Avaleht>Teie õigused>kuriteoohvrid>ohvrite õigused riigiti Ohvrite õigused riigiti. Luksemburg

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Avaleht>Teie õigused>kuriteoohvrid>ohvrite õigused riigiti Ohvrite õigused riigiti. Luksemburg"

Väljavõte

1 Avaleht>Teie õigused>kuriteoohvrid>ohvrite õigused riigiti Ohvrite õigused riigiti ET Luksemburg Teid käsitatakse kuriteoohvrina, kui te olete kandnud kahju, nt teid on vigastatud või on kahjustatud või varastatud teie vara jne, ning see on toimunud sellise intsidendi tulemusena, mis on siseriikliku õiguse kohaselt kuritegu. Kuriteoohvrile on seadusega ette nähtud teatavad individuaalsed õigused nii enne kui ka pärast kohtumenetlust ja selle ajal. Luksemburgis koosneb kriminaalmenetlus kahest etapist: eeluurimine ja kohtumenetlus. Eeluurimist toimetab tavaliselt politsei ja/või eeluurimiskohtunik. Kui uurimine on lõpule viidud, saadetakse asi kohtu kolleegiumile. Kolleegium otsustab, kas saata asi arutamiseks kohtusse või lõpetada see selles etapis. Kui asi saadetakse arutamiseks kohtusse, korraldab kohus istungi kogutud tõendite läbivaatamiseks ning otsustab, kas õigusrikkuja on süüdi või mitte. Kui õigusrikkuja süü leiab tõendamist, mõistab kohus ta süüdi ning määrab talle karistuse. Kui kogutud tõendid ei ole piisavad õigusrikkuja süüdimõistmiseks, mõistab kohus ta õigeks. Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel 1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks 2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal 3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust 4 - Hüvitis 5 - Minu õigus saada abi ja toetust 1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks Millist teavet saan ma ametiasutustelt (nt politseilt, prokuratuurilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne, kui ma sellest teatan? Politsei või prokuratuur teavitab ohvrit ohvrile arusaadavas keeles kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikli 3 lõikega 7 viivitamata järgmisest: millist toetust võib ohver saada ja kellelt ta seda saab, sh vajaduse korral ka asjakohane põhiteave juurdepääsu kohta arstiabile, eriabile, sealhulgas psühholoogilisele abile, ja alternatiivsele majutusele; kuriteokaebuse esitamise kord ja ohvri roll selles; kuidas ja millistel tingimustel on ohvril võimalik saada kaitset; kuidas ja millistel seaduses ette nähtud tingimustel saab kannatanu kasutada juristi abi, tasuta õigusabi ja mis tahes muud liiki nõustamist; kuidas ja millistel tingimustel on ohvril võimalik saada hüvitist; kuidas ja millistel tingimustel on ohvril võimalik kasutada õigust saada suulise ja kirjaliku tõlke teenust; kord, mille alusel esitada kaebus, kui ohvri õigusi ei austata; selle üksuse kontaktandmed, kelle poole pöörduda enda juhtumiga seotud teabe vahetamiseks; vahenduse ja lepitava õigusemõistmise võimalused; kuidas ja millistel tingimustel võidakse hüvitada kulud, mis on tekkinud seoses ohvri osalemisega kriminaalmenetluses; ohvri õigus ohvriabiteenuseid osutava asutuse teostatavale individuaalsele hindamisele, mille raames kontrollitakse erikohtlemise vajadust vältimaks teistkordset ohvriks langemist; sõltuvalt ohvri vajadustest muu asjakohane teave igas menetluse etapis; ohvri õigus valida endale saatja, kui kuriteo mõju ohvrile on selline, et ta vajab olukorrast arusaamiseks või enda arusaadavaks tegemiseks abi. Peale selle pakuvad abi ja nõu vastuvõtu- ja õigusteabetalitus, sotsiaalabi keskteenistuse ohvriabitalitus ning justiitsiministeerium. Ma ei ela selles ELi riigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud? Kui ohver on välismaalane (Euroopa riigi või kolmanda riigi kodanik), on tal eespool nimetatud õigused ning teda teavitatakse sellest, kuidas kasutada oma õigusi mõnes teises ELi liikmesriigis elades, st õigusest esitada kaebus Luksemburgi politseiasutustele. Kui ma teatan kuriteost, siis millist teavet ma saan? Kannatanul on eeskätt õigus sellele, et teda teavitatakse automaatselt tema juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest; teda teavitatakse taotluse korral sellest, et tema juhtumis on alustatud menetlust; teda teavitatakse taotluse korral kriminaalmenetluse seisust; prokuratuur teavitab teda automaatselt kuupäevast, mil toimub kohtuistung, kus menetletakse tema juhtumit; talle antakse taotluse korral teavet süüdistusasjas tehtud lõpliku otsuse kohta. Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)? Kannatanul või tsiviilhagejal, kes ei räägi või ei mõista menetluskeelt, on õigus saada tasuta abi talle arusaadava keele tõlgilt ning tasuta tõlge kõikidest dokumentidest, mis talle kätte toimetatakse või millega tal on õigus tutvuda. Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)? Kui kannatanu ei räägi või ei mõista menetluskeelt, on tal õigus kasutada tasuta suulise tõlgi abi. Kui kannatanul on kõne- või kuulmishäire, aitab teda viipekeele tõlk või mõni muu kvalifitseeritud isik, kes valdab keelt või meetodit või omab seadet, mis võimaldab kannatanuga suhelda. Kui kannatanu on laps, on tal õigus sellele, et teda saadab seaduslik esindaja või tema enda valitud isik. Ohvriabiteenused Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

2 Ohvril on õigus saada abi mitmesugustelt ohvriabiteenuste osutajatelt. Abi annab riik prokuratuuri keskse ohvriabitalituse kaudu, mis võtab ohvri vastu ning pakub tasuta sotsiaalset, psühholoogilist ja õiguslikku tuge. Leidub ka vabaühendusi, kes pakuvad ohvrile abi, kui tegemist on vägivalla ohvriks langenud naise või lapsega, haavatava isikuga vms. Kas politsei suunab mu automaatselt ohvriabiteenuste osutaja juurde? Politsei ülesanne on teavitada ohvrit tema õigustest ja tegutseda ohvriabiteenuseid pakkuvate ühenduste vahendajana. Politsei on kohustatud süstemaatiliselt avaldama letseburgi-, prantsus-, saksa-, inglis- ja portugalikeelse teabelehe Teave ja abi ohvritele ( ning teabelehe Infodroit ( Kuidas on kaitstud minu eraelu puutumatus? Ohvri eraelu puutumatus on kaitstud Luksemburgi põhiseadusega. Selle artikli 11 lõikes 3 on öeldud, et riik tagab eraelu puutumatuse kaitse, kohaldades seadusega ette nähtud erandeid. Politseil ja kohtusüsteemil on kohustus pakkuda ohvrile kaitset, muu hulgas kuriteo toimepanija ähvarduste ja kättemaksu korral. See kaitse peaks olema kättesaadav alates eeluurimise algusest ja kogu eeluurimise kestel. Ohvril on ka õigus olla kaitstud kõikide sekkumiste eest oma eraellu, igal juhul vahetult pärast kuriteo toimepanekut. Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid? Ohvriabiteenused on mõeldud kõikidele ohvritele (lapsed, noorukid, täiskasvanud), kes on kannatanud kuriteo tagajärjel füüsilist ja/või vaimset kahju. Ohvriabitalitus tegeleb psühholoogilise ja psühhoteraapilise nõustamisega, teavitab ohvrit tema õigustest ja võib saata ohvrit kohtumenetluse käigus. Talitus pakub ka teraapiarühma koduvägivalla ohvritele. Samuti osutab talitus teenuseid kõigile neile, kes tulenevalt oma suhtest ohvriga on pidanud jagama ohvri kannatusi, ning kuritegude tunnistajatele. Kõnealused isikud ei pea olema esitanud kaebust, et pääseda ligi ohvriabiteenustele. Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus Millist liiki kaitset on võimalik saada? Süüdistatava hoidmine eelvangistuses kui süütegu on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega; kui on olemas oht, et süüdistatav paneb toime uue süüteo; kui on olemas põgenemise oht. Kes mulle kaitset pakub? Ohvreid kaitseb Luksemburgi politsei. Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada? Kuriteo toimepanija eelvangistusse määramise üle otsustades võetakse arvesse eri elemente. Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele? Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 48 lõike 1 alusel pakutakse lapsohvritele järgmist kaitset. Tunnistaja või lapse ärakuulamise võib prokuröri loal heli- või videosalvestada. Inimkaubanduse ja koduvägivalla ohvrid saavad teatud tingimustel erikaitse. Ma olen laps. Kas mul on eriõigused? Ohvril, kes on laps, on hulk lisaõigusi: õigus sellele, et teda saadab kohtuistungitel tema seaduslik esindaja või tema enda valitud isik. Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused? Igaühel, kelle sugulane on kuriteo tagajärjel surnud ja kes väidab, et talle on tekitatud kahju, on õigus esitada kaebus, esitades pädevale eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi. Sellisel isikul on eelkõige õigus Salvestis tehakse pärast tunnistajalt või lapselt, kellel on vajalik otsustuspädevus (selle puudumisel tema seaduslikult esindajalt), nõusoleku saamist. Kui on nõuetekohaselt kindlaks tehtud lapse ja tema seadusliku esindaja huvide konflikti oht, võidakse teha salvestis vaid eestkostja ( administrateur ad hoc) taotlusel, kui see on lapsele määratud, või kui kohus ei ole eestkostjat määranud, vaid prokuröri selgesõnalisel ja nõuetekohaselt põhjendatud loal. Erandina eespool öeldust, kui laps on langenud karistusseadustiku artiklites , 364, 365, , artikli 382 lõikes 1 või 2, artiklites 385, 393, 394, 397, , artikli 410 lõikes 1 või 2 või artikli 442 lõikes 1 osutatud kuriteo ohvriks või kui laps on karistusseadustiku artiklites või a osutatud kuriteo tunnistaja, tuleb teha esimeses punktis nimetatud viisil salvestis, välja arvatud juhul, kui prokurör otsustab, et seda ei ole vaja teha, kuna laps, tema seaduslik esindaja või vajaduse korral kohtu määratud eestkostja on selle vastu. Salvestist saab kasutada tunnistusena. Salvestise originaal pitseeritakse. Koopiad inventeeritakse ja lisatakse toimikule. Pooled ja ekspert võivad kuulata või vaadata salvestisi prokuröri loal prokuröri kindlaks määratud kohas salvestisi sealt välja viimata. Igal kolmandas punktis osutatud lapsel on õigus sellele, et teda saadab kohtuistungil tema enda valitud täiskasvanu, välja arvatud juhul, kui prokurör otsustab lapse huvides või tõe väljaselgitamiseks asjassepuutuvate isikute suhtes tehtud põhjendatud otsuses teisiti. selliste tema suhtes toime pandud süütegude puhul nagu sündsusetu paljastamine, vägistamine, inimkaubandus, seksuaalne ärakasutamine, tapmine, kallaletung, kehavigastuse tekitamine ning uimastite kuritarvitamine ja levitamine hakkab aegumistähtaeg, st aeg, pärast mille möödumist ei ole isikul enam õigust nende tegude eest süüdistust esitada, kulgema alles tema 18aastaseks saamisest; õigus sellele, et prokurör või eeluurimiskohtunik määrab talle eriesindajaks eestkostja ( administrateur ad hoc), kui vähemalt üks tema seaduslikest esindajatest ei suuda täielikult kaitsta tema huve. See eriesindaja kaitseb ohvri huve ja jõustab tema kui tsiviilhageja õigusi; õigus sellele, et teda teavitatakse kriminaalmenetluse algatamisest ja õigusest esitada oma seadusliku esindaja või kohtu määratud eestkostja kaudu tsiviilhagi; õigus lasta enda ärakuulamine prokuröri loal ja enda või enda seadusliku esindaja või kohtu määratud eestkostja nõusolekul video- või helisalvestada, et vältida traumat, mida võib tekitada vajadus korrata oma ütlusi menetluse käigus mitu korda. Salvestamine on kohustuslik kuritegude puhul, mis on seotud sündsusetu paljastamise, vägistamise, seksuaalse ärakasutamise, inimkaubanduse, mõrva, tahtliku tapmise, kallaletungi ja kehavigastuse tekitamisega, välja arvatud juhul, kui prokurör otsustab ohvri või tema esindaja vastuseisu tõttu seda mitte teha; nõuda süüdistatavalt hüvitist; osaleda eeluurimiskohtuniku teostatavas uurimises; taotleda eeluurimiskohtunikult täiendavate uurimistoimingute tegemist; esitada kohtu kojale apellatsioonkaebus uurimistoimingu peale, mis kahjustab tema tsiviilhuve; lasta end küsitleda vaid siis, kui ta seda soovib; kohtuda vajaduse korral süüdistatavaga silmast silma;

3 tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vaja õigusabi; küsida eeluurimiskohtunikult toimiku koopiat, kui eeluurimine on lõppenud; taotleda eksperdiaruannet, tunnistajate ärakuulamist ja konfiskeeritud esemete tagastamist; viibida kuriteopaiga ülevaatuse juures. Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused? Kolmandal isikul, keda on kahjustanud sugulase suhtes toime pandud süütegu, on õigus nõuda prokuratuurilt koopiat aruandest, milles antakse ülevaade talle kui kolmandale isikule kahju tekitanud kuriteost; saada prokuratuurilt automaatselt teade selle kohta, mis kuupäeval toimub kohtuistung, kus asjaomast juhtumit käsitletakse; nõuda vastavalt vajadusele kas ringkonnakohtu või politseikohtu asjakohase koja kantseleilt juhtumi kohta tehtud kohtuotsust. Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus? Vahendus kriminaalasjades on alternatiiv süüdistuse esitamisele. Põhimõtteliselt võimaldab see lahendada vaidluse kohtu sekkumiseta. Kuriteo toimepanija ja ohvri vaheline vahendamine on võimalik üksnes enne kriminaalmenetluse algatamist. Prokurör võib otsustada kasutada vahendust, kui talle tundub, et sellega tõenäoliselt tagatakse tekitatud kahju hüvitamine, lõpetatakse kuriteo põhjustatud häired või aidatakse kaasa õigusrikkuja rehabiliteerimisele. Vahendus on välistatud, kui õigusrikkuja on ohvri elukaaslane. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja nii õigusrikkuja kui ka ohvri nõusolekut. Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused? Kriminaalmenetluse seadustikust, millele pääseb ligi Legiluxi kaudu: Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal Kuidas ma pean kuriteost teatama? Kuriteo ohver võib teatada süüteost (esitada kaebuse) Luksemburgi politseile; prokurörile, kelle tööpiirkonda asjaomane piirkond kuulub. Kuigi süüteost võib teatada igaüks, peab ohver, kes kavatseb astuda menetlusse tsiviilhagejana, esitama kaebuse kas isiklikult või oma advokaadi kaudu. Samuti võib ohver algatada kuriteo toimepanija suhtes politseikohtus või ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis erasüüdistusmenetluse. Kaebus tuleb esitada ühes Luksemburgi ametlikus keeles: letseburgi, prantsuse või saksa keeles. Ohvril, kes ei räägi ühtegi neist kolmest keelest, on õigus kasutada tasuta tõlgi abi. Kaebus tuleb esitada eelistatavalt kirjalikult vabas vormis ning see peab sisaldama järgmist teavet: kaebuse esitaja perekonnanimi, eesnimi, sünnikoht ja -aeg, amet ning elukoht; kahju põhjustanud sündmus; kantud kahju laad. Aeg, mille jooksul ohver peab kaebuse esitama, sõltub eelkõige asjaomast liiki süüteo aegumise tähtajast, mis varieerub ühest aastast kümne aastani. Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan? Ohvril on õigus sellele, et teda teavitatakse automaatselt tema juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest; teda teavitatakse taotluse korral sellest, et tema juhtumis on alustatud menetlust; teda teavitatakse taotluse korral kriminaalmenetluse seisust; prokuratuur teavitab teda automaatselt sellest, mis kuupäeval toimub kohtuistung, kus asjaomast juhtumit arutatakse; talle antakse taotluse korral teavet süüdistusasjas tehtud lõpliku otsuse kohta. Kui kaebus esitatakse prokurörile, teavitab prokurör 18 kuu jooksul pärast kaebuse või süüdistuse saamist ohvrit kõikidest võetud meetmetest, sealhulgas vajaduse korral juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest. Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel? Et tagada juurdepääs õigusemõistmisele olukorras, kus ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid (eeskätt garanteeritud miinimumsissetulekut silmas pidades), on ohvril õigus saada oma huvide kaitsmiseks täies ulatuses tasuta õigusabi. Seda abi annab ohvri taotlusel advokatuuri nõukogu, kui ohver on Luksemburgi kodanik; Luksemburgi elamisluba omav välisriigi kodanik; Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik; kolmanda riigi kodanik, kes on rahvusvahelise lepingu alusel võrdsustatud tasuta õigusabi andmisel Luksemburgi kodanikuga. Rahaliste vahendite kindlaksmääramisel võetakse arvesse brutosissetulekut ja varalist olukorda, samuti samasse leibkonda kuuluvate isikute sissetulekut. Rahaliste vahendite piiratuse arvesse võtmise kõrval võidakse ohvrile anda tasuta õigusabi ka juhul, kui see on õigustatud muudel mõjuvatel põhjustel, mis on seotud ohvri sotsiaalse, perekondliku või materiaalse olukorraga. Tasuta õigusabi taotlemisel tuleb kasutada sotsiaalabi keskteenistuse veebisaidil ( assistance-sociale/index.html) kättesaadavat küsimustikku, mille ohver peab allkirjastama ja saatma asjaomases ringkonnas (Diekirch või Luxembourg) pädeva advokatuuri esimehele. Täidetav küsimustik sisaldab eelkõige järgmist teavet: ohvri andmed (perekonnanimi, eesnimi, sünnikoht ja -aeg, amet, elukoht, perekonnaseis, kodakondsus); mis laadi kohtuvaidluse jaoks tasuta õigusabi taotletakse; ohvri perekondlik olukord; ohvri varaline olukord. Ohver võib nimetada ka advokaadi(d), keda ta soovib endale õigusabi andma, või asjakohasel juhul ära märkida endale juba määratud advokaadi nime. Ohver peab lisama taotlusele järgmised dokumendid: isikut tõendava dokumendi koopia; tõend, mis kinnitab registreerimist ühises sotsiaalkindlustuskeskuses ( Centre Commun de la Sécurité Sociale CCSS), ja tõend leibkonna liikmete kohta; enda ja iga leibkonna liikme viimase kolme kuu palgalehed (või ühise sotsiaalkindlustuskeskuse väljastatud sissetulekutõend), garanteeritud miinimumsissetuleku tõendid, töötushüvitise- või pensionitõendid või muud tõendid, millest on näha kogusumma (kontoväljavõtetest ei piisa);

4 kui leibkond ei saa riiklikust solidaarsusfondist ( Fonds national de solidarité) ühtegi toetust, siis iga leibkonna liikme kohta nimetatud fondist seda kinnitav tõend; kui leibkond saab või maksab elatist, dokument saadud või makstud summa kohta (nt viimase kolme kuu kontoväljavõte); iga leibkonna liikme puhul Luksemburgi maksuameti ( Administration des contributions directes) väljastatud tõend kinnisvara omamise või mitteomamise kohta; vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad kinnisvara omamist välismaal; dokumentaalsed tõendid vallasvara kohta (sularaha, säästud, aktsiad, võlakirjad jne); kui leibkond on üürnik, üürilepingu koopia ja viimase kolme kuu üürikviitungid; kui leibkond maksab tagasi hüpoteeklaenu, tõend igakuise makse kohta; dokumentaalsed tõendid kinnisvara- ja vallasvaratulu kohta; asjaomase juhtumiga seotud dokumendid. Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel? Pärast vahendite piisavuse kontrollimist annab advokatuuri nõukogu esimees või esimehe volitatud liige teada tasuta õigusabi andmisest või selle andmisest keeldumisest, kasutades õigusabi andmise korral teavitamiseks tavaposti ja õigusabi andmisest keeldumise korral tähtkirja. Esimees määrab advokaadi, kelle ohver on vabalt valinud, või kui ohver ei ole valikut teinud või kui esimees peab tehtud valikut ebasobivaks, määrab ta ohvrile ise advokaadi. Notarid ja kohtutäiturid määrab tasuta õigusabi raamistikus ex officio juhtumit menetlev kohus. Kui tasuta õigusabi antakse menetluse käigus, hüvitatakse ohvri kantud kulud. Kulud, mida ei hüvitata Kui ohver saab tasuta õigusabi ja talle antakse korraldus kanda kulud, kannab need kulud riik. Kriminaalasjades ei kaeta tasuta õigusabiga süüdimõistetu kulusid ja trahve. Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist? Kui juhtum lõpetatakse enne kohtusse jõudmist, nimetatakse lõpetamisteates tingimused, mille alusel ohver võib algatada erasüüdistusmenetluse või esitada nõude tsiviilhagejana. Kui asjaomase kuriteo eest on võimalik määrata kriminaalkaristus või vanglakaristus, sisaldab kõnealune teade teavet selle kohta, et ohver võib pöörduda peaprokuröri poole, kellel on õigus anda prokurörile korraldus esitada süüdistus. Kui kohtunõukogu ( Chambre du conseil) otsustab mitte suunata kriminaalasja kohtusse, kes teeks otsuse väidetava kuriteo toimepanija süü kohta, võib ohver esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtu nõukogule. Seepärast võib ohver esitada sellele nõukogule taotlusi ja märkusi. Kui kohtunõukogu otsustab juhtumit mitte menetleda faktilistel, mitte õiguslikel põhjustel, võib ohver siiski esitada tsiviilkohtule kahju hüvitamise taotluse. Kas ma võin osaleda kohtumenetluses? Nii nagu eeluurimise ajal, võib ohver osaleda menetluses eristaatust omamata või tsiviilhagejana. Ohver võib osaleda nii avalikel kui ka kinnistel istungitel, kuid üksnes juhul, kui ta on kutsutud tunnistajaks. Samuti võidakse ohver kutsuda tunnistajana istungile, kus esitatakse suulised avaldused. Selleks saab ta prokurörilt kirjaliku kohtukutse ning ta peab vastama nii kohtu kui ka vastaspoole advokaadi küsimustele. Kohtuistungi ajal istub ohver kohtusaali tagaosas, et vältida tema otsest kokkupuutumist süüdistatavaga. Tsiviilhageja saab kirjaliku kutse istungile, kus esitatakse suulised avaldused. Samuti on tal õigus osaleda avalikel ja kinnistel istungitel ning ta peab olema kohal, et esitada oma hagiavaldus. Põhimõtteliselt sekkub ta pärast tunnistajate ärakuulamist. Peale selle võib ta esitada väiteid kõigis oma tsiviilhuvidega seotud küsimustes ja anda ütlusi faktide kohta. Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja? Teie ametlik roll kohtusüsteemis on eristaatust mitteomava ohvri oma. Ohvril on õigus astuda menetlusse tsiviilhagejana. Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga? Ohvril on eelkõige õigus talle arusaadava keele kasutamisele või politseiametile kaebuse esitamise korral tõlgi kasutamisele; saada kaebuse ja enda esitatud kaebust toetavate dokumentide tasuta koopiad; saada talle arusaadavas keeles tõend, kuhu on märgitud toimiku number ning kaebuse esitamise kuupäev ja koht, saada kinnitus selle kohta, et prokuratuur on tema esitatud kaebuse kätte saanud; saada abi advokaadilt või lasta advokaadil end esindada; saada automaatselt teavitatud enda juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest; et teda teavitatakse taotluse korral sellest, et tema juhtumit uuritakse kohtulikult; saada taotluse korral teavitatud kriminaalmenetluse seisust; saada prokuratuurilt automaatselt teade selle kohta, mis kuupäeval toimub kohtuistung, kus tema juhtumit käsitletakse; saada taotluse korral teavet süüdistusasjas tehtud lõpliku otsuse kohta; paluda ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul määrata esialgne hüvitis, tingimusel et vastaspoole vastutust ei ole võimalik tõsiselt kahtluse alla seada. Tsiviilhagejal on lisaks õigus nõuda süüdistatavalt hüvitist; osaleda eeluurimiskohtuniku korraldatavas uurimises; taotleda eeluurimiskohtunikult täiendavate uurimistoimingute tegemist; esitada kohtu kolleegiumile apellatsioonkaebus uurimistoimingu peale, mis kahjustab tema tsiviilhuve; lasta end küsitleda vaid siis, kui ta seda soovib; kohtuda vajaduse korral süüdistatavaga silmast silma; tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vaja õigusabi; küsida eeluurimiskohtunikult toimiku koopiat, kui eeluurimine on lõppenud; taotleda eksperdiaruannet, tunnistajate ärakuulamist ja konfiskeeritud esemete tagastamist; viibida kuriteopaiga ülevaatuse juures. Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel? Tunnistaja võib osaleda kohtuistungitel ja rääkida kohtunikule vande all ära kõik, mida ta faktide kohta teab. Tunnistaja peab vastama nii kohtu kui ka vastaspoole advokaadi küsimustele.

5 Tsiviilhageja võib esitada väiteid kõigis oma tsiviilhuvidega seotud küsimustes ja anda ütlusi faktide kohta. Tsiviilhageja advokaat võib küsitleda nii eksperte kui ka tsiviilkostja tunnistajaid. Põhimõtteliselt tunnistatakse vastuvõetavaks kõik tõendid, kui kogemuste põhjal on põhjust arvata, et kohtunik võib teha nende põhjal süüdimõistva otsuse. Tõendeid on võimalik esitada juhul, kui pooltel on olnud võimalik vahetada nendega seoses seisukohti ja väiteid. Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal? Ohvrile edastatakse järgmine teave: taotluse korral: teave kriminaalmenetluse seisu kohta; automaatselt: kuupäev, millal toimub kohtuistung, kus menetletakse tema juhtumit; taotluse korral: süüdistusasjas tehtud lõplik otsus. Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga? Kaebuse esitamisel politseile saab kaebuse esitaja kas kohe või ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist kaebuse tasuta koopia. Kaebuse esitaja võib paluda tema juhtumit menetleval kohtul astuda konkreetseid menetlussamme. Kui kaebuse esitaja on astunud menetlusse tsiviilhagejana, on tal õigus tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vajalik õigusabi. Kui menetlus on lõppenud, edastab eeluurimiskohtunik kohtuasja toimiku prokurörile. Tsiviilhagejana on Teil õigus toimikuga tutvuda vähemalt kaheksa tööpäeva enne juhtumi läbivaatamist kohtunõukogus. Tsiviilhagejatel ja isikutel, kes suudavad tõendada õigustatud isiklikku huvi, on õigus saada toimikust, välja arvatud konfiskeeritud dokumentidest, koopia mõistliku aja jooksul enne istungi toimumiseks määratud kuupäeva. Selleks peavad nad esitama prokurörile taotluse. 3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust Kas mul on õigus otsus edasi kaevata? Iga lõplik kohtuotsus omab seadusjõudu alates otsuse tegemise hetkest. Seni kuni otsust ei ole seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendi kasutamise teel tühistatud, väljendub selles tõde. Kohtunik teeb kriminaal- ja tsiviilhagi kohta otsuse tavaliselt samas kohtuotsuses. Seoses õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele laieneb jõustunud otsus vaid kriminaalmenetluse pooltele ja seadusjõud on vaid nendel otsuse elementidel, mille kohta pooltel oli võimalik väljendada oma seisukohti. Ohvrina võite otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui olite menetlusosaline, olles astunud menetlusse tsiviilhagejana. Tänu sellele rollile on Teil võimalik esitada apellatsioonkaebus, ent vaid seoses oma tsiviilhuvidega ja juhul, kui Teil on selleks põhjendatud huvi, st kui kohus on Teie hüvitisnõude tagasi lükanud või kui Te leiate, et välja mõistetud summa ei ole piisav. Seega ei saa Te otsust edasi kaevata põhjusel, et Te ei ole nõus määratud karistusega või kostja õigeksmõistmisega kohtus. Menetluse kriminaalaspektidega seoses võib esitada apellatsioonkaebuse üksnes prokurör. Pidage nõu oma advokaadiga, et teha kindlaks, kas apellatsioonkaebuse esitamine on mõistlik. Kui Teie advokaat kiidab selle heaks, tuleb kaebus esitada 40 päeva jooksul otsuse teinud kohtu kantseleisse. Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist? Pärast otsuse tegemist võite saada selle koopia. Samuti on Teil võimalik esitada apellatsioonkaebus, ent üksnes juhul, kui olite menetlusosaline, olles astunud menetlusse tsiviilhagejana, ja üksnes seoses oma tsiviilhuvidega (vt vastus esimesele küsimusele). Kui on kavas tingimisi vabastamine, võite oma vastuseisust teavitada karistuse täideviimise eest vastutavat peaprokuröri. Teid võib jätkuvalt esindada advokaat. Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua? Tsiviilhagejana on Teil õigus saada tasuta õigusabi ükskõik millises kohtuotsuse täitmisega seotud küsimuses. Kehavigastuse kaasa toonud tahtliku süüteo ohvrina saate teatud tingimustel taotleda justiitsministeeriumilt riigi makstavat hüvitist, kui kuriteo toimepanijalt ei ole võimalik hüvitist saada. Politsei ja kohtusüsteem on kohustatud pakkuma Teile kui ohvrile kaitset. Süüdimõistetu tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tegemisel võidakse kohaldada eritingimusi, mis on seotud eelkõige ühiskonna ja ohvri kaitsega. Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi? Teil on õigus saada taotluse korral teavet kriminaalmenetluses tehtud mis tahes lõpliku otsuse kohta. Mis puudutab süüdimõistetule määratud karistust, siis tuleb arvestada sellega, et süüdimõistvas otsuses tuleb märkida kohaldatavad seadussätted, ilma neid uuesti lahti kirjutamata, asjaolud, milles isikut süüdistatakse, ja määratud karistus või karistused (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 195). Muudes karistuste elluviimisega seotud küsimustes võite ühendust võtta peaprokuratuuri karistuste täideviimise talitusega. Luksemburgis saadetakse lõplikult süüdi mõistetud isik Schrassigi või Givenichi vanglasse. Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb? Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4 lõike 1 alusel võidakse Teid juhul kui olete esitanud peaprokurörile sellekohase taotluse teavitada kurjategija vabastamisest või põgenemisest, kui on oht, et ta tekitab Teile kahju, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et selle teabe edastamine võib kahjustada kurjategijat. Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus? Ei. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad. Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud. 4 - Hüvitis Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist? (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses) Enamikul juhtudel on teo toimepanija süüasja arutav kohus see, kes juhul kui ta mõistab süüdistatava süüdi määrab kindlaks ohvrile kantud kahju korvamiseks maksatava kahjuhüvitise suuruse.

6 Selleks et kohus saaks hüvitise üle otsustada, tuleb kannatanul esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. Kannatanu võib esitada tsiviilhagi ükskõik millal eeluurimise jooksul. Kannatanu ei pea ilmuma kohtuistungile. Kannatanut võib esindada advokaat ja ta võib esitada oma taotlused kirjalikult enne istungit. Kui ohver ei esita tsiviilhagi ega ühtki taotlust, ei saa kohus kannatanule omal algatusel kahjuhüvitist välja mõista. Kui kannatanu ei esita kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi, ei kaota oma õigust saada hüvitist. Kannatanul on endiselt võimalik esitada kuriteo toimepanija suhtes hagi tsiviilkohtule, tingimusel et ta teeb seda enne tsiviilõiguses sätestatud aegumistähtaja lõppu ning tõendab, et tegemist on eraõigusliku rikkumisega. Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust? Kriminaalkohtu ülesanne on määrata kindlaks ohvri kantud kahju suurus, kuid väljamõistetud hüvitise sissenõudmisega ta ei tegele. Sammud selle tagamiseks, et süüdimõistetu selle kahjuhüvitise maksab, peab astuma pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist kannatanu. Enamasti kannab kahju hüvitamise eest hoolt advokaat: alguses rahumeelselt, võttes ühendust süüdimõistetu advokaadiga, seejärel kasutades kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturit. Kui süüdimõistva otsuse teinud kohus on määranud tingimisi karistuse, millega kaasneb kohustus maksta hüvitist, kontrollib karistuse täidesaatmise eest vastutav peaprokurör, kas süüdimõistetu täidab oma kohustust. Kas riik võib teha mulle ettemakse, juhul kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel? Kohtumenetluse ajal võib kohus ette näha vahemakse tegemise, näiteks enne eksperdiaruande tulemuste selgumist. Kui süüdistatav keeldub makset tegemast või ei suuda seda teha, võib põhjendatud vajaduse korral teha selle justiitsministeerium. Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist? 12. märtsi aasta muudetud seadusega, milles käsitletakse hüvitise maksmist teatavatele kuriteo tagajärjel kehavigastuse saanud ohvritele, on teatud kuriteoohvritele antud õigus riigieelarvest makstavale hüvitisele. See on ohvrile oluline meede, juhul kui rünnaku toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, rünnaku toimepanija on küll kindlaks tehtud, kuid teda ei leita, või teo toimepanija on maksejõuetu. Selle õiguse kasutamiseks peab ohver esitama taotluse justiitsministeeriumile, kes teeb hüvitisnõude kohta otsuse kuue kuu jooksul. Nõue tuleb koostada prantsuse, saksa või letseburgi keeles, sellesse tuleb märkida kuupäev ja koht ning kirjeldada täpselt asjaolude laadi. Nõudele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid asjaolude ja ohvri kantud kahju kohta. Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud teatud tingimused. Ohver peab kas elama alaliselt Luksemburgi Suurhertsogiriigis või olema mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Nõukogusse kuuluva riigi kodanik. Peale selle pidid ohvri dokumendid Luksemburgi Suurhertsogiriigis olema süüteo toimepaneku ajal korras või peab ohver olema langenud kriminaalseadustiku artikli 382 lõikes 1 osutatud kuriteo [inimkaubandus] ohvriks. Kahju peab olema kantud tahtliku teo tõttu, mis on oma olemuselt õigusrikkumine. Kahju peab seisnema kehavigastuses, mitte pelgalt varalises kahjus (millega on välistatud hüvitise maksmine näiteks lihtsa varguse korral). Kahju kandmise tagajärjel peavad halvenema märkimisväärselt elamistingimused, mille põhjuseks võib olla sissetuleku vähenemine või sellest ilmajäämine, erakorraliste kulude või väljaminekute suurenemine, suutmatus harrastada kutsetegevust, õppeaasta kaotsiminek, füüsiline või vaimne kahjustus, moraalne või esteetiline kahju ning füüsilised või vaimsed kannatused. Kriminaalseadustiku artiklites osutatud kuriteo ohver ei pea esitama tõendeid füüsilise või vaimse kahjustuse kohta, mille olemasolu eeldatakse. Riik maksab hüvitist üksnes juhul, kui ohvril ei ole võimalik saada piisavat hüvitist ühelgi moel (nt kuriteo toimepanijalt, sotsiaalkindlustuselt või isikliku kindlustuslepingu alusel). On oluline teada, et hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitist võidakse vähendada ohvri käitumise tõttu asjaolude aset leidmise ajal või ohvri ja kuriteo toimepanija vahelise suhte tõttu. Kui riik maksab ohvrile hüvitist, võib ohver siiski esitada tsiviilhagi ja nõuda kuriteo toimepanijalt lisasummat, kui ta leiab, et hüvitis ei ole piisav. Sellisel juhul peab ohver teavitama kohut sellest, et ta on esitanud riigile hüvitisnõude või on saanud riigilt hüvitist. Kas mul on õigus saada hüvitist, juhul kui kurjategijat ei mõisteta süüdi? Ohvril on õigus saada teo toimepanija süüdi mõistmata jätmise korral hüvitist, juhul kui ta on kuriteo ohver ja rünnaku toimepanijat ei ole kindlaks tehtud või rünnaku toimepanija on küll kindlaks tehtud, kuid teda ei leita, või kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu. Kui kohtumenetlust ei toimu ja kohus seega hüvitist ei määra, võib justiitsiministeerium eraldada kindlaksmääratud summa ja/või tellida omal kulul eksperdiaruande, et määrata kindlaks ohvrile makstava hüvitise suurus. Kas mul on õigus erakorralisele maksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta? Nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse korral võib justiitsiministeerium teha makse nõude läbivaatamise ajal. 5 - Minu õigus saada abi ja toetust Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui ma olen kuriteoohver? Kuriteoohvrina võite ühendust võtta järgmiste peamiste ohvriabiteenuste osutajatega. A. Valitsustalitus Sotsiaalabi keskteenistuse ohvriabitalitus ( Service central d assistance sociale (SCAS) Services d Aide aux Victimes (SAV)) Luxembourgis psühholoogia ja psühhoteraapia alane nõustamine õigusteave koduvägivalla ohvrite teraapiarühm ohvrite saatmine kogu kohtuprotsessi vältel Plaza Liberty Building, Entrance C rue Joseph Junck L-1839 Luxembourg Tel: (+352) (+352) GSM: (+352)

7 B. Valitsusvälised organisatsioonid (vabaühendused) 1. Kuriteoohvrite toetamine ( Aide aux Victimes de la Criminalité) Wäisse Rank Lëtzebuerg Asbl õigusnõustamine 84 rue Adolphe Fischer L-1521 Luxembourg Tel: (+352) Tugiteenused koduvägivalla ohvritele Selliste teenuste pakkujaid on kolm: SAVVD Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse) BP 1024 L-1010 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) PSY EA Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse) Lastele, kes on langenud seoses väljatõstmiskorraldusega otseselt või kaudselt koduvägivalla ohvriks. BP 1024 L-1010 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) ALTERNATIVES Dudelange is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia) Tugikeskus lastele, kes on langenud seoses väljatõstmiskorraldusega otseselt või kaudselt koduvägivalla ohvriks. 5, Route de Zoufftgen L-3598 Dudelange L-1010 Luxembourg Tel: (+352) /ALTERNATIVES+_+Centre+de+consultation+pour+enfants+et+adolescents+victimes+de+violence-p-470.html 3. Nõustamisteenused vägivalla ohvriks langenud naistele Selliste teenuste osutajaid on neli: VISAVI ((Elu Ilma Vägivallata) (VISAVI (Vivre Sans Violence)) Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse) moraalne, rahaline ja materiaalne tugi psühhosotsiaalne nõustamine õigusteave ja -abi õigus-, haldus- ja sotsiaalteave ja -abi pärast seda, kui prokurör on vägivallateo toimepanija välja tõstnud õigustoimingute kavandamine ohvrite saatmine kohtus, advokaadibüroos, arsti juures jne juhendamine nõustamine ja kaitsemeetmed võitluseks ahistamisega ohvrile kaitsekava koostamine hoolitsemine laste ja noorukite eest, kes on langenud koduvägivalla ohvriks, väljatõstmismeetme raames psühholoogiline tugi koduvägivalla ohvritest lastele ja noorukitele ning nende peredele hoolitsemine laste ja noorukite eest, kes on langenud koduvägivalla ohvriks, väljatõstmismeetme raames telefoni teel nõustamine psühhosotsiaalne nõustamine õigus-, haldus ja -sotsiaalteave ning -abi õigustoimingute kavandamine naiste saatmine advokaadi juures, kohtus, politseis vastuvõtuintervjuud naiste varjupaigas koduvägivalla teemalised koolitused ja loengud seminarid ja arutelurühmad

8 Nõustamiskeskus koduvägivalla ohvriks langenud naistele. 2, rue du Fort Wallis L-2714 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) Luksemburgi riikliku naistenõukogu ( Conseil national des femmes du Luxembourg) LÕUNAKESKUS ( FOYER SUD) Esch-sur-Alzette is Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele. 41, rue de Luxembourg L-4220 Esch sur Alzette Tel: (+352) / / Faks: (+352) Keskus OZANAM Luxembourgis Keskuse OZANAM Põhja-Luksemburgi osakond ( Centre OZANAM Nord) Wiltzis, mida haldabsihtasutus Avatud Ustega Maja ( Fondation Maison de la Porte Ouverte) Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele. Ozanam Luxembourg 64, rue Michel Welter L-2730 Luxembourg Tel: (+352) Ozanam Nord 49, Grand-Rue L-9530 Wiltz Tel: (+352) PROFAMILIA Dudelange is, mida haldabsihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia) Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele. 5, route de Zoufftgen L-3598 Dudelange Tel: (+352) Faks: (+352) Nõustamiskeskused registreeritud vägivallaohvritest lastele ja noorukitele Selliseid keskusi on neli: PSY EA Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse) Psühholoogilise nõustamise keskus 3 21aastastele lastele ja noorukitele, kes on koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele. BP 1024 L-1010 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) ALTERNATIVES Dudelange is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia) Nõustamiskeskus 0 27aastastele lastele ja noorukitele, kes on füüsilise või vaimse vägivalla, sealhulgas koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele. psühholoogiline tugi lastele ja noorukitele, kes on koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele psühholoogiline tugi lastele ja nende peredele toetus heade peresuhete ja vastastikuse lugupidamise edendamiseks vägivallaalaase teadlikkuse suurendamine ja ennetustöö 5, Route de Zoufftgen L-3598 Dudelange L-1010 Luxembourg Tel: (+352)

9 /ALTERNATIVES+_+Centre+de+consultation+pour+enfants+et+adolescents+victimes+de+violence-p-470.html OXYGENE Dudelange is, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse) Nõustamis- ja teabekeskus tüdrukutele (vanuses aastat), kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. individuaalsed intervjuud toetus haldusmenetlustes abi järelevalvega majutuskoha otsimisel abi võimalikul suundumisel Meederchershausi varjupaika 2, rue du Fort Wallis L-2714 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) ALUPSE DIALOGUE Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Alupse Psühholoogilise nõustamise ja ravi keskus 0 21aastastele lastele ja noorukitele, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, ning nende peredele. 8, rue Tony Bourg L-1278 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) Akrediteeritud nõustamis-, teabe- ja abikeskus vägivalla ohvriks langenud meestele ja poistele infomann Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus acttogether psühholoogiline ja sotsiaalne tugi ja nõustamine teave ja dokumentatsioon teadlikkuse suurendamine ja koolitamine meeste saatmine ja toetamine suundumisel meeste varjupaika 5, Cour du Couvent L-1362 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) Akrediteeritud nõustamis- ja abikeskus vägivalla, sealhulgas perevägivalla toimepanijatele Riicht eraus Luxembourgis, mida haldabluksemburgi Punane Rist perevägivalla toimepanijate (meeste ja naiste) nõustamine, ärakuulamine, toetamine, abistamine ja saatmine seoses kohtu korraldusel toimuva väljatõstmisega või vabatahtliku kodunt lahkumisega vägivalla toimepanija teadlikkuse ja vastutuse suurendamine lühiajaline ohvrikaitse konfliktide lahendamine ja eneseusu suurendamine end muuta otsustanud isikute toetamine abi selliste praktiliste strateegiate väljatöötamisel, mis võimaldavad kestvaid muutusi vägivallateo toime pannud isikute hoiakutes ja käitumises oma vägivaldset käitumist muuta soovivate isikute toetamine arutelurühm 73 rue Adolph Fischer L-1520 Luxembourg Tel: (+352) Punase Risti abitelefon: (+352) Faks: (+352) Abikeskused inimkaubanduse ohvritele Ambulatoorne ja statsionaarne ravi kõikidele inimkaubanduse ohvritele (naised, mehed ja lapsed). Selliseid keskusi on kaks: SAVTEH Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse) COTEH Luxembourgis, mida haldab sihtasutus Avatud Ustega Maja (Fondation Maison de la Porte Ouverte) telefoni teel nõustamine ja personaalne nõustamine

10 psühhosotsiaalne tugi ja järelevalve psühholoogiline tugi ja stabiliseerimine nõustamise või ravi korraldamine ohvri saatmine kriminaaluurimisosakonnas identifitseerimise otstarbel ohvri toetamine koostöö tegemisel politsei ja prokuratuuriga ohvri saatmine eelkõige kohtu- ja haldusmenetluste ning sotsiaalküsimustega seotud menetluste käigus ambulatoorse ravi koordineerimine ja ohvrite majutuse korraldamine vastavalt soole ja vanusele materiaalne ja rahaline abi teave inimkaubanduse ohvrite õiguste, kohtu- ja haldusmenetluste ning pakutavate hüvitiste kohta ühenduse võtmine päritoluriikide vabaühendustega vabatahtliku tagasipöördumise korral SAVTEH BP 1024 L-1010 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) GSM: (+352) COTEH Tel: (+352) GSM: (+352) C. Politsei: Luksemburgi politsei peadirektoraat ( Police Grand-Ducale Direction Générale) L-2957 Luxembourg Tel: (+352) Hädaabitelefon: 113 Faks: (+352) D. Kohalikud omavalitsused Vastuvõtu- ja õigusteabetalitused ( Service d accueil et d information juridique): DIEKIRCH Justice de paix Place Joseph Bech L-9211 Diekirch Tel: (+352) ESCH-SUR-ALZETTE Justice de Paix Place Norbert Metz L-4239 Esch-sur-Alzette Tel: (+352) LUXEMBOURG Cité judiciaire Building BC L-2080 Luxembourg Tel: (+352) Naiste õigustele keskenduv õigusteabetalitus: PEAPROKURATUUR ( PARQUET GÉNÉRAL) Cité judiciaire Building BC or CR L-2080 Luxembourg E. Ministeeriumid Justiitsministeerium ( Ministère de la Justice) 13 rue Erasme L-2934 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) Vastutusvaldkonnad: tsiviilasjad kriminaalasjad: ohvritele hüvitise maksmine, tasuta õigusabi, vahendus kriminaalasjades

11 kaubandusasjad kohtusüsteemi korraldus halduskohtutes toimuvate haldusvaidluste üldine koordineerimine karistusasutused Siseministeerium ( Ministère de l Intérieur) BP 10 L-2010 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) Vastutusvaldkonnad vastavalt suurhertsogi 28. jaanuari aasta dekreedile: Siseministeerium ( Ministère de l Intérieur) Boulevard Royal L-2449 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) Ohvriabi vastavalt suurhertsogi 28. jaanuari aasta dekreedile: Võrdsete võimaluste ministeerium ( Ministère de l Égalité des Chances (MEGA)) 6A, bd. F. D. Roosevelt Hôtel Terres Rouges L-2921 Luxembourg Tel: (+352) Faks: (+352) E-post> : Vastutusvaldkonnad: partnerlus ja koostöö riigi heaks kiidetud vabaühendustega hoolitsemisel vägivalla ohvriks langenud isikute eest Ohvriabitelefonid Luksemburgi politsei Abitelefon: 113 Esmaspäevast pühapäevani ööpäev läbi Luksemburgi Punane Rist Abitelefon: 2755 hädaabiteenuste koordineerimine koostöö vabaühendustega Luksemburgi politsei peainspektsioon ( Police Grand-Ducale, Inspection générale de la Police), Euroopa justiits- ja sisepoliitika, rahvusvahelise politseikoostöö poliitika koduvägivald koostöö vägivallavastase võitluse spetsialistidega tegevus ja partnerlus ministeeriumi akrediteeritud vabaühendustega perevägivalla ohvrite ja perevägivalla toimepanijate ambulatoorse ja statsionaarse ravi, hättasattunud naiste ja meeste abistamise, soolise vägivalla ning inimkaubanduse valdkonnas Esmaspäevast pühapäevani 7.00 kuni Fraenhaus (hättasattunud naised) Abitelefon: (+352) Esmaspäevast pühapäevani ööpäev läbi Fraentelefon (hättasattunud naised) Abitelefon: (+352) Esmaspäevast reedeni 9.00 kuni Kas ohvriabi on tasuta? Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt? Jah, ohvriabi antakse tasuta. Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt? Vt punkti B alapunkt 1.

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Vahistamiste analüüs

Vahistamiste analüüs Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Mare Nappir KANNATANU OSALEMINE KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: professor Jüri Saar Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Kannatanu

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 23, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 31.05.2007 Avaldamismärge: RT III 2007, 23, 190 3-2-1-54-07 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2007. a

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

KOHTUOTSUS

KOHTUOTSUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok- Toomsalu

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Täida dokumendi properties TITLE väli

Täida dokumendi properties TITLE väli R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja

Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Kasutusjuhend Euroopa väiksemate nõuete menetlus Lühike ülevaade määrusel põhineva menetluse kasutamise peamistest praktilistest aspektidest Õigus- ja Tarbijaküsimused Kasutusjuhend Euroopa väiksemate

Rohkem

juridica_7_2014_sisu.indd

juridica_7_2014_sisu.indd Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus

Rohkem

TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE

TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks   TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE2 20191 Vaata lisaks www.tele2.ee TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE2 20191 1 Tele2 seadmekindlustuse tingimused TH-TELE2 20191 TINGIMUSTE KASUTAMINE 1.

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Kohtulahendid_en-et_11017_145-83_ET_OK_korr

Kohtulahendid_en-et_11017_145-83_ET_OK_korr Kohtuasi 145/83 [ ] Lepinguväline vastutus Teabe konfidentsiaalsuse kaitse Aegumistähtaeg Kohtuasjas 145/83, [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS 7. november 1985 * Stanley George Adams, esindaja: D. Vaughan QC ja

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU 44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2006, 21, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.05.2006 Avaldamismärge: RT III 2006, 21, 191 3-3-1-32-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2006. a kohtumäärus

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

JAI CNC ET#4.indd

JAI CNC ET#4.indd ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc

Microsoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Õiguskomisjon 20.12.2011 2011/0154(COD) ARVAMUS Esitaja: õiguskomisjon Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2007, 1, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.12.2006 Avaldamismärge: RT III 2007, 1, 8 3-3-1-82-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2006.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem