Pillerin Arge AVATUD KÜSIMUSED EESTI ISADE HOIDJAKEELES KOLMEAASTASTE LASTEGA NING NENDE SEOSED LAPSE KÕNE ARENGUGA - PILOOTPROJEKT Uurimistöö

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Pillerin Arge AVATUD KÜSIMUSED EESTI ISADE HOIDJAKEELES KOLMEAASTASTE LASTEGA NING NENDE SEOSED LAPSE KÕNE ARENGUGA - PILOOTPROJEKT Uurimistöö"

Väljavõte

1 View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Psühholoogia instituut Pillerin Arge AVATUD KÜSIMUSED EESTI ISADE HOIDJAKEELES KOLMEAASTASTE LASTEGA NING NENDE SEOSED LAPSE KÕNE ARENGUGA - PILOOTPROJEKT Uurimistöö Juhendaja: Ada Urm Läbiv pealkiri: Küsimuste esitamine hoidjakeeles Tartu 2018

2 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 2 Avatud küsimused eesti isade hoidjakeeles kolmeaastaste lastega ning nende seosed lapse kõne arenguga - pilootprojekt Kokkuvõte Uuringud on näidanud, et isa hoidjakeele komponendid ning täpsemalt just avatud küsimused võivad lapse kõne arengule soodustavalt mõjuda. Käesolevas pilootprojektis uuriti 8 perelises (16 lapsevanemat ja 8 3-aastast last) valimis 10-minutiliste vabamängu vestluste transkribeeringute põhjal seoseid isade hoidjakeele ning lapse kõne arengu (mõõdetud Reynell IV testi ning keskmise lausungi pikkusega [MLU]) vahel. Samuti võrreldi isade ja emade hoidjakeele komponente. Uuringuga leiti, et isade ja emade vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Isade MLU ja avatud küsimuste osakaal küsimuste koguarvus seletasid osa Reynelli testi varieeruvusest. Kuigi isade avatud küsimuste osakaalu ning lapse kõne arengu näitajate vahel olulist korrelatsiooni ei esinenud, ennustas isade kõikide küsimuste osakaal lausungite koguarvus lapse MLUd isaga vestlemisel. Pilootuuringu põhjal soovitatakse edaspidistesse uurimustesse kaasata rohkem peresid ning uurida täpsemalt vanemate MLUde ning küsimuste seoseid laste keeletesti tulemustega. Märksõnad: avatud küsimused; lapse kõne areng; hoidjakeel; isa-lapse vaheline suhtlus; CLAN; Reynell

3 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 3 WH-questions in Estonian fathers child-directed speech with their 3 year-old children and their relation to children s language development pilot study Abstract Studies have found that the components of fathers child-directed speech, especially the openended (wh-questions) have a positive influence on children s language development. The current pilot study focuses on possible relations between fathers child-directed speech and children s language development (as measured by the Reynell IV test and the mean length of utterance MLU), based on transcriptions of conversations of 8 families (16 parents and 8 3- yearold children) during a 10-minute dyadic free play session. The components of fathers child-directed speech were also compared to those of the mothers. The study did not find statistically important differences between fathers and mothers speech. Fathers MLU and the proportion of wh-questions in the total number of questions were slightly significant predictors of the Reynell test s results. Although no significant correlation between the proportion of wh-questions in fathers child-directed speech and children s language development was found, the proportion of all questions in fathers child-directed speech did predict the MLU of the children in conversation with the father. This pilot study suggests that further studies would benefit from including more families and looking further into parents MLU s as well as questions possible relations with childrens language test results. Keywords: wh-questions; children s language development; child-directed speech; father child communication; CLAN; Reynell

4 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 4 Sissejuhatus Lapse kõne arengus mängivad rolli mitmed olulised faktorid, nende seas vanemate poolt lapsele suunatud kõne (Hoff-Ginsberg & Shatz, 1982). Kuigi lapsele suunatud kõne (ehk hoidjakeele) hulk on kindlasti oluline, näitavad uuringud (Hirsh-Pasek jt, 2015), et ka kõne sisu mängib olulist rolli (Rowe, Leech, Cabrera, 2017). Lapse kõne areng on oluline kooliedukuse ennustaja (Cristofaro & Tamis-LeMonda, 2012), mistõttu on kõne arengu mõjutajate parem mõistmine kasulik nii vanematele kui logopeedidele, lasteaiakasvatajatele ja teistele lapsega tegelejatele. Kuigi suur osa uuringuid on keskendunud emade kõne seosele lapse arenguga, on viimastel aastatel hakatud rohkem uurima ka isade kõne võimalikke seoseid lapse arenguga (Tamis- LeMonda, Shannon, Cabrera & Lamb, 2004; Rowe, Coker & Pan, 2004; Cabrera, Shannon & Tamis-LeMonda, 2007; Pancsofar & Vernon-Feagans, 2010 jt). Uurimused on näidanud, et isade lausungite arv ei ole keskmiselt oluliselt väiksem emade lausungite arvust, mistõttu tuleks rohkem tähelepanu ka neile pöörata. Vajadus isade kõne mõju uurimiseks tuleneb soorollide võrdsemaks muutumisest: isad veedavad oma lastega rohkem aega, jäävad lapsehoolduspuhkusele ja tegelevad varem tüüpiliselt emade ülesandeks jäetud tegevustega (Tamis-LeMonda, Baumwell, Cristofaro, 2012). Isade mõju lapse arengule Mitmed uuringud on leidnud positiivseid korrelatsioone isade sissetuleku ja haridustaseme (need 2 on tavaliselt kõrges positiivses korrelatsioonis) ning lapse arengu vahel (Tamis- LeMonda jt, 2004; Zhang, Jin, Shen, Zhang, Hoff, 2008; Tamis-LeMonda jt, 2012; ). Tamis- LeMonda jt (2004) aga leidsid, et isade haridustase ja sissetulek korreleerus mõningasel määral kognitiivse stimulatsiooniga üks kuuest suhtlusviisist, mida hinnati ja mille alla käib ka avatud küsimuste esitamine. Avatud küsimused on lapsele stimuleerivad, kuna need suunavad teda rohkem rääkima. Isade haridustase ja toetav suhtlusviis (sh kognitiivne stimulatsioon) ennustasid laste arengut 2. ja 3. eluaasta vahel (Tamis-LeMonda jt, 2004). Ka käesolevas töös arvestatakse vanemate haridustasemetega ning vaadeldakse, kas leitud seosed esinevad antud valimis. Paljud uuringud toovad kõnes välja 3 komponenti: keskmine lausungi pikkus (MLU mean length of utterance; edaspidi MLU), millega mõõdetakse kõne mahtu ja laste puhul kõne

5 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 5 keerukust; erinevate sõnatüüpide arv, mis näitab sõnavara taset; ning kõne sisuelemendid, millele olenevalt uurimistööst parasjagu keskendutakse (siin avatud küsimused). Pancsofar & Vernon-Feagans (2006) leidsid, et just isade kõnes kasutatavate erinevate sõnatüvede arv ennustas 3-aastase lapse keelelise väljendusoskuse taset, emade kasutatud sõnatüvede arv seda ei teinud. Samas ei leidnud nad küsimuste esitamise proportsioonis vanemate vahel erinevusi. Nad analüüsisid vanemate kõnet 2-aastase lapsega ja võrdlesid aasta pärast läbi viidud kõnetesti tulemustega (Pancsofar & Vernon-Feagans, 2006). Käesolevas uurimistöös võrreldakse ühe kodukülastuse vältel kogutud suhtlusandmeid, saamaks esmase hinnangu Eesti isade hoidjakeelest 3-aastaste lastega. Kuigi töö keskendub avatud küsimustele, analüüsitakse siin ka täiskasvanute MLU ja kõikide küsimuste osakaalu lausungis võimalikke seoseid lapse kõne arenguga. Avatud küsimused isade kõnes Mitmed uuringud on näidanud, et isad esitavad võrreldes emadega oma kõnes lapsele rohkem avatud küsimusi (Rowe jt, 2004; Leech, Salo, Rowe & Cabrera, 2013). Varasemad uuringud emadega on näidanud, et avatud küsimused, mis last rohkem vestlema suunavad, on korrelatsioonis lapse kõne arenguga. Avatud küsimused nõuavad lapselt rohkem kognitiivset töötlust ja suulist vastamist (peanoogutamise asemel) kui jah-ei küsimused. Avatud küsimusteks loetakse üldiselt kõiki lauseid, mis algavad sõnadega kes, mis, mida, millal, kus, miks ja kuidas. Rowe jt (2004) spekuleerisid, et isad küsivad rohkem küsimusi, kuna veedavad võib-olla lapsega vähem aega ning ei tunne teda nii hästi kui ema oma last tunneb. Seetõttu kasutavad nad oma kõnes keerukamaid konstruktsioone. Nad väitsid, et seepärast on isad lapsele arendavamad vestluspartnerid kui emad ning loovad kui silla lapse ja välismaailma vahele (Rowe jt, 2004). Leech jt (2013) leidsid kaheaastase lapse ekspressiivse sõnavara ning isa avatud küsimuste (eriti just avatud küsimuste proportsiooni lausungite koguarvu) vahel märgatava suhte. Nad pidasid seda eriti oluliseks, kuna, erinevalt paljudest samateemalistest uurimustest, kus mõõdetakse isa kõnet ja lapse arengut ühise dialoogi alusel, täitis seal lapse arengu küsitlust ema. See tähendab, et isade avatud küsimustel võib olla üldiselt soodustav mõju kaheaastaste laste keele arengule. Autorid kirjutasid veel, et oleks huvitav uurida isade avatud küsimuste mõju ka üle 2 aastaste laste keelearengule (Leech jt, 2013). Seda käesolevas uurimistöös tehakse.

6 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 6 Viimaste aastate longituudsetes uuringutes on jõutud täpsemalt isade avatud küsimuste mõju uurimiseni. Rowe jt (2017) filmisid isade ning nende 2-aastaste laste vahelist mängu ja uurisid isade kõne seoseid lapse sõnavaraga 2-aastaselt ning verbaalse arutlemisvõimega 3-aastaselt. Tulemused näitasid, et isade lausungite koguarv ei seostunud lapse arenguga, küll aga korreleerus isade kasutatav avatud küsimuste osakaal nii sõnavara kui suulise arutlemise arengutestide tulemusega. Laste vastused avatud küsimustele olid (võrreldes teiste küsimustega) sagedasemad ja keerulisemad (pikem MLU). Autorid järeldasid, et kaheaastastele lastele on avatud küsimuste esitamine arengut soodustav, kuna eeldab lapselt vastust, mis aitab tal sõnavara ja arutlusvõimet arendada. (Rowe jt, 2017) Eestis tehtud uuring on küllaltki vastuoluline. Nimelt kirjutas Helen Kõrgesaar (2016) oma doktoriväitekirjas, et eestlastest hooldajad esitavad tunduvalt vähem (28,8% kõikidest lausungitest) küsimusi kui venelased (51,8%) ja leedukad (71,9%). Ka palju-uuritud ameeriklased küsivad lastelt rohkem küsimusi (44%) kui eestlased. Samas on küsimused sageduselt väidete järel eesti hooldajakeele teine lausungitüüp. Oma juhtumiuuringus leidis Kõrgesaar ka, et eesti isa ja ema ei erine kõnes lapsega oluliselt oma kõne mahu ega ka funktsiooni poolest kuigi ema MLU oli isa omast 2 sõne võrra pikem. Kõrgesaar soovitas Eestis edaspidi uurida just isade keele mõju (Kõrgesaar, 2016). Käesolev uurimistöö Enamus selle valdkonna uuringuid on tehtud Põhja-Ameerikas (peamiselt Ameerika Ühendriikides). Kuigi isade mõju on hakatud uurima ka näiteks Hiinas (Zhang jt, 2008) ja Itaalias (Majorano, Rainieri, Corsano, 2013), siis täpsemalt avatud küsimusi käsitlevaid töid on vähem. Ka Eestis on lapse kõne arengu mõjutajaid käsitlevates töödes peamiselt keskendutud emale (Tulviste, 2001; Mizera & Tulviste, 2002; Vanatoa, 2013; Teesaar, 2014). Autori teada isade avatud küsimuste mõju vaatlevat uurimust Eestis veel tehtud ei ole ning oleks huvitav välja uurida, kas eesti keele- ja kultuuriruumis ka sarnaseid seoseid leidub. Eelpool käsitletud kirjandusele põhinedes püstitan hüpoteesi, et eesti isad kasutavad lapsega rääkides emadest rohkem avatud küsimusi ning et leidub positiivne seos isade avatud küsimuste hulga ning lapse kõne arengu vahel. Hüpoteeside kontrollimiseks võrreldakse ema ja isa avatud küsimuste esitamist, ning laste Reynell IV testi ja keskmiste lausungi pikkuste suhet isa avatud küsimuste proportsiooniga kogu isa kõne hulgas.

7 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 7 Uurimiseks viidi eesti peredes läbi poolstruktureeritud mängusessioonid, mida filmiti. Kogu vestlus transkribeeriti ja kodeeriti uurimisalused keeleelemendid. Käesolevat uuringut tuleks käsitleda kui pilootprojekti edasiseks uurimiseks. Pilootprojektis osalevad 8 pere ehk 8 last ja 16 lapsevanemat. Andmed on kogutud aastail magistriprojekti raames. Kuigi sessioonide salvestamisel käesoleva töö autor osaleda ei saanud, viis ta siiski läbi proovisessiooni, et protseduuri paremini mõista. Autor panustab siinsesse töösse eelkõige andmete transkribeerimise-kodeerimise, töö jaoks oluliste analüüside läbiviimise näol.

8 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 8 Meetod Valim Pered leiti lasteaedade ja tuttavate kaudu. 5 pere on Tartu piirkonnast, 3 on Tallinnast. Lapsed on kõik ükskeelsed ja emakeeleks on eesti keel. Mõlemad vanemad elavad koos lapsega. Haridustasemelt jaotusid vanemad järgnevalt: 1 keskeriharidusega, 1 keskharidusega, 1 lõpetamata kõrgharidusega, 4 kõrgharidusega ning 1 isa teadusliku kraadiga; 5 ema on kõrgharidusega ning 3 teadusliku kraadiga (magister või enam). Emade keskmine vanus oli 33 aastat (SD = 4 aastat), isadel 35 aastat (SD = 4 aastat). Lastest on 38% poisid (3) ja 62% tüdrukud (5). Laste keskmine vanus testimise ajal oli 36 kuud (SD = 4 kuud). 1 laps oli peres ainukene, 6 lapsel oli õde või vend, 1 lapsel oli 2 õde-venda. Lastel ei olnud uuringu hetkeni diagnoositud ühtegi arengu- ega muid olulisi tervisehäireid. Vanematele pakuti võimalus soovi korral lindistuse video endale saada. Kuna isade resideerimine vs eemalolek lapse kodust võib mõjutada suhet ema ja isa sõnatüüpide arvu vahel (Tamis-LeMonda jt, 2012), siis selle muutuja kontrollimiseks on käesolevas töös tegemist (vähemalt filmimise hetkeni) lapse kodus resideerivate isadega. Protseduur Nagu enamus uuringuid sellel teemal on ka käesolev uuring vaatluspõhine, kus vanematele antakse andmekoguja poolt kindlad mänguasjad, millega mängida, ning palutakse filmimisest ja uuringu läbiviija kohalolekust mitte välja teha. Uurimis-sessioon leidis aset pere kodus. Perel paluti kogu mängusessiooni vältel jääda kindlasse ruumi (vaatleja-filmija asetas maha teki) ja mängida vaid ette antud asjadega. Sessioon koosnes kolmest mängu- ning kahest testiosast. Kõigepealt mängiti kolmekesi (isaema-laps) mängulauaga, kus sai teha erinevaid eakohaseid ülesandeid nööpide, trakside ja lukkudega. Seejärel läks üks lapsevanem teise tuppa ning täitis taustinformatsiooni lehte ja lapse kõne arengu testi. Teine vanem mängis lapsega 20 minuti jooksul struktureeritud mängu (magnetiga kalade või putukate püüdmist varieerus perest peresse isa ja ema vahel) ja vaba mängu (mänguasjade komplekt, kuhu kuulusid pall, pehmed klotsid, 2 autot ja puidust puuviljade lõikamise komplekt). Seejärel viidi lapsega eraldi teises toas läbi Reynell IV testi esimene osa (retseptiivne kõne). Järgnevalt vahetusid vanemad: üks läbis sarnase

9 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 9 mängusessiooni (struktureeritud mängus vastavalt kas kalade või putukate püüdmise) ja teine vanem vaatas üle ning täiustas eelmise poolt täidetud lapse arengu hinnangu ja taustinformatsiooni lehti. Seejärel viis uurija läbi Reynell IV testi teise osa (ekspressiivne kõne). Vanematele ei antud täpseid ettekirjutusi, milliste mänguasjade peale kui palju aega kulutada. Eelnevalt paluti vaid struktureeritud mängu juurest liikuda vabamängu juurde siis, kui sobib (kui vanem või laps ei soovinud enam seda mängu mängida), ning vabamängu puhul valida ise (kas laps või vanem) antud mänguasjade seast meelepärased (võis ka kõigiga mängida). Uurija filmis kogu sessiooni ning ei sekkunud mängu. Antud töös analüüsitakse vabamängu videosid, kuna need on uurija poolt vähem mõjutatud (struktureeritud mängus on 1 kindel mäng ette antud, mis suunab vestlust). Videode keskmine pikkus on 10 minutit. Mõõtevahendid Töös on lapse kõne arengu hindamiseks kasutatud Reynell IV testi (The Reynell Developmental Language Scales IV) ja lapse keskmist lausungi pikkust nii ema kui isaga kõneldes, mida arvutatakse mängusituatsioonide vestluste transkribeeringute põhjal. Reynell IV eestikeelne versioon on Tiia Tulviste poolt kohandatud rahvusvaheliselt tunnustatud keelearengu test, mis koosneb kahest osast: ekspressiivne ja retseptiivne kõne (Tulviste, avaldamata materjal). Antud uurimuses kasutati mõlemat osa ning uuritakse tulemusi nii kahe osa summa kui ka eraldi osadega. Vabamängu vestlused transkribeeriti CLANi (computerized language analyses) programmi kasutades, jälgides CHAT (codes for the human analysis of transcripts) konventsioone (MacWhinney, 1991). Avatud küsimused kodeeriti ning CLANi programmis arvutati lapse, ema ja isa poolt mängusituatsioonis kasutatud lausungite arv ja keskmine sõnade arv lausungis (MLU). Võrdlesin avatud küsimuste osakaalu lapsele suunatud lausungite koguarvus nii ema kui isa puhul. Eelpool mainitud uuringutele toetudes on antud töös loetud lausungiks verbaalset informatsiooni, mis lõpeb kas vähemalt 2-sekundilise pausiga, mõtte muutumisega või teise kõneleja lausungiga (vooruvahetus). Nagu Eestis varemgi tehtud (Kõrgesaar, 2016), võtsin arvutustesse keskmise lausungite arvu kindla ajaühiku jooksul (minutis).

10 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 10 Küsimuste kodeerimisel lähtuti põhimõttest, kas vanema esitatud küsimusele saab vastata jah/ei või mitte (viimased loeti avatud küsimusteks). Lisaks loeti kõik küsimused, mis algavad küsisõnaga kas, suletud küsimusteks ehk ka neid ei loetud avatud küsimusteks. Kui lausung sisaldas endas kahte erinevat küsimust, kusjuures üks avatud ja teine suletud, loeti lausung kaheks ning kodeeriti kaks eraldi küsimust. Kodeerimisel kasutati paber-pliiats meetodit. Küsimuste kokku lugemise järgselt arvutati kõikide küsimuste ja avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus ning avatud küsimuste osakaal küsimuste koguarvus. Ühe muutujana on kaasatud ka vanemate haridustase, mis saadakse taustinformatsiooni lehelt. Haridustase jaotus järgnevalt: põhi- (kodeeringus 1), keskeri- (2), kesk- (3), lõpetamata kõrg- (4), kõrgharidus (5), teaduslik kraad (6). Arvestatud on ka lapse vanusega (mõõdetuna kuudes) ja sooga (kodeeringus 1 poiss, 2 tüdruk). Analüüsid viidi läbi SPSS programmis.

11 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 11 Tulemused Kirjeldav statistika Esiti on järgnevas tabelis välja toodud antud uurimises oluliste tulemuste keskmised koos standardhälbe ning miinimumi-maksimumiga. Tabel 1. Reynelli testi, lapse MLU ning lapsevanemate avatud küsimuste osakaalu kirjeldavad statistikud. M SD min max Reynell IV Retseptiivne skaala Reynell IV Ekspressiivne skaala Reynell IV kokku Lapse MLU mängus isaga Lapse MLU mängus emaga Isa avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus Ema avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus Nagu näha jäävad laste keskmised skoorid üsna samadesse piiridesse Maarja Plado (2015) uurimistöös leitud normidega (Plado, 2015). Sarnaselt Plado (2015) töö tulemustega, said ka käesoleva valimi lapsed paremaid tulemusi retseptiivse kõne testiosas. Sellest võib oletada, et valim on representatiivne. Analüüsid Kõigepealt tehti Kolmogorov Smirnovi testiga kindlaks, kas tunnused on sarnased normaaljaotusega. Kõik tunnused v.a Sugu, Ema haridus ja Isa haridus on normaaljaotusega. a) Hüpotees: isad esitavad emadest rohkem avatud küsimusi. Esimese hüpoteesi kontrollimiseks võrreldi isade ja emade esitatud avatud küsimuste osakaalu esitatud lausungite koguarvus. Paaris t-test näitas, et isade avatud küsimuste keskmine osakaal

12 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 12 on küll veidi suurem kui emade oma, kuid vaid 2% võrra (isadel 19,1% ja emadel 17,0%) ning see ei ole statistiliselt oluline. Küll aga oli olulisem erinevus kõikide küsimuste osakaalul kõnes. Nimelt esitasid isad kõnes keskmiselt 40,1% ulatuses küsimusi, emad aga 29,7% ulatuses. Vanemate avatud küsimuste osakaal küsimuste koguarvus erines keskmiselt 4% ulatuses (isal 50,7%, emal 54,3%). Lisaks võrreldi keskmist lausungi pikkust ja keskmist lausungi arvu minutis. Isade ja emade MLU oli väga sarnane (vastavalt 4,2 ja 4,3). Emade keskmine lausungite arv minutis oli isade omast veidi suurem (12,7 vs 12,0), need ei korreleerunud märgatavalt (r =.114). b) Hüpotees: esineb positiivne seos isade avatud küsimuste hulga ning lapse kõne arengu vahel. Esiteks kontrollisin, kas lapse arengu mõõtmisvahendid korreleeruvad ning ei leidnud ühegi Reynelli testi skoori (retseptiivne, ekspressiivne või kogusumma) ning lapse MLU (nii kõnes isaga kui emaga) vahel statistiliselt olulist seost. Kuigi võrdlen edaspidi mõlema mõõtevahendiga saadud tulemusi, pean paremaks kõne arengu näitajaks siiski Reynelli testi. Olulist korrelatsiooni isade avatud küsimuste osakaalu lausungite koguarvus ning lapse Reynelli testi üldskoori vahel ei leitud (Pearsoni r = -.133), ka ema puhul mitte ( r = -.188). Avatud küsimuste osakaal isa lausungite koguarvus ei korreleerunud ka eraldi Reynelli testi retseptiivse osa ega ekspressiivse osaga (vastavalt r =.056 ja r = -.187). Andmetest tuleneb, et ühe isa skooride korrelatsioonid lähevad teistega vastuollu. Kontrolli eesmärgil jäeti antud isa andmed filtriga välja ning tehti uus korrelatsioonianalüüs Reynelli testi summaarse tulemuse ja avatud küsimuste osakaalu isade kõnes vahel ning saadud tulemus oli r =.632 (p =.128). Oluline seos leiti avatud küsimuste osakaalu isade kõnes ning Reynelli testi retseptiivse osa vahel (r =.895 p <.01; ρ =.929 ρ <.01). Testi ekspressiivse osa ja avatud küsimuste osakaalu isade kõnes vahel statistiliselt olulist seost sellel valimil ei ilmnenud (r =.33).

13 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 13 Kuna nii väikese valimi puhul näilise põhjuseta andmete kõrvale heitmine ei ole mõistlik, siis jätame edaspidisel analüüsimisel esialgu sisse ka nii-öelda vastuolulise isa andmed (antud isa avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus oli teistest tunduvalt suurem). Ka lapse MLUl isaga kõneldes ei leitud korrelatsiooni avatud küsimuste osakaaluga isa kõnes (r = -.184). Üllataval kombel leiti negatiivne seos aga avatud küsimuste osakaalul isade kõnes ja lapse MLUl emaga kõneldes (r = p <.1 ja ρ = p <.05). Avatud küsimuste osakaal isade küsimuste koguarvus korreleerus negatiivselt lapse MLUga emaga kõneldes (r = p <.01). Lapse MLU vestluses isaga korreleerus positiivselt isade küsimuste osakaaluga lausungite koguarvus (r =.790 p <.05) ja lapse MLUga vestluses emaga (r =.785 p <.05). Lapse MLU vestluses emaga korreleerus (lisaks äsja mainitutele veel) negatiivselt isa haridustase (r = p <.01) ja ema lausungite arv minutis (r = p <.001). Ka mõlemad emade avatud küsimuste osakaalud olid negatiivses seoses lapse MLUga vestluses emaga (avatud küsimuste osakaal küsimuste arvus r = p <.05 ; avatud küsimuste osakaal kõnes r = p <.05). Korrelatsioonanalüüs ei näidanud Reynelli testiskooridega oluliselt korreleeruvaid tunnuseid. Kuna esialgne regressioonanalüüs Reynelli testi koguskoori ja vanemate kõne näitajate vahel tõi välja 4 olulisemat muutujat, siis eraldi testiosade regressioonianalüüsi kaasasingi vaid need muutujad. Nendeks on mõlema vanema MLUd, isade avatud küsimuste osakaal küsimuste koguarvus ning emade avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus. Retseptiivse osa analüüsist (R 2 =.767; F = 6,763; p =.074) tuleneb, et kõige tõenäolisemalt võiks Reynelli testi retseptiivse osa tulemusi ennustada isa keskmine lausungi pikkus (MLU) (B = 1.42 p <.02). Isa avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus ning kummagi lapsevanema MLUd ei osutunud statistiliselt oluliseks. Ekspressiivse osa analüüsis (R 2 =.624; F = 3.901; p =.146) ei ilmnenud statistiliselt olulisi muutujaid. Isa avatud küsimuste osakaalul lausugite koguarvus ning isa MLUl on vastupidine seos (r = p <.05). Tundub, et isadel, kes proportsionaalselt rohkem avatud küsimusi küsivad, on

14 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 14 lühem keskmine lausungi pikkus, ning vastupidi. Samuti esines vastupidine seos isa avatud küsimuste osakaalu lausungite koguarvus ning isa hariduse vahel (r = p <.005). Kuna tüdrukute ja poiste keskmised Reynelli skoorid on antud valimis väga sarnased (poistel 96, tüdrukutel 95,4), siis võib oletada, et lapse sugu ei mängi siin olulist rolli. Samale järeldusele jõudis oma töös ka Plado (2015), kes püstitas oma töö üheks hüpoteesiks, et tüdrukud saavad ekspressiivse kõne skaalal poistest paremaid tulemusi (Plado, 2015).

15 Arutelu ja järeldused Küsimuste esitamine hoidjakeeles 15 Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida eesti lapsevanemate hoidjakeele seoseid 3-aastaste laste kõne arenguga, keskendudes isade poolt esitatud avatud küsimustele. Esimeseks hüpoteesiks püstitati, et isad esitavad emadest rohkem avatud küsimusi. Antud hüpoteesi ei saa käesoleval valimil kinnitada. Keskmisest isade avatud küsimuste osakaalust lausungite koguarvus olulisemaks saab aga pidada isade üldist küsimuste esitamist. Varasemad uuringud on leidnud, et isad on lapsele nõudlikumad ja arendavamad vestluspartnerid, kuna küsivad rohkem küsimusi (Rowe jt, 2004). Ka eesti isad küsisid uuringus emadest proportsionaalselt rohkem küsimusi ning antud uuring näitas, et lapse MLU isaga kõneldes korreleerus positiivselt isade küsimuste osakaaluga lausungite koguarvus. See tähendab, lastel, kelle isad küsisid rohkem küsimusi (kuid mitte tingimata avatud küsimusi), olid pikemad MLUd, see tähendab, et nad vastasid esitatud küsimustele pikemalt. Teise hüpoteesi näol oletati, et lapsed, kelle isad kasutavad proportsionaalselt rohkem avatud küsimusi, saavad kõne arengu mõõtmisel paremad tulemused. Olulist korrelatsiooni ei leitud lapse testitulemuse ning avatud küsimuste osakaalu vahel. Küll aga leiti Pearsoni ja Spearmani kordajate suurema erinevuse põhjust otsides, et on üks isa-lapse paar, kelle puhul avatud küsimuste osakaal isa kõnes ning lapse Reynelli tulemuse vaheline korrelatsioon erines teistest oluliselt. Nimelt oli kõne all oleval isal teiste isadega võrreldes tunduvalt suurem avatud küsimuste osakaal lausungite koguarvus, samas kui lapse skoorid olid pigem madalamad. Teistel isadel oli pigem positiivne korrelatsioon. Selline erinevus võib tuleneda erinevatest allikatest ning vaid 8 isaga valimi puhul on keeruline oletada, kas tegemist on erandiga või adekvaatse representatsiooniga populatsioonist. Huvitav oleks edaspidistes uuringutes suurema valimiga vaadelda, kas tõesti leidub selline korrelatsioon nagu antud isa välja jätmisel esines (tugev Reynelli retseptiivse osa ennustaja). Antud valimi põhjal käesolevas uuringus sellist järeldust teha ei saa. Üllatav on isa avatud küsimuste osakaalu küsimuste koguarvus negatiivne korrelatsioon lapse MLUga. Tundub, et mida suurem proportsioon on avatud küsimustel isa poolt esitatud küsimustes, seda lühemaid vastuseid annavad lapsed. Kuna avatud küsimused soodustavad just aga pikemaid mitmesõnalisi vastuseid, läheb see tulemustega veidi vastuollu. Arvatavasti ei ole need aga siiski põhjuslikult seotud, vaid pigem kovarieeruvad. Võib ka oletada, et mida lühemate lausetega laps räägib, seda rohkem üritab isa teda avatud küsimustega rääkima

16 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 16 panna, ehk põhjuslikkus on vastupidine. Samas oli korrelatsioon oluliselt tugevam just lapse MLUga emaga kõneldes, mistõttu ei ole viimasel väitel tugevat kaalu. Ka emade avatud küsimuste osakaalud olid lapse MLUga emaga vesteldes negatiivses seoses. Kuna mõlema vanema puhul on näha antud seaduspära, siis võib oletada, et põhjuslikkus seisneb siiski vanema reageerimises lapse poolt esitatavale kõnele. Kui laps räägib vähem, küsib vanem rohkem avatud küsimusi. Vastupidist seost ei ole antud tulemuste põhjal alust kahtlustada. Reynelli testiskooride oluliseimaks ennustajaks võib pidada isade MLUd, mistõttu on soovitatav ka edaspidistes uuringutes võtta arvesse lapsevanema keskmise lausungi pikkuse võimalikku mõju lapse kõne arengule. Käesoleva uurimistöö piirangud Uurimise valimisse kuulus 8 videot ja seega 8 last, mis iseenesest ei ole valdkonnas kõige väiksem valim, kuid ei ole ka siiski piisavalt suur number, et selle põhjal teha olulisi järeldusi ja üldistusi. Pilootprojektina annab käesolev töö ometigi ideid ja kogemust. Uurimistöös osalesid pered, kes olid nõus kogu perega uurimises osalema. See võib kallutada tulemusi, kuna need pered võivad olla keskmisest haritumad, toetavamad ja pöörata lapse arendamisele rohkem tähelepanu. Kuna vabamängus mängiti samade mänguasjadega nii isa kui emaga, siis esimese vanemaga esines sageli õppimismoment, mis võis muuta teise vanemaga mängimise kogemuse teistsuguseks, last väsitada-tüüdata ning ühtlasi mõjutada lapse-vanema suhtlust. Selle vähendamiseks varieeriti perest peresse, mis järjekorras vanemad erinevaid protseduuri osasid läbivad. Salvestustelt saadud 10-minutilised klipid mänguolukorras ei pruugi anda väga head ülevaadet igapäevasest suhtlusest. Mitmed lapse keele arengut vaatlevad uurimised on viidud läbi erinevates olukordades, näiteks söögilauas, meenutades, raamatut lugedes. Käesolevas uurimises jäädi töömahukuse tõttu vaid ühe situatsiooni juurde. Edaspidistes suurema valimiga uurimistes oleks kasulik filmida erinevaid situatsioone. Kuna samade perede kohta on olemas ka andmed struktureeritud mängu vestluste kohta ning vestlustest lastega, mille

17 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 17 juures viibivad mõlemad lapsevanemad, oleks üks edasisi uurimistöö teemasid ka nende andmete kaasamine käesoleva töö raames tehtud analüüsidesse.

18 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 18 Kasutatud kirjandus Cabrera, N. J., Shannon, J. D., Tamis-LeMonda, C. S., 2007, Fathers Influence on Their Children s Cognitive and Emotional Development: From Toddlers to Pre-K, Applied Development Science, 11 (4), Cristofaro, T. N., Tamis-LeMonda, C. S., 2012, Mother-child conversations at 36 months and at pre-kindergarten: Relations to children's school readiness, Journal of Early Childhood Literacy, 12 (1), Hirsh-Pasek, K., Adamson, L. B., Bakeman, R., Owen, M. T., Golinkoff, R. M., Pace, A., Yust, P. K. S., & Suma, K., 2015, The contributions of early communication quality to lowincome children s language success, Psychological Science, 26(7), Hoff-Ginsberg, E., Shatz, M., 1982, Linguistic Input and the Child s Acquisition of Language, Psychological Bulletin, vol. 92 (1), Kõrgesaar, H., 2016, Eesti hoidjakeele pragmaatilised erijooned ja dünaamika ning mõju lapse kõne arengule, doktoriväitekiri, Tallinn: Tallinna Ülikool. Leech, K. A., Salo, V. C., Rowe, M. L., Cabrera, N. J., 2013, Father Input and Child Vocabulary Development: The Importance of Wh Questions and Clarification Requests, Seminars in Speech and Language, 34 (04), MacWhinney, B. (1991). The CHILDES project: Tools for analyzing talk. Hillsdale, NJ: Erlbaum. Majorano, M., Rainieri, C., Corsano, P., 2013, Parents child-directed communication and child language development: a longitudinal study with Italian toddlers, Journal of Child Language, 40 (4), Mizera, L.; Tulviste, T. (2002). Mother's child-rearing attitudes and verbal behavior. Psychology of Language and Communication, 6 (2), Pancsofar, N., Vernon-Feagans, L., 2006, Mother and father language input to young children: Contributions to later language development, Journal of Applied Developmental Psychology, 27,

19 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 19 Pancsofar, N., Vernon-Feagans, L., The Family Life Project Investigators, 2010, Fathers early contributions to children s language development in families from low-income rural communities, Early Childhood Research Quarterly, 25, Plado, M.-L., 2015, Kolme- kuni nelja-aastaste eesti laste kõne arengu uurimine Reynelli testiga, Uurimistöö, Tartu: Tartu Ülikool. Rowe, M. L., Coker, D., Pan, B.A., 2004, A Comparison of Fathers and Mothers Talk to Toddlers in Low-income Families, Social Development, 13 (2), Rowe, M. L., Leech, K. A., Cabrera, N. J., 2017, Going Beyond Input Quantity: Wh- Questions Matter for Toddlers' Language and Cognitive Development, Cognitive Science, 41 (S1), Zhang, Y., Jin, X., Shen, X., Zhang, J., Hoff, E., 2008, Correlates of early language development in Chinese children, International Journal of Behavioural Development, 32 (2), Tamis-LeMonda, C. S., Baumwell, L., Cristofaro, T., 2012, Parent child conversations during play, First Language, 32(4), Tamis-LeMonda, C. S., Shannon, J. D., Cabrera, N. J., Lamb, M. E., 2004, Fathers and Mothers at Play With Their 2- and 3-Year-Olds: Contributions to Language and Cognitive Development, Child Development, 75 (6), Teesaar, L., 2014, 4-aastaste laste sõnavara mitmekesisus erinevates suhtlussituatsioonides emaga ning selle seos ema haridustasemega, Seminaritöö, Tartu: Tartu Ülikool. Tulviste, T. (avaldamata materjal). Reynell IV testi eestikeelne adaptsioon. Tulviste, T., 2001, Can variation in mother-child interaction be explained by context and collectivistic attitudes?, Applied Psycholinguistics, 22 (4), Vanatoa, L., 2013, Ema kõne näitajate ja suhtlusstiili seos kolmeaastaste laste kõnest arusaamise ja ekspressiivse kõnega, Magistritöö, Tartu: Tartu Ülikool.

20 Küsimuste esitamine hoidjakeeles 20 Käesolevaga kinnitan, et olen korrektselt viidanud kõigile oma töös kasutatud teiste autorite poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele. Olen nõus oma töö avaldamisega Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace. Pillerin Arge

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

esa 63.indd

esa 63.indd Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017), 77 102 http://dx.doi.org/10.3176/esa63.03 Eesti keelt emakeelena omandavate kuueaastaste laste sõnavara seosed emade sõnavaraga ANDRA KÜTT, REILI ARGUS Annotatsioon.

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Susanna Toplaan 1-6-AASTASTE LASTE PEP-3 TESTI

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Susanna Toplaan 1-6-AASTASTE LASTE PEP-3 TESTI Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Susanna Toplaan 1-6-AASTASTE LASTE PEP-3 TESTI TULEMUSTE ERINEVUSED LÄHTUVALT TAUSTAANDMETEST Magistritöö

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp / näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)

Rohkem

Tartu Ülikool Psühholoogia Instituut Maarja-Liisa Plado Kolme- kuni nelja-aastaste eesti laste kõne arengu uurimine Reynelli testiga Uurimistöö Juhend

Tartu Ülikool Psühholoogia Instituut Maarja-Liisa Plado Kolme- kuni nelja-aastaste eesti laste kõne arengu uurimine Reynelli testiga Uurimistöö Juhend Tartu Ülikool Psühholoogia Instituut Maarja-Liisa Plado Kolme- kuni nelja-aastaste eesti laste kõne arengu uurimine Reynelli testiga Uurimistöö Juhendaja: Tiia Tulviste Läbiv pealkiri: kõne areng, retseptiivne

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...

EESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST... EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

SQL

SQL SQL Kuues loeng 3GL inside 4GL Protseduurid Funktsioonid Tavalised Funktsioonid (üks väljund) Ilma väljundita Protseduurid Viitargumentide kasutamise võimalus Tabel-väljundiga Protseduurid Create function

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

MergedFile

MergedFile Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)

(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te) TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Statistiline andmetöötlus

Statistiline andmetöötlus Biomeetria Kahe arvtuuse ühie käitumie, regressiooaalüüs Lieaare regressiooaalüüs Millal kasutada ja mida äitab? Kasutatakse progoosimaks ühe arvtuuse väärtusi teis(t)e järgi. Rümba hid, EEK/kg ( y ) Regressiooivõrrad:

Rohkem

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Psühholoogia instituut Evelin Kohtla WAIS-III VALIIDSUS KERGE KOGNITIIVSE DÜSFUNKTSIOONIGA PATSIENTIDE HINDAMISEL Mag

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Psühholoogia instituut Evelin Kohtla WAIS-III VALIIDSUS KERGE KOGNITIIVSE DÜSFUNKTSIOONIGA PATSIENTIDE HINDAMISEL Mag Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Psühholoogia instituut Evelin Kohtla WAIS-III VALIIDSUS KERGE KOGNITIIVSE DÜSFUNKTSIOONIGA PATSIENTIDE HINDAMISEL Magistritöö Juhendaja: Liina Vahter, MSc Kaasjuhendaja:

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk

FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

Regressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt ht

Regressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt ht Regressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai 2004. a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt http://www-unix.oit.umass.edu/~statdata/statdata/stat-anova.html.

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

rp_ IS_3

rp_ IS_3 Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

doi: /lv22.09 Tähendusläbirääkimised ja vestlust toetavad strateegiad algajate eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate interaktsioonis RAILI

doi: /lv22.09 Tähendusläbirääkimised ja vestlust toetavad strateegiad algajate eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate interaktsioonis RAILI doi:10.5128/lv22.09 Tähendusläbirääkimised ja vestlust toetavad strateegiad algajate eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate interaktsioonis Tartu Ülikool Ülevaade. Artikkel on esimene osa algajate

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Meeri Roodus KUNI 13- AASTASTE LASTE VANEMATE HINNANG NE

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Meeri Roodus KUNI 13- AASTASTE LASTE VANEMATE HINNANG NE Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Meeri Roodus KUNI 13- AASTASTE LASTE VANEMATE HINNANG NENDE LAPSE TEGEVUSELE SOTSIAALVÕRGUSTIKES magistritöö

Rohkem

MergedFile

MergedFile VEPA Käitumisoskuste Mängu tulemused Õppeaasta 2017/2018 Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2018 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist

Rohkem

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem