Oled teada saanud, et Maa on üks Päikesesüsteemi planeet, et maakera

Väljavõte

1 SISSEJUHATUS 1 Oled teada saanud, et Maa on üks Päikesesüsteemi planeet, et maakera loodus on väga mitmekesine ja muutub pidevalt. Inimene on looduse osa. Meid ümbritsev loodus on inimese elukeskkond. Iga inimese kohuseks on suhtuda loodusesse suure vastutustundega. Käesoleval õppeaastal sa jätkad looduse tundmaõppimist maateaduse ehk geograafia tundides. Soovin, et see õppeaine sulle meeldima hakkaks ja et sul õppimine hästi läheks. Head geograafia õppimist! Õpetaja Sirje 1. Räägi paarilisele, millises kõige kaugemas riigis, linnas või maakohas oled viibinud? Räägi talle, mis sulle seal kõige enam meeldis? Tema jutt kirjuta üles märksõnadega. 2. Et saada head vastust, on vaja hästi küsida. Vali õpetaja antud loendist üks geograafiline objekt. Püüdke paarilisega välja mõelda 5 geograafilise sisuga küsimust selle objekti kohta. Küsimused võiksid alata näiteks nii: Mis? Kus? Milline? Kui palju? Kui suur? Kuidas? Miks? Kuidas mõjutab? Mis kasu on? Mis juhtuks, kui? Näide: Miks Haapsalus on veebruaris soojem kui Võrus? 3. Leidke paarid, kellel oli sama objekt. Valige välja üks küsimus, mis teie arvates on kõige huvitavam. Kirjutage see küsimus välja. 4. Leidke sellele küsimusele vastus teatmeteostest, atlastest või Internetist.

2 SISSEJUHATUS 2 1. Mida geograaf Maa jaoks tähtsaks peab? Täienda ideekaarti. Pane kirja kõik, mida Maast tead. Mõõtmed Asend Teke Maa Liikumine 2. Võrdle oma ideekaarti klassikaaslaste omadega ja täiendage seda koos õpetajaga. 3. Joonista maakera ja märgi sellele a) ekvaator b) kujuteldav telg c) põhjapoolus d) lõunapoolus e) pöörlemise suund

3 SISSEJUHATUS 3 Meie õppeaine kohta kasutatakse kahesugust nimetust - eestikeelset maateadust ja rahvusvaheliselt tuntud geograafiat. Sõna geograafia on tulnud kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust. Geograafia õppimisel kasutame õpikut ja erinevaid atlaseid: Maailma atlast (MA) ja Eesti atlast koolidele (EA). 1. Mis sa arvad, miks me kirjutame sõna Maa suure tähega? 2. Tutvume uue õpikuga. Leia vastused. Mida sa näed esikaanel? Kes on õpiku autor? Mis on õpiku pealkiri? Milliselt leheküljeljelt sa leiad sisukorra? Milliselt leheküljelt sa leiad oskussõnastiku? Kus on õpikus Üldgeograafiline kaart? Lk Mis lehekülgedel käsitletakse teemat Tasandikud lk, teemat Vulkanism lk, Kujutusviisid kaartidel lk Mitu oskussõna sa leiad lk 32? sõna ja need on Kuidas sulle meeldivad õpiku pildid? Mis sulle selles õpikus eriti meeldib? Vaata kui huvitav pealkiri! Tuleb tuttav ette. Lõhnab päris hästi. Ei olegi väga palju tähtsaid sõnu.

4 KAARDIÕPETUS: KOKKUVÕTE. KORDAMINE 1 1. Tuleta meelde, mida sa oled õppinud, ja vali lünka õige sõna - põhja pool, põhja poole, lõuna pool, lõuna poole, ida pool, ida poole, lääne pool, lääne poole. ( Kasuta MA abi. ) Venemaa jääb ekvaatorist ja algmeridiaanist Antarktis jääb ekvaatorist Eesti jääb algmeridiaanist ja ekvaatorist Mehhiko jääb ekvaatorist ja algmeridiaanist Hiina asub ekvaatorist ja algmeridiaanist Lõuna-Aafrika vabariik asub ekvaatorist Austraalia asub algmeridiaanist ja ekvaatorist Must meri jääb ekvaatorist ja algmeridiaanist Madagaskar jääb ekvaatorist ja algmeridiaanist. 2. Ühenda mõiste ja seletus. (Vajadusel vaata õpikust lk ) gloobus kompass teemakaart legend joonmõõtkava geograafiline laius ekvaator asimuut samajoon kuupäevaraja leppemärkide seletus kujutletav ringjoon ümber maakera 0-laiuskraadil maakera vähendatud mudel kokkuleppeline joon, millel algab uus ööpäev abivahend põhja-lõuna suuna määramiseks nurk, mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekti suuna vahele kaardil ühesuguse arvnäitajaga punkte ühendav joon mõõtkava, mida kujutatakse võrdseteks lõikudeks jaotatud sirgjoonena eriotstarbeline kaart, millel kujutatakse vaid teatud kindlat teemat maakeral asuva mis tahes punkti kaugus ekvaatorist, väljendatud kraadides 0 o 90 o

5 KAARDIÕPETUS: KOKKUVÕTE. KORDAMINE 2 Õpilased osalevad projektis, milles kogutakse ilmavaatlusi kogu maailmast. Kokkuleppe järgi tehakse vaatlusi kell Tallinna aja järgi. Vaatlustulemused saadetakse meili teel projektis osalevatele koolidele. 1. Mis kell kohaliku aja järgi tehti ilmavaatlusi järgmistes paikades? Lissabon Montevideo Colombo Tokyo Miami Kaplinn Hongkong Murmansk Pärast esimeste vaatlusandmete saabumist hakkasid õpilasi need paigad huvitama. Nad otsisid MA kaartidelt andmeid ja koostasid tabeli. 2. Moodustage 3 4-liikmelised rühmad ja täitke tabel. LINN MANNER GEOGRAA- FILINE PIKKUS GEOGRAA- FILINE LAIUS RIIK LISSABON MIAMI MONTEVIDEO KAPLINN COLOMBO HONGKONG TOKYO MURMANSK 3. Jutustage tabeli põhjal üksteisele, mida nende linnade asukoha kohta teada saite. 4. Kavandage ümbermaailmareis laevaga. A. Milline marsruut teile kõige enam sobib. Miks? B. Pange kirja sadamad, mida külastate. C. Märkige marsruut ja läbitavad sadamad kontuurkaardile. D. Mõelge läbi reisikava tutvustus. Tutvustage kaasõpilastele oma marsruuti.

6 KAARDIÕPETUS: KOKKUVÕTE. KORDAMINE 3 1. Leidke paarilisega tähekastist oskussõnad, mis on seotud teemaga KAARDIÕPETUS. Sõnade otsimisel saate abi õpikust lk 28. A P Z E P Y D K L R S T I O P K N B E B N S L R O O E V E E A S A A U A G L L A A R U P S L E A L U L A U B M O L V A K P S U T O O M E R I D I A A N O K M A V A K T Õ Õ M L R P A S I M U U T O G Y Leitud oskussõnad (12): 2. Sinu ees on käändsõnad, millest saad moodustada kaardiõpetuse tähendusega liitsõnu. Kõiki sõnu võid kasutada ainult ühe korra. Üks sõna ei leia paarilist. Leppe, mõõt, pool, kaardi, sama, teema, aja, vööndi, plaan, märk, kava, kera, joon, võrk, vöönd, kaart, aeg. Liitsõnad: Üle jäi sõna 4. Vali kolm oskussõna ja moodusta igaühega neist üks lause. 5. Loe läbi pinginaabri laused. Kirjuta lause, milles iseloomustad naabri tööd.

7 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 1 J uba aastatuhandeid tagasi joonistasid inimesed kaljudele, puukoorele ja nahale lihtsaid skeeme nii lähemast kui ka kaugemast ümbrusest. Nende järgi käidi jahil, sõja- ja kaubaretkedel ning vahetati elupaika. Maa-alasid ja seal asuvaid objekte püüti kujutada täpselt. Nõnda valmisid esimesed plaanid. Savitahvlile kraabitud kaart 1. Kes kasutavad oma igapäevases töös plaane ja kaarte? Miks? 2. Kaart ja plaan erinevad nendel kujutatud maa-ala suuruse poolest. Kriipsuta maha sobimatud vastused. Plaanil on kujutatud klassiruumi, Aafrikat, Tihase tänavat, Euraasiat, Rootsit. Kaardil on kujutatud Tallinna vanalinna, Hiiumaad, elutuba, Indiat, koolimaja hoovi. 3. Jutustage paarilisega teineteisele, mida näete õpikus lk 7 kujutatud kooli maa-ala plaanidel (joonis 1.1.2). Mille poolest need plaanid üksteisest erinevad? Kirjuta tabelisse, mida sa plaanidel näed. I plaan II plaan III plaan D Võrrelge klassikaaslastega, mida te tabelisse kirjutasite. Täienda ja paranda vajadusel oma tabelit.

8 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 2 A 1. Lugege paarilisega kordamööda õpiku teksti lk 6 ja täitke selle põhjal Venni diagramm. Tooge välja gloobuse ja kaardi ühised ning erinevad tunnused. Ärge piirduge ainult õpiku andmetega. GLOOBUS KAART 2. Moodustage 3 4 liikmelised grupid ja võrrelge diagramme. Täienda oma diagrammi. Gloobusega saaks veel jalgpalli mängida, aga kaart...

9 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 2 B 1. Lugege paarilisega kordamööda õpiku teksti lk 6 ja täitke selle põhjal Venni diagramm. Tooge välja plaani ja kaardi erinevused. Ärge piirduge ainult õpiku andmetega. PLAAN KAART Kuulge, lõpetage juba see kaardimängimine ja tulge mulle parem appi plaani pidama! 2. Moodustage 3 4 liikmelised grupid ja võrrelge diagramme. Täienda oma diagrammi.

10 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 3 Kaardi tähtis tunnus on mõõtkava. Mõõtkava näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. 1. Vaadake paarilisega atlaste erinevaid kaarte ja arutage, kuidas mõõtkava esitatakse. Missugune variant sulle meeldib? Miks? 2. Kui pikk vahemaa looduses vastab ühele cm-le kaardil? Ühenda sobivad paarid. NB! Mida suurem on arv mõõtkaval, seda väiksem on mõõtkava ise. Tegemist on murdarvuga ning 1: on suurem kui 1: : : : : : : cm 5 km 1cm 2 km 1cm 35 km 1cm 0,2 km 1cm 10 km 1cm 1 km 3. Kumma kaardi mõõtkava on väiksem (vahemaad on kujutatud suuremana)? Kirjuta lünka < või >. Näide: 1 : > 1 : : : : : : : : : : : : : Leia Euroopa kaardil tabelis toodud linnad. Hinda nende linnade vahemaid (oletus, mõõtmisnäit, tegelik vahemaa mõõtkava alusel). Kasuta MA kaarti lk ja joonlauda. KUST? KUHU? OLETATAV VAHEMAA (km) VAHEMAA KAARDIL (cm ) TEGELIK VAHEMAA (km) Kiiev Moskva Rooma Zagreb Oslo Bergen London Dublin Praha Berliin

11 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 4 A 1. Mida on kujutatud sellel kaardil? Missuguseid leppemärke on kasutatud ja mida need tähendavad? Koosta kaardi legend: leppemärgid ja nende seletused. Pallimägi 2. Millised kaardi kohta käivad väited on tõesed, millised väärad? Märgi markeriga tõesed väited. NB! Et mõõta teede ja jõgede pikkusi, vajad joonlauda, sirklit ja niidijuppi. Punktist A on punktini B 500 meetrit. Leevi jõgi suubub Veskijärve. Mäe talu asub merepinnast 95 meetri kõrgusel. Pallimägi on 110 meetrit kõrge. Maantee pikkus on 3 kilomeetrit. Marjasoo jääb Veski talust edelasse. Veski talu asub merepinnast 100 meetri kõrgusel. Pallimäe nõlvades on kõige järsem idanõlv. Mäe talust võib näha koolimaja. Ei tea, kas sealt paistab nüüd koolimaja? Või on see hoopis... Mäe talu peremees

12 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 4 B 1. Mida on kujutatud sellel kaardil? Missuguseid leppemärke on kasutatud ja mida need tähendavad? Koosta kaardi legend: leppemärgid ja nende seletused. Pallimägi 2. Uuri kaarti ja täida lünktekst. NB! Et mõõta teede ja jõgede pikkusi, vajad joonlauda, sirklit ja niidijuppi. A ja B-ga tähistatud punktide vaheline kaugus looduses on meetrit. Koolimaja asub merepinnast meetri kõrgusel. Veski talu jääb koolimaja juurest vaadatuna (ilmakaar). Pallimägi on meetrit kõrge. Leevi jõgi suubub. Leevi jõe pikkus kaardil on kilomeetrit. Veskijärve ja maantee vahele jääb. Mäe talu asub merepinnast meetri kõrgusel. Pallimäe poolsed nõlvad on kõige järsemad. Mäe talust koolimajani on meetrit. Maantee pikkus on meetrit. Veskijärve ümbermõõt on meetrit. Veskijärve vanake

13 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 5 1. Tsirguliina keskkooli õpilasfirma R@ tahab suvevaheajal valmistatud toodangu kiiresti ära müüa. Sponsorid on õpilaste käsutusse andnud helikopteri, võimalusega tasuta lennata kuni 1000 km. Leidke Internetist, mida õpilasfirma toodab, ja koostage loend neist linnadest, kus seda toodet võiks müüa. Õpilasfirma R@ toodab Toodet võiks müüa:,,,,,,,,,,,. 2. Koostage müügikampaania plaan. Mõõtke linnulennulised vahemaad Tsirguliinast müügipaika, ühest müügipaigast teise. (Kasutage MA kaarti lk 21, arvutage vahemaad kilomeetrites.) Ühes kohas kulub müümiseks, seega jõuab ühel päeval müüa toodet kohas. Vahemaad: Tsiguliina ; ; ; ; ;. Võimalikku müügiedu ja vahemaid silmas pidades võiks kampaania läbi viia järgmistes kohtades:,,,,,. Kopteri kasutamise plaan 3. Koostage kiri sponsorile, kus a) tänate kopteri kasutamise võimaluse eest, b) tutvustate kopteri kasutamise kava ja c) põhjendate, miks valisite toodete müügiks just need kohad.

14 PLAAN JA KAART. MÕÕTKAVA 6 1. Linnavalitsus soovib lasta ehitada laste mänguväljaku. Linnapea palub teie abi. Ta palub teil teha mänguväljaku plaani. Teil on täielik vabadus valida ]mänguväljaku asukoht linnas ]mänguväljaku suurus ]atraktsioonid ja mitmesugused ehitised ]haljastus (puud, põõsad, lillepeenrad jne.) Valige väljaku suurus ja mõõtkava. Koostage legend ja asuge planeerima. 2.Valmis töödest korraldage näitus.

15 ORIENTEERUMINE MAASTIKUL JA KAARDIL 1 1. Arutage klassikaaslastega, mis on orienteerumine? Kirjuta vähemalt 5 sõna, mis iseloomustavad orienteerumist. 2. Orienteerumisel on väga tähtis teada ilmakaari. Tuleta meelde põhiilmakaared ja vaheilmakaared. Märgi need skeemile. Kirjuta juurde ka põhiilmakaarte rahvusvahelised sümbolid. Põhi N 3. Arutage paarilisega, mille järgi saab looduses määrata ilmakaari? Kirjuta arutluse kokkuvõte. 4. Kaardil orienteerumiseks pead leidma atlastest õige kaardi: a) missugusel kaardil piirkonda kujutatakse; b) kas vajalikud kohad on sellel kaardil tähistatud. 5. Leia atlastest MA (Maailma atlas) ja EA (Eesti atlas koolidele) kohanimede registrid. Uuri registreid ja täida lüngad tekstis. Registris on kohanime järel kirjas ning tähe- ja numbrikombinatsioon tähistab atlase lehekülge ning tähe- ja numbrikombinatsioon ruutu selle lehekülje kaardil. Nende andmete järgi leiad kergesti otsitava koha. Kohanimed atlase registris on antud järjekorras.

16 ORIENTEERUMINE MAASTIKUL JA KAARDIL 2 1. Kirjuta kohanimed tähestikulises järjekorras. Nagasaki, Lõuna-Korea, Bagdad, Quito, Ob, Amuur, Kuuba, Eesti, Moskva, Uural. A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Z T U V W Õ Ä Ö Ü X Y 2. Leia MAst kaart, kus tabelis kirjeldatud koht on kujutatud. Kirjuta tabelisse atlase kaardi nimi ja kaardiruudu tähistus. KOHT NOVGOROD (On vanimaid Vene linnu. Linna on esmakordselt mainitud 859. aastal. ) ALEUUDID (Vulkaaniline saarestik. Saartel on 25 tegevvulkaani. Saarestiku avastasid vene meresõitjad aastal müüdi saarestik USA-le.) MANCHESTER (19. sajandil oli selles linnas maailma suurim puuvillatööstus. Praegu tähtis sadamalinn.) Kaardi nimi Sõltumatute riikide ühendus Kaardiruudu tähistus 4 KLJUTŠEVSKAJA SOPKA (Euraasia kõrgeim tegevvulkaan. Kõrgus on 4750 meetrit. ) GENFI JÄRV (Järve pindala on 528 km². Kuni 310 meetrit sügav. Peetakse üheks Euroopa kauneimaks järveks. ) YOKOHAMA (Sadama- ja tööstuslinn Jaapanis aastal hävis 80% linnast maavärina tagajärjel. ) LAADOGA JÄRV (Euroopa suurim järv.)

17 ORIENTEERUMINE MAASTIKUL JA KAARDIL 3? 1. Loe tekst läbi. Vasta küsimustele. Kasuta MAd ja joonlauda.??? Boriss ja ta sõbratar Mari kavatsevad minna unelmate reisile. Kõigepealt?? sõidavad nad Tallinnast Helsingisse. Millisesse ilmakaarde nad sõidavad?? Edasi sõidavad nad Helsingist Stockholmi. Millisesse ilmakaarde Boriss ja Mari sõidavad? Stockholmist sõidavad nad Londonisse. Millisesse ilmakaarde jääb London Stockholmist? Londonist sõidetakse Valenciasse. Mis ilmakaarde sõidetakse? Valenciast jätkub reis Milanosse. Mis ilmakaarde sõidetakse nüüd? Milanost sõidavad Boriss ja Mari Berliini? Mis ilmakaarde jääb Berliin Milanost? Reis on olnud väga pikk ja väsitav ning sõbrad otsustavad sõita tagasi Tallinnasse. Mis ilmakaarde nad nüüd sõidavad?? Kus on mu joonlaud ja Maailma atlas!? Boriss, kas sa tead, mis ilmakaarde päike loojub? 2. Moodustage 3 4 liikmelised grupid. Kasutage MA registrit ja kirjutage tabelisse F-tähega algavaid kohanimesid. Väinad Saared Neemed Mered

18 KOMPASS JA ASIMUUT 1 Tänases tunnis vajad sa kompassi, malli, joonlauda ja pliiatsit. 1. Arutage klassikaaslastega, miks on kompass vajalik? Pane kokkuvõte arutelust kirja. 2. Kus ja millal oled sina kompassi kasutanud? 3. Kontrolli, kas sinu kompassil on lihtsale kompassile iseloomulikud osad olemas. Kirjuta joonele, millised kompassi osad on sinu kompassil. korpus luup suuna hoidmise nooled nõelavärav magnetnõel ringskaala suunavõtujooned on olemas 4. Loe paarilisega õpikust, mis on asimuut ja kuidas seda määratakse. 5. Pane oma sõnadega kirja ja selgita pinginaabrile, mis on asimuut ja kuidas seda määratakse. 6. Kus asimuuti kasutatakse? Millal on selle määramine oluline?

19 KOMPASS JA ASIMUUT 2 Skaudid mängisid luuremängu. Nad pidid liikuma kompassi järgi ja määrama kohad asimuudi järgi. Leitud kohtades ootasid neid morsetähestikus kirjutatud sõnad. Sõnade põhjal pidid skaudid täiendama oma kaarti. Mängi kaasa! 1. Märgi skeemile põhi- ja vaheilmakaared Lahenda salakiri. Täienda selle põhjal skeemi /. _ /. _ /. _ // asimuudiga 315. _.. /.. /. _.. /. _.. /. / _.. // asimuudiga / _. / _. /... /. _ /... // asimuudiga 45. _ /.. _ / _ / _ // asimuudiga 270. _.. /.. /.. /.. // asimuudiga 90.. /. _. _ /.. / _. _ /. // asimuudiga /.. _ /.. _ // asimuudiga MORSE a. _ b _... c _. _. d _.. e. f.. _. g. h.... i.. j. _ k _. _ l. _.. m n _. o _ p.. q. _ r. _. s... z.. t _ u.. _ v... _ w. ä. _. _ öõ _. ü.. x _.. _ y _ _ _ _ _ _ punkt. _. _. _ koma.. koolon _... küsimärk.... mõttekriips... _ sulud _.. _

20 KAARDIVÕRK. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID 1 1. Tuletage koos kaaslasega meelde, missuguseid mandreid, maailmajagusid ja ookeane te teate. Täida tabel. Mandrid Maailmajaod Ookeanid 2. Märgi kontuurkaardile mandrid ja ookeanid. Värvi iga manner ise värvi. 3. Ava õpik lk 16. Lugege pinginaabriga kordamööda lõikude kaupa. Tehke järeldused ja selgitage oma sõnadega oskussõnu. Paralleel - Meridiaan - Ekvaator - Alg- ehk nullmeridiaan - Kaardivõrk - 4. Leia gloobusel ja poolkerade kaardil alg- ehk nullmeridiaan, ekvaator, põhjapoolus, lõunapoolus. Märgi need mõisted kaardile.

21 KAARDIVÕRK. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID 2 1. Meenuta oskussõnu. Uurige koos kaaslasega, missugused väited ei sobi antud skeemi? Tõmba väärad väited maha. on tegelikult olemas jagab Maa lääne- ja idapoolkeraks EKVAATOR asub mõlemast poolusest võrdsel kaugusel jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks asub poolustest erineval kaugusel on kujutletav joon on ekvaatoriga paralleelsed võimaldavad määrata geograafilist laiust võimaldavad määrata põhja-lõuna suunda võimaldavad määrata ida-lääne suunda PARALLEELID on ekvaatoriga risti on kujutletavad täisringid on tegelikkuses olevad jooned võimaldavad määrata põhja-lõuna suunda võimaldavad määrata lääne-ida suunda MERIDIAANID geograafilist pikkust loetakse alg- e nullmeridiaanist on ekvaatoriga risti on ühepikkused ja koonduvad poolustel tegelikkuses selliseid jooni ei ole aluseks on ekvaator ja algmeridiaan võimaldab määrata mägede kõrgust koosneb meridiaanidest ja paralleelidest KAARDIVÕRK koosneb ekvaatorist ja poolustest selle abil määratakse geograafilisi koordinaate

22 KAARDIVÕRK. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID 3 1. Uuri kaarti ja vasta küsimustele. Kasuta MA abi (lk 70 71) Milliseid ookeane läbib alg- ehk 0-meridiaan? 1.2. Milliseid mandreid läbib ekvaator? 1.3. Milliseid mandreid läbib alg- ehk 0-meridiaan? 1.4. Milliseid ookeane läbib ekvaator? 1.5. Milliseid mandreid läbib paralleel 20 N? 1.6. Milliseid ookeane läbib meridiaan 40 W? 1.7. Milliseid ookeane ja mandreid läbib paralleel 20 S? 2. Kuus helikopterit maandusid maailma eri kohtades. Nad teatasid raadio teel oma koordinaadid. Leia MA kaardilt kohad, kus helikopterid maandusid. A 0 N ja 100 E B 70 N ja 40 W C 20 S ja 140 E D 20 N ja 100 W E 80 S ja 20 W F 10 S ja 20 E 3. Boriss ja Mari sooritasid huvitava reisi. Nad külastasid mitmeid linnu. Määra nende linnade koordinaadid. Kasuta MA abi. Oslo Ankara Krakow Kairo Mari, kus sa oled? Nimeta oma koordinaadid!

23 ÜLDISTAMINE KAARDIL. ÜLDGEOGRAAFILISED JA TEEMAKAARDID 1 Kaarte on mitmesuguseid: suuri ja väikesi, täpseid ja vähem täpseid. Kaartidele võib kanda nii palju teavet, kui vähegi mahub. Võib piirduda ka vaid mõne joone ja värvilaiguga. Kaarte jaotatakse nende sisu järgi üldgeograafilisteks kaartideks ja temaatilisteks kaartideks. Üldgeograafilistele kaartidele kantakse veekogud, pinnamood, tähtsamad teed ja asulad. Temaatilised kaardid käsitlevad teatud teemasid. Näiteks kliimat, majandust, rahvastikku, taimkatet jne. 1. Arutage klassis, missuguseid kaarte kasutavad erinevate elukutsete esindajad. Missugust teavet peavad need kaardid sisaldama? meremehed turistid ilmaennustajad majandusteadlased autojuhid 2. Uurige paarilisega õpikus lk 20 toodud kaarte. Pange kirja iga kaarti iseloomustavad märksõnad. I kaart II kaart III kaart Uurimise põhjal järeldan:

24 ÜLDISTAMINE KAARDIL. ÜLDGEOGRAAFILISED JA TEEMAKAARDID 2 1. Ajurünnak teemal "Miks peab kaarte üldistama?" Kaartide üldistamine 2. Lugege paarilisega lõikude kaupa õpiku teksti lk 19. Mida uut saite teada kaardi üldistamise kohta? Täiendage ajurünnaku ajal täidetud ideekaarti. 3. Uuri kaarte õpikus lk 22 joonis Mida on kujutatud nendel kaartidel? 4. Kirjuta õpikuteksti alusel (lk 22) teemakaardi tunnused. 5. Uurige paarilisega MA ja leidke näiteid üldgeograafiliste kaartide ja teemakaartide kohta. Täida tabel. Üldgeograafiline kaart Lk Teemakaart Lk

25 TEEMAKAARDID JA KUJUTUSVIISID KAARTIDEL 1 1. Uuri kaarti Rahvastik (MA lk 80) ja leia vastused. Soomes elab inimest, Tasmaania saarel elab inimest. 2. Uuri kaarti Kliimavöötmed. Merehoovused (MA lk 76) ja leia vastused. Kaardil kujutatakse sinise värviga hoovuseid, aga. hoovuseid.. värviga. Parasvöödet kujutatakse kaardil.. 3. Uuri kaarti Usundid (MA lk 16) ja leia vastused. Katoliiklaste elualad on kaardil tähistatud. värviga, õigeusklike elualad.. värviga ja luterlaste elualad.. värviga 4. Kasuta Eesti atlase kaarti Looduskaitse ja täida lüngad. Eestis asuvad. ja.. rahvuspark. Kraatrit tähistab kaardil märk... Kaali kraatrid asuvad.. 5. Leia Eesti atlasest kaart, mille põhjal saad kirjutada vastused. Veebruari keskmine õhutemperatuur Jõgeval? C Juuli keskmine temperatuur Paldiskis? C Kus on veebruaris kõige soojem? Keskmine temperatuur veebruaris Sõrves? C Kus on mõõdetud veebruaris kõige madalam temperatuur? Mitu kraadi? C Minu kodulinnas sajab aastas keskmiselt mm ja keskmine õhutemperatuur juulis on C. Veebruari keskmine õhutemperatuur Jõgeval on...

26 TEEMAKAARDID JA KUJUTUSVIISID KAARTIDEL 2 1. Uurige koos paarilisega MA kaarte lk 15, 16 ja 17 ning täitke lüngad. Prantsusmaa naaberriigid on Prantsusmaa pealinn on. Seal elab inimest. Valitsevaks usundiks Prantsusmaal on. Prantsusmaal räägitakse. Prantsuse keel kuulub keelkonda. Pariisis sajab aastas keskmiselt mm. Pariis asub jõe kaldal. 2. Uurige paarilisega joonisel kujutatud pinnavormide läbilõikeid ja kõrvalolevaid samakõrgusjooni. Millised kuuluvad kokku? Kirjuta iga tähe juurde vastav number. Selgita oma sõnadega, mida tähendab samakõrgusjoon. Näide: A 8 A

27 KOHALIK JA VÖÖNDIAEG. AJAVÖÖNDID JA KUUPÄEVARAJA 1 Maa pöörleb ümber oma telje. Ta teeb 24 tunni ehk ööpäeva jooksul täispöörde. Maakera sellel poolel, mis on pööratud Päikese suunas, on valge. Seal on päev. Samal ajal jääb teine pool varju. Seal on öö. 1. Arutage paarilisega ja leidke vastused järgmistele küsimustele (õpik lk 25 27, MA lk 90). Mitmeks ajavööndiks jaotatakse maakera? Miks? Mitu kraadi on ühe ajavööndi ulatus? Mitut ajavööndi hõlmab Kanada? Brasiilia? Venemaa? Miks reisides kella keeratakse? 2. Tallinnas on kell Marina Puu tahab helistada oma äripartneritele. Kui palju on kell samal ajal Londonis, Kairos, Moskvas, Delhis, Wellingtonis ja Limas? Joonista kelladele osutid vastavalt kellaaegadele nendes linnades. Kasuta MA abi LONDON 6 KAIRO 6 MOSKVA DELHI 6 WELLINGTON 6 LIMA Kellele partneritest ei sobi Tallinnast helistada lähema tunni jooksul? Miks?

28 KOHALIK JA VÖÖNDIAEG. AJAVÖÖNDID JA KUUPÄEVARAJA 2 1. Kontrolli, kas järgmised väited on õiged või valed (MA lk 90). Tee vastavalt oma otsusele tabelisse rist +. Väited Tõene Väär Uus aasta saabub Roomasse varem kui Sydneysse. Kui Pärnus on kell 11 hommikul, siis on ka Kairos kell 11 hommikul. Lennuk startis Tallinnast kell 6 õhtul. Kui ta 2 tunni pärast Londonis maandus, näitas sealne kell Mari sõitis koos isaga Moskvasse. Kui nad kohale jõudsid, pidid nad oma kellad ühe tunni võrra edasi lükkama. Kui Londonis on kell 12 päeval, siis New Yorgis on kell 5 hommikul. Kui Dublinis on kell 9 õhtul, siis Narvas on kell Kirjuta tabelisse veel üks õige ja üks vale väide.

29 MAA SISEEHITUS. MAAKOOR 1 Kivine maakoor, millest moodustuvad mandrid ja ookeanipõhi, on kogu maakera läbilõikega võrreldes õhem kui õunakoor. Kui ehitaksime Maa 25-meetrise läbimõõduga mudeli, oleks seda kattev maakoor vaid mõne sentimeetri paksune. Maapõue on puuritud mitmeid sügavaid puurauke. Kõige sügavam on 13 kilomeetri sügavune. See on tuhandik teest maakera südamesse. 1. Moodustage 3 4 liikmelised grupid. Tuletage meelde, mida olete õppinud ja kuulnud maakoore ja Maa siseehituse kohta. Täitke esimene osa tabelist. TEAN TAHAN TEADA SAIN TEADA Nüüd pange kirja, mida te tahate maakoore ning Maa siseehituse kohta teada saada. 2. Lugege õpikust lk teksti osade kaupa. Täitke lahtrit SAIN TEADA. Kui te küsimusele õpikust vastust ei leia, kasutage teatmeteoseid või otsige vastust Internetist.

30 MAA SISEEHITUS. MAAKOOR 2 A 1. Joonisel on kujutatud Maa kestasid. Kirjuta iga kesta nimetuse ette sobiv number vahevöö tuum maakoor 2. Täida lüngad. Maa keskmes on. Tuuma ümber on. Vahevööd ümbritseb. Vahevöö jaotatakse vahevööks ja vahevööks. Tuum jaguneb -tuumaks ja - tuumaks. Temperatuur ulatub tuumas kuni. Mandriline maakoor koosneb kolmest kihist. Need kihid on: kiht, kiht ja kiht. Ookeanide all olevad kivimite kihid on kiht ja kiht. 3. Märgi joonisele mandrilise maakoore ja ookeanilise maakoore kihid. Värvi need kihid.

31 MAA SISEEHITUS. MAAKOOR 2 B 1. Joonisel on kujutatud Maa kestasid. Kirjuta iga kesta nimetuse ette sobiv number vahevöö tuum maakoor 2. Märgi ära tõesed väited..ja väärad väited.. ( Õpik lk ) Maa keskmes on tuum. Tuuma ümber on maakoor. Vahevöö läheb üle tuumaks. Temperatuur ja rõhk muutuvad Maa sisemuse suunas kiiresti. Maakoore ehitus on mandrite kohal ookeanide all erinev Mandriline maakoor koosneb neljast kihist. Mandriline maakoor on noorem kui ookeanialune maakoor. Ookeanide all on kaks eri tüüpi kivimite kihti. 3. Kirjuta väärade väidete asemele õiged väited. 4. Märgi joonisele mandrilise maakoore ja ookeanialuse maakoore kihid. Värvi need kihid.

32 LAAMTEKTOONIKA. (LAAMADE LIIKUMINE) 1 1. Seleta oma sõnadega. magma laava 2. Lugege tekstilõike pinginaabriga kordamööda. Leidke küsimustele vastused. A. Kogu maakoor koosneb kaheksast hiigelsuurest pangast, mida nimetatakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises. Nad võivad triivida vedelal vahevööl nagu jääpangad vees. Liikumine on väga aeglane. Vaid 3-4 cm aastas. Laamad võivad üksteisest eemalduda või mööda libiseda. Nad võivad ka omavahel põrkuda. Kuidas võivad laamad üksteise suhtes liikuda? B. Laamade liikumist põhjustavad magmavoolud maakoore all. Maa tuumast kiirgav kuumus tõstab magma temperatuuri. Selle tagajärjel magma kerkib. Magma surub vastu laamasid ja paneb need liikuma. Mis põhjustab laamade liikumist? Mäeahelik Kasvav servaala, kus laamad teineteisest eemalduvad. Süvik, kus üks laam libiseb teise alla. Kahanev servaala, kus laamad põrkuvad. Tulikuuma magma voolud

33 LAAMTEKTOONIKA. (LAAMADE LIIKUMINE) 2 1. Leia MAst kaart pealkirjaga Tektoonika. Kaardi Tektoonika leidsin lk 2. Vaadake koos paarilisega kaarti Tektoonika. Leidke kaardil Eesti, Austraalia, Antarktis, Aafrika ja Gröönimaa. Lõpeta laused, kasuta sobivaid kirjeldusi ülesande lõpust. Eesti paikneb Austraalia paikneb Antarktis paikneb Aafrika paikneb Gröönimaa paikneb Euraasia laamal; India-Austraalia laamal; Aafrika laamal; Antarktika laamal; Antarktika laamal; Põhja-Ameerika laamal; Euraasia laama ja Aafrika laama kokkupuute alal; Vaikse ookeani laamal. 3. Lugege tekstilõike pinginaabriga kordamööda. Leidke küsimustele vastused. A. Kahe laama teineteisest eemaldumisel tungib tekkinud lõhedesse tulikuum magma. Sellest tekivad jahtumisel uued kivimid. Laamade äärealadel moodustuvad uutest kivimitest mäeahelikud. Näiteks Kesk-Atlandi mäeahelik Atlandi ookeani põhjas. Üle veepinna ulatudes moodustavad kivimid vulkaanilisi saari. Mis juhtub, kui laamad teineteisest eemalduvad? B. Kui laamad ühes kohas teineteisest eemalduvad, siis surutakse teises kohas kaks laama kokku. Üks laam nihkub teise peale. Alumine serv aga vajub magmasse. Seal sulab ta aeglaselt üles. Tekkinud vagumust maakoores nimetatakse süvikuks. Kui põrkuvad kaks mandrilise koorega laama, siis nende ääred purunevad ja tekkivad pankad kuhjatakse üksteise otsa eriti kõrgeks mäestikuks. Selliselt on näiteks kujunenud Himaalaja. Kuidas on kujunenud Himaalaja mäestik? C. Laamade kokkupuutekohtades on maakoor nõrgem ja liikuvam. Seepärast toimuvad seal maavärinad ja seal paikneb ka enamik maailma vulkaanidest.

34 LAAMTEKTOONIKA 3 Laamade keskosades on maakoor suhteliselt rahulik. Kuna maakoore all on kuum vahevöö, ei ole sealgi täielikku liikumatust. Mõnikord võib esineda nõrgapoolseid maavärinaidki, küll mitte vulkaanipurskeid. Eesti asubki sellises rahulikus kohas, keset Euraasia laama. 1. Mida sa tead Eestis ja tema lähiümbruses toimunud maavärinatest? 2. Võtke pinginaabriga tükk pappi. Rebige see pooleks. Kujutage, et need on laamad. Liigutage neid laamasid ja jutustage teineteisele, mis toimub. a) laamad nihkuvad küljetsi b) laamad pörkuvad c) laamad eemalduvad teineteisest d) põrkuvad kaks mandrilise koorega laama 3. Vaata joonist õpikus lk 33. Leia küsimustele vastused- Mida on kaardil kujutatud? Vali variantidest kõige sobivam vastus ja märgista see markeriga. a) kaardil kujutatakse maakoort b) kaardil kujutatakse maailma riike c) kaardil kujutatakse kaheksat suurt laama d) kaardil kujutatakse ookeane e) kaardil kujutatakse mäestikke ja madalikke Mitut leppemärki on kaardil kasutatud? Kuidas on märgitud laamade piirid? Kuidas on märgitud laamade põrkumisalad? Nimeta suuremad laamad.

35 LAAMTEKTOONIKA 4 1. Kanna kontuurkaardile järgmised geograafilised objektid Saared ja saarestikud Island, Jaapani saared, Filipiinid, Aleuudid, Kuriilid Mäestikud Himaalaja, Andid 2. Võrdle Islandit ja Jaapanit. Täida Vennidiagramm. Võta aluseks laamade liikumine. Kasuta MA kaarte. JAAPAN ISLAND 3. Missugused geograafilised objektid on kantud kaardile? Kirjuta välja number. Island Himaalaja Filipiinid Andid Aleuudid Jaapani saared Kuriilid Kamtšatka poolsaar

36 MAAKOORE KURDUMINE. NOORED JA VANAD MÄESTIKUD Arutage gruppides, a) mis on mägi, b) kuidas mäed tekivad. 2. Sõnasta kokkuvõte. vana mägi noor mägi 3. Loe läbi tekst. Võrdle oma ettekujutust mäestike tekke kohta tekstis kirjeldatuga. Paljud maailma kõrgeimad mäestikud on kurdmäestikud. Mäestikud hakkasid kujunema miljoneid aastaid tagasi ookeanide põhjas, kui kaks laama põrkusid. Kui üks laam libises teise alla, kuhjusid ookeanipõhjas leidunud kivimiosakesed (setted) valliks. Suure rõhu toimel kivistusid setted aja jooksul settekivimiteks. Himaalaja mäestik, Andid ja Alpid on kurdmäestikud. Mõned mäed, näiteks Mont Everest Himaalaja mäestikus, kasvavad sel moel veelgi. 4. Ava õpik lk Vaadake paarilisega neid fotosid. Leppige omavahel kokku, kes missugust fotot kirjeldab. Kirjuta foto kohta neli lauset. Ma valisin foto Täiendus 5. Arutage paarilisega fotode kirjeldusi. Täienda oma kirjeldust. (vt ül 4.) 6. Kirjuta teisest fotost.

37 MAAKOORE KURDUMINE. NOORED JA VANAD MÄESTIKUD Ava õpik lk Õpiku tekstis on kirjeldatud noort mäestikku ja vana mäestikku. Leppige paarilisega kokku, kumb iseloomustab noort, kumb vana mäestikku. 2. Kirjuta välja mäestikule iseloomulikud tunnused. Seejärel tee mäestiku joonis. mäestik vana mägi noor mägi 3. Iseloomusta oma mäestiku tüüpi paarilisele. 4. Joonista paarilise iseloomustuse alusel mäestik, mida ta kirjeldab. 5. Leia MA ja märgi kontuurkaardile järgmised mäestikud: Euraasias: Alpid, Püreneed, Skandinaavia, Uural, Kaukasus, Pamiir, Altai Põhja-Ameerikas: Kaljumäestik, Apalatšid, Kordiljeerid Lõuna-Ameerikas: Andid NB! Märgi kaardile mäestiku kulgemise suund. Noored mäestikud märgi tumepruuniga ja vanad mäestikud helepruuniga.

38 MURRANGUD 1 1. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele. Kui rõhk maakoorele suureneb, võivad rabedamad kivimid lõheneda. Kivimites esinevaid lõhesid nimetatakse murranguteks. Kui kaks murrangut on lähestikku, võidakse nendevahelist maakoore tükki pangast ülespoole või allapoole suruda. Maakoore kerkinud osa on ülang. Vajunud osa on aga alang. Sellisel viisil on tekkinud pangasmäed. Kitsas lõhe kahe murrangu vahel on riftiorg. Kõige tuntum riftiorg on suurte murrangute vöönd Ida-Aafrikas. Riftiorud on ka Reini org Saksamaal ning Surmaorg Usa-s. Mis on murrangud? Kuidas tekib ülang? Kuidas tekib alang? Mis on riftiorg? Liftiorg Lift

39 MURRANGUD 2 1. Leia õpikust lk 33 Ida-Aafrika murrangute piirkond. Leia sama piirkond MA lk Missuguse kujuga on need järved? Nimeta kolm selles piirkonnas paiknevat järve. Kui kõrgel merepinnast asuvad need järved? 2. Täida lüngad. Vali lünka teksti all esitatud sõnade hulgast sobiv. Kalarikas järv Tanganjika Tanganjika järv Ida-Aafrikas. Järve on km². Tema on 670 km ja km. Järve on 1435 meetrit. sügavam on ainult Baikali järv. Ajuti sealt vett Kongo jõestikku. Tanganjika järv on. sügavus, pikkus, asub, pindala, kalarikas, laius, temast, voolab. 3. Leia MAst ja märgi kontuurkaardile Baikali järv Tanganjika, Njassa ja Baikali järved, Reini jõgi, Surmaorg. Mis neid ühendab? 4. Leia teatmeteostest ja Internetist materjali Baikali järve kohta ja koosta lühiülevaade. Märgi selle lõppu kasutatud allikad.

40 MAAVÄRINAD 1 1. Tuleta meelde, mida sa tead maavärina kohta. Koosta ideekaart. Pane kirja kõik, mis meelde tuleb. On vist külmetanud. MAAVÄRIN Juba jälle väriseb... Võrrelge pinginaabriga oma ideekaarte ja täiendage neid. 2. Märgi tabelis + väidete järele, mida pead tõeseks. Teise lahtrisse märgi tõeste lausete järele +-märgid pärast teksti lugemist töölehelt Maavärinad 2. VÄIDE Seismilised lained on maavärinate poolt maakoores tekitatud võnked. Pean väidet tõeseks Väide on tõene Richteri skaala järgi saab mõõta autode sõidukiirust. Seismoloogid püüavad ennustada maavärinate toimumise kohta ja aega. Tsunaamid on kõige tavalisemad Euroopas. Maavärina kolle on tavaliselt 5 15 kilomeetri sügavusel. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on arheoloogid.

41 MAAVÄRINAD 2 1. Lugege paarilisega teksti ja vastake küsimustele lühidalt ja oma sõnadega. Leppige kokku, kes missugust osa loeb. 1. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Nad püüavad ennustada, kus ja millal võiksid maavärinad toimuda. Seda on vaja selleks, et inimesed saaksid teha ettevalmistusi. Mida teevad maavärinate uurijad? 2. Maa laamade äärealadel toimuvad liikumised on tavaliselt väga aeglased. Mõnikord aga kasvab maa-alune surve sedavõrd, et põhjustab katastroofiliste tagajärgedega maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Maavärinate põhjuseks on kahe laama hambuliste servade takerdumine. Laamad ei pääse teineteisest mööda. Pinge kasvab, kuni üks laamadest annab järele. Ta teeb äkilise liigutuse, mis põhjustabki maa rappumise ja maavärina. Mis on maavärina põhjuseks? 3. Maavärina kolle koht, kus kivimid tegelikult liiguvad, on tavaliselt 5-15 km sügavusel. Otse selle kohal Maa pinnal on maavärina kese ehk epitsenter. Seismilised lained on maavärinate poolt maakoores tekitatud võnked. Võnked on kõige tugevamad maavärina koldes ning nõrgenevad sellest kaugenedes. Mis on maavärina kolle? 4. Maavärinaid ei esine ainult mandritel. Neid esineb ka ookeanide põhjas. Maavärin ookeani põhjas võib tekitada hiidlaine ehk tsunaami. Tsunaamid on kuni 60 meetrit kõrged ning liiguvad kiirusega kuni 800 kilomeetrit tunnis. Tsunaamisid esineb sageli Vaikse ookeani rannikul. Kuidas ja kus tekivad tsunaamid? 5. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks skaalat. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust. Marcalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimestele ja hoonetele tekitatud kahjustuste suurust. ( Vaata õpikust lk. 45 ). Mida näitavad maavärina tugevuse kohta erinevad mõõtmisskaalad? 2. Täida töölehe Maavärinad 1 tabeli teine lahter. Kirjuta väärade väidete asemele tõesed.

42 MAAVÄRINAD 3 1. Leia vastused MA järgi (kaart lk 73). Kuidas on kaardil märgitud maavärinate ala? Missugustes piirkondades esineb kõige tihedamini maavärinaid? 2. Kas väide on tõene või väär? Põhjenda. Nõrk maavärin inimrohkes suurlinnas võib olla palju tõsisemate tagajärgedega kui asustamata piirkonnas toimunud väga tugev maavärin. 3. Koosta lühiülevaade maavärinatest. Võid teha mõistekaardi või meenutamisspikrid (nagu BIO 12) või teksti.

43 KIVIMID 1 1. Otsusta, missugused neist on kivimid. Kirjuta kivimite nimetused välja. Klaas, põlevkivi, vesi, graniit, marmor, hein, paas, liivakivi, savi, kivisüsi, teemant, puu. 2. Arutage grupis, mida teate paekivist. 3. Tee paekivi kohta ideekaart. Ideekaardile võid kirjutada ka küsimusi. Koostage ideekaartidest näitus. PAEKIVI

44 KIVIMID 2 A 1. Vaadelge koos paarilisega joonist (õpik lk 53). Selgitage vastastikku piltide alusel kivimite kujunemist. A Mida on kujutatud esimesel joonisel? Kuidas tekivad settekivimid? Kuidas on tekkinud pruunsüsi? Mis on kivistis ehk fossil? B Mida on kujutatud teisel joonisel? Kuidas on tekkinud turvas? Kuidas on tekkinud kivisüsi? Mis on maavarad? 2. Koosta teksti kohta meenutamisspikker (nagu BIO 12). Me elame kivimikihtide peal. Nende moodustumiseks on kulunud miljoneid aastaid. Kaevates piisavalt sügavale ükskõik millises maakera punktis, kas või keset ookeani, jõuame vältimatult kivimiteni tugeva mineraalidest moodustunud aineni. Iga kivimi iseloom (värv, tugevus jne) sõltub selle koosseisu kuuluvate mineraalide liigist ja vahekorrast. 3. Kirjuta ülesande 1 tekstist välja kõik tegusõnad. 4. Rühmita tegusõnad aja (olevik, lihtminevik vm), sisu või muu tunnuse alusel. Kirjuta igasse rühma tegusõnu juurde, nii et neid saaks kokku Kuidas on tekkinud telliskivi?

45 KIVIMID 2 B 1. Vaadelge koos paarilisega joonist (õpik lk 53). Selgitage vastastikku piltide alusel kivimite kujunemist. A Mida on kujutatud esimesel joonisel? Kuidas tekivad settekivimid? Kuidas on tekkinud pruunsüsi? Mis on kivistis ehk fossil? B Mida on kujutatud teisel joonisel? Kuidas on tekkinud turvas? Kuidas on tekkinud kivisüsi? Mis on maavarad? 2. Koosta teksti kohta meenutamisspikrid (nagu BIO 12). Tekke järgi jagatakse kivimid kolme põhitüüpi. Tardkivimid (magmakivimid) sulasid algul maakera sisemuse tohutu suure rõhu ja kuumuse toimel. Hiljem aga jahtusid järk-järgult ning tardusid. Settekivimid on moodustunud merepõhja settinud ja hiljem kokku surutud liiva- ja mudakihtidest. Moondekivimid on tekkinud ühest või teisest kirjeldatud kivimitüübist temperatuuri, rõhu või keemiliste tingimuste mõjul maapõues. 3. Kirjuta ülesande 2 tekstist välja kõik tegusõnad. 4. Rühmita tegusõnad aja (olevik, lihtminevik vm), sisu või muu tunnuse alusel. Kirjuta igasse rühma tegusõnu juurde, nii et neid saaks kokku Ei tea, kas on ikka settekivim? Tundub, nagu oleks tardkivim... Või on äkki moondekivim?

46 KIVIMID 3 1. Kirjuta kivimid tabelisse liikide kaupa. Vajadusel leiad abi õpikust lk graniit, kivisüsi, marmor, lubjakivi, kriit, basalt, liivakivi, dolomiit, grafiit, pimss, gneiss, kiltkivi, kvartsiit, põlevkivi, pruunsüsi. TARDKIVIMID SETTEKIVIMID MOONDEKIVIMID 2. Kus ja milleks kasutatakse järgmisi kivimeid: kivisütt põlevkivi dolomiiti lubjakivi Mida põlevkivist teha ei tohiks? Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud.

47 KIVIMID 4 1. Leia Eesti atlasest kaart, kus on teavet ka maavarade kohta. Täida kaardi põhjal tabel. MAAVARA LEIUKOHT KASUTAMINE põlevkivi Kirde- ja Põhja-Eesti kütus, keemiakaubad Kasutatud allikas: 2. Leia endale paariline teisest pingireast. Võrrelge tabeleid. Leia vähemalt kolm tunnust, mille poolest teie tabelid erinevad. Näide: Minu ja paarilise Marina tabelid oli koostatud eri kaartide järgi. Marina oli tabeli täitnud väga ilusa käekirjaga.

48 KIVIMID 5 1. Nimeta maavarasid, mida leidub sinu kodukandis? 2. Milleks ja kus neid maavarasid kasutatakse? 3. Arutage maavarade kasutamisega seotud küsimusi 3 4 liikmelistes gruppides (vt küsimusi). Pane kirja lühikokkuvõte arutelust. Miks peab maavarasid kokkuhoidlikult kasutama? Kuidas mõjutab maavarade kaevandamine ümbritsevat loodust? Miks on see looduskeskkonnale kahjulik? 3. Kirjuta maavarade kasutamisest kolm soovitust piirkonna keskkonnainspektorile (vt ka Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal. Vaid viljakandvat mulda võib leida igal pool..

49 MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED 1 1. Leia koos paarilisega vastused. Kirjuta juurde, kust oma vastuse õigsust kontrollisite (nt füüsiline kaart vm). Missugune rannik on iseloomulik Põhja-Eestile? Missugused kivimitest graniit, basalt, dolomiit, põlevkivi, sinisavi, paekivi, liivakivi paljanduvad Põhja-Eesti rannikul? Missugune on Lääne-Eesti rannik? Nimeta Lääne-Eesti rannikul asuvaid saari. 2. Loe õpikust lk tekst Maakoore aeglased kõikuvliikumised. Lugemisel tee tabelisse järgmisi lugemismärke: seda ma teadsin juba varem seda teadsin teisiti sain teada teave tundub segane või tahaksin rohkem teada Kirjuta tabelisse loetud lõikudest oma sõnadega lühikokkuvõte. LÕIGU ALGUS Pinged vahevöös... Näiteks Läänemeres... Maakoore aeglane... Kunagised saared... Euroopa läänerannikul... LUGEMIS- MÄRK LÜHIKOKKUVÕTE

50 MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED 2 1. Jutusta paarilisele, mis oli õpiku tekstis Maakoore aeglased kõikuvliikumised sinu jaoks kõige huvitavam või üllatavam või arusaamatum. 2. Kirjuta õpikutekstist lk välja kõik kohanimed. Läänemeri, Otsi need paigad üles MAst. 3. Täida tabel. Kirjuta õigesse tabeli veergu järgmised tegevused ja nähtused, mis iseloomustavad kas a) vulkaanilist tegevust, b) maakoore aeglasi kõikuvliikumisi või c) maavärinaid. endine merepõhi saab maismaaks, maasse tekivad suured lõhed, magma tungib laavana maapinnal, merepõhjast võib leida ehitiste varemeid, ookeani keskmäestikus tekivad saarestikud, tekib hiidlaine, tekivad uued saared ja poolsaared. VULKAANILINE TEGEVUS MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED MAAVÄRINAD TSUNAAMIOHTLIK KOHT

51 VULKANISM 1 A 1. Tuleta meelde, mille poolest erineb magma laavast. Kirjuta vastus pliiatsiga. Võrdle oma vastust kolme-nelja klassikaaslase vastustega. Täienda või täpsusta vajadusel oma vastust. 2. Lugege paarilisega kordamööda lõikude kaupa õpiku teksti lk Koostage loetu põhjal 5 küsimust ja sõnastage ka vastused. 3. Moodustage 3-4 liikmelised grupid. Vaadelge küsimusi-vastuseid. Leidke ühiselt parim küsimus. Kirjutage küsimus suurele lehele ja riputage seinale. 4. Lugege teiste rühmade esitatud küsimusi ja leidke neile oma rühmaga vastused. Mh, maitse järgi küll aru ei saa kumb magma või kumb laava on...

52 VULKANISM 2 1. Vasta küsimustele MA kaarti lk 73 põhjal. Kuidas on tähistatud tegevvulkaanid? Millistel mandritel ei esine aktiivset vulkaanilist tegevust? Millises Euroopa piirkonnas esineb vulkaane? Millises Aasia piirkonnas esineb vulkaane? 2. Leia järgmised vulkaanid ja märgi need oma kontuurkaardile Etna, Vesuuv, Hekla, Fuji, Kljutševskaja sopka, Kilimanjaro, Kamerun, Cotopaxi, Mauna Kea. 3. Vaata joonist ja märgi vulkaani osade ette sobivad numbrid magmakolle lõõr kuhjunud purskesaadused laava kraater vulkaaniline tuhk, gaasid ja purunenud kivimid

53 VULKANISM 3 1. Moodustage 3-4 liikmelised grupid. Arutage omavahel, kuidas vulkaanid mõjutavad inimeste elutingimusi. Tooge välja, mille poolest on vulkaanipursked looduskeskkonnale kasulikud. Kasulikkus Kahju 2. Tooge MA kaartide põhjal näiteid vulkaaniliste piirkondade asustuse kohta, majandustegevuse kohta. Iga näite juurde märkige ka viide kaardile.

54 VULKANISM 1B 1. Täida tabel. Pane kirja, mida sa tead vulkanismi kohta. Mida tahad vulkaanide kohta veel teada? TEAN TAHAN TEADA SAIN TEADA 2. Loe õpikust lk ja täida tabeli osa SAIN TEADA. 3. Moodustage grupid ja koostage mõistekaart vulkanismi kohta. VULKANISM

55 KOKKUVÕTE: Maa siseehitus ja maakoore areng 1 1. Otsusta, kas väide on tõene või väär. Märgi õige vastus X-ga. VÄIDE TÕENE VÄÄR Kunagised saared võivad aja jooksul ühineda mandriga ja neist saavad poolsaared. Vanimad teadaolevad kivimid on leitud Eestist. Lõõri suue vulkaani kuhiku tipus on magmakolle. Noorte mäestike hulka kuuluvad Uural ja Skandinaavia mäestik. Otse maavärina kolde kohal maapinnal on maavärina kese. Maavärinad ei esine ainult mandritel, vaid ka ookeanide põhjas. Maailmas on kokku umbes vulkaani. Eesti asub Põhja-Ameerika laamal. 2. Kirjuta väärade väidete asemele tõesed.

56 KOKKUVÕTE: Maa siseehitus ja maakoore areng 2 1. Reasta nähtuse neli etappi toimumise järjekorras ja kirjuta nähtus etappide õiget järjekorda silmas pidades välja. Missuguse nähtusega on tegemist? rõhk langeb kogunev aur tekitab tugeva surve maa-aluses tühemikus vesi kuumeneb keemistemperatuurini läbi lõhede paiskub välja kuuma vett ja auru See nähtus on 2. Täida tabel. Rühmita antud geograafilised objektid. Kasuta õpiku ja MA abi. Kaukasus, Uural, Etna, Mont Everest, Vesuuv, Alpid, Karpaadid, Himaalaja, Skandinaavia, Hekla, Mauna Kea, Andid, Pamiir, Sant Helena, Fudji, Mont Blanc VULKAAN VANA MÄESTIK NOOR MÄESTIK MÄETIPP Kaukasus

57 KOKKUVÕTE: Maa siseehitus ja maakoore areng 3 1. Täida lüngad. Maakoor, geiser, kivistis, maavärin, tuum, maavara, ülang, tsunaami, alang Maakera keskmes on. Tema ümber on.. ja Suuri kerkinud maakoore osi nimetatakse. Suuri vajunud maakoore osi nimetatakse... Maakoore rappumine ja järsk lühiajaline kõikumine on... Kui ookeani põhi väriseb, siis võib tekkida hiidlaine ehk.kindlate ajavahemike järel kuuma vett purskav kuumaveeallikas on. Ammu elanud organismide kivistunud jäänuseid nimetatakse fossiilideks ehk. Maapõues esinevaid aineid, mida inimestel on võimalik kasutada, nimetatakse.. 2. Moodustage 3-4 liikmelised rühmad. Te kavatsete minna mägimatkale. Valige sihtpunktiks üks mäestik, mis tundub teile kõige huvitavam. Koostage mägimatka kohta lühiülevaade. A. Mäestiku kirjeldus (MA kaartide abil) 1. Mäestiku nimi 2. Asend (manner või maailmajagu) 3. Mäestiku põhisuund ilmakaarte järgi 4. Mäestiku tüüp 5. Mäestiku valdav kõrgus 6. Mäestiku kõrgemad tipud B. Läbitavad riigid, viisade vajadus C. Matkavarustuse nimekiri. E. Matka ettevalmistamise ülesanded 3. Tutvustage klassile mäestikku, mida iseloomustasite, ja matka ettevalmistamise tulemusi.

58 PINNAMOOD 1 1. Täida tabel. Leia iga tähe kohta teemaga PINNAMOOD seotud mõiste või sõna. Kirjuta sõna lahtrisse selle tähe alla, millega ta algab. A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Õ Ä Ö Ü 2. Võrdle oma ja pinginaabri tabelit. Täienda oma tabelit. Jätka tabeli täitmist ka järgnevates tundides. Mõni ruut võibki tühjaks jääda.

59 OOKEANINÕOD JA MANDRID 1 Maailmameri katab seitse kümnendikku meie planeedist. Suurim ookean, Vaikne ookean, laiub 180 miljonil ruutkilomeetril. See on kolmandik maakerast. Vee all, ookeani põhjas, avaneb meile aga kütkestav maastik tasandike, küngaste ja järskude hambuliste mägedega. Mõnede veealuste mägede tipud ulatuvad merepinnast kõrgemale, moodustades saari. Ainuüksi Vaikses ookeanis leidub niisuguseid saari ringis. Juba väga kaugetel aegadel kasutati mereteid. Too välja vähemalt kolm põhjust, miks kasutati mereteid Võrdle kirjapandut pinginaabriga. Täienda.

60 OOKEANINÕOD JA MANDRID: 2 RÜHMATÖÖ Olete merereisil. Laev asub kohas, mille koordinaadid on 20 S ja 60 E. Radist püüab kinni teate, et mere põhjast on leitud laev, mille pardal on väga suur varandus. Kapten otsustab muuta kurssi ja sõita varandust otsima. Uppunud laeva asukoht on 30 N ja 180 W. Märkige kaardile (kasutage MAd) a) oma asukoht b) varanduse asukoht c) plaanitav marsruut d) ookeanid, mida läbite e) sügavaimad kohad, mida läbite f) mandrid, millest mööda sõidate

61 PINNAMOOD 2A 1. Millist mandrit on kujutatud joonisel? 2. Kasuta MAd ja leia mandrit iseloomustavaid paiku. Märgi need kontuurkaardile. Mandri kirjeldamise skeem Ümbritsevad ookeanid Kõrgeim mäetipp Suurim madalik Pikim jõgi Jutusta pinginaabrile, mida sa selle mandri kohta teada said.

62 PINNAMOOD 2B 1. Millist mandrit on kujutatud joonisel? 2. Kasuta MAd ja leia mandrit iseloomustavaid paiku. Märgi need kontuurkaardile. Mandri kirjeldamise skeem Ümbritsevad ookeanid Kõrgeim mäetipp Suurim kõrb Pikim jõgi Suurimad järved Jutusta pinginaabrile, mida sa selle mandri kohta teada said.

63 PINNAMOE KUJUTAMINE KAARDIL A Kaardil on kujutatud pinnamoodi samakõrgusjoontega. Vaata kaarti ja vasta küsimustele. Värvi kaardi kõrval olev legend ja seejärel kaart. N KOLJA VILLAMÄGI MALL S uu roja KOOL TORNIMÄGI MÕÕTKAVA m HUNDIMÄGI Mitme meetrise vahega on joonistatud horisontaalid? Milline on kõrgeim koht kaardil? Märgi see kaardil tähega X. Kui kõrge on see koht? Kus on kaardil lõige madalam koht? Märgi see koht kaardil tähega Y. Kui kõrge on Tornimägi? Kui pikk osa maanteest on kujutatud kaardil? Kui kõrgel asub Malle kodu? Kui pikk on kaardil Suuroja? Kui kõrge on Villamägi?

64 PINNAMOE KUJUTAMINE KAARDIL B Kaardil on kujutatud pinnamoodi samakõrgusjoontega. Vaata kaarti ja täida lüngad. Värvi kaardi kõrval olev legend ja seejärel kaart. N KOLJA VILLAMÄGI MALL S uu roja KOOL TORNIMÄGI MÕÕTKAVA m HUNDIMÄGI Tornimäe kõrgus on meetrit. Horisontaalid on joonistatud meetriste vahedega. Mall elab meetri kõrgusel. Villamägi on meetrit kõrge. Kõrgeim koht kaardil on. Kõrgeima koha kõrgus on meetrit. Kolja kodu asub meetri kõrgusel. Malle kodust koolini on meetrit. Suuroja pikkus kaardil on meetrit. Mall Kolja

65 PINNAMOE KUJUTAMINE KAARDIL C Kaardil on kujutatud pinnamoodi samakõrgusjoontega. Vaata kaarti. Otsusta, kas väide on tõene või väär. Tee tabelisse õigesse lahtrisse. Paranda väär väide õigeks. Värvi kaardi kõrval olev legend ja seejärel kaart. N KOLJA VILLAMÄGI MALL S uu roja KOOL TORNIMÄGI MÕÕTKAVA m HUNDIMÄGI Väited Tõene Väär Horisontaalid on joonistatud 10meetriste vahedega. Malle kodust paistab Kolja kodu. Tornimägi on kõrgem kui Hundimägi Villamäe kõrgus on 300 meetrit. Kolja kodu asub 200 meetri kõrgusel. Hundimäe kõige järsem nõlv jääb põhja poole. Mall elab koolist 800 meetri kaugusel. Kolja kodust koolimaja ei paista. Villamägi asub Tornimäest loodes.

66 MÄESTIKUD 1 1. Leia paarilisega täheruutudest 13 pinnamoega seotud mõistet. Kirjuta need välja. O N T F M A D A L I K A O R G S A G N Ü K F Z A K I T S E Ä M L A D A M K Õ R G M Ä E S T I K T M Ä E A H E L I K N R L K I T S E Ä M K S E K I P A A M S I G Ä M V F K C M Ä G I M Ä E S T I K A A M A V A L U G Õ N A 2. Märgista markeriga need mõisted, mis iseloomustavad mäestikke. 3. Täida lüngad. Abi saad õpikust lk pinnavorm, mille kõrgus jalamilt tipuni on alla 200 m suur korrapäratu pinnamoega mäestikuala kõrvuti olevad mäeahelikud nendevaheliste orgude ja tasasemate aladega pinnavorm, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 200 m tavaliselt vana mäestik, mille üldkõrgus on alla 1000 m pinnavorm, mille moodustavad reastikku paiknevad mäed vähemalt 3000 m üle merepinna ulatuv mäestik m kõrgune mäestik

67 MÄESTIKUD 2 Kõige raskem, mille vastu esimese eestlasena maailma kõrgeima mäetipu vallutanud Alar Sikk pidi võitlema, oli oht väsimusest ja lõikavast külmast magama jääda. Magama jäämine lõpeb sageli igavesse unne suikumisega. Mingit eriliselt kaunist vaadet ei avanenud - tipp oli ümbritsetud tihedate pilvedega, nähtavus küündis heal juhul meetrini. Sikk võttis oma leedulasest kaaslasega korraks istet, et puhata. Siis võttis kumbki välja oma rahvuslipu, et sellega pilti teha. Siku sõnul on ta võtnud endale eesmärgiks vallutada kõikide kontinentide kõrgemad tipud. Kolm tippu on vallutatud, neli on veel aastal vallutas eestlane Alar Sikk maailma kõrgeima mäetipu. Kasuta MA kaarte ja vasta küsimustele Mis on selle mäetipu nimed? Missuguses mäestikus asub see mäetipp? Missuguse riigi territooriumil asub see mäetipp? Missugused neli tippu on Alar Sikul veel kavas vallutada? 2. Võrdle oma vastuseid pinginaabri vastustega. 3. Leia Internetist materjale Jaan Künnapi Alpinismiklubi organiseeritud ekspeditsiooni (juuli 2003) kohta. Koosta ülevaade ekspeditsiooni raskustest erinevatel kõrgustel. foto: Jaan Künnap

68 MÄESTIKUD 3 1. Moodustage grupid. Kasutage MA kaarte ja täitke tabel maailmajagude ja mandrite kõrgemate mäetippude kohta. MAAILMAJAGU MANNER MÄETIPP KÕRGUS (m) MÄESTIK VINSON AUSTRAALIA KAUKASUS MONT EVEREST PÕHJA-AMEERIKA ANDID AAFRIKA 5. Jätkake tööd gruppides. Vaadake tabelit ja täitke lüngad. Maailma kõrgeim mäetipp on. See mäetipp asub mäestikus. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp asub mäestikus. Antarktise kõrgeim mäetipp on. Austraalia kõrgeim mäetipp on. Andid asuvad mandril. Aafrika kõrgeim mäetipp asub mäestikus.

69 TASANDIKUD 1 1. Moodustage 5-liikmelised rühmad. Loosige rühmaliikmete vahel pildid lk Kirjelda pilti 4 5 lausega. Loe oma pildi kirjeldus ette. Teised arvavad, millist pilti kirjeldatakse. 2. Täienda skeemi tasandike kohta. Too igaühe kohta näiteid. Abi saad õpikust lk Kiltmaa TASANDIKUD 3. Võrdle oma tulemust pinginaabri omaga. Leidke skeemile märgitud pinnavormid MA-st.

70 PINNAMOOD 3 1. Loe läbi ülesande sissejuhatus. Leia 3 4 kaaslast, kellega koos tahaksid kosmosejaamas elada ja tundmatu planeedi kaarti koostada. (Mõtle, missuguseid oskusi nõuavad tundmatu planeedi kirjeldamine, kaardi koostamine ja ekspeditsiooni kavandamine.) Reis tulevikku. On aasta. Elad kosmosejaamas nimega. Kosmosejaam asub galaktikas nimega. Ühel hommikul saate astronoomidelt teate tundmatust planeedist, millele nad pole veel nime leidnud. Teie silmade ette tekib kaart ühest planeedi piirkonnast. Otsustate, et planeedi nimeks saab. Joonistage selle piirkonna kaart. Kavandage kosmoseekspeditsioon. 1. Eeskujukaardi valik MAst 2. Mõõtkava valik 3. Legendi koostamine 4. Pinnamoe kirjeldamine samakõrgus- ja samasügavusjoontega 5. Ajastuga sobivate oluliste objektide valik, nendele nimede leidmine 6. Oluliste objektide sobitamine planeedile asukoha sõltuvus pinnamoest 7. Kosmoseekspeditsiooni eesmärkide sõnastamine 8. Kosmoseekspeditsiooni meeskonnaliikmete (ametid) valik vastavalt ekspeditsiooni eesmärkidele 9. Kosmoseekspeditsiooni sihtkohtade märkimine kaardile vastavalt ekspeditsiooni eesmärkidele

71 MAA VÄLISJÕUD JA NENDE OSA PINNAMOE KUJUNDAMISEL: MURENEMINE 1 1. Vali ja kirjuta iga sõna juurde 1 2 sobivat seletust. Murenema - Toimima - Paisuma - Kuhjuma - Täituma - Kujunema - arenema, hunnikusse panema, kogunema, kuivama, kuhjaks saama, kuju saama, kurvastama, lagunema, muutma, mõjuma, paiseid tekitama, purunema, muruks kasvama, suuremaks muutuma, toimikusse panema, toituma, täide minema, täisid täis minema, täis panema, täis saama, vaeva tegema, ära väsima 2. Vali lünka sobiv sõna. Kuidas temperatuur mõjutab kive? Päikese käes kivid ja. Eriti kivimipind. Ta enam, kui kivimi süvakihid. Seetõttu kivimi pinnale kivi pealispinnaga paralleelsed lõhed. Õhtul kivid ja tõmbuvad. Nüüd pealispind kiiresti, kuid kivimi sisemus aeglasemalt. Kivimisse pinnaga risti asuvad lõhed. soojeneb, paisub, kuumenevad, tekivad, paisuvad, jahtuvad, tekivad, tõmbuvad kokku, jahtub 3. Pane kirja põhjused, miks sinu arvates kivid aja jooksul murenevad jätkub lehel Murenemine 3

72 MAA VÄLISJÕUD JA NENDE OSA PINNAMOE KUJUNDAMISEL: MURENEMINE 2 1. Loe läbi järgnev lõik. Kuidas mõjutavad kive taimed Kivimipinda uuristavad ka taimejuured. Need tungivad tekkinud pragudesse ja muudavad praod laiemaks. Taimejuured eritavad ka happeid. Happedki lagundavad kivimit juurte lähedalt. Vaata õpikus lk 76 fotot 28. Kuidas mõjutab puu tema haardes olevat kivi? 2. Loe läbi järgnevad lõigud. Seleta, kuidas sinu arvates tekivad õnnekivid. Kuidas mõjutab kive vesi Vesi uhab kivimipragudest välja mineraalsooli. Väga tugeva söövitava toimega on happevihmad. Neisse on lahustunud vabrikute ja autode heitgaase, nii et vihma asemel sajab taevast nõrka hapet. Vesi tungib tekkinud kivimipragudesse ja jäätub talvel. Jää on suurema ruumalaga kui vesi. Seetõttu surub ta kivimipragusid suuremaks. Mis saab murenema hakanud kivimist edasi Vesi, tuul ja jää kulutavad kivimi pinda ja kannavad kivimi pinnalt ära lahtimurenenud tükke. Need muutuvad üha peenemaks ning neist tekivad mitmesugused setted ja muld. Õnnekivid Tihti otsitakse mererannalt või jõe äärest õnnekivi. See on kivi, millest oleks nagu auk läbi puuritud. Vahel on neid auke rohkemgi. Vahel on kivil mingi huvitav kuju. 3. Loe läbi järgmine lõik. Leia sobiv pealkiri. Muld on maakoore pindmine, kobe kiht. See kiht on tekkinud kivimite murenemisel. Algul mulla lähtekivim murenes. Seejärel tungisid sinna taimejuured ja murenemine jätkus. Kivimi küljest pudenesid lahti väiksemad kivimitükikesed. Kõdunenud taimede ja puulehtedega segunedes tekkis lahtimurenenud kivimist huumus. Huumus on mullakiht, millest taimed leiavad eluks vajalikke aineid. Muld sisaldab tema all oleva kivimi peeneid osakesi ja mineraale. Need on segunenud kõdunenud taime- ja loomajäänustega, vee ja õhuga.

73 MAA VÄLISJÕUD JA NENDE OSA PINNAMOE KUJUNDAMISEL: MURENEMINE 3 Koorepakikatse:! Rõõsa koore pakk,! vesi,! sügavkülmik 1. Pane rõõsa koore pakk ääreni vett täis. Sule pakk tihedalt ja pane see sügavkülmikusse. Oota, kuni vesi jäätub. Kirjelda, mis juhtus koorepakiga. Koorepakikatse tulemus: Jätan meelde!! Murenemine on väga tähtis. See lõi aluse mulla tekkele ja elu arengule Maal.! Temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi pragudes lõhuvad kivimi pinda mehaaniliselt.! Taimejuurte ja vee lahustava toime tõttu murenevad kivimite pinnad keemiliselt algus lehel Murenemine 1

74 VOOLUVEE TEGEVUS 1 1. Milliseid vooluvee tegevusega seotud mõisteid leiad sõnaketist? Abi saad õpikust lk UHTORGLAMM K ÄRESTIKJU G A EROSIOONJ Õ E SÄNGDE LTAJÕESÄ Leitud mõisted kirjuta siia. Kontrolli, kas sa said kaheksa mõistet. 2. Kasuta sõnaketist leitud sõnu (mõisteid ) ja täida lüngad. Abi saad õpikust lk Vee uuristavat ja uhtuvat tegevust nimetatakse. Kui voolusängi põhi on kivine ja ebatasase põhjaga, tekivad. Tähtis osa kujunemisel on lookleval jõel. Vesi uuristab siis rohkem külgi. Pikapeale kujuneb ümbrusest madalam org. Maailma kõrgeim on Angeli. Eestis esineb Põhja-Eesti jõgedel. Eesti kõrgeim on Jägala juga. Jõgede suudmetesse võivad setete kuhjumise tõttu tekkida. 3. Kontrolli, kas paariline oskab seletada kõiki eelmise ülesande sõnu (nt uuristav tegevus, ebatasane põhi jmt)

75 VOOLUVEE TEGEVUS 2A 1. Loe tekst läbi. Kirjuta välja märksõnad, mis aitavad sind selle teksti jutustamisel. Võid koostada ka meenutamisspikri (vt BIO 12) või huvitavate faktide loetelu. Maailma kõrgeim juga Maailma kõrgeim juga on Salto Angeli, mille kõrgus on 979 meetrit. Juga asub Venezueelas. Canaima keskuses on roostepunase veega laguun ning selle ümber viis veerohket ja maalilist juga. Keskuse territoorium on kolmveerand Eestit. Seal elab vaid kümme tuhat inimest, neist enamus indiaanlased. Canaima keskuse teevad imeliseks mäed. Need on pealt lamedad. Suurelt mäelt nimega Auyantepui see Angel Fall alla kukubki. Juga on nime saanud ühe ameeriklasest kullaotsija järgi, kes aastal mäel maandus ja joast teada andis. Turistid külastavad juga sellest väikese lennukiga mööda lennates. Angeli juga on pikima vee vabalangemisega juga maailmas. Vesi kukub peaaegu kilomeetri kõrguselt. Vahepeal vesi aurustub ja joa keskel moodustub aurupilv. All näeme jälle veerohket juga. 2. Jutusta kaaslastele, mida sa teada said.

76 VOOLUVEE TEGEVUS 2B Loe tekst läbi. Moodusta 4-5 küsimust, mis aitavad sind selle teksti jutustamisel. Võid koostada ka meenutamisspikri (vt BIO 12) või huvitavate faktide loetelu. Mictoria juga: maailma suurim Sambia uhkuseks on kindlasti Victoria juga, mis tegelikult asub Sambia ja Zimbabwe piiril. Victoria juga on maailma kõige laiem juga - joa laius 1,7 km ja langus u 100 m. Victoria juga nägi esimese eurooplasena 19. sajandi keskel legendaarne maadeuurija dr. David Livingstone. David Livingstone kirjeldas Victoria juga kui kõige imetlusväärsemat vaatamisväärsust Aafrikas. Livingstone nimetas joa kuninganna Victoria auks Victoria joaks. Kohalikud kutsuvad juga aga teisiti - Mosi-O-Tunja - suits, mis müristab. See nimi iseloomustab hästi Victoria juga vihmaperioodil. Umbes 550 miljonit kuupmeetrit allvoolavat vett minutis. Õhk on täis veeauru. Näha on ainult joa ülemine osa. Kuival perioodil voolab vett alla ainult paarist kohast. Aga terve joa langus on paremini nähtav. Victoria joa ümbrus on tuntud ka ekstreemspordi huviliste seas. Sambiat Zimbabvega ühendavalt sillalt on võimalik teha maailma pikimat benjihüpet m. Ka on Zambezi kärestikel võimalik parvetada ja mööda jõekärestikke surfata. 2. Jutusta kaaslastele, mida sa teada said.

77 VOOLUVEE TEGEVUS 2B Loe tekst läbi. Kirjuta välja märksõnu, mis aitavad sind selle teksti jutustamisel. Võid koostada ka meenutamisspikri (vt BIO 12) või huvitavate faktide loetelu. USA suurimate vaatamisväärsuste hulka kuulub Niagara juga Niagara jõe keskjooksul asuv Niagara juga kujunes ihaldatud turismiobjektiks juba 19. sajandi alguses. Iga päev käib veemängu vaatamas tuhandeid inimesi. Niagara joa jaotab kaheks Kitsesaar. Kanada poolel asuvast Hoburaua joast langeb vesi 49 meetri kõrguselt, USA poolel asuvast Ameerika joast 51 meetri kõrguselt. Kaht riiki ühendab Vikerkaaresild. Eesti turistid, kellel on vaid USA viisa, Kanada poole ei pääse. Selleks on vajalik ka Kanada viisa olemasolu. Joa läheduses on ka muuseum, kus on jäädvustatud trikid joal. Enamjagu püütakse mingi vahendiga joalt alla laskuda ning mitmed on leidnud seal ka surma. Teine levinum trikk on köit mööda üle joa kõndida. Turismitööstus on enam arenenud Niagara jõe Kanada poolel. Seal, kus on kasiinod, suveniiripoed jms. USA poolel on sellist äri tunduvalt vähem. 2. Jutusta kaaslastele, mida sa teada said.

78 VOOLUVEE TEGEVUS 3 Kuula kaaslaste kokkuvõtteid. Täida iga joa kohta vastavalt kas tabel, lünktekst või vasta küsimustele. Angeli juga Märgista tabelis tõene vastus ( alla tõesed. ). Väärade vastuste asemele kirjuta tabeli VÄIDE TÕENE VÄÄR Angeli juga on kõrgeim juga Maal. Canaima keskuse teevad imeliseks suured sambad. Angeli juga on nime saanud ühe ameeriklasest kullaotsija järgi. Turistid külastavad Angeli juga peamiselt suure laevaga. Victoria juga Victoria juga asub mandril. Joa avastas sajandil David Livingstone. Victoria juga sai oma nime kuninganna järgi. Kohalikud kutsuvad juga teisiti: tõlkes tähendab see. See juga on maailma kõige juga. Siin tegeldakse ekstreem. Niagara juga (Kui sa ei saa vastust oma küsimusele, siis esita see jutustajale) Aaaaaaaa! Missugusel jõel asub Niagara juga? Millal sai Niagara joast kuulus turismiobjekt? Mida võib näha lähedal asuvas muuseumis? Missuguseid trikke püütakse joal teha? Turistid külastavad Angeli juga peamiselt suure laevaga

79 JÄÄ TEGEVUS 1 10% kogu maakera maismaast katab jää. Suurem osa sellest jääst asub Gröönimaal ja Antarktises, põhja- ja lõunapooluse läheduses. Ülejäänud jää on väikestel kõrgmäestikualadel. Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode. Siis oli kliima nii külm, et mandrijää kattis väga suuri territooriume. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ning lõppes alles aasta eest. Kuigi vahepeal oli ka soojema kliima perioode ning mõningates kohtades jää sulas. 1. Mida sa tead liustike kohta? Pane kirja kõik, mida tead või oled kuulnud liustike kohta. LIUSTIKUD 2. Võrrelge paarilisega tulemusi ja täiendage ideekaarte. 3. Arutage paarilisega, mis juhtuks, kui sulaksid üles kõik maakeral leiduvad liustikud? Mis põhjustab liustike sulamist Maal? Pane kirja oma seisukohad. 4. Moodustage grupid. Arutage, kuidas saaksid inimesed takistada liustike sulamist Maal. Pange oma arvamused kirja. Esitage need klassikaaslastele.

80 PÕHJAVEE TEGEVUS 1 1. Mida sa tead põhjaveest? Tuleta meelde varemõpitut ja koosta ideekaart. allikad PÕHJAVESI 2. Võrdle oma ideekaarti paarilise omaga ja täienda. Kust pärineb vesi, mida kasutatakse joogiks sinu kodus? 3. Tõmba joon alla põhjavee tegevusega seotud sõnadele. Abi saad õpikust lk Kärestik, karst, lamm, juga, tilkekivid, erosioon, laviin, stalaktiidid, põhjavesi, rannavall, pank, rändrahn, maalihe, stalagmiidid 4. Loe õpikust läbi lk Selgita oma sõnadega, kuidas tekivad põhjavesi karst stalaktiidid stalagmiidid

81 PÕHJAVEE TEGEVUS 2 1. Miks peab kaitsma põhjavett? Too välja vähemalt kolm põhjust. 2. Moodustage grupid. Koostage põhjavett kaitsev plakat. Koostage plakatitest näitus. Siia tee oma plakatikavand.

82 MERE JA JÄRVEDE TEGEVUS RANNIKUTE KUJUNDAJANA A 1. Võrdle mereranda ja järveranda. Täida Venni diagramm. MERERAND JÄRVERAND 2. Kirjelda randa, kus sulle meeldiks suvel kõige enam puhata. Kasuta võimalikult palju erinevaid omadussõnu. Loe oma kirjeldus paarilisele ette. 3. Leia tähekastist 11 sõna, mis on seotud mere- või järverannikuga. E K N A P Z X X D R O J F R N O O J A N N A R F N R S C I Z A W M U R R U T U S K A A R A N D R A N N A V A L L L S U T E N I A L S K Ä Ä R M A A S Ä Ä R K I N N A R F Lahendus: 4. Kasuta tähekastist leitud sõnu. Leia igale mõistele sobiv selgitus. Abi saad õpikust lk pinnavorm, mis tekib rannal merelainete poolt maismaale kantudsetetest vee ja maismaa kokkupuutejoon püstloodis või suure kaldega nõlv

83 MERE JA JÄRVEDE TEGEVUS RANNIKUTE KUJUNDAJANA B 1. Arutage pinginaabriga Miks ja kuidas rannikud aja jooksul muutuvad? Pane kirja oma seisukohad. 2. Leia tähekastist 11 sõna, mis on seotud mere- või järverannikuga. K N A P N O O J A N N A R I E M U R R U T U S K I N N A R N T R A N N A V A L L R A N D I S K Ä Ä R Z S U T E N I A L A M A A S Ä Ä R D R O J F W V L Leidsin tähekastist järgmised sõnad: 3. Kasuta tähekastist leitud sõnu. Leia igale mõistele sobiv selgitus. Abi saad õpikust lk lainete purustav tegevus rannavööndis maismaariba, mis tekib poolsaare või neeme tipus lainete kuhjava tegevuse tagajärjel üleminekuala maismaalt merele kitsas vöönd maismaa ja mere piiril 4. Võrdle oma ja paarilise valikuid. Erinevuste korral kontrollige lahendusi õpikust.

84 MAAILMAMERE PÕHJA PINNAMOOD 1 Miljoneid aastaid tagasi oli Maa tulikuum kivist kera. Maa pinda katsid vulkaanid. Vulkaanid paiskasid vahetpidamata välja tohutul hulgal mitmesuguseid gaase, sealhulgas ka veeosakestest koosnevat gaasi veeauru. Aegamööda Maa jahtus, veeaur muutus vedelaks veeks ning sadas paduvihmana taevast alla. Paduvihm kestis tuhandeid ja tuhandeid aastaid ning täitis järk-järgult kõik maakera pinna madalamad kohad ja nõod, moodustades meresid ja ookeane. Ava õpik lk 73. Leppige paarilisega kokku, kes millist lõiku loeb. Pärast iga lõigu lugemist täida tabel. Tabelis on antud iga lõigu algus. Lugemismärgid vali järgnevate hulgast: - seda teadsin juba varem - teadsin teisiti - sain teada - teave tundub segane või tahaksin rohkem teada Lõigu algus Nagu sa juba tead,... Lugemismärk Lühikonspekt Mõisted, sõnad, mida pean oluliseks Kõikide ookeanide... Ookeanide keskmäestik on kujunenud... Ookeani keskmäestiku kõrgus ookeanipõhjast...

85 MAAILMAMERE PÕHJA PINNAMOOD 2 Ookeanide all on maakoor õhem ja ebapüsivam, seepärast tekib seal palju vulkaane. Ookeanide põhjas on ka tohutud veealused mäed, mis kõrguvad süvamere tasandikult kuni 1000 meetrini. Osa mägesid on pealt lamedad, sest vesi on neid pidevalt kulutanud. 1. Vaata joonist. Mida on sellel joonisel kujutatud? Tähista pinnavormid erinevate värvidega: veega kaetud ala sinine maismaa madalamad alad roheline maismaa kõrgemad alad pruun 3. Täienda joonise järgi pinnavormide legendi numbritega. riftiorg mandrinõlv süvik rannajoon ookeani keskmäestik meretase kaarsaarestik veealune vulkaan mandrilava 4. Võrdle oma tulemust õpiku joonisega lk Lugege paarilisega kordamööda teksti õpikust lk Märgi oma joonisele tekstis esinevad ookeaniosad ja muu teave, mida pead vajalikuks.

86 MAAILMAMERE PÕHJA PINNAMOOD 3 1. Leia MAst järgmiste saarte asukoht (lk 72 73). Island, Madagaskar, Hawaii, Assoorid, Tasmaania, Suurbritannia, Newfoundland, Kanaarid. 2. Märgi mandrilaval asuvad saared kontuurkaardile. 3. Leidke koos pinginaabriga MA kaardilt (lk 72 73) viis mandrilaval asuvat merd. Märgi need ja Atlandi ookeani keskmäestik ning Mariaani süvik kontuurkaardile.

87 INIMTEGEVUS JA PINNAMOOD 1. Leia õpikust lk näiteid selle kohta, kuidas tehispinnavormid tekivad ja kuidas tehispinnavormid muudavad maastikku. 2. Aruta paarilisega teemal Kas tehispinnavormid muudavad maastiku ilusamaks ja mitmekesisemaks? Tooge välja nii poolt- kui ka vastuväited. Kirjuta need skeemile. Sõnasta kokkuvõte. Põhjendused JAH Põhjendused EI Kas tehispinnavormid muudavad maastikku ilusamaks ja huvitavamaks? Kokkuvõte 3. Arutage oma skeemi teise paariga ja täiendage seda vajadusel. Tutvustage oma grupi seisukohti klassile. Vaja lastele talveks korralik kelgumägi teha.

88 PINNAMOOD: KOKKUVÕTE 1 1. Täida püramiidskeem Alusta pinnavormide nimetuste kirjutamisest Leia skeemile pealkiri (kirjuta see püramiidi tippu) 1.3. Tühja lahtrisse kirjuta kogu skeemi kokkuvõttev lause Tasandikulised pinnavormid Ümbrusest madalamad pinnavormid Ümbrusest kõrgemad pinnavormid 2. Mis põhjustab pinnavormi tekke? Ühenda põhjus ja tagajärg. Karstipinnavorm Liivaluide Moreenkõrgustik Uhtorg Terrass mäenõlval tuul maavarade kaevandamine vooluvesi kivimite lahustumine mandrijää