Laulasmaa Kooli Klooga lasteaia õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning laste arengu eeldavad tulemused kui lõpetavad lasteaia (6-7a)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Laulasmaa Kooli Klooga lasteaia õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning laste arengu eeldavad tulemused kui lõpetavad lasteaia (6-7a)"

Väljavõte

1 Laulasmaa Kooli Klooga lasteaia õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning laste arengu eeldavad tulemused kui lõpetavad lasteaia (6-7a) Lisa 2 Valdkond Mina ja keskkond 1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6) märkab nähtusi ja muutusi looduses. 2. Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine; 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond. 1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust; 2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid; 3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust; 4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema; 5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma. 1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms; 2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone; 3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid; 4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone; 5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused; 6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; 7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik; 8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist; 9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist; 10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt; 11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; 12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring; 13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;

2 14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest; 15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale; 16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm; 17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita. Valdkond Keel ja kõne 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. 2. Valdkonna Keel ja kõne sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine; 3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus. 1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult; 5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid; 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid; 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1 2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad; 10) kirjutab joonistähtedega 1 2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. Valdkond Eesti keel kui teine keel 1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu; 2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega; 3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;

3 4) kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises. 2. Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu: 1) kuulamine; 2) kõnelemine; 3) Eesti kultuuri tutvustamine. 1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt); 2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid; 3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm); 4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm; 5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles); 6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks; 7) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates. 1) mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet; 2) tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes; 3) saab aru korraldusest ja toimib vastavalt; 4) saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires; 5) kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid; 6) teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule; 7) oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi. Valdkond Matemaatika 1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki; 2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal; 3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; 4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas; 5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid; 6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; 7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes. 2. Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. 1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

4 2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks; 3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut; 4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm); 5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu. 1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi; 2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt; 3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1 12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada; 4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke +,, =; 5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi; 6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm); 7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi; 8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil; 9) oskab öelda kellaaega täistundides; 10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva; 11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms); 12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse; 13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid. Valdkond Kunst 1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest; 2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma; 3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid; 4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid; 5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt; 6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut. 2. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. 1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist; 2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid; 3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne; 4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi

5 ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida; 5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus; 6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale; 7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut. 1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil; 2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid; 3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid; 4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu; 5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö; 6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest; 7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks; 8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu. Valdkond Muusika 1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest; 2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale; 3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu; 4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi. 2. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. 1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus; 2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilissotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid; 3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele; 4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul; 5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud; 6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega. 1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega; 2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi; 3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat

6 iseloomustada; 4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu; 5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille; 6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge; 7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis; 8) liigub vastavalt muusika meeleolule; 9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu. Valdkond Liikumine 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. 2. Valdkonna Liikumine sisu: 1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen; 2) põhiliikumised; 3) liikumismängud; 4) erinevad spordialad; 5) tants ja rütmika. 1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel; 2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms; 3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused; 4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust; 5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. 1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks; 2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid; 3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised; 4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi; 5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel; 6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt; 7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel; 8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi; 9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga; 10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne); 11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne); 12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest; 13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

AVALDATUD: RT I 2008, 23, 152

AVALDATUD: RT I  2008, 23, 152 LUSTIVERE PÕHIKOOLI LASTEAIA ÕPPEKAVA Kinnitatud Lustivere Põhikooli direktori 31.08. 2012. a käskkirjaga nr 1-2/18 1. Alused 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1) Lustivere Põhikooli lasteaia (edaspidi: Lasteaia)

Rohkem

TOILA LASTEAED NAERUMERI ÕPPEKAVA Kinnitanud: a. Martin-L. Rytberg Juhatuse esimees Lasteaed OÜ Toila 2018

TOILA LASTEAED NAERUMERI ÕPPEKAVA Kinnitanud: a. Martin-L. Rytberg Juhatuse esimees Lasteaed OÜ Toila 2018 TOILA LASTEAED NAERUMERI Kinnitanud: 04.12.2018.a. Martin-L. Rytberg Juhatuse esimees Lasteaed OÜ Toila 2018 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 3 2 LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA 3 2.1 Üldinfo 3 2.2 Visioon ja missioon

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Lasteaed-Algkooli õppekava on Raikküla Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise alusdokument, mis põhineb alusharid

Lasteaed-Algkooli õppekava on Raikküla Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise alusdokument, mis põhineb alusharid KERGU LASTEAED-ALGKOOLI ALUSHARIDUSE ÕPPEKAVA SISUKORD Kergu Lasteaed Algkooli õppekava A. LASTEAED... 3 1. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ PÕHIMÕTTED NING EESMÄRGID... 3 1.1 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID...

Rohkem

KINNITATUD PED. NÕUKOGU OTSUSEGA 10. VEEBRUAR 2009 VÄÄNA LASTEAED-ALGKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA I. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Vääna Lasteaed-algkooli la

KINNITATUD PED. NÕUKOGU OTSUSEGA 10. VEEBRUAR 2009 VÄÄNA LASTEAED-ALGKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA I. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Vääna Lasteaed-algkooli la KINNITATUD PED. NÕUKOGU OTSUSEGA 10. VEEBRUAR 2009 VÄÄNA LASTEAED-ALGKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA I. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Vääna Lasteaed-algkooli lasteaiarühmade õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

KÕPU PÕHIKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA

KÕPU PÕHIKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA KÕPU PÕHIKOOLI LASTEAIARÜHMADE ÕPPEKAVA 1. Üldsätted 1.1. Kõpu Põhikooli lasteaiarühmade õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud riikliku õppekava alusel. 1.2 Õppekava koostamisest

Rohkem

vanus Laulasmaa Kool Klooga lasteaed Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti Lisa 2 Üldoskuste areng Lapse arengu eeldatavad tul

vanus Laulasmaa Kool Klooga lasteaed Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti Lisa 2 Üldoskuste areng Lapse arengu eeldatavad tul Laulasmaa Kool Klooga lasteaed õppekava läbimisel eti Lisa 2 Üldoskuste areng tunnetus- ja õpioskused 2 1. hangib ümbrusest aktiivselt infot 2. sõnalise juhendamise ja suunamise korral keskendub lühikeseks

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

KÕO LASTEAED TÄHEKILD ÕPPEKAVA

KÕO LASTEAED TÄHEKILD ÕPPEKAVA KÕO LASTEAED TÄHEKILD ÕPPEKAVA SISUKORD 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA 1.1 Üldinfo 1.2 Struktuur 1.3 Lasteaia eripära 2. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE EESMÄRGID JA SISU 2.1 Õppe- ja kasvatustegevuse

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Tallinna Linnupesa Lasteaia õppekava

Tallinna Linnupesa Lasteaia õppekava TALLINNA LINNUPESA LASTEAIA Õ P P E K A V A SISUKORD 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 4 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID... 5 3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED... 6 4. LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED...

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS KINNITATUD Tallinna Padriku Lasteaia direktori käskkirjaga nr. 1-1/2 31.05.2013 LISA 1 TALLINNA PADRIKU LASTEAIA ÕPPEKAVA Tallinn 2013 Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas Liikluskasvatuse temaatika lõiming õppe- ja kasvatustegevusesse EESMÄRK on ohutu liikumise õpetamine lasteaia siseruumides, lasteaia välisterritooriumil ning väljaspool lasteaeda. 1,5 3 aastased lapsed

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

7_Ainekavad_kunstiained

7_Ainekavad_kunstiained KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas

Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas Liikluskasvatuse eesmärk alushariduse raamõppekavas Liikluskasvatus on lasteasutuse õppe- ning kasvatustegevuse kohustuslik osa, mille käigus lapsed omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse

Rohkem

LISA 7 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Saue Gümnaasiumi õppekava Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Keha

LISA 7 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Saue Gümnaasiumi õppekava Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Keha Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus... 2 1.1 Kehakultuuripädevus... 2 1.2 Ainevaldkonna õppeaine... 2 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 2 1.4 Üldpädevuste kujundamine

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

RAKVERE LASTEAED TRIIN ÕPPEKAVA

RAKVERE LASTEAED TRIIN ÕPPEKAVA Õppekava kinnitatud 09.september2009a juhataja käskkirjaga nr 1-1/16 Muudatused kinnitatud 27.05 2010 juhataja käskkirjaga nr 1-1/13 Muudatused kinnitatud 14.12.2011 juhataja käskkirjaga nr 1-1/33 Muudatused

Rohkem

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Matemaatika 1.Valdkonnapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase

Matemaatika 1.Valdkonnapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase Matemaatika 1.Valdkonnapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Sisukord Eesti keel...2 Matemaatika...6 Loodusõpetus...9 Kunsti- ja tööõpetus...12 Muusikaõpetus...15 Kehaline kasvatus...18 Usundiõpetus...22

Sisukord Eesti keel...2 Matemaatika...6 Loodusõpetus...9 Kunsti- ja tööõpetus...12 Muusikaõpetus...15 Kehaline kasvatus...18 Usundiõpetus...22 Sisukord Eesti keel...2 Matemaatika...6 Loodusõpetus...9 Kunsti- ja tööõpetus...12 Muusikaõpetus...15 Kehaline kasvatus...18 Usundiõpetus...22 Eesti keel Klass: 1. klass Tundide arv nädalas: 7 ÕPPESISU

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

TALLINNA KOMEEDI LASTEAED ÕPPEKAVA TALLINN 2009

TALLINNA KOMEEDI LASTEAED ÕPPEKAVA TALLINN 2009 TALLINNA KOMEEDI LASTEAED ÕPPEKAVA TALLINN 2009 SISUKORD Sisukord LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA... 3 LAPSE ÜLDOSKUSED JA NENDE ARENG... 4 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS... 16 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Rohkem

PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1

PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1 PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA 1 SISUKORD Sisu PÜÜNSI KOOLI LASTEAIA AINEKAVA... 1 SISUKORD... 2 VALDKOND KESKKOND JA MINA... 3 ÜLDOSKUS MÄNG... 14 VALDKOND KEEL JA KÕNE... 17 VALDKOND EESTI KEEL KUI TEINE

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA Õpetuse eesmärgid VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA INIMESEÕPETUS õpib suhtlema teiste inimestega ja viisakalt käituma õpib suhtumist loomadesse õpib väärtustama üldinimlikke kõlblusnorme õpib väärtustama perekonda

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides

Rohkem

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem