RAHVUSVAHELINE AUDITEERIMISE STANDARD (EESTI) 700 (MUUDETUD)* ARVAMUSE KUJUNDAMINE JA ARUANDLUS FINANTSARUANNETE KOHTA SISUKORD

Väljavõte

1 RAHVUSVAHELINE AUDITEERIMISE STANDARD (EESTI) 700 (MUUDETUD)* ARVAMUSE KUJUNDAMINE JA ARUANDLUS FINANTSARUANNETE KOHTA (Kehtib 1. septembril 2018 vo i pa rast seda lo ppevate perioodide finantsaruannete auditite kohta) SISUKORD Lo ik Sissejuhatus Ka esoleva ISA ulatus... Kehtima hakkamise kuupa ev... 5 Eesma rgid... 6 Definitsioonid Nõuded Arvamuse kujundamine finantsaruannete kohta... Arvamuse vorm... Audiitori aruanne... Finantsaruannetega koos esitatud ta iendav informatsioon... Rakendus- ja muu selgitav materjal Majandusüksuse arvestuspraktikate kvalitatiivsed aspektid... Finantsaruannetes asjakohaselt avalikustatud arvestuspo himo tted... Finantsaruannetes esitatud informatsioon on asjassepuutuv, usaldusva a rne, vo rreldav ja arusaadav Informatsiooni avalikustamine oluliste tehingute ja sündmuste mo ju kohta finantsaruannetes edastatud informatsioonile... Hindamine, kas finantsaruanded saavutavad o iglase esitusviisi Rakendatava finantsaruandluse raamistiku kirjeldus... Arvamuse vorm... Audiitori aruanne... Finantsaruannetega koos esitatud ta iendav informatsioon... Lisa. Finantsaruandeid ka sitlevate so ltumatu audiitori aruannete na ited A1A3 A4 A5 A6 A7 A9 A10A15 A16A17 A18A77 A78A84 Rahvusvahelist auditeerimise standardit ISA (EE) 700 (muudetud) Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta tuleks lugeda koos standardiga ISA (EE) 200 So ltumatu audiitori üldised eesma rgid ja auditi la biviimine koosko las rahvusvaheliste auditeerimise standarditega. ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

2 * Ka esolevas standardis rahvusvahelisele auditeerimise, ülevaatamise, kindlustandvate ja seonduvate teenuste ning kvaliteedikontrolli standardile, samuti nimetatud standardite eesso nale, eetikakoodeksile ning kindlustandvate teenuste raamistikule tehtud viidet, olenemata selle vormist, ka sitatakse edaspidi viitamisena Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni po himo tete ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud ning audiitortegevuse seaduse 46 lo ike 2 kohaselt ja relevalveno ukogu poolt kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardile, sh rahvusvahelisele auditeerimise standardile (Eesti), ülevaatamise, kindlustandvate ja seonduvate teenuste ning kvaliteedikontrolli standardile (Eesti), samuti nimetatud standardite eesso nale (Eesti), eetikakoodeksile (Eesti) ning kindlustandvate teenuste raamistikule (Eesti). Ka esolevas standardis Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsioonile vo i tema organile vo i muule töövormile tehtud viidet, olenemata selle vormist, ka sitatakse edaspidi viitamisena Eesti Audiitorkogule vo i tema asjakohasele organile, sh audiitortegevuse ja relevalve no ukogule. Rahvusvahelise auditeerimise ja kindlustunnet andvate töövo ttude standardite komitee (International Auditing and Assurance Standards Board, IAASB) poolt va lja töötatud standard ISA 700 (muudetud) Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta originaalversioon on avaldatud jaanuaris 2015 ingliskeelsena Rahvusvahelise audiitorite föderatsiooni (International Federation of Accountants, IFAC) poolt ning to lgitud IFAC-i loal eesti keelde Audiitorkogu poolt. Standardi ISA (EE) 700 (muudetud) Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta to lkimine on toimunud IFAC-i ja relevalve all ning koosko las IFAC-i reglemendiga IFAC-i standardite to lkimise ja avaldamise kord. Standard ISA (EE) 700 (muudetud) Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta on vastavuses IFAC-i avaldatud originaalversiooniga. Standardi ISA (EE) 700 (muudetud) Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta 2015 ingliskeelse versiooni ko ik autorio igused kuuluvad IFAC-ile. Standardi ISA (EE) 700 (muudetud) Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta 2016 eestikeelse to lke ko ik autorio igused kuuluvad IFAC-ile. Originaali tiitel: International Standard on Auditing (ISA) 700 (Revised), Forming an Opinion and Reporting on Financial Statements ISBN: ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

3 Sissejuhatus Käesoleva ISA ulatus 1. Ka esolevas rahvusvahelises auditeerimise standardis (International Standard on Auditing, ISA) ka sitletakse audiitori kohustust kujundada arvamus finantsaruannete kohta. Samuti ka sitletakse selles finantsaruannete auditi tulemusel va lja antud audiitori aruande vormi ja sisu. 2. ISAs ka sitletakse audiitori kohustust esitada peamiste auditi asjaolude kohta informatsiooni audiitori aruandes. ISAs (muudetud) ja ISAs (muudetud) ka sitletakse seda, kuidas mo jutab audiitori aruande vormi ja sisu see, kui audiitor avaldab modifitseeritud arvamuse vo i kaasab audiitori aruandesse asjaolu ro hutava lo igu vo i muu asjaolu lo igu. Muud ISAd sisaldavad samuti aruandlusno udeid, mida rakendatakse audiitori aruande va ljaandmisel. 3. Ka esolevat ISA rakendatakse üldotstarbeliste finantsaruannete tervikkomplekti auditeerimisel ja see on koostatud nimetatud kontekstis. ISAs ka sitletakse spetsiaalselt arvessevo etavaid asjaolusid siis, kui finantsaruanded on koostatud koosko las eriotstarbelise raamistikuga. ISAs ka sitletakse spetsiaalselt arvessevo etavaid asjaolusid, mis on relevantsed üksiku finantsaruande vo i finantsaruande spetsiifilise elemendi, konto vo i na itaja auditi seisukohast. Seda ISA rakendatakse ka auditite suhtes, mille puhul rakendatakse standardit ISA 800 vo i standardit ISA Ka esoleva ISA no uete eesma rk on ka sitleda asjakohast tasakaalu kahe vajaduse vahel: vajadus tagada audiitoripoolses aruandluses üleilmne vastavus ja vo rreldavus ning vajadus suurendada audiitori aruande va a rtust, muutes audiitori aruandes esitatud informatsiooni kasutajate jaoks rohkem asjassepuutuvaks. See ISA edendab vastavust audiitori aruandes, kuid tunnistab paindlikkuse vajadust, et vo tta arvesse üksikute jurisdiktsioonide konkreetseid tingimusi. Ja rjepidevus audiitori aruandes siis, kui audit on la bi viidud koosko las ISAdega, aitab kaasa usutavusele ülemaailmsel turul, tehes ho lpsamini tuvastatavaks need auditid, mis on la bi viidud koosko las ülemaailmselt tunnustatud standarditega. Samuti aitab see edendada kasutaja arusaamist ja tuvastada tavapa rasest erinevad tingimused, kui need ilmnevad. Kehtima hakkamise kuupäev 5. Ka esolev ISA kehtib 15. detsembril 2016 vo i pa rast seda lo ppevate perioodide finantsaruannete auditite kohta. Eesmärgid 6. Audiitori eesma rkideks on: Definitsioonid kujundada omandatud auditi to endusmaterjali po hjal tehtud ja relduste hindamise alusel arvamus finantsaruannete kohta ja avaldada see arvamus selgelt kirjaliku aruande kaudu. 7. ISAdes kasutamise otstarbel on ja rgmistel terminitel ja rgmine ta hendus: üldotstarbelised finantsaruanded finantsaruanded, mis on koostatud koosko las üldotstarbelise raamistikuga; üldotstarbeline raamistik finantsaruandluse raamistik, mis on kavandatud vastama laia kasutajateringi ühistele finantsinformatsioonivajadustele. Finantsaruandluse raamistik vo ib olla o iglase esitusviisi raamistik vo i vastavuse raamistik. 1 ISA 701 Peamiste auditi asjaolude kohta informatsiooni esitamine so ltumatu audiitori aruandes. 2 ISA 705 (muudetud) Arvamuse modifikatsioonid so ltumatu audiitori aruandes. 3 ISA 706 (muudetud) Asjaolu ro hutavad lo igud ja muu asjaolu lo igud so ltumatu audiitori aruandes. 4 ISA 800 Spetsiaalselt arvessevo etavad asjaolud eriotstarbeliste raamistikega koosko las koostatud finantsaruannete auditid. 5 ISA 805 Spetsiaalselt arvessevo etavad asjaolud üksikute finantsaruannete ja finantsaruande spetsiifiliste elementide, kontode vo i kirjete auditid. ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

4 (c) Finantsaruandluse raamistikule viitamiseks kasutatakse terminit o iglase esitusviisi raamistik, millega no utakse vastavust raamistiku no uetele ja mis: tunnustab so naselgelt vo i juurdemo elduna, et finantsaruannete o iglase esitusviisi saavutamiseks vo ib juhtkonnal osutuda vajalikuks lisaks raamistikus spetsiifiliselt no utava informatsiooni avalikustamisele avalikustada ka muud informatsiooni vo i tunnustab so naselgelt, et juhtkonnal vo ib osutuda vajalikuks kalduda ko rvale raamistiku no udest, et saavutada finantsaruannete o iglane esitus. Sellised ko rvalekalded on eeldatavasti vajalikud ainult a a rmiselt erandlikel juhtudel. Finantsaruandluse raamistikule viitamiseks kasutatakse terminit vastavuse raamistik, millega no utakse raamistiku no uetelevastavust, kuid mis ei sisalda eespool punktide i vo i ii tunnustamist. 6 modifitseerimata arvamus arvamus, mille audiitor on avaldanud siis, kui audiitor ja reldab, et finantsaruanded on koostatud ko igis olulistes osades koosko las rakendatava finantsaruandluse raamistikuga Viide finantsaruannetele ka esolevas ISAs ta hendab üldotstarbeliste finantsaruannete tervikkomplekti. 8 Rakendatava finantsaruandluse raamistiku no uetega ma a ratakse kindlaks finantsaruannete esitusviis, struktuur ja sisu ning see, mis moodustab finantsaruannete tervikkomplekti. 9. Viide rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (International Financial Reporting Standards) ka esolevas ISAs ta hendab rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid, mille on va lja andnud Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Board, IASB), ja viide rahvusvahelistele avaliku sektori arvestusstandarditele (International Public Sector Accounting Standards) ta hendab rahvusvahelisi avaliku sektori arvestusstandardeid, mille on va lja andnud Rahvusvaheline Avaliku Sektori Arvestusstandardite Komitee (International Public Sector Accounting Standards Board, IPSASB). Nõuded Arvamuse kujundamine finantsaruannete kohta 10. Audiitor peab kujundama arvamuse selle kohta, kas finantsaruanded on koostatud ko igis olulistes osades koosko las rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. 9, Selle arvamuse kujundamiseks peab audiitor tegema kokkuvo tte selle kohta, kas audiitor on omandanud po hjendatud kindluse selles, et finantsaruanded tervikuna ei sisalda pettusest vo i veast tulenevat olulist va a rkajastamist. Sellise kokkuvo tte tegemisel peab arvesse vo tma: (c) vastavalt ISAle 330, audiitori kokkuvo tet selle kohta, kas on omandatud piisav asjakohane auditi to endusmaterjal; 11 vastavalt ISAle 450, audiitori kokkuvo tet selle kohta, kas parandamata va a rkajastamised üksikult vo i kogumina on olulised 12 ja lo ikudes no utud hindamisi. 12. Audiitor peab hindama, kas finantsaruanded on koostatud ko igis olulistes osades koosko las rakendatava finantsaruandluse raamistiku no uetega. See hindamine peab ho lmama majandusüksuse 6 ISA 200 So ltumatu audiitori üldised eesma rgid ja auditi la biviimine koosko las rahvusvaheliste auditeerimise standarditega, lo ik 13 punkt a. 7 Lo ikudes ka sitletakse selle arvamuse avaldamisel kasutatavaid va ljendeid vastavalt o iglase esitusviisi raamistiku puhul ja vastavuse raamistiku puhul. 8 ISA 200 So ltumatu audiitori üldised eesma rgid ja auditi la biviimine koosko las rahvusvaheliste auditeerimise standarditega lo igu 13 punktis f sa testatakse finantsaruannete sisu. 9 ISA 200, lo ik Lo ikudes ka sitletakse selle arvamuse avaldamisel kasutatavaid va ljendeid vastavalt o iglase esitusviisi raamistiku puhul ja vastavuse raamistiku puhul. 11 ISA 330 Audiitori vastused hinnatud riskidele, lo ik ISA 450 Auditi ka igus tuvastatud va a rkajastamiste hindamine, lo ik 11. ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

5 arvestuspraktikate kvalitatiivseid aspekte, sealhulgas juhtkonnapoolsete otsustuste vo imaliku erapoolikuse indikaatoreid. (Vt lo igud A1 A3) 13. Rakendatava finantsaruandluse raamistiku no udeid silmas pidades peab audiitor konkreetselt hindama, kas: (e) (f) (c) (d) finantsaruannetes avalikustatakse asjakohaselt informatsioon valitud ja rakendatud ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikate kohta. Seda hindamist tehes peab audiitor kaaluma arvestuspoliitikate asjassepuutuvust majandusüksuse jaoks ning seda, kas finantsaruanded on koostatud arusaadavalt; (vt lo ik A4) valitud ja rakendatud arvestuspoliitikad on ja rjepidevad rakendatava finantsaruandluse raamistikuga ja on asjakohased; juhtkonna tehtud arvestushinnangud on po hjendatud; finantsaruannetes esitatud informatsioon on asjassepuutuv, usaldusva a rne, vo rreldav ja arusaadav. Seda hindamist tehes peab audiitor kaaluma, kas: lisatud on informatsioon, mis oleks tulnud lisada, ja kas selline informatsioon on asjakohaselt klassifitseeritud, koondatud vo i liigendatud ja kirjeldatud; finantsaruannete üldist esitusviisi on kahjustatud, lisades informatsiooni, mis ei ole asjassepuutuv vo i takistab to elist arusaamist avalikustatud asjaoludest; (vt lo ik A5) finantsaruannetes avalikustatakse adekvaatne informatsioon, mis vo imaldab ettena htud kasutajatel aru saada oluliste tehingute ja sündmuste mo just finantsaruannetes edastatud informatsioonile ja (vt lo ik A6) finantsaruannetes kasutatud terminoloogia, sealhulgas iga finantsaruande pealkiri, on asjakohane. 14. Kui finantsaruanded on koostatud koosko las o iglase esitusviisi raamistikuga, peab lo ikudes no utud hindamine ho lmama ka seda, kas finantsaruannetega on saavutatud o iglane esitusviis. Audiitori hinnang sellele, kas finantsaruannetega on saavutatud o iglane esitusviis, peab ho lmama ja rgmise arvessevo tmist: (Ref: Para A7 A9) finantsaruannete üldine esitusviis, struktuur ja sisu ning kas finantsaruanded, esitavad aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse o iglane esitusviis. 15. Audiitor peab hindama, kas finantsaruanded viitavad adekvaatselt rakendatavale finantsaruandluse raamistikule vo i kirjeldavad seda adekvaatselt. (Vt lo igud A10 A15) Arvamuse vorm 16. Audiitor peab avaldama modifitseerimata arvamuse siis, kui audiitor ja reldab, et finantsaruanded on koostatud ko igis olulistes osades koosko las rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. 17. Juhul, kui audiitor: ja reldab hangitud auditi to endusmaterjali po hjal, et finantsaruanded tervikuna ei ole olulise va a rkajastamiseta vo i ei ole vo imeline hankima piisavat asjakohast auditi to endusmaterjali ja reldamaks, et finantsaruanded tervikuna on olulise va a rkajastamiseta, peab audiitor modifitseerima audiitori aruandes arvamust vastavalt ISAle 705 (muudetud). 18. Juhul, kui o iglase esitusviisi raamistiku no uetega koosko las koostatud finantsaruannetega ei saavutata o iglast esitusviisi, peab audiitor arutama seda asjaolu juhtkonnaga ja olenevalt rakendatava finantsaruandluse raamistiku no uetest ja sellest, kuidas asjaolu lahendatakse, peab kindlaks ma a rama, kas on vaja modifitseerida arvamust audiitori aruandes vastavalt ISAle 705 (muudetud). (Vt lo ik A16) 19. Kui finantsaruanded koostatakse koosko las vastavuse raamistikuga, ei no uta audiitorilt selle hindamist, kas finantsaruannetega on saavutatud o iglane esitusviis. Siiski juhul, kui a a rmiselt erandlikel juhtudel audiitor ja reldab, et sellised finantsaruanded on eksitavad, peab audiitor arutama ISA 700 (MUUDETUD)

6 seda asjaolu juhtkonnaga ja olenevalt sellest, kuidas see lahendatakse, peab kindlaks ma a rama, kas ja kuidas edastada see audiitori aruandes. (Vt lo ik A17) Audiitori aruanne 20. Audiitori aruanne peab olema kirjalik. (Vt lo igud A18 A19) Audiitori aruanne kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega läbi viidud auditite kohta Pealkiri 21. Audiitori aruandel peab olema pealkiri, mis osutab selgelt, et see on so ltumatu audiitori aruanne. (Vt lo ik A20) Adressaat 22. Audiitori aruanne peab olema adresseeritud vastavalt sellele, kuidas on asjakohane, tuginedes töövo tu tingimustele. (Vt lo ik A21) Audiitori arvamus 23. Audiitori aruande esimene osa peab sisaldama audiitori arvamust ja selle pealkiri peab olema Arvamus. 24. Audiitori aruande arvamuse osas peab ka: (c) (d) (e) identifitseerima majandusüksuse, mille finantsaruandeid on auditeeritud; avaldama, et finantsaruanded on auditeeritud; nimetama iga finantsaruannetes sisalduva aruande pealkirja; viitama lisadele, sealhulgas ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikate kokkuvo ttele, ja ta psustama iga finantsaruannete osaks oleva finantsaruande kuupa eva vo i ho lmatud ajavahemiku. (Vt lo igud A22 A23) 25. Modifitseerimata arvamuse avaldamisel o iglase esitusviisi raamistikuga koosko las koostatud finantsaruannete kohta peab audiitori arvamuses kasutama, va lja arvatud juhul, kui seaduse vo i regulatsiooni kohaselt no utakse teisiti, ühte ja rgmistest va ljenditest, mida peetakse vo rdva a rseiks: meie arvates kajastavad kaasnevad finantsaruanded ko igis olulistes osades o iglaselt [ ] koosko las [rakendatava finantsaruandluse raamistikuga] vo i meie arvates annavad kaasnevad finantsaruanded o ige ja o iglase ülevaate [ ] koosko las [rakendatava finantsaruandluse raamistikuga]. (Vt lo igud A24 A31) 26. Modifitseerimata arvamuse avaldamisel vastavuse raamistikuga koosko las koostatud finantsaruannete kohta peab audiitori arvamus olema, et kaasnevad finantsaruanded on koostatud ko igis olulistes osades koosko las (rakendatava finantsaruandluse raamistikuga). (Vt lo igud A26 A31) 27. Juhul, kui viide rakendatavale finantsaruandluse raamistikule audiitori arvamuses ei ole viide Rahvusvahelise Arvestusstandardite Komitee poolt va lja antud rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ega Rahvusvahelise Avaliku Sektori Arvestusstandardite Komitee poolt va lja antud rahvusvahelistele avaliku sektori arvestusstandarditele, peab audiitori arvamuses nimetama jurisdiktsiooni, millest raamistik pa rineb. Arvamuse alus 28. Audiitori aruanne peab vahetult pa rast arvamuse osa sisaldama osa pealkirjaga Arvamuse alus, milles: (vt lo ik A32) ma rgitakse, et audit tehti koosko las rahvusvaheliste auditeerimise standarditega; (vt lo ik A33) viidatakse audiitori aruande osale, milles kirjeldatakse audiitori kohustusi vastavalt ISAdele; ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

7 (c) (d) Tegevuse ja tkuvus esitatakse avaldus, et audiitor on majandusüksusest so ltumatu koosko las auditi puhul asjassepuutuvate eetikano uetega ning on ta itnud audiitori muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele no uetele. Selles avalduses tuleb ta psustada asjassepuutuvate eetikano uete pa ritolujurisdiktsioon vo i viidata rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite no ukogu kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksile (IESBA koodeks), ja (vt lo igud A34 A39) ma rgitakse, kas audiitori arvates on audiitori hangitud auditi to endusmaterjal piisav ja asjakohane aluse andmiseks audiitori arvamusele. 29. Audiitor peab andma aru vastavalt ISA-le 570 (muudetud), kui see on rakendatav. 13 Peamised auditi asjaolud 30. Börsinimekirja kantud majandusüksuste üldotstarbeliste finantsaruannete tervikkomplektide auditeerimisel peab audiitor esitama peamiste auditi asjaolude kohta info audiitori aruandes vastavalt ISA-le Kui audiitor on muidu seaduse vo i regulatsiooni kohaselt kohustatud esitama vo i otsustab esitada info peamiste auditi asjaolude kohta audiitori aruandes, peab audiitor tegema seda vastavalt ISA-le 701. (Vt lo igud A40 A42) Muu informatsioon 32. Audiitor peab andma aru vastavalt ISA-le 720 (muudetud), kui see on rakendatav. Finantsaruannetega seotud kohustused 33. Audiitori aruanne peab sisaldama osa pealkirjaga Juhtkonna kohustused seoses finantsaruannetega. Audiitori aruandes tuleb kasutada asjaomase jurisdiktsiooni o igusraamistikus asjakohast terminit ja selles ei ole vaja viidata konkreetselt juhtkonnale. Mo nes jurisdiktsioonis vo ib olla asjakohane viidata nendele, kelle ülesandeks on valitsemine. (Vt lo ik A44) 34. Selles audiitori aruande osas kirjeldatakse juhtkonna kohustust: (vt lo igud A45 A48) koostada finantsaruanded koosko las rakendatava finantsaruandluse raamistikuga ja tagada selline sisekontroll, nagu juhtkond peab vajalikuks, et vo imaldada kas pettusest vo i veast tulenevate oluliste va a rkajastamisteta finantsaruannete koostamist, ja hinnata, kas majandusüksus on suuteline ja tkama ja tkuvalt tegutsevana 14 ja kas tegevuse ja tkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamine on asjakohane, ning avaldada infot tegevuse ja tkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on rakendatav. Juhtkonna hindamiskohustuse selgituses tuleb kirjeldada, millal on tegevuse ja tkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamine asjakohane. (Vt lo ik A48) 35. Selles audiitori aruande osas tuleb ka kindlaks ma a rata finantsaruandlusprotsessi ja relevalve eest vastutavad isikud, kui sellise ja relevalvekohustusega isikud erinevad nendest, kes ta idavad eespool lo igus 34 kirjeldatud kohustusi. Sellisel juhul tuleb selle osa pealkirjas viidata ka nendele, kelle ülesandeks on valitsemine vo i kasutada konkreetse jurisdiktsiooni o igusraamistikus asjakohast muud terminit. (Vt lo ik A49) 36. Kui finantsaruanded on koostatud koosko las o iglase esitusviisi raamistikuga, peab audiitori aruande selgituses juhtkonna kohustuste kohta seoses finantsaruannetega viitama nende finantsaruannete koostamisele ja o iglasele esitamisele vo i finantsaruannete koostamisele, mis annavad o ige ja o iglase ülevaate, nagu on nendes tingimustes asjakohane. Audiitori kohustused seoses finantsaruannete auditiga 37. Audiitori aruanne peab sisaldama osa pealkirjaga Audiitori kohustused seoses finantsaruannete auditiga. 13 ISA 570 (muudetud) Tegevuse ja tkuvus, lo igud ISA 570 (muudetud), lo ik 2. ISA 700 (MUUDETUD)

8 38. Audiitori aruande selles osas tuleb: (vt lo ik A50) (c) ma rkida, et audiitori eesma rk on: (i) saada po hjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanded tervikuna on kas pettusest vo i veast tulenevate oluliste va a rkajastamisteta, ja (ii) anda va lja audiitori aruanne, mis sisaldab audiitori arvamust; (vt lo ik A51) ma rkida, et po hjendatud kindlus on ko rgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise va a rkajastamise eksisteerimisel see alati avastatakse koosko las ISAdega la biviidud auditi ka igus, ja ma rkima, et va a rkajastamised vo ivad tuleneda pettusest vo i veast, ning: (i) (ii) ta psustama, et neid peetakse oluliseks siis, kui vo ib po hjendatult eeldada, et need vo ivad üksikult vo i koos mo jutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad teevad nende finantsaruannete alusel, vo i 15 esitama olulisuse ma a ratluse vo i kirjelduse koosko las rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. (Vt lo ik A52) 39. Audiitori aruande osas Audiitori kohustused seoses finantsaruannete auditiga tuleb ka: (vt lo ik A50) ma rkida, et audiitor kasutab auditi osana vastavalt ISAdele kutsealast otsustust ja sa ilitab kutsealase skeptitsismi kogu auditi ka igus, ja kirjeldada auditit, ma rkides, et audiitori kohustus on: (i) kindlaks teha finantsaruannete kas pettusest vo i veast tuleneva olulise va a rkajastamise riskid ja hinnata neid riske, kavandada ja teostada auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hankida piisav ja asjakohane auditi to endusmaterjal aluse andmiseks audiitori arvamusele. Pettusest tuleneva olulise va a rkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva va a rkajastamise puhul, sest pettus vo ib ta hendada kokkuma ngu, vo ltsimist, tahtlikku tegevusetust, va a resitiste tegemist vo i sisekontrolli eiramist; (ii) saada sisekontrollist arusaamine, mis on auditi puhul asjassepuutuv, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks majandusüksuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Tingimustes, kus audiitoril on ka kohustus avaldada seoses finantsaruannete auditiga arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta, peab audiitor va lja ja tma va ljendi, et audiitoripoolse sisekontrolli la bivaatamise eesma rk ei ole avaldada arvamust majandusüksuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; (iii) hinnata kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasust ning juhtkonna tehtud arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info po hjendatust; (iv) (v) teha ja reldus juhtkonna poolt tegevuse ja tkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi to endusmaterjali po hjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste vo i tingimuste suhtes, mis vo ivad tekitada ma rkimisva a rset kahtlust majandusüksuse suutlikkuses ja tkata ja tkuvalt tegutsevana. Kui audiitor teeb ja relduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, on audiitor kohustatud juhtima audiitori aruandes ta helepanu sellega seoses avalikustatud infole finantsaruannetes vo i kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima arvamust. Audiitori ja reldused po hinevad audiitori aruande kuupa evani saadud auditi to endusmaterjalil. Tulevased sündmused vo i tingimused vo ivad siiski kahjustada majandusüksuse suutlikkust ja tkata ja tkuvalt tegutsevana; kui finantsaruanded on koostatud koosko las o iglase esitusviisi raamistikuga, hindama finantsaruannete üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud 15 ISA 320 Olulisus auditi planeerimisel ja la biviimisel, lo ik 2. ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

9 (c) informatsiooni, ning seda, kas finantsaruanded esitavad aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse o iglane esitusviis; ISA rakendamise korral kirjeldama ta iendavalt audiitori kohustusi seoses grupiauditi töövo tuga, ma rkides, et: (i) (ii) (iii) audiitori kohustus on hankida grupi majandusüksuste vo i a ritegevuste finantsteabe kohta piisav asjakohane to endusmaterjal, et avaldada arvamus grupi finantsaruannete kohta; audiitor on vastutav grupiauditi juhtimise, ja relevalve ja la biviimise eest ning audiitor on ainuvastutav audiitori arvamuse eest. 40. Audiitori aruande osas Audiitori kohustused seoses finantsaruannete auditiga tuleb ka: (vt lo ik A50) (c) ma rkida, et audiitor vahetab nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning ma rkimisva a rsete auditi ta helepanekute kohta, sealhulgas mis tahes ma rkimisva a rsete puuduste kohta sisekontrollis, mille audiitor teeb auditi ka igus kindlaks; börsinimekirja kantud majandusüksuste finantsaruannete auditite korral ma rkida, et audiitor esitab nendele, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitatakse, et audiitor on ja rginud so ltumatust puudutavaid eetikano udeid, ning edastab neile info ko ikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul vo ib po hjendatult arvata, et need kahjustavad audiitori so ltumatust, ja seotud kaitsemehhanismide kohta, kui see on rakendatav, ja börsinimekirja kantud majandusüksuste ja teiste selliste majandusüksuste finantsaruannete auditite korral, mille puhul esitatakse infot peamiste auditi asjaolude kohta vastavalt ISA-le 701, ma rkida, et audiitor ma a rab asjaolude seast, mille kohta vahetati infot nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, kindlaks asjaolud, mis olid ka esoleva perioodi finantsaruannete auditis ko ige ma rkimisva a rsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Audiitor kirjeldab neid asjaolusid audiitori aruandes, va lja arvatud juhul, kui seaduse vo i regulatsiooni kohaselt on keelatud avalikustada asjaolu kohta infot vo i kui a a rmisel erandlikel juhtudel audiitor otsustab, et asjaolu kohta ei tohiks audiitori aruandes infot esitada, sest po hjendatult vo ib eeldada, et selle kahjulikud tagaja rjed kaaluvad üles sellise info esitamise kasu avalikes huvides. (Vt lo ik A53) Finantsaruannete auditiga seonduvate audiitori kohustuste kirjelduse asukoht 41. Finantsaruannete auditiga seonduvate audiitori kohustuste kirjeldus, mis on lo ikude kohaselt no utav, tuleb esitada: (vt lo ik A54) (c) audiitori aruande po hitekstis; audiitori aruande lisas, kuid sellisel juhul tuleb audiitori aruandes viidata selle asukohale lisas, vo i (vt (lo igud A54 A55) audiitori aruandes sisalduva viitega sellise kirjelduse asukohale asjakohase ametiasutuse veebisaidil, kui seaduse, regulatsiooni vo i riiklike auditeerimise standardite kohaselt on audiitoril so naselgelt lubatud seda teha. (Vt lo igud A54, A56 A57) 42. Kui audiitor viitab audiitori kohustuste kirjeldusele asjakohase ametiasutuse veebisaidil, peab audiitor kindlaks tegema, et selline kirjeldus ka sitleb ka esoleva ISA lo ikudes sa testatud no udeid ega ole nendega vastuolus. (Vt lo ik A56) Muud aruandluskohustused 43. Juhul kui audiitor ka sitleb finantsaruandeid puudutavas audiitori aruandes muid aruandluskohustusi, mis lisanduvad ISAdes sa testatud audiitori kohustustele, tuleb neid muid aruandluskohustusi ka sitleda audiitori aruande eraldi osas, mis kannab pealkirja Aruanne muude seadusest ja regulatsioonist tulenevate no uete kohta vo i muud selle osa sisu puhul asjakohast 16 ISA 600 Spetsiaalselt arvesse vo etavad asjaolud grupi finantsaruannete auditid (sh komponendi audiitorite töö). ISA 700 (MUUDETUD)

10 pealkirja, va lja arvatud juhul, kui nendes muudes aruandluskohustustes ka sitletakse samu teemasid, mis on esitatud ISAdega no utud aruandluskohustuste all, mispuhul vo ib muud aruandluskohustused esitada ISAdega no utud seotud aruandluselementidega samas osas. (Vt lo igud A58 A60) 44. Kui muud aruandluskohustused esitatakse ISAdega no utud seotud aruandluselementidega samas osas, tuleb audiitori aruandes selgelt eristada muid aruandluskohustusi ISAdega no utud aruandluskohustustest. (Vt lo ik A60) 45. Juhul kui audiitori aruanne sisaldab eraldi osa, milles ka sitletakse muid aruandluskohustusi, tuleb ka esoleva ISA lo ikudes sa testatud no uded esitada osas pealkirjaga Finantsaruannete auditi aruanne. Aruanne muude seadusest ja regulatsioonist tulenevate no uete kohta tuleb esitada pa rast osa Finantsaruannete auditi aruanne. (Vt lo ik A60) Töövo tupartneri nimi 46. Töövo tupartneri nimi tuleb lisada börsinimekirja kantud majandusüksuste finantsaruandeid ka sitlevatesse audiitori aruannetesse, va lja arvatud harvadel juhtudel, kui vo ib po hjendatult eeldada, et sellise info avalikustamine po hjustab ma rkimisva a rse isikliku julgeolekuohu. Harvadel juhtudel, kui audiitor kavatseb mitte lisada audiitori aruandesse töövo tupartneri nime, peab audiitor arutama seda kavatsust nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, et informeerida audiitori hinnangut ma rkimisva a rse isikliku julgeolekuohu to ena osusest ja to sidusest. (Vt lo igud A61 A63) Audiitori allkiri 47. Audiitori aruanne peab olema allkirjastatud. (Vt lo igud A64 A65) Audiitori aadress 48. Audiitori aruandes tuleb nimetada asukoht jurisdiktsioonis, kus audiitor praktiseerib. Audiitori aruande kuupa ev 49. Audiitori aruanne peab olema koostatud kuupa evaga, mis ei ole varasem kui kuupa ev, millal audiitor on hankinud piisava asjakohase auditi to endusmaterjali, millele rajada arvamus finantsaruannete kohta, sealhulgas to endusmaterjali selle kohta, et (vt lo igud A66 A69): ko ik aruanded ja avalikustatud info, millest finantsaruanded koosnevad, on koostatud; isikud, kellel on tunnustatud volitused, on kinnitanud, et nad on vo tnud vastutuse nende finantsaruannete eest. Seaduse või regulatsiooniga sätestatud audiitori aruanne 50. Juhul, kui audiitorilt no utakse spetsiifilise jurisdiktsiooni seaduse vo i regulatsiooniga audiitori aruande erivormingu vo i -so nastuse kasutamist, tohib audiitori aruandes viidata rahvusvahelistele auditeerimise standarditele ainult juhul, kui audiitori aruanne sisaldab va hemalt iga ja rgmist elementi (Vt lo ik A70 A71): (c) (d) (e) pealkiri; adressaat vastavalt töövo tu tingimustes no utule; arvamust va ljendav lo ik, mis sisaldab arvamuse avaldamist finantsaruannete kohta ja viidet rakendatavale finantsaruandluse raamistikule, mida finantsaruannete koostamisel kasutati (sealhulgas finantsaruandluse raamistiku, milleks ei ole rahvusvahelised finantsaruandluse standardid vo i rahvusvahelised avaliku sektori arvestusstandardid, pa ritolu jurisdiktsiooni identifitseerimist, vt lo ik 27); nende majandusüksuse finantsaruannete ta psustamine, mida on auditeeritud; avaldus, et audiitor on majandusüksusest so ltumatu koosko las auditi puhul asjassepuutuvate eetikano uetega ning on ta itnud audiitori muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele no uetele. Avalduses tuleb ta psustada asjassepuutuvate eetikano uete pa ritolujurisdiktsioon vo i viidata IESBA koodeksile; ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

11 (f) (g) (h) (i) osa, mis ka sitleb ISA 570 (muudetud) lo igus 22 sa testatud aruandlusno udeid ega ole nende no uetega vastuolus, kui see on rakendatav; ma rkus(t)ega (vo i vastupidise) arvamuse aluse osa, mis ka sitleb ISA 570 (muudetud) lo igus 23 sa testatud aruandlusno udeid ega ole nende no uetega vastuolus, kui see on rakendatav; osa, mis sisaldab ISA 701 kohaselt no utavat informatsiooni vo i seaduse vo i regulatsiooniga ette na htud ta iendavat informatsiooni auditi kohta ning ka sitleb ko nealuses ISAs sa testatud aruandlusno udeid ega ole nende no uetega vastuolus, kui see on rakendatav; 17 (vt lo igud A72 A75) osa, mis ka sitleb ISA 720 (muudetud) lo igus 24 sa testatud aruandlusno udeid, kui see on rakendatav; (j) finantsaruannete koostamisega seonduvate juhtkonna kohustuste kirjeldust ja finantsaruandlusprotsessi ja relevalve eest vastutavate isikute andmeid sisaldav osa, mis ka sitleb lo ikudes sa testatud no udeid ega ole nende no uetega vastuolus; (k) (l) (m) (n) (o) rahvusvahelistele auditeerimise standarditele ja seadusele vo i regulatsioonile viitav ning finantsaruannete auditiga seonduvate audiitori kohustuste kirjeldust sisaldav osa, mis ka sitleb lo ikudes sa testatud no udeid ega ole nende no uetega vastuolus; (vt lo igud A50 A53) börsinimekirja kantud majandusüksuste üldotstarbeliste finantsaruannete tervikkomplektide auditeerimisel töövo tupartneri nimi, va lja arvatud harvadel juhtudel, kui vo ib po hjendatult eeldada, et sellise info avalikustamine po hjustab ma rkimisva a rse isikliku julgeolekuohu; audiitori allkiri; audiitori aadress. audiitori aruande kuupa ev. Audiitori aruanne auditite puhul, mis on läbi viidud kooskõlas nii spetsiifilise jurisdiktsiooni auditeerimise standarditega kui ka rahvusvaheliste auditeerimise standarditega 51. Audiitorilt vo idakse no uda auditi la biviimist koosko las spetsiifilise jurisdiktsiooni auditeerimise standarditega ( riiklikud auditeerimise standardid ) ning vo ib ta ta iendavalt olla vastavuses ISAdega. Juhul, kui see on nii, vo ib audiitori aruandes lisaks riiklikele auditeerimise standarditele viidata rahvusvahelistele auditeerimise standarditele, aga audiitor tohib nii teha ainult juhul, kui (vt lo igud A76 A77): ei eksisteeri vastuolu riiklike auditeerimise standardite no uete ja nende no uete vahel, mis on ISAdes, mis paneks audiitori (i) kujundama teistsugust arvamust vo i (ii) mitte kaasama asjaolu ro hutavat lo iku vo i muu asjaolu lo iku, mis konkreetsetes tingimustes on no utav ISAdega ja audiitori aruanne sisaldab va hemalt iga lo igu 50 punktides - (o) esitatud elementi siis, kui audiitor kasutab riiklike auditeerimise standarditega ta pselt ma a ratletud vormingut vo i so nastust. Viidet seadusele vo i regulatsioonile lo igu 50 punktis k peab lugema kui viidet riiklikele auditeerimise standarditele. Seega tuleb audiitori aruandes sellised riiklikud auditeerimise standardid nimetada. 52. Kui audiitori aruandes viidatakse nii riiklikele auditeerimise standarditele kui ka rahvusvahelistele auditeerimise standarditele, tuleb audiitori aruandes nimetada jurisdiktsioon, millest riiklikud auditeerimise standardid pa rinevad. Finantsaruannetega koos esitatud täiendav informatsioon (vt lo igud A78 A84) 53. Kui koos auditeeritud finantsaruannetega esitatakse ta iendavat informatsiooni, mida rakendatava finantsaruandluse raamistikuga ei no uta, peab audiitor hindama, kas selline ta iendav informatsioon on audiitori kutsealase otsustuse kohaselt oma olemuse vo i esitusviisi to ttu siiski finantsaruannete 17 ISA 701, lo igud ISA 700 (MUUDETUD)

12 lahutamatu osa. Kui see ta iendav informatsioon on finantsaruannete lahutamatu osa, peab audiitori arvamus seda ho lmama. 54. Kui ta iendavat informatsiooni, mida rakendatava finantsaruandluse raamistikuga ei no uta, ei peeta finantsaruannete lahutamatuks osaks, peab audiitor hindama, kas selline ta iendav informatsioon on esitatud viisil, mis piisavalt ja selgelt eristab seda auditeeritud finantsaruannetest. Kui see ei ole nii, peab audiitor paluma juhtkonnal muuta auditeerimata ta iendava informatsiooni esitusviisi. Juhul kui juhtkond keeldub seda tegemast, peab audiitor auditeerimata ta iendava informatsiooni kindlaks tegema ja selgitama audiitori aruandes, et sellist ta iendavat informatsiooni ei ole auditeeritud. *** ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

13 Rakendus- ja muu selgitav materjal Majandusüksuse arvestuspraktikate kvalitatiivsed aspektid (vt lo ik 12) A1. Juhtkond teeb hulga otsustusi finantsaruannetes avalikustatud arvna itajate ja informatsiooni suhtes. A2. ISA 260 (muudetud) sisaldab arutelu arvestuspraktikate kvalitatiivsete aspektide kohta. 18 Majandusüksuse arvestuspraktikate kvalitatiivsete aspektide arvessevo tmisel vo ib audiitor saada teadlikuks juhtkonna otsustuste vo imalikust erapoolikusest. Audiitor vo ib ja reldada, et neutraalsuse puudumise kumulatiivne mo ju koos parandamata va a rkajastamiste mo juga po hjustab finantsaruannete kui terviku olulise va a rkajastamise. Neutraalsuse puudumise indikaatorite hulka, mis vo ivad mo jutada audiitori hinnangut selle kohta, kas finantsaruanded tervikuna on oluliselt va a rkajastatud, kuuluvad ja rgmised: va a rkajastamiste, millele on auditi ka igus juhitud juhtkonna ta helepanu, valikuline parandamine (na iteks raporteeritud kasumeid suurendava mo juga va a rkajastamiste parandamine, kuid raporteeritud kasumeid va hendava mo juga va a rkajastamiste parandamata ja tmine); juhtkonna vo imalik erapoolikus arvestushinnangute tegemisel. A3. ISAs 540 ka sitletakse juhtkonna vo imalikku erapoolikust arvestushinnangute tegemisel. 19 Individuaalsete arvestushinnangute po hjendatuse kohta ja relduste tegemise otstarbel ei kujuta juhtkonna vo imaliku erapoolikuse indikaatorid endast va a rkajastamisi. Samas vo ivad need mo jutada audiitori hinnangut selle kohta, kas finantsaruanded tervikuna ei ole va a rkajastatud. Finantsaruannetes asjakohaselt avalikustatud arvestuspõhimõtted (vt lo igu 13 punkt a) A4. Hinnates seda, kas finantsaruannetes on asjakohaselt avalikustatud valitud ja rakendatud ma rkimisva a rsed arvestuspo himo tted, vo tab audiitor arvesse muu hulgas ja rgmisi asjaolusid: kas avalikustatud on kogu ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikatega seotud informatsioon, mis tuleb rakendatava finantsaruandluse raamistiku kohaselt lisada; kas avalikustatud informatsioon ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikate kohta on asjassepuutuv ning kajastab seega seda, kuidas rakendatavas finantsaruandluse raamistikus sa testatud kajastamis-, mo o tmis- ja esitamiskriteeriume on rakendatud tehinguklasside, kontosaldode ja avalikustatud info suhtes finantsaruannetes majandusüksuse konkreetseid tegevus- ja keskkonnatingimusi silmas pidades, ja ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikate esitamise selgus. Finantsaruannetes esitatud informatsioon on asjassepuutuv, usaldusväärne, võrreldav ja arusaadav (vt lo igu 13 punkt d) A5. Finantsaruannete arusaadavuse hindamisel vo etakse arvesse seda, kas: informatsioon on finantsaruannetes esitatud selgelt ja kokkuvo tlikult; ma rkimisva a rse avalikustatud informatsiooni asukoht toob selle asjakohaselt esile (nt kui majandusüksusega seotud informatsioonil on kasutajate jaoks tajutav va a rtus) ning kas avalikustatud info sisaldab asjakohaseid ristviiteid, nii et see ei po hjusta kasutajatele olulisi probleeme vajaliku informatsiooni kindlakstegemisel. Informatsiooni avalikustamine oluliste tehingute ja sündmuste mõju kohta finantsaruannetes edastatud informatsioonile (vt lo ik 13(e)) A6. Harilikult kajastatakse üldotstarbelise raamistikuga koosko las koostatud finantsaruannetes majandusüksuse finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Hinnates seda, kas rakendatavat finantsaruandluse raamistikku silmas pidades on finantsaruannetes avalikustatud piisav informatsioon, et vo imaldada ettena htud kasutajatel aru saada oluliste tehingute ja sündmuste 18 ISA 260 (muudetud) Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, lisa ISA 540 Arvestushinnangute, sh o iglase va a rtuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatu auditeerimine, lo ik 21. ISA 700 (MUUDETUD)

14 mo just majandusüksuse finantsseisundile, finantstulemusele ja rahavoogudele, vo etakse arvesse muu hulgas ja rgmisi asjaolusid: kuivo rd asjassepuutuv ja majandusüksuse tingimustega seotud on finantsaruannetes esitatud informatsioon ja kas avalikustatud info on piisav, et aidata ettena htud kasutajatel aru saada ja rgmisest: o o o rakendatavas finantsaruandluse raamistikus sa testatud kajastamiskriteeriumidele (vo i kajastamise lo petamise kriteeriumidele) mittevastavatest tehingutest vo i sündmustest tulenevate majandusüksuse vo imalike varade ja kohustiste olemus ja ulatus; tehingutest ja sündmustest tulenevate olulise va a rkajastamise riskide olemus ja ulatus; kasutatud meetodid, tehtud eeldused ja otsustused ning nende muudatused, mis mo jutavad kajastatud vo i muul viisil avalikustatud summasid, sealhulgas asjassepuutuvad tundlikkusanalüüsid. Hindamine, kas finantsaruanded saavutavad õiglase esitusviisi (vt lo ik 14) A7. Osa finantsaruandluse raamistikke tunnistab otseselt vo i kaudselt o iglase esitusviisi po himo tet. 20 Nagu ka esoleva ISA lo igu 7 punktis b ma rgitud, no uab o iglase esitusviisi 21 finantsaruandluse raamistik vastavust raamistiku no uetele, kuid tunnistab ka otseselt vo i kaudselt, et juhtkonnal vo ib osutuda vajalikuks avalikustada lisaks raamistikus konkreetselt no utavale informatsioonile ka muud informatsiooni. 22 A8. Audiitori hinnang selle kohta, kas finantsaruanded saavutavad nii esitamise kui ka avalikustatud informatsiooni poolest o iglase esitusviisi, on kutsealase otsustuse küsimus. Sellisel hindamisel vo etakse arvesse majandusüksusega seotud fakte ja tingimusi, sealhulgas nende muutusi, tuginedes audiitori arusaamisele majandusüksusest ja auditi ka igus saadud auditi to endusmaterjalile. Hindamisel kaalutakse ka na iteks o iglase esitusviisi saavutamiseks vajalikku avalikustatud infot seoses asjaoludega, mis vo ivad olla olulised (st va a rkajastamisi peetakse üldiselt oluliseks, kui vo ib po hjendatult eeldada, et need mo jutavad majanduslikke otsuseid, mida kasutajad teevad finantsaruannete kui terviku alusel), nagu arenevate finantsaruandlusno uete vo i muutuva majanduskeskkonna mo ju. A9. Hindamine, kas finantsaruanded saavutavad o iglase esitusviisi, vo ib ho lmata na iteks arutelusid juhtkonnaga ja nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, nende seisukohtade üle seoses konkreetse esitusviisi valimisega ning alternatiivsete esitusviiside üle, mida oleks vo inud kaaluda. Arutelud vo ivad ka sitleda na iteks ja rgmist: kuivo rd finantsaruannetes esitatud summad on koondatud vo i liigendatud ja kas summade vo i informatsiooni esitusviis varjab kasulikku informatsiooni vo i po hjustab eksitava informatsiooni esitamist; vastavus selle valdkonna asjakohastele tavadele vo i kas ko rvalekaldumised on majandusüksuse tingimuste suhtes asjassepuutuvad ja seega po hjendatud. Rakendatava finantsaruandluse raamistiku kirjeldus (vt lo ik 15) A10. Nagu selgitatud ISAs 200, no utakse finantsaruannete koostamisel juhtkonna poolt ja, kus asjakohane, isikute poolt, kelle ülesandeks on valitsemine, rakendatava finantsaruandluse 20 Na iteks rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRSid) ma rgitakse, et o iglane esitusviis no uab tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mo ju o iglast esitamist koosko las varade, kohustiste, tulude ja kulude ma a ratluste ja kajastamiskriteeriumidega. 21 Vt ISA 200, lo igu 13 punkt a. 22 Na iteks IFRSites no utakse majandusüksuselt ta iendava informatsiooni avalikustamist siis, kui vastavus IFRSite konkreetsetele no uetele on ebapiisav, et vo imaldada kasutajatel aru saada teatavate tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mo just majandusüksuse finantsseisundile ja finantstulemustele (rahvusvaheline raamatupidamisstandard 1 Finantsaruannete esitamine, lo igu 17 punkt c). ISA (EE) 700 (MUUDETUD)

15 raamistiku adekvaatse kirjelduse kaasamist finantsaruannetesse. 23 See kirjeldus informeerib finantsaruannete kasutajat raamistikust, millel finantsaruanded po hinevad. A11. Kirjeldus, et finantsaruanded on koostatud koosko las konkreetse rakendatava finantsaruandluse raamistikuga, on asjakohane ainult juhul, kui finantsaruanded on vastavuses ko ikide selle raamistiku no uetega, mis finantsaruannetega ho lmatud perioodi jooksul kehtivad. A12. Rakendatava finantsaruandluse raamistiku kirjeldus, mis sisaldab ebata pset ma a ratlust vo i piiravat keelekasutust (na iteks finantsaruanded on suures osas vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ) ei ole selle raamistiku adekvaatne kirjeldus, kuna see vo ib finantsaruannete kasutajaid eksitada. Viitamine rohkem kui ühele finantsaruandluse raamistikule A13. Mo nel juhul vo idakse finantsaruannetes esitada, et need on koostatud koosko las kahe finantsaruandluse raamistikuga (nt riiklik raamistik ja rahvusvahelised finantsaruandluse standardid). See vo ib nii olla, sest juhtkonnalt no utakse vo i juhtkond on otsustanud koostada finantsaruanded koosko las mo lema finantsaruandluse raamistikuga, misjuhul mo lemad on rakendatavad finantsaruandluse raamistikud. Selline kirjeldus on asjakohane ainult juhul, kui finantsaruanded on vastavuses mo lema finantsaruandluse raamistikuga eraldi. Selleks, et finantsaruandeid peetaks koostatuks koosko las mo lema raamistikuga, peavad finantsaruanded olema vastavuses mo lema raamistikuga samaaegselt ilma mis tahes vajaduseta aruannete koosko lastava vo rdlemise ja rele. Praktikas on samaaegne vastavus ebato ena oline, va lja arvatud juhul, kui jurisdiktsioonis on ko nealune teine raamistik (na iteks rahvusvahelised finantsaruandluse standardid) vo etud kasutusele kui jurisdiktsiooni oma riiklik raamistik vo i on ko rvaldatud ko ik takistused sellele vastavuseks. A14. Finantsaruanded, mis on koostatud koosko las ühe finantsaruandluse raamistikuga ja mis sisaldavad lisa vo i ta iendavat aruannet, milles koosko lastavalt vo rreldakse tulemusi nendega, mida oleks na idatud teise raamistiku puhul, ei ole koostatud koosko las ko nealuse teise finantsaruandluse raamistikuga. See on nii sellepa rast, et finantsaruanded ei sisalda kogu informatsiooni ko nealuse teise raamistikuga no utaval viisil. A15. Samas vo ivad finantsaruanded olla koostatud koosko las ühe rakendatava finantsaruandluse raamistikuga ja lisaks kirjeldada finantsaruannete lisades ulatust, milles finantsaruanded on vastavuses teise raamistikuga (na iteks riikliku raamistikuga koosko las koostatud finantsaruanded, milles kirjeldatakse ka ulatust, milles need on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega). Selline kirjeldus vo ib olla ta iendav finantsinformatsioon, nagu on ka sitletud lo igus 54, ja audiitori arvamus ho lmab seda, kui seda ei saa selgelt eristada finantsaruannetest. Arvamuse vorm A16. Vo ivad eksisteerida juhud, millal finantsaruanded, kuigi need on koostatud koosko las o iglase esitusviisi raamistiku no uetega, ei saavuta o iglast esitusviisi. Kui see nii on, vo ib juhtkonnal olla vo imalik kaasata finantsaruannetesse ta iendav avalikustatav informatsioon lisaks sellele, mida raamistikuga spetsiifiliselt no utakse vo i, a a rmiselt erandlikel juhtudel, kalduda ko rvale raamistiku no udest selleks, et saavutada finantsaruannete o iglane esitusviis. (Vt lo ik A18) A17. On a a rmiselt erandlik, kui audiitor peab vastavuse raamistikuga koosko las koostatud finantsaruandeid eksitavaks juhul, kui audiitor on koosko las ISAga 210 kindlaks ma a ranud, et see raamistik on aktsepteeritav. 24 (Vt lo ik A19) Audiitori aruanne (vt lo ik 20) A18. Kirjalik aruanne sisaldab aruandeid, mis on va lja antud püsikoopia vormingus, ja neid, mis on elektroonilisel kujul. A19. Lisa sisaldab na iteid audiitori aruannetest finantsaruannete kohta, ho lmates ka lo ikudes esitatud elemente. Ka esoleva ISAga ei kehtestada no udeid audiitori aruande elementide kohta, va lja arvatud arvamuse ja arvamuse aluse osas. See ISA no uab siiski konkreetsete pealkirjade 23 ISA 200, lo igud A2 A3. 24 ISA 210 Auditi töövo tu tingimuste kokkuleppimine, lo ik 6 punkt a. ISA 700 (MUUDETUD)

16 kasutamist, mille eesma rk on muuta koosko las ISAdega la biviidud auditeid ka sitlevad audiitori aruanded paremini tuvastatavateks, eelko ige olukorras, kus audiitori aruande elemendid on esitatud ja rjekorras, mis erineb ka esoleva ISA lisas toodud na itlikest audiitori aruannetest. Audiitori aruanne kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega läbi viidud auditite kohta Pealkiri (vt lo ik 21) A20. Pealkiri, mis osutab, et aruanne on so ltumatu audiitori aruanne, na iteks So ltumatu audiitori aruanne, eristab so ltumatu audiitori aruannet teiste poolt va lja antud aruannetest. Adressaat (vt lo ik 22) A21. Seaduse, regulatsiooni vo i töövo tu tingimustega vo idakse ma a ratleda, kellele tuleb audiitori aruanne selles konkreetses jurisdiktsioonis adresseerida. Harilikult adresseeritakse audiitori aruanne isikutele, kelle jaoks aruanne on koostatud, tihti kas aktsiona ridele vo i isikutele, kelle ülesandeks on selle majandusüksuse valitsemine, mille finantsaruandeid auditeeritakse. Audiitori arvamus (vt lo igud 24 26) Viide auditeeritud finantsaruannetele A22. Audiitori aruandes avaldatakse na iteks, et audiitor on auditeerinud majandusüksuse finantsaruandeid, mis sisaldavad (avaldada iga finantsaruannete tervikkomplektis sisalduva finantsaruande pealkiri, mida no uab rakendatav finantsaruandluse raamistik, ma a ratledes ta pselt kuupa eva vo i perioodi, mida iga finantsaruanne ho lmab) ja finantsaruannete lisasid, sealhulgas ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikate kokkuvo tet. A23. Kui audiitor on teadlik sellest, et auditeeritud finantsaruanded kaasatakse dokumenti, mis sisaldab muud informatsiooni, nagu na iteks aastaaruanne, vo ib audiitor kaaluda juhul, kui esituse vorm seda vo imaldab, nimetada leheküljenumbrid, millel auditeeritud finantsaruanded on esitatud. See aitab lugejatel tuvastada finantsaruanded, millega audiitori aruanne on seotud. Kajastavad ko igis olulistes osades o iglaselt vo i annavad o ige ja o iglase ülevaate A24. Va ljendeid Kajastavad ko igis olulistes osades o iglaselt ja annavad o ige ja o iglase ülevaate ka sitatakse vo rdva a rsetena. See, kas mis tahes konkreetses jurisdiktsioonis kasutatakse va ljendit kajastavad ko igis olulistes osades o iglaselt vo i annavad o ige ja o iglase ülevaate, ma a ratakse kindlaks selles jurisdiktsioonis finantsaruannete auditit reguleeriva seaduse vo i regulatsiooniga, vo i üldiselt aktsepteeritud praktikaga selles jurisdiktsioonis. Kui seaduse vo i regulatsiooniga no utakse erineva so nastuse kasutamist, ei mo juta see ka esoleva ISA lo igu 14 no uet audiitorile hinnata o iglase esitusviisi raamistikuga koosko las koostatud finantsaruannete o iglast esitusviisi. A25. Kui audiitor avaldab modifitseerimata arvamuse, ei ole asjakohane kasutada arvamusega seoses selliseid va ljendeid nagu koos eeltoodud selgitusega vo i eeldusel, et, sest need viitavad tingimuslikule vo i no rgemale arvamusele vo i arvamuse modifitseerimisele. Finantsaruannete ja neis esitatud asjaolude kirjeldus A26. Audiitori arvamus ho lmab finantsaruannete tervikkomplekti, nagu see on ma a ratletud rakendatavas finantsaruandluse raamistikus. Na iteks paljude üldotstarbeliste raamistike puhul vo ivad finantsaruanded sisaldada finantspositsiooni aruannet, koondkasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet, rahavoogude aruannet ja seotud lisasid, mis tavaliselt ho lmavad ma rkimisva a rsete arvestuspoliitikate kokkuvo tet ning muud selgitavat informatsiooni. Mo nes jurisdiktsioonis vo idakse ta iendavat informatsiooni pidada samuti finantsaruannete lahutamatuks osaks. A27. Õiglase esitusviisi raamistikuga koosko las koostatud finantsaruannete puhul avaldatakse audiitori arvamuses, et finantsaruanded kajastavad ko igis olulistes osades o iglaselt vo i annavad o ige ja o iglase ülevaate asjaoludest, mida finantsaruanded on kavandatud esitama. Na iteks koosko las IFRSitega koostatud finantsaruannete puhul on need asjaolud majandusüksuse finantsseisund perioodi lõpu seisuga ja majandusüksuse finantstulemus ja rahavood sellel kuupäeval lõppenud perioodil. Seega on lo igus 25 ja ka esoleva ISA muudes lo ikudes esitatud lünga [...] puhul ette na htud, et see asendatakse eelnevas lauses kaldkirjas esitatud so nadega, juhul kui rakendatav ISA (EE) 700 (MUUDETUD)