Rassimi ja Sallimatuse Vastu Võitlemise Euroopa Komisjon

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Rassimi ja Sallimatuse Vastu Võitlemise Euroopa Komisjon"

Väljavõte

1 CRI (99) 2 Version estonienne Estonian version Rassimi ja Sallimatuse Vastu Võitlemise Euroopa Komisjon ECRI Aruanded Riigiti: ARUANNE EESTI KOHTA

2 Külastage meie kodulehekülge:

3 SISSEJUHATUS Rassismi ja Sallimatuse Vastu Võitlemise Euroopa Komisjon (ECRI) loodi aastal ajendatuna Euroopa Nõukogu liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide esimesest tippkohtumisest võitluseks üha kasvavate rassismi, ksenofoobia, anti-semitismi ja sallimatuse ilmingutega, mis ohustavad inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi Euroopas. Komisjoni liikmed valiti, arvestades nende tunnustatust rassismi ja sallimatuse küsimuste eksperdina. ECRI-le tehti ülesandeks vaadata läbi liikmesriikide seadused, poliitika ja muud rassismi-, ksenofoobia-, antisemitismi- ja sallimatusevastased meetmed ning hinnata nende efektiivsust; teha ettepanekud edasiseks tegevuseks kohalikul, riigi ja üleeuroopalisel tasandil; sõnastada üldpoliitilised soovitused liikmesriikidele ning uurida nimetatud valdkondi käsitlevaid rahvusvahelisi dokumente nende mõjujõu tugevdamise seisukohalt. Üks ECRI tegevuse iseloomulikke jooni komisjonile määratud ülesannete täitmisel on riigiti lähenemine, st iga liikmesriigi olukorda analüüsitakse eraldi, et teha riigi valitsusele asjalikke ja konkreetseid ettepanekuid. Riigi kohta tehtava aruande ettevalmistamise protseduuri võib võtta kokku järgnevalt: a. Info esialgse hankimisega tegelevad ja aruandeteksti projekti koostavad ECRI väikesed töögrupid. Esmaseid infoallikaid on mitut laadi, nende hulgas valitsused ECRI ankeedile; asjaosalisest riigist pärinevate ECRI liikmete arvamused, ECRI tellimusel Šveitsi Võrdleva Õiguse Instituudi (Swiss Institute of Comparative Law) 1 poolt riigi õigusaktide kohta kogutud info ning rahvusvahelistelt ja siseriiklikelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja erinevatest väljaannetest ja meediast pärinev info. b. ECRI kuulab ära ja arutab riigi kohta tehtava aruande projekti oma plenaaristungil ja võtab selle seejärel vastu. c. Aruanne saadetakse asjaosalise riigi valitsusele konfidentsiaalseteks läbirääkimisteks, mida vahendab riigi määratud vahendusisik. Aruande projekt vaadatakse veel kord läbi ja seda võidakse vastavalt riigi märkustele muuta. d. ECRI võtab aruande lõplikult vastu oma plenaaristungil ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vahendusel edastatakse see asjaosalise riigi valitsusele. Kaks kuud pärast aruande üleandmist tehakse see avalikuks, v.a juhul, kui asjaosalise riigi valitsus palub tungivalt seda mitte teha. 1 Šveitsi Võrdleva Õiguse Instituudi aruanne liikmesriikide õigusaktide kohta (CRI (98) 80) on kättesaadav Interneti aadressil ning trükitud kujul ECRI sekretariaadist. 3

4 Praeguseks on avalikustatud kolm ECRI aruannete sarja, vastavalt aasta septembris ning aasta märtsis ja juunis. 2 Neljas ECRI aruannete sari edastatakse asjaosalistele riikidele aasta novembris, st need avalikustatakse praegu. 3 Käesolev aruanne sisaldab ECRI analüüsi olukorrast Eestis ja ettepanekuid Eesti valitsusele. Siinkohal tuleb märkida, et ECRI koostab aruanded kõigi Euroopa Nõukogu neljakümne liikmesriigi kohta. Eelnimetatud aasta novembris lõpule viidud neljandale aruannete sarjale on aastal tulemas jätk, mis hõlmab ülejäänud Euroopa Nõukogu liikmesriike. Aruannete koostamise järjekorral ei ole muud tähendust kui see, et need on esimesed, mis on lõpule viidud. Aruande avaldamine tähistab ECRI ja liikmesriigi valitsusasutuste vahelise järjepideva ja elava mõttevahetuse algust, mille eesmärk on leida lahendused Euroopa ees seisvatele rassismi- ja sallimatuseprobleemidele. ECRI on tänulik valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele nimetatud valdkonnas tegutsejatele ettepanekute eest, mis aitavad tagada ECRI töö konstruktiivsuse ja tõhususe. Alates aastast tuleb aruannetele järg, et analüüsida, kuidas valitsused on ECRI aruandes esitatud ettepanekutele reageerinud. Selle protseduuri käigus ajakohastatakse aruannete sisu üldiselt ja käsitletakse põhjalikumalt probleemseid valdkondi. Sel viisil analüüsitakse kümmet riiki aastas ja kogu protseduur hõlmab ajavahemikku Rassismi ja Sallimatuse Vastu Võitlemise Euroopa Komisjoni töö ja Euroopa Nõukogu muu sellealase tegevuse kohta lisainformatsiooni saamiseks pöörduge järgmisel aadressil: Secretariat Human Rights Directorate Council of Europe F STRASBOURG Cedex Tel: +33 (0) Fax: + 33 (0) Esimesed kolm aruannete sarja sisaldavad aruandeid Belgia, Bulgaaria, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Liechtensteini, Leedu, Luksemburgi, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveitsi, Šehhi Vabariigi ja Ungari kohta. 3 Aruanded Eesti, Hispaania, Suurbritannia, Taani ja Vene Föderatsiooni kohta. 4

5 ARUANNE EESTI KOHTA 4 SISSEJUHATUS Eesti on riik, mis saavutas taasiseseisvuse alles hiljaaegu. See on noor demokraatlik riik, kus on toimumas poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Riigis täheldatud probleeme ja ettepanekuid nende lahendamiseks tuleb vaadelda sellel taustal. Eestis on astutud märkimisväärseid samme demokraatiamehhanismide tugevdamisel, kuid on selge, et selle eesmärgini jõudmine nõuab aega, eriti aga ressursse. Näib, et Eesti valitsus on teadlik riigis elavate vähemuste raskustest, kuid vaja on veelgi suuremat mõistmist ja edasist tegutsemist selles suunas. Erilist muret teeb kodakondsusküsimus. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli paljudel raskusi Eesti kodakondsuse saamiseks esitatavate nõuete täitmisega ning praegu elab Eestis rohkem kui kodakondsuseta isikut. Paljud Eesti ees seisvad vähemusi puudutavad probleemid on seotud kodakondsusega. Eestis ei ole otseseid teravaid rassismi-, ksenofoobia- või sallimatuseilminguid, kuigi viimastel aastatel on esinenud üksikuid juudivastaseid vahejuhtumeid. Praeguses üleminekustaadiumis kutsub ECRI üles valvsusele nii lähemas kui kaugemas tulevikus, et tõkestada rassismi ja diskrimineerimise kasvu riigis. Mõned olulised valdkonnad, mis ECRI arvates vajavad erilist tähelepanu: venekeelsete vähemuste probleemid, eriti kodakondsusega seonduvad 5 ; vajadus tagada mitte-eestlastele piisav eesti keele õpetus; vajadus tõsta avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkust inimõigustealaste rahvusvaheliste õigusaktide osas. 4 Analüüs ei hõlma muutusi, mis on aset leidnud pärast 6. märtsi 1998 ning neid ei ole arvestatud kokkuvõtetes ega ettepanekutes. 5 Terminit venekeelsed vähemused kasutatakse antud kontekstis eri rahvustesse kuuluvate isikute tähistamiseks, kes kasutavad Eestis vene keelt lingua franca na(segakeelena) 5

6 I. ÕIGUSLIKUD ASPEKTID 6 A. Rahvusvahelised õigusaktid 1. ECRI seisukohalt olulistest konventsioonidest ei ole Eesti Vabariik ratifitseerinud järgmisi: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töö- ja kutsealase diskrimineerimise vastane konventsioon; UNESCO haridusalase diskrimineerimise vastane konventsioon; Euroopa sotsiaalharta; Euroopa regionaalsete ja vähemuskeelte harta. 2. On alustatud ettevalmistustööd ühinemiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töö- ja kutsealase diskrimineerimise vastase konventsiooniga ja Euroopa sotsiaalhartaga. ECRI kutsub Eestit üles jätkama senist rahvusvaheliste konventsioonide võimalikult kiire ratifitseerimise poliitikat, samal ajal mõistes, et Eesti soovib muuta oma siseriiklikke seadusi konventsiooni nõuetele vastavaks enne nende ratifitseerimist. Samuti peaks Eesti ühinema rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CERD) artikliga 14. B. Põhiseaduse sätted 3. Eesti põhiseaduse 12 tagab Eesti kodanike, samuti riigi territooriumil alaliselt elavate isikute võrdõiguslikkuse. See artikkel sätestab samuti, et igasuguse rahvusliku, rassilise, poliitilise või usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Sellekohased seadusnormid on karistusseadustiku 72 lõikes 1. Põhiseadus tagab kõigile Eesti territooriumil elavatele kodanikele ja mittekodanikele põhiõigused, kaasa arvatud õigus kasutada sotsiaalteenuseid ja saada töötu abiraha. Põhiseadus näeb ette ka õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus ( 49), luua omavalitsusasutusi ( 50) ning pöörduda riigiasutuste ja omavalitsuste poole vähemusrahvuse keeles, kui vähemalt pooled püsielanikest kuuluvad sellesse vähemusrahvusesse ( 51). C. Kriminaalõiguse sätted 4. Kriminaalkoodeksi 72 keelab igasuguse rahvusliku, rassilise, poliitilise või usulise vihkamise õhutamise. 72 lõige 1 näeb ette rahatrahvi või vabaduskaotusliku karistuse otsese või kaudse võrdõiguslikkuse (muu hulgas rassilise) piiramise eest. 6 Täielik ülevaade Eesti rassismi ja sallimatuse vastastest seadustest on ECRI tellimusel Šveitsi Võrdleva Õiguse Instituudi koostatud väljaandes CRI (98) 80 (vt bibliograafiat) 6

7 D. Tsiviil- ja haldusõiguse sätted 5. Selgub, et Eesti tsiviil- ja haldusõiguses puuduvad sätted, mis käsitlevad rassilist disrimineerimist eluaseme ja töö valdkonnas. ECRI soovitab seadustada diskrimineerimisvastased sätted eelnimetatud ja ka teistes tsiviilõiguse valdkondades, mis võimaldaks rassilise diskrimineerimise korral algatada tsiviilmenetlus. 6. Üldvalimistel võivad osaleda üksnes Eesti Vabariigi kodanikud. Kohalikel valimistel võivad hääletada ka alalist elamisluba omavad isikud, kui nad on riigis elanud vähemalt viis aastat, kuid neid endid ei saa valida (erandkorras võib kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametikohal töötada ka mittekodanik või kodakondsuseta isik). Viimastest kohalikest valimistest osavõtuks registreerus kolmandik potentsiaalsetest mittekodanikest valijatest. ECRI arvates tuleks võtta lisameetmeid, et julgustada mittekodanikke kasutama oma valimisõigust ja lihtsustada seda protseduuri. Samuti leiab komisjon, et mittekodanikke tuleks ergutada osalema avalikus elus mitmel eri viisil. 7. Mittekodanikud, kelle kasutuses oli enne iseseisvuse taaskehtestamist aastal maa või korter, saavad neid erastada kodanikega võrdsetel alustel. Selles osas on mittekodanike ja kodanike vahel ainult üks erinevus, mis puudutab maa erastamist mõnel äärealal on selleks nõutav maavanema luba. ECRI leiab, et see seab mittekodanikud teatud määral halvemasse olukorda, ja soovitab valitsusel seista hea selle eest, et niisugused reeglid ei diskrimineeriks pikka aega riigis elanud mittekodanikke. E. Kodakondsusseadus ja sellega kaasnevad probleemid 8. Pärast taasiseseisvumist loeti Eesti Vabariigi kodanikeks automaatselt üksnes aastal kodakondsust omanud isikud ja nende järeltulijad. Need, kes on asunud Eestisse elama pärast aastat ja nende järeltulijad võivad saada kodakondsuse ainult naturalisatsiooni korras. Üldjuhul ei saa Eesti kodakondsust endised Nõukogude sõjaväelased ja KGB töötajad ning nende perekonnaliikmed. 9. Vene keelt kõnelevad vähemused moodustavad umbes ühe kolmandiku Eesti elanikkonnast ning mõnes linnas on nende osakaal eriti suur. Venekeelsete vähemuste seas valitseb teatud pahameel kodakondsuse saavutamiseks vajalike nõuete täitmiseraskuste üle, sest nad peavad ennast seetõttu elamis- ja tööloa saamiseks registreerima. Paljud neist on elanud Eestis suure osa või kogu oma elu; 56% venekeelsest elanikkonnast hääletas Eesti iseseisvuse poolt ning uuringud näitavad, et 70% venekeelsetest mittekodanikest soovib saada Eesti kodakondsust aastal Eestis elanud venekeelsest elanikkonnast on naturalisatsiooni korras saanud kodakondsuse umbes inimest Eestis elavast vene keelt kõnelevast isikust omavad umbes sünnijärgset Eesti kodakondsust. 7

8 10. Riigikogu võttis uue kodakondsusseaduse vastu 19. jaanuaril aastal ja see jõustus 1. aprillil Euroopa Nõukogu eksperdid olid abiks selle seaduse väljatöötamisel. Seaduse kohaselt võib isik, kes soovib saada Eesti kodakondsust, seda naturalisatsiooni korras taotleda ainult pärast kahe eksami sooritamist: esimene on üldine keeleeksam ja teine on Eesti põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksam. Et keeleeksamit kui ka kodakondsuseksamit on palju kriitiseeritud, on nende nõuetesse viimastel aastatel tehtud mitmeid muudatusi aastal võeti vastu seadus, millega sätestati kodakondsuse taotlejatele tunduvalt paindlikum protseduur. Uue seadusega praktiliselt vabastati enne aasta 1. jaanuari sündinud isikud ja I grupi invaliidid eesti keele eksami sooritamise kohustusest. Viimastel aastatel on Euroopa Nõukogu eksperdid aidanud Eesti riigiasutustel märkimisväärselt reformida kodakondsuse saamiseks sooritatavat keeletesti ning nende kaasabil väljatöötatud muudatustega eksamisüsteem on olnud kasutusel alates aastast. Ajavahemikus tegi eksami kuus tuhat inimest, nüüdseks on eksami sooritanute protsent tõusnud 90-le. ECRI loodab, et uue eksamineerimisviisi tulemusi jälgitakse ka edaspidi ja vajaduse korral tehakse veelgi muudatusi. 11. Kuigi ECRI tervitab jõupingutusi, mida on viimastel aastatel tehtud, suurendamaks mittekodanike võimalusi sooritada eesti keele eksamit, näeks komisjon meeleldi, et eakatele inimestele sätestatud leebemaid norme laiendatakse veelgi suuremale vanemate inimeste kategooriale, laiendades selle kehtivust veelgi suuremale eakategooriale, madala haridustasemega isikutele ja pikka aega Eestis elanud iskutele. Samuti leiab ECRI, et eksamite sooritamine kodakondsuse saamiseks peaks olema tasuta. 12. Kogu riigis on loodud ulatuslik eesti keele õppekeskuste võrk ning keeleõppeks eraldatakse rohkem raha, kuid vaatamata nendele meetmetele ei ole mõnel juhul tasemel keeleõpetust võimalik saada. Veelgi enam, keeleõppijad peavad oma keeletunnid ise kinni maksma. ECRI märgib siinkohal, et valisus kavatseb luua keeleõppekulude kompenseerimise fondi, ning tervitab ja toetab seda algatust. Samuti rõhutab ECRI, et eesti keele õpetamist tuleks veelgi laiendada kogu riigi ulatuses ning see keeleõpe peaks olema tasuta. 13. ECRI rõhutab, et vajalik on Eesti võimude poolne järelevalve kodakondsuse andmise reeglite rakendamise üle, tagamaks selle protseduuri objektiivset, diskrimineerimiseta ja läbipaistvat ning rahvusvahelistele normidele vastavat läbiviimist. 14. Rohkem kui praegu Eesti Vabariigis elavat isikut on kodakondsuseta. Sellises olukorras valmistavad erilist muret kodakondsuseta isikute Eestis sündinud lapsed, sest ka nemad on sünnihetkest kodakondsuseta. Fakt, et need isikud võivad taotleda Vene kodakondsust ja tõenäoliselt selle ka saavad, ei tähenda ECRI arvates, et nad ei ole kodakondsuseta. Eriti peaksid just lapsed, kes on sündinud Eestis ja oleksid muidu kodakondsuseta, saama Eesti kodakondsuse. Seepärast tervitab ECRI seaduseelnõu, mille Eesti valitsus on esitanud parlamendile ning mille kohaselt saaksid Eesti kodakondsuse kodakondsuseta lapsed, kes on sündinud Eestis pärast aastat, ning loodab, et see seadus võetakse vastu ja see jõustub viivitamata. 8

9 15. Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele on antud võimalus taotleda välismaalase passi. Kuid välismaalase pass annab õiguse sõita ainult piiratud arvu riikidesse, mis seda passi tunnistavad. ECRI märgib, et OSCE vähemusrahvuste erivolinik ja Eesti valitsus on pöördunud kõigi riikide poole palvega tunnistada seda passi, ning rõhutab, et sellele probleemile tuleb leida lahendus. F. Vähemusrahvusi käsitlevad seadused 16. Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus võeti vastu 26. oktoobril aastal. See sätestab vähemusrahvusesse kuuluvate isikute õiguse moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks ning annab selle õiguse neljale seaduses nimetatud vähemusele sakslastele, venelastele, rootslastele ja juutidele ning mis tahes vähemusrühmale, kuhu kuulub vähemalt 3000 isikut. Vähemusrahvuste õigusi kaitsvate mitmesuguste sätete hulgas on sellised, mis keelavad rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamise ja nende täitmise takistamise ning igasuguse tegevuse, millega tahetakse vähemusrahvust sunniviisiliselt ümber rahvustada. Eesti territooriumil elavad mittekodanikud võivad osaleda vähemusrahvuste rahvuslike, kultuuriliste ja hariduslike valitsusväliste organisatsioonide ning usukoguduste tegevuses. Neil on õigus valida ja olla valitud valitsusväliste organisatsioonide nõukogusse. Samas ei saa nad valida kultuuriomavalitsuste juhtorganitesse ega tohi olla neisse valitud. ECRI arvates tuleks veelkord kaaluda seda piirangut. Vähemusrahvusena käsitletakse nimetatud seaduse mõttes ainult Eesti Vabariigi kodanikke: Eesti on esitanud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni juurde deklaratsiooni, mis piirab vähemusrahvusesse kuulujad vaid kodanikega. G. Spetsiaalsed organid 17. Vähemusrahvuste küsimusega tegelevad aastal asutatud Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud, milles osalevad ka vene keelt kõnelevate kogukondade esindajad (sealhulgas mittekodanikud), Vähemusrahvuste Ühendus ning mitmed poliitilised parteid. Ümarlaud võib valmistada ette soovitusi ja ettepanekuid mitmes valdkonnas. Vastavalt ECRI soovituses nr 2 komisjoni üldise tegevuspoliitika kohta sisalduvatele juhtnööridele spetsiaalsete organite osast riiklikul tasandil rassismija sallimatusevastases võitluses, soovitab ECRI Eesti võimudel kaaluda ombudsmani või mõne teise samalaadse institutsiooni loomist, ke tegeleks just vähemusrahvuste rassilise diskrimineerimise juhtudega. 9

10 II. POLIITILISED ASPEKTID H. Haridus ja kutsealane koolitus - Vähemusrühmade haridus 18. Et tagada vähemusrahvustele täielikud õigused ning nende edukas integreerumine Eesti ühiskonda, on riigis elavatele vähemusrühmadele eesti keele õpetamine äärmiselt oluline. Lõigus 11 on juba mainitud võimalikke keeleprobleemidest tulenevaid raskusi, millega puutuvad kokku kodakondsuse taotlejad. Veelgi enam, paljudes vene koolides ei vasta eesti keele õpetuse tase kodakonduse saamiseks sooritatava keeleeksami nõuetele. ECRI soovitab tungivalt valitsusel tõhustada veelgi meetmeid, mida on võetud olukorra lahendamiseks. 19. Lapsevanemad võivad Eestis praegu valida eesti ja vene kooli vahel aastaks on kavas muuta kogu õpetamine kõigis riiklikes ja munitsipaalgümnaasiumides eestikeelseks. Arvestades Eestis elava venekeelse elanikkonna suurust, soovitab ECRI seda sätet muuta. Heaks näiteks hariduse valdkonnas on riigi finantseeritava Tallinna Juudi Kooli taasavamine. ECRI tervitab seda valitsuse algatust ja loodab, et valitsus leiab vahendid veel teistegi samalaadsete koolide jaoks. - Inimõigustealane haridus 20. Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde on loodud teaduskondadevaheline Inimõiguste Infokeskus, mis hakkab tegelema juristide, politseinike, õpetajate ja sotsiaaltöötajate koolituse raames inimõiguste ja etnilise sallivuse õpetamisega. Lisaks on algatatud projekt, et koostada õpik ja optimaalne õppeplaan inimõigute õpetamiseks klassides. Teise, PHARE raames algatatud projekti kaudu on ette nähtud hankida koolitus- ja õppevahendid multikultuursuse õpetamiseks Eestis. ECRI tervitab neid algatusi ja loodab, et Eesti liigub järgnevatel aastatel selles valdkonnas edasi. I. TÖÖHÕIVE 21. Eri allikad näitavad, et venekeelsete vähemuste hulgas on töötuse tase kaks korda kõrgem kui mitte-venekeelse elanikkonna seas 8. ECRI on mures, et need arvud võivad viidata probleemidele, millega venekeelne elanikkond tööturul kokku puutub ning leiab, et tuleb uurida sellise vahe, eriti aga venekeelse elanikkonna võimaliku tööalase diskrimineerimise põhjusi ja need kõrvaldada. 8 vastavalt aasta Strathclyde i Ülokooli poolt läbi viidud uuringule oli töötuse tase venekeelse elanikkonna hulgas 24%, võrreldes eestikeelse elanikkonna 11 %-ga aastal Statistikaameti esitatud andmete kohaselt oli eestikeelsest elanikkonnast töötuid 8% ja venekeelsest elanikkonnast 14%. 10

11 J. Statistika 22. Riigi tasandil ei ole vähemuste kohta pärast aasta rahvaloendust infot kogutud. Järgmine rahvaloendus peaks toimuma aastal ja sel eesmärgil alustati aastal koostööd rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonidega (Strathclyde i Ülikooliga ja aastal). K. Meedia 23. Eestis ilmub umbes 130 ajalehte, nende hulgas mitmed venekeelsed. Eesti Raadio teeb saateid mitmes keeles. On asutatud Avaliku Sõna Nõukogu. ECRI arusaamist mööda on sellele nõukogule pandud massimeedia järelevaataja roll, et seal ei ilmuks rassistlikke või ksenofoobseid artikleid. Oluline on inimestele pidevalt meelde tuletada, et rassismiküsimusi tuleb käsitleda vastutustundega. Kaaluda võiks venekeelsete programmide arvu suurendamist riigitelevisioonis, need võiksid hõlmata nii venekeelsele elanikkonnale spetsiifilist huvi pakkuvat informatsiooni kui ka infot Eesti üldise poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse arengu kohta. Samuti tuleks suurendada eesti keele tundide arvu raadios ja televisioonis. L. Teised valdkonnad - Juudi kogukond 24. Eestis on väikesearvuline juudi kogukond, mille liikmete arv on viimastel aastatel kahanenud. Antisemitism ei ole viimastel aastatel olnud tõsine probleem. Mõned juudivastased intsidendid on viimasel ajal siiski aset leidnud, näit on rüüstatud juudi kalmistuid, mõned juudi aktivistid on saanud tapmisähvardusi ning Tallinna Juudi Koolis plahvatas pomm. - Pagulased aasta juulis jõustus pagulasseadus ning samal ajal jõustus Eesti suhtes aasta pagulasseisundi konventsioon ja selle lisaprotokoll. ECRI loodab, et nimetatud seaduse elluviimiseks võetakse vajalikud meetmed ning asüülitaotlejate ja pagulaste vastuvõtmiseks tagatakse rahuldavad tingimused. Eriti loodab ECRI, et senist asüülitaotlejate, sealhulgas laste kinnipidamise praktikat tulevikus enam ette ei tule. 11

12 Riigivõimude esitatud üldandmed Järjepidevuse huvides toob ECRI käesolevas tabelis ainult valitsuste ankeedivastustest võetud statistilised andmed. Ankeet saadeti Eesti valitsusele 13. juulil ECRI ei vastuta nimetatud andmete õigsuse eest. 30% venelasi, 3,1% ukrainlasi, 1,8% valgevenelasi, 1,1% soomlasi, 0,3% juute, 0,2% sakslasi, 1,7% teisi rahvusi Põhilised usurühmad: luterlased, vene õigeusulised, baptistid, Eesti metodistid, seitsme päeva adventisti, katoliiklased * Elanikkond: elanikku (1993). Andmed pärinevad Euroopa Nõukogu väljaandest Recent Demographic Developments in Europe (vt bibliograafiat). 12

13 BIBLIOGRAAFIA Käesolevas bibliograafias on loetletud üksnes peamised allikad, mida kasutati Eesti olukorra analüüsimisel. Loetelu ei hõlma aga kõiki kasutatud infoallikaid (meedia, riigisisesed kontaktid, riigisisesed valitsusvälised organisatsioonid jne). 1. Eesti võimude vastused ECRI ankeedile 2. CRI (94) 2 and Addendum: Situation in the Member States of the Council of Europe concerning the issues under examination by the European Commission against Rassism and Intolerance: Working Papers submitted by the members of ECRI, Euroopa Nõukogu dokument 3. Recent demographic developments in Europe, Euroopa Nõukogu väljaanne, CDMG (94) 16 final: Recent developments in policies relating to migration and migrants, Euroopa Nõukogu dokument 5. World Report 1995 on Antisemitism, Institute of Jewish Affairs väljaanne 6. Reports and opinions of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe ( ) on the situation in Estonia and Estonia s accession to the Council of Europe 7. Annual Report 1995, International Helsinki Federation for Human Rights 8. The New Baltic Barometer II (1995), Centre for the Study of Public Policy, University of Strathclyde 9. MMG - 6 (96) 6. Addendum 2, 6th Conference of European Ministers responsible for Migration Affairs, Warsaw, June 1996, Written Statement by Estonia (Euroopa Nõukogu dokument) 10. The Russian-speaking Residents in Estonia. The Swedish Helsinki Committee for Human Rights, Stockholm, October Doc. 6810, /493-1-E. Report on the application of the Republic of Estonia for membership of the Council of Europe, Report of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe 12. Eesti Inimõiguste Infokeskuselt saadud info 13. An Ethnic Perspective on Economic Reform: What are the Consequences of Privatization for the Russian Population in Estonia?, Kopenhageni Ülikooli Ida-Euroopa Uuringute Instituudi teadlase Eric André Anderseni kirjutis 14. Konverentsiettekanne 50 years after the End of the Second World War - International Politics in the Baltic Sea Region , Gdansk, Poola, sept Trends in international migration, Annual Report 1993, OECD, CRI (95) 2 rev.: Legal measures to combat racism and intolerance in the member States of the Council of Europe, Euroopa Nõukogu väljaanne 17. Country Reports on Human Rights Practices for 1994, US Department of State, The legal fight against anti-semitism, Survey of Developments in 1993, Stephen J. Roth 19. Doc. 7715, Report of 20 December 1996 on the honouring of obligations and commitments of Estonia, Report of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe 20. Doc. 7730, Opinion of 17 January 1997 on the honouring of obligations and commitments of Estonia, Report of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe 21. IOM-UNDP Survey of November

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Põhiõiguste aruanne FRA arvamused

Põhiõiguste aruanne FRA arvamused HELPING TO MAKE FUNDAMENTAL RIGHTS A REALITY FOR EVERYONE IN THE EUROPEAN UNION Põhiõiguste aruanne 2018 FRA arvamused 2017. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Justiitsministeerium_ _Soovitus

Justiitsministeerium_ _Soovitus Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m

Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav moodul Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu põhiõiguste

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame?

Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame? Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas me töötame? Euroopa Liit põhineb väärtustele, nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Need väärtused ühendavad liikmesriike

Rohkem

CM

CM EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon Õiguskomisjon Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon 7.1.2010 TEATIS LIIKMELE Teema: Õigusküsimuste, põhiõiguste

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Programmi prioriteedid aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkree

Programmi prioriteedid aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkree Programmi prioriteedid 2016. aastaks Prioriteedid Taotlejaid kutsutakse üles koostama projekte kooskõlas programmi Kodanike Euroopa üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, keskendudes konkreetsetele prioriteetidele,

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroop Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1999, 15, 92 Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll (õ) 27.02.2009 Lisaprotokolli

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Targocid Art 30 - CHMP Opinion

Targocid Art 30 - CHMP Opinion I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Microsoft Word - Dorochenko_otsus_est.doc

Microsoft Word - Dorochenko_otsus_est.doc CONSEIL DE L EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROPÉENNE DES DROITS DE L HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS NELJAS OSAKOND OTSUS avalduse nr 10507/03, mille Vladimir ja Nina DOROŠENKO on esitanud Eesti

Rohkem