PREVENSAUN VIOLÉNSIA KONTRA FETO NO LABARIK HO DEFISIÉNSIA

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "PREVENSAUN VIOLÉNSIA KONTRA FETO NO LABARIK HO DEFISIÉNSIA"

Väljavõte

1 MATADALAN TREINAMENTU HAPARA VIOLÉNSIA KONTRA FETO HO DEFISIÉNSIA IHA TIMOR-LESTE MODUL 4 PREVENSAUN VIOLÉNSIA KONTRA FETO NO LABARIK HO DEFISIÉNSIA

2 MODUL 4 PREVENSAUN VIOLÉNSIA KONTRA FETO NO LABARIK HO DEFISIÉNSIA Rezumu ba fasilitador sira Feto no labarik ho defisiensia mak vulneravel liu iha esperensia violensia iha mundo tomak. Nunee mos iha Timor-Leste. Feto no labarik ho defisiensia hasoru tipu violensia oi-oin, inklui violensia fiziku, violensia seksual, mental ou abuzo emosional, no esplorasaun finansiamentu. Violensa bele akontese iha fatin hotu-hotu: uma, merkadu, eskola, servisu-fatin. Iha razaun oi-oin tamba sa feto no labarik ho defisiensia vulnaravel liu ba violensia. Razaun sira ne e inklui fator sira iha nivel: o Individual o Relasaun no familia o Komunidade o Sosiedade no nasaun Konteudu ne e no razaun importante konaba violensia kontra feto no labarik ho Defisiensia hanesan igualidade jéneru no la konside iha direitu ema ho defisiensia. Violensia kontra feto no labarik ho Defisiensia hanesan kontra lei Timor-Leste nomos kontra direitu ema nian. Objetivu jeral Depois de treinamentu, modul ida ne e konaba Violensia kontra feto no labarik ho Defisiensia partisipante sira iha ona kuinesementu konaba definisaun husi violensia, tipu violensia no konsekuinsia sira no violensia hasoru feto no labarik ho defsiensia iha Timor Leste no oinsa bele halo prevensaun ba violensia sira ne e, liu husi fo ezemplu 3 ka 4. Konteudu no durasaun sesaun sira Sesaun Topiku Tempu (sujestaun) 4.1 Introdusaun violensia Oras 1 minutu Tipu, konsekuensia no privilensia violensia Oras 1 minutu Saida mak kauzu violensia? Oras 2 minutu Prevensaun no Responde Oras 1 minutu45 Iha ajenda treinamentu ne ebe sujere iha Aneksu C (sujestaun deit). hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 2

3 Metodu Sasan ne ebe uja Diskusaun / husu perguntas iha plenaria Diskusaun iha grupo ki ik Diskusaun iha pár Ezersiziu hararek Lao buka opiniaun / brainstorm Jogu Flipchart Spidol Blutak Handouts Metacards String or chalk Nota ba fasilitador sira: Sei iha no partikularmente foka ba trauma bazeia ba aproximasaun iha modul ida ne e. Bemvindo fali ba partisipante sira ba treinamentu ohin loron. Bele fo sumariu badak kona ba sesaun horseik nian. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 3

4 SESAUN 4.1 INTRODUSAUN VIOLENSIA BAZEIA BA JÉNERU Ezersiziu Saida mak ita boot sira hanoin konaba violensia bazeia ba jéneru? Depois sesaun ida ne e, partisipante sira iha reflesaun kona-ba saida mak sira hatene no hanoin kona-ba violénsia, no hahú atu esplora sira-nia razaun sira tanbasá. Sira sei preparadu atu hakle an sira-nia komprensaun iha sesaun sira tuirmai ne e. Jogu Meta cards, spidol, blutak or sticky tape, lista deklarasaun bafasilitador Minutu 45 Instrusaun ba Fasilitador Fasilitador hato o uluk objetivu husi sesaun treinamentu nian, bele hakerek objetivu iha flipchart no hatudu ba partisipante sira. Fasilitador husu partisipante sira atu lembra fila fali topiku semana kotuk konaba jéneru. Fasilitador husu partisipante sira voluntariu atu fo rezumu konaba topiku semana kotuk konaba jéneru. Fasilitador halo esplikasaun ou rezumu husi hanoin sira hotu no liga ho topiku violensia kontra feto no labarik feto ho defisiensia. Fasilitador sei lori partisipante sira ho atividade tuir mai. Fasilitador prepara ona sinal tolun e ebe hakerek ho liman aiha metacard, bele tau iha parede ou tau iha rai maibe asegura atula bele tau besik malu hodi nune e livre ba partisipante sira atu halo movimentu. Sinal tolu mak hanesan Aseita La Asseita no La hatene. Fasilitador sei lee fraze sira tuir mai husu partisipante sira atu analiza tuir sira nia konsensia no hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 4

5 hili Aseita, La Aseita ou La Hatene no partisipante sira bele muda pozisaun ba sinal sira ne e. Ba kadafraze, fó pauza uitoan no depois husu partisipante sira tamba sámak sira Aseita, La Aseita, ou La Hatene. Fó atensaun ba partisipante sira ne ebé sira nia resposta diferente hosi emabarak. Husu klarifikasaun hosi sira kona-ba tamba sá mak sira hili atu hamriik iha fatin ne ebé sira hamriik ba. Bainhira partisipante sira esplika tiha ona sira-nia razaun sira hodi ba hamriik iha fatin ida-idak nian, husu ba hirak-ne ebé hamriik iha fatin Ha u la hatene fatin ne ebé sira hakarak atu muda ba, no sira-nia razaun tanbasá. Asegura partisipantes kobre ona pontus importante iha kraik ne e iha sira-nia diskusaun. Se sira seidauk iha mensajen xave sira ruma, Ita-boot bele aumenta ba diskusaun ne e. Fraze sira mak Mensagen xavi 1. Mane sira hotu komete/halo violensia. Sala. La ós mane hotu-hotu komete violénsia, maibé husi violénsia ne ebé komete ona, maioria mane sira mak komete. 2. Violensia kontra feto ho defisiensia sira nudar problema particular no mos problema publiku. 3. Violensia kontra feto sira laos violensia ne ebe komun no la afeita emabarak. 4. Feto hodefisiensia sira suseptivel liu atu esperensia violensia husi ema ne ebe sira kuinese no ema ne ebe sira la kuinese. Violénsia kontra feto nu udar krime ida no sempre sai problema públiku ida, ho implikasaun sira ba sosiedade tomak. Ne e bele konsidera tiha de it problema privadu ida, se ne e mós sempre rekoñese tiha nu udar problema públiku ida. Sala. Violénsia kontra feto iha fatin barak no afeta ema barak. Feto barak ho defisiénsia esperiensia violénsia iha ema sira-ne ebé sira hatene/koñese dak sira. 5. Violensia nudar dalan ida atu mantein poder. Loos. Podér liu. 6. Relasaun seksuál ne ebé forsadu iha kazamentu ida ou entre ema kazadu la ós violasaun seksuál. Relasaun seksuál sira-ne ebé obrigatóriu (forsadu), mezmu iha kazamentu, nu udar violénsia no krime ida. Parseirus tenke hatán malu hamutuk kona-ba bainhira mak atu iha (halo) relasaun seksuál no tenke sempre iha autorizasaun. 7. Violénsai kontra feto no labarik feto sira bele prevene. Loos. Embora violénsia sei iha fatin barak, iha inisiativus kona-ba mundu ne ebé hetan (iha) tiha ona impaktu ida kona-ba hamenus violénsia. 8. Asédiu seskuál iha servisu fatin la ós violénsia. Sala. Asédiu seksuál iha servisu nu udar forma ida husi violénsia bazeia ba jéneru. 9. Mane la ho defisiensia no mane ho defisiensia sira mós hetan esperiénsia ba violénsia. 10. Abuzu ba labarik bele liga ba violénsia parseiru íntimu iha futuru. Loos, maibé ne e la ós bazeia ba jéneru. Violénsia kontra mane la ho defisiénsia, espesialmente, akontese uitoan liu duké violénsia kontra feto ho defisiénsia no la ho defisiénsia ne ebé akontese dala barak. Iha evidénsia balu ne ebé labarik sira ne ebé esperiensia ka haree ho matan violénsia, bele iha liu posibilidade atu sai vítima ka perpetradór iha futuru. 11. Ema feto ki ak sira de it mak esperiénsia violénsia. Sala. Violénsia afeta feto sira husi klase hotu-hotu (no mós idade hotu-hotu, antesedente kulturál, nivel edukasaun no lokalidade jeográfiku). 12. Kauza sira hosi violénsia barak no kompleksu. Loos, tanba ita sei esplora liután iha sesaun ida-ne e. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 5

6 Fraze sira mak 13. Violénsia kontra feto sira nu udár problema iha umalaran/doméstika, la ós problema sosiál. 14. Governu sira tenke fóservisu apoiu sira basobrevivente sira no tenke prevene violénsia. Mensagen xavi Sala. Violénsia doméstika no família estraga koezaun sosiál, halakon ekonomia no bele lori ba siklus violénsia kontínua iha futuru. Loos. Governu iha responsabilidade ida atu kria sosiedade ida pasífiku no seguru ba ninia ema. 15. Violénsia la fó todan ba ekonomia nasionál. Loos. Tanba feto ne ebé esperiensia violénsia presiza hetan tratamentu, no tanba bainhira sira esperiensia violénsia, sira fó kontribuisaun ba ekonomia. 16. Violénsia kontra feto sira iha tipu ou forma oi-oin. Loos. Violénsia kontra feto bele akontese ho tipu no forma oi-oin. Ezersiziu Saida mak violensia? Depoissesaun ida ne e, partisipante sira iha komprensaun ba definisaun kona-ba violénsia bazeia ba jéneru no bainhira ne e akontese iha sosiedade tomak, no bele fó ezemplus 3 ka 4. Apresentasaun badak Diskusaun / husu perguntas iha plenaria Meta cards, spidol, blutak or sticky tape, lista deklarasaun ba fasilitador 30 minutu Instrusaun ba Fasilitador Fasilitador halo esplikasaun katak bazeia ba ita nia topiku violensia bazeia ba jéneru ba feto no labarik feto ho defisiensia Topiku liu ba ita hatene ona saida mak Jéneru no ohin ita nia atividade introdusaun mai ita hotu konaba saida mak violensia. Fasilitador husu partisipante sira hotu Violensia Bazeia ba Jéneru saida mak mosu ba feto no labarik feto ho defisiensia? Fasilitador sira hakerek resposta partisipante sira nian iha Flipchart hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 6

7 Fasilitador halo sumariu husi resposta sira katak violénsia bazeia bajéneru, violénsia tenke akontese tamba razaun ema nia jéneru. Signifika violénsia ne e la akontese karik vítima ne e la ós jéneru espesífiku. Fasilitador husu partisipante sira atu fo ezemplu konaba Violenisa Bazeia ba Jéneru no violensia La bazeia ba Jéneru. Fasilitador bele hakerek resposta sira iha flipchart. Fraze sira mak Saida mak violensia? Mensagen xavi o La hatene o Hatene - Hanesanasaun ka hahalok negativu ne ebé maka viola ema seluk nia direitu. - Violénsia bele inklui ameasa, hakanek isin, agresaun, koersaun, asédiu (disturba bebeik), ka hasai ka limita ema nial iberdade. Saida mak violensia bazeia ba jéneru? Saida mak violensia kontra ema ho defisiensia? Violénsia Bazeia bajéneru nu udar liafuan jerál ba tipu violénsia hotu ne ebé komete hasoru ema ida bainhira violénsia mosu tanba sira nia jéneru. La presiza katak violénsia komete iha kontestu família ida nian, la limita mós ba violénsia. Violensia tuir dalan ba ema ho defisiensia no nega nia dereitus umanus. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 7

8 SESAUN 4.2 TIPU VIOLENSIA NO KONSEKUENSIA SIRA Ezersiziu Rekonese tipu violensia seluk Depois sesaun ida ne e partisipante sira iha komprensaun ba tipu haat husi violénsia bazeia ba jéneru, no bele fó ezemplus 3 ka 4. Diskusaun iha grupo ki ik Ezersiziu hararek Diskusaun / husu perguntas iha plenaria Meta cards, spidol, blutak or sticky tape, flipchart 45 minutu Instrusaun ba Fasilitador Fasilitador husu partisipante sira kona-ba tipu violensia hira mak sira kuinese. Fasilitadorf fahe partisipante sira ba Grupo 4. Fasilitador Tau metacard ne ebe mak hakere kona-ba Tipu Violensia sira ne e (Violensia Fiziku, Psikolojika, Seksual no Ekonomia). Fahe meta card no spidol ba kada grupo atu bele hakerek ezemplu husi tipu violensia sira ne e iha minutu 5 nia laran no husu kada grupo atu muda ba grupo seluk observa no grupo seluk bele aumenta sira nia hanoinseluk. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 8

9 Pergunta Ita boot sira hatene tipu violensia iha hira? Ezemplu tipu violensia Mensajen xave hodi buka resposta sira Tipu Violensia: 1. Violensia Fiziku 2. Violensia Psikolojika 3. Violensia Seksual 4. Violensia Ekonomia 1. Violensia Fiziku: Ezemplu: Baku, basa, tebe, rakut fuk, tuku, sunu, ku u, oho, ameasa atu oho, oho ho kroat no seluk tan. 2. Violensia Psikolojika Ezemplu: Kontrola asaun vítima nian. Abuzu verbal ne ebé hatun vítima no hamenus vítima nia dignidade. Obriga ema atu halo asaun ne ebé hamoe sira Limita vítima nia movimentu (abilidade atu ba mai) ka hasai ka limita sira nia liberdade. Izola vítima husi nia maluk no família sira. Ameasa vítima ka halo intimidasaun, inklui iha oan sira nia oin. Estraga vítima nia sasán inklui ameasa atu estraga sasán. Asédiu hanesan telefone vítima bei-beik ka visita bei-beik ba vítima nia uma ka servisu fatin. Aumenta-halo filmajen iha media sosial, tau naran, foto ne ebe la apropriadu hodi hatuun imagen, depresaun pisikolojia. vantajén - husu/eziji osan kabuat ruma husi vítima ho ameasa katak se sira la fó, agresor sei fó sai informasaun negativu kona-ba vítima. 3. Violensia Seksual Ezemplu: Violasaun seksuál (penetrasaun ba orgaun isin nian bainhira la iha konsentimentu - Art. 172). Asaltu seksuál (aktu seksuál ne ebé ema lakohi ne ebé la involve penetrasaun kompleta Art. 171). Insestu. Obriga kaben Aktu seksuál ho labarik (Maski Karik Ho Konsentimentu - Art ). Obriga vítima atu halo relasaun seksuál ne ebé kontra sira nia vontade ka ho terseira parte iha prostituisaun. Asaun seksual hasoru labarik ho tinan minoridade ou labarik tinan 18 mai kraik. Asaun seksual hasoru ema ho defisiensia, 4. Violensia Ekonomia Ezemplu: Esplorasaun ekonómiku husi ema ida iha uma laran ka iha liur (esplorasaun signifika uza ema seluk nia servisu atu fó benefísiu iba ita nia an rasik sem selu ema ne e iha montante adekuadu). Neglijénsia ekonómiku ba membru família sira (la-fó apoiu finanseiru, hahán sufisiente, osan atu hola ropa nsst). Kontrola montante osan ne ebé vítima gasta ba sosa sasán uma nian no limita nia asesu ba rekursu ekonómiku. Estraga vítima nia sasán ka dokumentus ne ebé afeita vítima nia kapasidade atu Servisu ka sai independente iha parte ekonomia. 5. Ezemplu seluk inklui hasai ema ida-nia kontrola ba nia moris-rasik: (define ida nee tama iha tipu ne ebe? Tanba mensiona deit iha tipu violencia 4 deit.) Kaben obriga La autoriza ema ida ba kaben ema nia hakarak La autoriza ema ida ba asesu atensaun saude Saude tratamentu obriga hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 9

10 Ezersiziu Konsekuensia violensia Depois sesaun ida ne e, partisipante sira iha komprensaun ba konsekuénsias husi tipu violénsia oioin no fó ezemplus 3 ka 4. Diskusaun iha grupo ki ik Ezersiziu hararek Diskusaun / husu perguntas iha plenaria Meta cards, spidol, blutak or sticky tape, flipchart 30 minutu Instrusaun ba Fasilitador Fasilitador atu fahe partisipante sira ba iha grupu. Fasilitador atu husu partisipante sira kada grupo atu bele hanoin no hakerek konsekuensia husi tipu violensia nebe karik kolia ona iha ezercisiu nia laran. a. Fasilitador halo rezumu ba atividade ne e: tipu violénsia ida-idak iha impaktu ida boot (signifikativu) ba vítima sira no ba sosiedade tomak. Bainhira violénsia akontese, ne e mós kontribui ba violénsia barak tan iha futuru. Tipu violensia Violensia Fiziku Konsequensia husi violensia Kanek, moras, divorsu, lakon relasaun, tohar, trauma, moras mental, lakon vida no sai defisiensia. Violensia Psikolojia Violensia Seksual Violensia Ekonomia Trauma, hanoin barak, stress, bele sai defisiensia phisiko-social ho depresaun boot, toba la dukur, vontade han laiha, depresi halakon vida. Trauma, lakonfiar-an, moe, hakilar, oho-an, sulan-an iha uma laran, taka-an, fosala ba-an rasik no depresi, bele sai defisiensia phisiko-social ho depresaun boot Abandona, moras, kiak, labele asesu ba buat hotu, skill dezenvolvimentu la iha, laiha balansiu de jeneru, dominasaun husi laen ou mane. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 10

11 Tipu violensia Violenisa hirak ne e hotu Oinsa komparasaun violensia hasoru feto, labarik no nia Konsequensia husi violensia Konsequensia husi violensia Bainhira violénsia akontese, labarik sira haree ho matan rasik, ne e bele lori labarik hirak-ne e ba risku aas/boot liu atu sai vítima ka perpetradór sira iha futuru. 1 Kustu ekonómiku no halakon ekonomia nasionál: tanba feto esperiensia violénsia, presiza tratamentu, no tanba bainhira sira esperiensia violénsia sira la fó kontribuisaun ba ekonomia. Iha nasaun balu, violénsia kontra feto bele hamosu kustu ba nasaun sira 3.7% husi PIB liu fali dala-rua (doubru) saida mak governu sira barak liu gasta iha edukasaun. 2 1 UNICEF, Behind Closed DoorsThe Impact of Domestic Violence on Children (2006) BehindClosedDoors.pdf, p 7. 2 World Bank, Gender-Based Violence (Violence Against Women and Girls), 25 September 2019, en/topic/socialdevelopment/brief/violence-against-women-and-girls. Arte ihadalan, Dili, Timor-Leste, foto husi Sarah Haid, Dezembru Ezersiziu Prevalensia violensia iha Timor-Leste Depois sesaun ida ne e, partisipante sira iha komprensaun no prevalénsia husi violénsia bazeia ba jéneru iha Timor-Leste bainhira ne e kompara ho nasaun sira seluk no bele esplika ida-ne e ba maluk ka kolega ida Ezersiziu hararek konaba privilivensia violensia iha Timor-Leste Diskusaun iha pár hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 11

12 Diskusaun / husu perguntas iha plenaria Meta cards, spidol, blutak or sticky tape, flipchart 30minutu Instrusaun ba Fasilitador Fasilitador atu fahe partisipante sira ba par rua. Fó quiz badak tuirmai ne e ba sira ida-idak no husu parseirus atu hakerek sira-nia naran iha sira-nia quiz. Fó minutu 15 ba partisipantes atu servisu ba sirania quiz iha diskusaun ho sira-nia parseiru. Depoizde minutu 15, husu partisipantes atu para servisu. Husu sira atu troka surat-tahan hodi fó valór sira-nia kolega nia servisu. Lee perguntas husu partisipantes balu ba voluntáriu hodi temi resposta iha quiz ne eb e sira fó valór ne e. Depoiz aprezenta no diskute resposta ne ebé loos (hatudu iha tabela kraik ne e). Bainhira fó valór hotu tiha ona ba quiz ne e tomak, husu partisipantes atu filafali ba sira-nia pár ne ebé kompleta tiha quiz ne e. Husu sé mak hetan perguntas 4 loos, ka 3, 2, ka 1. Konsidera atu fó prémiu ba grupu ruma ne ebé hetan perguntas 3 ka 4 loos. Husu partisipantes atu diskute perguntas tuirmai ne e: o Ita-boot hakfodak ho respostas ba quiz ne e? o Oinsá mak Ita-boot sente atu hatene, oinsá prevalénsia violénsia iha sosiedade Timor-Leste? Husu partisipantes atu mantein respostas ba quiz ne e iha sira-nia hanoin bainhira ita halo ita-nia planu asaun ba loron tuirmai. Fahe folla-ezersísiu (handout) kona-ba nivel husi violénsia kontra feto no feto ho defisiénsia iha Timor-Leste hanesan rekursu ida ba partisipantes. Pergunta Resposta lo os Referensia 1. Feto hamutuk hira iha Timor mak iha kaben ka Namorado, ne ebe mak experiencia ona violensia? 2. Feto defisiente hira mak iha Timor esperensia ona violensia? 3. Oinsa ita antisipa ho violensia kontra Feto ka Labarik Feto iha Timor-Leste, kompara ho média global? C. 59% D. La hatene C. Bo ot tebes The AsiaFoundation, UnderstandingViolenceagainstWomenandChildreninTimor-Leste: FindingsfromtheNabilanBaselineStudy MainReport(2016), p 49. ADTL, Submission from Member Organisations of the Association for Disability Timor-Leste to the 26th Session of the Human Rights Council Universal Periodic Review Working Group: Recommendations for Timor-Leste (2016), p 3. Twice the global average. Australian Government Office of Development Effectiveness, Ending Violence Against Women and Girls: Evaluating adecade of Australia s developmenta ssistance (October 2019), p 1. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 12

13 Pergunta Resposta lo os Referensia 4. lha Timor-Leste, numeru Feto sira ne ebe hato o keixa konaba violensia fisiku ka violensia sexual ka rua ne ehotu, husi sira nia parseiru/kaben iha tinan 1 liu ba. B. Bo ot liu husi nasaun seluk iha Asia Pasifiku 46%. Australian Government Office of Development Effectiveness, EndingViolence Against Women and Girls: Evaluating adecade of Australia s development assistance (October 2019), p 19. Quiz Prevalensia violensia iha Timor-Leste 1. Feto hamutuk hira iha Timor mak iha Kaben ka Namorado, ne ebe mak esperiencsa ona violensia? a. 34 b. Kuaze feto hotu c. 59 d. Feto balun deit e. 1 husi nain Feto Defisiensia hira mak iha Timor esperensia ona violensia? a. Balun deit b. 8 husi nain 10 c. 3 husi nain 10 d. La hatene 3. Oinsa ita anticipa ho violensia kontra Feto ka Labarik Feto iha Timor-Leste, kompara ho média global? a. Atu hanesan b. Ki ikoan c. Bo ot tebes d. La hatene 4. Iha Timor-Leste, numeru Feto sira ne ebe hato o keixa konaba violensia fisiku ka violensia sexual ka rua ne ehotu, husi sira niap arseiru/kaben iha tinan 1 liu ba mak: a. Ki ik liu husi média global b. Bo ot liu husi nasaun seluk iha Asia Pasifiku c. Atu hanesan ho média Asia Pasifiku hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 13

14 Handout: Violensia bazeia ba jéneru iha Timor-Leste 1. Saida mak violensia bazeia ba jéneru (VBJ)? Violensia ida ne ebe ho nia alvu mak ema dia-idak no grupu sira bazeia ba sira nia jéneru. VBJ inklui maibe la limite ba kualker asaun mak akontse iha publiku ka iha vida privada ne; e violensia no la tolera. Tamba rezultadu husi violensia mak bele estragu fiziku, seksual, psikolojiku, emosional, psikososial ka ekonomia 1 ba ema no terus ba ema ruma bazeia ba diskriminasaun Jéneru espetativa sira kona-ba knar jéneru nian. VBJ ne e violasaun direitus umanus ida nebe refleita no reforsa dezigualdade jéneru nebe halo at ba ema nia dignidade, la respeita, ema la senti seguru, impaktu ba saude. No Iha Timor-Leste violencia afeta feto ho labarik feto sira ho la proporsional, maibe mane no labarik mane bele mos sai hanesan vitima sira VBJ nian no ema LGBTQ, ema ho Defisiensia sira mos afetia beibeik husi VBJ. 2 Violensia akontese iha nebe deit, inklui iha uma laran, fatin publiku, eskola, no ih afatin servisu. No tipu VBJ hirak nebe akontese iha fatin hotu ida ne e tamba kontrola no ema la uza poder ho diak, no halo vitima sira senti la seguru no intimidasaun. 1 LeiKontraViolensiaDomestika, Lei no. 7/2010, artigu 2 (definisaun) no artigu 3 (familia). 2 Planu Nasional Asaun Violensia Bazeia ba Jéneru ( ), p 7 2. Oinsa privilensia VBJ iha Timor-Leste? Husi relatoriu estudu Nabilan nian hatudu katak nain 6 husi 10 feto iha Timor-Leste ho idade iha esperiensia hetan violensia fiziku no seksual. 3 Bainhira ita konsidera husi relatoriu ne e, no inklui violensia emosional no ekonomia, ita bele hatetek atak feto iha timor hetan esperiensia violensia as liu. Iha Timor-Leste, violensia kontra feto no labarik feto dupla iha referensia global nia. 4 Pursentajen feto nebe relata esperiensia fiziku ou violensia seksual ka parte ruane e hotu, no parseiru intimu iha fulan 12 liu ba Timor-Leste a as liu husi nasaun sira sira seluk iha Asia pasifiku (46%). 5 3 TheAsiaFoundation, UnderstandingViolenceagainstWomenandChildreninTimor-Leste: FindingsfromtheNabilanBaselineStudy MainReport(2016), p 49, athttps://asiafoundation.org/wp- content/ uploads/2016/05/understandingvawtl_main.pdf. 4 AustralianGovernmentOfficeofDevelopmentEffectiveness, EndingViolenceAgainstWomenandGirls: Evaluatingadec adeofaustralia sdevelopmentassistance(october 2019), p 1, athttps://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/evawg-final-report-nov-19.pdf 5 Iha leten, p Tamba sa VBJ sai hanesan problema publik? Tamba sa hau tenke preukupa? VBJ afeita ita-hotu: Impaktu ba ema ida-idak/individual maoria kauza Defisiensia mak feto 6 6 TheAsiaFoundation, iha leten. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 14

15 Impaktu ba servisu sosial no estabilidade Impaktu signifikante ba dezenvolvimentu ekonomia Halakon vitima sira nia direitu Kontra lei no politika, inklui kodigu penal, Lei Kontra Violensia Domestika no Planu Asaun Nasaun ba VBJ ( ) 7 7 AustralianGovernmentOfficeofDevelopmentEffectiveness, leten, p Kauza husi VBJ Dezigualdade Jéneru mak hanesan kazu ba VBJ. 8 Dezigualdade Jéneru katak feto no mane la valoriza hanesan, no mane iha poder no privilejiu iha sociedade maibe laos ba feto. 9 8 NACrowellandAWBurgess, Understandingviolenceagainstwomen (1996), p 39; LHeise Violenceagainstwomen: anintegrated, ecologicalframework (1998) 4(3) ViolenceAgainstWomen 262, pp ; LHeise, WhatWorkstoPreventPartnerViolence: AnEvidenceOverview (2011), p OurWatch, Australia snationalresearchorganisationforwomen ssafety, VicHealth,ChangetheStory: ASharedFrameworkforthePrimaryPreventionofViolenceagainstWomenandTheirChildreninAustralia (2015), p 8, iha hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 15

16 Faktores hanesane stress, kiak no tualanu bele kontribui ba VBJ, maibe hirak nee hotu laos kauza lolos. Dezigualdade Jéneru lidera ba tolerancia violensia iha familia, komunidade no sociedade. Autor influensia iha nivel hotu-hotu baihira violensia akontese. Violensia kontra feto no labarik no defisiensia Ema billaun ida iha mundu iha defisiensia, no barak liu mak feto ho defisensia laos mane. Iha nasaun hotu, 19.2% feto iha defisiensia, kompara ho mane 12 % kuaze feto na in lima iha feto ida ho defisiensia. Feto no labarik ho Defisiensia hasoru diskriminasaun tanba fator barak, hanesan sira-nia jéneru, sira-nia defisiensia no mos sira-nia probreza. 10 Impaktu husi diskriminasaun ne e todan. Feto no labarik feto ho Defisiensia iha: Estatu ekonomia no sosial ne ebe kiik Risku dobradu violensia fiziku no seksual 11 Risku liu wainhira kaben sedu no obriga Bareiras ba asesu edukasaun, saude tratamentu, sistema justika, partisipasaun sosial no politika servisu menus. Ami la iha dadus kompletu konaba feto no labarik ho Defisiensia iha Timor-Leste. 12 Maibe, esperiensia lokal fo sugestaun katak violensia hasoru feto ho desisiensia baibain, hanesan kalkulasaun global ka internasional. 13 Evidensia mos hatudu katak iha violensia no bainbain abandona labarik ho defisiensia. 14 Violensia kontra feto no labarik hodefisiensia problema nasional no internasional, no iha Timor-Leste, hanesan mos krime publiku. Nivel violensia aas liuhosuru feto ho defisiensia-sira. Ami hare ida ne e sempre iha ami-nia servisu. Kauzu principal ba feto ho defisiensia-mak sira nia estatu ne ebe kiik iha sosiadade. Feto ho Defisiensia servisu iha organizasaun ba ema ho Defisiensia (OHD) 10 80% husi ema iha mundu ho defisiénsia moris iha nasaun sira-ne ebé iha hela dezenvolvimentu no dala barak konsidera tiha hanesan membrus ne ebé desfavoresidu liu husi sira-nia komunidade rasik. Haree egwho, Disabled often among the poorest of the poor (2005), at 11 United Nations Special Rapporteur, Report of the UN Special Rapporteur on Violence Against Women, Its Causes and Consequences: Report on Violence Against Women with Disabilities (2012), athttp://wwda.org.au/wp-content/ uploads/2013/12/un_sr_report_2012.pdf. 12 ADTL, Submission from Member Organisations of the Association for Disability Timor-Leste to the 26th Session of the Human Rights Council Universal Periodic Review Working Group: Recommendations for Timor-Leste (2016), p 3, athttps:// p Haree eg ADTL, Estudu kona-ba situasaun ema ho defisiensia mental/intelektual: entre institusionalizasaun ho husik abandonadu (2018), espesialmente pp 6-9. Tamañu amostra husi estudu ne e ki ik, maibé hetan violénsia ho nivel aas entre (iha) prinsipalmente ninia grupu feto. 14 ADTL, Submission from Member Organisations of the Association for Disability Timor-Leste to the 26th Session of the Human Rights Council Universal Periodic Review Working Group: Recommendations for Timor-Leste (2016), p 3, athttps:// p 3. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 16

17 SESAUN 4.3 KAUZA VIOLENSIA KONTRA FETO NO LABARIK HO DEFISIENSIA Ezersiziu Sirkulu influensia Depois sesaun ida ne e, partisipante sira sei iha komprensaun katak violénsia mosu (kauza) husi fatór sira iha nivel barak, inklui nivel individuál ka relasaun, nivel família, nivel komunidade no iha sosiedade ka nasaun. Sira sei bele atu esplika kauza ida iha nivel hirak-ne e ida-idak. Jogu Meta cards, chalk, string or sticky tape for creating a circle of influence on the floor 45 minutu Instrusaun ba Fasilitador 1. Fasilitador halo esplikasaun katak atu kompriende konaba violensia kontra feto no labarik feto ho defisiensia no oinsa hatene relasaun entre atetudi individu no hahalok no pratika liga ho norma social. Ita sei iha atividade ida tuir mai. 2. Atividade ida ne e partisipante sira sei foti sira nia knar iha sosiedade no hare oinsa influensia individu no afeita ba violensia. 3. Fasilitador husu partisipante sira ne ebe mak sei voluntariu atu sai autor hanesan: Nu. 1 (Atina) partisipante Feto 1 Nu. 2 (Atoy) partisipante Mane 1 Nu. 3 (Atina nia Inan Aman) Partisipante Feto Ou Mane 1 4. Atina no Atoy sei hamrik iha Sirkul primeiru (Siklu Individu) 5. Fasilitador fahe deklarasaun ne ebe hakerek ona iha metacard ba Partisipante Nu. 1 (Atina) no Nu.2 (Atoy) husu partisipante sira atu labele le e sai deklarasaun wainhira fasilitador seidauk haruka atul e e. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 17

18 6. Fasilitador fo hatene partisipante sira katak ezersisiu ida ne e sei involve ema balun deit maibe partisipante sira seluk persija atensaun ba ezersisiu ne e. 7. Depois Atina no Atoy introdus sira nia an ona, husu partisipante sira: Partisipante sira nia deklarasaun surat tahan ho Nu. 3-9, favor hamrik iha sirkulu tuir mai besik Atina no Atoy. Partisipante ho deklarasaun no 10-20, favor hamrik iha sirkulu tuir mai Partisipante sira ne ebe seidauk hamrik, favor hambrik iha sikulu ida ne ebe ikus liu. 8. Husu partisipante sira atu introdus sira nia an no le e diak sira nia deklarasaun ho lian makaas konaba Atina no Atoy. Ida ne e bele realiza tuirmalu, husi sigundu sirkulu no sirkulu ikus liu. Ida ba ida sei lee sai sira nia deklarasaun 9. Bainhira ema lee hotu ona sira nia deklarasaun, husu partisipante sira atu hamrik nafatin iha sira niafatin. No husu pregunta tuir mai ba refleksaun: Se mak influensia Atina no Atoy nia moris? Tamba sa no tamba sa mak la influensia? Se mak influensia direita no se mak la iha influensia direita? Tamba sa? Atividadene e fo hanoin mai ita saida konaba komunidade no norma social, no nivel ne ebe la hanesanihasosiedade? 10. Hafoin diskusaun badak, kontinua atividade partisipante sira sei lee sira nia segundud eklarasaun iha sira nia surattahan/kartaun. Iha tempu ida ne e. Atina no Atoy sei sai hanesan ema ikus liu atu lee sira nia deklarasaun. No hafoin ema hotu lee hotu ona, komesa fali ho segundu refleksaun ho Pregunta tuir mai: Saida mak akontese iha segundu ronde atividade ida ne e Se violensia kontra Atina no Atoy, se mak tenke involve? 11. Fasilitador halo rezumu katak, iha ita nia moris, ita hetan influensia husi fator barak no ema barak maske ita realiza ida ne e akontese. Ita hetan influensia dalabarak mai husi ema ne ebe besik liu ita. Dalaruma membru Komunidade ne ebe laos besik liu ita bele influensia maneira ita hanoin no asaun, influensia social hanesan media lei nasional no konvensaun internasional, no afeita individu maske ida ne e la direita ou direita. Husi ita hotu iha sirkulu influensia, familia no kolega, membru komunidade, ita nia sosiedade, ita nia vijinu, ou nasaun vijinumos. Influensia no aprende husi istoria no seluk tan. Ida ne e importante tebes husi nivel la hanesan atu komprende konaba maneira servisu ne ebe la hanesan entre ema ida ho ema seluk. Atetudi no hahalok ne ebe afeita husi sira nia familia no relasaun sira, hanesan mos norma komunidade no fator nivel sosiedade sira. Se karik servisu ba hapara violensia kontra feto, ida ne e hanaran modelu ekolojika social, ne ebe inklui nivel ha at (individu, familia, komunidade no sosiedade): Nivel individu: Historia pesoal, fiar atetudi no hahalok iha konesaun ho ema nia esperensia konaba violensia ou autor ba violensia. Familia/Relasaun ho emaseluk: relasaun interpesoal relasiona ho esperensia violensia ou autor violensia. Violensia uja relasaun mak hanesan maneira atu kontrola no mantein poder ne ebe la hanesan iha relasaun. Komunidade: knar norma komnidade, kultura no tradisaun ne ebe relasiona ho jéneru no seksualidade, siknifikativu influensia membru komunidade no oinsa violensia ne eba sira normal nomos aseita. Sosiedade: ida ne e refere ba fator boot, inklui politika ka lei nebe ejiste, fiar no norma social, influensia hanoin partiakal no pratika ema moris nian ne ebe sai hanesan mudansa impaktu husi social no ekonomia. 12. Atividade ida ne e fo hanoin mai ita kona b aviolensia kontra feto no labarik hanesan problema ne ebe boot. Nune e atu responde ba asunto ida ne e, tenki involve autor sira. Persija transforma iha nivel pesoal nomos social. Ema individu no grupo bele servisu hodi halo mudansa ba fator sira ne ebe ejiste iha nivel komunidade no sosiedade hodi redus violensia kontra feto no labarik hirak ne e hotu ema hotu nia servisu. 1 1 Adapta tiha husi UN Women, The Change Makers: A Young Activist s Toolkit for Ending Violence, Against Women and Girls (2014), iha field%20office%20eseasia/docs/publications/2014/9/ unite_youth_tkit_all_pages.pdf?la=en, pp hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 18

19 Karta Deklarasaun 1 Atina 1. Hau nia naran Atina. Hau kaben hoatoy. Ami diak deit. Maibe Ohin loron, Atoy dalaruma Hirus. Dala ruma nia hakilar no baku hau. Hahalok sira ne e halo haunia oan no hau tauk los nia. 2. Hau nia naran Atina. Hau nia kaben respeita hau. Ami koalia konaba ami nia problema no buka solusaun hamutuk. 2 Atoy 1. Hau nia naran Atoy. Hau ka ben ho Atina. Lor-loron ami nia moris hamutuk ladiak. Ami sempre hirus malu, dalaruma hau ba Nia. Hau hanoin saida maka kontese hanesan mos ema seluk ne ebe forma ona UmaKain. 2. Hau nia naran Atoy. Hau declara katak hau sei sai Kaben ne ebe diak. Hau sei respeita nia. No resolve problema iha ami nia umalaran ho komunikasaun ne ebe diak. Hau sei la baku hau nia kaben ou haunia oan. Ami agora moris iha familia ida ne ebe kontenti. 3 Atinaniainanaman 4 Atoy nia Inan Aman 1. Hau Atina nia inan-aman. Fen tenke rona sira nia kaben. Feto sei fornese ba familia nebe kontenti no hakmatek. 2. Hau mak Atina nia inan-aman. Iha hau nia familia, feto no mane hanesan. 1. Hau Atoy nian Inan-Aman. Laen bele baku sira nia fen, neé hanesan dalan ida atu eduka sira nia fen. Hirak neé akontese hanesan nee duni. 2. Hau mak Atoy nia Inan-Aman. Violensia laos hahalok nebe diak iha haun ia familia. Hau lakohi hau nia oan bot sai ema nebe violentu. 5 Atina nia Familia 1. Hau familia husi Atina. Feto hotu-hotu iha situasaun nebe hanesan. Ita labele reclama. Ita tenke orgolhu atu kaben. 2. Hau familia husi Atina. Bainhira o iha problema, bele mai hau. Hau bele ajuda o. La iha ema ida mak atu trata hoviolensia. 6 Atoy nia Kolega 1. Hau Atoy nia kolega. Ami gosta lao sai baihira servisu hotu ona. Mane laos atu b aajuda fali iha uma. 2. Hau Atoy nia kolega. Dalaru mak ami lai sai hamutuk hafoin servisu, maibe ami pasa tempu hamutuk ho familia no ajuda ami nia kaben hodi halo servisu umalaran nian. 7 Maun ka Bin iha Familia 1. Hau mak bot husi familia. O tenke respeita hau no halo tuir hau nia sujestaun. Mane mak líder iha ami nia familia. Mane tenke hanorin fen sira kaer metin familia sira. 2. Hau mak xefe familia. Iha ami nia familia, dame no harmonia mak ami nia valor. La tolera ba violensia. 8 Vijinhu 1. Hau mak o nia vijinhu. Hau rona dalaruma mak imi hirus malu, maibe ida laos hau nia preukupasaun. 2. Hau mak o nia vijinhu. Hau hatene kona-ba o nia familia dalarumak hirus malu no bele mai hau se o hakarak atu kolia. Hau sei apoiu o atu hetan ajuda se o hakarak. 9 Atina nia Kolega 1. Hau Atina nia kolega. Ami kolia buat barak. Hau nia relasaun hanesan mos o nian. Mane mak xefe familia. Ita feto tenke halo tuir sira. 2. Hau Atina nia kolega. Hau iha neé hakarak rona husi nia. Hau fiar katak decizaun familia nian foti hamutuk. Hau hatene kona-ba konselor ba umakain sira nebe hau bele rekomenda apoiu seluk nebe hau hetan husi konseilor neé, apoiu ou relata kona-ba abuzu no fatin seguru nebe atu hela ba. 10 Lider Relijioju 1. Hau líder relijiouju. Ami nia relijioju hatoo mai ami katak feto no mane la hanesan. 2. Hau líder relijioju. Ami nia maromak hanorin mai ami violensia kontra am inia fiar. Ami labele halo violensia hasoru ema se deit. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 19

20 11 Prestador Saude nian 1. Hau mak prestador saude nian. Hau nia servisu atu fornese servisu saude no informasaun. Violensia laos hau nia problema. 2. Hau mak prestador saude. Hau kompriende kona-ba ligasau nviolensia no saude. Amia gora husu ami nia kliente kona-ba violensia no ami fornese servisu nebe sensitivu ba sobrevivente violensia. 12 Fornese Aihan 1. Hau mak fornese aihan. Hau hare nia roupa laran sai/sutian maibe saida mak hau bele halo? 2. Hau mak fornese aihan. Iha ami nia asosiasaun merkadu nian ami aprende liu tan kona-ba ami nia problema no ami iha Sistema iha nia fatin atu asegura katak violensia la akontese iha ami nia merkadu. 13 Adolense 1. Hau mak adolense. Kuú no baku neé normal. Ida neé mak oinsa ita joven no adultu buka solusaun. No dalan atu dezenvolve an. 2. Hau mak adolense. Violensia halo at. Hau apriende kona-ba komunikasaun nebe efetivu, relasaun Nebe saudavel no abilidade moris iha eskola, nuneé hau ema nebe respeitozu no bel eresolve hau nia problema no konflitu la usa violensia. 14 Ofisial Polisia 1. Hau official polisia. Mane dala rumak hirus no bele sai agresivu iha uma. Maibe violensia domestika laos krime. Neé familia nia problema. 2. Hau oficial policia. Iha forma ou tipu violensia neé krimi. Ita hotu foti kazu sira nee ho seriu. 15 Doutor sira 1. Hau ema doutor. Hau senti la apropriadu diskuti konaba saude seksual! 2. Hau ema doutor. Hau treina ona atu fornese informasaun sensivel ba jèneru konaba sauder eprodutivu, seksual no direitu ba joven-sira, ema feto no mane. 16 Major Munisipiu 1. Hau mak major distritu. Eskritoriu administrasaun lokal la iha buat ida makatu halo relasiona ona ho problema umakain-sira. 2. Hau mak major distritu. Hau asegura katak moris diak Komunidade nian iha hau nia distritu. Violensia kontra feto no labarik tenke responde. Hau aloka orsamentu espesfiku ba asuntu ida neé. 17 Prestador Sosial 1. Hau prestador sosial. Ami iha fundus foku ba droga no abuzu. Violensia kontra feto no labarik laos ami nia problema urjenti. 2. Hau prestador servisu. Hau nia servisu atu promove dame, saude uma no Komunidade nebe kontenti. Violensia kontra feto no labarik hanesan problema nebe seriu no tenke responde hanesan mos problema sosial seluk. 18 Mobilizador komunidade 19 Reportajen Radio komunidade 1. Hau mak Komunidade mobilizador. Natureza katak mane lidera atividade komunidade. Prevensaun violensia kontra feto la importante liu iha lista atividade iha ami nia komunidade. 2. Hau movilizador Komunidade nian. Hau moviliza voluntariu no kolia kona-ba violensia iha ami nia komunidade, espesifiku violensia kontra feto no labarik. 1. Hau mak reportazen radio lokal. Ema gosta rona hau nia lian liliu liafuan nebe ladiak. saidamak halo ladiak? 2. Hau mak reportazen radio lokal. Hau nia programa bele hetan audeinsia ho idade hotu. Hau tenke kuidade kona-basa ida mak hau hakarak hatoo. Hau precisa sensivel ba jèneru no apropriadu nunee hau labele deit atu reinforsa norma jèneru. 20 Staff NGO 1. Hau staff NGO. Ami servisu kona-ba violensia tamba ami simu fundus husi doador atu halo servisu ida neé. 2. Hau staff NGO. Hau kompriende ema pesoal no koletivu hanesan violensia kontra feto no labarik sai hanesan parte ka justica social nebe la justu nebe ami tenke servisu ba. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 20

21 21 Juis 1. Hau mak em ajuize. Violensia domestika no asediu publiku laos problema seriu. Ita iha atividade kriminal seriu nebe ami tenk eresponde. 2. Hau mak juize. Iha hau nia tribual kazu hotu-hotu tenke foti seriu. Violensia, se entre parseiria ka ema seluk neé krimi! 22 Ofisial ONU 1. Hau ofisial ONU. Hau nia servisu atu ajuda governu hodi implementa kompromisu internasional. Maibe ida neé norma katak violensia kontra feto no labarik laos prioridade nia governu. 2. Hau ofisial ONU. Hau nia servisu atu ajuda governu hodi implementa kompromisu internasional. Hau servisu ho hau nia kolega no hau bele asegura katak violensia kontra violensia no labarik hanesan programa no ami nia servisu advokasia ho ami nia governu no doador. 23 Membru Parlametu 1. Hau ema parlamentu. Hau apoiu ona hodi aprova lei kona-ba lei kontra violencia kontra feto. Saida mak hau bele halo? 2. Hau ema parlamentu. Hau aprova ona lei kontra violensia feto no labarik. Agora ami tenke aprova fundus ba implementasaun, monitorizasaun no avaliasaun. 24 Ministru 1. Hau ministru ida. Violensia kontra feto no labarik laos ami nia problema iha ami nia nasaun. 2. Hau Ministru. Violensia kontra feto no labarik hanesan implikasaun ekonomia no sosial ba seguransa no dezenvolvimentu nasaun ida neé nian. Tenke foti asaun seriu. Hau sei sujere ba kabinete hamosu planu asaun nasional ba prevensaun violensia. 25 Duador 1. Hau mak doador. Hau fo fundus ba projetu saude no edukasaun. Violensia kontra feto no labarik sensitivu. Ami lakohi kolia kona-ba problema neé iha ami nia parte. 2. Hau mak doador. Violensia kontra feto no labarik sai hanesan violasaun no importante atu fornese fundus ba servisu hodi promove direitu-ema nian, inklui halakon violensi akontra feto no labarik. Ita precisa promove nafatin ajenda direitu-humanos. 26 Emahusi Banku mundial 27 Ofisial Direitu ema nian 28 Aprezentador TV nian 1. Hau mak ema husi Banku Mundial. Harii uma no dalan mak sai nasaun nia nesesidade. 2. Hau mak ema husi Banku Mundial. Ekonomia nasional labele buras se violensia prevene ema sai produtivu no ativu ekonomikamente. Banku Mundia servisu atu prevene violensia kontra feto no labarik sai hanesan estratejia ba dezenvolvimentu ekonomia. 1. Hau oficial direitu ema nian. labele halo buat ida ho politika violensia parseiru intimu. 2. Hau oficial direitu-ema nian. Iha violensia hanesan violasaundieitu-emanian. Komisaun direitu ema nian tenke responde ba violensia individu no institusional. 1. Hau ema kunhesidu apresentador TV. Ema gosta hare hau nia figura no imagen nebe klaru. Neé la iha ligasaun entre hau nia servisu no violensia kontra violensia kontra feto no labarik. 2. Hau ema kunhesidu apresentador TV. Hau nia relatoriu noticias tenke justu no sensivel ba jèneru. Hau sei konvida peritu jèneru sei mai baihira apresenta iha TV hodi fo hatene diak liu tan ba ita kona-ba problema. Hau bele kontribui ba mudansa. 29 Autor Nasional 1. Hau autor nasional. Autor drama ho violensia nebe mak valor as. 2. Hau mak autor kunesidu. Usa hau nia influensia hodi hatoo mensajen ba labarik feto, mane no feto katak violensia mak hahalok ladiak, destrutivu no neé ladiak. 30 Editor Imajen 1. Hau mak editor ba journal. Deseinu violensia faan ho diak. 2. Hau mak editor journal. Hau nia journal iha politika hodi proteje direitu no dignidade ema nian iha istoria no imagen nebe ami publika ami iha responsabilidade iha sociedade. hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 21

22 Ezersiziu Saida mak kauzu violensia? Depois sesaun ida ne e, partisipante sira komprende modelu sosio-ekolójiku violénsia nian no faktu ba kauzas no kontribuinte sira ba violénsia ne ebé eziste iha nivel hotu-hotu iha sosiedade. Diskusaun / husuperguntasiha plenaria Flipchart, spidol, PowerPoint, projector 45 minutu Instrusaun ba Fasilitador Husu partisipantes atu reflete kona-ba sírkulu ezersísiu influénsia no hatudu/hasa e imajen ida kona-ba modelu sosio-ekolójiku violénsia nian iha projector ka iha flipchart ida. Dehan ba partisipantes katak sírkulu ezersísiu influénsia ne e nu udar maneira ida atu komprende modelu sosio-ekolójiku violénsia nian. o Iha amostra ida husi modelu sosio-ekolójiku nian iha kraik ne e, maibé ne e di ak liu atu kria Ita-boot nian rasik ho dezeñu no ezemplus tan ne eb e relevante ba grupu ne ebé Ita-boot fó treinamentu ba. Pinta família, viziñu sira, professor/a sira Padres ka Madres, Membrus Parlamentu sira (MPs) no sira seluk husi ezersísiu iha leten. Uza kores no halo dezeñu furak (interesante). Fó esplikasaun badak ida kona-ba modelu sosioekolójiku violénsia nian. Ne e maneira ida atu komprende violénsia iha ita-nia sosiedade. Kauza hus iviolensia kontra feto no labarik feto ho Defisiensia ne e bazeia ba etapa sira iha nivel: - Iha nivel individu no relasaun, hanesan la respeita feto sira, knar jéneru ne ebe apertadu no diskriminasaun hasoru ema ho defisiensia, mane mak sempre domina no kontrola iha relasaun hotu. - Iha nivel familia, laiha igualidade iha relasaun familia laran, membru familia seluk haree violensia iha familia laran. Presaun ba mane no feto hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 22

23 iha familia laran atu bele halo asaun ho meus particular, preasaun ba membru familia ho Defisiensia sempre taka. - Iha nivel komunidade, organizasaun no sistema ne ebe fo prioridade ba mane laos feto, prioridade ba ema la ho Defisiensia laos ema hodefisiensia, no simu konsekuensia violasaun wainhira akontese sei iha sansaun sira. - Iha nivel sosiedade no nasional, pratika lei no politika seidauk forte ba feto no ema ho Defisiensia husi violasaun, domina ho atetude social hus idiskriminasaun hasoru ema ho defisiensia no feto sira, ho hanoin ida katak violensia kontra ema hodefisiensia no feto sira ne e hanesan bai-bain ona. Nivel hotu hotu servisu hamutuk no reforsa factor hotu, tan ne e iha kontinua ba violensi akontra feto no labarik ho defisiensia. Iha maneira seluk atu bele hato o hanesan ita nia estrutura liga ba ita nia kustumi, ita nia kustumi liga ba ita nia pratika, no ita nia pratika sira tuir ita nia estrutura, ezemplu: - Iha kostumi social husi fiar katak feto mak serve atu kuidadu labarik, kontribui ba pratika atuhasa elabarik mane no feto ne ebe la hanesan, no fo kontribui ba problema structural no issu ne ebe fo atensaun la hanesan ba feto no mane. - Kustumi social ne ebe hateten katak mane bele baku nia fen iha kondisaun saida deit, hanesan wainhira nia sunu hahan, no problema structural husi prisaun ne ebe sempre suspende ba mane sira tamba violensia iha umalaran, ne e mos kontribui ba pratika violasaun iha familia laran. - Kustumi fiar konaba ema ho Defisiensia la iha kbiit hanesan ema la hode fisiensia, liga ho problema estrutural katak ema ho Defisiensia barak mak fiar an iha sira nia uma, no kontribui ba pratika husi violensia hasoru ema ho Defisiensia husi sira nia familia, tamba fasil tebes atu violensia bele akontese iha uma no iha ne ebe ema ladun barak. Fahe partisipantes ba grupu haat. Grupu ida-idak hetan dezignasaun ba nivel ida, fó metcard ida ba sira ho nivel sira-ne e ida ne ebé reprezenta tiha husi modelu sosio-ekolójiku violénsia nian ba nia: o Individuál / relasaun o Família o Komunidade o Sosiedade Husu grupu sira atu uza surat-tahan flipchart hodi esplika sasán sira balu ne ebé akontese iha nivel ne e hodi hamosu (kauza) ka kontribui ba violénsia. Lori partisipantes fila ba hamutuk no husu ba voluntáriu ida ka voluntáriu sira atu aprezenta ba grupu ida-idak. Ezersiziu Saida mak kauzu violensia? Depois sesaun ida ne e partisipante sira sei komprende katak dezigualdade jéneru nu udar abut ba kauza violénsia kontra feto, no sei bele esplika konseitu ida-ne e uza metáfora ida ba sira-nia maluk ka kolega sira. Diskusaun iha grupo ki ik Lao buka opiniaun / brainstorm Diskusaun / husu preguntas iha plenaria hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 23

24 Flipchart, spidol Minutu45 Instrusaun ba Fasilitador Fahe partisipantes ba grupu haat. Fó flipchart ida ba grupu ida-idak no husu ida-idak atu halibur idéias Saida mak hamosu violénsia kontra feto sira ho defisiénsia sira? Husu ba sira atu hamosu respostas barak liu. Iha flipchart ida seluk iha sala oin, pinta ai-hun ida ho nia abut sira, tronku ida, sanak sira, no loron naroman leno no bee tún ba ai-hun ne e. Hakerek Violénsia kontra feto sira ho defisiénsia sira iha tronku ai-hun nian atu hatudu ida-ne e problema ne ebé ita konsidera daudaun. Husu grupu ida-idak atu aprezenta sira-nia halibur idéias. Bainhira sira aprezenta, aumenta sira-nia resposta ba ai-hun ne e tantu iha nia abut sira, iha sanak sira, ka iha bee no loron naroman leno tun ba ai-hun ne e hanesan iha tabela tuirmai ne e. Ita-boot bele aumenta fatór sira seluk ne ebé partisipantes seidauk ko alia/mensiona iha sira-nia diskusaun. Resposta Posisauniha ai stres, nervozu, hirus Droga, alkoholiku Moras mentál/ trauma ne ebé la trata tiha iha perpetradór sira Pobreza, difikuldade finanseira Igualidade jéneru La iha respetu ba dereitus ema hodefisiensia Falta/laiha programa edukasaun ka sosiál hodi promove igualdade no direitus umanus Poder iha familia, sosiadade no relasaun la iha balansu Objetifikasaun feto liu husi imajen iha sosiedade Normalizasaun violensia liu husi aseita baku malu. Aseitasaun violensia, liu husi kolega, familia no vizinu ne ebe la hamrik hodi hapara. Difikuldades atu asesu ba justica no servisu seluk ba vitima Iha sanak sira (Fator kontribui ba violensiakontra feto no labarik ho defisiensia) Iha abut sira (Kauzu fundamental violensia contra feto no labarik ho defisiensia) Iha loron naroman no udan (Fator Sosial no Ambiental ne ebe kontribui ba violensia) Fó hanoin ba partisipantes katak violénsia kontra feto no labarik-feto sira nu udar problema ida kompleksu ho kauzas barak no fatór sira-ne ebé kontribui ba. Hanesan ai-hun ida nia sanak sira, fatór sira-ne ebé kontribui bele tesi tiha, maibé ai-hun ne e sei moris nafatin no sanak foun sira moris-buras. Hanesan loron naroman no udan, fatór sosiál no ambientál ne ebé kontribui ba violénsia ajuda problema ne e moris-buras. Maibé sira bele hapara husi tempu ba tempu no ai-hun ne e sei kontinua moris. Anota katak abut hotu-hotu ba kauza liga/relasiona ho dezigualdade jéneru, imbalansu podér no falta/laiha respeitu ba direitus umanus. Atu hapara/hakotu problema ne e, ita presiza ke e sai ai-hun ne e ninia abut sira. 1 1 Adapta tiha husi UN Women, The Change Makers: A Young Activist s Toolkit for Ending Violence Against Women and Girls (2014), iha field%20office%20eseasia/docs/publications/2014/9/ unite_youth_tkit_all_pages.pdf?la=en, pp hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 24

25 SESAUN 4.4 PREVENSAUN NO ATU RESPOSTA VIOLENSIA Ezersiziu Komprensaun konaba prevensaun no atu resposta violensia Depois sesaun ida ne e, partisipantesira iha komprensaun ida kle an liu kona-ba nesesidade ba asaun hodi prevene no responde ba violénsia kontra feto ho defisiénsia, ho asaun ida-ne e presiza atu mai husi with nivel oioin iha komunidade tomak. Diskusaun / husu perguntas iha plenaria Flipchat, spidol 45 minutu Instrusaun ba Fasilitador Iha plenária, husu partisipantes atu hanoin konaba pergunta tuirmai ne e: Ha u-nia parseiru komete tiha ona asaltu fíziku no seksuál ba ha u. Ha u presiza apoiu no asisténsia saida? Husu partisipantes atu foti liman no sujere respostas. Hakerek partisipantes nia espostas iha flipchart ida. Agrupa asaun sira hotu ne ebé relasiona ho prevensaun iha parte ida, no asaun hotu ne ebé relasiona ho responde iha parte seluk. Buka atu provoka hodi esplora asaun barak husi partisipantes hanesan sira-ne ebé alista ona iha kraik. Se partisipantes temi de it respostas ba violénsia, husu sira, se ne e sei ajuda ha u iha longu prazu, ka asegura katak ha u-nia oan-feto sira sei seguru husi violénsia iha futuru. Se sira temi de it atividades prevensaun nian, husu sira, se atividades hirak-ne e sei ajuda atu rezolve ha u-nia kanek no trauma sira. Bolu polísia Lori nia na VPU Hetan paresér legál Bá ospitál Hetan ezaminasaun forénsika ida Bá uma-mahon ida Bá kolega konfiansa ida nia uma Edukasaun públika Edukasaun kona-ba igualdade jéneru iha eskola sira Kampaña sira konxiensializasaun Promosaun igualdade jéneru iha servisu Enkoraja konversasaun kona-ba violénsia hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 25

26 Depoizde diskusaun ne e, Ita-boot nia flipchart sei haree buat ruma hanesan ida-ne e : Husu partisipantes se sira bele hanoin liafuan ida hodi habadak (sumariza) lista asaun sira ida-idak. Liuhusi halo diskusaun ba liafuan oioin ne ebé partisipantes propoin, Ita-boot bele hahú atu hanoin kona-ba saida mak asaun sira-ne e iha ein komún no sira-nia objetivu ba ne e saida. Sujere prevensaun no resposta se partisipantes seidauk hamosu liafuan hirak-ne e. Esplika ita presiza rua hotu hodi rezolve impaktu violénsia iha kurtu prazu no buka atu hamenus violénsia iha longu prazu. Pinta rama-oan iha Ita-boot nia flipchart hodi hatudu relasaun entre prevensaun no resposta. Resposta (Atendimentu) Bolu polísia Lori nia ba VPU Hetan paresér legál Bá ospitál Hetan ezaminasaun forénsika ida Bá uma-mahon Bá kolega konfiansa ida nia uma Apoiu psikolójiku Prevensaun Edukasaun públika Lei sira forte kontra violénsia Kampaña sira konxiensializasaun Promosaun igualdade jéneru iha servisu Programa apoiu ba mudansa iha atitude parseiru nian No mós atu anota nivel oioin kona-ba asaun hirak-ne ebé mak akontese (asaun sira-ne e bele akontese iha família, komunidade ka sosiedade). Hanesan buat ne ebe ita sei hare iha sesaun aban nian, tenki iha mudansa ba nivel hotu iha relasaun, familia, komunidade no sosiedade atu halakon no elimina violensia hasoru feto no labarik ho defisiensia. Arte ihadalan, Dili, Timor-Leste, foto husi Sarah Haid, Dezembru hapara violénsia kontra feto ho defisiénsia iha timor-leste 26

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

ReportS412

ReportS412 Lessentabel opleiding 1GL bi Biologie Ja Ja Nee 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 ckv CKV Ja Ja Nee 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 en Engels Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 fa Frans Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

Rohkem

Pärnu Spordikooli nelja ala mitmevõistlus 2018 Pärnu, Event 1 Women, 50m Butterfly Open Results Points: FINA 2015 Rank YB T

Pärnu Spordikooli nelja ala mitmevõistlus 2018 Pärnu, Event 1 Women, 50m Butterfly Open Results Points: FINA 2015 Rank YB T Event 1 Women, 50m Butterfly Open 12.01.2018 Results 14 years and younger 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 31.03 485 2. TIMOFEJEVA, Polina 05 Vim 31.89 446 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 35.57

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

ISS0010_5osa_2018

ISS0010_5osa_2018 Süeemieooria ISS E 5 EP Juhiavu, jälgiavu, raendued hp://www.alab.ee/edu/i Eduard Pelenov eduard.pelenov@u.ee, TTÜ IT5b, el. 64 TTÜ rvuiüeemide iniuu ruae üeemide eu Juhiavu, jälgiavu Juharvui Süeem JUHITVUS!

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

SK-3MD

SK-3MD SK-MD KENWOOD CORPORATION COMPACT DIGITAL AUDIO TEXT B60-57-0 0 MA (J) FE 00 JA 57/0-/JA** Page.07.00, :6 amadobe PageMaker 6.5J/PPC JA JA 6 5 5 6 8 55 56 58 60 6 6 66 67 68 69 69 7 7 76 0 5 8 0 7 8 5

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - Maade klassif muud _2_.doc

Microsoft Word - Maade klassif muud _2_.doc Maade ja territooriumide klassifikaatori täiendused. Muudatused vastavuses ringkirjades ISO 3166-1 NEWSLETTER esitatutega (juurde lisatud kirje, kustutatud kirje): September 2013 Somaalia ametlik uue põhiseaduse

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Career Softball Records

Career Softball Records Career Records Games Played 1) Brooke Williams 205, 2015-18 2) Amber Anderson 181, 2014-17 3) Diamond Wilson 172, 2013-16 4) Shea Pendley 158, 2016-18 5) Kyndal Deel 146, 2012-14 6) Leslie Hinkle 130,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Botniaring Grand Race ja Endurance Cup Sorted on Laps Kaikki kilpailijat BTC1/TC/BMW R1 Botniaring 4,014 km :20 Race started at 12:31:23 P

Botniaring Grand Race ja Endurance Cup Sorted on Laps Kaikki kilpailijat BTC1/TC/BMW R1 Botniaring 4,014 km :20 Race started at 12:31:23 P /TC/BMW R 5..0 :0 Race started at :: Julius Skirmantas 0 :5.0 :58. Honda civic 88 Marius Miskunas 0 8. 0:.5 :5.5 Civic TypeR Andrius Keblys 0. 0:. :00.0 Honda Civic Type-R 5 5 Sari's racing team 5 0 :.5

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi

Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi*r^2, Float -> Int Infixoperaatori kasutamiseks prefix-vormis

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

loeng2

loeng2 Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)

Rohkem

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting

Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu ting Väljaandja: EÜEVAN Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 2002, 4, 7 Otsus nr 7/2001 (UE-EE 813/01), millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks programmis Kultuur

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - 23jaan07.doc

Microsoft Word - 23jaan07.doc Õppijate haldamine hindamine, tulemuste vaatamine, tegevuste jälgimine jne. Aadress: http://webct6.e-uni.ee Disainerijuhend: http://portaal.e-uni.ee/webct6/webct6_disainerijuhend.pdf Kursuse ülekandmine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

Linux süsteemi administreerimine

Linux süsteemi administreerimine Protsesside, mälu jm haldamine Linuxi ehitus (struktuur) Lihtsustatult Protsess Multitasking - palju protsesse töötab paralleelselt Tuumas asub protsesside tabel igal protsessil on identifikaator PID igal

Rohkem

MMFA For Laura

MMFA For Laura MMFA 2018 Master Schedule Team Legend Crunchers Atom Peewee Bantam Charleswood North Winipeg Green St Vital Black (.99) Eastside (.85) Sunrise (.70) Corydon Blue Portage Green Corydon (.81) Corydon (.83)

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

Häälestusutiliit Kasutusjuhend

Häälestusutiliit Kasutusjuhend Häälestusutiliit Kasutusjuhend Autoriõigus 2007, 2008 Hewlett-Packard Development Company, L.P. Windows on Microsoft Corporationi USAs registreeritud kaubamärk. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet

Rohkem

2018 Payment Disclosure Novartis Estonia

2018 Payment Disclosure Novartis Estonia SEDULE2-TEMLATE Date of publication:31/05/2019 Addre Abram, Kriti Tartu Etonia L. uuepa 1a 234,22 234,22 Šahmatova, Liii Tartu Etonia L. uuepa 1a 494,46 494,46 Alter, Timo Tartu Etonia Võru 17-42 374,85

Rohkem

Norrison Ametikudumid, Professional knitwear.cdr

Norrison Ametikudumid, Professional knitwear.cdr 1. AMETIKUDUMID / PROFESSIONAL KNITWEAR MEESTE VEST / MEN S VEST V- või O-kaelusega sirge joonega paksem või õhem vest. / V- or O-neck straight-lined vest in coarser or finer knitting. V-kaelusega õhem

Rohkem

DescendantReport

DescendantReport Descendants of Jaan Kuusmann Generation 1 1. JAAN 1 KUUSMANN was born on 15 May 1791 in Kurna. He died in 1845. He married WÄLJA TOOMA TÜTAR TIIU on 03 Dec 1811, daughter of Wälja Toomas and Madle. She

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

RaceTab by MileSplit/FloSports Olly, Athletics Taranaki TET Athletics Taranaki Track and Field Championships /02 TET Stadium, Inglewood, Tarana

RaceTab by MileSplit/FloSports Olly, Athletics Taranaki TET Athletics Taranaki Track and Field Championships /02 TET Stadium, Inglewood, Tarana RaceTab by MileSplit/FloSports Olly, Athletics Taranaki TET Athletics Taranaki Track and Field Championships 2019-16/02 TET Stadium, Inglewood, Taranaki U15 Girls 100m 1 Zoe Hall 14 Egmont Athletics 14.33

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid II praktikum Andmebaaside administreerimine Andmete sisestamine KESKKOND, KASUTAJAD, ÕIGUSED Mõisted Tabelid, vaated, trigerid, jpm on objektid Objektid on grupeeritud skeemi Skeemid moodustavad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

2009a ja hiljem sündinud 38 kg 1 ANDREI BOJETSKI Kuldkaru 20 kg 2 SANDER LOIT Tulevik 1 ERYK KRAWCZYK Kuldkaru 3 OLIVER VARIS Tulevik 2 THRISTAN KIIPU

2009a ja hiljem sündinud 38 kg 1 ANDREI BOJETSKI Kuldkaru 20 kg 2 SANDER LOIT Tulevik 1 ERYK KRAWCZYK Kuldkaru 3 OLIVER VARIS Tulevik 2 THRISTAN KIIPU 009a ja hiljem sündinud 8 kg ANDREI BOJETSKI Kuldkaru 0 kg SANDER LOIT Tulevik ERYK KRAWCZYK Kuldkaru OLIVER VARIS Tulevik THRISTAN KIIPUS Tulevik ROBERT SPILIK Lapiti KRISTAPS SUNCELIS Cesis 5 KASPAR

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem