TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S

Seotud dokumendid
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Projekt Kõik võib olla muusika

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Pealkiri

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Programmi koostaja ja vastutaja Programmi eelnõu valmimise aeg Vormi sisu kasutamise selgitus Laste ja perede osakond Sotsiaalala asekantsler

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Järvamaa Kutsehariduskeskus Õppekava nimetus: (venekeels

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

No Slide Title

Õnn ja haridus

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

SISEMINISTEERIUM

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

Hind 2,50 Uus lastekaitse seadus Eestkoste korraldamise praktika Sotsiaaltöötaja füüsiline töökeskkond 6 Perevägivalla suletud ring 2014

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

Tallinn

ERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Eliise Salla Nagu mänguasjad oleksime, e

Markina

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Monika Riba Lastekaitsetöötajate arvamus

PowerPoint Presentation

Slaid 1

No Slide Title

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

5_Aune_Past

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Kuidas kehtestada N&M

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

PowerPoint Presentation

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Kutse konverentsile! Hea kolleeg, Septembris 2018 loodud Dementsuse Kompetentsikeskus korraldab 14. märtsil 2019 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (Nooruse

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

PowerPointi esitlus

ATAP4_töökava

Heli Ainjärv

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Seletuskiri eelnõu juurde

Microsoft Word - eva baka.doc

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Lastekaitse juhtumikorraldusest STARis Asutusest iseseisvasse ellu Inimeste vajadustest lähtuvad teenused Integratsioonipoliitikate peegeldus elulugud

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis

E-õppe ajalugu

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Lisa Vändra Vallavolikogu määrusele nr 16 VÄNDRA VALLA LASTE JA PEREDE HEAOLU ARENGUKAVA AASTANI

“MÄLUKAS”

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Pealkiri

PowerPoint Presentation

Bakalaureusetöö 2015 JUKK ANNELI

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Monitooring 2010f

E-õppe ajalugu

Järelkontrollkäik Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskusesse (1) Õiguskantsler korraldas järelkontrollkäigu Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

lapse6igused_FINAL

PowerPoint Presentation

Kodu puhtus ja kord

Õppija motivatsiooni ja vastutustunde mõjutamine andragoogilise lähenemise abil: koolitus mittestatsionaarse õppevormiga õppeasutuse õpetajale Koolitu

Õppekava arendus

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

PowerPoint Presentation

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

Väljavõte:

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ). 7.-8. ja 29.-30. mai 2018 Sihtgrupp: kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötajad ja nende ülesandeid täitvad sotsiaaltöötajad Eesmärk: lastekaitsetöötaja toetab abivajava lapse heaolu tagamiseks perekonda ja kaasab last. 7. mai 2018 09.30-10.00 Saabumine ja hommikukohv 10.00-11.30 Kontakti loomine grupiga. Kiindumussuhte olemus ja olulisus. Pere kui süsteem, avatud süsteemi omadused. Erinevad peretüübid. 11.30-11.45 Kohvipaus 11.45-13.15 Pere arengufaasid, kärgpere eripärad. 13.15-13.45 Lõuna 13.45-15.15 Genogramm ja selle kasutamine töös peredega. 15.15-15.30 Kohvipaus 15.30-17.00 Genogrammi praktiline harjutus. Kokkuvõte päevast. 8. mai 2018 08.30-09.00 Saabumine ja hommikukohv 09.00-10.30 Koostöö perekonnaga lastekaitsetöös. Kriitilise tähtsusega aluspõhimõtted. (Esma)kohtumine pereliikme(te)ga. Informeeritud otsus. 10.30-10.45 Kohvipaus 10.45-12.15 Ülevaade vestlustehnikatest. Lahenduskeskse lähenemise vestlustehnikad. Eesmärgistamine ja selle olulisus. 12.15-12.45 Lõuna 12.45-14.15 Juhtumid ja harjutused gruppides. Vestlustehnikad, sh lahenduskeskse lähenemise tehnikad.

14.15-14.30 Kohvipaus 14.30-16.00 Toimetulek vastupanuga. 29. mai 2018 09.30-10.00 Saabumine ja hommikukohv 10.00-11.30 Lapse kuvand. Lapsekeskne lähenemine. Lapsekeskse vestluse põhimõtted. Lapse õiguste juhtpõhimõte Lapse osalemine. 11.30-11.45 Kohvipaus 11.45-13.15 Lapsega suhtlemine. Eetilised põhimõtted. Kontakti saavutamine. Suhtlusvahendid. Vestluse refleksioon. 13.15-13.45 Lõuna 13.45-15.15 Eri vanuses laste suhtlemisarengu eripärad ja nendega arvestamine. 15.15-15.30 Kohvipaus 15.30-17.00 Positiivse vanemluse mõiste, vanemluse teoreetilised alused, erinevad vanemlusprogrammid Eestis. 30. mai 2018 08.30-09.00 Saabumine ja hommikukohv 09.00-10.30 Kriisi mõiste. Täiskasvanute ja laste kriisireaktsioonide erinevused. 10.30-10.45 Kohvipaus 10.45-12.15 Suhtlemine perega kriisiolukorras. Psühholoogilise esmaabi olemus. Kriisinõustamine. 12.15-12.45 Lõuna 12.45-14.15 Lastekaitsetöötaja roll töös asendushooldusel elava lapse ja tema perega. Asendushooldusele paigutatud lapse identiteet. 14.15-14.30 Kohvipaus 14.30-16.00 Töö päritoluperekonnaga. Kodutööd koolitusel: kahe õppetsükli vahepeal ja peale koolitust annavad koolitajad kodutööd: - genogrammi koostamine, - eneseanalüüs vanemate ja lapsega suhtlemise teemal - küsimused mõtlemiseks kriisiolukordade ja asendushoolduse teemades. Kodutööd on kohustuslik esitada, kui soovitakse tunnistust Lastekaitsetöötajate põhikoolituse lõpus.

Õpiväljundid Koolitusel osalenu: Näeb perekonda süsteemina, oskab määrata pere arengufaasi ja teab, milliste ülesannetega peab pere selles toime tulema. Oskab algtasemel genogrammi oma töös kasutada. Oskab rääkida lapsevanema(te)le lastekaitse ootustest ja väljavaadetest, samal ajal kaasates pereliikmeid koostööle muutuste tekitamisel. Teab baastasemel vestlustehnikaid, mis soodustavad positiivseid suhteid ja pereliikmete kaasatust lastekaitsetöös. Teab baastasemel lapsekeskse vestluse põhimõtteid ja arvestab nendega oma igapäevases töös, sh teab lapse õiguste juhtpõhimõtet Lapse osalemine ning suudab arvestada lapse õigusega olla ära kuulatud. Oskab juhtumeid menetledes küsida lapse arvamust, teab eetilisi põhimõtteid lastega suhtlemisel ja oskab neid rakendada töös; teab erinevaid suhtlusvahendeid ja oskab vajadusel neid rakendada. Teab positiivse vanemluse põhimõtteid ja on võimeline neid jagama igapäevatöös lapsevanematega. Tunneb ja märkab erinevaid kriisireaktsioone ning oskab suhelda perega kriisiolukorras ja anda esmast kriisiabi ja/või seda vahendada Mõistab oma rolli asendushooldusel elava lapse ja tema perega töötades, sh vajadust säilitada asendushooldusel viibiva lapse identiteet, lähtudes lapse parimatest huvidest. On valmis toetama lapse suhet ja suhtlemist päritoluperekonnaga lähtudes lapse parimatest huvidest. Koolitajad: Sirje Agan pereterapeut ja kriisipsühholoog Ingrid Sindi Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktorant, pikaaegse asendushoolduse valdkonnas töötamise kogemusega. Teda toetab koolitamisel Anne Sundja, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötaja. Maria Žuravljova TÜ Narva Kolledži programmijuht. Teda toetab Elmet Puhm, SOS Lasteküla teenuste kvaliteedijuht. Õppe maht: 40 akadeemilist tundi, millest 32 on auditoorne ja 8 iseseisev töö. Soovituslik lugemine: Sotsiaaltöötaja kutsestandard tase 7. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10536292/pdf/sotsiaaltootaja-tase-7.7.et.pdf Lapse heaolu hindamise käsiraamat (2017). Sotsiaalkindlustusamet. Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/contenteditors/lastekaitse/noustamisteenused/lapse_heaolu_hindamise_kasiraamat.pdf Eesti lastekaitse ja sotsiaaltöö minevikus ning mõisted nagu lastekaitse ja laste hoolekanne (lk 15-16). Toros, K. (2011). Assessment of child well-being: child protection practice in Estonia. Sotsiaalteaduse dissertatsioon, Tallinna Ülikool. Kättesaadav: Veebiseminar. Lastekaitse suundumus Lastekaitseseaduse (2014) perspektiivis: lastekaitse, lastehoolekanne ja valdkondadeülene koostöö. Kättesaadav: http://www.sinamina.ee/e-koolitused/spetsialistidele/

Laste ja perede Arengukava 2012-2020. Ennetus, varane märkamine ja positiivse vanemluse toetamise fookus. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf Lastekaitse korralduse uuendamise alusanalüüs, 2013. (mõisted lk 13). https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/lapsed_ja_pered/lastekaitse_alusanaluus_pwc_2013_27.11_2.pdf Poopuu, T. (2013). " Lastehoolekanne Skandinaavias ja Eesti lastekaitse süsteemi väljakutsed". Sotsiaaltöö, 3, lk 26-29. Uus ülemaailne sotsiaaltöö definitsioon. Sotsiaaltöö eesmärk, ülesanded ja väärtused. https://www.iassw-aiets.org/global-definition-of-social-work-review-of-the-global-definition/ Lapse parim huvi. Juridica, nr 6 (2015) https://www.juridica.ee/get_doc.php?id=2238 Lapse parimast huvist lähtumise kohustus. Riisalo, S. ja Nikonov, E. (2013). Lapse parimast huvist lähtumise kohustus uue lastekaitseseaduse eelnõus. Sotsiaaltöö, nr6, lk 20-22. Kiindumussuhtest. Allikas: Abiks lastekaitsetöös. Valimik teemakäsitlusi. (2012)., lk 20-26. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/lapsed_ja_pered/abiks_lastekaitsetoos_- _valik_teemakasitlusi.pdf Video. Paarist pereks. http://www.sinamina.ee/e-koolitused/koolitused/koolitus/?sid=1 Lapse ja pere arenguetapid ning nende käsitlus vaimse tervise seisukohast: ennetus, märkamine ja abi. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/lapsed_ja_pered/lapse_oigused_ja_heaolu/sotsiaal ministeerium_kogumik_laste_vaimse_tervise_toetamisest.pdf Positiivne vanemlus ja vanemluse toetamine. allikas: Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Kirjanduse ülevaade ja metoodika aruanne. (2012). Praxis. Lk 27-33. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/projektid/tooja_sotsiaalpoliitika/lapse_oiguste_ja_vanemluse_mo nitooring_-_kirjanduse_ylevaade_ja_metoodika_aruanne.pdf Tark lapsevanem: Piiride seadmine lapsevanemale. http://www.sinamina.ee/public/koolitused/tark_lapsevanem/index.html Pere kui süsteem ning lapse aitamine läbi lapsevanemate. http://www.sinamina.ee/e-koolitused/spetsialistidele/ Turvaline lapsepõlv ning vanemate kasvatus viisidel, mis kahjustab. http://www.e-julkaisu.fi/ensi_ja_turvakotien_liitto/turvalise_lapsepolve_poole/ Laps ja pere ekoloogilise teooria perspektiivist. Video. http://study.com/academy/lesson/bronfenbrenners-ecological-systems-theory-of-developmentdefinition-examples.html Bronfenbrenner, U. (1979). The Ecology of Human Development: Experiments by Nature and Design. Cambridge, MA: Harvard University Press. Tugevustele suunatud lähenemisest: Toros, K. Tugevustele suunatud lähenemine. Õpiobjekt eesti keeles: Tugevustele suunatud lähenemine https://sites.google.com/site/tugevustelesuunatudlaehenemine/

Lapse kuvand ning lapse õiguste tagamise eeldused. Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Kirjanduse ülevaade ja metoodika aruanne. Lk 10-14. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/projektid/tooja_sotsiaalpoliitika/lapse_oiguste_ja_vanemluse_mo nitooring_-_kirjanduse_ylevaade_ja_metoodika_aruanne.pdf Koostööst perekonnaga: Selg, M. (2009). Koostööst perekonnaga (lk 7-10), materjalist Lapse ja perekonna hindamisjuhend. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/lapsed_ja_pered/lapse_ja_perekonna_hindamine_2009.pdf Tugevustel põhinevast, ülesehitavast lähenemisest. Selg, M (2009). Tugevustel põhinev, ülesehitav lähenemine (lk 13-15), materjalis Lape ja perekonna hindamisjuhend Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/lapsed_ja_pered/lapse_ja_perekonna_hindamine_2009.pdf Laps(ed) perevägivalla kontekstis. Linno, M; Strömpl, J. (2014). Lapsed perevägivalla kontekstis: Rauli ja Mari juhtum. Sotsiaaltöö, 1, 51 56. Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem Kontseptsioon. (2012). TK & K Partnerid. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/lapsed_ja_pered/vkd_kontseptsioon.pdf Lapse õigus olla ärakuulatud. Üldkommentaar nr 12. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/lapsed_ja_pered/lapse_oigused_ja_heaolu/uldkommentaar_nr_12.pdf Liivamägi Hitrov, A. ja Kask, K. (2016). Lapse küsitlemise käsiraamat. Tallinn. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/lapse_kusitlemise_kasiraa mat_2016_0.pdf Pütsepp, J. (2017). Mina olen enda oma. MTÜ Lastekaitse Liit http://www.lastekaitseliit.ee/raamat/mina-olen-enda-oma/ Haldre, L., Palk, E. (2017). Raamatu Mina olen enda oma juhendmaterjal õpetajale ja lapsevanemale. MTÜ Lastekaitse Liit http://www.lastekaitseliit.ee/raamat/mina-olen-enda-oma/ Toros, K. (2013). Lapse kaasamise võimalus tema heaolu hindamisse "kolme maja tööriista" näitel. Sotsiaaltöö, 6, 37-41. Lapse identiteedi kujunemine ja elulootöömeetodist. Sindi, I. ja Strömpl, J. (2016). Asenduskodus elava lapse identiteedi kujunemise toetamine elulootöö meetodil. Sotsiaaltöö, nr 4. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring (2017). Praxis. http://www.praxis.ee/tood/asendushoolduselt-elluastuvate-noorte-uuring/ Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat. (2014). EV Sotsiaalministeerium Abiks Lastekaitsetöös. Valimik teemakäsitlusi (2012). MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus. EV Sotsiaalministeerium. Õppekava rühm Täienduskoolituse standardis: sotsiaaltöö ja nõustamine