SAKU ALEVIKU JA LÄHIALA ÜLDPLANEERING

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SAKU ALEVIKU JA LÄHIALA ÜLDPLANEERING"

Väljavõte

1 SAKU VALLAVALITSUS SAKU ALEVIKU JA LÄHIALA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl TARTU Tel faks Saku Vallavalitsus Teaduse 1 Saku, Harjumaa Tel faks Saku-Tartu 2012

2 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 2 SISUKORD Sissejuhatus Saku aleviku ja lähiala üldülevaade Saku aleviku ja lähiala ruumilise arengu põhimõtted Keskusalad Keskusala idaosa Tuumkeskus Keskusala lääneosa Saku aleviku lõunaosa Saku aleviku põhjaosa Üldised maakasutus- ja ehitustingimused Pere- ja ridaelamumaa Korterelamumaa Kaubandus-, teenindus-, büroohoonete-, korterelamu- ja üldkasutatavate hoonete maa Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa Puhkemajanduslik ärimaa Tootmismaa, lao- ja büroohoonete maa Üldkasutatavate hoonete maa Puhke- ja virgestusmaa Haljasala maa Looduslik haljasmaa Poollooduslik haljasmaa Metsamaa Teemaa ja liiklust korraldava ehitise maa Raudteemaa Rohevõrgustik Saku aleviku ja lähiala hoonestusalade arhitektuursed ja ehituslikud tingimused Tiheasustusega alad ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal Miljööväärtuslik hoonestusala Kaitsealused objektid ja alad Muinsuskaitsealused objektid Saku mõisa peahoone Saku mõisa park Juuliku villa Looduskaitsealused objektid Saku mõisa park Saku paekivipaljand Vääriselupaigad Maaparandussüsteemide maa-alad...39

3 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Liikluskorralduse põhimõtted Teed, tänavad ja kergliiklusteed Parkimine Ühistransport Tehniline infrastruktuur Veevarustus ja kanalisatsioon Kaugküte Gaas Elektrivarustus Side Jäätmekäitlus Kuritegevuse ennetamise meetmed Üldplaneeringu elluviimine Ettepanekud kõrgemalseisvate arengudokumentide muutmiseks Ettepanek Vääna jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Ettepanek rohevõrgustiku piiride muutmiseks Detailplaneeringute koostamise vajadus ja majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad leevendavad meetmed ja seire vajadus Rakendussätted...49 LISAD 1. Väljavõte Saku valla üldplaneeringu põhijoonisest

4 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 4 Sissejuhatus Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saku Vallavolikogu 13.aprilli 2006.a otsus nr 42 Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu algatamine. Töö koostamisel on lähtutud Saku Vallavolikogu lähteseisukohtadest Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu koostamiseks (17. august 2006 otsus nr 73). Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu koostajad on Saku Vallavalitsus ja Hendrikson & Ko OÜ, üldplaneeringu seletuskirja koostas Saku Vallavalitsus, joonised ( Hoonestusalad, Teed ja liikluskorraldus, Tehniline infrastruktuur ja Maakasutusplaan ) on koostatud Hendrikson & Ko OÜ poolt. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringuga täpsustatakse ja täiendatakse Saku valla üldplaneeringu punkti Saku alevik, Juuliku küla. Detailplaneeringute menetlemisel tuleb järgida käesolevat Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut ja Saku valla üldplaneeringut. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu ülesanne on: Saku aleviku keskuse detailsema ruumilise arengustrateegia väljatöötamine ja hoonestuse mahuline ja funktsionaalne planeerimine; - avalike teenuste ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide paigutamine planeeringualal; - Saku aleviku maalähedase ja rohelise aedlinna-tüüpi ilme säilitamine; - kergliiklusteede võrgu täiendamine. Üldplaneering koosneb kaardimaterjalist (paberkandjal ja digitaalselt) ning seletuskirjast. Seletuskiri on üldplaneeringu tekstiline osa, mis sisaldab ruumilise arengu põhimõtteid ning maakasutus- ja ehitustingimusi. Joonis 1 Hoonestusalad Joonis 2 Teed ja liikluskorraldus

5 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 5 Joonis 3 Tehniline infrastruktuur Joonis 4 Maakasutusplaan Jooniste ja skeemide alusena on kasutatud Maa-ameti maakatastri kaarte. Üldplaneeringu kaardimaterjali koostamisel on kasutatud MicroStation i tarkvara. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu koostamisel on kasutatud õigusakte seisuga Üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringus mitte avatud mõistete defineerimisel lähtutakse Saku valla üldplaneeringus, planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

6 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Saku aleviku ja lähiala üldülevaade Saku alevik ja lähiala (edaspidi planeeringuala) hõlmab põhiliselt Saku alevikku ning osaliselt Üksnurme, Juuliku, Kasemetsa, Männiku ja Tammemäe külade maa-alasid. Planeeringuala pindala on 771,1 ha (s.h. Saku alevik 516,2 ha). Planeeringuala iseloomustab rohealade rohkus. Suurem osa Saku alevikust on ümbritsetud metsaga. Planeeringuala asub Põhja-Eesti lavamaal. Geoloogiline aluspõhi koosneb lubjakivist, millel lasuv pinnakate on valdavalt õhuke ja mitmekesine. Saku aleviku idaosa põhiliselt Vääna jõe ümbruse pinnakate sisaldab fluvioglatsiaalseid setteid liiva, kruusa, keskosas saviliiva- ning liivsavilist materjali. Lääne- ja edelaosas ulatub maapinnani paas. Domineerivad rähk ja gleimullad. Muutliku reljeefiga ala paikneb Teaduse tänava ja Saku-Tõdva maantee vahel, jätkudes Tallinna maanteel Pargi ja Nurme tänavate ristmikuni. Planeeringuala läbib Vääna jõgi. Planeeringualal on levinud neli olulisemat settekivimitega seotud veekompleksi ja kihti: Kvaternaari veekompleks (Q); Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr O1vl); Ordoviitsiumikambriumi veekiht (O-Cm); Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Planeeringuala idaosas on põhjavesi keskmiselt kaitstud ja ülejäänud osas nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Saku aleviku kanalisatsioonisüsteem on suunatud survetorustikuga Laagri aleviku kaudu Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Planeeringualal asub kolm kõrvalmaanteed: Rahula-Saku mnt (nr 11345), Saku-Tõdva mnt (nr 11342), Tallinn - Saku Laagri mnt (nr 11340). Põhjaosas piirneb planeeringuala põhimaantee Tallinna ringteega (nr 11) ning idast raudteega. Maakasutus on planeeringuala keskosas polüfunktsionaalne (kool, lasteaiad, elamud, äri- ja tööstushooned jne), äärealadel aga monofunktsionaalne (põhiliselt elamud). 2. Saku aleviku ja lähiala ruumilise arengu põhimõtted Saku aleviku ruumiline areng aastani 2020 lähtub kaasaegse multifunktsionaalse aedlinna põhimõtetest. Saku alevikus kujundatakse välja keskusala, tagamaks elanikele esmatarbeteenuste olemasolu. Keskusala peegeldab Saku väljakujunenud iseloomu hoonestus on pigem väikesemahuline ja liigendatud, välisruumi elavdavad väikevormid ning hoolikalt kujundatud haljastus. Keskust läbiv maantee kujundatakse linnatänavaks läbi liikluse rahustamise.

7 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 7 Eksponeeritakse olemasolevad väärtused jõgi ja jõekallas, hooned ja asula roheline üldilme. Piirkonnas säilitatakse madaltihe maakasutusmuster, uushoonestus on kuni 5 korruseline. Rohelised pereelamupiirkonnad vahelduvad kõrgemate korruselamutega. Tulenevalt paigutusest ja hoonestusmahust ei mõju korterelamupiirkonnad massiivselt. Liiklusskeem ja transpordikorraldus soosib kergliiklejat ja ühistranspordi kasutust. Kõik endised aiandusühistud kujunevad aja jooksul välja elamurajoonideks. Skeem nr 1: Üldised maakasutuspõhimõtted

8 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Keskusalad Saku aleviku keskuse moodustab Tallinna maantee peatänavana, alates Ülase tänava ristmikust kuni Teaduse ja Põik tänava ristmikuni, kus rohelusega harmoneerub nii kaasaegse kui ka ajaloolise ilmega hoonestus. Vääna jõgi jagab Saku aleviku keskusala kaheks: ida- ja lääneosaks. Keskusala läbib Vääna jõe idakaldale kavandatav promenaad Tammemäe teest kuni Saku mõisapargi taastatava sillani (Jõemaja juures). Promenaad on mõeldud kergliiklejatele (nii jalakäijad kui jalgratturid ja talvisel perioodil näiteks ka suusatajad) ning kujundatud haljas- ja väikevormidega. Vääna jõe õlletehase poolne kallasrada (mõisapargi taastavast sillast kuni raudtee sillani) tuleb korrastada võimaldamaks igalühel Vääna jõe ääres liikumist ja viibimist Keskusala idaosa Keskusala idaosas, õlletehase ringristmiku piirkonnas, säilitatakse olemasolev funktsionaalsus elamu-, äri- ja üldmaadena. Ringristmiku ümbrus kujuneb äri- ja kaubandustsooniks. Ülase tänavast kuni ringristmiku äärse äritsoonini jäävas lõigus eraldab hooneid mõlemal pool Tallinna maanteed puhvertsoonina kõrghaljastus. Nii tagatakse korterelamute ning lasteaia eraldatus Tallinna maantee liiklusvoogudega kaasnevatest mõjudest. Saku Palvela krundile äri- ja teenindushoone rajamisel säilitada alevikku sissesõidul avanev vaade õlletehase peahoonele. Saku Õlletehase ees paikneva ringristmiku äärde (Tallinna mnt 3 ja 5) praegusele hoonestamata krundile kavandada äriotstarbeline hoone, selle naabrusesse Vääna jõe äärde tulevase promenaadi kõrvale kõrghaljastusega haljasala. Kavandatud hoonestus ei ole tänavapoolses ääres oluliselt kõrgem ületee ärihoonetest. Lubatud on kõrguse suurenemine paneelelamute suunas, kuid see ei tohi ületada olemasolevate paneelelamute kõrgust. Selline hoonestus täiendab ringristmiku äärset äritsooni, järgides samas piirkonnale omaseid ehitusmahte.

9 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 9 Tingmärgid: Perspektiivne kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa Puhvertsoon kõrghaljastusega Skeem nr 2: Õlletehase ristmik ja Tallinna mnt lähiala Tuumkeskus Tallinna mnt, Nurme ja Pargi tn ristmiku kõrvale Nurme tn 2 ja Aasa tn 1 kruntidele kavandatavad kaubandus-, teenindus-, büroo-, elamu- ja üldkasutatavad hooned sobitada visuaalselt ja ühendada funktsionaalselt üle tee asuva keskuse osaga. Olemasoleva kaupluse ümbruses laiendatakse äriplatsi (nt väliturg). Kavandatavad hooned planeerida Tallinna maantee poolsele tänavajoonele arvestades taustal asuvaid eramuid ning Saku aleviku üldist ilmet. Saku Valla Maja ümbritsev haljasala säilitatakse, mis võimaldab jätkuvalt korraldada vabaõhuüritusi. Kõnealusesse piirkonda näha ette maastikuarhitektuuriline terviklahendus (nt roosiaed Saku Valla Maja taha haljasalale jms). Vääna jõe ääres säilitatakse olemasolev tenniseväljak. Tallinna maanteest eraldab tenniseväljakut looduslik haljasala, millele näha ette kõrghaljastuse rajamine. Saku Valla Maja ümbrus ning perspektiivne äriplats ühendatakse läbi kavandatava kergliiklustee, mis saab alguse Saku mõisapargist ja kulgeb edasi Saku-Tõdva maantee äärse haljasalani.

10 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 10 Tingmärgid: Perspektiivne kaubandus-, teenindus-, büroo-, elamu- ja üldkasutatavate hoonete maa Kaubandus-, teenindus ja büroohoonete maa Haljasalad Puhke- ja virgestusmaa Perspektiivne kergliiklustee Skeem nr 3: Keskusala tuumkeskus

11 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Keskusala lääneosa Tallinna mnt ja Saku-Tõdva mnt ristmik (nn Traani ristmik) jääb reljeefi iseloomu tõttu keskusala teistest osadest eraldatuks. Ristmiku ümbrusesse kavandatakse üldkasutatavate hoonete maad (sport, vaba ajaveetmine, ka haridus- ja teadusasutused vms). Lääneosa seob tuumkeskusega kavandatav kergliiklustee, mis ühendab Saku mõisapargi kavandatava puhkealaga (nn Küütsu mägi). Tingmärgid: Haljasalad Perspektiivne üldkasutatavate hoonete maa Perspektivne kergliiklustee Skeem nr 4: Tallinna mnt ja Saku-Tõdva mnt ristmik

12 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Saku aleviku lõunaosa Saku aleviku lõunaosas käsitletakse osaliselt ka Üksnurme ja Kasemetsa küla. Saku aleviku lõunaosas säilib ja areneb põhiliselt elamupiirkond. Lisaks kavandatakse alale üldkasutatavaid funktsioone ning tootmis- ja ärifunktsioone. Põllu ja Tiigi tn piirkonnas laiendatakse olemasolevat korterelamute piirkonda, kuhu kavandatakse ka sotsiaal- ja haridusasutusi. Raudtee äärsel alal arendatakse sportimis- ja vabaajaveetmise võimalusi (nt rularamp, koerte jalutus- ja harjutusväljak). Korterelamute vahelistele haljasaladele kavandatakse mänguväljakuid. Staadioni ja Pargi tänava garaažikomplekside piirkonda on pikemas perspektiivis võimalik kavandada kaubandus-, teenuste, büroo-, elamu-, asutuste ja üldkasutatavate hoone maa segafunktsiooniga hoonestust. Tehnika tänava ja Juubelitammede tee vahelisel alal (nn SAMAT i õu) kavandatakse samuti kaubandus-, teenuste, büroo-, elamu-, asutuste ja üldkasutatavate hoone maa segafunktsiooniga hoonestust. Peamine tootmisalade laiendamine toimub Üksnurme tee äärsel alal. Tootmisaladele antakse tootmis-, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa segafunktsioon. Staadioni tänava garaažide piirkonda kavandatakse jäätmepunkt. Saku aleviku lõunaosa ja alevikust väljapoole jäävate elamupiirkondade paremaks teenindamiseks kavandatakse Saku-Tõdva maantee, Üksnurme tee ja Tiigi tänava ristmiku piirkonda teenindus- ja kaubandushooneid. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb jälgida visuaalset sobivust ümbritsevasse keskkonda. Ristmiku piirkonnas asub ka Saku aleviku kõrgeim koht, kuhu võib kaaluda vaateplatvormi rajamist. Pere- ja ridaelamute laiendamist kavandatakse peamiselt Kingu tänavast ja Kivisalu teest lääne suunas. Puhvertsoonina säilitatakse haljasala Saku-Tõdva maantee ääres.

13 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 13 Tingmärgid: Perspektiivne üldkasutatavate hoonete maa Perspektiivne kaubandus-, teenindus ja büroohoonete maa Puhke- ja virgestusmaa Perspektiivne korterelamu maa Skeem nr 5: Aleviku lõunaosa Perspektiivne pere- ja ridaelamumaa Perspektiivne tootmismaa Olemasolev tootmismaa Perspektiivne kaubandus-, teenindus-, bürooja üldkasutatavate hoonete maa 2.3 Saku aleviku põhjaosa Saku aleviku põhjaosas käsitletakse osaliselt ka Juuliku küla. Saku aleviku põhjaosas säilib ja areneb põhiliselt pere-ja ridaelamute piirkond. Nurme ja Oja tänava vahelisele alale kavandatakse üldkasutatavate hoonete maa (nt vabaaja veetmise ja sportimisvõimalused). Puhvertsoonina Tallinna ringtee ja elamualade vahele planeeritakse kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Tallinna ringtee äärde planeeritakse 150 m laiuselt kaitsehaljastusena parkmetsa ala. Kompostimisväljaku asukohana kavandatakse maa-ala planeeringuala kontaktvööndis, Juuliku küla tootmisalade piirkonnas.

14 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 14 Kavandatakse perspektiivne tänav Juuliku küla uusasumi ühendamiseks Tallinn-Saku-Laagri maanteega. Piirkonnas tuleb arvestada oluliste kavandatavate rajatistega: perspektiivne maantee Juuliku- Tabasalu ühendustee koos liiklusõlmega, rekonstrueeritav Tallinna ringtee koos liiklussõlmega, Kase tee pikendus Tammemäe teeni koos sillaga. Piirkonda nähakse ette täiendavat puhke- ja virgestusmaad. Tingmärgid: Perspektiivne pere- ja ridaelamumaa Perspektiivne ühiskondlike hoonete maa Perspektiivne kaubandus, teenindus- ja büroohoonete maa Parkmetsa maa Skeem nr 6: Aleviku põhjaosa Perspektiivne tootmismaa Puhke- ja virgestusmaa Kase tee pikendus

15 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Üldised maakasutus- ja ehitustingimused Alljärgnevalt on esitatud Saku aleviku ja lähialade maakasutus- ja ehitustingimused peamiste juhtotstarvete lõikes. Juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Uue hoonestuse rajamisel peab maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 70% planeeritavast alast. Maakasutuse juhtotstarbed kajastuvad Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu maakasutusplaanil (joonis 4). 3.1 Pere- ja ridaelamumaa Pere- ja ridaelamumaa on üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamu, ridaelamu, suvila või aiamaja ehitamiseks ette nähtud maa. Lisaks võib sellele maale ehitada abihooneid. Pere- ja ridaelamumaadel ei ole lubatud kõrvalotstarbena kasutada korterelamu- ja tootmismaa otstarvet. Pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral võib ridaelamuehituseks kavandatud kruntide maa olla kuni 25%. Uute hoonestusalade planeerimisel peab avalik ruum moodustama üldjuhul 20% planeeritavast alast. Täiendava pere- ja ridaelamumaa kavandamisel on arvestatud Saku aleviku väljakujunenud olukorraga pere- ja ridaelamumaad jäävad juba olemasolevate elamualade naabrusesse. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - uue krundi suurus üksikelamute kavandamisel on üldjuhul 1200 m²-2400 m²; - krundi suurus kaksikelamu kavandamisel on vähemalt 1500 m² ; - võib üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga elamu ehitamisel krundi täisehitusprotsent olla kuni 20%, v.a kuni 1100 m² suurused elamumaa krundid, kus on lubatud ehitusalune pind kuni 220 m²; - maksimaalne maapealne korruselisus on 2; - ei ole lubatud rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil; - piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 m. Üldjuhul läbipaistmatud aiad ei ole lubatud; - endiste aiandusühistute territooriumitel võib piirdeid (aedu või hekke) rajada minimaalselt 2 m kaugusele teekatte servast; - parkimine lahendatakse oma krundil. Piirkondade täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vt üldplaneeringu peatükk 5.

16 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Korterelamumaa Korterelamumaa on kahe- või enamakorruselise korterelamu ehitamiseks ette nähtud maa. Täiendavad korterelamumaad kavandatakse Saku aleviku lõunaossa. Uute korterelamualade planeerimisel peab avalik ruum moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - maksimaalne korruselisus on 5; - elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid; - uute korterelamukruntide koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) vähemalt 200; - uute korterelamukruntide puhul tuleb parkimine lahendada omal krundil; - korterelamute rekonstrueerimisel on vajalik fassaadide värvilahenduste ja arhitektuursete lahenduste kooskõlastamine vallavalitsuse arhitektiga; - korterelamutele üldjuhul piirdeaedu mitte ette näha. Piirkondade täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vt peatükk Kaubandus-, teenindus-, büroohoonete-, korterelamu- ja üldkasutatavate hoonete maa Kaubandus- teenindus-, büroohoonete, elamu- ja üldkasutatavate hoonete maa on segafunktsiooniga maa-ala, kus on võimalik, kas kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa, asutuste ja üldkasutatavate hoonete maa või korterelamumaa arendamine (nt. ühe hoone alumistel korrustel on ettevõtted, kõrgematel korrustel korterid). Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - alal võivad paikneda kaubandus-, teenindus- ja büroohooned, korterelamud, asutused ja üldkasutatavad hooned või nimetatud funktsioonide kombinatsioon; - maksimaalne korruselisus on 5, soovituslikud on astmeliselt tõusvad hoonestusmahud; - elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid; - parkimine tuleb lahendada üldjuhul omal krundil, segafunktsiooniga alal kasutada parklate ristkasutuse võimalust (parkla kasutamine päevasel ajal äripindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt).

17 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa on maa, kus võivad asuda kaubanduse ja teenindusega tegelevad asutused, kontorid ja bürood. Hoonestusmaht, s.h hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi pindalast, määratakse detailplaneeringuga, arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestust. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - maksimaalne korruselisus on 5; - elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid; - parkimine tuleb lahendada üldjuhul oma krundil; - maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust; - tagada mugav ja ohutu juurdepääs kergliiklejatele, kavandada jalgrattaparklad. 3.5 Puhkemajanduslik ärimaa Puhkemajandusliku ärimaa on turismiettevõtluse ja vabaaja veetmisega seotud teenindusettevõtete maa-ala. Üldplaneeringus käsitletakse puhkemajandusliku ärimaana mõisapargi hooneid (peahoone, suvemaja, jõemaja) ja mõisapargi kõrval asuvat motoklubi. 3.6 Tootmismaa, lao- ja büroohoonete maa Tootmismaa-, lao- ning büroohoonete maa on logistikaettevõtete, hulgikaubandusettevõtete, tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, ladude ja transpordiettevõtete, samuti tehnorajatiste maa. Kaubandus-, teenindus- ja büroohooned on lubatud vaid eelpoolnimetatud funktsioonidega seotult. Võimaldamaks ettevõtluse paindlikku arengut antakse ülalkirjeldatud segafunktsioon ka kõikidele olemasolevatele tootmismaadele. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - arendustegevusega ei tohi kaasneda krundi piirest väljuvat olulist negatiivset mõju; - lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest; - elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid; - tootmiskruntidele kavandada haljastust minimaalselt 10% krundi pindalast.

18 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri hoonete maksimaalne kõrgus üldjuhul on 14 m. Kui põhimaht säilib, siis põhjendatud vajadusel võib olla hoone osaliselt kõrgem; - parkimine tuleb lahendada oma krundil. 3.7 Üldkasutatavate hoonete maa Üldkasutatava hoone maa on tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste maa, teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa, spordihoonete-, kultuuri ja kogunemisasutuste maa, sakraal- ja tavandihoone maa. Hoonestusmaht s.h hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi pindalast määratakse detailplaneeringuga, arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestust. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid; - parkimine tuleb lahendada omal krundil, kasutada parklate ristkasutuse võimalust (parkla kasutamine päevasel ajal äripindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt); - vajadusel sobiva individuaallahenduse leidmiseks korraldada arhitektuurikonkurss; - säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Piirkondade täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded vt peatükk Puhke- ja virgestusmaa Puhke- ja virgestusmaa on maa-ala, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks ja vabaaja veetmiseks. Puhke- ja virgestusmaadel ei ole lubatud muid kõrvalotstarbeid. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda alljärgnevast: - puhkeotstarbeliste äri- või üldkasutatavate hoonete ehitusaluseks pinnaks on kuni 10% krundi pindalast; - tagada mugav ja ohutu juurdepääs kergliiklejatele, kavandada jalgrattaparklaid; - parkimise lahendamisel lähtuda kavandatavatest tegevustest.

19 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Haljasala maa Haljasala maa on valdavalt linnalisele asulale iseloomulik, inimese poolt rajatud haljasala, mis täidab peamiselt nn ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasala maal ei kavandata hoonestust. Lubatud on rajada mänguväljakuid, puhkerajatisi jms. Erandjuhul parklate rajamine Looduslik haljasmaa Loodusliku haljasmaa on looduslik ala, kus inimese mõju on vähene. Looduslik haljasmaa toimib osaliselt ka kaitsehaljastuse maana. Looduslikul haljasmaal käesoleva üldplaneeringuga ehitustegevust ei kavandata, v.a. tehniliste kommunikatsioonide rajamine viisil, mis ei takistaks haljasala edasist kasutamist haljasalana Poollooduslik haljasmaa Poollooduslik haljasmaa on looduslik ala, kus võib esineda inimmõju (põllumajanduslik maa, niidetavad alad jne). Poollooduslikul haljasmaal ehitustegevust ei kavandata, v.a. tehniliste kommunikatsioonide rajamine Metsamaa Metsamaa on metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Metsamaal ehitustegevust ei kavandata, v.a. tehniliste kommunikatsioonide, kergliiklusteede ja puhkerajatiste rajamine. Saku alevikku ümbritseva metsamaa säilitamiseks on lubatud lageraie langi suurus kuni 2 ha. Raie riigimetsamaal kooskõlastatakse Saku Vallavalitsusega Teemaa ja liiklust korraldava ehitise maa Teemaa on maantee, puiestee, tänav või muu liikluseks kavandatud rajatise alune maa koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega. Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa on liiklust teenindavate hoonete ja rajatiste ala: jaamahoonete, terminaalide, dispetšerpunktide jne teenindusmaa, samuti parklad ja parkimishooned.

20 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 20 Kergliiklusteed on riigi või kohaliku maantee ääres autoliiklusest eraldatud ja/või omaette paiknevad jalgratta- ja jalgteed, mis on mõeldud kõigile kergliiklejatele ühiseks avalikuks kasutamiseks. Teemaa ja liiklust korraldava maa arendamise ja kasutamise põhimõtted on vastavalt tee liigile toodud peatükis Raudteemaa Raudteemaa on raudtee alune maa, reisi- ja kaubajaamade maa ning raudtee territooriumile jäävate eriotstarbeliste teenindavate hoonete ja infrastruktuurirajatiste maa, kui neid ei ole võimalik või otstarbekas eraldi tähistada. Perspektiivne raudtee koridor ja sellega paralleelselt kulgev Saku aleviku möödasõidutee kavandatakse Tallinn-Rapla-Lelle raudteetrassi õgvenduseks Saku aleviku ja Kajamaa küla piiril (praegusest trassist idapoole). 4. Rohevõrgustik Saku aleviku ja lähialade üldplaneeringu rohevõrgustiku käsitlusele annavad aluse Harju maakonnaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratletud rohevõrgustiku elemendid, mida on täpsustatud Saku valla üldplaneeringu käigus. Roheline võrgustik ehk rohevõrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugi- ehk tuumaladest ning neid ühendavatest koridoridest. Tuumaladel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad (suuremad metsamassiivid, sood ja rabad), millele on omane massiivsus, kompaktsus ning looduskaitseline väärtus. Koridorid on siduselemendid tuumalade vahel, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt tuumalalt teisele. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Inimese poolt kavandatava tegevusega ei tohi ohustada rohevõrgustiku toimimist. Stabiilse rohevõrgustiku säilimiseks on oluline säilitada metsade massiivsus ning tagada väiksemate metsaribade sidusus. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu planeeringualasse jääb osaliselt valla suur tuumala T10 ja maakonna väike rohekoridor K9. Sealsete maa-alade juhtotstarbeks on määratud metsamaa või looduslik haljasmaa. Võrreldes Saku valla üldplaneeringuga on rohevõrgustiku piire muudetud Juuliku perspektiivse liiklussõlme piirkonnas, kus rohekoridor kattus kavandatava mitmetasandilise ristmikuga. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu järgne koridori paigutus tagab suurema tõenäosusega koridori

21 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 21 elujõulisuse. Koridori tuleb säilitada eelkõige väikeulukite liikumiseks ja energia- ning aineringe stabiilsuse tagamiseks. Suurulukite liikumine kõnealuses koridoris on vähetõenäoline, sest seda läbistavad Juuliku piirkonnas suure liikluskoormusega maanteed. Maa-alad vetevõrgu kalda ulatuses täiendavad rohelist võrgustikku sinise võrgustiku elementidega ja on seega rohelist võrgustikku rikastavateks lõikudeks. Planeeritaval alal kuulub sinisesse võrgustikku Vääna jõgi. Sinise võrgustiku ulatus ühtib veekogu piiranguvööndiga. Nõuded veekogu piiranguvööndile tulenevad looduskaitseseadusest. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad järgmised tingimused: säilitada vastavalt maakonna teemaplaneeringule rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus 90 %; rohevõrgustiku alal ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Põhjendatud vajadusel on erandina aktsepteeritav olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus või hoonestamata maa puhul isiklikuks otstarbeks eluasemekoha rajamine kinnistule (üks üksikelamu koos abihoonetega), kusjuures: lubatud õueala suurus on kuni 2000 m²; piirdeaedu on vajadusel lubatud rajada ainult õuealade ümber; naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m; tuleb hoolikalt valida hoonete asukohta, et tagada rohevõrgustiku terviklik toimimine; ülejäänud osas peaks kinnistu jääma hoonestamata rohealaks. Maakatastriseaduse nõuetele vastavalt on võimalik moodustada eluasemekoha puhul kaks eraldi katastriüksust, millest suurema katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ning õueala piires moodustatava katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa. reeglina ei ole lubatud uute infrastruktuuride rajamine. Kui see on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

22 5. Saku aleviku ja lähiala hoonestusalade arhitektuursed ja ehituslikud tingimused Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringuga määratakse planeeringualal arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mida tuleb arvesse võtta detailplaneeringute ja projektide koostamisel. Tingimused on välja töötatud väiksemate piirkondade kaupa, võimaldamaks olemasolevast hoonestusest, tänavaruumist, haljastusest jm elementidest tulenevate väärtuste säilitamist ja edasiarendamist. Tingimustega arvestamine on kohustuslik hoonestuse renoveerimisel ning täiendava hoonestuse kavandamisel. Alljärgnev koondtabel esitab Saku aleviku ja lähiala hoonestusalade arhitektuursed ja ehituslikud tingimused piirkondade kaupa. Tabelis on roheka taustavärviga välja toodud arhitektuurimälestistega seotud hoonestusalad; punaka taustavärviga välja toodud miljööväärtuslikud hoonestusalad ning hallikassinise taustavärviga välja toodud hoonestusalad, mis oma väljakujunenud terviklikkusega väärivad säästlikumat suhtumist. Miljööväärtusliku hoonestusala valikukriteeriumiks on eelkõige homogeenne, omapärane ja ajastutruu hoonestus, mida täiendavad muud elemendid nagu eriilmeline tänavaruum, haljastus jm. Miljööväärtuslikul alal on eesmärgiks iseloomulike joonte säilitamine, seetõttu on alal oleva hoonestuse arendamiseks ja kasutamiseks seatud rangemad tingimused. Nr Piirkond Tüüp Kujunemis - aeg Iseloomulikud jooned Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 1 Saku mõis ja mõisapark Üldkasutatavad hooned 1820ndad Kõrgklassitsistlik Saku mõis, silmapaistvamaid hilisklassitsismi näiteid Eestis. Saku mõisapark, vabakujundusliku liigirikka pargiarhitektuuri näide, rajatud 19.s. algul. Hoonestus: Mõisa peahoone; Jõemaja (endine õllekoda); Suvemaja; Keldrid (2tk). 1.1 Järgida arhitektuurimälestisele seatud nõudeid. 1.2 Mõisapargi korrastamine toimub vastavalt korrastusprojektile. 1.3 Täiendavat hoonestust ei kavandata, v.a. teenindavaid ehitisi. 1.4 Lubatud mõiskompleksi hoonete ennistamine ajaloolisel kujul.

23 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 23 Nr Piirkond Tüüp Kujunemis - aeg Iseloomulikud jooned Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 2 TEADUS- LINNAKU MILJÖÖ- VÄÄRTUS- LIK ALA (Keskväljak, Istituudi, Keemia, Teaduse, Tiigi, Põik tn-d, Juubelitammede tee, Näituse, Uus-Saku ja Pargi tnd) Segahoonestusala Üldkasutatavad hooned, korterelamud 1950ndad ndad Erinevatel aastakümnetel väljakujunenud, kuid hoonestusmahtudest ja planeeringust tulenevalt ühtsena mõjuv ala. Arhitektuurne dominant stalinistlik Valla Maja (1959). Modernistlik planeering, väljakujunenud teljelisus, hoonestusjoon, valdavalt tüüpprojektijärgsed kuni kolmekorruselised korterelamud Juubelitammede teel ja Pargi tn. Omaette ansambli moodustavad modernistlikus stiilis kuni neljakorruselised teadusasutuste hooned Keemia tn. Uus-Saku tn kahekordsed nn teadlaste elamud moodustavad samuti tervikliku ansambli. Vertikaalse aktsendina toimivad viiekorruselised punktmajad Teaduse tn. Domineeriv miljööväärtuslik üksikobjekt on modernistlikus stiilis, punastest tellistest välis-seintega, iseloomulike sakiliste tahkudega valge puitkarniisiga endine näitusepaviljon. 2.1 Hoonestustihedust ei ole lubatud üldjuhul suurendada. 2.2 Iseloomulike hoonestusmahtude ja ansamblilisuse säilitamine. 2.3 Iseloomuliku välisilme säilitamine (katusekuju, välisseinte viimistlusmaterjal: esialgse tellise tooni krohv või plaatmaterjal, vältida imiteerivate materjalide ja profiilpleki kasutamist). 2.4 Vajalik tüüphoonete renoveerimisel tüüplahenduse väljatöötamine (nt viimistlus, värvilahendused, lodžade kinniehitamine, katuse renoveerimine jne). 2.5 Vältida tugevaid põhitoone (nt sinine, punane, kollane ja roheline). 2.6 Krundipiirded ei ole lubatud. 2.7 Saku Valla Maja välisviimistluses kasutada pastelseid värvitoone. Soovitav skaala: sambad ja ehisdekoor - valge või murtud valge; vältida tugevaid ja tumedaid toone; sokkel - hall. 2.8 Pargi tn 3-25 ridaelamutel välisviimistluses kontrastse värvilahenduse säilitamine (valge-must). Säilitada eenduva karniisiga lamekatus. 2.9 Uus-Saku tn kahekordsed nn teadlaste elamutel säilitada katuse-kalded ja kaarjad pööninguaknad. Välisviimistluse materjaliks krohv ja telliseline plaatmaterjal (valge-must ja/või kollakastellisepunane); sokkel halli tooni L-kujulistel nn vaipelamutel säilitada piireteta haljastatud õue-alad; välisviimistlusmaterjaliks krohv ja puit (karniisid); kontrastne värvilahendus.

24 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 24 Nr Piirkond Tüüp Kujunemis - aeg Iseloomulikud jooned Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel Väga väärtuslikud hooned: Valla Maja (1959), Teaduse 1; Taimekaitsejaama hoone (1974), Teaduse 2 /arh Valve Pormeister/; Keemiahoone, Teaduse 4/6; Näitusepaviljon (1968), Teaduse 11/ /arh Valve Pormeister/; SAMAT i hoonestus; Juubelitammede tee 8 kortermaja; Punktelamud kortermajad Teaduse tn (7tk) /arh Hans Kõll/; Punaste otstega majad - kortermajad (6tk); Aadlipesa ridaelamud Pargi tn (2tk) /arh Hans Kõll/; Teadlaste elamud kortermajad Uus-Saku tn (8tk); Vaipelamud ridaelamud Tiigi ja Näituse tn (6+2tk) /arh Hans Kõll/ Näitusepaviljoni rekonstrueerimisel ja krundi täiendaval hoonestamisel, viia läbi arhitektuurikonkurss parima lahenduse leidmiseks. Konkursitingimustes märkida vajadus ajastutruude detailide säilitamiseks (eelnevalt välja selgitada eksperthinnangu koostamise teel). Täiendava hoone maksimaalne korruselisus 4. Näitusepaviljoni välisilme tuleb säilitada esialgsel kujul Nn SAMATi-kvartali hoonestuse rekonstrueerimisel maksimaalne korruselisus Teaduse tn 15-17a korterelamutel säilitada õuealad autovaba funktsionaalse avaliku ruumina ja fassaadide liigendatus. Välisviimistlusmaterjaliks esialgse tellise tooni krohv. Vältida imiteerivate materjalide kasutust. Pealeehitused ei ole lubatud Lubatavad uusehitised Tallinna mnt ja Saku-Tõdva mnt ristmikule järgides piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi ning säilitades vaated Teaduse tn 2 hoonele (end. Taimekaitsejaam) Tallinna maanteelt Saku Valla Maja kõrval asuva endise pumbamaja võib rekonstrueerida üldkasutatavaks hooneks, nt kohvik vms Keskväljak kujundada ühtselt toimivaks keskuseks.

25 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 25 Nr Piirkond Tüüp 3 Lauliku (Lauliku tn) Kaksikja ridaelamud Kujunemis - aeg 2000ndad Iseloomulikud jooned Uudsema lahendusega kaksik- ja ridaelamud. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 3.1 Ansamblilisuse säilitamine, välisilme ühtlustamine. 4 Tiigi - Põllu (Põllu, Tiigi, tn-d) Segahoonestusala Korterelamud ja ärihooned ndad Viiekorruselised paneelelamud, ärihooned (endine Pullijaam). 4.1 Vajalik paneelelamute renoveerimislahenduste väljatöötamine analoogia põhimõtetel (viimistlus, värvilahendused, lodžade kinniehitamine jne), et säilitada ansamblilisus. Täiendavaid eluruume mitte ette näha. 4.2 Tõdva mnt ja Tiigi tn ristmiku juures asuvate hoonete (praeguse põllumajandustehnika lao) ümberehitamisel säilitada ajastule iseloomulik tunnusena paekivist kaldsein. 4.3 Ajastutruu nn Pullijaama hoone säilitada olemasolevas mahus. 4.4 Piirdeaiad ei ole lubatud.

26 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 26 Nr Piirkond Tüüp 5 Aiandi (Jaama tn, Aiandi tee, Jaama põik) Pereelamud Kujunemis - aeg ndad Iseloomulikud jooned Kuni kahekorruselised pereelamud. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 5.1 Vältida välisviimistluses imiteerivate materjalide kasutamist. 6 Kooli (Kooli tee, Jaama põik, Tallinna mnt) Segahoonestusala Korterelamud, üldkasutatavad hooned ndad Mitmekesine, kuni kolmekorruselised korterelamud ja kuni neljakorruselised üldkasutatavad hooned. 6.1 Korterelamute välisviimistluses vältida imiteerivate materjalide kasutamist. 7 Kannikese Korterelamud ndad Kolme- kuni viiekorruselised erinevat tüüpi korterelamud. 7.1 Vajalik hoonete renoveerimise tüüplahenduste väljatöötamine (viimistlus, värvilahendused, lodžade kinniehitamine jne). 7.2 Olemasolevatel elamutel täiendavaid eluruume mitte ette näha. 7.3 Piirdeaiad ei ole lubatud.

27 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 27 Nr Piirkond Tüüp 8 Ülase Korterelamud Kujunemis Iseloomulikud - aeg jooned 1970ndad Kahekorruselised 0 katusekaldega 3 trepikojaga kortermajad; viimistlus ja välisilme hooneti erinev, mahult sarnased. Kõrghaljastus, roheline üldilme. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 8.1 Võimalik kolmanda korruse pealeehitus. 8.2 Säilitada fassaadi liigendatus. 8.3 Hoonete soojustamisel välisviimistluses võib kasutada krohvi, plaatmaterjali, puitu, klaasi. Vältida imiteerivaid materjale. 8.4 Krundipiirded ei ole lubatud 9 Mustika (Mustika, Sambla, Tamme tn-d) Rida- ja kaksikelamud 10 Silla Kaksikelamud 1990ndad 1980ndad Terviklik, ansambli moodustav suuremahuliste kõrgete viilkatustega rida- ja kaksikelamute grupp. Fassaadid tugevalt liigendatud. Hoonete välisilmes domineerivad kontrastsed värvilahendused, tiheda ruudujaotusega aknad. Kõrghaljastus ja iseloomulikud piirded. Ühepoolse telkkatusega (püramiidkatusega) tüüpprojekti järgi rajatud kaksikelamud. Harmooniline terviklahendus hoonestusrütm, haljastus, piirded (kohati hekina). 9.1 Iseloomuliku välisilme (katusekalded, ruudujaotus akendel, välisviimistluses valge tellis/krohv + tume puit, kontrastne värvilahendus) säilitamine. 9.2 Olemasoleva piirdeaia välisilme säilitamine Säilitada väljakujunenud planeering, hoonestusmaht, elavpiirded, haljastus Säilitada katuselahendus, lubatud vintskappide rajamine.

28 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 28 Nr Piirkond Tüüp 11 Asula (Asula, Aasa, Kesk tn Põik tn-st põhjapoole) Pereelamud Kujunemis - aeg ndad iseloomulik hoonestus 1950ndad Iseloomulikud jooned Valdavad väikesemahulised kahekorruselised (teine korrus katusekorrus) kõrgete viilkatustega (katusekalle kuni 60 ) pereelamud; sageli iseloomulikud viilkatusega madalad abihooned kahe pereelamu krundi piiril. Väljakujunenud hoonestusrütm, elamute katuseharjad paralleelsed tänavaga, abihoonete katuste harjad risti tänavaga. Iseloomulikud puitlippaiad. Väljakujunenud tänavahaljastus. On säilinud lai teemaa. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 11.1 Säilitada ehitusjoon, fassaadilahendus ja hoonestusrütm Ei ole lubatud katuseharja kõrguse ja katusekalde muutmine, lubatud on vintskapid ja katusaknad Juurdeehitused on lubatud ehitusjoonest hoovi poole. Asula tn ja Aasa tn alguses (kuni Põik tn-ni) säilitada ehitusjoon. 12 Tehnikumi (Nõlva, Tehnikumi, Oru, Salu Kesk tn-d; Oja tn, Nurme ja Põik tn) Pereelamud ndad Mitmekesine hoonestus. Valdavalt kahekorruselised pereelamud. katusekalle Tehnikumi 2, Põik 7-9 säilitada hoonestus olemasolevas mahus 12.2 Võimalik hoonestuse tihendamine, uushoonestus peab järgima ehitusjoont.

29 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 29 Nr Piirkond Tüüp 13 Pensu (Pähklimetsa, Kasteheina ja Männituka teed, Luha, Niidu, Heina, Metsatuka, Kõrre, Oja tn-d) 14 Tuulemurru (Tuule, Tormi, Lehise, Laane tn) Pereelamud Pereelamud Kujunemis - aeg ndad ndad Iseloomulikud jooned Pähklimetsa tee hoonestus on homogeenne, kõrgete viilkatustega suuremahulised pereelamud. Kasteheina tee ja Männituka tee on mitmekesise hoonestusega, katusekalded ja hoonemahud varieeruvad. Luha tänavast lõuna poole jääval alal hilisem, väikesemahulisem hoonestus, domineerivad viilkatused. Heina tänav on osaliselt hoonestamata. Kuni kahekorruselised erineva katusekaldega pereelamud; selgelt väljakujunenud eriilmeline hoonestus tänavalõikude kaupa; väljakujunenud ehitusjoon; piirneb metsastatud alaga. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 13.1 Säilitada ehitusjoon Heina tn osaliselt hoonestamata kinnistute hoonestus kavandada terviklikult Säilitada ehitusjoon 14.2 Järgida olemasolevat ehituslaadi. 15 Männi (Männi tee) Pereelamud ndad Mitmekesine hoonestus, suuremahulised erinevat tüüpi pereelamud. Endisest metsaalast säilinud kõrghaljastus Järgida olemasolevat ehituslaadi.

30 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 30 Nr Piirkond Tüüp 16 Kingu Pereelamud Kujunemis - aeg 1980ndad Iseloomulikud jooned Suuremahulised tüüpprojekti järgi püstitatud kõrge kelpkatusega, tugevalt liigendatud pereelamud, väljakujunenud ehitusjoon. Avar tänavaruum. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 16.1 Järgida olemasolevat ehituslaadi. Säilitada algupärane maht ja katuse iseloom (kalle ja liigendatus) Säilitada ehitusjoon. 17 Küütsu (Küütsu ja Sarapuu tn-d) Pereelamud ndad Eriilmeline hoonestus, valdavalt suuremahulised pereelamud. Ehitusjoon ei ole välja kujunenud. Looklevad tänavad Ühtlustada välisilmet. 18 Laadaplats (Jaaniku ja Lauliku tn-d) Pereelamud 2000ndad (DP 1999) Mitmekesine hoonestus, kahekorruselised erimahulised erineva katusekaldega pereelamud Ühtlustada välisilmet. 19 Hiiemäe (Kivisalu tn ja Kivisalu põik) Pereelamud 2000ndad (DP 2002 ja 2008; osaliselt väljaehitatud) Mitmekesine hoonestus, 0-45 katusekaldega pereelamud. Tihe kõrghaljastus. Järgida kehtestatud detailplaneeringut.

31 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 31 Nr Piirkond Tüüp 20 Loo, Haavasalu Pereelamud Kujunemis - aeg 2000ndad (DP 2006, osaliselt väljaehitatud) Iseloomulikud jooned Mitmekesine hoonestus, 0-45 katusekaldega pereelamud. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel Järgida kehtestatud detailplaneeringut. 21 Juuliku (Paju tee, Tähe tee, Eha tee, Kuu põik, Eha põik, Taeva-kaare tee) Pereelamud 2000ndad (DP alates 2001, osaliselt väljaehitatud) Mitmekesine hoonestus, valdavalt kahekorruselised pereelamud, katusekalle Järgida kehtestatud detailplaneeringut. Ühtlustada välisilmet. 22 Pähklimäe Pereelamud 2000ndad Mitmekesine hoonestus. Järgida kehtestatud detailplaneeringut.

32 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 32 Nr Piirkond Tüüp 23 Aiandusühistud Kivistiku Sarapiku, Mäe, Vahtramäe Endiste aiandusühistute aiamajad ümberehitamine pereelamuteks Kujunemis - aeg Ümberehitused pereelamuteks 1990ndad- 2000ndad Iseloomulikud jooned Ca 50% hoonestusest jätkuvalt aiamajad, pereelamud 45 katusekaldega, erinevad piirdetüübid. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 23.1 Säilitada hoonestusrütm Lubatud ehitada üksikelamu koos abihoonetega Krundi täisehitusprotsent võib olla kuni 20%, v.a kuni 1100 m² suurused elamumaa krundid, kus on lubatud ehitusalune pind kuni 220 m² Üksikelamu võib olla kuni 2-korruseline (1 täis- ja 1 katusekorrus), suurima lubatud kõrgusega kuni 8,5 m Järgida piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid. 24 Pargi-Nurme (Õuna, Kirsi, Tariku tänavad) Endiste aiandusühistute aiamajad, ümberehitamine pereelamuteks 1970ndad Mitmekesine hoonestus, hilisemad suuremahulised pereelamud vahelduvad aiamajadega katusekalle 0-45, kõrghaljastus kruntidel, kitsad tänavad Kaks korrust lubatud juhul, kui teise korruse maht on maksimaalselt 70% esimese korruse mahust Lubatud katusekalle Krundi täisehitusprotsent võib olla kuni 20%, v.a kuni 1100 m² suurused elamumaa krundid, kus on lubatud ehitusalune pind kuni 220 m² Piirdeaiad rajada tagasiastega krundipiirist Ühtlustada välisilmet. 25 Lääne- Tammemäe ja Ida- Tammemäe, Mooni Endiste aiandusühistute aiamajad ümberehitamine pereelamuteks ndad Mitmekesine hoonestus, valdavalt pereelamuteks ümberehitatud aiamajad Üksikelamu võib olla kuni 2-korruseline (1 täis- ja 1 katusekorrus), suurima lubatud kõrgusega kuni 8,5 m Lubatud katusekalle ühekorruselistel 0-45, kahekorruselistel Krundi täisehitusprotsent võib olla kuni 20%, v.a kuni 1100 m² suurused elamumaa krundid, kus on lubatud ehitusalune pind kuni 220 m². Ühtlustada välisilmet.

33 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 33 Nr Piirkond Tüüp 26 Metsise Endiste aiandusühistute aiamajad ümberehitamine pereelamuteks Kujunemis - aeg ndad Iseloomulikud jooned Mitmekesine hoonestus. Fotod Tingimused detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel 26.1 Üksikelamu võib olla kuni 2-korruseline (1 täis- ja 1 katusekorrus), suurima lubatud kõrgusega kuni 8,5 m Lubatud katusekalle Krundi täisehitusprotsent võib olla kuni 20%, v.a kuni 1100 m² suurused elamumaa krundid, kus on lubatud ehitusalune pind kuni 220 m².

34 6. Tiheasustusega alad ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine Käesoleva üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alade piirid on näidatud maakasutusplaanil (joonis nr 4). Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on: 1) Tiheasustusega alad. 2) Tiheasustusega alade piiridest välja jäävad eraldiseisvad elamute või aiamajade grupid, mis koosnevad enamast kui kolmest nimetatud hoonest ja mille õuealade omavaheline kaugus on alla 100 m. 3) Tiheasustusega alade piiridest välja jäävad eraldiseisvad tootmismaa, üldkasutatavate hoonete, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa-alad. 4) Kalda piiranguvööndid (Vääna jõgi, maaparandussüsteemi eesvoolud jms). 5) Muinsuskaitse- ja looduskaitse alused maa-alad ja nende alade piiranguvööndid. 7. Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal Hajaasustusega alal on lubatud ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu koos juurdekuuluvate abihoonetega. Ühel katastriüksusel võib paikneda üks üksikelamu ja abihooned. Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs. Õueala suurus hajaasustusega alal võib olla kuni 10% katastriüksuse pindalast, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 2000 m². 8. Miljööväärtuslik hoonestusala Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud komponendid, mis on iseloomulikud antud alale ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise

35 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 35 arhitektuuri ning muu avaliku huvi tõttu. Saku alevikus on miljöökaitseala teaduslinnaku ala (vt skeem nr 7), mille eesmärk on säilitada 20. sajandi II poolel teadlikult kavandatud ja planeeritud maa-asula kompaktset peamiselt tellishoonestusega osa koos ajastu arhitektuuriparemikku kuuluvate hoonetega. Miljöökaitsealal on ehitustegevuse kavandamine võimalik vastavalt miljööala kaitse- ja kasutustingimustele: - Uushoonestust üldjuhul mitte kavandada, erandjuhtudel võib seda teha lähtudes väljakujunenud hoonestuslaadist. - Üldjuhul ei ole lubatud hoonete juurde- või pealeehitused. - Asendada ja laiendada võib ainult skeemil tähistamata hooneid, lähtudes seejuures ümbritsevast keskkonnast nii mahtude kui materjalikasutuse osas. - Ei ole lubatud muuta hoonete katusekallet (lamekatuseid viilkatusteks vms). Katusekorruse kasutusele võtul olemasolevas mahus kasutada pööninguaknaid vastavalt originaallahendusele ning lameaknaid. - Keelatud on piirdeaedade rajamine korter-, rida- ja vaipelamute ümber. - Kordusprojektide järgi ehitatud hoonete (korterelamud, sh nn punktelamud ja 4-korteriga elamud, ridaelamud, vaipelamud jt) renoveerimisel kasutada hoonetüübile koostatud ühtset lahendust, mis hõlmab viimistlusvahendeid, värvilahendusi, katusekattematerjale, tüüplahendusi välisustele jne. Vältida tuleb imiteerivate lahenduste ja asendusmaterjalide (profiilplekk jms) kasutamist. - Originaalprojektide järgi ehitatud hoonetel tuleb säilitada fassaadide arhitektuurne ja viimistuslik välisilme. Erandjuhul on lubatud seda muuta projekti autoriga kooskõlastatult ühtemoodi kõigil sama tüüpi hoonetel. - Rõdude sulgemiseks on lubatud kasutada ainult kirkaid raamideta rõduklaase. - Säilitada Teaduse tn 2 hoonele (end. Taimekaitsejaam) Tallinna maanteelt avanevad vaated ja hoonet ümbritsev haljasala. Miljööväärtusliku hoonestusala arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vt peatükk 5.

36 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 36 Tingmärgid: skeem nr 7: Teaduslinnaku miljööväärtuslik ala Väga väärtuslikud hooned Miljööväärtusliku ala piir 9. Kaitsealused objektid ja alad 9.1. Muinsuskaitsealused objektid Planeeritaval alal on mitu muinsuskaitseobjekti. Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku täiendava ühise kaitsevööndi kehtestamiseks Saku mõisa peahoonele ja Saku mõisa pargile ning täiendava kaitsevööndi kehtestamiseks Juuliku villale. Saku mõisa peahoone ja pargi kaitsevööndi laiendus hõlmab lisaks olemasolevale vööndile ka Pargi tänava ja osaliselt selleäärse hoonestuse. Kinnisasja kaitsevööndis kehtestatud kitsendused ja leevendused on ära määratud muinsuskaitseseaduses. Üldplaneeringu maakasutusplaanile on kantud kaitsealused objektid tingmärgi, nimetuse ja mälestise registri numbriga.

37 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Saku mõisa peahoone Saku mõisa peahoone on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestis (mälestise registri number 2953). Esimesed teated Saku mõisa kohta pärinevad juba aastast ning arhiivimaterjalid viitavad hoonestusele mitme sajandi vältel. Tänaseni säilinud Eesti üks ilusamaid klassitsistlikke mõisahooneid on pärit ndatest aastatest. Saku mõis restaureeriti 2002.a ja on aktiivses kasutuses puhke- ja seminarikeskusena Saku mõisa park Saku mõisa park on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestis (mälestise registri number 2954). Park paikneb Vääna jõe vasakkalda tasandikul. Kohati on jõekallas kunstlikult käärulisemaks ja laiemaks tehtud ning paekividega kindlustatud. Tegemist on vabakujundusliku liigirikka pargiarhitektuuri näitega 19-20ndast sajandist. Ajaloolistest situatsiooniplaanidest näitab kõige paremini pargi planeeringut 1852.a plaan, millel on märgitud teed ja rajad ning täpsemalt välja joonistatud pargi edela- ja lääneosa, kus on mitmest suurest tiigist moodustatud tiikidesüsteem. Pargis ongi suur osatähtsus veepeeglitel. Kuna parki on periooditi sihipäraselt täiendatud, siis praegusel hetkel on pargis ka mitmeid nooremaid puid, sealhulgas okaspuude rühmi Juuliku villa Üldplaneeringu kontaktalale jääb ka muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestis Juuliku villa (mälestise registri number 2952). Tegemist on väljapaistva baltisaksa arhitekti Robert Natuse projekteeritud hoonega 20ndast sajandist. Maja on ühe- ja katusekorrusega, rõhutatult sümmeetriline ja suure murtud kelpkatusega Looduskaitsealused objektid Saku mõisa park Saku mõisa park on kaitsealune park (registrikood KLO ), mille suurus on 11,1 ha. Pargi kaitse eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Saku mõisa pargi kaitsekord looduskaitsealuse objektina on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006.a määrusega nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Pargi valitseja (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon) nõusolekuta on pargis keelatud näiteks

38 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 38 puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie, ehitiste püstitamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine, veekogude veetaseme muutmine, uute veekogude rajamine jm. Lisaks on Saku mõisa pargis registreeritud II- kategooria kaitsealuse liigi leiukoht. Tegemist on põhja-nahkhiirega (Eptesicus nilssonii). Leiukoht registreeriti 2001.a lõpus ja selle registrikood on KLO Nahkhiirtega tuleb Saku mõisa pargis läbiviidavate tööde planeerimisel ja tegemisel arvestada, eelkõige vanade puude raietel. Antud juhul rakendub looduskaitseseaduses sätestatud isendikaitse Saku paekivipaljand Saku aleviku lääneosas Pähklimäel asub Saku paekivipaljand, mis on pinnavormina kaitse alla võetud keskkonnaministri 15. juuni 2006.a määrusega nr 41 Harju maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine. Kaitse eesmärk on tagada Harju maakonna esinduslikumate põlispuude ja rändrahnude ning geoloogiliselt huvipakkuvama paljandi säilimine. Saku paekivipaljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Paljandi kaitsevöönd on 10 m ning kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003.a määrusega nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. Kaitse-eeskirja kohaselt on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Paekivipaljandit ümbritsev maa on suures osas metsamaa ja säilib sellena ka Saku aleviku üldplaneeringu realiseerudes Vääriselupaigad Saku alevikus on vääriselupaikadena (metsaseaduse tähenduses kuni seitsme hektari suurune kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide tõenäosus on suur) registreeritud kolm piirkonda, mis jäävad kõik Riigimetsa Majandamise Keskuse metsadesse. Nendeks on: - Viimsi 71801:001:1014 kv a. männik Tallinn-Saku mnt ääres (registrikood VEP154056). Umbes üks kolmandik mändidest on väga vanad, ülejäänud erinevas vanuseklassis. Enamus kaski ja üksikud tammed on kõrge vanusega. Leidub vanasid kaitsekraave. Mõned pehkinud ja sammaldunud kännud viitavad ilmselt kunagisele väljaraiele. Põhitüübiks on palu-männikud ja männi segametsad ning kasvukohatüübiks mustika kasvukohatüüp. Pindalaks on 1,98 ha. - Viimsi 71801:001:1014 kv männik Tallinn-Saku mnt ääres (registrikood VEP154057). Männid on kohati üle 100 a. vanad, enamus kuuski viitavad samuti kõrge vanusega puistule. Kased ja lepad on nooremad, tammed vanad. Pinnases leidub palju vanu

39 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 39 kaitsekraave. Põhitüübiks on palu-männikud ja männi segametsad ning kasvukohatüübiks mustika kasvukohatüüp. Pindalaks on 1,98 ha. - Viimsi 71801:001:1014 kv vana lehtpuu segamets (registrikood VEP154058).Männid on erivanuselised, esineb ka väga vanu mände. Kased ja haavad on erivanuselised. Ilmselt tegemist loodusliku vana puistuga. Palju lamapuitu, mis ka osaliselt lagunenud. Pinnas on niiske. Põhitüübiks on teised salu-lehtmetsad ning kasvukohatüübiks sinilille kasvukohatüüp. Pindalaks on 1,48 ha. - Viimsi 71801:010:0036 kv a. männi-kuuse segamets Saku aleviku idaservas õlletehase ja raudtee vahel (registrikoos VEP154059). Alevirahva poolt sageli külastatav parkmets. Enamus mände ja lehiseid on väga vanad. Kuuski ja kaski leidub ka nooremaid. Lamapuitu on vähe, küll leidub aga surnud vanu puid ja puutüvesid. Põhitüübiks on palumännikud ja männi segametsad ning kasvukohatüübiks mustika kasvukohatüüp. Pindalaks on 2,16 ha. Vääriselupaikadel tuleb hoiduda metsa majandamisest, surnud puid ja lamapuitu ei tohi eemaldada, kuna nende kõdunemine nn tekkekohas tagab ala loodusliku tasakaalu ja ökosüsteemi püsivuse. Samuti ei tohi metsaalust pinnast kuivendada, kuna see rikub loodusliku niiskusrežiimi. 10. Maaparandussüsteemide maa-alad Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb lähtuda Maaparandusseadusest. Maaparandussüsteemidega aladele (drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid) koostatavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti Harju keskusega. Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul (kuivendussüsteemide rekonstrueerimine, kraavide kinniajamine, hoonete, teede, elektriliinide, vee-, kanalisatsiooni ja gaasitrasside vms ehitamine) olema tagatud kogu maaparandussüsteemi häireteta funktsioneerimine. Maaparandussüsteemidega alad on kantud tehnilise infrastruktuuri joonisele (nr 3).

40 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Liikluskorralduse põhimõtted Vt joonis nr 2 Teed ja liikluskorraldus Teed, tänavad ja kergliiklusteed Käesolev üldplaneering arvestab Tallinna ringtee T11 rekonstrueerimise eelprojekti ning Juuliku- Tabasalu ühendustee (T11 Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteede ühendustee) eelprojekti lahendustega. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringuga kavandatakse järgmised ühendusteed: - Kase tee pikendus Tammemäe teeni (liikluskoormuse hajutamise eesmärgil); - Oja tänava pikendus Männituka teeni; - Nurme tänav ühendatakse Kirsi tänava kaudu olemasoleva kraavi asukohal Asula tänavaga; - Heina tänava pikendus. Saku aleviku liikluskorralduses pööratakse tähelepanu kergliiklejale, võimaldamaks alevikule sobivaima liiklusviisi turvalist arendamist. Juba väljaarendatud kergliiklusteed pikenevad ka uutele arendusaladele (nt Nurme tn piirkond). Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamisel peetakse silmas peamiste sihtkohtade (kool, mõisapark, kauplused, raudteejaam, puhkealad) ühendamise vajadust omavahel ja elamualadega, samuti ühendusteede kavandamist lähialadega (Üksnurme küla, Tallinna linn, Kiisa alevik, Laagri alevik jne). Võimaldamaks puhkamist ja sportimist vabas õhus kavandatakse Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringuga promenaad (valgustatud, pinkidega varustatud, haljas- ja väikevormidega kujundatud kergliiklustee) Vääna jõe paremkaldal ning kergliiklustee alevikku keskossa, mis kulgeb mõisapargist Saku Valla Maja tagant Saku-Tõdva maantee äärse haljasalani. Saku aleviku elamualasid nähakse perspektiivis rahustatud segaliiklusega aladena (kiiruse piirangud, jm liiklust rahustavad meetmed). Saku aleviku keskosas mõisapargi ja Teaduse tänava vaheline ala kujundatakse perspektiivis kergliikleja eelisõigusega alaks. Aleviku olulisemate sihtkohtade juurde (avalikud asutused, kaubandus-teenindus, suurema töökohtade arvuga ettevõtted) rajatakse jalgrattaparklad. Planeeringuala teede ja liikluskorraldusega seonduv kajastub joonisel nr 2 Teed ja liikluskorraldus.

41 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Parkimine Saku alevikus korterelamute piirkondades on suurenenud parkimiskohtade vajadus. Parkimiskohtade kavandamisel lähtutakse järgnevatest meetmetest: - Parkimisala laiendamine võimalusel olemasolevates asukohtades. - Parkimisalade ristkasutus. - Parkimiskohtade säilitamine garaažialade funktsiooni võimalikul muutmisel. Olemasolevate garaažialade funktsiooni võimalikul muutmisel tuleb parkimise lahendamisel arvestada ka lähinaabruses paiknevate korterelamute parkimisvajadustega. - Perspektiivsed rasketranspordi parkimisalade rajamine on kavandatud Juuliku-Tabasalu maantee ringtee rambi juurde ja Päästekeskuse piirkonda, kuna edaspidi ei ole veoautode parkimist elamualadel ette nähtud. - Pere- ja ridaelamute piirkondades lahendatakse parkimine omal krundil Ühistransport Saku valla ühistranspordiskeem on kavandatud rongidele ettevedavana, st vallasiseselt osutavad põhilist ühistransporditeenust bussid ja valla piire ületav ühistransporditeenus on kavandatud lahendada peamiselt rongiliikluse baasil. Saku alevikus kavandatakse antud põhimõttest lähtuvalt ühistranspordi terminal Saku raudteejaama piirkonda, kuhu on tänaseks rajatud juba vallasiseste bussiliinide peatus ning pargi ja reisi põhimõttest (P-R) lähtuvalt autoparkla. Vajadusel on võimalik parkla laiendamine ja jalgrattaparklate rajamine olemasolevast parklast põhja suunal. Arvestades kavandatavat elamualade arendust näha ette Soo tee piirkonda täiendav rongipeatus ja P-R parkla autodele ja jalgratastele. Bussiliiklus toimib mööda Tallinna ja Saku-Tõdva maanteed ning Nurme, Jaama, Tehnika, Teaduse ja Tiigi tänavaid ja Üksnurme teed. Kase tee pikenduse väljaehitamisel Tammemäe teeni arvestatakse bussiliikluse vajadustega, sh rajatakse bussipeatused ning vajadusel suunatakse osa senisest Nurme tänava bussiliiklusest Kase teele. 12. Tehniline infrastruktuur Vt joonis nr 2 Tehniline infrastruktuur. Tehnorajatiste kaitsevööndid on määratud kehtivates õigusaktides.

42 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri Veevarustus ja kanalisatsioon Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus tugineb Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale aastateks ning Saku aleviku ühisveevärgija kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate projektile. Reoveekogumisaladel on kohustuslik nii olevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikega nende välja ehitamisel on kohustuslik. Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee ühtseks kogumiseks. Vastavalt veeseadusel on reoveekogumisalad kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga. Saku alevik kuulub Saku reoveekogumisala alla. Tegemist on üle 2000 inimekvivalendi suuruse reoveekogumisalaga, kus kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu. Keskkonnaministri kinnitatud Saku reoveekogumisalal ehitab ühiskanalisatsiooni ja veevarustuse välja Saku valla vee-ettevõtja Saku Maja AS. Ehitustöödega alustatakse 2011.aastal. Kuni ühistrasside valmimiseni on lubatud kasutada reovee kogumismahuteid ning tuleb järgida kehtivaid õigusakte (sh Saku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri). Lisaks on üldplaneeringuga ära määratud ala, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks, kuid mis kaetakse perspektiivselt ühiskanalisatsiooniga. Seega kui kõnealust ala hoonestatakse/arendatakse, tuleb omanikul/arendajal arvestada, et tuleb liituda ühiskanalisatsiooni ja veevarustusega ning liitumiseks vajalikud torustikud tuleb oma kinnistu(te)ni ise välja ehitada. Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Saku reoveekogumisala ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala on näha skeemil nr 8. Tuletõrje veevarustus: Perspektiivsed tuletõrje veevõtukohad näha ette: - Kase tee pikendusele jõe äärde, - Põik tänava pikendusele jõe äärde, - Lukusepa tee äärde. Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad on kantud tehnilise infrastruktuuri joonisele (joonis nr 3).

43 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 43 Tingmärgid: Skeem nr 8: Reoveekogumisalad asulate piir perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Saku reoveekogumisala 12.2 Kaugküte Kaugkütte piirkond on kehtestatud Saku Vallavolikogu a määrusega nr 2 Kaugküttepiirkonna määramine Saku vallas. Planeeringualale jääva kaugkütte piirkonna laiendamist ette ei nähta. Kütteallikateks on kaks gaasikatlamaja koguvõimsusega 11,1 MW (Tehnika - 5,5 MW ja Kannikese - 4,6 MW), sh à 1-1,5 MW reservvõimsust. Pereelamute piirkondades on peamiseks kütteallikaks lokaalsed küttesüsteemid. Saku aleviku kaugkütte piirkond on näidatud skeemil nr 9 ja kantud tehnilise infrastruktuuri joonisele nr 3.

44 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Seletuskiri. 44 Skeem nr 9: Saku aleviku kaugkütte piirkond 12.3 Gaas Planeeringualale suundub D-kategooria harutorustik D-kategooria magistraalilt Saku gaasijaotusjaamani. Planeeringu ala gaasitarbijaid varustatakse B-kategooria gaasijaotusvõrkudelt. Saku aleviku piires nähakse vajadusel ette gaasivõrkude arendamine olemasoleva B-kategooria gaasitorustiku baasil. Gaasitrassid on kantud tehnilise infrastruktuuri joonisele nr Elektrivarustus Saku aleviku elektrivarustus tagatakse Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluvast Saku 35/10 kv piirkonna alajaamast. Seoses elektrienergia tarbimise suurenemisega nähakse ette Saku 35/10kV alajaam rekonstrueerida 110/10kV alajaamaks, trafode võimsusega 2x16 MVA. Olemasolev õhuliin Kiisa-Saku-Männiku-Kvartsi 35 kv nähakse ette asendada uue 110kV õhuliiniga. Elektriliinid ning alajaamad on kantud tehnilise infrastruktuuri joonisele nr 3.

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm

Pärnu EKE Projekt AS Reg nr Õhtu põik Pärnu Tel MTR EP Töö nr A. H. Tamm Pärnu EKE Projekt AS Reg nr 10052624 Õhtu põik 5 80010 Pärnu Tel 37 2445 9810 pekep@pekep.ee www.pekep.ee MTR EP10052624-0001 Töö nr. 14001 A. H. Tammsaare pst 35 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Linnaehituslik

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc I MENETLUSDOKUMENDID SISUKORD 1. Viimsi Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus nr.138 Viimsi alevikus, kinnistu Nelgi tee 23 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; 2. Ajalehekuulutus

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIMÄE TN 11 JA 13 KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc 1 Töö nr. 392-14 Eksemplar nr. /6 Tellija: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Jõelähtme küla, Postijaama tee 7, 74202 Huvitatud isik: MARGUS VAATMANN, Õismäe tee 104-3 tel. 358415362101 e-mail:margus.vaatmann@gmail.com

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est 97) X 6562090 Y 691635 seletuskiri ja lisad Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERINGU ESKIIS OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc LUITE tn 2a ja LUITE tn 2 KINNISTUTE DETAILPLANEERING, ESKIIS OBJEKT : Luite tn 2a ja Luite tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11313 DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK : Egert Kaal, Luite tn 2a, Tallinn

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 140402-001 TELLIJA: Saku Vallavalitsus

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERING OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

Microsoft Word - Seletuskiri

Microsoft Word - Seletuskiri KINNISTU TÖÖ NR. DP-01-14 TELLIJA: EXPOLIO OÜ KONTAKTISIK: VEIKO KAUP ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ PÄRNU MNT 131B-12, 11314, TALLINN MTR: EEP000784 ARHITEKTID: PEETER LIIVANDI VILLU SCHELER TALLINN 2015 KAUSTA

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx)

(Microsoft Word _DP_Seletuskiri_t\344iendustega.docx) A. Lätte tn 20, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa NÕO ALEVIKUS ASUVA A. LÄTTE TN 20 KINNISTU DETAILPLANEERING DETAILPLANEERING TÖÖ NR: RP14012_01 TELLIJA: Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, Nõo vald,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - kiviaia det.doc

Microsoft Word - kiviaia det.doc Töö: nr 32-10 Huvitatud isik: Meeli Otsa Kuusalu valla Kaberla küla Kiviaia tee 1 ja 3 kinnistute ja lähiala detailplaneering Juhataja Projekti juht Projekteerija Mairi Kaal Kalle Koppel Kalle Koppel Tallinn

Rohkem

Projekti koosseis

Projekti koosseis Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3 Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Halinga-YP-seletuskiri

Halinga-YP-seletuskiri OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 521 1133 aadu@niidas.eu Tartu mnt 84a Tallinn Halinga valla üldplaneering Vastuvõetud: Halinga Vallavolikogu 27.06.2012 otsus nr 11 Kehtestatud:

Rohkem

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING 2029+ Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva 2015-2017 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Planeeringu lähtesisukohad...4 2. Planeeringulahendus...7

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2

Narva Linnavolikogu määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2 Narva Linnavolikogu 14.06.2018 määruse nr 10 Lisa 3 Narva linna 2018.aasta finantseerimistegevuse eelarve eurodes Kohustiste (laenude) võtmine kokku 2018.a eelarve 15 043 600 4 628 987 19 672 587 1 Narva

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri ELVA LINNA ÜLDPLANEERING Lisa Elva Linnavolikogu otsuse...... 2017 nr.... juurde Elva 2017 1 1. Üldosa...5 1.1.Üldplaneeringu koostamise vajadus...5 1.2. Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega...5

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc)

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc) Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-001 Asukoht (L-Est 97) X 6478405 Y 584166 VASTEMÕISA TEE 26 DETAILPLANEERING Seletuskiri, Joonised ja

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - istungi_ylevaade_

Microsoft Word - istungi_ylevaade_ Ülevaade Pärnu Linnavalitsuse 15. augusti istungist 1. Pärnu Linnavalitsuse 03.12.2010 määruse nr 17 Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolidesse vastuvõtu üldtingimused kehtetuks tunnistamine Tunnistati

Rohkem

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L SELETUSKIRI ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö KUKERPALL kontseptsiooniks on lihtsad ja kompaktsed hoonemahud, mis on funktsionaalselt seotud ümbritseva välialaga. Rahuliku ja orgaanilise keskkonna

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg. Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr

Rohkem

AAAARV.pdf

AAAARV.pdf 2 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused. Detailplaneering on koostatud Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal asuvale kvartali nr 161 osa-alale kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks.

Rohkem

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku Töö number 2017-0064 Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: raasiku.vald@raasiku.ee Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-5-2017 TARTU MAAKOND, TARTU VALD, KÕRVEKÜLA ALEVIK SIRELI TN 7 MAAÜKSUSE JA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant Töö number 2017-0106 Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56 41101 Iisaku alevik Telefon: +372 3366 901 e-post: info@alutagusevald.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

1 Töö nr 1590 Tallinna mnt maa-ala (3.Roheline tn kuni Energia tn ristmik) detailplaneering Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja plane

1 Töö nr 1590 Tallinna mnt maa-ala (3.Roheline tn kuni Energia tn ristmik) detailplaneering Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja plane 1 Käesoleva köite koostajad Amet Nimi Allkiri Teede ja planeeringute osakond: Osakonnajuhataja Ülo Amor Projektijuht Einike Laidsaar Arhitekt Piret Kirs VK insener Iren Kaskman Insener (elekter, side)

Rohkem

LAMI-KOPLI KINNISTU DETAILPLANEERINGU ESKIIS Pärispea küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr DP 2015/1103 Huvitatud isik: Detailplaneeringu koostaja (pro

LAMI-KOPLI KINNISTU DETAILPLANEERINGU ESKIIS Pärispea küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr DP 2015/1103 Huvitatud isik: Detailplaneeringu koostaja (pro LAMI-KOPLI KINNISTU DETAILPLANEERINGU ESKIIS Pärispea küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr DP 2015/1103 Huvitatud isik: Detailplaneeringu koostaja (projekteerija): Rene Korniljev Aadress: GSM: +372 509

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti

Rohkem

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27 Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006. a määruse nr 27 juurde 1.1 Detailplaneeringu (edaspidi planeeringu)

Rohkem

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc)

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc) Lisa detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise juhend 1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine kohalikule omavalitsusele Detailplaneeringu koostamise

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-3-2018 PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD, PÕLVA LINN ENERGIA TN 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1 Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 2010 LISA 1 Haabersti linnaosa üldplaneering Tekstiline osa SISUKORD I OSA. MÕISTED...6 II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED... 11 1. Arengut soodustavad ja pidurdavad

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc !"!#$%!!&"'&%% (%%% )#%%& kobras@kobras.ee % %*+ + Asukoht (L-Est 97) X 6527895 Y 590083, ("'#!!--.!$ Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: Juhataja: Planeerija, vastutav spetsialist: Kontrollija: August

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

AE_3

AE_3 EELPROJEKT ASUKOHASKEEM AS-4-0 Joonis AS-0 R00 Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant TINGMÄRGID REKONSTRUEERITAV HOONE R00 B. Musta A. Altküla R. Varul 30.0.03 MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Rohkem