseri või templi ehtsust. Selle protseduuri eesmärk on tõendada dokumendi ehtsust teise riigi territooriumil. Nimetatud formaalsuse täitmist nõutakse nii Eestis kui ka välisriikides, välja arvatud riikides, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Need riigid on Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina. Vastavate lepingute kohaselt tunnustatakse Eestis lepingus nimetatud avalikke dokumente, mis on koostatud või tõestatud ühes eespool loetletud riikidest. Eestis välja antud lepingus nimetatud avalikke dokumente tunnustatakse nimetatud riikides täiendavate formaalsusteta, st neis riikides kasutatavat dokumenti ei ole vaja täiendavalt legaliseerida või tunnistusega (apostille ga) kinnitada. Soovituseks: Kui Te olete välisriigis ja Teile väljastatakse välisriigi asutuse dokument (haridust tõendav dokument, sünni-, abielu- või surmatunnistus, kohtuotsus, volitus jne) soovitame selle aegsasti kas legaliseerida või kinnitada dokumendi tunnistusega (apostille ga). Soovitame seda teha isegi siis, kui Teil esialgu polegi plaanis dokumenti teises riigis kasutada. Aastate pärast võib see üsna kulukaks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks osutuda. Näiteks pidi kümme aastat tagasi välisriigis abiellunud paar pärast lapse sündi tõendama Eesti perekonnaseisuasutuses oma abielulisust, et kanda ema ja isa andmed lapse sünnitunnistusele. Seda rõõmsat sündmust aga varjutas välisriigi dokumentidele esitatav legaliseerimise ja dokumendi tunnistusega (apostille ga) kinnitamise nõue. Välisriigiga, kus paar oli abiellunud, ei sidunud neid enam miski. Samuti ei olnud nad arvestanud sellise ettearvamatu aja- ja rahakuluga. Ka ei ole alati sellise asjaajamise positiivne tulemus garanteeritud.
Tähelepanu! Kui Te soovite Eesti notari koostatud volikirja välisriigis kasutada, küsige notari käest notariaalakti originaali ehk volikirja, millel on nii Teie kui ka volitaja allkiri. Tavapäraselt väljastatava volikirja ärakirjaga, kus Teie kui volitaja allkiri puudub, võib Teil välisriigis ette tulla asjatuid arusaamatusi. Kui Te soovite kasutada Eesti haldusdokumenti välisriigis, teavitage oma soovist ka dokumendi väljastajat. Selle teabe andmine võimaldab ametnikul vormistada paber nii, et see vastaks ka rahvusvahelise dokumendisuhtluse nõuetele. See tähendab, et dokumendil peab olema selle välja andnud ametniku nimi, allkiri ja asutuse tempel. 2007. AASTAL LEGALISEERITI EESTI VÄLISESINDUSTES JA VÄLISMINISTEERIUMIS 1347 DOKUMENTI JA APOSTILLE GA KINNITATI VÄLISMINISTEERIUMIS 235 DOKUMENTI. Vaatamata eespool kirjeldatud dokumenditunnustamise süsteemile esineb seoses dokumendi tunnustamisega ka erandeid. Näiteks kui olete välisriigis abielu lahutanud, siis enne 01.05.2004 välisriigis toimunud lahutuse tõendamiseks Eestis ei piisa dokumendi legaliseerimisest või apostille ga kinnitamisest. Siinkohal tuleb nõuetekohaselt kinnitatud välisriigi lahutuseotsusega täiendavalt pöörduda välisriigis toimunud abielulahutuse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtusse. Pärast kohtuotsusega abielulahutuse tunnustamist saab seda fakti tõendada Eesti riigiasutustes, sealhulgas Eesti rahvastikuregistris. Paraku pole harv juhus, kui isik, kes on elanud pikemat aega välisriigis, on Eestis sõlmitud abielu välisriigis lahutanud, kuid Eestis loetakse teda jätkuvalt abielus olevaks. Teatud lihtsustuse neisse suhetesse on toonud Euroopa Liidu liikmesus. See tähendab, et pärast 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriigis lahutatud abielu tõendamiseks piisab nõuetekohaselt kinnitatud dokumendist ning täiendavalt pole Tallinna Linnakohtusse vaja pöörduda. Tähelepanu! Eesti kodanikul lasub kohustus teavitada Eesti rahvastikuregistrit nii välisriigis sõlmitud abielust kui ka abielu lahutusest. Seda võib teha nii Eesti saatkonna kaudu (vt dokumendi edastamine) või postitades nõuetekohaselt kinnitatud otsuse aadressil: Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, Pikk tn 61, Tallinn.
Eesti pass ja isikutunnistus Seoses eelmise põlvkonna Eesti kodaniku passi vahetamisega moodustasid sarnaselt varasemate aasta tega ka 2007. aastal suure osa konsulaarteenustest toimingud Eesti passiga. Passi taotlemine on mugav neile, kellele on pass kord juba väljastatud. Sellistel puhkudel ei pea ette võtma tülikat reisi Eesti välisesindusse, vaid Teil on võimalik passi taotleda otse Kodakondsus- ja Migratsiooniametist posti teel. Ülevaatliku ja täpse informatsiooni passi taotlemise kohta leiate aadressil http://www.pass.ee. Paraku komplitseerivad välisriigis passi taotlemist posti teel riigilõivu tasumisega seonduvad probleemid. Kui Te taotlete passi posti teel, ei ole Teil võimalik riigilõivu passi taotlemise eest tasuda välisesindusele, vaid see tuleb kanda otse Eestisse Rahandusministeeriumi kontole. Juhul kui Teie eest tasuvad riigilõivu Eestis elavad sugulased või head tuttavad, tuleb taotlusele lisada täiendav selgitus, et riigilõiv tasuti Eestis ning märkida riigilõivu tasunud isiku nimi. Tähelepanu! Juhul kui Te taotlete passi välisriigist posti teel ning soovite seda kätte saada välisriigis, palume taotlusele kirjutada oma tegelik aadress või kontaktandmed välisriigis, mitte Eesti aadress. See võimaldab esindusel Teiega kohe ühendust võtta ja informeerida passi esindusse saabumisest. Juhul kui selles riigis, kus Te soovite passi kätte saada, on lisaks Eesti välisesindusele ka Eesti aukonsul, on Teil võimalik pass kätte saada aukonsuli käest. Kui Te olete oma alaealisele lapsele juba kord taotlenud isikut tõendavat dokumenti, võib seda edaspidi teha posti teel. Te ei pea Eesti välisesindusele isiklikult taotlust esitama. Kui Teie lapsele on väljastatud isikut tõendav dokument, siis on tal 15aastaseks saamisel võimalus passi taotleda KMAst posti teel. Selleks ei pea tulema isiklikult Eesti välisesindusse. Kui Te lisate passitaotlusele välisriigis välja antud dokumendi, peab see olema legaliseeritud või kinnitatud dokumendi tunnistusega (apostille ga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Kui passi taotlusele lisatav dokument ei ole eesti, vene või inglise keeles, peab dokument olema tõlgitud. Esmase passi taotlejad peavad taotluse edastamiseks pöörduma isiklikult Eesti välisesindusse. Alates 01.09.2006 on välisesinduse vahendusel võimalik taotleda lisaks passile ka Eesti isikutunnistust. 2007. AASTAL EDASTATI EESTI VÄLISESINDUSTE KAUDU 4662 EESTI KODANIKU PASSI TAOTLUST NING 1250 ISIKUTUNNISTUSE TAOTLUST, VÄLJASTATI 5699 PASSI JA 1817 ISIKUTUNNISTUST.
Dokumentide tellimine Isikul on võimalus Eesti välisesinduste kaudu tellida Eesti ametiasutuste väljastatavaid dokumente (abielu-, sünni-, surma-, abielulahutuse- ja nimemuutmise tunnistusi, tõendeid, Politseiameti karistusregistri teatisi, arhiividokumente: teatisi töötamise, õppimise, koonduslaagris viibimise, omandi olemasolu jms kohta, ning teisi dokumente). Konsulid aitavad meie kodanikke ka vastupidistel juhtumitel, mil vajatakse dokumente välisriigist. Sel juhul tuleb pöörduda välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroosse, kes aitab inimesel dokumendi tellimusküsimustikku täita või vajadusel välja selgitada, millist tõendit täpselt vajatakse. Siitsamast saab tellitud dokumendi hiljem ka kätte. Paraku ei saa alati garanteerida tellimuse täitmist. Mõnedest, eelkõige sõdadest laastatud või tagasihoidlikult arenenud arhiiviasutuste süsteemiga riikidest võib dokumendi saamine võtta aega kuni aasta või soovitud dokument võib koguni saamata jääda. Euroopa riikidest jõuab dokument isikuni üldjuhul kuu aja jooksul. Samas võib teenuse osutamine takerduda ka välisriigi asjaajamisse. Nimelt tuleb välisriigis paljudel juhtudel dokumendi eest tasuda sularahas, teistel juhtudel rahvusvahelise ülekande või krediitkaardiga. Siin saab välisesindus vahendada üksnes asjakohast teavet, kuna dokumendi tellimise teenuse osutamine pole alati võimalik. Tähelepanu! Palume arvestada asjaoluga, et perekonnaseisutunnistus (sünni-, abielu- ja abielulahutuse tunnistus) antakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, samuti tema esindajale. Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele. Dokumendi maksumuse kohta, sõltuvalt tellitavast dokumendist, saab täpsemat informatsiooni Eesti välisesindustest. Dokumendi tellimisel kirjutage taotlusele korrektselt oma kontaktandmed. Tellitud dokumentide saabumisel Eesti välisesindusse võetakse tellijaga ühendust dokumendi tellimistaotlusel näidatud aadressil või telefonil. 2007. AASTAL TELLITI 1140 DOKUMENTI.
Dokumendi edastamine Isikul on võimalus Eesti välisesinduse kaudu taotleda dokumendi edastamist Eesti või välisriigi ametiasutusele, kui välislepinguga pole ette nähtud teistsugust korda. See tähendab, et dokumendi edastamine on avalik teenus, mille käigus on isikul võimalik taotleda dokumendi edastamist ametiasutusele ning ametiasutusel isikule. Juhised, kuidas taotleda dokumendi edastamist välisministeeriumi või välisesinduse kaudu, leiate välisministeeriumi kodulehelt (http://www.vm.ee). Tähelepanu! Kui Te soovite edastada välisriigis välja antud dokumenti Eesti asutusele, et tõendada ühte või teist juriidilist fakti, peab see dokument olema legaliseeritud või kinnitatud dokumendi tunnistuse (apostille ga), kui välisleping ei näe ette teistsugust korda, ning tõlgitud. Kui Te soovite dokumenti edastada välisriigi asutusele, kehtivad Eestis välja antud dokumendile eespool nimetatud nõuded. 2007. AASTAL EDASTATI 2409 DOKUMENTI. Tõlketeenuse osutamine Riigis, kus puudub võimalus teha välisriigis antud dokumendist eestikeelset tõlget ja Eestis antud dokumendist asukohariigikeelset tõlget, osutavad konsulaarametnikud tõlketeenust juhul, kui nad valdavad piisavalt mõlemat keelt. Sageli on konsulaarametniku tõlkeabi ainus lahendus näiteks dokumentide taotlemiseks Eestist. 2007. AASTAL OSUTATI TÕLKETEENUST 314 KORRAL.
Perekonnaseisutoiming välisesinduses Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel sünni- ja surmaakti perekonnaseaduse kohaselt eeldusel, et sünd ja surm ei ole registreeritud asukohariigis. Tänasel päeval vajadus nimetatud teenuse järele peaaegu puudub, sest sünni või surma fakt fikseeritakse asukohariigis üldjuhul alati. Abieluakt koostatakse välisministeeriumi igakordsel nõusolekul ja eeldusel, et see tegevus on asukohariigis lubatud. Konsulaarametnik on eespool nimetatud aktide koostamisel võrdsustatud perekonnaseisuametnikuga. Samas peab arvestama asjaoluga, et diplomaatilise esinduse dokumentide kasutamine on üldjuhul piiratud vaid kahe riigi territooriumiga. See tähendab seda, et kui dokument antakse välja näiteks Oslos Eesti Suursaatkonnas, siis on dokumenti võimalik kasutada Norras pärast selle legaliseerimist Norra Välisministeeriumis ja Eestis (siin kehtib see formaalsusteta). Samas ei pruugi teised riigid seda dokumenti tunnustada. Lisaks eespool nimetatule on mõningatel juhtudel tekkinud takistusi välisesinduses sõlmitud abielu tunnustamisega. Kehtiva rahvusvahelise tava- ja eraõiguse kohaselt loetakse välisesinduses sõlmitud abielu kehtivaks ainult juhul, kui see on lubatud asjassepuutuva välisriigi õiguses või välislepingu või vastastikuse kokkuleppe alusel. Eri riikides on konsulaarametniku pädevus perekonnaseisuametnikuna erinev. Näiteks Soome, Suurbritannia ja veel mõned riigid ei aktsepteeri Eesti konsulaarametniku tegevust abielu registreerijana. 2007. AASTAL TEOSTATI 12 PEREKONNASEISUTOIMINGUT.
Kodakondsusest vabastamine Eesti kodakondsusest loobutakse mitmel põhjusel. Kõige levinuma põhjusena võib siinkohal välja tuua teise riigi kodakondsuse omandamise. Eesti kodakondsusest loobumine on kohustuslik isikutele, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ning soovivad omandada teise riigi kodakondsust. Kodakondsusest loobumiseks välisesinduse kaudu tuleb esitada: vormikohane avaldus. Avalduse võite küsida nii esindusest kui ka leida KMA koduleheküljel http://www.mig.ee; isikut- ja kodakondsust tõendavad dokumendid; tõend (originaal) selle kohta, et taotluse esitaja on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega. Selleks võib olla ka välisriigi kodaniku pass. Tasuda riigilõiv. Kodakondsusest ei vabastata juhul, kui: tagajärjeks on kodakondsusetus (näiteks kui isikul pole uue kodakondsuse saamise kohta garantiikirja); isikul on täitmata kohustus Eesti riigi ees (näiteks on tegemist maksuvõlglasega); isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses. 2007. AASTAL EDASTATI 42 KODAKONDSUSEST VABASTAMISE TAOTLUST. Muud konsulaarteenused Konsulaarametnik teeb konsulaarteenuste raames toiminguid, mis on seotud Eesti laevaga (registreerib konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta, väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente, teostab riiklikku järelevalvet välismaal Eesti riigilipu all sõitvate laevade üle, vahendab Eesti ja välisriigi lennu ja laevaloa taotlusi), annab kätte välismaalase passe, vahendab välisriigi kodanike elamisloataotlusi, edastab Eesti rahvastikuregistrile Eesti kodanike sünni-, surma-, abielu- ja nimevahetuse fakte kajastavaid dokumente. 2007. AASTAL: VÄLJASTATI 3 LIPUTUNNISTUST, VAHENDATI 94 LENNULOA JA 33 LAEVALOA TAOTLUST, VÄLJASTATI 55 VÄLISMAALASE PASSI, EDASTATI AMETIABI KORRAS 29 DOKUMENTI, EDASTATI 1325 ELAMISLOA TAOTLUST NING VÄLJASTATI 1084 ELAMISLUBA.
Konsulaarabi Reisidokumendi kaotus Välismaal viibides saab reisidokumendi (passi või ID-kaardi ehk isikutunnistuse) varguse, kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral taotleda Eesti välisesindusest tagasipöördumisdokumenti. Eesti kodanikele antakse tagasipöördumistunnistus ning Eestis elamisloa alusel elavale isikule, kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, antakse tagasipöördumise luba. Tagasipöördumisdokument väljastatakse üldjuhul kuni kolme tööpäeva jooksul, võimaluse korral taotluse esitamise päeval. Tagasipöördumisdokumendi puhul on vajalik silmas pidada, et see võimaldab vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi sellega jätkata ei saa. Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele saab taotleda tagasipöördumistunnistust sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel. Alates 1. maist 2004 on võimalik riikides, kus puudub Eesti välisesindus, pöörduda reisidokumendi kaotuse või varguse korral Euroopa Liidu ükskõik millise liikmesriigi esindusse, kus väljastatakse ajutine reisidokument (Emergency Travel Document), millega saab koju tagasi pöörduda. Teiste liikmesriikide esindusest saavad Eesti kodanikud abi samal alusel vastava riigi kodanikega, muu hulgas tuleb ka teenustasu maksta samas ulatuses. 2007. AASTAL VÄLJASTASID EUROOPA LIIDU TEISED LIIKMESRIIGID EESTI KODANIKELE AJUTISE REISIDOKUMENDI 17 KORRAL. Tähelepanu! Tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass või ID-kaart on kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pass või ID-kaart tunnistatakse kehtetuks.
Soovituseks: Välismaal olles hoidke pass kindlas kohas. Passi ja ID-kaarti hoidke eraldi. Tehke passi- ja viisalehekülgedest koopiad, see kiirendab asjaajamist olukordades, kus on vaja tõendada asukohariiki sissesõiduloa omamist juhul, kui pass on kadunud või varastatud. Reisile minnes võtke lisaks passile kaasa ka ID-kaart, millega on võimalik Euroopa Liidu liikmesriigist koju tagasi pöörduda juhul, kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks. Registreerige passi vargus politseis, et vältida hilisemaid võimalikke sekeldusi. 2007. AASTAL VÄLJASTATI 647 TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUST JA 60 TAGASIPÖÖRDUMISE LUBA. Saatkonda helistas Eesti kodanik, kellelt oli varastatud nii rahakott kui ka dokumendid. Tal paluti tulla järgmisel päeval saatkonda. Samal päeval helistas saatkonda aga keegi hea inimene, kes pakkus sama Eesti kodaniku dokumente ja rahakotti vaevatasu eest! Järgmise päeva hommikul, enne veel kui Eesti kodanik saatkonda oli jõudnud tulla, helistas too kärsitu hea inimene uuesti ning teatas juba tõredalt, et kas saatkonnal ega inimesel endal ei ole tõesti dokumentide vastu huvi?! Eesti kodanik keeldus pakkujaga ühendust võtmast ning sai saatkonnast tagasipöördumistunnistuse. Rahaline abi Rahalise abi andmisel kehtib hädasolija suhtes eelkõige põhimõte oska ennast ise aidata. Abi osutamisel on oluline, et abivajaja ise oleks koostööaldis ja huvitatud oma probleemidele lahenduse leidmisest. Konsul saab hädasolijat abistada eelkõige ühenduse võtmisel pereliikmete ja/või tuttavatega. Üldjuhul korraldatakse rahalise abi andmine selliselt, et lähedased kannavad välisministeeriumi arveldusarvele (Hansapank a/a 221006104336, viitenumber 700025262) vajaliku summa, mis pärast arvele laekumist makstakse asukohariigi valuutas hädasolijale saatkonnas välja. Samuti on võimalik kasutada rahalise abi saamiseks rahvusvahelisi rahasaatmisteenuseid American Express, Western Union või MoneyGram jt. 2007. AASTAL AIDATI HÄDASOLIJAID RAHALISE ABI SAAMISEL 114 KORRAL.
Õnnetusjuhtumid Paljud konsulaarabi vajanud isikud on tunnistanud, et nad ei osanud enne kartagi, et nendega võib reisil olles midagi juhtuda. Ent nii nagu Eestiski juhtub inimestega õnnetusi, juhtub neid ka võõrsil viibides. Kui kodus on üldjuhul teada, kust kiiresti abi saab, siis välisriigis hoiavad rahulik tegutsemine ja kõne konsulile võimalikud läbielamised enam kontrolli all. Õnnetusjuhtumi või ootamatu haigestumise korral võtab konsul ühendust lähedastega, aitab korraldada infovahetust haigla ja lähedaste vahel ning haige Eestisse toimetamist. Tähelepanu! Haigekassas kindlustatutel on Euroopa Liidus (samuti Islandil, Liechtensteinis ja Norras) liikudes abiks ELi ravikindlustuskaart, mis annab õiguse saada nendes riikides vältimatut arstiabi. Kindlustuskaitse tõendamiseks välisriigis tuleb enne reisile minemist võtta Eesti Haigekassast ELi ravikindlustuskaart. Vältimatut arstiabi osutatakse viibimisriigi seaduste kohaselt. See tähendab, et Eestis kindlustatud inimene peab teises riigis osutatud raviteenuse eest tasuma samas ulatuses, nagu asukohariigi kindlustatu. Tihti ollakse ebameeldivalt üllatunud, kui mõnes riigis tuleb abivajajal kõigepealt ise arved tasuda ja alles seejärel saab esitada ravikulude osalise hüvitamise taotluse. Oluline on teada, et haigekassa haige transpordikulusid ei kata. Soovituseks: Ärge unustage vormistada reisikindlustust. Juhul, kui pole sõlmitud reisikindlustuslepingut, mis hõlmaks haige Eestisse transportimise kulud, tuleb need kulud katta abivajajal ja tema perekonnal. Haigekassa ega välisesindused transpordikulusid ei hüvita. 2007. AASTAL OSUTATI ABI 64 KORRAL ÕNNETUSJUHTUMITES KANNATADA SAANUD VÕI OOTAMATULT HAIGESTUNUD EESTI KODANIKELE. Iirimaal aitas konsul liiklusavariisse sattunud noort neiut. Õnnetuspaigast teadvusetult minema viidud neiule heitis kindlustusfirma ette vale kiirabiga haiglasse sõitmist ning vales haiglas ravi saamist ja nõustus hüvitama vaid osa 13 000 euro suurusest arvest. Konsulil õnnetus kindlustusfirmaga kokkuleppele jõuda, misjärel kodaniku kanda jäi vaid omavastutus pluss mõnisada eurot.
Hilisel õhtutunnil teavitas välisministeeriumi valvesekretär konsulit Itaalias terviseprobleemidega autojuhist. Autojuhi seisundi pärast oli mures tema tööandja. Konsul helistas autojuhile. Telefonile vastas väga vaevatud hääl: mehel olid tugevad valud, kõrge palavik ning ta ei teadnud, kas peab hommikuni vastu. Ütles, et tal on varem olnud infarkt. Konsul andis haigestunule Itaalia hädaabinumbrid. Selgus, et need olid mehel olemas, aga ta ei kavatsegi sinna helistada, sest kardab Itaalias haiglasse sattuda. Samal ajal võttis valvesekretär ühendust Tallinna valvearstidega ning kirjeldas põikpäise juhi haiguse sümptomeid. Arstide hinnangul viitasid need ägedale põletikule. Konsul vestles taas autojuhiga, ent viimane ei olnud ikka veel nõus Itaalia meedikutele helistama. Kuna olukord tundus kriitiliseks muutuvat, otsustas konsul ise arstid kohale kutsuda. Kohalik kiirabibrigaad oli valmis kohe välja sõitma aga kuhu? Autojuhi asukoht oli määratletud järgmiselt: lõuna poolt tulles A21 kiirteel viimane Shelli tankla enne Milanot. Auto kohta oli teada, et see on Eesti numbrimärgiga musta värvi Volvo. Kuna esitatud koordinaadid ei olnud meedikutele piisavad, palus konsul autojuhil oma asukohta täpsemalt määratleda. Mees ei pidanud vajalikuks rohkem täpsustada ja lõpetas telefonikõne. Konsul palus meedikutel olemasolevate koordinaatide järgi siiski üritada parklat leida. Vahepeal sai valvesekretär haige autojuhi tööandjalt teada, kus mees täpselt asub. Info edastati Itaalia meedikutele. Veidi aja pärast selgus, et kiirabi jõudis õigesse kohta, aga eestlase autot ei suutnud nad leida. Taas nõutati tööandjalt täiendavaid vihjeid. Selgus, et auto on küll must, aga selle külge haagitud furgoon valge, peal suur kiri CSM. Konsul edastas ka selle info meedikutebrigaadile, kes palusid konsulil omakorda haigele teatada, et tulgu too autost välja. Kangekaelne patsient oli aga mobiili välja lülitanud! Konsul saatis talle sms-i, aga kindlust, et ta kuuletub, polnud. Pisukese ootamise järel üritas konsul uuesti meest kätte saada. Siis oli tegemist justkui teise inimesega: mehe hääl oli rõõmus ja täis optimismi, kui ta teatas, et meedikud on kohale jõudnud. Kell oli selleks ajaks saanud 3 öösel. Järgmisel hommikul autojuhile helistades selgus, et enesetunne oli tal normaalne ja ta vuras juba Prantsusmaa poole. Juhtub ka nii... Väikebussiga Eestist Prantsusmaale pidutsema sõitma asunud reisiseltskond tegi Saksamaal juhuslikus tanklas peatuse. Üks noorhärra unustati õnnetuseks tanklasse. Kus see täpselt juhtus, ei teadnud ka seltskonna kõige klaarimad inimesed. Kuna pidu oli alanud juba teel Prantsusmaale, jäi ühe mehe mitte bussi tulemine tähelepanuta. Kahjuks olid aga selle isiku riided, pass ja raha antud sõbra hoole alla, kes avastas isiku kadumise 2 3 tundi hiljem, kui oldi juba Saksamaa teises servas. Koos konsuliga püüti noormehe kadumise võimalikku asukohta välja selgitada (kõige täpsem määratlus oli üks bensiinijaam sööklaga ). Konsul soovitas inimestel vaadata oma rahakotti, järsku on alles mõni ostutšekk. Tegevus tekitas palju elevust, aga tulemust ei andnud. Arvestades, et kadunud isik oli soojade riiete, telefoni ja dokumentideta ja et ilm oli külm, oli asi tõsine. Reisiseltskond aga arvas, et kadunud sõbral on ilmselt veidi raha ja sõitsid muudkui edasi sihtpunkti poole. Pärast reisiseltskonna esmast telefonikõnet saadi konsulaarabi büroo kaudu ühendus kaduma läinud isiku vennaga, kes oli nõus kohe rahaliselt aitama. Vend tegi ülekande välisministeeriumi hädaabi arvele, juhuks kui isik iseseisvalt saatkonda kohale peaks jõudma. Samal ajal sai saatkond kõne piirivalvepunktist. Selgus, et otsitav isik kõndis niikaua, kuni jõudis piirile. Konsulil õnnestus piirivalvuriga kokku leppida, et isiku tuvastamiseni hoitakse teda soojas. Kuna ilma reisidokumendita ta reisida ei saanud, palus konsul noormehe sõpra, kes jätkas bussireisi, hättasattunule soojade riiete ja dokumentidega
siiski järele tulla. Konsulil tuli bussiga sõpra kaua veenda, et too pöörduks piirile tagasi. Ülejäänud seltskond jätkas reisi. Appitulejale koostati täpne marsruut. Kulus ligi 24 tundi, enne kui toimus sõprade taaskohtumine. Kuid piirivalvurid olid sõna pidanud, kadunud noormehele oli süüa antud ja teda hoiti soojas. Alaealised ja teovõimetud isikud välismaal Aeg-ajalt juhtub, et seiklushimulised alaealised lähevad laia ilma omapead uitama. Varem või hiljem satuvad täiskasvanud saatjata rändavad alaealised kohaliku politsei huviorbiiti ning neist teavitatakse saatkonda. Konsul võtab viivitamata ühendust alaealise vanematega ning korraldab koostöös lapsevanemate ja vajadusel ka elukohajärgse omavalitsusega lapse Eestisse toimetamise. Konsulaarametnikel tuleb välisriigis abi osutada ka psüühiliselt häiritud isikutele ning isikutele, kes põevad vaimuhaigusi. Ka nende Eestisse toimetamise operatiivsus sõltub suures osas lähedaste ja omavalitsuste koostöövõimest. 2007. AASTAL AITASID KONSULAARAMETNIKUD 20 KORRAL KAASA ALAEALISTE JA TEOVÕIMETUTE ISIKUTE EESTISSE NAASMISEL. Oslos peeti kinni neli isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus äris. Sama päeva hommikul helistas saatkonda kohalik sotsiaaltöötaja, teatades, et nende hoole all on 4aastane Eesti tüdruk, kelle ema on kinni peetud. Sotsiaaltöötaja andis ka Eestis elava vanaema telefoninumbri ja soovis, et laps võimalikult kiiresti Eestisse toimetataks keelebarjääri tõttu oli neil lapsega suhtlemine väga keeruline. Välisministeerium võttis ühendust vanavanematega, kes olid kohe valmis lapsele järele sõitma. Samaks päevaks neil lennukipiletit saada ei õnnestunud. Kaalumisel oli ka Norra sotsiaaltöötajate pakutud variant saata laps koju mõne saatkonna töötaja kaasabil. Et last kiiremini Eestisse saata, otsustati lõpuks tüdruk Norra sotsiaaltöötaja saatel samal õhtul lennukile panna. Konsul informeeris kõigest ka lennujaama piiripunkti ning väike tüdruk jõudis sama päeva hilisõhtul vanavanemate hoole alla. Hispaanias sattus psühhiaatriahaiglasse dokumentideta Eesti kodanik. Enda kohta teatas ta valed isikuandmed, ent väitis, et on Eesti kodanik. Konsulile saadeti lisaks patsiendi foto. Esmasel andmete kontrollimisel selgus, et sellenimelist isikut Eesti rahvastikuregistris ei ole. Kohalikud arstid küsitlesid noormeest ning ta andis ka oma isa andmed. Need osutusid tõesteks ning nende kaudu õnnestus noormehe isik tuvastada. Selgus, et ta on Eestis varasemalt korduvalt ja pikaajaliselt raviasutustes viibinud kodanik. Õnneks oli noormees Haigekassas kindlustatud ja ravikulude hüvitamisega Hispaanias probleeme ei tekkinud. Küll aga oli vaja välja selgitada, kes tasub noormehe Eestisse tagasitoimetamise kulud. Vajas ta ju lisaks lennupiletile ka saatjat, kelle sõidukulud tuleks korvata lähedastel. Noormehe vanemad väitsid, et nende sissetulek on väga väike ning sellist kulutust teha pole kuidagi võimalik. Konsulaarabi büroo pöördus seejärel noormehe elukohajärgsesse omavalitsusse ning viimane nõustus kulud korvama.
Kuriteo ohvrid Välismaal kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikku abistab konsul meditsiinilise ja õigusabi leidmisel, vajaduse korral nõustab kannatanut politseile avalduse esitamisel ning viibib protokolli koostamise juures. 2007. AASTAL OSUTASID KONSULID 35 KORRAL ABI KURITEO OHVRITELE. Soovituseks: Kuna autoõnnetusi ja muid sekeldusi juhtub autoturistidega liigagi tihti, on vastavate soovitustega artikkel lisatud ka välisministeeriumi kodulehele http://www.vm.ee/est/kat_429/5825.html Eesti kodanikul rööviti Leedus talvisel ajal äsja Saksamaalt ostetud sõiduauto Mercedes ja sellega koos ka kõik isiklikud asjad. Isikul oli seljas vaid sviiter ja taskus mobiiltelefon. Varguseskeem oli selline, et sõidukile lavastati kerge otsasõit. Niipea kui juht jättis auto seisma ning läks välja kahjustusi vaatama, tuli eelpool seisma jäänud autost isik, hüppas rooli ning kihutas minema. Meie kodanik jäi lisaks autole ja rahale ilma ka passist ning ID-kaardist. Asjaga tegeles Leedu politsei. Kuna tagasipöördumisetunnistus tuli väljastada väljaspool tööaega, toodi isik konsuli palvel politsei transpordiga saatkonda ja pärast vajalike dokumentide väljastamist sõidutati edasi kohtumispaika Leetu järele tulevate sõpradega. Surmajuhtumid Konsuli jaoks üks emotsionaalselt raskemaid ülesandeid on välismaal surnud Eesti kodaniku pereliikmete teavitamine lähedase inimese surmast. Surmajuhtumite korral aitab konsul lähedastel korraldada formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks. Nii saab konsul varustada kohalikku ametkonda surmatunnistuse välja andmiseks vajalike andmetega, vahendada suhtlemist matusebürooga ning vajadusel väljastada kirstu või urni pitseerimise tõendi. Kehtiva reisikindlustuse korral organiseerib põrmu Eestisse saatmist kindlustusfirma. Sellistel puhkudel on konsulil vaid konsulteeriv roll. Juhul kui reisikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud, saab konsul küll abistada pereliikmeid põrmu Eestisse toomise korraldamisel, kuid kõik sellega seotud kulud tuleb katta omastel. 2007. AASTAL TEAVITATI KONSULAARAMETNIKKE 56 VÄLISRIIGIS SURNUD EESTI KODA- NIKUST. Turismireisil viibiv tütarlaps suri Indias. Kahjuks ei olnud kadunukesel sõlmitud reisikindlustust. Kokkuleppel omastega korraldas konsul põrmu kremeerimise ning Eestisse saatmise ja India võimude väljastatud surmatunnistuse apostille iga kinnitamise. Kõik kremeerimise ja transportimise kulud tuli katta tütarlapse omastel.
Kinnipeetud Eesti kodanikud Konsuli ülesannete hulka kuulub ka välisriigis seadusega pahuksisse läinud Eesti kodanike abistamine. Sagedasim kinnipidamise põhjus on illegaalselt riigis viibimine, kuid on ka raskemaid kuritegusid, nagu röövimised, narkootikumide vedu jms. Kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad protsessuaalsed õigused talle peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde. Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas. Samas on mõned müüdid visad kaduma. Väär on arusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa määrab riikliku kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et konsul tuleb ja vabastab kinnipeetu kohe vanglast. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel. Soovituseks: Nõudke, et Teie kinnipidamisest teavitataks kohe Eesti konsulit. Ärge kirjutage alla dokumentidele, kui Te nende sisust aru ei saa. Asukohariik peab tagama tõlke Teile arusaadavasse keelde. Asukohariigis tohib Teie kaitsjaks olla vaid selle riigi tegutsemislitsentsiga advokaat. Oluline on teada, et teise riigi seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest ning konsul ei saa kedagi vabastada talle määratud karistusest. Tähelepanu! Olge hoolikas ja tasuge välisriigis määratud trahvid, sest enamasti need ei aegu, ning maksmata trahv võib saada takistuseks järgmisel korral riiki sisenemisel. Trahvi tasumata jätmise eest võib teid ähvardada vanglakaristus. Riiki sisenemise keeld on seotud isikuga, mitte dokumendiga. Teadmiseks uue passiga piiriületuse katsetamine juhul, kui teie suhtes on kehtestatud riiki sisenemise keeld, võib lõppeda karmi rahatrahvi või isegi vanglakaristusega.
Välisministeeriumisse helistas naisterahvas, kes kurtis, et tema mees läks Soome tööle, kuid temast pole enam midagi kuulda. Mehe sõpradelt oli naine siiski teada saanud, et sadamas oli toimunud mingi intsident. Konsul pöördus politseisse ning selgus, et kõnesolev meesterahvas on kinni peetud, kuna tal tuvastati auto juhtimisel joove. Peatselt helistas saatkonda ka meeskodanik ise ja rääkis oma täbarast seisust. Oli plaaninud hommikul tööle minna, aga laeval sai alkoholi tarvitatud. Ise arvas, et on hommikul kaine, aga Soome politsei mõõteriistad näitasid midagi muud. Karistuseks määrati 1 kuu vanglat. Mehel oli mure sadamasse jäänud auto pärast, mille pakiruumis oli lisaks ka uus mootorsaag. Meesterahvas muretses auto ja sae turvalisuse pärast ning palus konsulil auto kuidagi ära päästa. Konsul külastas kinnipeetavat eeluurimisvanglas ning sai temalt auto võtmed. Õnneks oli auto sadamas alles. Konsul parkis selle kindlamasse kohta, tõstis sae autost välja ja informeeris ka abikaasat asjade käigust. Meesterahvas on praeguseks vabanenud ning Eestisse tagasi jõudnud. Ungari väikelinna parkimisplatsil sõitis Eesti kodanik sisse teisele autole, põhjustades tollele suuri kahjustusi. Kuna isik oli alkoholijoobes (ligi 3 promilli), paigutati ta kainenema. Saatkond palus politseilt kiirmenetlust. Kohe andis endast saatkonnale märku ka firma, kellele auto ja koorem kuulus ning kes ei suutnud kohaliku politseiga kuidagi ühist keelt leida. Saatkonna vahendusel sai lõpuks firma kõik vajaliku kätte ja maksis juhi eest ka kautsjoni. Nii 2006. kui ka 2007. aastal sagenesid märkimisväärselt juhtumid, mil Eesti kodanikud peeti välisriigis piirikontrolli käigus kinni seoses narkootikumide veoga. Avastati nii allaneelatud kui ka pagasis veetavaid narkootilisi aineid. Enamasti oli tegu noorte inimestega vähemkindlustatud peredest, kellele oli tehtud ahvatlev ettepanek kas kergesti teenida või minna tasuta eksootilisele reisile. 20aastasele noormehele pakkus sõber tulusat töövõimalust ehitajana Prantsusmaal. Prantsusmaal tehti ahvatlev ettepanek sõita kümneks päevaks Ecuadori puhkama. Kõik reisiga seotud kulud tasus kohalik tööandja. Ecuadorist lahkudes palus tööandja kaasa võtta Euroopasse toimetamiseks väike pakike väidetavalt kuldehetega. Pagasikontroll Ecuadori piiril leidis noormehe pagasist suure koguse narkootilist ainet ning noormees vahistati. Eesti kodanikud peeti narkootikumide veos kahtlustatavatena kinni nii Lõuna-Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias. Välisministeeriumile teadaolevalt võib karistusmäär narkootikumide veo eest ulatuda viieteistkümne aastani ning karistust tuleb kanda vanglates (eeskätt Lõuna-Ameerikas, aga ka Aasias), kus nii kliima kui ka olmetingimused erinevad euroopalikest olulisel määral. Ühegi juhtumi puhul pole tööandja ja reisi finantseerija tasunud õigusabi eest ega katnud olmekulusid vanglas. Kõik kulud tuleb kanda kinnipeetul ja tema perekonnal. 2007. AASTAL OSUTATI EESTLASTEST KINNIPEETUTELE ABI 195 KORRAL.
Abi välismaal hättasattunud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu ühises konsulaarkoostöös, mis tähendab muu hulgas seda, et riikides, kus Eestil esindust pole, võivad Eesti kodanikud konsulaarabi saamiseks pöörduda Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole. Samuti on meie esindused valmis abistama Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke. Konsulaarabi osutatakse õnnetuse, surmajuhtumi või haiguse korral, arreteerimise, kinnipidamise või vangistamise korral, kuriteo ohvriks langemise ning dokumentide kaotamise/varastamise korral. Abi osutanud riigi esindusele tuleb maksta teenustasu selle riigi määratud ulatuses. Euroopa Liiduga liitumisest kuni käesoleva ajani pöörduvad Eesti kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole üldjuhul ajutise reisidokumendi saamiseks, ent 2007. aastal sagenesid juhtumid, kui abi anti Eesti kodanikest kinnipeetutele. Endiselt on jõus ka Eesti, Läti ja Leedu vahel 1999. aastal sõlmitud konsulaarkoostöö leping, mis näeb ette vastastikku konsulaarabi osutamist riikides, kus ühel riigil esindust ei ole, teisel aga on. 2007. AASTAL AIDATI EUROOPA LIIDU TEISTE LIIKMESRIIKIDE KODANIKKE 9 KORRAL. TEISTE EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDUSTE POOLT OSUTATI EESTI KODANIKELE 2007. AASTAL ABI KOKKU 24 KORRAL. Soovituseks: Enne reisile asumist tehke kindlaks, kas antud riigis on Eestil välisesindus. Varustage ennast vajalike kontaktandmetega. Eesti esinduse puudumisel selgitage välja Euroopa Liidu muu liikmesriigi esinduse asukoht, selle lahtiolekuajad ja telefoninumbrid. Soome kolleeg Bratislavas andis konsulaarabi büroole teada, et Soome firmas autojuhina töötav Eesti kodanik, kes vedas külmutatud marju, on jäljetult kadunud. Mees leiti lõpuks haiglast. Soome tööandja saatis kohale teise autojuhi, kes juhtimisvõimetu mehe ja sulanud marjad ära tooks. Marjad leiti üles, aga meie mees kadus taas. Pärast teistkordset leidmist pöördusid soomlased uuesti nõu saamiseks välisministeeriumisse. Soome konsuli kinnitusel oli mees rahata. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo palus kiiresti abikaasal raha saata. Pärast rahaülekannet välisministeeriumi arvele maksis Soome konsul summa abivajavale kodanikule välja.
Tööle välisriiki Järjest enam pöördutakse välisministeeriumi konsulaarosakonna ja meie konsulite poole välisesindustes probleemidega, mis on seotud välismaal töötamisega. Sageli on siirdutud välismaale ametisse töö ja tööandja kohta eelnevalt informatsiooni kogumata. Esimese ajalehekuulutuse peale kohvreid pakkides ja välismaale ametisse kiirustades võite end leida üksi võõra riigi lennujaamast ilma töö ja rahata või, halvemal juhul, langeda inimkaubanduse ohvriks. Paljud on usaldanud pimesi tuttavate ja sõprade soovitusi ning kirjutanud töölepingule alla selle sisuga lähemalt tutvumata. Selline kergeusklikkus maksab aga valusasti kätte juhul, kui töötaja välisriigis haigestub või temaga muu õnnetus juhtub. Seetõttu tuleks töölepingu sõlmimisel pöörata erilist tähelepanu punktidele, mis on seotud sotsiaalsete tagatistega. Samuti jäetakse eelnevalt välja selgitamata, kas ja mis tingimustel nõutakse sihtriigis töötamiseks tööluba. Illegaalselt välisriigis töötamisele aga järgneb üldjuhul riigist väljasaatmine ning üsna tihti riiki sisenemise keelu kohaldamine mitmeks aastaks. Paraku ei saa välisministeerium ega ka meie välisesindused petukauba osalisteks langenuil aidata lahendada vaidlusi tööd vahendanud firmaga, näiteks nõutada maksmata jäänud palka või lepingus ettenähtud töö tagamist. Meie esindused saavad aidata petetuid Eestisse tagasipöördumisel, väljastades tagasipöördumise dokumendi, või lähedastega ühenduse võtmisel rahalise abi korraldamiseks. Kui plaanite minna tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, võtke peale passi kaasa ka ID-kaart. Tööloa vormistamisega võib minna mitu kuud ja selle aja jooksul saate reisidokumendina kasutada ID-kaarti. Juhime tähelepanu asjaolule, et tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning pass tunnistatakse kehtetuks. Soovituseks: Kontrollige, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte on seaduslik. Töövahenduse eest tasu küsimine on ebaseaduslik. Ametliku töövahendusteenuse litse nt s i g afi r m a do nfi k s e e r itu d sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Sõlmige võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrollige kõiki detaile, eriti neid punkte, mis käsitlevad töövõtja sotsiaalseid tagatisi. Uurige, millise kindlustuse on tööandja Teile teinud ja kas selle kindlustusega on kaetud kõik Teie tööga kaasnevad võimalikud riskid. Selgitage välja, kas sihtriigis töötamiseks on nõutav tööluba.
Täpsema ülevaate saamiseks, millele välisriiki tööle minnes tuleks eelnevalt tähelepanu pöörata, soovitame tutvuda sotsiaalministeeriumi koduleheküljega alalõigus Tööturg http://www.sm.ee/est/pages/index.html. Tähelepanu! Konsulaarametnik ei saa tegeleda töö vahendamisega ega taotleda kellelegi asukohariigis tööluba. Konsulaarametnik ei saa lahendada vaidlusi tööandjaga ega nõuda välja Teie saamata jäänud töötasu. Konsulaati pöördusid kaks Eesti noormeest, kes palusid abi peavarju leidmisel New Yorgis. Konsul selgitas noormeestele, et peavarju leidmisega konsulaat abistada ei saa, soovitades neil võtta ühendust lähedastega Eestist, et need rahaga toetaksid. Eestist abi saamisega ei olnud probleeme, kuna noormehi oli kohe nõus aitama üks nende sõpradest ning samuti ühe noormehe isa. Pikemalt noormeestega vesteldes selgus, et noored olid tulnud USAsse tööle raamatuid müüma. Tuli välja, et nendega sarnaselt oli sel suvel USAs raamatuid müümas ligi 400 Eesti tudengit. Poiste sõnul värbasid neid tööle eelnevatel aastatel New Yorgis tööl olnud noored, kes iga värvatu pealt endale kasumit teenisid. Poisid olid läbinud Eestis koolituse, kus neile õpetati, kuidas oma võimeid arendada ja elus eesmärke saavutada ning kuidas kiiresti rikkaks saada. Raamatute müümise eesmärgil USAsse saabuvatele noortele ei ole elamispinda tagatud. Igaüks pidi selle endale ise leidma. Sellest, et neil USAsse saabudes ei ole öömaja, informeeritakse noori juba Eestis. Tööd tehakse neli kuud, kuus päeva nädalas, 14 tundi päevas, (moto on, et tööpäev peab algama koputusega esimesele koduuksele kell 7.58 hommikul). Poisid leidsid, et just selletaoline seiklevalt raha teenimine ongi põnev ja paneb neid igatepidi proovile. Noortele tehakse selgeks, et niimoodi õpivad nad taluma pingelisi situatsioone, võtma vastu strateegilisi otsuseid jne. Samal päeval olevat Eesti Majja pöördunud kaks neiut, kes olid samuti raamatuid müünud ning tahtsid enne Eestisse sõitu New Yorki külastada. Paar päeva hiljem aga tuli konsulaati raamatumüüjast noormees, kes Floridas tööl olles oma passi kaotas. Ükski neist noortest mingit raha endale ei teeninud, rahast jätkus vaid neljaks kuuks kohapealseks elamiseks.
Registreerimine Eesti kodanikel on nii Eesti välisesindustes kui ka välisministeeriumis võimalik registreerida enda lühiajaline viibimine välisriigis või enda sealne uus elukoht. Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine on mõeldud eelkõige turistidele, kes lähevad kõrgendatud ohuga piirkonda (kus on sõjaseisukord, terrorismioht vms). Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku registreerimine on mõeldud neile, kes elavad välisriigis (ei viibi seal turistina). Taotlusankeedil olevad püsiva elukoha andmed edastatakse Eesti rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes kannab need registrisse. Korrektsete elukohaandmete olemasolu rahvastikuregistris võimaldab tagada kodanikule õigused, mida riik korraldab rahvastikuregistri andmetele tuginedes. Nii püsivalt kui lühiajaliselt registreerunute antud informatsiooni alusel saame vajadusel olukorras, kus piirkonnas viibivate Eesti kodanike elule või tervisele on karta tõsist ohtu, korraldada operatiivset konsulaarkaitset kas Eesti esinduse või Euroopa Liidu muu liikmesriigi saatkonna kaasabil. Registreerimisankeedid on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil http://www.vm.ee/ Täidetud ankeedi võib saata välisministeeriumile (kas faksiga +372 6377 454 või posti teel aadressile Islandi väljak 1, Tallinn 15049) või asukohariigis asuvale Eesti välisesindusele või aukonsulile. Samuti on võimalik Interneti-põhine registreerimine aadressil http://www.vm.ee/registreerumine/. Soovituseks: Vahel on ka kodustel vaja reisil olijale midagi teatada. Juba enne reisile minekut tasub kokku leppida koduga sidepidamise võimaluses. 2007. AASTAL REGISTREERITI KOKKU 5609 VÄLISRIIGIS VIIBIVA EESTI KODANIKU ANDMED.
Reisimine kriisipiirkonda Plaanides sõitu riikidesse, kus võivad toimuda rahvarahutused või relvastatud konfliktid või puhkeda epideemiad või kus on ebastabiilsed ilmastikutingimused, tuleb arvestada võimalike riskidega ning sellega, et reisitakse omal riisikol. Enne reisile asumist tuleks hoolega läbi mõelda, kas võetav risk on õigustatud ning millised võivad olla sellise seikluse tagajärjed. Sihtriigi kohta tuleks hankida võimalikult palju teavet, et saada adekvaatne pilt võimalikest ohtudest. Kindlasti tuleb sõlmida reisikindlustusleping. Tähelepanelik tuleks olla liikumisel rahvarikastes kohtades, turistide hulgas populaarsetes ostu- ja meelelahutuskeskustes, samuti religioossetes kogunemispaikades. Eriti ettevaatlik tuleb olla välismaalaste seas tuntud ööklubides, baarides ja restoranides, mis on sageli olnud terrorirünnakute sihtmärgiks. Samuti on soovitav mitte külastada kohti, mida ei hõlma politsei-, sõjaväe- ega muude julgeolekuüksuste valve. Soovituseks: Enne reisile asumist sõlmige kindlasti reisikindlustusleping. Välisministeerium ega välisesindused ei tasu haigla- ega transpordiarveid. Täitke registreerimisankeet ja edastage see välisministeeriumi konsulaarosakonda, et konsulaarteenistusel oleksid olemas nii Teie kui Teie lähedaste kontaktandmed. Reisimisel nakkushaiguste riskipiirkonda viige ennast kurssi, millistesse haigustesse on sihtriigis oht nakatuda ning tehke ära vajalikud kaitsesüstid. Sihtriigis järgige kohalike pädevate ametiasutuste soovitusi ja teateid nii turvalisuse kui epidemioloogilise olukorra kohta riigis.
Konsulaarmissioonid Vastavalt konsulaarseadusele võib konsulaarametnik asukohariigi välisministeeriumi nõusolekul osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi välisriigis, kus Eestil välisesindus puudub. Lühiajaline konsulaarmissioon tugineb rahvusvahelises praktikas konsulaarsuhete Viini konventsioonile. Konsulaarmissioone lähetatakse riikidesse, kus Eesti Vabariigil välisesindusi ei ole, kuid esineb põhjendatud vajadus konsulaartoimingute, peamiselt Eesti kodaniku passi taotluste edastamise järele, arvestades asjaoluga, et aukonsulite pädevus ei võimalda mitmeid konsulaartoiminguid sooritada. Nimetatud asjaolust tingituna korraldatakse missioone eeskätt riikidesse, kus on suur Eesti kodanike kogukond. Konsulaarmissioonidega alustati 2005. aastal: toimusid lühiajalised lähetused Brasiiliasse, Austraaliasse ning Venezuelasse, 2006. aastal toimusid konsulaarmissioonid Argentinasse, Austraaliasse ning Uus-Meremaale ja Brasiiliasse, 2007. aastal Austraaliasse. 11.07 13.08.2007 Austraalias Info konsulaarmissiooni aja ning kutsekonsuli osutatavate teenuste kohta oli eelnevalt üleval nii Austraalia eestlaste kodulehel kui ka välisministeeriumi kodulehel, asjaomane teade ilmus ka Austraalia eestlaste nädalalehes Meie Kodu. Aukonsulite kogutud informatsiooni põhjal sai kindlaks määratud ka need linnad, kus oli kõige rohkem taotlejaid ning mida seekordne missioon hõlmas: Sydney, Melbourne, Hobart ja Brisbane. Kutsekonsul võttis missiooni käigus vastu 119 passitaotlust (Sydneys 63, Melbourne is 27, Hobartis 8, Brisbane is 21), väljastas 4 passi, teostas 24 ametlikku kinnitust ning 3 tõestamistoimingut, edastas 3 dokumendi tellimise taotlust ning võttis vastu 1 elamisloa taotluse. Aukonsulid Konsulaarteenistuses on kutsekonsulite kõrval märkimisväärne osa ka Eesti Vabariigi aukonsulite tegevusel. Aukonsulid on asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soovivad oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ja asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka muudes elutähtsates valdkondades. Eesti aukonsulite taust on kirev, paljud neist on tegevad äris ettevõtjate ja nõustajatena, lisaks haridussfääris, õigusalal või kultuuri valdkonnas. Aukonsulid ei saa oma töö eest Eesti riigilt tasu. Arvestades eestlaste reisi- ja seiklushimuga, on äärmiselt oluline, et Eesti kodanikud saaksid abi ja nõu ka nendes maailma riikides, kus Eestil diplomaatilisi esindusi pole, ning et abivajaja ei peaks abi saamiseks läbima pikki vahemaid. Selleks toimubki järjepidev aukonsulite võrgustiku väljaarendamine. Tänu Eesti aukonsulite ülemaailmsele võrgustikule oleme esindatud sellistes kaugemates regioonides nagu Kagu-Aasia, Austraalia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika kokku on ametis 103 aukonsulit 50 riigis (seisuga 1. jaanuar 2008).
2007. aastal avati neli aukonsuli juhitavat konsulaarasutust: Prantsusmaal (Lille), Ameerika Ühendriikides (Seattle), Soome Vabariigis (Tampere) ja Itaalia Vabariigis (Cagliari). Tegevuse lõpetasid aukonsul Jordaania Hašimiidi Kuningriigis ja aukonsul Argentiinas. 2008. aastal ootavad avamist aukonsuli juhitavad konsulaarasutused Tuneesia Vabariigis (Tunis), Austraalia Ühenduses (Perth), Uus-Meremaal (Wellington), Brasiilias (Rio de Janeiro) ja Taani Kuningriigis (Klaksvik). Lisaks on 2007. aastal menetlusse võetud aukonsuli kandidaadid Itaalias, Soomes, Kasahstanis, Singapuris, Tais, Prantsusmaal, Keenias, USAs, Leedus, Jordaanias, Namiibias, Hollandis, Hispaanias, Aserbaidžaanis. Enamalt jaolt on aukonsuliteks välisriigi kodanikud, kes on väga hästi kursis Eesti eluoluga regulaarselt toimub aukonsulite ja välisministeeriumi vahel infovahetus ning lisaks korraldab välisministeerium paariaastase intervalliga aukonsulite konverentse, mille eesmärgis on Eesti olulisemate ühiskonna ja majanduspoliitiliste arengute tutvustamine. Järgmine aukonsulite konverents on kavas korraldada 2008. aasta kevadel. Konsulaarseadusest tulenevalt on aukonsuli peamised ülesanded: osutada konsulaarabi ja teatud konsulaarteenuseid ning kaitsta Eesti kodanike ja juriidiliste isikute õigusi ja seaduslikke huve; jälgida konsulaarpiirkonna poliitilist, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu; Eesti tutvustamine ja suhete loomine ja arendamine konsulaarpiirkonna ametiasutuste ja -isikutega. Levinumad aukonsulite teostatavad konsulaartoimingud on passide ja tagasipöördumisdokumentide väljastamine, dokumentide edastamine ja tellimine ning konsulaarabi osutamine hädasolijaile. Valimised 2007. aastal viisid välisesindused läbi Riigikogu valimisi. Välisriigis on õigus hääletada alaliselt välisriigis elavatel ja seal ajutistelt viibivatel Eesti kodanikel. Hääletada sai kirja teel või vahetult välisesinduses kokku 38 punktis üle maailma. Elektroonilise hääletamise võimalust pakkus 33 välisesindust. Riigikogu saadikuid valis esindustes kokku 3349 kodanikku, nendest 719 kirja teel ja 2568 esindustes. E-hääletamas käis esindustes 62 kodanikku. Enim oli valijaid Torontos (727), Helsingis (453), Stockholmis (297), Brüsselis (285), Sydneys (219) ja Washingtonis (133).
Eesti diplomaatilised ja konsulaaresindused (seisuga jaanuar 2008) AMEERIKA ÜHENDRIIGID Suursaatkond Washingtonis Tel (1 202) 588 01 01 e-mail: Emb.Washington@mfa.ee http://www.estemb.org Peakonsulaat New Yorgis Tel (1 212) 883 06 36 e-mail: nyconsulate@nyc.estemb.org http://www.nyc.estemb.org Aukonsul Los Angelesis Tel (1 818) 340 5766 e-mail: j.treiman@att.net Aukonsul Chicagos Tel (1 312) 595 25 26 e-mail: karen.gavin@bbdoch.com Aukonsul Portsmouthis Tel (1 603) 433 0929 e-mail: irjacilluffo@aol.com Aukonsul Seattles Tel (206) 310 2153 e-mail: paulr@scs-ref.com ARMEENIA Aukonsul Jerevanis Tel (374 10) 263973, (374 10) 220138 e-mail: aries@arminco.com, info@conference.am AUSTRAALIA Aupeakonsul Sydneys Tel (61 2) 98 10 74 68 e-mail: estconsyd@bigpond.com Aukonsul Tasmaanias Tel (61 3) 6229 17 05 e-mail: consul@estonia.com.au AUSTRIA Suursaatkond Viinis Tel (43 1) 50 377 61 11 e-mail: Embassy.Vienna@mfa.ee http://www.estemb.at Aupeakonsul Salzburgis Tel (43 662) 84 84 96 e-mail: henn-jueri.uibopuu@sbg.ac.at Aukonsul Viinis Tel (43 1) 503 08 08 e-mail: rainer@henn-holding.at BELGIA Suursaatkond Brüsselis Tel (32 2) 779 07 55 e-mail: Embassy.Bruemb@mfa.ee http://www.estemb.be Aukonsul Antwerpenis Tel (32) 322 24 002, Mob. (32) 473 92 73 51 e-mail: antoine.vuylsteke@lin.vlaanderen.be Aukonsul La Louvière is Tel (32) 64 541 247, Mob. (32) 476 492 315 e-mail: vanb@swing.be BRASIILIA Aupeakonsul São Paulos Tel (55 11) 3759 3800/ 3759 3899 e-mail: jsaukas@cimcorp.com.br Aukonsul Santoses Tel (55 13) 32 31 48 86 e-mail: estoniabras@hotmail.com BULGAARIA Suursaatkond Sofias Tel (359) 2 937 9900 e-mail: Embassy.Sofia@mfa.ee Aukonsul Sofias Tel (359) 2 986 16 61, 981 3711 e-mail: tm-group@bol.bg COSTA RICA Aukonsul San Josés Tel/faks (506) 259 30 94 e-mail: siirak@racsa.co.cr DOMINIKAANI VABARIIK Aukonsul Santo Domingos Tel (1 809) 385 2839 e-mail: consulestonia@yahoo.com ECUADOR Aukonsul Quitos Tel (593 2) 29 86 666 e-mail: gromero@law.com.ec EGIPTUS Erimissioon Kairos Tel (20) 2 /2728 9216 e-mail: embassy.cairo@mfa.ee FILIPIINID Aupeakonsul Manilas Tel (632) 832 32 83, 832 32 95 e-mail: jnpena@mydestiny.net Aukonsul Olongapos Tel (632) 832 32 83, 832 32 95 e-mail: jnpena@mydestiny.net GRUUSIA Suursaatkond Tbilisis Tel (995) 32 365 122 e-mail: Embassy.Tbilisi@mfa.ee HIINA Suursaatkond Pekingis Tel (86 10) 64 63 79 13 e-mail: embassy.beijing@mfa.ee Aukonsul Macaus Tel (853) 33 22 66 e-mail: liustech@macau.ctm.net HISPAANIA Suursaatkond Madridis Tel (34 91) 426 16 71 e-mail: Embassy.Madrid@mfa.ee http://www.estemb.es Aukonsul Barcelonas Tel (34 93) 416 00 11, 237 15 95 e-mail: baltic@sefes.es Aukonsul Sevillas Tel (34 95) 408 10 60 e-mail: fff@grupotecnologica.com HOLLAND Suursaatkond Haagis Tel (31 70) 302 90 50 e-mail: embassy.haag@mfa.ee Aupeakonsul Amsterdamis Tel (31 20) 316 54 40 e-mail: karin.vangroenigen@roadair.com Aukonsul Rotterdamis Tel (31 10) 231 06 39, Mob (31) 622 20 96 93 e-mail: jan.brouwer@downstream.nl IIRIMAA Suursaatkond Dublinis Tel (353 1) 219 67 30 e-mail: embassy.dublin@mfa.ee http://www.estemb.ie
IISRAEL Erimissioon Tel Avivis Tel (972) 3 754 0735 e-mail: embassy.telaviv@mfa.ee INDIA Eesti konsul New Delhis Tel (91 11) 414 97 500 e-mail: consulate.newdelhi@mfa.ee http://www.delhi.vm.ee Aukonsul New Delhis Tel (91 11) 295 523 70/71 e-mail: anika@airtelbroadband.in Aukonsul Mumbais Tel (91 22) 65768803 / 65768806 / 65768809 e-mail: khush2002@vsnl.com; sungop@gmail.com ISLAND Aupeakonsul Reykjavíkis Tel (354) 511 11 11 e-mail: jon@jarl.is ITAALIA Suursaatkond Roomas Tel (39 06) 844 07 510 e-mail saatkond@estemb.it http://www.estemb.it Aukonsul Torinos Tel (39 011) 81 71 307 e-mail: consolatoestone@studioboidi.it Aukonsul Firenzes Tel (39 055) 588 313, 580 955 e-mail: info@consolatoestonia.it http://www.consolatoestonia.it Aukonsul Genovas Tel (39 010) 24 64 317 e-mail: estoniaconsulate@hugotrumpy.it Aukonsul Napolis Tel (39 081) 55 14 510 e-mail: studio-forte@libero.it Aukonsul Milanos Tel (39 02) 5832 5411 e-mail: consolatoestonia@barranco.it JAAPAN Suursaatkond Tokios Tel (813) 54 12 72 81 e-mail: Embassy.Tokyo@mfa.ee http://www.estemb.or.jp KANADA Suursaatkond Ottawas Tel (1 613) 789 42 22 e-mail: embassy.ottawa@mfa.ee http://www.estemb.ca Aukonsul Torontos Tel (1 416) 461 07 64 e-mail: consul@heinsooinsurance.ca Aukonsul Vancouveris Tel (1 604) 408 26 73 e-mail: Estonia@discoverycapital.com Aukonsul Montrealis Tel (1 514) 397 7441 e-post: mforget@mtl.fasken.com KREEKA Suursaatkond Ateenas Tel (30 210) 74 75 660 e-mail: embassy.athens@mfa.ee http://www.estemb.gr Aukonsul Pireuses Tel (302310) 26 07 07 e-mail: evep@pcci.gr Aukonsul Thessalonikis Tel (30 2310) 260707, 260709 e-mail: florina@otenet.gr Aukonsul Patrases Tel (30 210) 891 9514 e-mail: esanta@superfast.com KÜPROS Aukonsul Nikosias Tel (357 22) 55 50 00 e-mail: estoniaconsulate@cytanet.com.cy e-mail: George.Loizou@cy.pwc.com LEEDU Suursaatkond Vilniuses Tel (370 5) 278 02 00 e-mail: Embassy.Vilnius@mfa.ee http://www.estemb.lt LIIBANON Aukonsul Beirutis Tel (961 4) 41 54 18, 91 68 68 e-mail: kamouh@free.fr LUKSEMBURG Aukonsul Luxembourgis Tel (352) 26 26 02 02 e-mail: lexthiel@cmdnet.lu LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK Aukonsul Kaplinnas Tel (27 21) 913 38 50 e-mail: jrknipe@iafrica.com Aukonsul Johannesburgis Tel (27) 82 550 63 63 e-mail: estonia@mweb.co.za LÄTI Suursaatkond Riias Tel (371) 678 12 020, 678 12 026 e-mail: Embassy.Riga@mfa.ee http://www.estemb.lv MALTA Aukonsul Sliemas Tel (356) 21 378 888, 21 343 790 e-mail: info@oswaldarrigoltd.com, imports@kryptonchemists.com, oswald@maltanet.net MAROKO Aukonsul Casablancas Tel (212 22) 26 96 05 e-mail: abk@wanadoo.net.ma MEHHIKO Aukonsul Bosques de las Lomas Tel (52 55) 52 80 80 80, 91 38 80 73, 52 82 02 46 e-mail: claude@lfm.edu.mx MOLDOVA Aukonsul Chişinăus Tel (373) 22 75 84 73 e-mail: eesti_consul@olexpo.md MONACO Aukonsul Monte Carlos Tel (377) 93 50 08 58 e-mail: mauroserra@exel-monaco.com http://www.exel-monaco.com/
NORRA Suursaatkond Oslos Tel (47) 22 54 00 70 e-mail: Embassy.Oslo@mfa.ee http://www.estemb.no Aukonsul Trondheimis Tel (47) 73 80 21 50 e-mail: trond.brekke@bbrekke.no Aukonsul Bergenis Tel (47) 55 21 54 00 e-mail: tor.oystein.enge@eurojuris.no Aukonsul Tromsøs Tel (47) 77 60 35 00, 68 31 37 e-mail: per.kongsnes@bedriftskompetanse.no Aukonsul Stavangeris Tel (47) 51 63 50 00 e-mail: malthus@malthus.no PAKISTAN Aukonsul Islamabadis Tel (92 51) 287 66 03 e-mail: malik137@comsats.net.pk POOLA Suursaatkond Varssavis Tel (48 22) 88 11 810 e-mail: Embassy.Varssavi@mfa.ee http://www.estemb.pl Aukonsul Szczecinis Tel (48 91) 812 3820 e-mail: rkornecki@kornecki-stankiewicz.pl Aukonsul Poznańis Tel (48 604) 558 899, (48 61) 886 28 40 e-mail:konsulat@wsus.poznan.pl Aukonsul Krakowis Tel (48 12) 4291210 e-mail: piotr.paluch@kppm.pl PORTUGAL Suursaatkond Lissabonis Tel (351) 21 319 41 50 e-mai: embest@embest.pt http://www.embest.pt Aukonsul Portos Tel (351) 22 340 25 00 e-mail: mario.ferreira@douroazul.com Aukonsul Taviras Tel (351) 281 321 779 e-mail: consuladoestoniaalgarve@yahoo.com PRANTSUSMAA Suursaatkond Pariisis Tel (33 1) 56 62 22 00 e-mail: estonie@mfa.ee http://www.est-emb.fr Aukonsul Toulouse is Tel (33 5) 61 70 08 45 e-mail: hberdoy@wanadoo.fr Aukonsul Lyonis Tel (33 4) 78 57 42 20 e-mail: Estonia.Lyon.France@aol.com Aukonsul Nancys Tel (33 3) 83 40 24 00 e-mail:l.charbonnier@avocatline.com Aukonsul Lille is Tel ((33 3) 20 52 02 36 e-mail: consulatestonie@orange.fr ROOTSI Suursaatkond Stockholmis Tel (46 8) 54 51 22 82 e-mail: info@estemb.se http://www.estemb.se Aukonsul Visbys Tel (46 498) 21 88 93 e-mail: veljo@swipnet.se Aukonsul Malmös Tel (46 40) 23 60 10, 24 37 80 e-mail: lars.soderstrom@forenadebil.se, estlands.konsulat.malmo@telia.com Aukonsul Karlskronas Tel (46 455) 824 90 e-mail: info@advokatfirmanwerner.se, lars.werner@advokatfirmanwerner.se Aukonsul Eskilstunas Tel (46 16) 132092 e-mail: harriet@lagebo.se Aukonsul Göteborgis Tel (46 31) 604 960 e-mail: estconsulate@viab.se SAKSAMAA Suursaatkond Berliinis Tel (49 30) 254 606 00, 254 606 11 e-mail: Embassy.Berlin@mfa.ee http://www.estemb.de Aukonsul Hamburgis Tel (49 40) 450 40 26 e-mail: estland@foni.net Aukonsul Düsseldorfis Tel (49 211) 432 237 e-mail: estonianconsulate@metallnrw.de Aukonsul Kielis Tel (49 43) 151 323 e-mail: estkonsulat@hsh-nordbank.com Aukonsul Stuttgartis Tel (49 71) 4130 82 02 e-mail: Konsulat.Estland@t-online.de Aukonsul Münchenis Tel (49 89) 46 23 14 30 e-mail: estonianconsulate.bayern@klmunich.de SOOME Suursaatkond Helsingis Tel (358 9) 622 02 60 e-mail: Embassy.Helsinki@mfa.ee http://www.estemb.fi Aukonsul Oulus Tel (358 10) 588 66 00, 55 86 639 e-mail: jyrki.ristiluoma@pohjola.fi Aukonsul Turus Tel (358 2) 251 6140 e-mail: rector@utu.fi, keijo.virtanen@utu.fi Aukonsul Nylandis Tel (358 40) 51 65 459 e-mail: Marianne.Blomqvist@kolumbus.fi SUURBRITANNIA Suursaatkond Londonis Tel (44 20) 7589 34 28 e-mail: Embassy.London@mfa.ee http://www.estonia.gov.uk Aukonsul Cheltenhamis Tel (44 1242) 22 44 33 e-mail: jpb@bpe.co.uk, john.beevor@bpe.co.uk Aukonsul Šotimaal, Paisleys Tel (44 141) 889 5113 e-mail: iain.lawson27@ntlworld.com Aukonsul Walesis Tel (44 18) 74 611 777 e-mail: rogerjones.battle@btinternet.com
ŠVEITS Aukonsul Zürichis Tel (41 1) 926 88 37 e-mail: estland@bluewin.ch TAANI Suursaatkond Kopenhaagenis Tel (45) 39 46 30 70 e-mail: Embassy.Copenhagen@mfa.ee http://www.estemb.dk Aukonsul Århusis Tel (45) 70 10 05 55 e-mail: sk@f-t.dk Aukonsul Holsteinborgis Tel (45) 55 459 005 e-mail: holstein@holsteinborg.dk Aukonsul Rønnes Tel (45) 56 93 15 00 e-mail: mail@bhstrans.dk Aukonsul Odenses Tel (45) 66 14 47 14 e-mail: ihk-odense-fyn@mail.tele.dk TAI Aukonsul Bangkokis Tel (662) 690 3779 e-mail: consul@estonia.or.th www.estonia.or.th TŠEHHI Suursaatkond Prahas Tel (420) 257 011 180 e-mail: embassy.prague@estemb.cz http://www.estemb.cz/ TŠIILI Aukonsul Santiagos Tel (56 2) 235 44 40 e-mail: gleisner@terra.cl TÜRGI Suursaatkond Ankaras Tel (90 312) 40 56 970 e-mail: Embassy.Ankara@mfa.ee http://www.estemb.org.tr Aukonsul Istanbulis Tel (90 212) 232 44 00 e-mail: tuncay.ozilhan@anadolugroup.com Aukonsul Antalyas Tel (90 242) 312 00 01 e-mail: ethem@akaytour.com, estonia@akaytour.com Aukonsul Izmiris Tel (90 232) 478 42 41 e-mail: esrefbaltali@baltali.com.tr UKRAINA Suursaatkond Kiievis Tel (380 44) 590 07 80, 590 24 40 e-mail: Embassy.Kiev@mfa.ee, Consulate.Kiev@mfa.ee http://www.estemb.kiev.ua UNGARI Suursaatkond Budapestis Tel (361) 354 25 70 e-mail: Embassy.Budapest@mfa.ee Aupeakonsul Budapestis Tel (361) 485 52 00, 485 5409 e-mail: bereczki@ludens.elte.hu URUGUAY Aukonsul Montevideos Tel/ faks (598 2) 710 9589 e-mail: ramirorvillamil@hotmail.com VALGEVENE Peakonsulaat Minskis Tel (375 17) 219 8830 e-mail: consulate.minsk@mfa.ee VENEMAA Suursaatkond Moskvas Tel (7 495) 737 36 40, 737 36 48 e-mail: Embassy.Moskva@mfa.ee, Consulate. Moskva@mfa.ee http://www.estemb.ru/ Peakonsulaat Peterburis Tel (7 812) 702 09 20, 702 09 24 e-mail: Consulate.Peterburg@mfa.ee http://www.peterburg.estemb.ru Peterburi Peakonsulaadi Pihkva Kantselei Tel (7 811 2) 725 380 e-mail: Consulate.Pskov@mfa.ee VENETSUEELA Aukonsul Valencias Tel./ faks (58 241) 826 1580 e-mail: fundar@cantv.net
Välisministeerium Konsulaarosakond 6377 440 konsek@mfa.ee Koostajad: Lauri Bambus, Gaida Rattus, Gerli Roos, Kerli Veski, Monika Tabor, Triin Hiiesalu Keeletoimetaja: Epp Väli Kujundus: Ilmsilm