MAJANDUSTEATED Wee&lv {Bulletin o/ tike institute of Economic ^esearcfi

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MAJANDUSTEATED Wee&lv {Bulletin o/ tike institute of Economic ^esearcfi"

Väljavõte

1 iium. csnqv Kü^šjä: * MAJANDUSTEATED Wee&lv {Bulletin o/ tike institute of Economic ^esearcfi KONJUNKTUURINSTITUUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel Tellimishind aastas Kt. 5. ühes kuukirjaga «Konjunktuur" Kr. 12. üksiknumber 15 senti. KONJÜNKTUURINSTITUUDI DIREKTOR JA VASTUTAV TOIMETAJA A. PULLERITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandussektsiooni jutaja J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllumajandussektsiooni' jutaja J. gurkas Sektsiooni nõukogu esimees Prol P. Kõpp Riigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 43 Tallinn, 26. oktoobril 1937 III aastakäik PÕLLUMAJANDUS SISU: Lk. Uusi andmeid meie viljasaagist 746 Taliviljaoraste seisund 748 TÖÖSTUS JA KAUBANDUS Välismaised tarbimiskaubad siseturul 749 LAEVANDUS Tallinna sadam septembris, 752 Prahiturg 753 Laevaehitus 1. okt HINNAD Tähtsamad hinnad ja noteeringud 756 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD Võiturg 755 Põllumajanduslik väljavedu 757 Juustuturg. 757 Peekoniturg 757 Tapaloomade ja liturg 758 Kanamunaturg Piima turg. 758 Teraviljaturg 759 Linaturg Kartuliturg..., Aedviljaturg Kalaturg.761 AGRICULTURE CONTENTS: Newest Data Concerning Crop Production State of Young Winter Crops 748 INDUSTRY AND TRADE Foreign Consumption Goods on Domestic Market 749 SHIPPING Tallinn Harbour in September 752 Freight Market. 753 Shipbuilding, 1st October, PRICES Prices and Quotations 756 AGRICULTURAL MARKETS j Butter Market. 755 Exports of Agricultural Products Cheese Market 757 Bacon Market 757 Cattle and Meat Market 758 Egg Market Milk Market 75S Grain Market 15 Flax Market 75 Potato Market 76Ö Vegetable Market 76 Fish Market 161 INFORMATSIOONI OSA INFORMATION PART Eesti Panga nädalaaruanne 762 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED Kavad munakaubanduse korraldamiseks Inglises 768 Leedu loodetav viljasaak a. 763 Uus kummitööstus Leedus 764 Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return 162 FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION Plans for Organis, of Egg Trade in Great Britain 163 Expected 1937 Agricultural Crop in Lithuania. 763 New Rubber Industry in Lithuania 74

2 UUSI ANDMEID MEIE VILJASAAGIST. NEWEST DATA CONCERNING CROP PRODUCTION. Neil päevil põllumajandus-korrespondentide poolt viljasaagi.kohta antud uute andmete kokkuvõte ei erine kuigi palju kuu aega tagasi tehtud kokkuvõttest. Käesolev sügis oli võrdlemisi soodus vüjakoristamis- ja peksmistööde läbiviimiseks ja seetõttu ei ole olnud ka suuri muudatusi viljade seisus, üksikuis kitsamais piirkonnis on küll ka väiksemaid või suuremaid muudatusi, kuid need ei muuda üldpilti. Hilis peksudel on selgunud, et mõnes paigas on terakaal kujunenud kergemaks, kui arvati algul kuid on ka kohti, kus tähendatakse vastupidist. Seega kogutoodangule laiemas ulatuses see ei avaldanud erilist mõju ' , '. ' : ,.'.;... Saagihinnang on kujunenud juba kindlamaks ka seepoolest, et vahepeal on jõutud lõpule viljade kasvupinna kokkuvõttega lõplikul kujul. K. a. oli see teostatud koos majandusloendustöödega põhjalikumalt kui mitmel varemal aastal, mil ei olnud võimalik võtta arvestusele nii suurt talundite arvu. Rukkikasvupind tõusis eelmise aasta : -lt le, s. o. suurenes 9%. Koos kasvupinna suurenemisega kujunes ka keskmine -saak suuremaks kui aasta varem. Olgugi et saagiandmed ei ole veel lõplikud, ei ole põhjust oodata neis suuri muudatusi, sest rukis on pekstud ja üksikud hilisemad peksud võivad veel vaevalt oluliselt muuta 'praegust hinnangut. Viimase kokkuvõtte järgi saadakse rukist keskmiselt üle riigi kohta 13,8 kv m. a. 11,2 kv vastu, s. o. enam 23%. Sõltuvalt suuremast kasvupinnast ja kõrgemast keskmisest saagist kujuneb ka tänavune kogusaak suuremaks m. a. saagist, nagu võis konstateerida juba varemate hinnangute puhul. Äsjase hinnangu järgi kujuneb rukki kogusaak kv-le, mis on 34% suurem m. a-st. T a 1 i n i s u-kasvupind oli k. a m. a vastu, s. o. 36% suurem. Saagihinnangus möödunud kuuga võrreldes ei olnud muudatusi ning keskmine -saak jäi 14,3 kv-le. Talinisu kogusaaki võib arvata seega kv-le, mis on 54% suurem m. a. saagist. Su in is u-kasvupind jäi päsut väiksemaks m. a. omast ja oh' Saagihinnang võrreldes eelmise kuuga näitas väikest langust. Äsjasel hinnangul kujunes suinisu keskmiseks -saagiks 9,3 kv eelmise kuu 9,5 kv vastu. Vaatamata hinnangu langusele võrreldes eelmise kuuga, osutub keskmine -saak siiski suuremaks kui m. a. M. a. saadi suinisu 9,1 kv -lt. Sõltuvalt kasvupinna vähenemisest kujuneb k. a-ne suinisu kioguisaäk pisut väiksemaks m.-aist. Toiduviljade saak kokku kujuneb k.a. tunduvalt suuremaks m.-ast. Tänavust foidurvülja (rukki ja nisu) kogusaaki võib arvata kv-le m. a kv vastu, mis on 28% suurem. Peäle rukkija nisusaagi peab toiduvilja kogušaagile arvama juurde kaunvilja- ja tatra-saagi, mis viimase kokkuvõtte järgi kujuneb 86 9 kv. m. a kv. vastu, ühes kaunvilja ja tatraga kujuneb toiduvilja kogusaak kv-le m. a. 2!25 9 kv vastu ehk Rukki- ja nisukasvupind ning saak. Rye and Wheal. Area, p r oduction and Yield. Tali- ja suirnkis Rye Kasvupind Total Area Kogusaak kv Total Production quint S Keskmiselt -lt kg Average Yield. j>er Talinisu Winter Kasvupind Total Area Kogusaak kv Tolal Production qutnt Wheat Keskmiselt -lt kg Average Yield per Suinisu Summer Kasvupind Total Area Kogusaak kv Tolal Production qutnt S Wheat Keskmiselt -lt kg Average Yield jper

3 Nr.' 48 MAJANDUSTEATED % suuremaks. Toiduvilja enamsaak võrreldes m. a-ga tõuseb seega kv-le, mis keskmiselt elaniku kohta moodustab enam kui pool kv. Suiviljade saagihinnang võrreldes eelmise kuuga näitas pisut nõrgenemist. Suiviljade peks oli eelmise kuu hinnangu ajal alles pooleli, kuna praegu on peks juba lõpukorral, seega ka saagilootused palju kindlamad. Odra kasvupind oli k. a. 8913, seega tunduvalt väiksem m, a. kasvupinnast, mis oli ehk 12% väiksem. Odrakasvupinna vähenemist mõjustasid tõenäoselt lvad saagid viimaseil aastail ja hea seemne vähesus. Odra keskmine saak viimase kokkuvõtte järgi on 9,2 kv. eelmise kuu 9,5 kv. ja m. a. 8,6 kv. vastu. Odra keskmine saak on nelja punkti võrra madalam viimase 1 a. keskmisest saagist. Sõltuvalt väiksemast kasvupinnast (olgugi et keskmine saak on kõrgem m. a-st) kujuneb tänavune odra kogusaak väiksemaks m. a-st. Odra kogusaaki võib arvata kv-le m. a kv vastu ehk 6% väiksemaks. Võrreldes viimase 1 a. keskmisega kujuneb odrasaak madalaimaks P.-Eesti maadest Viru- ja Järvamaal ning L.-Eestis Valgamaal. Kaera kasvupind näitas k. a. suurenemist, tõustes m. a lt le ehk 5%. Keskmine -saak näitas langust võrreldes eelmise kuuga. Septembris arvati keskmist kaerasaaki kujunevat 1,2 kv-le, kuid viimase kokkuvõtte järgi on see -lt 9,9 kv. Olgugi et keskmine saak langes võrreldes eelmise kuuga, osutub ta siiski kõrgemaks im. a. keskmisest saagist, mis oli 8,3 kv -lt. Sõltuvalt kasvupinna ja keskmise -saagi suurenemisest kujuneb tänavune kaera kogusaak tunduvalt suuremaks m. a. omast, mil see oli kv, kuid k. a. arvatakse kaera kogusaaki 1437 kv-le ehk 26% suuremaks m. a-st. Segavilj a-kasvupind oli tänavu m. a vastu ehk 2% väiksem. Keskmine -saak osutub aga tunduvalt kõrgemaks m. a. omast. M. a. saadi segavilja 9,6 kv -lt, kuna viimase kokkuvõtte järgi on segavilja -saagiks tänavu 11,5 kv, s. o. 2% kõrgem m. a. saagist. Keskmine saak ei ole mitte ainult m. a-ga võrreldes kõrgem, vaid ka viimase 1 a. keskmisest. Viimase 1 a. keskmiselt saadi segavilja lt 1,6 kv, mille tänavune keskmine -saak ületab 9%. Sõltuvalt suuremast -saagist, vaatamata väikesele kasvupinna vähenemisele, kujuneb tänavune segavilja kogusaak suuremaks möödunud kui ika viimase 1 a. keskmisest a. saadi segavilja 792 kv., tänavune kogusaak tõuseb aga, 9281 kv ehk 17% suuremaks m. a. kogusaagist. Viimase 1 a. keskmiselt saadi segavilja 777 kv, seeest osutub tänavune kogusaak suuremaks 19%. SöÖdateravilja (odra, kaera ja segavilja) kogusaak kujuneb k. a kv-le m. a kv vastu ehk 14% suuremaks. Kuigi viimase kokkuvõtte järgi saagid nõrgenesid, kujuneb tänavune söödateraviljasaak tunduvalt paremaks m. a. omast. Kuna praegu suiviljapeks on jõudmas lõpukorrale, ei peaks tulema suuri muudatusi saagi lõplikus kokkuvõttes, rais tekse dets. M. a. nõrga söödateraviljasaagi tõttu oli puudus ka kodusest loomajõusöödast mistõttu tuli seda täiendada suurema ostu jõusööda juurdemuretsemisega. K. a. kujuneb seisund ses suhtes soodsamaks, kuna omasöötade saak on tunduvalt suurem. Söödavilja kasvupind ja saak. Feed Gmtn. -- Area, Production and Yield. 2 Oder Barleg Kaer Oats Segavili Mixed Grain Kasvupind Kogusaak kv. Keskmine -lt kg Kasvupind Kogusaak kr. Keskmine -lt kg Kasvupind Kogusaak kv. Keskmine -lt kg S l

4 748 MAJANDUSTEATED Nr Kartuli- Ja llnakasvupfnd Ja saak. Potatoes and Flax. Ärea, Production and Yield. Kasvupind Kartul Potatoes Kogusaak kv Keskmiselt -lt kg Lina-Flax Kasvupind Linaseeme Linseed Kogusaak kv Keskmiselt -lt kg Linakiud Flax Fibre Kogusaak kv Keskmiselt -lt kg 1937 igae ig K a r t u 1 i kasvupind oli k. a m. a vastu, s. o. 2 %. suurem. Saagi andmed võrreldes eelmise kuuga paranesid pisut. Sept. kokkuvõtte järgi arvati keskmist -saaki 115 kv-le, kuid viimase kokkuvõtte järgi arvatakse kartuleid -lt 121 kv, s. o. 5%. rohkem. Võrreldes m. a. on kartuli keskmine -saak tänavu madalam, kuna m. a. oli erakordselt hea kartulisaagiaasta ja riigikeskmiselt tõusis -saak 139 kv-le. Vaatamata kasvupinna suurenemisele jääb tänavune kartuli kogusaak väiksemaks m. a. omast a. saadi kartuleid 1 36 kv ja tänavust saaki hinnatakse 9161 kv-le ehk 11% väiksemaks. Võrreldes viimase 1 a. keskmise kogusaagiga osutub tänavune kartuli kogusaak sellest siiski suuremaks. Viimase 1 a. keskmiselt saadi kartuleid kv, millest tänavune kartuli kogusaak osutub suuremaks 1%. Lina kasvupind oli k. a m. a vastu ehk 1'% suurem. Koos kasivupininia suuirenieimisega tõusevad ka tänavune linaseemne- kui ka kiusaak. Võrreldes eelmise kuu hinnanguga vähenes linaseemnesaagi 'hinnang -lt pisut, kuid kiusaagil jäi eelmise kuu hinnanguga võrdseks. Linaseemnesaaki hinnatakse -lt viimase kokkuvõtte järgi 3,4 kv ja linakiudu 3,6 kv * Võrreldes eelmise aasta keskmiste -saakidega on tänavune seemnesaak nõrgem, kuid kiusaak parem m. a. omast. Vaatamata kasvupinna suurenemisele jääb linaseemne kogusaak väiksemaks m. a-,st, kuna m. a. oli erakordselt hea linaseemne saagiaasta. Tänavust linaseemne kogusaaki hinnatakse 14 5 kv-le, mis on ligi 7% väiksem m. a. omast, kuid 26% suurem viimase 1 a. keskmisest linaseemne kogusaagist. Linakiusaak tõuseb aga suuremaks, kui ta oli ühelgi aastal viimase 1 a. jooksul, kuna linakiu keskmine -saak on tänavu hea ja peale selle on suurenenud ka kasvupind. Linakiusaaki võib arvata tänavu kv-le m. a. 871 kv vastu ehk 29% suuremaks. Võrreldes viimase 1 a. keskmise kogusaagiga tänavust linakiu kogusaaki, osutub see 42% suuremaks 1 a. keskmisest kogusaagist. Seega võib tänavust lina-aastat pidada heaks, mis aitab suurendada ka põllumajanduse ralisi sissetulekuid. Arvestades toidu kui ka enamik söödaviljade suuremat saaki kujuneb k. a. p õ 1- lumajandusele paremaks möödunust. Et ka imiüügiitaimed,e saagid on suurenenud, kujunevad ka talundite ralised sissetulekud loodetavasti suuremaiks m. a-st. TALIVILJAORASTE SEISUND. - Taliviljaoraste seisund võrreldes eelmise kuuga on (paranenud tunduvalt. Tavaliselt on seisund nii, et sept. hinnangul näivad taliviljaorased paremaina ja okt. hinnang langeb pisut, kuid tänavu on seisund vastupidine. Oraste kahjurite tegevus langeb tavaliselt ajale, mis oli käesoleva hinnangu eel; kuid nagu miä orasteseisundi kohta antud hinnanguisit, ei ole tänavune kahjurite STATE OF YOUNG WINTER CROPS. tegevus eriti nimetamisväärt. On küll üksikuid kohti, kus orased om, kannatanud kahjurite tegevuse mõjul, kuid kahjustatud alad on siiski piiratud ega oma laialdast ulatust. Orasteseisundi paranemisele on aidanud tublisti kaasa soodus ilmastikuseisund sept. hinnangust okt. hinnanguni. isademeid oli rahuldavalt korrespondentide teateil 76% antud teadete arvust, 2%, korrespondentidest

5 Nr. 43 MAJANDUSTEATED 749 teatas, et sademeid oli palju ja 22% et sademeid oli vähe. Samuti nagu niiskustingimused, olid oraste arengule soodsad ka soojustingimused. Väga, häist ja häist soojustingimusist teatas 57% korrespondentidest, 41% teatas riajhuldavaist ja ainult 2% korrespondentidest lvust soojustmglmusist, mis sõltus muidugi sellest, mis aja külviga o"h siis tegemist. Nagu selgub korrespondentide poolt antud teateist ilmastikuolude kohta, olid need orastekasvule ja arenemisele soodsad. Rukkiorast e seisundit hindasid korrespondendid riigikeskmiselt 3,7 pallile eelmise kuu 3,3 palli vastu, seega on rukkioraste seisund viimase kuu jooksul paranenud,4 palli, mida peab pidama väga silmapaistvaks. M. a. oli samaaegsel (hinnangul rukkioraste seisundi hinnang 3,3 palli, seega,4 palli madalam tänavusest. Rukkioraste seisund võrreldes; eelmise kuuga näitas tunduvat paranemist Läänemaal,7 palli, Saare- ja Petseri-,6 palli, Viru-,5 palli, Tartu-,4 palli, Pärnu-,3 palli, Harju-, Viljandi- ja Võru-,2 palli ning Järva- ja Valgamaal,1 palli. Seega võib tähendada, et rukkioraste seisund maakonna kokkuvõtteis näitas kõikjal paranemist. Pisut väiksem kui rukkioraste juures oli paranemine nisuoraseil. Nisuoraste seisund paranes eelmise kuuga võrreldes riigikeskmiselt,2 palli ja osutub ka paremaks kui m. a. samal ajal a. okt. tehtud hinnangul oli nisuoraste seisund 3,3 palli ehk,2 palli nõrgem tänavusest. Tänavu 15. sept. tehtud hinnangust viimase hinnanguni ei ole nisujorasite seisunud maade järgi kõikjal paranenud, nagu rukkioraste juures. Nimelt langes nisuoraste seisund,2 punkti tehtud hinnangust oktoobri hinnanguni Valgamaal ja jäi sept. tehtud hinnangu tasemele Tartu- ja Viljandimaal, kuna mujal kõikjal maade järgi paranes nisuoraste seisund.,1 palli paranes nisuoraste seisund Võru-, Pärnu- ja Järvamaal;,2 palli Viruja Harjumaal;,3 palli Petserimaal ja sellest veel enam Lääne- ja Saaremaal. Läänemaal paranes nisuoraste seisund,6 ja Saaremaal,5 palli. Tänavused taliviljaorased on. üldiselt paremad m. a-st ja neid peab pidama üldse paremaiks rea viimaste aastate jooksul. Praeguse orasteseisundi järgi määritleda lähemalt tuleva-aastast saaki on küll liiga varane, kuna orasteseisund võib veel tänavuse sügise jooksul muutuda suuresti. Kui ilmad püsivad veel kaua soojad, võivad hilisemad orased paraneda tublisti, samuti võivad aga ka kahjurid nõrgendada orasteseisundit. Samuti on väga suure tähtsusega oraste talvitamistingimused. Kuid praegune oraste hea seisund annab siiski põhjust loota head saaki, kui seda ei riku mõned erakorralised lvad tingimused. TÖÖSTUS JA KAUBANDUS VÄLISMAISED TARBIMISKAUBAD SISETURUL. FOREIGN CONSUMPTION GOODS ON DOMESTIC MARKET. Dr. A. Ramies. Tarbimiskaupadeks tuleb lugeda neid kaupu, millised lähevad otseteed isikule või ühiskonnale tarbimiseks, nagu toitained, riietus, majapidamistarbed, arstirohud jne. Tarbimiskaupadega varustab siseturgu esijoones meie oma tööstus ja põllumajandus. Lisaks omamaisele toodangule veame sisse igal aastal ka välismaalt rida tarbimiskaupu. Välismaised tarbimiskaubad moodustasid kriisieelseil aastail meie sisseveastraktuuris tähtsaima osa, a. veeti sisse välismaalt 52,2 milj, kr eest tarbimisikaupu, mis moodustus 42,5%, üldsdsseveoet tol aastal. Järgnevail aastail langes tarbkniskaupade osasuurus meie sisseveos tugevasti, a. oli see veel vaid 25,1%. Praegu võime tarbimiskaupade osatähtsust meie sisseveos hinnata ümmarguselt 26%-le. M. a. veeti sisse tarbimiskaupu ligi 23 milj. kr eest, seega üle poole võrra vähem kui enne kriisi a. See näitab, et tarbimis kaupa de alal oleme kanud varust um a eeskätt omamaise toodanguga

6 75 MAJANDUSTEATED Nr. 43 ning välismaisi kaupu ostma üldiselt märksa vähem kui var aastail. Tähtsaimaks liigiks välismaisist tarbimiskaupadest «siseturul on toitained. Igal aastal oleme tarbimdskauipadest ostnud välismaalt kõige rohkem toitaineid. Peab tähendama, et analoogselt üldise tarbimiskaupade sisseveo arengule on kujunenud ka toitainete import, kuid nad on sealjuures pidevalt jäänud tähtsuse poolest alati esikole, vaatamata sellele, et nende osasuurus tarbdmiskaupade üldsisseveos viimaseil aastail on kanenud. Kui a. veeti sisse välismaalt tarbimiskaupu üldse 52,2 milj. kr eest, moodustasid sellest toitained 3,2 milj. kr-le ehk 58%. Mullu ulatus tarbimiskaupade import 2i3 milj. kr-le, millest toitaineid veeti sisse 8,7- milj. kr. eest ehk ümmarguselt 38%. Siinjuures tuleb pidada silmas, et a. erakordselt suurt tarbimiskaupade impordi põhjustas eelkäiva aasta põllumajanduisikaldus, mille tagajärjel oli toitainete (eeskätt teravilja) sissevedu silmapaistvalt suur. Välismaisist toitaineist väärib tähelepanu kõigepealt tera- ja jahvatatud vili, mida erakorramsil aegadel on tulnud vedada sisse võrdlemisi suures koguses. Ulatuslik nihkumine omavarustuse suunas põllumajanduslike toitainete alal viimasel ajal on aga välismaise toitteravilja sisseveotarvidust vähendanud tunduvalt ning praegu katab omamaine toitteravili peagu ko*gu siseturutarvituse. Tänavu, eriti aasta alul, tuli teravilja (eeskätt nisu, maisi ja rukist) taas erakorraliselt vedada isse tavalisest suuremal määral, kuna mullu oli lõikus võrdlemisi nõrk. Selle tagajärjel suurenes teraviljaimport tänavu (kaheksa esimese kuu jooksul 4,6 milj. kr-le, mis mulluse sama ajaga võrreldes andis ümmarguselt 28%-st tõusu. Et tänavu teraviljasaak osutub mullusest märksa rahuldavamaks, võib loota, et teravilja sissevedu tuleval aastal kujuneb tunduvalt väiksemaks kui tänavu ning siseturu varustamist on kindlustatud eeskätt omamaise toitviljaga. TeMst välismaisist toitaineist siseturul tuleks nentida mõningaid kalasaadiusä, nimelt heeringaid ja soolatud silku. Heeringate alal on viimase kaheksa aasta jooksul toimunud muudatus analoogselt paljude teiste tarbimiskaupade sisseveole a. ulatus heeringate sissevedu üle 1 tn 2,6 milj. kr väärtuses, mullu aga vaid ümmarguselt 4 4 tn-le,8 milj. kr eest. Heeringate tarvitus siseturul on seega viimaste aastate jooksul tunduvalt vähenenud, võrreldes kriisieelse ajastuga 56% ümber. Seevastu on silkude tarvitus siseturul aasta-aastalt suurenenud pidevalt. Kui a veeti sisse silke kõigest 162 tn, tõusis nende import järgnevail aastail kiiresti, näit., a. 39 tn, a. 97 tn ning mullu juba 1248 tn. Ainsaks meie siseturuvarustajaks välismaiste silkudega on Soome. Olgu tähendatud, et samuti Eesti on soome silkudele tähtsaimaks välisturuks, kuna keskmiselt 65% Soome üldisest silguekspordist on tulnud Eestisse. Tähtsamaks sisseveetavaks toitaineks on Suhkur. Kogu imporditavast suhkrust kasustatakse umbes 1% tööstusliku toorainena meie maiusainetetööstuses. ülejäänud peamine osa suhkruimpordist läheb siseturule tarbimiskaubana. Kodumaise suhkirutööstuse puudumise tõttu varustab ainult siseturgu selle igapäevase tarbimiskaubaga ainult välismaa. isuhkrutarvitusi siseturul tarbimiskaubana viimaseil aastail om osutanud pidevat tõusu ning ulatub praegu ümmarguselt 23 tn-le aastas. Peale seda tarvitab naaiusainetetööstus suhkrut toorainena umbes 25 tn aastas. Suhkruga varustavad Eestit peamiselt Briti, Läti, Poola ja NSVL. Maitseainete sissevedu on väga mitmekesine; siia hulka kuuluvad eeskätt sool ja rida igasugu koloniaalkaupu, eesotsas kohvi ja tee. Soola sissevedu kuni a. ulatus keskmiselt 22 tn-le aastas, suurenedes a. üle 27 tn ning püsib sel tasemel ka senini. Soolaimport toimub esijoones NSVL-st ja Saksast. Tee sissevedu on viimaseil aastail tunduvalt jäänud väiksemaks kui, näit., a. Kui kriisieelseil aastail ulatus teeimport 8 tn-le, on praegu see veel vaid 4 i5 tn keskmiselt aastas.

7 Nr. 43 MAJANDUSTEATED 751 Ka kohviubade sissevedu on vähenenud tugevasti, võrreldes, näit., läinud aastat 192. a-ga ümmarguselt 38%. Kohviubade sissevedu ulatub meil praegu ligi 88 tn-le. Neist arvudest nähtub, et kohviubade kui ka tee siseturutarvituis on viimaseil aastail vähenenud tunduvalt. Üldiselt tuleb tähendada, et maitseainete import väärtuse järgi on meil nüüd umbes 4.5%, väiksem kui a. Suurem/jaolt on see tingitud sisseveetavate maitseainete tugevast hinnalangusest, milline nähtus ilmnes nagu toorainete juures maailmamajanduskriisi puhkemisel pärast a. Teataval määral on aga maitseainete isissevedu vähenenud kriisiaastail teostamakatud knpordireguleerimise tõttu. Rohkesti veetakse meile sisse igal aastal välismaist puuvilja eetskätt apelsine, mandariine, sidruneid, banaane jms. Nende sissevedu ulatus a. üle 1,6 milj. kr. Kriisiaastail kanes kaupade sisseveo korraldamise tagajärjel välismaise puuvilja sissevedu tugevasti, a. majanduselu madalseisuaastal osteti näit., välismaalt puuvilja kõigest,1 milj. kr eest. Olgugi et järgnevail aastail puuvilja sissevedu impordiolude lahedamaks muutumisega tõusis taas veidi m. a.,5 milj. kr. väärtuses ei ulatu ta ometi a. tasemeni. Praegu võime hinnata apelsinide (arvatud ühes mandariinid) tarvitust siseturul ümmarguselt 68 tn aastas, sidrunite tarvitust 225 tn-le ning banaanide tarvitust ligi 3 tn aastas. Var aastail, eriti enne kriisiajastust, olid need arvud mitu korda suuremad. Kui välismaisite todtainete isiseturuitarvituse juures üldiselt võime nentida viimasel ajal tunduvalt langussuunda, peame välismaiste jookide alal nentima vastupidist. Võttes nende jookide importi 19S9. a. 1-ks, tõusis indeks a. juba 227-le ning mullu 39-le. iseega on meil nüüd välismaiste jookide tarvitus siseturul võrreldes kriisieelse ajastuga muutunud kolmekordseks. Peamine tähtsusi langeb siin prantsuse konjakile ja veinidele. Konjaktiimport a. ulatusi 13 tn-le, mullu aga ligi 4 tn. Välismaiste jookide ostmiseks kulutati m. a. ümmarguselt 345 tuh. kr, seega ligikaudu sama palju, nagu näit. toormalmi või elektrilampide ostmiseks välismaalt. Nagu toitainete tarvitus, nii on vähenenud ka välismaiste kaupade tarvitus siseturul ka riietuse alal. Eriti suurt langust asutasid keikattekaubad, a, ümmarguselt 72%. Puuvillast kui ka villast riiet on nüüd ostetud välismaalt hoopis väiksemas ulatuses kui kriisieelsel! aastail. Puuvillariiet osteti välismaalt a. näit., 2,8 milj. kr eest, mullu 1, milj. kr eest; villast riiet veeti sisse a. ümmarguselt 4 milj. kr väärtuses, m. a. aga ainult,5 milj. kr eest. Seega tuleb eeskätt nentida välismaise päritoluga villase riide tarvituse silmapaistvat vähenemist siseturul, õige märgatavalt on langenud ka loomuliku siidriide tarvitus siseturul a. osteti välismaalt peamiselt Prantsusest ja šveitsist loomulikku siidiriiet üle 7 5 tn 47 tuh. kr väärtuses, mullu aga vaid veidi üle 16 tn 114 tuh. kr eest, seekord eeskätt peagu võrdseis koguseis Britist, Prantsusest ja Saksast, Meil kui ka mujal liiges teeb loomulikule siidriidele kahtlemata teataval määral tugevat võistlust kunstsiidriie, milline muidugi kvaliteedilt ei võistle loomuliku siidriidega, vaid odavuselt on kättesaadavam lai e hulkadele. Välismaiste karusnahkade tarvitus, jäänud kriisiaastail hoopis väikeseks, on tõusnud viimaseil aastail taas ning saavutanud peagu krüsieels taseme. Karusnahku osteti mullu välismaalt umbes,5 milj. kr eest. Suurimaiks kaubavarustajaiks sel alal on Saksa ja Soome kui ka NSVL (rebase-, orava- ja muud karusnad), P.-Am, Ühendriigid (igasugused karusnad) ning Hispaania (lambaikarusnad). Võrreldes välismaiste kalosside tarvitust mullu kriisieelse ajaga, näit., a. näeme, et viimaste tarvitusi siseturul ei ole praegu sugugi vähenenud, vaid koguni tugevasti tõusnud, vaatamata vastava siseturumahu suurenemisele onaatööstuskaupadega a. veeti sisse kätasse välismaalt 8 tn 588 tuh. kr väärtuses, mullu

8 752 MAJANDUSTEATED Nr. 43 aga 188 ta 765 tuli. kr epst. Peavarustajaiks osutuvad,sel alal meie naaberriigid Läti ja Soome. Välismaisist riietuskaupadest tuleks mainida ka veel igasugu nööpe, kinnitisi jms., milliseid veetakse meile sisse keskmiselt 15 tuh. kr eest aastais, peamiselt Saksast ja Tšehhoslovakkiast. Nimetatud kaupadega on hilisemal ajal kanud siseturgu varustama ka juba vastav omatööstus, 'milline osa omast toodangust om suutnud edukalt mahutada ka mõnele välisturule. Tunduvat väiksemat langust, kui nägime üldiselt riietuskaupade alal, osutab viimase kaheksa aasta jooksul välismaiste majapidamistarvete sissevedu ja tarvitus siseturul. Kõigepealt on petrooleumiimport märksa suurem (1929. a. 16 tuh. tn, m. a. 17,6 tuih. ta). Raua-, teraseja vasekaupade sissevedu ma.japidamiaoitstarbeks praegu võrreldes kriisieelsete aastatega on jäänud osalt samale tasemele, osalt näidanud tõusu. Näit. välismaiste lauanugade ja -kahvlite import,1929. a. võrdus 19 tn-ga, miullu 28 tn-ga. Samuti on tõusnud igasuguse muu noakauba sissevedu, ulatudes eelmistega kokku üle 35 tuh. kr. Kodumaine tööstus on selle kauba valmistamisega vähe tegelnud; ometi peaks olema nimetatud kaupade tootmine kodumaisele metallitööstusele võrdlemisi lihtis ja tasuv. Välimaise Maas- kui ka alumiiniumkaüba suhites võime nentida väsitava omatööstuse arenedes hilisemal ajal tarvituse tunduvat langust. Alumiiniuimkaupa veeti sisse välismaalt enne kriisi üle 32.tn aastas, müüd aga vaid ca 3 tn. Kodumaine alumiiniumi- tööstus rahuldab siiseturuitarvitust peagu täiel määral ning mahutab osa oma toodangust ka juba reale välisturgudele (mullu eksport 41 tn). Igasuguste arstirohtude ja -tarvete import on võrdlemisi vähekõikuva iseloomuga, püsides enam-vähem ühtlasel tasemel, mullu ligi 1 milj. kr. Välismaiste muusikariistade ja -tarvete kui ka kosmeetikatarvete sissevedu on viimaseil aastail suurenenud tunduvalt. Raadioaparaate ja nende osi toodi siase vaid,3 milj. (kr e,est, kriisiaastate jooksul veelgi vähem, a. ligi,4 milj. kr eest, ent a. tõusis raadioaparaatide import juba 1,1 milj. kr-ie ning mullu 1,6 milj,, ksr-le. Raadioaparaatide sissevedu on meil suurenenud seega kriisieelsete aastatega võrreldes üle 4%. Mis puutub välismaiste kosmeetikatarvete (puuder, lõhnaõlid jsne.) sisiseveosse, siis on ka nende import viimasel ajal märksa suurem koguselt kui ka väärtuselt võrreldes kriisieelse ajaga. Ehk küll 'mõnede välismaiste tarbimiskaupade import ja tarvitus siseturul praegu võrreldes kriisieelse ajastuga on suurenenud, ei ole see asjaolu suutnud siiski pidurdada välismaiste tarbimiskaupade osatähtsuse üldist vähenemist meie impordisitruktuuri viimaseil aastail. Tõus tänavuse kaheksa esimese tkuiu bilansis (võrreldes sama ajavahemik,uga mullu) tarbimiskau-. pade sisseveo alal ligi 5 milj. kr (35%-st tõus) oii põhjustatud peamiisielt erakorralisest teraviljaimpordist. LAEVANDUS TALLINNA SADAM SEPTEMBRIS. Tallinna sadama tegevuses ilmnes septembris sügiskuue omane tagasiminek: Väliasõidust saabus Väljus sept. aug. sept. aug. Laevade maht net, rgt Kaupu tn Reisijaid arv TALLINN HARBOUR IN SEPTEMBER. Laevade läbikäik jäi mahu järgi 26,7% väiksemaks eelmisest kuust. (Samuti vähenesid tunduvalt ka veod. Kaubaveo üldläbikäik ulatus sept tn-le eelmise kuu tn. vastu, seega vähem 7,7%. Vähenes sissevedu, kuna väljavedu isegi kasvas. Sissevedu läks tagasi 28,% ja väljavedu

9 Nr. 43 MAJANDUSTEATED 753 tõusis 9,7%. Suuremate kogustena veeti sisae kivisütt, väävlit, naftasaadusi. Väljaveos olid kaalu poolest tähtsaimad: metsamaterjal, tselluloos, põleivkivisaadused, vanaraud. Ligi 2/ 3 sisseveost toimus eesti ja saksa laevadel, sealjuures oli eesti laevade osatähtsus suurem 3,6%; Saksa laevade osatähtsus oli sisiseveoisi 29,1%. Väiksemal määral veeti kaupu hollandi (11,4%), briti (3,3%), soome (6,3%) ja rootsi (3,6%) laevadel. Väljaveos on samuti eesti ja saksa laevadel suurim osatähtsus ja.sealjuures mõlemal.võrdne (28,1%); isuurim osa väljaveost veeti veel briti (17,9%), norra (7,6%.) ja rootsi (7,5%) laevadel. Reisijateliiklus laevadel Eesti ja välisriikide vahel jäi sept. võrreldes eelmise kuuga hoopis väikeseks, nimelt reisijat vastu, vähem seega 64,4%. Tagasiminek toimus suvitajate ja turistide arvel. (Rannasõidu alal osutus tegevus Tallinna sadamas samuti nagu välissõiduski septembris väiksemaks eelmisest kuust: laevasõit mahu järgi vähenes 11,2% ja kaupu veeti sisse ja välja vähem 19,9%. Üldse ulatus rannasõidus veetud kaupade läbikäik aug tn,.sellest oli sissevedu 13 4 tn. Tallinna sadama tegevust välissõidu alal k. a. 9 kuu jooksul võrreldes m, a. sama ajaga iseloomustavad järgnevad arvud: Välissõidust saabus Väljus 9 kuu Jooksul 9 kuu jooksul Laevade maht net. rgt Kaupu tn Keisjaid arv Laevade liiklus mahu järgi oli a. 9 kuu jooksul veidi (2,8%) väiksem kui m.a. samal ajal. Vedude alal näeme tunduvat tõusu kaubaveos ja tagasiminekut reisijateveos. Kaupade läbikäik ulatus tänavu tn. m. a tn. vastu, olles suurem seega 22,4%. (Suurenesid sisse- kui ka väljavedu, kuid esimene enam. 'Sissevedu kasvas 25,6% ja väljavedu 19,3%. Reisijate läbikäik Tallinna sadamas oli tänavu 11,5% väiksem m. a-st (6 347 reisijat reisija vastu) teiste sadamate kasuks. Teiste sadamate läbikäik reisijateveo alal kasvas ligi kolmekordseks, kuna tänavu oli reisijatelaevade liiklus väiissõidus suunatud ka teisisse sadamaisse peale Tallinna. Rannasõidu alal oli Tallinna sadama tegevus tänavu 9 kuu jooksul veidi elavam kui m. a.: kaupade läbikäik ulatus tänavu tn-le m.a tn vastu, seega enam 4,5%. Prahiturul okt. toimus teatud nõrgenemine ja kõikumine, näidates algul langust, kuid lõpul paranedes. Kas see nõrgenemine on püsivanaa ilmega või on tegemist vaid ajutise tagasilöögiga ja prahituru korrigeerimisega pärast sept. lõpu/okt. aiguse erakordselt kõrget turutaset, on praegu raske öelda. isün ei ole prahiturg üksi mõõduandev, vaid ka (kõikumised kaubahindade ja väärtpaberite turul, mis kahel viimasel nädalal on andnud end tunda õige laialdaselt. Mitmete massiartiklite-toormaterjalide hinnad on näidanud tunduvat langust, nagu puuvill, malm, tsink jt. metallid. Kas on siin tegemist üldisema hindade languse algusega, on raske öelda, kuid arvamus kaldub sinnapoole, et seks ei ole põhjust, kuna nõudmine kaupade järele <on PRAHITURG. FREIGHT MARKET. endiselt elav ja ka maailma poliitiline olukord põhjustab püsivat toodangu ja kaupade liikumise intensiivsust. Arvamus kaldub selle poole, et praegune tagasilöök kaubategudel on /vaid osalise ilmega, mille suuremaks põhjuseks on spekulatiivselt liiga kõrgele kruvitud hindade viimine loomulikumale, kuid siiski küllalt kõrgele tasemele. Koguslik kaupade nõudmine kui ka liikumine peaksid aga jääma endiseks. Prahituru nõrgenemist seletatakse samuti osalt liiga kõrgele kruvitud prahtide viimisega loomulikumale tasemele, seda enam, et kaubahindade langemise loomulikuks tagajärjeks on ika väiksemate prahtide pakkumine kaupmeeste poolt. Teisalt mõjub prahituru nõrgenemisele osalt kaasa talvise aja lähenemine, mil vabaneb suur tonnaaž põh-

10 754 MAJANDUSTEATED Nr. 43 jämaad vedudel, millele kõigele tegevuse leidmine võib tekitada muljet tonmaaži küllusest, mis võib olla aga ajutine, kui laevaomanikud talitavad vastavalt. Ka ei tohiks olla mõjuta viljavedude osaline ümberkorraldumiaet läh turgudele NiSiVL-u ja P.-Ameerikasse L.-Ameerika arvel, mis vähendab veokaugust, seega ka tonnaaživajadust. Kuna a. peale on vähendatud 1% ka metsa väljaveakvootet, ei ole väljavaated tonnažinõudmise laienemiseks normaalolukorras' suured, küll võiks vast osalt oletada vastupidist, kuid ilma et oleks siiski põhjust veel karta tagasilööke, kui laevaomanikud jäävad külmaverelisiks ja hindavad seisundit õieti. "üksikuilit prahiturgudelt- m. n. kohta võime tuua järgmist: Viljavedudel üleaokeanijprahidlangesid L.-Ameerikasit 37 5/- <okt. algusega prahtide vastu tasemele, mida võib lugeda keskmiseks narmaaltasemeks k. a. n ja ni veerandile, olles viimaseil päevil: S. Lorenzo p. p. Inglise 31/ 31/6, hiljem 29/6 S. Lorenzo Antverp./Rotterdam 3/ 3,6, hiljem 29/ Kanada Inglise, per or. 4/1 4/3. Mustamere viljaprahte sõlmiti tegelikult vähe, kuna eelmisil nädalail oli siin suur nõudmine. Praht Antverpeni 23/ 22/6, Londoni 25/ 24/6. Ka Austraaliast tehti vaid üksikuid prahte üldiselt eelmisel tasemel 47/ 48/-. Vahemere vedudest oli puuvüjaseeninete veos vaikusi, kuid sõlmiti siiski üksikuid prahte, 2^6 18/6 per 6 k.j. Maakide ja fosfaatide vedudel oli küllaldane elavus, kuigi ka siin (prahid nõrgenesid pisut. Võiks nimetada: 6 tn. Huelva Garston 15/6 nov. 8 tn, Sfax Ghent 15/9 nov. Bougie Middlesborough 85 tn., 8 reiau, 15/ 42 tn. Sfax-La Pallice 17/6 24 tn. Huelva Aberdeen 17/6 17 tn. Huelva Hull 17/ 75 tn. Bona Middlesborough 17/ 4 tn. Bilbao-Grangemouth 14/ Mullaipähklit veol lõdvenesid prahid 42/ 4/- uue Crteri baasise prahi alusel. Süteprakid näitasid ka teatavat lõdvenemist, kuigi mitte kõigil turgudel. Maksti:...' Cardiff Port Said 1/6 11/6, 5 6 tn. Cardiff Aleksandria 1/6 11/6 5 6 tn. Cardiff Algires 11/ 25 tn. Cardiff Oporto 11/ 2 tn. Cardiff Rouen 6/6 Rotterdam Buenos Aires 14/ Tyne Gibraltar 9/ 5 tn. Newcastle Aalborg 7/3, 33 tn. Newcastle Kalmar 7/6, 17 tn. E. Coast Balti meri 7/6 8/6 Danzig Aalborg 7/, 35 tn. Danzig Rouen 11/6, 33 tn. Danzig Bordeaux 14/9, 23 tn. Metsamaterjalide hindades oli samuti märgata veohindade lõdvenemist Balti merest 3/ 5/- sdt, kuigi varsti kkavad kehtima talvised tekklaadungimäärused ning sügisesed tormid takistavad reise. On tehtud ka juba lepinguid a. sesooniks, keskmiselt 2/- üle miinimumi. Kuigi a. metsa väljaveokvooted euroopa riigest on määratud 1% vähem kui k. a., on arvata, et kogu kogus ei vähene, sest nähtavasti a. kogusest jääb palju vedamata. Kuna seda tonnaaži ei ole tulnud juurde, ei ole põhjust prahtide langemiseks, kui laevaomanikud suudavad seisukorda hinnata õigelt ja vastavalt talitada. Viimase aja prahtimisist metsaveo alal võiks nimetada: 7 Std. Hernösand London 51/ 6 Karlsborg Preston 75/ 15 Soomo Holland PL Uleaborg Liverpool 69/6 75 Veitstsiluoto W. Hartlepool 56/ 65 Yxpila London 57/6 615 Kotka & Trangsund Warrington 67/6 Aj alepingu prahid järgnesid ka viimase nädala tendentsile, seda enam, et eriti suurte laevade, prahitase tõusis erakordselt kõrgele, sest -97 1/- per diw. prahti tuleb lugeda tõesti erakordseks, mida maksti sept. lõpul, okt. algul lühemate ajalepingute eest. Ajalepingutehingud olid võrdlemisi tagasihoidlikud. Väiksema tonnaaži eest talvekuiks pakuti ca 2 26% vähem kui suvekuil. "üksikuist tehinguist võiks nimetada: 85 tn. d-w. S/6 kahe Tšiili reisu eest. 89 tn. 8/9 kahe Tšiili reisu ees 625 tn. $ 8.25 ühe Ameerika reisu eest. a/l Cape Wrath, 7/7V* 12 kuud U. K./Vahemere sõite. 4 tn. selftrimm., 24 kuud 8/ pakkumine.

11 Nr. 43 MAJANDUSTEATED 755 Lloyds Lasti" prahiindeks sept. oli: W/o ± võrreldes eelmise kuuga Euroopa 136,46 + 4,77 P.-Ameerika 137,83 +21,56 L.-Ameerika 12,95 + 3,58 LAEVAEHITUS 1. OKT okt. s. a. oli ülemaailmselt (arvatud välja NSVL ja Hispaania, kust andmed saamata) ehitusel laevu: Aurikud Mootori. Purjel, ja praamid Kokku Suur-Briti ja Iiri Teised i i'1 I' Ifcj-fö riigid Kokku Ehituselolev tonnaaž on 19 48S br. reg. tn suurem kui 1.VII37 ning ületab kõik arvud peale 193. a. 1. okt a. oli ehitusel 211 br. reg. tn. laevu. Muis mais peale Briti oli ehitusel: Saksas to. reg. tn., Jaapanis tn., Hollandi tn., P.-Am. -Ühendriiges tn., Rootsis 114O2 tn., Taanis tn. jne. Maailmas ehitatavaist laevadest 69 -( br. tn.) on tanklaevad. Ida-India, Aafrika 16,3 V. Ookean, Austraalia ,14 + 2,5 + 4,64 Üldindeks 133,54 + 7,1 Prahi üldindeks sept. oli kõrgem kui ühelgi kuul varem viimase 15 a. jooksul. Kahtlemata näitab okt. indeks langust. SHIPBUILDING, 1st OCTOBER, Kolmandal veerandaastal vähenes uute laevade tellimine tunduvalt, kuna alustati ehitusega: Vähem eelmisest veerandist Suur-Briti ja Iiri br. reg.-tn br. reg.-tn. Teised riisid Kokku Ehituste andmise tagasiminek on seletatav nähtavasti hindade suure tõusuga, samuti Ka liigu pikkade tähtaegadega, kuna teseis on peäle kaubalaevade väga rohkesti ehitusel sõjalaevu, millised on tekitanud erakordseid nõudmisi ehitusmaterjalide kui ka ehitusteste järele, mis asjaolud on laevahindu-tõstnud väga tunduvalt. Kui lisada ka NSVL-u ehitusi, oli 1. okt. üle 3 milj. br. tn. laevu ehitusel, mis mõjub ka tonnaaži suurenemisele k. ja lähemal aastal, kuna ka laevade lammutamine on vähenenud miinimumini. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD VõITURG. Võihindade liikumises püsis m. n. tõusutendents. Meie võihimnaks noteeriti Manchesteris 14 ^142 S cwt, e. n vastu, tõustes seega 6 cwt-lt ehk 1 s. kglt. Taani võihinnafcs noteeriti Londonis 148 š, mille järgi tõusis Taani Kopenageni ametlik võminnanoteering 272 TKr-le kv. Meie eksportvõihinnak noteeriti 197 s. kg franko saatejaam, s. o. 1 s. kõrgemalt kui eelmine võihinna noteering. Turuten&ents kindel. Võrreldes võituruseisundit m. a. sama ajaga nähtub, et tänavu on olukord tundu- BUTTER MARKET. vait soodsam. Nii noteeriti m. a. samal ajal meie võihinnakis Manchesteris š cwt s. o. 42 š ciwt-lt ehk 75 s. kg-lt madalamalt. Meie eksportvõihinna-noteering oli siis 135,s. kg, s. o. 62 s. madalam kui praegu. RM ostukursi püsimise korral olnuks aga meie praegune võihind juba üle 2 kr. kg., seega on võituruseisund tunduvalt paranenud. Võitagavarade liikumine Inglise näitas sept. lõpul tunduvat vähenemist. Nii oli võid kühnutuamajades 4. IX kasti, mis vähenes 9. X kastile. Seejuures (Järg Ihk. 757)

12 TÄHTSAMAD HINNAD JA NOTEERINGUD. PRICES AND QUOTATIONS. English Namenclaturt No. i. m English Nomenclature No. 4. ses 18/X 24/X /X 17./X ~ SUURMüÜGIHINNAD Tallinnas (Börsikom. noteeringute järgi <lcr. fcv) 1 Hulda 2 Nisu 16.U 16, 16,25 13,5 2,S 23, 2,2 23,25 23,5 3. Oder, sööda 17, 17, 15,75 14,75 4 Kaer 1*> B <> 14,5 14,5 12, 5. Rukkijahu ,65 +,6 17,65 14,95 6. Kukkipüül 26, 26, 25,25 21,15 7. Nisupüül (kõrgem sort). 43, 43, 43,25 45,5 8. Kartulid, söögi 2,2") } tööstuse.... 2, , 1. Kartulitärklis 24, 24, 23,5 27, 11. Juust, švaitsi (kg)... 1,25 1,25 1,25 1, Taimevõi (kg),83,83 82,5 75, 13 Suhkur. 45,88 45,88 46,2 42, Sool ' 2,3 2,3 2,3 2,6 15. Kiiu, Burma II 47, 47, 46,5 45, 16. Tee, or. Pek., Tseilon (kg) 5,75 5,75 5,75 5, Kohv, Rio, Santos 2,98 2,98 2,98 4,8 18. Kakao, hollandi 2,1 2,1 2,1 2,1 19. Heering., Š. Matties (tünn) 51,5 51,5 C 51,5 48,5 2. Matfuls 5 5,5 65,5 55,5 52,5 21. Palgid, kuusk, mänd (thm) 2, 2, 2, 18,5 22. Paberipuu (rin).... 9, 9, 8, 6, 23. Saet. mat., mänd u/s (thm) 42, 42, Oi 48, 3ü, 24. Telliskivid (1 tk.).. 47, 47, 47, 45, 25. Silikaatkivid (1 tk.).. 42,öQ 42, 42, 36,6 26. Tsement (tünn 17 kg)»). 6,85 5,85 5,85 6,45 26a. Tsem. paberkot. (17 kg)») ,15 5,15 6, Lubi 2,2 2,2 2,2 2, Tsinkvalge (kg)....,69,59,2, Ooker (kg),23,23,23,25 8. Värnits 63, 63, 5, 71, 81. Linaseeme, õli tootmiseks. 16,75 16,75 17,75 18, õlikoogid, linaseemne.. 13,25 13,25 12,75 13,5 33. Nisukliid 11, 11, 11, 9,5 84. Superfosfaat, 18 2»/i.. 5» 5 4» Kaalisool, 4% n > 55 1 > Fosforiit, eesti - ~\ s ' 25 3 > Nitrofoska ~ 21, Raud, sordi 22, 22, 22, 14, Teras, vedru 32, 32, «, 24, 4. Inglistina 56, 55, 55, 43, 41. Seatina 54, 54, 51, 4, 42. Vaskplekk, punane , 235, z3ö, 157,5 43. valge , 195, i95, 14, 44. Tsinkplekk 77,5 77,5 77,5 69, 45. Puuvillariie, bjäs (mtr).,61,61,61, Tallanahk, eesti nah. (kg) 2,45 2,45 2,45 2, ameer, n. I a. 2,75 2,75 2,75 2,5 48. Paber, rotatsiooni ,2 23,2 23,2u 23,2 49. Kivisüsi, auru, Newcastle 3,15 3,15 3,15 2,53 5. sepa 3,8 3,8 3,6 51. Põlevkivi, I-a s.ü,9,9,8 52. Turvas 1, 1,,9,9 53. Põlevkiviõli 5,6 5,6 5,6 4,6 54. Kütteõli, o/ü. E. Kiviõli" 6,75 6,75 6,75 4, Kivitorv 19, 19, 19, 19, 58. Nafta 14, 14, 14, 1,5 57. Petrooleum, Ameerika.. 15,5 16, 3,1 16, 12, 58. Bens., Riigi Põlevkivit. (It),31,81,31, Kiviõli Estolin"») (lt),32,32,32,29 VÄIKBMÜÜGIHINNAB Tallinnas (snt. kgr.) 6. Rukkijahu.. 17,5 17,5 1 17,6 14,8 61. Sepikuiahu, ,5 27,5 27, Manna...../ Kartulijahu SO SO Kartulid 8,2 3,2 J 3,2 3,9 65. Suhkur Sool Piim, lt II valik lahtine. 68. Lauavõi » TI Köögivõi Koor, rõõsk (liiter) pu Kanamunad (paar) Seali, keeduli , praeli Loomali, supili , praeli Vasikali, esim. veer tag Lambali, esim. veer , B tag , Searasv, sulatamata. 82. sulatatud. 83. Loomarasv, sulatamata 84. sulatatud 85. Heeringad a. Eesti erivalik 86. Räimed, värsked Kilud, värsked Ristikhein... 6,1 89. Aasahein.... 4,9 9. Põletispuud, kase (m 1 ) männi Petrooleum (lt) PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE Rukis (kr. kv.) 93. Hamburg (La Plata) Chicago 95. Winnipeg Nisu (kr. Uv.) 96. Hamburg (Manitoba I). 97. Liverpool 98. Chicago 99. Winnipeg Mais (kr. kv.) 1. Chicago Piim lahtiselt Tallinn (snt. lt) 11. I v. piimakauplustele I v. piimatööstustele II v. piimakauplustele II v. piimatööstustele.. Või. (snt. kg) 15. Tallinn 16. Kindlustatud hind... Londonis. 17. Taani 18. Eesti 19. Läti 11. Leedu 111. U.-Meremaa Manchesteris Taani 113. Eesti 114. Läti 115. Soome Rootsi Berliinis Saksa margi või Peen meiereivõi Meiereivõi.,., Kopenagenis. Taani. Peekon, (snt. kg) 121. Tallinn 6 72 kg I « / 55,5 59,5 \ i 72,5 75, / 75,5-8,.. Londonis (kõrgem not.) 124. Taani 125. Eesti 126. Läti, Leedu 128. Rootsi 129. Iiri 18. Poola Lina Võru-Petstri Ristna (R) Hoffsdreiband (HD) Dreiband (D) Ordin.-dreiband (OD) L.-ordin.-dreib. (LOD\ 136. Takuprakk (H)... Mujal Eestis Ristna (R) Hoffsdreiband (HD) Dreiband (D) Ordin.-dreiband (OD) L.-ordin.-dreib. (LOD) 142. Takuprakk (H)...») fr. Rakvere; *) ühes teedemaksuga;») 25./X 81./X; *) 18./X 24./X; < Lääne rannas ,8 1,42 11,62 22,35 17,15 13,17 16,68 8, ") 83") 79») « , ,1 6,4 4, , NOTEERINGUD. 15,87 1,46 11,85 21,38 17,35 13,11 16,37 8, ,4,4 --! ' +4,5 1,2 +,5 +1,9 +1,6 +5,8 258! +2, *) 83*) 79') ,4 +4,'~ +4, +3,2 +3,2 +4,8 5,3 5,7 5,7 5,7 5,6-5,5 5,7 3,2 8, ,1 -i,5 5, 8,6 3,ö 4,2 4,6-5,1

13 Nr. 43 MAJANDUSTEATED 757 olid aga võitagavard tänavu oktoobri algul tunduvalt väiksemad! kui m. a. samal ajal. Võitagavarade seis ulatus m. a. okt. algul 9S7 O kastile ja a. samal ajal 694 kastile. Seega oli tänavune võitagavarade seis okt. algul Inglises üle 5% madalam kui m. a. samal ajal. Võitagavarade vähenemist soodustas või sisseveo tagasiminek Inglisse. Nii veeti võid k. a. septembris. Inglisse cwt m, a. sama kuu cwt vastu, vähenedes seega 28%. Samuti vähenes Inglises oma maa võitoodang sept. 42% võrreldes m. a. sept. võitoodanguga. Kuna nõudmine või järele püsis elav, paranesid võininnad tunduvalt enam, kui seda võinuks loota ainult hooajalise tõusuna. Siseturul maksus või m. n. >s. kg: Tallinnas lauavõi 9fl 2 s. kg, köögivõi s. kg Tartus Pärnus Valgas 'Rakveres Narvas PÕLLUMAJANDUSLIK VÄLJAVEDU. EXPORTS OF AGRICULTURAL PRODUCTS VÕI (tonni) Butter (tons) Sellest: Saksa... Inglisse.. MUNAD (tuh. tl.) Eggs (WOO) Sellest: Inglisse.. Saksa... PEEKON (tonni) Bacon (tons) LINA Flax (tonni) (tons) Sellest: Inglisse.. Belgiasse.. Soome... Saksa... Prantsus se. Nädalas. 18./X ll./x 24./X 17./X ,9 83,9 235, , 5,8,6 287, 83,4 23, ,2 32,2 3,9 28, a. 1.1 kuni 24./X 1.599, ,1 57,6 1722,2 21,5 294,8 2115, a 1935.a. 1./I kuni Uituni 26./X 27./X 8956,2 3743,1 595, ,5 6259, 2694,9 231,8 455,1 12,5 1531,2 9342,1 359,4 5425,6 434^ ,4 4294,7 288,1 7,3 14,3 192,3 1,3 JUUSTUTURG. - CHEESE MARKET. Juustuhindade liikumine välisturgudel pu- Ühes* riikliku juurdemaksuga saavad sis stabiilsem, võrreldes võihinna kujunemi- juustutööstused šveitsi juustu /eest: sega. Kuna m. n. ei olnud märgata mingit muudatust, noteeriti meil endised juustu- w 12 A ~ 137 a kgl X1 A ~" 13 s " kg ' hinnad. Seejärgi maksavad eksportörid 12 B ~ 129 * ^ ja 11 B s, kg. šveitsi eksportjuustu eest riikliku juurde- Siseturujuusturhinnaks noteeriti s. kg. maksuta endisi, s. o. järgmisi hindu franko Tallinn: ^f s \. ^ S- kg hollandi 1 12 A s. kg 12 B s. kg baeksteini 1 11 A B konserv 135, PEEKONITURG. Peekonituru! kestis edasi turunõrgenemine, kuna Inglise ja Iiri pakkumine on endiselt väga suur. Sellest põhjustatuna langes eesti peekoninoteering Londonis veel 5 š tsntn-lt, seega S3 š-le tsntn, kuna m. a. samal ajal noteeriti meie peekonit 9 š tsntn. Kuid inglise peekonikaubandus-ringides valitseb arvamus, et peekotnihinnad lähemate nädalate jooksul taas paranevad pisut, kuna on oodata inglise ja iiri peekoni pakkumispinge vähenemist. Meie peekonsigade noteeringuis ei ole seekord kajastunud peekonihindade suur langus, kuna suvekuil moodus- BACON MARKET. tatud reserv võimaldab hoida hindu stabiilsema. K. n. maksavad eksporttapamajad peekonsigade eest endiselt järgmisi hindu s kg: Tapakaalud I sort II sort III sort IV sort 6 72 kg Siseturuliinnad 55,&-59., , , ja elussigade eest: eluskaal 1 12 kg 62 s üle 16, 62

14 758 MAJANDUSTEATED Nr. 43 TAPALOOMADE JA LIHATURG. CATTLE AND MEAT MARKET. Veiste pakkumine keskmine. Nõudmine keskmine. Tendents püsib. Veiseli maxsus suurmüügil: Suuril rammusaü pullel s. jakeskmisil 4 42 s. kg 1. Väiks pullel rammusail 4 44 s., keskmisil 35 4 s. ja lahjadel 3 35 s>. kg. Lehma- ja härjali nuumatuil 47 5 s., keskmisil 35 4 s. ja lahjadel 3 35 s. kg. Mullikali rammusaü 4 14 s., keskmisil 35 4 is. ja lahjadel 3 35 s. kg. Turustades eluskaalu alusel maksusid suured pullid 28 3 s. ja väiksemad s. kg. Väiksemate pullidega võrdselt maksusid ka mulläikad. Lehmade eluskaaluhtanad ! -32 s. kg. Vasikate pakkumine väike. Nõudmine keskmisest tagasihoidlikum, mis on tingitud lambali rohkusest. Tapetud vasikad ühes naga maksusid: nuumatud 7 75 s., keskmised 65 7 s. ja lahjad 56-6 s. kg; elusvasikate hinnad s. kg. Lammaste pakkumine rohke. Nõudmine praeguste hindade tõttu väga elav. Tape- Kanamunahindade liikumine toimus maailmaturul m. n. üldiselt e. n. tasemel. Saksas püsisid hinnad endised, kuid Inglises võis panna tähele mõningate maade munahindade liikumises väikest tagasiminekut. Vaatamata sellele püsib hindade tase tänavu Inglisas kõrgemal 5 &% kui m. a. samal ajal. Meie eksportmunade hinnaks noteeriti m. n. endine hind, s. o. 11 &, kg. franko kogu- KANAMUNATURG. EGG MARKET. PHMATURG. tud lambad ilma nata ja pudemeteta maksusid: rammusad s., keskmised 4 45 s. ja lahjad 35 4 s. kg. Muslammaste hinnad 25 -<3i 33 s. kg. Eksportlambali-noteering püsib. Nü maksub eiksiportlambali 7 75 s. kg, ning eluskaaluhind franko isaatejaam 3 33 s. kg. (Sigade pakkumine keskmine. Nõudmine kjeskmine. Nädala keskmiselt maksusid tapetud sead: noored ja peekonkaalulised s., lisead 78> 8 s. ja rasvasead 75 8> s. kg. Elussigade hinnad 6 s. kg. Hinnad teiste linnade turgudel (snt. kg.). Seali Veiseli Vasikali Lambali Tartu Piimu Narva Valga SO 5-55 Nahkade hinnad. Veisenad toorelt 93 s. kg. Vasika nad 5.75 kr. piires tk ning suuremad üle 3,5 kg ühe kg hind kr Lambanad 2,5 4, kr tk. Hobusenad ühes saba- ja lakaga kr tk. mispunkt. Samuti jäi endiseks siseturumunade hind 85 s. kg. Kuna munahinna kindlustamisfondi on laekunud juba nõutav summa, võib arvata, et meie eksportmunade hind paraneb järgmisel noteeringul. Siseturul maksusid kanamunad s. paar: Tallinnas Valgas Tartus Kakvores Pärnus Narvas MILK MARKET. Piimahinnad püsivad isenini muutmatult, s. 1 ja müügil piimatööstustele Ö senti liiter. Nagu Põllutöökötta tulnud hinnateated olgugi et võimnd järjekindlalt on tõusnud. Nii noteeriti 25. oktoobril aa. piimahindadeks Tallinna kohta lahtistes nõudes järg on piima järele nõudmine praegu väga elav Tallinna ümbruse karjapidajatelt märgivad, mised hinnad: I valiku rõõsk piim ja arvestades võihinna tõusu, samuti karja müügil piimaikaujplustele 12 & 1 ja müügil laudassöötmiisele üleminekut ning ühenduses piimatööstustele Us liiter. n valiku sellega piima tootmiskulude tõusu, võika arvata, et piimahind juba lähematel tt?õ õ* s k p i i m müügil piimakaupiustele 1 päeva-

15 Nr. 43 MAJANDUSTEATED 759 del tõuseb. Ka möödunud aastal tõusis karja kinnijäämise järele oktoobri lõpupäevadel piimahind ühe isendi võrra. Väikeroiüügil maksus piim linnade piimakauplustes möödunud nädalal senti liiter: I valik II valik pudelites lahtiselt pudelites lahtiselt Tallinn Tartu Narva Pärnu Eakvere 14 1 Haapsalu Võru 9 1 M. n. liikusid maailmaturul nisuhinnad tõususuunas, kuna rukki juures kestis edasi väike hindade langus. Nii tõusis nisunoteering Chicagos eelmise nädala kr-lt kr-le ja Winnipegis kr-lt kr-le kv. Hamburgis oli Manitoba I nisu hinna paranemine üsna tunduv ja ulatus ligi ühele kr-le kv, kusjuures noteering tõusis kr-le, saavutades seega aprillis ja juulis kehtinud hindade kõrgseisuaegse taseme. Seevastu langes nisuhind Liverpoolis kr-lt kr-le kv. Rukkihind nõrgenes kõige enam Winnipegis, kus noteering langes kr-lt kr-le kv. Seevastu on hinnalangus Hamburgis ja Chicagos ainult mõne s ulatuses ja nädala keskmised hinnad Hamburgis La Plata rukkil 15.8 kr. ning Chicagos 1.42 kr. kv. Söödaviljadest mamturul valitseb vaikus ja korrapärase ostjana esinevad maisiturul vaid Kesk-Euroopa riigid. Hinnad liikusid sõltuvalt nisuhindade tõusust paranemise suunas ja keskmiseks nädalahinnaks Chicagos noteeriti 8.48 kr. kv., mis ületab m. n. hinnataseme 13 s ehk ligi i2%. Viimasel nädalal nõrgenes linaturg veelgi. Vaatamata suurele hinnalangusele on ostjad veelgi tagasihoidlikud. 'Ka spekulatiivset linakiu ülesostmist ei ole praegune hinnaseis veel põhjustanud. NSVL on müünud 3 tn lina hinnaga 48 kullas fob IV gr I sordi alusel. Seega on nad (müünud lina 4 madalamalt, kui nad nõudsid senini, tunnustades seega nõrgemat seisu linaturul. Kuigi mõnelt poolt loodeti, et selle NSVL-u linamüügiga algab stabiilseni olukord linaturul, näib siiski, et madalaimat taset TERAVILJATURG. GRAIN MARKET. LINATURG. FLAX MARKET. Senini puudus ülevaade teraviljakaubandust mõjustavaist lõunapoolikeramaist Austraalia ja Argentüna kohta, kuid nüüd on avaldatud Austraalia viljade seisu kohta andmeid, milledest selgub, et -sealne arvatav toodang ületab keskmiselt 1% m. a- ja tõuseb milj. bu. Argentiina kohta puudub praegugi lähem ülevaade, kuid olevaist andmeist selgub, t lõikuse väljavaated muutuvad järjest paremaiks, mis eeldavad ka seal ni. a-st kõrgemat toodangut. Tallinna Börsikomitee noteeris 2. X teraviljadele ja nende jahvatussaadusile järgmised hinnad kr kv: rukis 16, nisu 22,5 23, kaer 14 15, oder, olle 18, oder, toidu Puhk ja Pojad suurveski A/S. Rotermanni tesed Rukkijahu...,. 17,5 18,5 17,5 Rukkipüül Nisupüül Väikemüügihinnad üksikuil turgudel jäid enam-vähem eelmise nädala tasemele ja olid rukkil s., nisul s., odral s. ja kaeral s. kg. ei ole Veel saavutatud, kuid kaugel see ei peaks olema. IAoabiiinad Sotis. Võru-Petseri E Pärnu tilepustatud R... Pärnu takk I sort..... NSVL-u kasteleo IV gr. I sort 2. X X ^-86 Nagu siit nä, on hinnanõrgenemine vnmasel nädalal märksa suurem kui eelmisi! nädalail.

16 76 MAJANDUSTEATED Nr. 43 Vastavalt turunõrgenemisele on NSVL kasteleo cif-hinnad 82 IV gr I sordilt ja Läti-Livoonia 76 cif R-,alusel. Teatud kogus Oberkurish lina vanast saagist on veel saada hinnaga 6 cif basis R. Linahindade noteerimiskomisjoni koosolekul 22. okt. k. a. Tallinna börsil noteeriti lmakokkuoistuih.in.nad riiklike standardsortide alusel franko kokkuostja ladu kg-lt s: KARTULITURG. - Söögikartulite kokkuvõtmine toimub praegu peamiselt Lääne ranna. Purjekate omanikud ostavad kartuleid Rootsi jaoks, kuhu osa purjekaid on juba läinud. Senini on Rootsi saadetud veidi üle 2 (kv. Sel nädalal läheb, võib arvata, Rootsi vähemalt 1 kv. Maal raudteejaamades ostetakse peamiselt tööstuskartuleid. Virumaa raudteejaamadest saadetakse iga päev mitmed vagunid kartuleid Lõuna-Eesti püritusvabirikutele, kelledele oma kartuleid ei jätku piirituse valmistamiseks. Tööstuskartulite hindades m. n. muudatusi ei olnud. isöögikartulihinnad Lääne Võru- ja Petserimaal Mujal Eestis R HD D OD LOD H Takk I sort 83 II 73 III 63 Ehitustalck 17 Tendents langev. - POTATO MARKET. rannas paranesid umbes 2 sendi võrra kv kohta. Kartulihindade noteierimiskomisrjoni koosolekul 25. X 37 noteeriti Börsikomitees järgmised hinnad: 1. Söögikartul: Lääne rannas kr. 2,2 2,5 kv. 2. Tööstuskartul: tänklisvabrikutes 1 senti tärklise kg ehk kr. 1,8 2,2 kv., (piiritusvabrikutea 1 12 senti.tärklise kg ehk kr. 2, 2,2 kv. Tendents 1 kindel. AEDVILJATURG. VEGETABLE MARKET. õunaturul pakutakse kõige rohkem antonovkat. Et antonovka tänavu ei säili hästi, seepärast on märgata väikest hinnalangust. Võrdlemisi ilusaid ja suuri antonovkaid saab osta kiloviisi 15 s. Seerinkapakkumine on jäänud ka palju väiksemaks, kuna.selle sordi säilivuse aeg kkab jõudma lõpule. Talisortidest pakutakse juba rohkesti sibulõunu. Võrdlemisi puhtaid, keskmise suurusega sibulõunu müüdi 25 s. kg. Funafievärvusiega paremaist taliõunust (itiartu roosiõun, tšernogus) nõuti kuni 35 s. kg. Jõhvikaid on möödunud nädalaga võrreldes turul nä rohkem, kuna neid ei lähe enam ekspordiks, hinnad, on aga kerkinud umbes 5 1 s. kg. õunaeksport Soome edeneb hoogsalt. Kõige rohkem eksporditakse praegu sibulõunu. Soomlasile sibulõun aga hästi ei meeldi, teda põlatakse väikeseks ja iile 25 õuna kastis ei taheta osta. Ka nõutakse sibulõunapartiide juurde tingimata mõnda värvilist, paremat sorti (näit. tartu roosiõuna, tšernogusi jt.) M. n. läks ka esimene partii tööstusõunu (antonovkad) Saksa 1 kg. Sealt loodetav hind on aga madal ja eksport on võimalik ainult riikliku juurdemaksuga. Sigurieksip or dis on märgata elavnemist, Soomes on nõudmine hea. Mõned eksportörid on kokkuostupunktides sigurite eest võinud maksta isegi 1 2 s. kg üle noteeritud hinna. Jõhvika eksport on jäänud seisma, kuna siseturul on hinnad tõusnud tasemele, mis ei võimalda enam ekspordiks jõhvikate kokkuostu. Eksportmais püsib aga nõudmine jõhvikate järele. Sibulaeksport seisab endiselt ega ole loota lähemal ajal siin elavnemist, sest

17 Nr. 43 MA J AND US TEATED 761 isibulahinnad sisse ostes tulevad peagu sama kõrged kui 'Soomes saadavad hinnad. Hindade kõrge seis siseturul ei ole tingitud saagiäpardumisest, vaid on nähtavasti põhjustatud külvipinna kokkutõmbamisest. Aedvilja eksporditi; okt okt. Õunu 3344 kg kg Sigureid 1'. Jõhvikaid Konservkurke Õunu läks peale Soome ni. n. 116 kg Belgia-Luxemburgi majandusliidu-maisse ja 1 kg Saksa. Sigurid läksid kõik Soome, jõhvikad Britti, Prantsusse ja Saksa ja konservkurgid Soome, USA-sse ja Briti L.- Aafrika ühendriigesse. Tallinna turul maksusid S5. okt. väikemüügil; õunad s. kg Tomatid s. kg Pirnid Sibulad Peakapsas. 3 5 s. kg. Kõrvitsad s. kg Hapukapsas. 1 Jõhvikad Porgandid. 8 1 Pähklid Peedid s. kg Hapukurgid. 1 3 a. tk. Kaalid.., 5 1 Lillkapsad. 8 3 s. pea Aedsaaduste suurmüüglhirmad noteeriti Börsikomiteea 22. okt.: õunad sügis so r di s ed, eksportkõlblikud, franko Tallinn, pakkirmiskuludeta s. kg. Tendents püsiv. õunad talisordised, alus nagu eelmisil, 25 3 s. kg. Tendents kindel. Tööstusõunad, alus nagu eelmisil, 18 s. kg. Tendents püsiv..sigurid eksportkõlblikud franko kokkuostukoht 16 s. kg. Tendents püsiv. Jõhvikad eksportkõlblikud, franko Tallinn, pakkimiskuludeba 18 s. kg. Tendents püsiv. KALATURG. FISH MARKET. M. n. veeti välja värsket ja eluskala 29 2 kg,.sellest angerjat 19 5 kg, ko 14 kg, ugi 68 kg, latikat 8 kg, lõhe ja iherust 7 kg. Angerjat läks.saksa eluskalana 16 1 : kg ja värskelt jääpakendis 34 kg. Eluisangerjas oli peamiselt Saare rannikvete päritoluga rändangerjas, millest maketi kalureile kg. Väcrske angerja seas oli ca 1 kg Parmu lahe paigaangerjat, millest maksti kalureile 8 9 s kg. Ko eksporditi peamiselt Rootsi. Haugi läks Rootsi eluskalana 3 kg värskelt 4 kg, Prantsusse 15 kg, Soome värskelt 19O kg. Latikat isoome. Lõhe ja lih er ust Saksa ja teisisse maisse. Siseturul arenes tavaliste kalasortide kaubitsemine võrdlemisi elavalt. Tartu turul miüiügil rohesti ahvenat hinnaga: väifcse- mad 5 8 s kg, suuremad s kg, ja Võrtsjärve kiisku 7 1 s kg. Uudiskaubana esines (rääbist 55 6 s. kg, ka ugi oli võrdlemisi rohkesti 3-4' s kg. Tallinna turul peäle ahvena ja ugi leidus rohkesti imeresiigu 5 7 s kg. LÕhesaak kujunes nõrgemaks eelmisest nädalast ja nõudmine lõhe järele oli ka tagasihoidlikum. Suured marjaga lõhed leidsid küll ostjaid, kuid niisaga ja kudenud lõhi jäi kauplejaile kätte. Nende realiseerimisega ei rutatud, lootes järgneval nädalal saada kõrget hinda, sest 25. okt. alanud lõhepüügi keeluaja itõttu jääb kalade juurdevool seisma. Keeluajal lubatakse püüda lõhe ja iherust ainult kalakasvatuse otstarbel. Püütud lõhest ja iherusest tuleb kalamari ja niisk anda kalakasvandusmajja. Lõhehind kujunes kala väärtuse ja marjarohkuse järgi 12 3 s kg. Lõhemari 12 kr. kg.

18 762 MAJAND U;S TEATED Nr. 43 Tähtsamate kalaliikide turuhinnad s kg. Tallinn Tartu Narva 23. X 23. X 22. X Lõhi, värske Lõhi, lõigatult.., Angerjas, värske Siig, v Ko Haug Latikas Vimb Ahven, Peipsi Ahven, mere ö Linask 6 Koger Kaim Kiiu 5-65 Tursk Teib Särg 7 1 ~ M. n. kujunes raime k au band usseisund veidi paremaks. Nädala kestel, peamiselt lõpu poole, tuli räimi turule võrdlemisi rahuldavas koguses ca 23 kg, peale selle veel koormate ja veoautodega. Vastavalt kujunesid ka müügihinnad. Kalasadamas maksti nädala algul 2 27 s kg. lõpu poole 13 2 s kg. Turul müügihind 3 35 s kg ja nädala lõpul 2 25 s kg. Kilusaak endiselt kehv. Saare rannikvetesse ilmus mõnesid kiluparvi; toodang läks kolikku falutööstusse. Saagivähesuse tõttu püsisid kiluhinnad endiselt kallid; Tallinna turul müüdi 5 65 a kg. Tunski rohkesti hinnaga 1 2 s kg. INFORMATSIOONI OSA AKTIVA EESTI PANGA NÄDALAARUANNE. Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return, 15. oktoobril a. PASSIVA Kattevara: - kuld: ras ja kangides välisra , ,5 Vahetusra Subsidiary Coin ,13 Sisevekslid: Home Bills: kaubavekslid ,93 põllumajandusl ,25 metsatööstusl , ,2 Laenud: Loans and Advances: valitsusele teistele *) Kinnis- ja vallasvara Property and Equipment Immovable , ,84 Muud aktivad Other Assets , ,7 Põhikapital Capital 5, Tagavarakapital Reserve Fund ,77 Jooksvad kohustused: Current Liabilities: a) pangatähed liikvel , b) jooksvad arved: valitsuse ,95 pankade ,49 teised , ,1 Muud passivad Other Liabilities , ,7 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: 1 629<>/ /o -. Proportion of Reserve to Current Liabilities: / ' ) Selles summas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr ,21 Indudes Bkr ,21 guaranteed by the Government. JUHATUS.

19 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED INGLISE. Kavad mimakaubanduse korraldamiseks Inglises. Plans for Organisation of Egg Trade in Great Britain. Inglise kava munakaubanduse korraldamiseks on liberaalne. Kava pannakse ette lininukasvatajaile arvamuse avaldamiseks. Kui linnukasvatajad nõustuvad ettepandud kavaga ning põllutööminister omalt poolt kindlustab selle seadusandliku külje ning valitsuse toetuse, lähevad juba täpsamalt väljatöötatud ettepanekud tootjate hääletusele, i Kava kohta on kuulda mitmesuguseid arvamusi, "ühelt poolt arvatakse, et tootjad ei aiõustu kavaga, teisalt aga peetakse siiski võimalikuks kava elluviimist. Muidugi sõltub palju Briti valitsuse seisukost ses osas, mis puutub tootjate toetamisse. Teatavasti soovitas omaaegne munakaubanduse reorganise erimiskomisjon tollitõstmist, sisseveo piiramise kohta komisjon ei avaldanud aga oma seisukohta. Mõni aeg tagasi vastas briti põllutööminister järelepärimisele vanameelsete partei kongressil munakaubanduse kohta, et valitsus suhtus heatahtlikult linnukasvatajate soovidele. Peaks munakaubanduskava miinema läbi, on võimalik, et ka munade sissevedu reguleeritakse, vähemalt kevadkuu, mil juurdevedu välismailt ja ka oma maa toodang on suur. Muidugi seisab kava kehtimapaneku-ktisimus psraegu täiesti lahtisena. Linnukasvatajate huvide kaitsjad püüavad saavutada valitsuselt võimalikult suuri lubadusi tootjate kaitseks. Valitsus on aga poliitilisil motiivel ettevaatlik suurte soodustuste andmisel põllumajandusele tollide ja kontingentide näol, kuna kallis toitaine tööstusmaas mõjub tööstustoodangu kallinemise suunas. Juba mõnda aega on sotsialistid valitsusele tunginud kallale toitainete kallinemise tõttu. Kava võimaliku saatuse kohta võiks tulla selgust lähema 1 2 kuu kestel. LEEDU. Leedu loodetav viljasaak a. " mmmmmmm " Expected 1937 Agricultural Crop in Lithuania. K. a. viljade külvipimd oli ' saiks: talv oli külm ja paljudes ringkonnis a vastu. suurima külma ajal olid põllud lumetud. Rukis kannatas peamiselt Leedu lääneosas Viljade külvipind (tuh. ). _ K^paaaniaal; enam kannatas aga tali nisu. ^ukis ' " SJ-86 51,25 56,38 Leedu Panga informatsiooni-osakonna Talinisu 136,39 132,43 135,66 7 ' Suinisu ,46 S8,4i 37,84 hinnangul loodetakse tänavu saada rohkem Odor.. 25,36 23,95 196,56 võrreldes e. a-ga rukist 25 tuh. tn (5%), Kaer.. 346,46 338,23 341,6 oferi 3<) tuil> tn (15%,) kaeru 88 tuh. tn Herned ,81 14,24 7,24,r, nm s,. ~ * ^ ±.,«^1 i ^ I«-J onn Vikid 18il8 18; 14 18j25 (3'2%), lmu 6 tuh. tn (18%), kartuleid 27 Linad ja seemned ,73 9o',97 &i;6l tuh. tn (15%). Vähem arvatakse saavat Kartul ,8 162,5 161,68 nisu 3 tuh. tn (2%), herneid 5 tuh. ta (7%,). Eelmise aasta ilmastikuolud olid soodsad a. keskmine rukkisaak oli 24,8 taliviljalkülviks, kuna sügis oli külladaselt tsntn. -lt, a. 22, ts. ja k. a. pikk ja.mitte liialt niiske. 1936/37. a. tal- loodetakse saada Statistika Keskbüroo hinve algusel olid talmljasaagi väljavaated nangul 23,6 ts. Nisu loodetakse saada 21, head, kuid hiljem muutusid ilmad ebasood- ts. -lt e. a. 23,3 ts. vastu

MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALIT

MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALIT MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel. 468-24 Tellimishind

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005

\376\377\000T\000e\000r\000a\000t\000u\000r\000g\000 \000I\000V\000 \000k\000v\0001\0005\000.\000p\0006\0005 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg nr.4 kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te

EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017) Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too

EPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade

Eesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Hinnainfo mai 2015

Hinnainfo mai 2015 HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik ( ) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15

Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik ( ) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15 Geograafilise tähise Estonian vodka tehniline toimik (12.04.2017) 1. Nimetus ja tüüp a. Registreeritav(ad) nimetus(ed) Estonian vodka b. Kategooria 15. Viin c. Taotleja riik/riigid d. Taotluse keel: eesti

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tiitelleht

Tiitelleht Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703

Rohkem

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga

Eesti lihatöötlemise sektori aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 3 kuu kokkuvõte Lühikokkuvõte Lihatöötlemise sektori majandusnäitajad on 3 kuu arvestuses püsinud varasemaga võrreldes üpris stabiilsel tasemel, vaatamata asjaolule,

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 8.12.2010 KOM(2010) 727 lõplik EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mida tarbija tegelikult tahab, täna, aga homme? Margus Amor Koostöö konverents: Koostöö või võimuvõitlus? 31.10.2014 Maailm peopesal: 20/2020: Eile ja täna: Mäng või elu? Online ostud: Kasvavad ootused:

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0206 (NLE) 10973/16 ADD 13 WTO 195 SERVICES 20 FDI 16 CDN 12 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem