Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

Väljavõte

1 Väljaandja: Eesti Panga President Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Muudetud järgmiste aktidega Vastu võetud nr 10 RTL 2008, 92, 1289 jõustumine Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine RTL 2009, 83, Määrus kehtestatakse «Eesti Panga seaduse» 34 lõike 1 alusel. 1. Määruse reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED Määrusega kehtestatakse nõuded hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisule ja vormile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord. 2. Määruse kohaldamine Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele hoiu-laenuühistutele. 3. Aruanded 2. peatükk ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE Hoiu-laenuühistu on kohustatud koostama ja esitama hoiu-laenuühistu bilansi ning hoiu-laenuühistu kasumiaruande. 4. Aruannete koostamise põhimõtted (1) Hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne koostatakse Eestis ametlikult kehtivas vääringus ja esitatakse tuhandetes täisühikutes. (2) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse määruse lisadest 1 «Hoiu-laenuühistu bilansiskeem», 2 «Bilansi koostamise juhend», 3 «Hoiu-laenuühistu kasumiaruande skeem» ja 4 «Kasumiaruande koostamise juhend». (3) Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest. (4) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel kasutatakse arvestuspõhimõtteid, mis vastavad raamatupidamise seaduse 17 lõikele 1. Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 1 / 18

2 (5) Hoiu-laenuühistu varad kajastatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on hoiu-laenuühistu enda või teiste kohustuste tagatisena hoiu-laenuühistu poolt panditud. (6) Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse bilansis vastavatel varakirjetel miinusmärgiga. 5. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Hoiu-laenuühistu bilansi aruandeperiood on kuu. Hoiu-laenuühistu kasumiaruande aruandeperiood on kvartal. (2) Aruanded esitatakse kümnendaks kuupäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. [RTL 2009, 83, jõust ] (3) Kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanne puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 6. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale MS Exceli andmetabelitena. (2) Aruanded edastatakse Eesti Pangale elektrooniliselt e-posti aadressile (3) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded. 7. Kasutatud mõisted 3. peatükk LISADES KASUTATUD MÕISTED Määruse lisades 1 4 kasutatakse mõisteid määruse -des 8 ja 9 esitatud tähenduses. 8. Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted (1) Keskvalitsus hõlmab alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (sealhulgas Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid); 2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse 25 lõige 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud neid asutanud isikud. (2) Kohalikud omavalitsused on kõik kohalikud omavalitsusüksused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse poolt hallatavad munitsipaalasutused ja kohalike omavalitsusüksuste asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud neid asutanud isikud. (3) Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on kõik riiklikud ja kohalikud institutsionaalsed üksused, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatud rahvastikurühmadel kohustus osaleda selle üksuse pakutavates sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta talle osamakseid; 2) valitsemissektor vastutab selle üksuse juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. (4) Kindlustusandja on kindlustustegevuse seaduse 3 lõikes 1 nimetatud äriühing. (5) Pensionifond on kogumispensionide seaduse -s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond. (6) Muu finantseerimisasutus on krediidiasutuste seaduse -s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muude finantseerimisasutuste hulka kuulub ka Tagatisfond. (7) Krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse 3 lõikes 1 nimetatud äriühing. Leht 2 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

3 (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud väärtpaberituru seaduse 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingute hulka kuuluvad ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). (9) Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muude äriühingute hulka kuulub ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale. (10) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik vastavalt mittetulundusühingute seaduse -le 1 ja sihtasutuste seaduse -le 1, välja arvatud sihtasutused, mida peetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks. (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisik on ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine (Eesti Vabariigis Eesti Pank). 9. Nõuete ja kohustuste kohta kasutatud mõisted (1) Laen on võlaõigusseaduse 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue. (2) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt võlaõigusseaduse -s 407 sätestatule (välja arvatud 407 lõige 5). (3) Allutatud laen on nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või kohustus, mis vastab krediidiasutuste seaduse -s 72 1 sätestatud tingimustele. (4) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. (5) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada. (6) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ning intressi arvutamise aluseid ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi). (7) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne eritingimusega (näiteks pulmapäev, teatud rahasumma kogumine); 4) hoiustatud summat võib suurendada; 5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; 6) hoiuse väljavõtmise õiguse tekkimise võib siduda kohustusega sellest kontopidajale ette teatada. (8) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud hoiu-laenuühistule edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel. (9) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. (10) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 3 / 18

4 RAKENDUSSÄTE 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril aastal ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel kõigi aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 31. jaanuaril aastal või hiljem. Lisad Eesti Panga President määrus lisa Eesti Panga presidendi 7. novembri a määruse nr 10 "Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine" lisa 1 HOIU-LAENUÜHISTU BILANSISKEEM AKTIVA (VARAD) 1. Sularaha 2. Nõuded keskpangale 3. Nõuded krediidiasutustele 3.1 Nõudmiseni hoiused 3.2 Tähtajalised hoiused 3.3 Muud nõuded 4. Nõuded klientidele 4.A sh arvelduskrediit 4.B sh hüpoteegiga tagatud laenud 4.1 Nõuded finantseerimisasutustele sh hoiused finantseerimisasutustes 4.2 Laenud muudele äriühingutele Kuni üks aasta Üle ühe aasta 4.3 Laenud mittetulundusühingutele Kuni üks aasta Üle ühe aasta 4.4 Laenud eraisikutele Kuni üks aasta Üle ühe aasta 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6.A sh repotehingud 6.1 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2 Aktsiad ja osad Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Muud aktsiad ja osad 6.3 Tuletisväärtpaberid 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Kinnisvarainvesteeringud 10. Muu vara Tuhat krooni Leht 4 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

5 10.A sh maksed teel 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11.A sh intressinõuded 12. AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) 1. Võlgnevused keskpangale 2. Võlgnevused krediidiasutustele 2.A sh tähtajaga kuni üks aasta 3. Võlgnevused klientidele 3.1 Võlgnevused valitsusele Keskvalitsus Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused 3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Säästuhoiused Muud võlgnevused 3.3 Võlgnevused riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Säästuhoiused Muud võlgnevused 3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Säästuhoiused Muud võlgnevused 3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Säästuhoiused Muud võlgnevused 3.6 Võlgnevused eraisikutele Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Säästuhoiused Muud võlgnevused 4. Sihtotstarbeline laenuressurss 5. Väärtpaberikohustused 5.1 Emiteeritud võlakirjad 5.2 Tuletisväärtpaberid 5.3 Muud väärtpaberikohustused 6. Muud kohustused 6.A sh maksed teel 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7.A sh intressivõlad 8. Eraldised 8.1 Lühiajalised eraldised Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 5 / 18

6 8.2 Pikaajalised eraldised 9. Allutatud kohustused 10 KOHUSTUSED KOKKU 11. Osakapital Registreeritud osakapital Registreerimata osakapital 12. Ülekurss (aaå¾io) 13. Kohustuslik reservkapital 14. Muud reservid 15. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 16. Majandusaasta kasum/kahjum 17. Oma osakud (miinusmärgiga) 18. OMAKAPITAL KOKKU 19. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU Hoiu-laenuühistu liikmete arv Eesti Panga presidendi 7. novembri a määruse nr 10 "Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine" lisa 2 BILANSI KOOSTAMISE JUHEND Aktiva (varad) 1. Sularaha Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu kassas olev sularaha ja selle ekvivalendid (nt sularahatå ekid jm sularahaga sarnased vahendid). Välisvaluuta hinnatakse bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga päevakursi järgi. Ümberhindluse tulemusena tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse kasumiaruande kirjel 7 "Netokasum/-kahjum finantstehingutelt". 2. Nõuded keskpangale Sellel kirjel kajastatakse hoiused keskpangas ja muud nõuded keskpangale. 3. Nõuded krediidiasutustele Sellel kirjel kajastatakse hoiused krediidiasutustes ja muud nõuded krediidiasutustele. 3.1 Nõudmiseni hoiused Sellel kirjel kajastatakse arvelduskontod ja üleööhoiused krediidiasutustes. 3.2 Tähtajalised hoiused 3.3 Muud nõuded Sellel kirjel kajastatakse kõik muud nõuded krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 3.1 ja 3.2, sh tagatishoiused, laenud teistele krediidiasutustele, pöördrepotehingud (reverse repo agreements) ja nendega sarnased tehingud, nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) ja väärtpaberite laenamise tehingud (securities lending agreements). Pöördrepotehingud kajastatakse samamoodi nagu laenuandmine. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Kui väärtpaberi ostjal on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja ees väärtpaberites väljenduv kohustus. Leht 6 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

7 Kui pöördrepotehingu puhul on väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinnad erinevad, jaotatakse ostu- ja tagasimüügihinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu"ja bilansi varakirjel 11 "Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud". Tehing, mille puhul ostja ei ole kohustatud ostetud väärtpabereid kokkulepitud hinna eest tagasi müüma, vaid tal on õigus seda teha, kajastatakse laenuandja poolt nagu pöördrepotehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja ei kasuta oma õigust, muutub selline pöördrepotehing väärtpaberi ostutehinguks. Pöördrepotehingutega sarnased tehingud, nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud, kajastatakse samamoodi nagu pöördrepotehingud. 4. Nõuded klientidele Sellel kirjel kajastatakse nõuded (paigutatud hoiused, antud laenud, pöördrepotehingud ja nendega sarnased tehingud, nagu näiteks väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud) klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Kirjel ei kajastata investeeringuid klientide väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded kajastatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6"Väärtpaberid"ja 11"Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud". Sellel kirjel kajastatakse nõuded ja laenud klientidele kuni nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud kajastatakse varakirjel 5 "Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded"miinusmärgiga. 4.A sh arvelduskrediit Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu poolt klientidele antud arvelduskrediit ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe kajastatakse bilansivälise kohustusena. 4.B sh hüpoteegiga tagatud laenud Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu poolt klientidele antud laenud, mille tagatiseks on hüpoteek. 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded(miinusmärgiga) Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu antud laenude ja muude nõuete allahindlus. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja muude nõuete allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel 10"Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus". 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt Sellel kirjel kajastatakse varakirjel 3 "Nõuded krediidiasutustele"esitatud nõuete allahindlus. 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Sellel kirjel kajastatakse varakirjel 4 "Nõuded klientidele"esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus. 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Sellel kirjel kajastatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud varakirjetel 5.1 ja Väärtpaberid Sellel kirjel kajastatakse kõik hoiu-laenuühistu väärtpaberid ja repotehingutega (k.a väärtpaberite müügi/ tagasiostu, väärtpaberite laenamise ja muude sarnaste tehingutega) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid. Väärtpaberid võetakse arvele kas tehingupäeval või väärtuspäeval, olenevalt aruandva hoiu-laenuühistu kasutatavast arvestusmeetodist. Kui aruandev hoiu-laenuühistu kasutab väärtpaberite kajastamisel väärtuspäeva meetodit, kajastatakse kirjel ka ettemaksed väärtpaberite eest. Kirjel ei kajastata pöördrepotehingutega (väärtpaberite ostu/tagasimüügi, väärtpaberite laenamise ja muude sarnaste tehingutega) soetatud väärtpabereid, kuigi omandiõigus nendele võib olla aruandval hoiu-laenuühistul. Need väärtpaberid kajastab oma bilansis väärtpaberi müüja (laenaja). Kirjel ei kajastata ka hoiu-laenuühistu poolt enne lunastustähtaega tagasi ostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse kohustustekirje 5.1 "Emiteeritud võlakirjad"vähenemisena. Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 7 / 18

8 Kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 7 "Netokasum/-kahjum finantstehingutelt". Pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 11 "Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus". Osalustest tütar- ja sidusettevõtjates tulenev kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 4 "Netokasum/-kahjum finantsinvesteeringutelt". Nende sidus- ja tütarettevõtjates olevate lühiajaliste osaluste, mis on omandatud edasimüügiks 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, ümberhindlusest tulenev kasum/kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 7 "Netokasum/-kahjum finantstehingutelt". 6.A. sh repotehingud Repotehingute puhul kajastatakse müüdud väärtpaberid aruandva hoiu-laenuühistu (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Kirjel kajastatakse ka tagasiostu kohustusega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid. 6.1 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Sellel kirjel kajastatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh rahaturuinstrumendid, intressi iseloomuga tulu teenivad osakud ja eelisaktsiad) ning muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse eespool nimetatud võlakirju ja väärtpabereid omandada. 6.2 Aktsiad ja osad Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Sellel kirjel kajastatakse tütarettevõtjates olevad osalused, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada tütarettevõtja aktsiaid ja osasid. Tütarettevõtjates olevad osalused, mis on omandatud edasimüügiks 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, kajastatakse varakirjel "Muud aktsiad ja osad" Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Sellel kirjel kajastatakse sidusettevõtjates olevad osalused, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada sidusettevõtja aktsiaid ja osasid. Sidusettevõtjates olevad osalused, mis on omandatud edasimüügiks 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, kajastatakse varakirjel "Muud aktsiad ja osad" Muud aktsiad ja osad Sellel kirjel kajastatakse muud aktsiad ja osad, märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada, investeerimisfondide osakud (v.a intressi iseloomuga tulu teenivad osakud) ja väärtpaberi hoidmistunnistused, mis ei ole kajastatud varakirjetel 6.1, ja Tuletisväärtpaberid Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on positiivne. 7. Immateriaalne põhivara Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu immateriaalne põhivara jääkmaksumuses. Immateriaalse põhivara kulum kajastatakse kasumiaruande kirjel 9"Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus". Sellel kirjel kajastatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu materiaalne põhivara jääkväärtuses. Materiaalse põhivara kulum kajastatakse kasumiaruande kirjel 9"Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus". Sellel kirjel kajastatakse ka ettemaksed materiaalse põhivara eest. 9. Kinnisvarainvesteeringud Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistule kuuluvad või kapitalirendi tingimustel renditavad kinnisvaraobjektid (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida hoiu-laenuühistu hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Leht 8 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

9 Kui kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse õiglase väärtuse meetodil, kajastatakse kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest tulenev kasum/kahjum kasumiaruande kirjetel 12 "Muud tegevustulud"ja 13 "Muud tegevuskulud". Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringud jääkmaksumuses. Kinnisvarainvesteeringute kulum ja allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel 9 "Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus". 10. Muu vara Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas: - maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); - materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; - dividendinõuded; - vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; - summad selgitamisel. 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel kajastatakse: - intressinõuded ja intressi iseloomuga nõuded; - laekumata optsioonipreemiad; - viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest hoiu-laenuühistu poolt; - viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; - muud viitlaekumised; - maksude ettemaksed; - muud tulevaste perioodide ettemakstud kulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Passiva (kohustused ja omakapital) 1. Võlgnevused keskpangale Sellel kirjel kajastatakse kõik võlgnevused keskpangale. 2. Võlgnevused krediidiasutustele Sellel kirjel kajastatakse kõik võlgnevused krediidiasutustele, sh tagatishoiused, krediidiasutustelt saadud laenud, repotehingud (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu ja väärtpaberite laenamise tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud. Repotehingud kajastatakse samamoodi nagu laenusaamine. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Kui repotehingu puhul väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu"ja bilansi kohustustekirjel 7 "Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud". Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud ostetud väärtpabereid kokkulepitud hinna eest tagasi müüma, vaid tal on õigus seda teha, kajastatakse müüja poolt nagu repotehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja ei kasuta oma õigust, muutub selline repotehing väärtpaberi müügitehinguks. Repotehingutega sarnased tehingud kajastatakse samamoodi nagu repotehingud. Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 9 / 18

10 3. Võlgnevused klientidele Sellel kirjel kajastatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused. 4. Sihtotstarbeline laenuressurss Sellel kirjel kajastatakse laenuressurss, mis on eraldatud hoiu-laenuühistule edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel. 5. Väärtpaberikohustused Sellel kirjel kajastatakse aruandva hoiu-laenuühistu finantskohustused, mis väljenduvad väärtpaberites. Kirje ei hõlma neid kohustusi, mida kajastatakse bilansi kohustustekirjel 9 "Allutatud kohustused". Tuletisväärtpaberite ja muude väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kasumiaruande kirjel 7 "Netokasum/-kahjum finantstehingutelt". 5.1 Emiteeritud võlakirjad Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu emiteeritud võlakirjad ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada. Kirjel kajastatakse ka hoiu-laenuühistu vekslid, mida hoiu-laenuühistu on emiteerinud enda kohustuste katmiseks. Enne lunastustähtaega tagasi ostetud oma võlakirjad kajastatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu". 5.2 Tuletisväärtpaberid Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on negatiivne. 5.3 Muud väärtpaberikohustused Sellel kirjel kajastatakse muud hoiu-laenuühistu kohustused, mis väljenduvad väärtpaberites, nagu näiteks kohustus, mis tekib pöördrepotehinguga (k.a väärtpaberite ostu/tagasimüügi, väärtpaberite laenamise ja muu sarnase tehinguga) soetatud väärtpaberite müümisel. 6. Muud kohustused Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas: - maksed teel (nt nõuded seoses maksekorralduste ja arveldustega); - dividendikohustused. 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel kajastatakse: - intressivõlad ja intressi iseloomuga võlad; - tasumata optsioonipreemiad; - võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; - võlad hankijatele; - võlad, mis tulenevad emiteeritud võlakirjadest; - maksu- ja viivisvõlad; - muud viitvõlad; - tulevaste perioodide ettemakstud tulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 8. Eraldised 8.1 Lühiajalised eraldised Leht 10 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

11 Sellel kirjel kajastatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad lähema 12 kuu jooksul. 8.2 Pikaajalised eraldised Sellel kirjel kajastatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul. 9. Allutatud kohustused Sellel kirjel kajastatakse hoiu-laenuühistu kohustused, mis hoiu-laenuühistu lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. 11. Osakapital Sellel kirjel kajastatakse emiteeritud osakud nimiväärtuses. 12. Ülekurss (aaå¾io) Sellel kirjel kajastatakse summad, mis saadakse hoiu-laenuühistu osakute emiteerimisel üle nimiväärtuse, oma osakute müügil osakute soetusmaksumuse ja müügi hinna vahest ning oma osakute kustutamisel osakute soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahest, millest on lahutatud osakutehingutega seotud otsekulud. 13. Kohustuslik reservkapital Sellel kirjel kajastatakse vastavalt hoiu-laenuühistu seaduse Ā -le 24 moodustatud kohustuslik reservkapital. 14. Muud reservid Sellel kirjel kajastatakse muud reservid, mille moodustamine kasumi arvel on ette nähtud õigusaktide või põhikirjaga. 15. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum Sellel kirjel kajastatakse eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum. 16. Majandusaasta kasum/kahjum Sellel kirjel kajastatakse majandusaasta kasum või kahjum. 17. Oma osakud (miinus) Sellel kirjel kajastatakse aruandva hoiu-laenuühistu tagasi ostetud oma osakud soetusmaksumuses miinusmärgiga. Eesti Panga presidendi 7. novembri a määruse nr 10 "Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine" lisa 3 HOIU-LAENUÜHISTU KASUMIARUANDESKEEM KIRJE NIMETUS (Tuhat krooni) 1. Intressitulu 1.1 Laenudelt 1.2 Hoiustelt 1.3 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1.4 Tuletisväärtpaberitelt 1.5 Muud intressitulud Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 11 / 18

12 2. Intressikulu 2.1 Laenudelt 2.2 Nõudmiseni hoiustelt 2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 2.4 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt 2.6 Tuletisväärtpaberitelt 2.7 Muud intressikulud 3. Netokasum/-kahjum intressidelt (+/-) 4. Netokasum/-kahjum finantsinvesteeringutelt (+/-) 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/-) Dividenditulu Kapitaliosalusel arvestatud tulu Kapitaliosalusel arvestatud kulu Muud (+/-) 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/-) Dividenditulu Kapitaliosalusel arvestatud tulu Kapitaliosalusel arvestatud kulu Muud (+/-) 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/-) Dividenditulu Muud (+/-) 5. Teenustasutulu 6. Teenustasukulu 7. Netokasum/-kahjum finantstehingutelt (+/-) 7.1 Kasum/tulu 7.2 Kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4 Muud halduskulud 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-) 9.1 Kasum/tulu 9.2 Kahjum/kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/-) 10.1 Kasum/tulu 10.2 Kahjum/kulu sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/-) 11.1 Tulu 11.2 Kulu 12. Muud tegevustulud 13. Muud tegevuskulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/-) 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/-) Leht 12 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

13 Eesti Panga presidendi 7. novembri a määruse nr 10 "Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine" lisa 4 KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Intressitulu Sellel kirjel kajastatakse kõik intressitulud ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara (nt antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. 1.1 Laenudelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenudelt), millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu pöördrepotehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt, nagu väärtpaberite ostu/ tagasimüügi ja väärtpaberite laenamise tehingud; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2 Hoiustelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud intressitulu ja intressi iseloomuga tulu hoiustelt, millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded. 1.3 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu alla nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a eelisaktsiate) puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.4 Tuletisväärtpaberitelt Sellel kirjel kajastatakse: a) intressitulu, mis tuleneb kaetud forvardlepingutest; b) saadud ja makstud intresside positiivne vahe nõude riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul; c) nõude riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forvardtehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile. 1.5 Muud intressitulud Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu muudelt nõuetelt; b) intressitulu kapitalirendilt; c) intressi iseloomuga teenustasutulu; d) intressi iseloomuga tegevustulud. Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 13 / 18

14 2. Intressikulu Sellel kirjel kajastatakse kõik intressikulud ja intressi iseloomuga kulud. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud kohustuse lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega kohustuse (nt saadud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele. 2.1 Laenudelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenudelt); b) periodiseeritud intressikulu repotehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt, nagu väärtpaberite müügi/ tagasiostu ja väärtpaberite laenamise tehingud; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2 Nõudmiseni hoiustelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud intressikulu ja intressi iseloomuga kulu nõudmiseni hoiustelt. 2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud intressikulu ja intressi iseloomuga kulu tähtajalistelt ja säästuhoiustelt. 2.4 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt; b) periodiseeritud kulu üle nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt Sellel kirjel kajastatakse intressikulu ja intressi iseloomuga kulu omavahendite koosseisu kuuluvatelt vahenditelt (nt allutatud kohustustelt). Kulu allutatud kohustustelt järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta kajastatakse kasumiaruandes kirjete all, mis vastavad instrumentidele, milles konkreetsed allutatud kohustused vormistati (nt intressikulu hoiustelt, laenudelt, võlakirjadelt). 2.6 Tuletisväärtpaberitelt Sellel kirjel kajastatakse: a) intressikulu, mis tuleneb kaetud forvardlepingutest; b) saadud ja makstud intresside negatiivne vahe kohustuse riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul; c) kohustuse riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forvardtehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile. 2.7 Muud intressikulud Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu muudelt võlgnevustelt; b) intressi iseloomuga teenustasukulu; c) intressi iseloomuga tegevustulud. 3. Netokasum/-kahjum intressidelt (+/-) Sellel kirjel kajastatakse kasumiaruande kirjete 1 "Intressitulu"ja 2 "Intressikulu"vahe. 4. Netokasum/-kahjum finantsinvesteeringutelt (+/-) Leht 14 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

15 Sellel kirjel kajastatakse kasum/kahjum, mis tuleneb hoiu-laenuühistu poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse netoarvestust, summeeritakse ja kajastatakse netotulemina. 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/-) Dividenditulu Sellel kirjel kajastatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kapitaliosalusel arvestatud tulu Sellel kirjel kajastatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt Kapitaliosalusel arvestatud kulu Sellel kirjel kajastatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu tütarettevõtjatelt Muud (+/-) Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas realiseerimiskasum/-kahjum tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2.3"Muud aktsiad ja osad". 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/-) Dividenditulu Sellel kirjel kajastatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kapitaliosalusel arvestatud tulu Sellel kirjel kajastatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt Kapitaliosalusel arvestatud kulu Sellel kirjel kajastatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu sidusettevõtjatelt Muud Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas realiseerimiskasum/-kahjum sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2.3"Muud aktsiad ja osad". 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/-) Dividenditulu Sellel kirjel kajastatakse dividenditulu muudelt aktsiatelt ja osadelt Muud Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas realiseerimiskasum/-kahjum muude omanikutulu eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate ja osade müügist. 5. Teenustasutulu Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh kontode avamise tasu, ülekannete teostamise tasu, hooldustasu ja väärtpaberitehingutasu. Intressi iseloomuga teenustasu kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu". 6. Teenustasukulu Sellel kirjel kajastatakse teenustasukulu, v.a intressi iseloomuga teenustasu, mis kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu". 7. Netokasum/-kahjum finantstehingutelt (+/-) Sellel kirjel kajastatakse kasum/kahjum, mis tuleneb kauplemiseks või edasimüügiks vahendamise, kauplemise likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberitest (aktsiatelt, osadelt, võlakirjadelt), Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 15 / 18

16 bilansis kohustustekirjetel 5.2 "Tuletisväärtpaberid"ja 5.3 "Muud väärtpaberikohustused"kajastatud väärtpaberikohustustest ning mitmesugustest valuutatehingutest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse netoarvestust, summeeritakse ja kajastatakse netotulemina. 7.1 Kasum/tulu Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas: a) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest; b) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest; c) dividenditulu kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberitelt; d) kasum hoiu-laenuühistu emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasi ostetud võlakirjadelt; e) realiseerimata kasum ja kasum valuutakursside muutustest (v.a kaetud forvardlepingutelt, mida kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu"). 7.2 Kahjum/kulu Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas: a) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest; b) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest; c) kahjum hoiu-laenuühistu emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasi ostetud võlakirjadelt; d) realiseerimata kahjum ja kahjum valuutakursside muutustest (v.a kaetud forvardlepingutelt, mida kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu"). 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil välja teenitud, kuid välja maksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse Sellel kirjel kajastatakse aruandeperioodil arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) Sellel kirjel kajastatakse mitteriiklik pensionikohustuse kulu, mis tekib vastava õigusakti kehtestamisel või aruandva hoiu-laenuühistu sõlmitud kokkuleppe alusel. 8.4 Muud halduskulud Sellel kirjel kajastatakse muud hoiu-laenuühistu tegutsemisega seotud kulud, sh üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli kulud, aruandeperioodi kindlustuskulud ja muud halduskulud. Muude halduskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-) Sellel kirjel kajastatakse kinnisvarainvesteeringute (kui hindamisel kasutatakse soetusmaksumuse meetodit), materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse netoarvestust, summeeritakse ja kajastatakse netotulemina. 9.1 Kasum/tulu Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas eelmistel aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindluse korrigeerimine Kahjum/kulu Leht 16 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

17 Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas: a) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlus. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/-) Sellel kirjel kajastatakse bilansiliste nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/kahjum. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse netoarvestust, summeeritakse ja kajastatakse netotulemina Kasum/tulu Sellel kirjel kajastatakse varasematel aruandeperioodidel bilansist maha kantud laenude laekumine Kahjum/kulu sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest Sellel kirjel kajastatakse muu hulgas aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete allahindlus, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse põhimõtte alusel, ja kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/-) Sellel kirjel kajastatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse netoarvestust, summeeritakse ja kajastatakse netotulemina Tulu Sellel kirjel kajastatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud tulu Kulu Sellel kirjel kajastatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud kulu. 12. Muud tegevustulud Sellel kirjel kajastatakse kasutusrenditulu, realiseerimata kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskasum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mis ei ole eespool kajastatud. Intressi iseloomuga tegevustulud kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu". 13. Muud tegevuskulud Sellel kirjel kajastatakse realiseerimata kahjum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskahjum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse põhimõtet järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 "Muud tegevustulud"kajastatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu". Kirjel kajastatakse ka maksed hoiuste tagamise fondi/sihtasutusse. 14. Erakorralised tulud Sellel kirjel kajastatakse need tulud, mis on tekkinud vääramatu jõu (force majeure)tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Sellel kirjel kajastatakse need kulud, mis on tekkinud vääramatu jõu (force majeure)tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/-) 17. Tulumaksukulu Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine Leht 17 / 18

18 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/-) Leht 18 / 18 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine