P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING

Väljavõte

1 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING 1

2 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING 2

3 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING 3

4 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD...1 SISSEJUHATUS...7 VALD TERVIKUNA PÜHAJÄRVE VALLA ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS Asend Rahvastik Asustus Keskused Külad Looduskeskkond Kliima Maavarad Sapropeel Kruus ja liiv Turvas Põhja ja pinnavesi Kaitsealad Rekreatsioonivõimalused Sotsiaalne taust Elanikkonna struktuur Tööturg Koolid, lasteaiad, Meditsiiniline teenindus ja tervishoid Vanurite hooldus Kultuur Raamatukogud Sportimisvõimalused Vabaõhuüritused Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Kirik Kalmistud Seltsid, vallaelu kajastamine Turvalisus ja politsei Päästeteenistus Teed ja kommunikatsioonid Telefoniside Sideteenused Elektrivõrk Elamu- ja kommunaalmajandus Elamufond Katlamajad Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Jäätmemajandus Ettevõtlus Teenindus ja kaubandus Põllumajandus Metsamajandus Koostöö ja sõprussidemed KESKKONNA PIKAAJALISEST JA SÄÄSTLIKUST KASUTAMISEST OTEPÄÄ PIIRKONNA JA PÜHAJÄRVE VALLA SWOT ANALÜÜS ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI

5 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING 4.1. Valla asend Asustus ja asulate omavahelised suhted Rahvaarvu prognoos Sotsiaalne infrastruktuur Lasteaiad Koolid Sotsiaalhooldus Meditsiiniline teeninduse ja tervishoiu korraldus Kultuur Klubid, seltsid Raamatukogud Muuseum Kirik, kalmistud Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Rekreatsioon, turism ja sport Puhkealad Turismi arendamise võimalused Vabaõhuüritused Sport Teed ja kommunikatsioonid Teed ja liiklus Telefoniside Elektrivarustus Elamuehitus ja kommunaalmajandus Elamuehitus Soojavarustus Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Jäätmemajandus Ettevõtlus, tööstus, põllumajandus ja metsandus Põllu ja metsamajandus Teenindus ja kaubandus Maavarade kasutamine Suhted ja koostöövõimalused naabritega MAA- JA VEEALADE KASUTUS PÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUD Kehtivad piirangud Riikliku kaitse all oleva mälestise kaitsevöönd Looduskaitsealuse objekti piiranguvöönd Veekaitsevööndid ja veekogu kaldal olevad ehituskeelualad. Avalikult kasutatavad veekogud Metsa kaitsekategooria Maantee kaitsetsoon Kõrgepinge õhuliinide kaitsetsoon Kanalisatsiooni survetrass Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon Puurkaevude sanitaarkaitsetsoon Farmide, tööstushoonete, ladude sanitaarkaitsetsoonid Naftasaadustega seotud rajatiste sanitaarkaitsetsoonid Tuleohutusnõuded Maa reserveerimine Elamuehitusotstarbel maade reserveerimine Tootmis-, äri- jt. otstarvetel maade määramine ja reserveerimine Säilitamisele kuuluvad alad Kaitse alla kuuluvad alad Väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused Alad tähelepanu vääriva kultuuri, maastiku (loodus) ja külamiljööga

6 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING 5.4 Senise maakasutuse säilitavad alad (nö. valged alad ) Munitsipaalomandisse taotletavad alad EHITAMISE PRINTSIIBID HAJAASUSTUSES Olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga arvestamine. Keskkonnast tulenevate ehituspiirangute rakendamine hajaasustuses Tehnovõrgud TIHEASUSTUSALAD JA NENDE KIRJELDUS Sihva Arengu printsiibid Otepää asula Arengu printsiibid PLANEERINGUTE KOOSTAMISE SOOVITUSLIK JÄRJESTUS Valla osaüldplaneeringu vajadus Detailplaneeringute koostamise järjestus KASUTATUD KIRJANDUS...91 Kasutatud õigusaktid...91 LISAD

7 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING SISSEJUHATUS Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ning veealade kasutamist ja see koostatakse lähtudes lähima aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel. Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel, näiteks riigi, valla üldsuse ja vallas olevate erinevate huvigruppide vahel. Vastuvõetud üldplaneering saab omakorda olema aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses ja ehitus- ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (näiteks iga 3 aasta järel) ja vastavalt elu käigule läbi uute detailplaneeringute või korduva üldplaneeringu protsessi muutma. Töögrupp Üldplaneeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus: Kaur Lass, Valdeko Palginõmm Toomas Muru Riho Raave Andrus Eensoo Tarmo Evestus Tõnis Täär Vello Siiman AS ENTEC projekti juht AS ENTEC planeerija AS ENTEC maastiku arhitekt Pühajärve vallavanem Pühajärve abivallavanem Otepää Looduspargi juhataja Pühajärve valla maanõunik Pühajärve valla ehitusinsener Lisaks kaasati vastavalt vajadusele teisi vallavalitsuse töötajaid, valla elanikke ja valla volikogu liikmeid ja vallavolikogu juures tegutsevaid komisjone. 7

8 P Ü H A J Ä R V E VALLA ÜLDPLANEERING VALD TERVIKUNA 1. PÜHAJÄ RVE VALLA ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS 1.1 Asend 1.2 Rahvastik Pühajärve vald kuulus kuni 1950 aastani Tartumaa koosseisu a. moodustati Pühajärve vallast Pühajärve külanõukogu. Aastatel kuulus Pühajärve külanõukogu Otepää rajooni, aga Elva rajooni, kusjuures 1960.a. liideti Otepää külanõukoguga. Valga rajooni koosseisu arvati Otepää külanõukogu 1962.a. Pühajärve vald loodi endise Otepää külanõukogu piirides a. Pühajärve vald asub Valga maakonna põhjaosas. Pühajärve valla pindala on 213,07km 2. Oma territooriumi ulatuselt on vald üks suuremaid omavalitsusi Valgamaal. Valla idapiir on ühtlasi ka maakonna idapiiriks. Naabervaldadeks on idapool- Valgjärve ja Kanepi vald Põlvamaal, lõunapool Urvaste vald Võrumaal ning lääne- ja põhjapool Sangaste, Puka ja Palupere vald. Valla keskel asub iseseisva haldusüksusena Otepää linn. Valla keskus asub Otepää külas, Otepää kirikumõisas Otepää linna piiril, Valgast 50 km kaugusel. Rahvastiku andmed valla kohta on erinevates allikates erinevad. Nii näiteks erinevad aastaraamatutes Valgamaa (1994, 1995, 1996) ametlikud ja valdade poolt toodud rahvastiku arvud (vt tabel 2.). Erinevad on elanike arvud külade kaupa ka seisuga ametliku statistika (Eesti valdade rahvastik. Valdade..., 1997) ja valla andmete (vaata tabel 3.) järgi. Vallas elab 2095 elanikku ( ). Ühepereelamutes elab 1449 ja mitmekorruselistes elamutes 646 inimest. 8

9 Tabel 1. Rahvaarv Pühajärve valla tolleaegsetes halduspiirides nõukogude-aegsete rahvaloenduste järgi a a a a. elanikke Tabel 2. Rahvaarv Pühajärve vallas aastatel elanikke / 2080* 2101/ 2095* 2120/ 2095* 2124 *valla andmed Vallas elavast 2124 elanikust on mehi 1028ja naisi Sooline kooseis on võrreldes naabervaldadega ebavõrdsem. Sünde oli 1997.a. 25, surmasid 21 loomulik iive +4. Nii nagu naabervaldadeski on valla rahvastik peale sõja lõppu pidevalt vähenenud, ehki võrreldes teiste valdadega on vähenemine olnud väike. Keskustest kaugemates külades on elanike arv vähenenud rohkem kui poole võrra ja mõnedes veelgi enam. Näiteks Koigu külas on elanike arv langenud 90-lt ( ) 17-le ( ) ja Tõutsi külas 124-lt 53-le. Elanike arv külade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Rahvaarv külade kaupa Küla ESA Vald Arula Ilmjärve Kassiratta Kastolatsi Kaurutootsi Koigu Kääriku Mägestiku Mäha Märdi Nüpli Otepää Pedajamäe Pilkuse Pühajärve Raudsepa Sihva Truuta Tõutsi Vana-Otepää Vidrike ESA*-Eesti Statistikaamet. 9

10 1.3 Asustus Vaadates viimase kolme aasta rahvaarvu muutusi näib, et elanike arv vallas hakkab stabiliseeruma. Pühajärve vald oli 1997.a. Valgamaal ainuke positiivse iibega vald. Asustus Pühajärve vallas on ebaühtlane ning koondunud eelkõige Otepää linna ja Pühajärve ümber. Valla keskel asub iseseisva haldusüksusena 2480 elanikuga Otepää linn. Kaks suuremat küla Otepää ja Pühajärve küla paiknevad vahetult Otepää linna piiril, mistõttu üle 400 elaniku vallas elavad praktiliselt linnas. Mujal vallas on asustus levinud peamiselt väikeste küladena või üksikperedena (kaart: Pühajärve vald. Asustus, lk. 9). Rahvastiku tihedus on 10 inimest km 2. Valla territoorium jaotub 21 külaks. Elanike arv külades ulatub 17st elanikust Mäha külas kuni 430 elanikuni Sihva külas. Valla asustus moodustab hierarhilise süsteemi (tabel 4). Tabel 4. Valla asustussüsteem (1997) Tasand Keskus Asula Tagamaa elanike arv III Otepää 5101 II Otepää 4540 I Otepää 3776 Kastolatsi 69 Kaurutootsi 26 Mägestiku 42 Mäha 17 Nüpli 113 Otepää 404 Otepää linn 2471 Pedajamäe 49 Pilkuse 124 Pühajärve 196 Truuta 24 Vana-Otepää 169 Vidrike 72 I Sihva 774 Arula 86 Ilmjärve 41 Kassiratta 20 Kääriku 69 Märdi 47 Raudsepa 31 Sihva 432 Tõutsi 48 Esmatasandi (ehk kohaliku) keskuse all mõeldakse mingi maaasulate grupi keskust, mis on teatud piirkonna elanikele esmaseks tõmbekohaks. Selles keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt alg- 10

11 1.3.1 Keskused Külad kool, kauplus, sidejaoskond jt teenindusautused. Teise tasandi keskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskuse tagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt põhikool, kauplus(ed), sidejaoskond, enamasti ka ambulatoorium. Kolmanda tasandi keskuseks loetakse aga suuremat asulat st piirkonnakeskust (linna/alevit), mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale. Esmatasandi mõjupiirkonna keskusteks on Otepää linn ja Sihva küla. Otepää linn on ka tugev II ja III tasandi mõjupiirkonna keskus (vt. tabel 4). Mõjupiirkonna tagamaa suurus on 5101 elanikku, sest sellesse piirkonda kuulub ka Nõuni esmatasandi mõjupiirkond Palupera vallast 551 elanikuga. Suuremad, üle 100 elanikuga külad, on Otepää, Sihva, Nüpli, Pilkuse, Vana-Otepää ja Pühajärve küla. Nendes elab 60% valla elanikest. Väiksemad külad on Mäha küla ja Koigu küla vastavalt 17 ja 16 elanikuga. Viimane ei kuulu valla kummagi esmatasandi keskuse mõjupiirkonda vaid kuulub väljapoole valda ja maakonda jäävasse esmatasandi mõjupiirkonda, mille keskuseks on Urvaste Võrumaal. 11

12 "!#! 12

13 1.4 Looduskeskkond Vald asub Otepää kõrgustikul. Kõrgustiku pinnavormid on kujunenud aastat tagasi Eestit katnud mandrijää korduval pealetungil ja taganemisel. Suurtes joontes meenutab Otepää kõrgustik sadulat, mis on Pühajärve vagumuse poolt jaotatud kaheks tiivaks - läänes Arula ning idas Vastse-Otepää ümbrus. Põhja suunas ühineb vagumus Elva jõe oruga, lõunas jätkub aga Väikese-Emajõe oruna. Kõrgustiku keskosale, mõlemal pool Pühajärve nõgu, on iseloomulik moreenist ja liustikusulamisveesetetest keeruka ehitusega pinnavormid, mille suhteline kõrgus küünib meetrini, absoluutne kõrgus üle 200m ja nõlva kaldenurk 25-3 Kaitsealad. Geoloogia ja vesi, 1996). Kõrgustiku läänetiival kerkib Kuutse mägi, ida pool Laanemägi. Kõrgemad tipud on: Kuutsemägi Kõrgemägi Laanemägi Tõikamägi Väike-Munamägi Karjamägi Marana mägi Tepanimägi 217m 214m 211m 210m 207m 207m 205m 203m Valitsevateks pinnavormideks on Otepää kõrgustikul vahelduva kuju ning suurusega kuplid ja kühmud, harvemini seljakud. Kuplid on mõõtmeilt suuremad ning kõrgemad kõrgustiku keskosas (kaart: Pühajärve vald. Maastik, lk. 12). Üldjoontes on nii pinnavormide kui ka setete geneetiliste tüüpide levikule iseloomulik kirde-edelasuunaline vöödilisus ja kontsentrilisus pinnavormide mõõtmete alusel. Reeglina on ühes pinnavormis erineva tekkega setteid. Iseloomulik on liustikujärve savidest kate moreenist või liustikujõe setetest tuumal, mille tulemuseks on lavaja laega kõrge järsunõlvaline pinnavorm. Otepää moreenmaastiku üheks iseloomulikumaks jooneks on järvede rohke esinemine. Järved on sageli rühmiti. Suuremad ja piklikumad järved on kujunenud ürgorgudes. Mõhnade ja küngaste vahelistes nõgudes asuvad väiksemad ja ümarikud järved, millest enamik on glatsiokarstilise tekkega. Kõrgustik on ka veelahkme alaks ja sealt saavad alguse paljud jõed ja ojad. 13

14 Maastiku rahutut ilmet aitab veelgi suurendada taimkatte vahelduvus. Metsa leidub väiksemate saludena peamiselt kõrgendike lagedel ning järs nõlvul, kus maapinna liiga suur kallakus on takistanud maa kasutamist põlluna. Kuplitevahelistes lohkudes asuvad sood ja niidud. Aluspõhja moodustavad kesk ja ülemdevoni erineva tsementatsiooniastmega liivakivid. Need moodustavad kõrgustiku tuumiku absoluutse kõrgusega m. Moreenkatte paksus on suur, mille tõttu puuduvad aluspõhjapaljandid. Pinnakate on seejuures väga kirju ning ühe kupli koosseisus võime sageli leida nii savi, kruusa kui ka liiva. 14

15 !" #%$ 15

16 1.4.1 Kliima Maavarad Sapropeel Otepää kõrgustik moodustab Eesti klimaatilise rajoneeringu süsteemis omaette rajooni. Selle aluseks on kõrgustiku mõju, mis väljenduvad ümbritsevatest aladest suurema ( m) kõrguse ja pinnamoe liigestatusega. Õhutemperatuuride keskmised suvel ulatuvad 15,2...15,5 º C ja talvel -5, ,2 º C, erinevus ümbritsevate aladega võib olla 1-3 º C. Aastane sademete summa on mm, 2/3 kogu aasta sademete hulgast langeb soojal aastaajal päeva jooksul. Lumekatte kestus on päeva ja suurim paksus kuni 40cm. Valla territooriumil esineb maavaradest sapropeeli, turvast, liiva ja kruusa ning vähesel määral savi (kaart: Pühajärve vald. Maavarad, lk. 14). Sapropeeli e. järvemuda on leitud mitmetes järvedes. Sapropeeli varud on hinnatud valla kaheksas järves ja nende varud on toodud tabelis 5 Tabel 5. Valla sapropeeli varud.(ramst,1992) Järv Pindala Keskmine paksus Varu x10 3 t Inni järv 25 1,5 50 Kaarna järv 21 2,8 203 Kääriku järv 15,1 3,4 231 Mäha järv 11,6 2,6 63 Neitsijärv 6,9 5,5 130 Nüpli järv 24,4 3,2 270 Pühajärv 288,1 2, Vidrike järv 11,2 2,7 191 Enamus järvedes esinevast sapropeelist sobib kasutamiseks väetisena, väljaarvatud Vidrike järve sapropeelid, mis on mittekonditsioonilised suure tuhasisalduse tõttu. Inni, Kaarna, Kääriku ja Mäha järvede sapropeelid on sobilikud ka söödaks. 16

17 ! " 17

18 Kruus ja liiv Ametlikult pole vallas kasutusel ühtegi karjääri. Kruusa-liiva varudega Arula karjäär kuulub eraomandisse. Vidrike karjääri kasutamine on lõppenud ja karjäär rekultiveeriti 1996.a. Kastolatsi ja Käpa karjäärid on samuti rekultiveeritud. Valla kruusaliiva varud on toodud tabelis 6. Tabel 6. Valla kruus-liiva varud. Leiukoht Varud (x10 3 m 3 ) Maardla Aine Tarbevaru Reservvaru Prognoossed Arula kruus 40,7 625,6 350 liiv Vastsemõisa liiv 1939,2 Kaurujärve kruus, liiv 164, Turvas Arula kruus-liivad on sobilikud ehitusel. Liivad sobivad ehitusmörtideks. Kaurujärve maardla materjal sobib täideteks eriti dreenikihtideks ja külmakaitse kihtideks. Vastsemõisa liivad on sobilikud täiteks. Otepää kõrgustikku iseloomustab vähese pindalaga soode rohkus. See tuleneb väga liigestatud reljeefist, milles on palju äravooluta või ajutise äravooluga nõgusid. Üldiselt domineerib Otepää kõrgustiku soodes madalsoo lasunditüüp, rabaturba lasundite osatähtsus on tagasihoidlik. Kõrgustiku keskosas on valdavalt allikatest toituvad nõlvasood (Eesti turbavarud, 1992). Tähtsamateks soodeks vallas on Truuta, Pühajärve, Pori ja Vidrike soo jt. Valla turba varud on toodud tabelis 7. Tabel 7. Valla turbavarud.(eesti turbavarud, 1992) Leiukoha nimi Üldpindala/Maardl Varud x10 6 t Kasutamine a pindala Truuta soo 72/30 0,12 kütteturvas Pühajärve e. Sakssoo 185/92 0,49+0,26* kütteturvas Nuustaku soo 51/26 0,13 kütteturvas Pori soo 29/13 0,05 kütteturvas Vidrike soo 90/44 0,18 kütteturvas *aktiivne varu + pasiivne varu Pühajärve e. Sakssoo sobib rohumaaks ja 56ha on soost juba kultuuristatud, läbi soo voolab Väike-Emajõgi. Samuti on kultuuristatud Vidrike soo põhjaosa. Vidrike soo tuleks jätta looduslikku seisundisse, kuna puudub äravool. Pori soo tuleb jätta looduslikku seisundisse, sest soo kasutusele võtmine avab põhjavee. Nuustaku, Pori ja Pühajärve sood jäävad 18

19 Põhja ja pinnavesi Otepää looduspargi piiridesse ja seega on soovitav soode loodusliku seisundi säilitamine. Põhjavesi esineb kõrgustikul pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb m sügavusel, Pärnu põhjaveeladestiku vesi aga 300m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Valla piiridesse jääb enamik järvi nn. Otepää järvedest. Suuremad ja piklikumad järved on moodustunud vanades orgudes, väiksemad ja ümarikumad moreenküngaste ja mõhnade vahelistes nõgudes. Enamik viimasena nimetatud järvi on termokarstilise tekkega, moodustunud hiidjääpankade sulamisel kujunenud söllides. Järvede areng algas pärast ala vabanemist kohalike jääpaisjärvede alt. Käesolevaks ajaks on järved tugevalt soostunud ja mudastunud, paljud väiksemad ja madalamad järved hoopis maastunud. Valla lõunaosas jääb valla piiridesse osa järvi Vidrike-Kooraste e. Truuta ürgorus paiknevast Eesti kõige suurejoonelisemast aheljärvestikust (kaart: Pühajärve vald. Veestik, lk. 17). Järvede nimestik ja andmestik (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977;1989) on toodud tabelis 8 Järvede kalastik on küllalt erinev ja muutlik. Paremates järvedes on sageli üle 10 kalaliigi. Mitmed madalamad järved jäävad karmimatel talvedel ummuksisse ja seepärast võib aegajalt muutuda nende kalastiku liigiline koosseis. Hukkuvad hapnikunõudlikumad liigid nagu siiad, kohad, latikad jt. Varasematel aastatel on paljudesse järvedesse sissetoodud mitmeid kalaliike: peipsi siiga, koha, karpkala, peledit jt. Alati pole see olnud tulemuslik parimad tulemused on saadud pelediga. Väiksemad ja sügavamad järved on olnud tuntud kui vähijärved, kuid peale 1935 aasta vähikatku pole vähi populatsioon enam taastunud. 19

20 !!"$#%'& 20

21 Tabel 8. Vallas asuvad järved Järve Nr. Järve nimi Pindala ha Sügavus max m Läbivool Läbipaistvus Kalastik Taimestik 1026 Neeruti Vahejärv 5, Kolmjärv 1, Tõuka järv 1,3 umbjärv 1030 Kastolatsi Äijärv 0,6 umbjärv 1033 Äidu Kaanjärv 2, Lüüsjärv 3,2 2,6 L 1, Vihtjärv 1,7 umbjärv Tseema järv 0,8 umbjärv 1036 Kaarna järv 23,6 4,3 nõrk 0, Kurnakese järv 1,8 nõrk Jaanuse järv 9,4 6,3 L Äidu järv 1, Alevijärv 2, Väike-Juusa järv 3,0 5,6 nõrk Pilkuse järv 10,5 5,4 nõrk 1, Trepimäe järv 0, Japsi järv 0,8 umbjärv 1045 Kukemäe järv 4, Neitsijärv 7,5 2, (1) 1047 Saagjärv 3, Mäha järv 13,9 4.1 L Arula Perajärv 6,9 6,0 L Arula Vahejärv 1,3 keskm Kutskalomp 0,9 umbjärv 1051 Otepää Kärnjärv 5,7 11,5 A 2, Nüpli järv 27,5 6 nõrk 1, kg/ha 1053 Pühajärv 285,9 8,5 hea kg/ha 1054 Kõlli järv 3,2 22,0 L 2, Juusa järv 19,3 8,7 nõrk 2, kg/ha 1056 Koljaku järv 3,9 V Kingsepa järv 0, Tornijärv 13,3 15,2 L 2, kg/ha 1058 Laanejärv 3, Kääriku järv 19,3 5,9 nõrk 2, Kondijärv 1, Nahijärv 5,2 umbjärv 1076 Alapika järv 2, Turujärv 2,4 umbjärv 1198 Pülme järv 6,4 13,7 v.nõrk 2, (1) 1199 Kopsujärv 0,6 umbjärv 1200 Inni järv 24,5 7,0 nõrk 1, Voki järv 16,9 22,3 L 2, Lambahanna järv 3,5 10,2 L 1, Vidrike järv 14,3 8,3 L 1, Naha järv 2,8 12,0 tugev 1, Sinikjärv 0,26 6,1 L 1206 Lubjaahju järv 0,9 4,8 L 0, Kauru järv 7,5 2,7 keskm. 2, Ahvenajärv Roopjärv 1211 Koigu Kogrejärv 1212 Jänise järv Kangru järv Kuhamu järv 21

22 Kasemetsa paisjärv 1,0 Märdi paisjärv 1,7 Marguse paisjärv -vähijärv, L-läbivoolav Valla vooluveestik koosneb neljateistkümnest suuremast jõest ja ojast. Pühajärvest algav Väike Emajõgi viib veed läbi valla Võrtsjärve. Elva jõgi on valla põhjapiiriks Palupera vallaga. Valla väiksemad ojad suubuvad Pühajärve vaid Sillaotsa jõgi viib veed Võhandu jõkke. Valla jõgede ja ojade andmed on toodud tabelis 9. Tabel 9. Valla jõed ja ojad (Eesti NSV jõgede...,1986) Nimi kogupikkus km valgala km 2 suubub Sillaotsa jõgi ,8 Võhandu V-Emajõgi Võrtsjärv Marguse oja 5 13,7 Pühajärv Poslovitsa oja 3 17,4 Pühajärv Voki oja 10 37,2 V-Emajõgi Arula oja 6 25,4 Voki oja Restu oja 6 14,4 V-Emajõgi Elva jõgi Emajõgi Kaarna oja 8 31,1 Elva jõgi Palu jõgi 5 26 Elva jõgi Neitsijärve oja 2,5 7,0 Pühajärv Maksima oja 2 2,0 Palu jõgi Kastolatsi oja 6 8,9 Elva jõgi Nüpli oja 3 - Poslovitsa Kaitsealad Otepää saarkõrgustiku pindala on 1180km 2 Siin võib leida liigirikkaid kooslusi ja tuhandeid eriilmelisi paiku. Loodud Otepää looduspargi eesmärgiks on rikkaliku taimestiku ja loomastikuga alade, väärtuslike maastikuüksuste, maakultuuri, veekogude jt. säilitamine ja tutvustamine. Kaitseala, pindalaga 232km 2, hõlmab ligi kaks kolmandikku valla territooriumist (kaart: Pühajärve vald. Kaitsealused objektid, lk.21). Otepää looduspargi välispiir (edaspidi piir) kulgeb mööda Lutike- Otepää maantee teemaa loodepiiri edela suunas (kuni Palupera ja Pühajärve valla vahelise piirini ning edasi Pühajärve vallas) kuni Kure (3) talu suunas kulgeva loode-kagusuunalise pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed kagu suunas kuni Kure (3) taluni, edasi mööda Piirikolga (26) ja Raudsepa (31) talude vahel kulgevat pinnasteed Raudsepa (31) taluni ning edasi mööda nimetatud talu juurest Pikajärvele kulgevat ida-läänesuunalist pinnasteed ida suunas kuni maakonnapiirini. Piir jätkub mööda maakonnapiiri kuni Otepää-Valgjärve maanteeni, edasi mööda selle teemaa põhjapiiri lääne suunas kuni Männiku (6) ja Kolga 22

23 (7) kinnistuid läbiva kruusateeni ning edasi mööda seda lõuna suunas kuni Kolga (7) talu lõunapiirini ja mööda seda kuni maakonnapiirini, edasi mööda seda kuni kirde-edelasuunalise pinnasteeni Otepää metskonna kvartali 110 eraldises 2 ning edasi mööda nimetatud teed läbi kvartalite 110, 109, 108 ja 107 edela suunas kuni Otepää-Kanepi maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa läänepiiri kuni Vastsemõisa-Vidrike maanteeni, edasi mööda selle teemaa põhjapiiri edela suunas kuni Otepää metskonna kvartali 120 lõunanurgani ning sealt edasi mööda Suitsu (21) tallu kulgevat kruusateed lääne ja põhja suunas kuni nimetatud taluni. Piir jätkub mööda Suitsu (21) talu juurest Alaküla-Rüa teele kulgevat põhja-lõunasuunalist kruusateed põhja suunas kuni Alaküla-Rüa teeni ning edasi mööda seda kuni Otepää-Vidrike-Sangaste maanteeni ja seejärel mööda selle teemaa läänepiiri lõuna suunas kuni Kooli (A8) talu lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Kooli (A8), Laasmägi (A19), Hinni (A28) ja Konno (A34) talu lõunapiiri, Konno (A34) ja Väike- Ruusa (7) talu edelapiiri ning Vilka (6E) ja Raudsepa (6A) talu lõunapiiri kuni Vidrike-Sihva maanteeni ning edasi mööda selle teemaa põhjapiiri loode suunas kuni Väikese Emajõe sillani. Piir jätkub mööda Väikese Emajõe vasakkallast kuni Märdi veskini (Sihva-Sangaste vana tee sillani), järgides Sakssoo maaparandusobjekti juures läänepoolsemat kanalit, nimetatud objekti looduspargist välja jättes. Edasi kulgeb piir mööda Sihva- Sangaste vana teed lõuna suunas kuni Otepää-Sihva-Sangaste maanteeni, ning edasi mööda selle teemaa lääne- ja põhjapiiri (kuni Pühajärve ja Sangaste valla vahelise piirini ning edasi Sangaste vallas) Restu- Pringi maanteeni. Looduspargi territoorium on tsoneeritud piiranguvööndiks ja sihtkaitsevööndiks ning metsad kuuluvad hoiu- või kaitsemetsade kategooriasse. Valla territooriumil asub 18 sihtkaitsevööndit, millest 3 on mittemajandatavad. Lisaks jääb osaliselt valla territooriumile veel 3 sihtkaitsevööndit: Arula, Mädajärve ja Pülme; neist kaks esimest ulatuvad Puka valla maadele ja viimane Sangaste valla maadele. Valla ja s.h looduspargi territooriumil asuvad mitmed kaitstavad looduse üksikobjektid, millest enam teatud ja tuntud on Pühajärve park, Väikese Munamäe allikas, Pühajärve sõjatamm, Trepimäe tamm, põlispuude rühmad Kloostri- ja Sõsarsaartel. Täielik kaitstavate loodusobjektide nimikiri on toodud lisas 1. 23

24 ! " $# " %'&)(* +, 24

25 Vastavalt seadusele on kaitse all seni kaitsmata I kategooria looduskaitsealuste liikide kasvukohad ja pesapaigad nende avastamise hetkest. Avastamisteate saamisel saadab keskkonnaminister maaomanikule või -valdajale kaitsekohustuse teatise täita seaduses I kategooria kaitsealuse liigi kaitseks sätestatud nõudeid Rekreatsioonivõimalused Valla looduslik omapära (reljeefi liigestatus, maastike vaheldusrikkus, veekogude rohkus, klimaatilised tingimused jt) loob siin eeldused kõige mitmekesisema aastaringse kasutusega puhkemajanduse ja turismi arendamiseks. Tänaseks on vald saanud arvestatavaks suviseks ja talviseks turismipiirkonnaks. Pühajärve vaatamisväärsustega tutvumiseks on koostatud Pühajärve looduse õpperada, mille lühem variant on 8km pikk ja pikem variant 13km pikk (Looduse õpperajad, 1986). Õpperada algab järve põhjatipust ja kõigi 33 punkti vaatamiseks tuleks varuda 4..5 tundi. Maastikuhooldus: Aastatel maastikuhooldustööde käigus korrastati Uue-Kolga mäe (Kiigemäe) ja Hobusemäe ümbrus ning Saare poolsaar ja ehitati kalurimaja Saarel. Samuti korrastati Poslovitsa telklaagri ümbrus, hooldati metsa Kääriku rahvaspordi radade ümbruses, puhastati Pühajärve kaldad Murrumetsa äärest 1971 a. veepinna tõstmisega sinna langenud puudest. Pühajärve park rekonstrueeriti a. Kaardistati kõik Otepää ümbruse rahvaspordi rajad. Hetkel on valmimas uus Pühajärve ümbruse projekt, mille koostajaks on Otepää Metskond-Looduspark. Üheks alalõiguks selles on Pühajärve pargi rekonstrueerimine. Peamised püstitatud ülesanded on: teedevõrgu väljaehitamine mänguväljakute rajamine rannaatraktsioonide rajamine sh. hüppetorn Pühajärve rannale on kavas taotleda Sinine lipp, selleks tuleb koostada rannakaart ja infosüsteem ning paigaldada suunaviidad. Paralleelselt käesoleva planeeringuga on koostatud Pühajärve ümbruse osaüldplaneering (AS ENTEC, 1998), kus rekreatsiooni võimalusi Pühajärve ümbruses on käsitletud põhjalikumalt. 25

26 1.5 Sotsiaalne taust Elanikkonna struktuur Valla elanikkond on vananev nagu ka teistes naabervaldades. Vanusestruktuur vallas jaotub (tabel 10) tööeast nooremate (0-15), tööealiste (16-56/61) ja pensioniealiste (57/62+) vahel %-des järgmiselt (Valdade rahvastik...,1997): Tabel 10. Vanusestruktuur vallas /61 57/62+ % % % Pühajärve vald , , ,8 Valgamaa 19,9 54,5 25, Tööturg Hetkel on vallas 760 tööealist elanikku. Ametlikult registreeritud ( ) töötuid oli 31 ja tööotsijaid 15 inimest, kokku 46 inimest, mis moodustab 5,8% valla tööealistest elanikest. Valla tööealistest elanikest töötavad palgatööl 536 inimest. Oma talus töötab 123 inimest ja omas ettevõttes 24 inimest. Tööeast vanematest on palgatööl 5 inimest ja omas talus töötab11 inimest. Peamisteks valdkondadeks kus inimesed tööd saavad on puidutööstus ning teenindus. Viimane on suuresti seotud puhkemajandusega ja on hooajaline ning annab tööd 19% töötajatest. Suureks tööandjaks on vallavalitsus oma allasutuste kaudu (kool, raamatukogu jne), andes tööd üle 60 inimesele, üldse annavad eelarvelised asutused vallas tööd % elanikest. Suuremad tööandjad vallas on toodud tabelis 11. Osa valla elanikest on leidnud tööd väljaspool valda. Väljaspool valda töötab 215 inimest neist 185 linnas. Lisaks Otepää linnale. käiakse tööl ka Tartus, Valgas ja naabervaldades. Töökohtade vähenemine maal on viinud pendelrände vastupidiseks võrreldes nõukogude perioodiga. Peamisteks põhjuseks on vähesed töö leidmise võimalused kodukohas. Noorte (kuni 34- aastased) jaoks on võrreldes teiste vanuserühmadega olulisemad pendelrände põhjused ka madalamad palgad ja vähesed arenguvõimalused kodukohas. Mida kõrgema haridusega on inimesed, seda raskemaks peetakse kohapeal sobiva töö leidmise võimalusi. Nende jaoks on pendelränne kompromiss, sest elukohta ei soovita enamjaolt siiski vahetada. 26

27 Tabel 11. Suuremad tööandjad vallas Ettevõte Töötajate arv ÕTK Tehvandi 41 AS Pühjärve Puhkekodu 40 AS Bach 40 AS Oteks 39 TÜ Kääriku Spordikeskus 34 Lõuna Elektrivõrgud Otepää Võrgurajoon 30 Otepää Metskond-Looduspark 25 AS Pühajärve Puidutööstus 23 AS Edgar 22 AS Techne 15 AS Oskar 13 AS Ternes 12 AS Parmet 11 AS Scanwood 7 Pühajärve vallavalitsus ja allasutused Koolid, lasteaiad, Vallas töötab Pühajärve Põhikool. Uus koolihoone valmis 1993.a. ja on projekteeritud 216 õpilasele (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk.26). Koolis õpib 154 õpilast ja töötab 18 õpetajat. Kooli tulevate ja kooli lõpetavate laste prognoos lähiaastateks on toodud tabelis 12. Tabel 12. Pühajärve Põhikooli prognoos aastateks Õppeaasta Tulevad kooli Lõpetavad kooli Lastearvu muutus Osa valla lapsi õpib Otepää Gümnaasiumis. Kokku õpib väljaspool valda 296 last. Lastepäevakodusid on vallas kaks. Pühajärve Põhikooli lasteaiarühm Sihval, kus töötab üks rühm 17 lapsega ja 2 kasvatajaga. Taastusravikeskus-Lasteaed Võrukael Otepää külas, kus kolmes rühmas on kokku 75 last ja nendega tegelevad 9 põhikohaga kasvatajat (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk.26). Otepää linna lasteaias Pähklike käib vallast 28 last Meditsiiniline teenindus ja tervishoid Oma haigla vallal puudub. Kasutatakse Otepää haigla ja polikliiniku teenuseid, samuti kiirabi teenuseid. Tervishoiupunktidest on vallas Pühajärve velskripunkt Sihval ja Eesti Olümpia Õppe-Treeningkeskuse Tehvandi velskripunkt (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk.26). Vallas töötab vallaarst, kes teenindab kolme omavalitsust. 27

28 1.5.5 Vanurite hooldus Lisaks on vallas laste taastusravikeskus Võrukael. Lähimad apteegid asuvad Otepääl. Oma hooldekodu puudub. Lähimad hooldekodud vallale on Palupera valla Hellenurme hooldekodu ja Tõlliste valla Paju erihooldekodu. 28

29 !#"$ &%(') "$ 29

30 1.6 Kultuur Raamatukogud Vallal oma rahvamaja ega klubihoonet pole. Kultuuriürituste korraldamiseks kasutatakse Pühajärve Põhikooli saali ning Otepää Teatrimaja. Vallas on kaks muuseumi: Eesti Rahvamuuseumi liputuba Otepää Kirikumõisas ja Eesti Kirjandusmuuseumi G.Wulff-Õis i majamuuseum Nüpli külas (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk. 26). Pühajärve vallas töötab üks raamatukogu Sihva külas (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk. 26). Raamatukogul on alalist lugejat ja fond üle 8500 ühiku. Kasutatakse ka Otepää Linnaraamatukogu teenuseid Sportimisvõimalused Otepää on Eesti tuntuim talispordikeskus. Sellena on Otepää tuntud üle poole sajandi. Esimene suusahüppetrampliin Apteekrimäele ehitati 1934.a. Sellele on lisandunud Tehvandi hüppemägi. Mõlemal hüppemäel on nüüd kunstkate, mis võimaldab aastaringset kasutamist. Otepäält algab Wordloppet I sarja kuuluva Tartu Maratoni suusarada ning kulgeb suures osas valla piirides. Otepää ümbrus on sobiv treeningu ja võistluste läbiviimiseks ka suvel. Siin toimuvad mitmed rahvusvahelised ja üleriiklikud võistlused orienteerujatele, jooksjatele, allveeorienteerujatele jt. Valla kasutada on Pühajärve Põhikooli võimla. Vallas töötab 8 spordiringi. Spordirajatistest on vallas: Staadion 400m Spordisaal 18x36 Lauatennise saal Välisujula 6x50m, 4x25m Lasketiir 50m Lasketiir TÜ Kääriku spordibaas TPÜ V-Otepää baas TÜ Kääriku spordibaas Pühajärve Põhikool TÜ Kääriku spordibaas TÜ Kääriku spordibaas Annimatsi puhkekeskus TÜ Kääriku spordibaas Tehvandi, EVSÜ Põhjakotkas 30

31 Korvpalliväljak 20x40m Võrkpalliväljak Tenniseväljak 20x40m Käsipalliväljak Krossirajad: Alaküla krossirada Marssina krossirada TÜ Kääriku spordibaas Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi TPÜ V-Otepää baas TÜ Kääriku spordibaas Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi TPÜ V-Otepää baas TÜ Kääriku spordibaas Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi Pühajärve Puhkekodu Mäha motell Vana-Otepää Hotell Karupesa Hotell Väike Bernhard Kuutsemäe mäesuusakeskus TÜ Kääriku spordibaas Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi Pilkuse küla Pedajamäe küla Talispordirajatised vallas: Suusastaadion 2ha Suusahüppemäed: Tehvandi 65m Annimatsi 20m Uisuväljak Suusarajad 1-15km 1-4km Slaalomirajad 3 nõlva+3 tõstukit 4 nõlva+2 tõstukit 2 nõlva+2 tõstukit 2 nõlva+2 tõstukit 1 nõlv+1 tõstuk 1 nõlv +1 tõstuk 1 nõlv +1 tõstuk 1 nõlv +1 tõstuk TÜ Kääriku spordibaas Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi Annimatsi puhkekeskus TÜ Kääriku spordibaas TÜ Kääriku spordibaas Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi Kuutsemäe mäesuusakeskus Madsa spordibaas TÜ Kääriku spordibaas Kuutsemäe mäesuusakeskus V-Munamäe mäesuusakeskus Madsa spordibaas Marjamäe Eesti Olümpia ÕTK Tehvandi Mäha motell Anso talu Liivamäe talu Lisaks pakuvad ratsutamise võimalusi veel Vidrike ratsasporditalu, kanuumatka võimalusi Toonus Pluss, paatide, purilaudade vesijalgrataste kasutamist EE Meema jt. Mitmed puhke- ja 31

32 1.6.3 Vabaõhuüritused spordikeskused laenutavad varustust ja pakuvad treeningu võimalusi. Pühajärve pargis asub vabaõhuüritusteks sobiv plats koos vabaõhulavaga. Vabaõhu üritusteks on kasutatud ka Uue-Kolga mäge (Kiigemäge) ja Laugi Hiiekoda. Suurimaks massiürituseks on traditsiooniliselt suvel korraldatav muusika- ja rannapidu Beach Party Pühajärve ääres. Sellele on lisandunud ka talvine suurüritus Pühajärve kalapidu Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Kirik Vallas on mitmeid I aastatuhande I poolde kuuluvaid kalmeid ja II aastatuhande I poolde kuuluvaid asulakohti (kaart: Pühajärve vald. Kaitsealused objektid, lk.21). Linnamägedest on tuntumad Uandimägi ja Otepää linnamägi. XI-XIII saj. oli Otepää Ugandi maakonna tähtsmaid keskusi. Otepää linnus oli XIII saj. algul eestlaste olulisemaid tugipunkte võitluses saksa feodaalide vastu. Otepää linnus oli tüüpiline loodusega seotud linnus, kus kindlustuse joon jälgis täpselt künka ülaäärt. Linnuse kõrvale tekkis keskajal linlik asula. XIV saj, sõdades asula hävis ja seda keskaegaset asulat meenutab nüüdse Alevi järve nimi. Otepääl on tähtis koht eesti kultuuriloos. Siin tegutses aastail eesti tähtsamaid rahvaluulekogujaid J. Hurt. Tema eestvedamisel ehitati ka Vana-Otepää koolihoone. Kaitse alla on võetud Otepää kirik ja Ilmjärve kirik (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk.26). Kaitsealuste objektide täielik nimekiri on toodud lisas 2. Valla territooriumil asub kolm kirikut (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk.26): EELK Otepää kirik (EELK Otepää Maarja kogudus). Otepää kirik rajati 1224.a. piiskop Hermanni poolt. Mitmel korral, sõdade käigus, on kirik hävinud kuid uuesti üles ehitatud. Kiriku orel pärineb 1852.a., mille ehitas Tartu orelimeister Kessler a. valmis praegune 51m kõrgune torn. Suurem 32

33 1.6.6 Kalmistud kiriku ümberehitus toimus aastatel Stiililt on kirik uus-gooti sugemetega. Kirikul on tähtis koht eesti kultuuris. Seal õnnistati sini-must-valge lipp, millest hiljem kujunes rahvuslipp. Kiriku esiküljele kinnitati 1934.a. rahvuslipu mälestustahvlid. EAÕK Ilmjärve kirik, EAÕK Kastolatsi kirik, millel kogudus puudub. Kirik on ehitatud 1873.a. Plaanilt ristikujuline. Peale sõda on kirikut kasutatud viljakuivatina ja praeguseks varemetes. Pühajärve vallas on kaks kasutatavat kalmistut ja üks, Kastolatsi kalmistu on matmisteks suletud. Kasutatavat Otepää vana kalmistut suurusega 2ha haldab EELK Otepää Maarja kogudus ja Ilmjärve kalmistut suurusega 2,9ha haldab vald (kaart: Pühajärve vald. Sotsiaalobjektid, lk.26). Kasutusel on ka Otepää uus kalmistu, mida haldab EELK Otepää Maarja kogudus Seltsid, vallaelu kajastamine Valla elu kajastatakse ajalehes Otepää Teataja, mida antakse välja koos naaberomavalitsustega. Ajaleht ilmub kaks korda kuus alates detsembrist 1989.a. Seltsidest tegutsevad vallas Pühajärve Haridusselts ja Spordiklubi Pühajärve. Lisaks eelpool nimetatutele tegutsevad piirkondlikud seltsid ja ühendused: Otepää Spordiklubi, Otepää Tenniseklubi, Otepää Motoklubi, Otepää piirkonna kultuurifond, Otepää Lions Club, Otepää Invaühing jt. Vallas töötab Vidrike arvuti ja teabetuba. 1.7 Turvalisus ja politsei Päästeteenistus Valga Politseiprefektuuri teeninduspiirkond on jagatud kolmeks regiooniks. Pühajärve vald koos Otepää linna, Palupera ja Puka vallaga moodustavad Otepää regiooni mida teenindav politseijaoskond asub Otepää linnas. Pühajärve vald kuulub Otepää Tuletõrje ja Päästeameti tööpiirkonda, mis asub Otepää linnas. Pühajärve rannas töötab vetelpäästeteenistus. 33

34 1.8 Teed ja kommunikatsioonid Telefoniside Sideteenused Suuremateks valda läbivateks teedeks on Tatra-Otepää-Sangaste ja Rõngu-Otepää- Kanepi tugi maanteed (kaart: Pühajärve vald. Teed, lk. 33). Valla teede pikkuseks on 54,3km (Valga maakonna planeering, 1998), millest ainult 1,7km teid on kattega. Valla teed on pasportiseerimata. Riigiteid hooldab Valga Teedevalitsus, vallateid hooldab vald. Põhiline ülesanne on talvine lumetõrje teostamine valla masinapargiga ja lepingu alusel vastavat tehnikat omavate firmadega. Ühendus Eesti teiste linnadega toimub läbi Otepää linna. Lähim raudteejaam asub 12km kaugusel Paluperas. Vallas, Pühajärvel asub registreeritud väikelaevade sadam. Üldkasutatavat telefoniside võrku haldab AS Eesti Telefon. Kõikidele abonomentidele on tagatud automaatne väljumine kaugsidevõrku. Telefoniseerituse tasemelt on Pühajärve vald aga üks mahajäänumaid valdasid maakonnas. Telefonide arv 100 elaniku kohta on ainult 7,6, mis on madalaim maakonnas. Vallas on Ilmjärvel ja Pühajärvel 50, Käärikul 100, ja Sihval 150 ja Otepää külas 1400 numbriline telefonijaam. Probleemsemad piirkonnad on Vana-Otepää, Pilkuse, Vidrike, Truuta, Kaurutootsi, Tõutsi, Ilmjärve ja Koigu külad. Leevendust on toonud Valgjärve RAS 1000 tugijaama valmimine ja tööle hakkamine. RAS 1000 puhul on abonent keskjaamaga ühenduses raadioside abil. Valla territooriumil asub kolm mobiilside masti- Kuutsemäel, Väikesel Munamäel ja Pühajärve ääres. Kogu valla osas toimivad EMT NMT telefonid. Osalise leviga on EMT GSM ning Radiolinja GSM võrgud samuti viimasel ajal neile lisandunud Q- GSM võrk. Vallas on üks sidejaoskond Sihva Sidejaoskond (67301), kasutatakse ka Otepää linna sidejaoskonna (67406) teenuseid. 34

35 1.8.3 Elektrivõrk Valla elektrivarustuse kandevõrguks on 35kV ülekandeliin. Jaotusvõrgu moodustavad 10 kv liinid ja madalpinge 0,4 kv õhuliinid. Piirkonda varustav alajaam paikneb Otepääl- Otepää 35/10 kv alajaam 8 MVA. Elektrisüsteem kuulub Eesti Energia Lõuna Elektrivõrkude piirkonda ja liine teenindab Valga Elektrivõrk, kellel on vanemmeistrijaoskond Otepääl. Müüki teostab Valga Elektrivõrk. Tarbimises on toimunud muutused, tarbimise kasv on kandunud uutesse piirkondadesse (talud, väiketööstus), kus ei ole sellega liinide ehitamisel arvestatud. Voolukõikumised raskendavad ettevõtlusega tegelemist. Kohati on pingelangud väga suured, nt. Arulas kus tarbijateni jõudva voolu pinge on vaid 185V. Lisavõimsust vajab ka Kääriku piirkond. 35

36 ! 36

37 1.9 Elamu- ja kommunaalmajandus Elamufond Katlamajad Elamufond hõlmab põhiliselt endiste kolhooside poolt ehitatud ning hiljem erastatud elamuid. Sektsioonelamuid on vallas 22, korterite arvuga 227. Nendes elab 687 elanikku, mis moodustab üle ühe kolmandiku valla elanikest. Elamud on vanad ja vajavad kaasajastamists. Vanimad elamud (Sihval, Kannistikul) on ehitatud 1965.a. Hetkel on erastatud 95% korteritest. Vallas puuduvad andmed elamufondi osas, millise moodustavad individuaalelamud ja suvilad. Katlamajasid on vallal kaks. Otepää küla katlamaja, mis teenindab 6 elamut asulas ja jääb lähiaastateks tööle. Katlamaja on renditud AS Bach ile kolmeks aastaks. Küttena kasutatakse puidutöötlemise jääke. Kasutusel on katlad T-4,5 (1) ja Kiviõli 80 (2). Sihva küla katlamaja teenindab 927m pikkuse soojatrassi vahendusel ainult koolimaja ja lasteaeda. Kasutusel on katlad Termax (masuut) ja Kiviõli-80 (puit). Sektsioonelamud kasutavad individuaalkatlamaju. Pühajärve, Vana-Otepää ja Kannistiku asulas on tsentraalkatlamaja likvideeritud ja toimunud üleminek individuaalküttele Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb m sügavusel. Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett m sügavustest kaevudest. Keskuste elamud, laudad ja farmid tarbivad vett m sügavustest puurkaevudest devoni veeladestust. Valla puurkaevude nimekiri on toodud lisas 3. Vallas on 6 puhastusseadet (kaart: Pühajärve vald. Keskkond, lk.36). Puhastusseadmete nimekiri ja andmed on toodud tabelis

38 Otepää küla keskasula puhastusseade ei tööta alates 1984.a. Reoveed juhitakse soisele alale ehitatud astmelistesse biotiikidesse veepeegliga 2130m 3, eelvooluks on Elva jõgi. Vana-Otepää puhastusseade töötab vaid septikuna ja reoveed juhitakse biotiikidesse. Juusa-Peetri seafarmis, lõppes tootmine 1991.a. ja reostamist ei toimu, samuti ei tööta seal ka puhastusseadmed. Peale Puustusmäe lauda on teistes lautades tootmine lõppenud või on kasutusel mõnel teisel otstarbel. Tabel 13. Puhastusseadmed vallas. Valdaja Asukoht Puhasti tüüp Järel-puhasti Võimsus BHT5/d Ekspl. aasta Eesvool AS Oskar V-Otepää OXYD-180 2BT Kääriku spordibaas Kääriku BIO-50 2BT Kääriku järv TPÜ Kaarna Kaarna imbväljak - spordibaas Pühajärve vald Sihva 2XBIO-25 2BNT Voki o. Pühajärve vald Pühajärve 3BT Kukemäe järv Pühajärve vald Otepää elamud Jäätmemajandus 2BT Kaarna oja Pühajärve vallas ei ole kasutuses oma prügimäge. Prügi veetakse AS Ragn-Sells i poolt lepingute alusel. Kasutatakse Laguja prügimäge. Endisesse kruusakarjääri Kannistiku-Koolitare tee ääres on omavoliliselt veetud suurtes kogustes olmejäätmeid, ehitusprahti ja ohtlikke jäätmeid. Prügimägedena kasutusel olnud kruusakarjäärid Kastolatsis ja Käpal on rekultiveeritud (kaart: Pühajärve vald. Keskkond, lk. 36). Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna poolt on antud luba lihatööstusele ladustada jäätmeid Vana-Otepää endise suurfarmi sõnnikuhoidlasse. Valminud on piirkonna ohtlike jäätmete käitluse kava, mis hõlmab ka teisi naabervaldu ja Otepää linna. 38

39 "!#!%$'& 39

40 1.10 Ettevõtlus Valla elu põhiliseks positiivseks tendentsiks on väikeettevõtluse areng. Ettevõtluse tegevusvaldkond on lai. Toiduainete valmistamisega tegeleb AS Edgar (vorstitooted) ja AS Oskar, puidutöötlemisega tegelevad AS Bach, OÜ Puidumass ja AS Pühajärve Puidutööstus jt., metallitooteid valmistab AS Parmet, AS Techne Töökojad ja OÜ Otepää Metallitooted, vaibatooteid teeb AS Oteks. Vallas on registreeritud 16 füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle peamisteks tegevusaladeks on jaekaubandus, majutus ja toitlustamine Teenindus ja kaubandus Põllumajandus Valla kaubandus ja teenindus on tihedalt seotud Otepää linnaga. Enamus elanikkonna teenindusettevõtteid asub linnas sh. pangad, apteegid, optik, kosmeetik jt. Ka piirkondlik turismiinfo punkt asub Otepää linnas. Vallas töötavad transporditeenuseid osutavad ettevõtted ja autoteenindus, samuti on võimalik saada autoabi öisel ajal. Tanklatest töötavad Neste ja AS Techne Töökoja tanklad. Kaubanduse vallas on olukord Pühajärve vallas rahuldav Kauplused asuvad valla suuremates asulates ja võimalik on kasutada Otepää linnas asuvaid kauplusi ning ETÜ Kaubanduskeskust. Jaekaubandusega tegelevad vallas OÜ Palgimets ja AS Awero ning AS Cukulus, peale selle veel mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad. Enam arenenud teenindusharuks vallas on majutus ja toitlustamine ja muude teenuste pakkumine puhkajatele. Vallas on üle 20 erineva ettevõtte, kes pakuvad teenuseid puhkajatele nii talvel kui ka suvel. Neile lisaks üle 10 ettevõtte Otepää linnas. Pühajärve vallas olevast 6930ha põllumajanduslikust maast on haritavat maad 76,7% ehk 5317ha (sellest oli 1997.a. kasutusel 2187ha). Looduslikke rohumaid on 23,3% ehk 1613ha. Valla pinnamoe ehituse tõttu on põllumaade kvaliteet oluliselt madalam riigi keskmisest. Mullaviljakus on suhteliselt madal, haritaval maal hindepunkti. Mullaliikide arv 1km 2 kohta on 40

41 Metsamajandus keskmiselt , maksimaalselt Kuigi muldade lõimis (liivsavi, saviliiv) on enam-vähem ühesugune, erinevad mullad siiski harimisvõimalustelt, viljakuselt ning erodeerituse ja erosiooniohtlikkuse astmelt. Vahelduv reljeef takistab suurte põllumassiivide loomist ja nende kõrgelt mehhaniseeritud harimist. Vallas tegutseb vaid üks ettevõte- OÜ Ternes Nüpli külas, kus peetakse lüpsikarja. Vana-Otepää sigalas töötab AS Oskar ja lüpsilauda teenindusblokis AS Edgar. Vidrike laudas peetakse hobuseid. Valla territooriumil on Taluseaduse alusel moodustatud 97 talu. Nendele kuulub 15% ehk 3196ha valla territooriumist, talu keskmine suurus on 32,5ha. Tugevaid talusid on Viljakasvatusega tegelevad Laane talu ja Urmitootsi talu Tõutsi külas, loomakasvatusega tegelevad Kotre talu Kassiratta külas, Härma talu Märdi külas, Vallimäe talu Mägestiku külas, Koidu ja Tedre talud Ilmjärve külas tegelevad nii vilja- kui ka loomakasvatusega. Kooli talu Sihva külas on spetsialiseerunud, lisaks viljakasvatusele, veel juurvilja- ja marjakasvatusele ning osutab põllumajandusteenuseid ümbruskonna taludele (maaharimine, viljakoristus jt.) Vallas olevast ha metsamaast on riigimetsa 39,8% ehk 3990,3ha ja muud metsamaad või erametsa 61,2% ehk 6139,7ha. Talumetsi on 9,9% ehk 100ha. Metsatüüpidest on valdavad salumetsad, millede osatähtsus on ligi 33% looduslikust taimkattest. Salumetsades leidub kuuse, kase, haava ja lepa kõrval üsna sageli tamme, saart ja pärna. Seega jääb vald salumetsade leviku piirkonda. Vallas asuvatest riigimetsadest on 2767,1ha hoiumetsad ja 1223,2ha tulundusmetsad. Neid haldab Otepää Metskond- Looduspark. Hoiumetsadest on 2725,8ha looduspargi metsad, millest mittemajandatavaid metsi sihtkaitsevööndis on 147,7ha, majandatavas sihtkaitsevööndis on metsi 586,7ha ja piiranguvööndisse jääb 1991,6ha metsa. Parkmetsi on 32,9ha. 41

42 1.11 Koostöö ja sõprussidemed Pühajärve vallal on sidemed Vihti vallaga Soome Vabariigist koostöö toimub hariduse valdkonnas ja arenevad suhted Kivijärve vallaga (turism). Norra Kuningriigist on vallal koostöö ja sõprussidemed kahe omavalitsusega. Sel i kommuuniga tehakse koostööd kultuuri ja hariduse valdkonnas ning Lillehammeri kommuuniga põllumajanduse valdkonnas (ESNO projekt). Laxa kommuuniga Rootsi Kuningriigist tehakse koostööd kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas ja arenevad sidemed Kumla kommuuniga. Koos Otepää linna ja Palupera ning Puka vallaga antakse välja piirkonna ajalehte Otepää Teataja. Omavalitsuste liitumine on kuum teema kogu Eestis. Enne vastavat liitumist (liitmist) tuleks ära teha suur töö: vaja on kindlaks teha sellega kaasnevad probleemid - tõmbekeskused ja elanikkonna paiknemine, tsentraliseerimisega kaasnevad nähud, elanikkonna arvamus, omavalitsuse identiteet ja kultuurilisajaloolised seosed, omavalitsuste (valla) elanike arvu optimaalsus ( ) jne. Otepää linn, Palupera vald ja Pühajärve vald on ühinemise ettevalmistamiseks ja vajalike uuringute teostamiseks ühisotsusega moodustanud komisjonid ning võtnud vastu ühinemise ajagraafiku. On tõenäoline, et liitumine ei saa toimuda üheaegselt, vaid enne peaks eelnema etapp, kus teatud töölõikudes toimub funktsioonide alusel omavalitsuste vaheline koostöö teatud piirkondades (näit. koostöö keskkonnakaitse, turismi jne. valdkonnas). Lähiaastatel ( ) ongi eeltoodud koostöö tihenemine omavalitsuste vahel kõige tõenäolisem ning loob tingimused üksteise tundmaõppimiseks, sidemete tihenemiseks ja arusaamisele jõudmises vajaduses liituda. 42

43 2. KESKKONNA PIKAAJALISEST JA S STLIKUST KASUTAMISEST Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Riigikogu poolt on heaks kiidetud Eesti keskkonnastrateegia, kus on määratletud looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja põhiülesanded aastani 2000 ja Meie heaolu üheks aluseks on looduskeskkonna säilimine. Rikutud looduskeskkonna puhul osutub võimatuks valla elanikkonna kindlustamine võimalikult heade elu-, teenindus-, töö- ja puhketingimustega. Seega on oluline, et kogu maakasutus ja valla arengustrateegia harmoneeruksid meid ümbritseva looduskeskkonnaga. Selleks on vajalik igale konkreetsele kohale eelistada just sinna sobivat maakasutuse vormi ja ulatust. Juhul kui valla üldise arengu nimel ongi vaja kuhugi paigutada saastavama iseloomuga maakasutust (tööstust jms.), siis võib seda teha vaid seal, kus keskkonnale tekitatud kahju on kõiki keskkonda mõjutavaid faktoreid arvestades kõige väikseim. Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1997,26,390) võib omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise õigust kooskõlas seadustega kitsendada, seda lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. Üks viis kavandatava tegevuse keskkonnamõjude ulatuse selgitamiseks on nõuda keskkonnamõjutuste hinnangu tegemist detailplaneeringutele, mille alusel võidakse võtta maid kasutusele saastavama loomuga tööstuse vms. jaoks. Juhul kui sellest nõudest kinni ei peeta, tuleks koostöös Valga Maakonna keskkonnaosakonnaga/eesti Keskkonnaministeeriumiga nõuda selliseid rajatisi hõlmavate detailplaneeringute ja projektide keskkonnaekspertiisi. Planeerimine võimaldab efektiivselt mobiliseerida ressursse ja selgitada, mida soovitakse. Seega teha ümberkorraldusi mõtestatumalt ja väiksemate kulutustega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldplaneeringu ja kogu planeeringusüsteemi peamiseks ülesandeks on halbade otsuste vastuvõtmise vältimine. Ja seda eelkõige looduskeskkonna suhtes. 43

44 3. OTEP PIIRKONNA JA PÜHAJ RVE VALLA SWOT ANALÜÜS Läbi viidud 5.novembril 1997 Pühajärve puhkekodus TUGEVAD KÜLJED: * Piirkonna atraktiivsus, suur tuntus, koha maine 15 *Looduslikud eeldused, puutumatu ja kaunis loodus, turismi arendamine 12 *Hea maine puhkepiirkonnana, seonduvus puhkevõimalusega 6 *Kaitseala olemasolu 4 *Valla soodne asend, soodus asukoht 4 *Tugev keskus 3 *Hea materiaalne baas (hooned, spordirajatised) 1 *Soodne asend Lõuna-Eestis 1 *Tartu lähedus 1 *Välissidemed ja koostöö 1 *Hästi väljaehitatud teedevõrk *Suhteliselt arenenud ettevõtlus *Odav tööjõud *Säilinud endisaegne taluasustus *Elanike aktiivne looduskaitse *Intensiivne põllumajandus *Teede ristumiskoht *Piirkonna ja Otepää side *Eelarveliste asutuste suur arv *Koolitatud kaader *Hetke turvalisus *Turismiinfo *Kultuuriline taust ja traditsioonid *Sporditegevuse tugevus *Aktiivsed omavalitsused *Soodne elamiskeskkond ja paljude inimeste (prominentide) huvitatus *Looduskeskkonna vähene reostus NÕRGAD KÜLJED: *Infrastruktuur välja aredamata (puhastusseadmed, kommunikatsioonid) 8 *Looduskaitse-eeskirjade rikkumine, vähene looduskaitsealane järelvalve 6 *Kvalifitseeritud tööjõu puudus 6 *Nõrk põllumajandus 4 *Vanurite suur osakaal 4 *Lõpetamata reformid 3 *Omavalitsuse järeleandlikus kapitali survele 3 *Põllumajanduse ja tööstuse väike osakaal 3 *Sesoonne majandus 3 *Töötute suur osakaal 3 *Pealinna ja maakonnakeskuse kaugus 2 *Piirkonna eri osade nõrk koordineeritus 1 *Raskused materiaalse baasi majandamisel 1 *Suur lõpetamata ehitiste arv *Elanike liiga aktiivne loodus kaitse peletab konkreetse investeerija *Investeeringute vähesus 44

45 *Rasked põllumajandusliku tootmise tingimused *Kaitseala piirangud ja vähene integreeritus *Eelarveliste asutuste suur arv *Kultuurielu koordineerimatus *Otepää gümnaasiumi nõrkus *Ekstsentriliste inimeste olemasolu *Otepää liikluskorraldus piisavalt läbiarutamata, k.a. parkimine ja veoautode liiklus *Viidad kohtades kus neid on raske lugeda ja leida (Otepää) *Madal teeninduse tase (Teenindaja koolitamatus) *Turismiatraktsioonide puudumine keskuses (Otepää) *Üldine madal sissetulekute tase *Külade erinev atraktiivsus *Puudub kindel kokkulepe piirkonna arengusuundades *Ebaotstarbekas finants-poliitika harusfäärides *Nõrk telefoniside ja elektrivõrk *Kvaliteetsete eluasemete ja majutuskohtade puudus *Turismitalude vähesus *Infobaasid väljaarendamata *Välisinvesteeringute vähesus VÕIMALUSED: *Turism, sport, kultuur, talispordi arendamine 15 *Looduspargi väljaarendamine ja ärakasutamine 6 *Panna olemasolev materiaalne baas teenime 4 *Šanss turismi- ja puhkemajanduse kaasajastamine 3 *Taluturism 3 *Efektiivsemalt kasutada olemasolevat 2 *Mahepõllumajandus 2 *Süvendada koostööd ja ühinemine 2 *Kutsehariduse arendamine 1 *Rahvusvahelised üritused 1 *Detailplaneeringute koostamine ehituskruntide müümiseks *Liitumine Tartu maakonnaga *Hea võimalus põllumajandussaadustega varustamisel/kasutamisel kohapeal *Teeviitade ülesseadmine (k.a. Tallinn ja Tartu ringtee) *Turuuuring ettevõtluse, kaubanduse ja teeninduse osas *Säilitada Otepää omapärase ja ainulaadse Eesti väikelinna imidz *Leevendada sesoonsust - näit. konverentsid, koolituskursused *Saada Euroopa ääremaaks *Teovõimelise juhtivkaadri otstarbekas kasutamine OHUD *Tugev inimtegevuse surve loodusele 19 *Ääremaad tühjenevad 5 *Kohalike vähene investeerimis võimalus (kontrollimatu väliskapital) 4 *Maa-elanikkonna pidev vaesumine 4 *Noorte äravool/ajupotentsiaali lahkumine 4 *On tekkimas töökohtade ühekülgsus 4 *Potentsiaalne klient jääb tulemata ja raha saamata 3 *Tarastamine ja takistused randadele, turismiobjektidele 3 *Mosaiikse maastiku vähenemine (võsastumine) 2 *Omavalitsuse ülepolitiseeritus *Rahva võõrandumine võimust 45

46 *Ressursside puudus *Toimub ressursside ebaotstarbekas kasutamine *Üleasustatus/suur reostuskoormus *Looduslike vaatamisväärsuste rikkumine (Munamägi, Pühajärv) *Kuritegevuse kasv turismi kasvades *Hooned kukuvad kokku. Maastiku jäävad lagunevad ja pooleliolevad ehitised *Turismihooaega on rikkunud teenindajad ja tõstnud hinnad Tallinna tasemele, teeninduse kvaliteedi langus *Oma näo kaotamine (sildimajandus) *Vastuseis erineva arengupotentsiaaliga piirkondade vahel *Käegalöömise oht mitmetes eluvaldkondades *Välisinvestorite taustast tulenevad ohud *Mahajäämus teiste piirkondadega võrreldes *Investeeringud jäävad tulemata ja sihipärane tegevus välja arendamata (tülid ja kohtud) 46

47 4. ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI Valla asend Arengu eelduseks on valla dialoog ja probleemide arutelu elanikega, kelle elukeskkonda ja tingimusi pikaajalised kavad vahetult kujundama hakkavad ning keda vastuvõetavad otsused otseselt puudutavad. Seega on valla tulemusliku tegevuse põhiprintsiibid: Kõigile osalemiseks võrdsete võimaluste tagamine Kohaliku elanikkonna informeerimine ja kaasamine Sidus lähenemine keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale Erinevate tegevusalade tähtsuse selgitamine, regionaalsete eripärade leidmine ja nendega arvestamine Käesolevas peatükis on leidnud kajastamist prognoosid ja valla arenguperspektiivid järgneva aasta jooksul. Käsitletud on teisiti öeldult seda, kuidas ja kuhu suunas allpool toodud valdkonnad peaksid arenema. Valla asend on suhteliselt soodne, asudes Valga maakonna põhjaosas, võrdsel kaugusel teistest maakondade keskustest. Valla keskmeks oleval omavalitsusliku staatusega Otepää linnal on eeldused kujuneda väga tugevaks piirkondlikuks keskuseks. Valla asend populaarsel puhkemaastikul soodustab puhkemajandusega haakuvate ettevõtlusvormide väljaarendamist. 4.2 Asustus ja asulate omavahelised suhted Otepää kõrgustikul valitsev äärmiselt vahelduv reljeef on mõjutanud asulastiku kujunemist. Põllumaad Otepää kõrgustikul on killustatud ja asustus hajus. Vanimad asulad paiknevad reeglina madalamates kohtades jõgede või järvede ääres; valitsevaks asula tüübiks on hajaküla. Domineerivaks keskuseks on ja jääb Otepää linn kui tugev III astme keskus maakonnas, mille tagamaa ulatub üle valla piiride. Tugevaks esimese astme keskuseks vallas jääb Sihva küla. Arvestades momendil valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse, võib arvata, et väheneb elanike arv valla 47

48 äärealadele jäävates külades. Samas võimaldavad atraktiivne maastik ja piirkonna tuntus oskusliku tegutsemise juures elanikke valda juurde meelitada Rahvaarvu prognoos Kõige olulisemalt mõjutavad valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust. Positiivse rändesaldo puhul saabuvad enamasti noored ning sellega kaasneb kõrgem sündimus. Potentsiaali elanikkonna kasvuks loovad vähesel määral suvilaomanikud, kes oma suvilaid aastaringseteks elamuteks kohandavad ja läbiviimisel olev omandi- ja maareform. Suuremaid muudatusi rahvastiku kasvus hetke situatsioonist lähtudes aga prognoosida ei saa. Negatiivseks trendiks on rahvastiku vananemine. See omakorda mõjutab eelkõige ja kõigepealt haridussfääri toimub järsk laste arvu langus. Kriitilisem periood algab peale 2010.a., kui tööturule hakkab jõudma väikesearvuline 1990-nendatel aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline aastaste põlvkond. 4.3 Sotsiaalne infrastruktuur Lasteaiad Koolid Inimesel on elukohaga alati kindel suhe. Inimene on osa kodukohast ja see tähendab, et võimalikke muutusi ei saa kavandada vaid tehniliste protsessidena, kavandatavad tegevused laienevad alati ka sotsiaalsfääri. Sotsiaalne infrastruktuur vallas peab olema vastavuses asustustihedusega. Praegust situatsiooni, mis enamjaolt rahuldab valla elanikke, tuleb säilitada. Vallal tuleb säilitada olemasolevad lasteaiad. Erainitsiatiivist lähtudes võib kaaluda päevahoiderühmade või perelasteaedade väljaarendamist. Valla eesmärk on olemasoleva Pühajärve Põhikooli arendamine. Algharidus peab olema võimalik lapsel saada oma kodule võimalikult lähedal. Kohapeal koolis käivatel lastel tekib kodukoha 48

49 4.3.3 Sotsiaalhooldus tunne, mis on hiljem üheks määravaks teguriks tulevase elukoha valikul. Pühajärve Põhikooli arenguks on koostatud arengukava, milles on toodud välja konkreetsed ettepanekud haridustaseme tõstmiseks, probleemsete lastega tegelemiseks, kooli ja kodu koostöö arendamiseks täienduskoolituse korraldamiseks jne. Käesoleva üldplaneeringuga reserveeritakse kooli juurde maa-ala spordiväljaku rajamiseks. Olemasolevast olukorrast lähtudes, kus osa valla lapsi õpib Otepää linna koolis, tuleb vallal ja linnal ühiselt kujundada tingimused parema hariduse saamiseks, et lapsed jääksid kodukohta. Sotsiaalabi andmise aluseks vallas on sotsiaaltöö andmete register, mida pidevalt parandatakse ja täiendatakse. Oluline on probleemsete perede, üksi elavate vanurite ja invaliidide kodude külastamine, et saada adekvaatset informatsiooni abivajajate kohta. Seega peaks rõhuasetus olema ennetaval (preventiivsel) tööl riskirühmadesse kuuluvate inimestega. Järgnevalt on toodud eesmärgid ja vajadused tulevikus: Vanurite hoolduse jätkamine koduhoolde põhimõttel (avahooldus) võimaldamaks, rohkematele vanuritele võimalust oma elupäevad kodus veeta. Kasutada valla käsutuses olevaid vahendeid motiveerimaks ettevõtjaid looma töökohti puuetega inimestele. Valla sotsiaalpoliitika peab toetama täisväärtuslikku perekonda ja soosima paljulapseliste perede arvu suurenemist. Tuleb leida võimalusi täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks. Pöörata enam tähelepanu noortele, kes ei õpi ega tööta. Kasutada töötuid varasemast enam häda-abitöödel. Suhtuda alkoholismi kui haigusesse ja sellest tulenevalt korraldada ka ravi. Teha ennetavat (preventiivset) tööd. Luua kasuperede ja tugiisikute süsteem puuduva vanemliku hoole korvamiseks. Ennetav koostöö lastekaitseorganite ja noorsoopolitsei vahel. Leida võimalus tagada kinnipidamiskohtadest vabanenutele ajutine elamispind. Kasutada valla käsutuses olevaid vahendeid motiveerimaks ettevõtjaid võtma tööle kinnipidamiskohtadest vabanenuid. 49

50 Ajutiselt hättasattunud (vaesunud) inimeste ja perede delikaatne toetamine nende suutlikkuse ja toimetuleku parandamiseks. Toetusi tuleb jagada pidades silmas pere tegelikku majanduslikku olukorda. Pea-eesmärgiks on võimaluste piires pakkuda kodukoha järgset sotsiaalhoolekannet. Koostöös teiste omavalitsustega on valmimas Otepää sotsiaalkeskus. Valgas töötab Sotsiaalnõustamise Keskus, kus on psühholoogid, usaldustelefon noortele ja teistele abivajajatele, samuti on võimalik saada juristide ja sotsiaaltöötajate konsultatsioone Meditsiiniline teeninduse ja tervishoiu korraldus 4.4 Kultuur Tervishoiupoliitika vallas sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Meditsiini areng on seotud maakonna ja vabariigi meditsiini arenguga tervikuna Piirkonnas on rakendunud perearstide süsteem, mis võimaldaks elanikele esmast arstiabi. Maakonna tasandil on planeeritud, et ühe perearsti teenindada on inimest (Valga maakonna planeering, 1998). Perearsti töö hulka kuulub ka preventiivse meditsiini korraldamine. Perearstide nn. valveringid, tagavad perearstide kättesaadavuse ööpäevaringselt. Praegused velskripunktid hakkavad kuuluma antud piirkonna perearstipraksise juurde ja osutama lisaks tervishoiuteenusele ka sotsiaal-hoolekandeteenuseid. Perearsti töö efektiivsus sõltub paljuski töövahenditest. Statsionaarne arstiabi keskus ja kiirabibrigaad asuvad Otepää linnas. Vallal tuleb toetada eksisteerivat klubide-seltside-liitude võrgu säilimist. Samuti koduküla kultuuritraditsioonide loomist ja säilitamist ühistegevuse, nagu klubid, seltsid, ühingud, tekkimise, arendamise ja säilitamise läbi. See on eelduseks kohapealse kultuurielu jätkumisele. Tellitavad kultuuriüritused vajaksid peaaegu täielikult valla poolset doteerimist, sest piletimüügist laekuv raha ei kata 50

51 4.4.1 Klubid, seltsid Raamatukogud Muuseum kulutusi. Lähemal ajal puuduvad vallal aga selleks rahalised vahendid. Valla elanike vaba aja veetmise eesmärgil tuleb võimalikult otstarbekalt ära kasutada olemasolevaid ehitisi, näiteks klubilise tegevuse ja käsitööringide arendamine kooli baasil. Samuti peavad olema võimaluste piires avatud kohalikele elanikele spordiväljakud. Seltside ja ühingute tegevus on eriti oluline maa-inimestele, kuna võimaldab omavahelist suhtlemist ning loob seeläbi harmoonilise keskkonna. Valla eesmärgiks on kujundada Pühajärve Põhikoolist piirkondlik kultuurikeskus. Valla prioriteediks klubide-seltside toetamisel on noorteklubide tegevuse toetamine. Raamatukogundus valdkonnas on põhieesmärgiks valla ja linna raamatukogu koostöö arendamine, et võimaldada paremat kirjanduse valikut ning koordineerida valla ja linna raamatukogude vahelist raamatute vahetust. Liigitada raamatufond ümber uue, Eesti rahvaraamatukogude liigitussüsteemi alusel. Teiseks oluliseks eesmärgiks on raamatukogusse interneti ühenduse loomine. Lõpp eesmärk on muuta raamatukogu info ja teabekeskusteks, kus põhiteenuse kõrval (raamatulaenutus) on kättesaadav igat liiki info (s.h. üldkasutatavad riigi- ja kohalike omavalitsuste andmebaasid ja ettevõtjatele vajalik info). Raamatukogude üleviimine elektroonilisele infosüsteemile ja ühtse koondkataloogi loomine võimaldavad eri raamatukogudes olevad raamatud teha senisest paremini kättesaadavaks. Valla mõlemaid muuseume: Eesti Rahvamuuseumi liputuba Otepää Kirikumõisas ja Eesti Kirjandusmuuseumi G.Wulff-Õis i majamuuseumi Nüpli külas, tuleb jõudu mööda täiendada. 51

52 4.4.4 Kirik, kalmistud Tähtsa koha Euroopa kultuuri traditsioonis moodustab kirik, seal kooskäimine ning laste pühapäevakoolid on oluliseks aspektiks harmoonilise ja turvalise elukeskkonna kujundamisel. Kirikud on koha sümboliks ja iseloomustavad valla olukorda. Kuna kogudused on väikesearvulised, ei suudeta kirikuid kui kultuuri- ja arhitektuurimälestisi korrastada ja piisavalt hästi hooldada, mistõttu on vajalik valla abi hoonete ja ümbruse korrashoiuks. Ilmjärve ja Kastolatsi kirikute staatus vajab määratlemist. Kastolatsi kirikust, millel puudub kogudus, on võimalik kujundada kohalik kulturikeskus. Kastolatsi kalmistu tuleks kujundada parkkalmistuks, s.t. tuleks koristada mahalangenud puud, raiuda maha võsa, säilitada vanad ristid ja sambad, tasandada pinnas ning rajada murukate Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestiste kaitse ehk muinsuskaitse on oluline kultuurise järjepidevuse ja rahva ajaloomälu säilimise aspektist. Valla eesmärgiks on igati kaas aidata ajaloo- ja kultuurimälestiste, kohanimede ning muinsuspärandi säilimisele. Vajalik on koostada valla kultuurikaart. Tähistamist ja senisest läbimõeldumat eksponeerimist (lähtudes valla soovist arendada turismi), vajavad kõik valla ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised. 4.5 Rekreatsioon, turism ja sport Puhkealad Valla looduslik omapära (reljeefi liigestatus, maastike vaheldusrikkus, veekogude rohkus, klimaatilised tingimused jt) loob eeldused kõige mitmekesisema aastaringse kasutusega puhkemajanduse, turismi ja spordi arendamiseks. Selleks, et anda inimestele võimalusi puhkamiseks peab neid ümbritsev maastik olema looduslähedane, vajalik on töö ja elukohale vastandlik miljöö. Hinnatud on vahelduva profiiliga, omapäraste pinnavormidega, rikkaliku taimestikuga või vee- 52

53 kogude äärsed alad. Kõik muinsus-, loodus- ja kultuurimälestised suurendavad huvi ka kogu maastiku vastu. Looduspargi kaitse eeskirjaga on sätestatud mitmeid piiranguid rekreatiivsetele tegevustele looduspargi osas. Inimeste viibimist looduspargis otseselt ei piirata, ette on valmistatud mitmed avalikke õppe-, suusa-, suusamatka- ja ratsamatkaradu. Samas on keelatud mootorpaadid ja skuutrid ning autode liiklus väljaspool üldkasutatavaid teid. Valla võib puhkealana jaotada kolmeks tasandiks: Kõige populaarsem ja kõige enam kasutatav puhkealana on Pühajärve ümbrus. Järjest intensiivsema kasutamise tingimustes on vajalik ette näha looduskompleksidele uus tasakaalunivoo, st. määrata ühele või teisele alale lubatud muutuste (rikkumiste) aste ja vahendid uue tasakaalunivoo tagamiseks. Sellepärast oli valla poolt algatatud valla osaüldplaneering Pühajärve ümbruse kohta (ENTEC, 1998). Järgneva puhkealade tasandi moodustavad aktiivse puhkuse kohad. Siia hulka kuuluvad tuntud spordikeskused Tehvandi ja Kääriku ning nende ümbrus, Pedagoogilise Ülikooli spordikeskus Kaarna järve ääres, aga ka viimasel ajal moodi läinud mäesuusatamise keskused V-Munamäel, Marjamäel, Kuutsemäel jt. Need moodustavad pika vööndi ümber Pühajärve. Viimasena saab puhkealadena vaadelda vaikse puhkuse vööndit väljaspool aktiivse puhkuse vööndit. Need alad on veel vähe kasutamist leidnud ja looduslikkus on prevaleeriv. Need asuvad peamiselt valla äärealadel nagu Vidrike kant, Mägestiku kant, valla kirde osa Turismi arendamise võimalused Puhkevõimalused piirkonnas on väga mitmekesised, esineb nii päevast, nädalalõpu kestusega (puhkajad üle Eesti) kui ka pikema ajalise puhkuse veetmist (puhkajad nii Eestist kui välismaalt). Tänaseks on Pühajärve vallast kujunenud arvestatav turismipiirkond. Turismihooaeg on kahesessioonne suvine ja talvine, kusjuures kohalik ettevõtlus tegeleb aktiivselt uute massiürituste arendamise ja üldsusele tutvustamisega. Loodushuviliste turistide valda meelitamise seisukohast on oluline muinsus- ja looduskaitse all olevate üksikobjektide 53

54 4.5.3 Vabaõhuüritused säilitamine ja läbimõeldult eksponeerimine (alustada tuleb nende tähistamisest) milleks tuleb nendeni rajada korralikud juurdepääsu teed. Üheks senikasutamata võimaluseks puhkemajanduse arendamisel on turismitalude tegevuse arendamine vallas (näiteks: väljaüüritavad talusaunad, väiksemad telkimisväljakud, karavaniplatsid jne.). See võimaldaks orienteerumist hetkel jõudsalt kasvavale siseturismile (pereturism). Vajalik on koostada valla turismi arengukontseptsioon, mida oleks otstarbekas koostada koostöös naaberomavalitsustega Otepää piirkonna turismi, spordi ja puhkemajanduse arengukavana kus toodaks välja konkreetsed ettepanekud: kergliikluseks (sh. jalgrattad) ja mootortranspordiks mõeldud teede ja radade võrgustiku loomiseks, suusa- ning matkatrasside (sh. Tartu suusamaratoni trassi) rajamiseks ja hooldamiseks, uute loodussõbralike puhketegevuse tutvustamiseks ja soodustamiseks, uute parkimiskohtade, telklaagrite, kämpingute, puhkekohtade, vaatetornide paigutamise tingimuste saamiseks, informatsioon levitamiseks kohapeal (siltidega ja/ või infolehtede - skeemidega paberil), jmt arendustööks Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on vaja asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale. Kasulik on keskkonna ja turismi vahelisi seoseid reguleerida kolmes põhisuunas: Turismi liigendamise, kaasaarvatud massiturismi parema juhtimise ning erinevate vormide toetamisega Turismiteenuste kvaliteedi parandamise, sealhulgas informeerituse ja teadlikkuse suurendamise ning külastajatele sobivate vastuvõtuviiside ja kohtade korraldamisega. Turistide käitumise mõjutamisega, milleks võib rakendada pressikampaaniaid ja töötada välja käitumisreegleid. Peamiseks vabaõhuürituste toimumiskohaks jääb Pühajärve pargi idapoolne osa koos laululava ja supelrannaga. 54

55 Töötada välja tingimused ja rutiinsed tegevusjuhised vabaõhu ürituste läbiviijatele, mis arvestavad piirkonna keskkonnakaitseliste tingimuste, kohalike maavaldajate ja püsielanike vajadustega. Pühajärve pargi puhul on vajalik koostada eritingimused üle 6000 osavõtjaga massiürituste korraldamiseks. Senisest enam tuleks rõhku panna veega seotud vabaõhuürituste toetamisele Sport Otepää maastik ja ümbrus pakub suurepäraseid võimalusi erinevate spordivõistluste korraldamiseks. Valla geograafilised eelised on eriti soodsad talispordialade arendamiseks. Siin korraldatakse nii rahvusvahelisi kui ka üleriigilisi võistlusi suusatajatele, kahevõistlejatele, allveeorienteerujatele, triatleetidele, orienteerujatele, jalgratturitele jt. Tulemuslik valla seisukohast on arendada sporti kahel suunal: Jätkuvalt teha koostööd erinevate spordiorganisatsioonidega rahvusvaheliste ja üleriigiliste võistluste toomiseks valda. Leida võimalusi omavalitsuse poolt valla territooriumil paiknevate spordibaaside-rajatiste aktiivsemaks kasutamiseks kohalike elanike poolt. Tagada ja säilitada riiklik toetus tervisespordile-eelkõige perespordile, kui vanemate vabatahtlikku valikut vaba aja sisustamisel ning spordipisiku süstimist lastele ja noortespordile Tagada riiklikud investeeringud Pühajärve PK ja Kääriku spordibaasi spordirajatistele, kui valla elanike poolt enam kasutatavatele objektidele. Leida võimalusi investeeringuteks Pühajärve vallas asuvates spordirajatistes ühtse teenuspaketi rajamiseks ning viitadesüsteemi loomiseks. Koostöös keskkonnakomisjoniga leida võimalusi aastaringse matkateedevõrgustiku loomiseks piirkonnas. Teha koostööd Otepää SK liikmetega, Otepää linna spordikomisjoniga, külavanematega ning spordikaadriga kõigi huvipoolte vajaduste arvestamiseks ning elavdada kohalike spordiklubide ja aktivistide tegevust ja toetada neid rahaliselt. 55

56 4.6 Teed ja kommunikatsioonid Teed ja liiklus Hea ühendus linnadega on eelduseks igapäevasele pendelmigratsioonile. Vaid hea transpordiühenduse olemasolul saavad valla elanikud käia tööl vallast väljaspool ja vastupidi (see parandab tööturu mitmekesistamise läbi olukorda tööturul), mis on oluliseks aspektiks valla elanikkonna püsimajäämisel ja edasisel kasvamisel. Autostumise tasemelt on Eesti jõudnud maailmas 25. kohale ja on saavutatud taseme 272,7 sõiduautot 1000 elaniku kohta (Eesti oluliste maanteede...,1997). Kuigi autostumise taseme kasv on kiirem linnades tuleb selle tendentsiga arvestada ka maapiirkondades. Prognoositakse, et aastaks 2010 võib Eestis olla sõiduautot 1000 elaniku kohta (Eesti oluliste maanteede...,1997). Maakonna planeeringus on maakonna põhi- ja tugiteedel liiklusintensiivsuseks prognoositud autot ööpäevas. Valda läbivad radiaalselt Otepää linna koonduvad maanteed. Olemasolev teedevõrk vallas on piisavalt tihe. Esmatähtsaks on kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamine. Enamus valla teid vajab profileerimist. Samuti vajavad korrastamist teed vaatamisväärsuste juurde. Pikemas perspektiivis on vald seadnud eesmärgiks olulisemate kohalike teede viimise mustkatte alla. Asfalteerida tuleb: Otepää-Otepää tehnokeskuse teelõik Maaritsa Otepää teel Otepää-Kanepi teelõik Rõngu-Otepää-Kanepi teel Pühajärve-Pukamõisa tee Sihva-Vidrike asulate vaheline teelõik Sihva- Arula tee Saverna-Pilkuse tee Otepää-Neeruti asulate vaheline tee. Kruusakatte parandamist vajab Vanamõisa-Laane-Kääriku tee. Teede hoolduse seisukohast on vaja koostada arengukava millest selguks: teede omandi küsimused hooldamise viisid, sagedus, vajalikkus jt. kuidas plaanitakse kasutada valla territooriumil olevaid kruusliiva varusid teede korrastamiseks. 56

57 4.6.2 Telefoniside Elektrivarustus Side parandamine vallas peab olema vallale üheks esmaseks prioriteediks. Tänapäeva ühiskonnas kus info on muutunud kaubaks, on võimalik kodus töötamine telefoni, faksi ja arvuti vahendusel, kuid see eeldab kvaliteetse sideühenduse olemasolu. Kaugematesse küladesse, kuhu pikkade liinide rajamine ja hilisem korrashoid on kulukas, planeeritakse raadiotelefoni kasutamine, milleks annab võimaluse 1996.a valminud Valgjärve RAS-1000 tugijaam. Teiseks eesmärgiks peab olema üldkasutatavate telefonide ülesseadmine suuremate külade keskustesse, võimaldamaks telefoni ööpäevaringset kasutamist nii vallaelanikele kui ka valda külastavatele turistidele. Elektri tarbimises on toimunud muutused. Tarbimise kasv on kandunud uutesse piirkondadesse (talud, tööstus jt) kus ei ole sellega varemalt liinide ehitamisel arvestatud. Kohati on ülekande liinid liiga pikad. Voolukõikumised raskendavad hetkel mitmetes piirkondades inimeste elu ja ettevõtlusega tegelemist. Nende kõrvaldamiseks tuleb vallal teha koostööd Valga Elektrivõrguga. Lähemale ajale on planeeritud Otepää 110/10 alajaama rekonstrueerimine ja Elva-Pringi-Otepää 110 kv õhuliini ehitamine. Vajalik on koostada valla energeetika arengukava milles: selgitatakse piirkondade elektrivajadused liinide ja alajaamade rekonstrueerimise vajadused ja prioriteedid liitumistingimused ja -maksumused liinide omandivormid ja sellest tulenevad kohustused ja õigused. 4.7 Elamuehitus ja kommunaalmajandus Hetkel toimub valla ja elamuomanike poolt olemasolevate elamute inventariseerimine ning elamute kandmine hooneregistrisse. Lähiajal viiakse lõpule erastatud korteritele omandiõiguse seadmine, seega saab kõigil korteritel, maja- ja elamuühistutel olema konkreetne seos hoonetealuse maaga. Inven- 57

58 4.7.1 Elamuehitus Soojavarustus tariseerimise käigus selgitavad omanikud hoone (korteri) edaspidise kasutamise otstarbekuse ja optimaalse renoveerimise vajaduse. Elamufondis peab tulevikus suurenema ühepereelamute osakaal. Suurelamuid on otstarbekas ekspluateerida seni, kuni nende seisukord on enam-vähem aja nõudeid rahuldav ja uute elamute rajamine püsib vanade säilitamisest kallim. Vald pooldab vanade talukohtade taas kasutusele võtmist maaomanike poolt. Elamuehituse põhimõtted on toodud peatükis 6. Lisaks seal toodud põhimõtetele tuleb lähtuda nõudlusest ja võimaluse piires iga krundi taotleja soovidest. Lõpuni on realiseerimata planeeritud Tõuka järve kruntide ja Inni järve ümbruse hoonestamine. Korrusmajade ja ühiskondlike hoonete kütmine vallas lahendatakse individuaalsete soojasõlmede baasil. Otepää küla keskasula jääb veel lähiaastatel tsentraalsele küttele Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Valla ülesandeks on vallaelanike varustamine puhta veega. Toimivad puhastusseadmed on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele, seetõttu peab heitvete kanaliseerimise põhieesmärgiks olema võimalikult süsteemse kanalisatsioonivõrgu rajamine. Enamus puhasteid ja septikuid on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist ja moderniseerimist. Rekonstrueerimist vajavad ka pumbajaamad, milles tuleks kasutada senisest töökindlamaid ja efektiivsemaid seadmeid. Kõigi ülal toodud küsimuste lahendamiseks tuleb koostada valla veemajanduse arengukava kus määratakse: võrkude, kaevude ja puhastite omanikud nende kohustused ja õigused võrkude rekonstrueerimise vajadus 58

59 4.7.4 Jäätmemajandus uute võrkude rajamise vajadus võrkude rekonstrueerimise ja ehitamise prioriteedid võrkudega liitumise ja arvlemise kord jms. Koostatud arengukava võimaldab luua konkreetse tegevuskavad rahastamiseks valla omavahendite, riiklike vahendite, fondide ja abiprogrammide vahendusel ning määrata laenude vajadused. Vallal tuleb koostada ühisveevärgi kasutamise eeskiri. Talupidajatele ja üksikmajapidajatele (hajaasustuses) soovitab vald väikepuhastusseadmete kasutamist. Pühajärve vald osaleb piirkonna ohtlike jäätmete käitlemise koostööprojektis. Keskkonnaministri a määrusega nr 31 on kohalikule omavalitsusele ülesandeks seatud koostada jäätmekava. Valla jäätmekäitluse arengukavas tuleb põhjalikumalt käsitleda: Vallas tekkivaid jäätmehulki. Jäätmete korduvkasutamist ja kasutamist teisese toormena. Jäätmete sorteeritud kujul kogumist. Ohutut ladustamist Jäätmete äraveo organiseerimist Abi võiks olla jäätmemajanduse planeerimise metoodilisest juhendist, mille keskkonnaminister kinnitas 1995.aasta oktoobris ning kus on toodud seadusandlik korraldus jäätmemajanduse planeerimiseks: praktilised näpunäited andmete kogumiseks, jäätmemajanduse strateegia loomiseks ja täideviimise korraldamiseks. Turistide arvu kasvuga suurenevad jäätmete ja heitvete kogused turismipiirkondades, mis toob kaasa nii piirkondlikke kui ka kohalikke keskkonnaprobleeme Biotiikide muda komposteerimine vallas põhineb muutuva asukohaga komposteerimiskohtadel. Komposteerimise kohtade asukohad vajavad enne nende käiku võtmist kooskõlastamist nii Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonnaga kui ka Tervisekaitsetalitusega. 59

60 4.8 Ettevõtlus, tööstus, põllumajandus ja metsandus Ettevõtlus (tööstus, põllumajandus ja metsandus jt.) peavad juhinduma eelkõige turul olevast nõudlusest. Vallapoolne vahelesegamine on oluline juhul, kui need valdkonnad muutuvad oma loomuliku arengu läbi ohustavaks valla loodusele ja/või elukeskkonnale. Viisid, millega vald saab ettevõtlust, otseselt aidata, oleks täienduskoolituse võimaluste vahendamine ning neid valdkondi puudutava info levitamine (näiteks vallas või Otepää piirkonnas töötava konsultandi näol) nii valla siseselt kui ka väljapoole valda ja ettevõtluseks sobiva maa pakkumine selleks sobivates kohtades. Lähtudes viimati toodust ongi üldplaneeringus reserveeritud maid ettevõtlus- jt. otstarvetel Põllu ja metsamajandus Vald saab põllu- ja metsamajanduse arengut edendada eelkõige aidates omandiküsimuste kiirele lahendamisele kaasa. Vallapoolne vahelesegamine ja täpsustavad ettekirjutused peavad vajadusel lähtuma järgnevatest põhimõtetest: säilitada olulisemad ökoloogilised protsessid; kaitsta looduslikku mitmekesisust; kindlustada liikide ja looduskoosluste säästev kasutamine. Põllumajanduse osas peab prioriteediks olema suure viljakusega muldade säilitamine ja maaharimisevõtete parandamine. Kuna vallas on tegu suhteliselt kehvade muldadega põllumaadega on see aspekt eriti oluline. Sealjuures tuleb võimaluste piires säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus, otseseid võimalusi selleks pakub mahepõllundus. Maaparandusega väljaehitatud alad peaksid jääma intensiivse põllumajandustootmisega aladeks. Maaparandussüsteemide hoolduseks oleks otstarbekas maaomanikel moodustada maaparandusühistud. Eelolevatel aastatel suureneb eeldatavalt metsade raiemaht erametsade arvel aastast raiete intensiivsus langeb ja varutud puidu kogus väheneb. Erametsade raiete suurenemise eelduseks on maareformi edenemine ja metsakorralduskavade valmimine kooskõlas eelmisega. 60

61 Riigimetsade raiete intensiivsus ja väljaraiutava puidu kogus on kümneks aastaks ette määratud 1996.a. metsakorralduskavadega, millele lisandub looduslikest asjaoludest sõltuv sanitaarraie. Ettenähtud raiemahust suurema osa töötavad üles metskonnad ise, muutudes peamisteks tööandjateks oma asukohtades. Maakonna riigimetskondade raiutud puit, v.a. küttepuit, ja kasvava metsa peakasutusraiete langid realiseeritakse enampakkumisel ja ressursi kasutamine kohalike ettevõtjate poolt sõltub viimaste konkurentsivõimest. Metsa säästlikul majandamise seisukohalt on oluline: rakendada metsades säästlikke metsandusvõtteid (näiteks valikraie lageraie asemel) luua valgaladel ja tundlikes ökosüsteemides majanduslikult kasutamatuid metsareserve. Lisaks sellele edendab mets tähtsat rolli ökoloogilistes protsessides. Mets moodustab olulise osa ka eestlaste kultuurilises taustas ning elulaadis. Erametsamajanduse arengut pidurdab lisaks maareformi aeglusele kõige enam talude väiksus ja metsaomandi killustatus suure hulga omavahelist koostööd eiravate ja hetketulu taotlevate väikeomanike vahel. Edasimineku paratamatu tingimusena nähakse ette erametsaomanike ühenduste tekkimist, mis võimaldaks metsast saada suuremat tulu ning soetada metsa ülestöötamiseks ja taastamiseks ajakohast tehnikat, samuti rajada suuremaid taimlaid ja saada usaldatavat konsultatsiooni. Käesoleva üldplaneeringuga põllu- ja metsamajandusmaade täiendavat reserveerimist või kasutuselevõttu ette ei nähta. Senised põllu- ja metsamaad säilitavad valdavalt oma senised maakasutuse juhtfunktsioonid (sihtotstarbe) Teenindus ja kaubandus Pühajärve vald peab püüdlema sinnapoole, et esmaseid teenuseid suudetakse pakkuda valla siseselt Maavarade kasutamine Valla eesmärk on tagada olemasolevate maavarade säästlik kasutamine. Selleks tuleb edaspidi kasutuslubade kehtivusaeg 61

62 anda lühemana ja siduda loa kehtivus rekultiveerimismaksude laekumise või rekultiveerimise nõudega. Vallapoolne kruusa-liiva vajadus lähtub teede korrashoiu, ehitamise ja ehituskruntide ettevalmistamise vajadusest. Otstarbekas on koos naabervaldadega koostada piirkondlik maavarade kasutamise kontseptsioon. Kontseptsiooni raames tuleb ära näidata ka ammendunud/ammenduvate karjääride edasine kasutamine. 4.9 Suhted ja koostöövõimalused naabritega Valla piiride korrigeerimine naabervaldadega on aktuaalne teema. Koostöö naabervaldadega on otstarbekas sõltumata sellest kas Pühajärve vald ühineb naabritega või mitte. Kõige enam tulemusi andev on hetkel koostöö haridus- ja sotsiaalsfääris. Kohapealset elu võimaldab samuti edendada osavõtt mitmetest koostööprogrammidest ja projektidest: Kagu-Eesti maakondade ja Soome Vabariigi vaheline turismiprojekt Lõuna-Eesti Turismi Arengu Nõukogu Kagu-Eesti regionaalse arengu programm Külaliikumise Kodukant tegevuse laiendamine Raamprojekt Mare Balticum Liivimaa puhkemajandus 2003 Üheks võimaluseks on ka iga-aastase kogumiku Valgamaa Aastaraamat valda käsitleva osa suurendamine ning iga-aastase valda tutvustava infovoldiku väljaandmine. Koostöö suurendamiseks tuleks luua piirkondlik arengukogu. KOOSTÖÖVÕIMALUSED/VALDKONNAD 1) Hariduse koordineerimine ületab omavalitsuste piire 2) Spordi / turismi valdkond 3) Kommunikatsioonid Otepää linn / Pühajärve vald 4) Turism ja põllumajandus peavad käima kooskõlas. Linna ja linna tagamaa teema 5) Maastiku kinnikasvamise vältimine 62

63 Omavalitsuste liitumine on kuum teema kogu Eestis. Otepää linn, Palupera vald ja Pühajärve vald on ühinemise ettevalmistamiseks ja vajalike uuringute teostamiseks ühisotsusega moodustanud komisjonid ning võtnud vastu ühinemise ajagraafiku. Kõigis omavalitsustes on kavandatud rahvaküsitlus 1998.a. oktoobris ja sama aasta lõpuks on kavandatud ühinemiseks vajalike dokumentide paketi valmimine. Ühinemine on kavandatud 1999.a. toimuvate omavalitsuste volikogude valimistel. ÜHINEMINE/MITTE ÜHINEMINE 1) Elu nõuab? Riigi regionaalpoliitika nõuab. 2) Vajalik selge ülevaate saamine piirkonnast, siis saab ühineda / mitte ühineda. Sotsiaal- majanduslik analüüs vajalik. 3) Emotsioonid segavad arutlemist. Kardetakse seda, et keegi saab rohkem kasu. 4) Ühinemine linna seisukohalt hädavajalik. Kuidas ühineda on eraldi teema. 5) Rahvast tuleb informeerida enne kui rahva seisukohta küsida. 6) Ühinemine võimaldab ressursse paremini kasutada. 7) Parem ise ühineda kui riigil ühendada lasta. 8) Kohalik inimene saab paremini ühinemise puhul teenindatud (Otepää + Pühajärve). 9) Kui on eesmärk seatud, saab otsustada kas ühineda? 10) Ühinemine suurendab eelarve operatiivset kasutamist. 11) Väljapoole ollakse nii-või-naa piirkond! Kus on piirkonna piir? 12) Puudub volikogu otsus ühinemise kohta. 13) Pole selge, kes kellega ühineb. 14) Puudub arengukava ja strateegia ühinemiseks. 15) Pole küsitud rahva arvamust. 16) Ühinemise pluss on suurem koostöö. 17) Valla keskus Palupera valla jaoks kaugel. Keskuse domineerimine. 18) Palupera (Hellenurme ja Palupera osa) jääb suurvalla ääremaaks. 63

64 5. MAA- JA VEEALADE KASUTUS PÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUD Maa- ja veealade kasutamise põhimõtted juhinduvad ühelt poolt seadustega kindlaks määratud piirangutest ning teisalt juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast. Selles peatükis on toodud kehtivatest seadusaktidest tulenevad piirangud. Peatüki ülejäänud osa kajastab maa reserveerimise tähendust ja alasid, kus on väärtuslikke miljöösid või looduskooslusi. Seega piirkondi, kus täiendav maa kasutuselevõtt vajab tähelepanu ja hoolikat läbimõtlemist. Peatüki lõpus on samuti lahtiseletatud nn. valgete alade tähendus kaardil. 5.1 Kehtivad piirangud Nimetatud on piirangut kehtestav seadusakt ja piirangu üldiseloom. Täpsemaks piirangute rakendamiseks või nendega põhjalikumalt tutvumiseks on vajalik toodud seadusaktidega vahetult tutvuda Riikliku kaitse all oleva mälestise kaitsevöönd Alus: Muinsuskaitse seadus (RT I 1994, 24, 391) Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuses esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Muinsuskaitseameti loata on mälestise ja selle kaitsevööndi alal keelatud: maaharimine, ehituste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine, muud mulla- ja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine; keelatud on kinnismälestiste ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine, remontimine, mälestisele seda kahjustavate või ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine. 64

65 5.1.2 Looduskaitsealuse objekti piiranguvöönd Alus: Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773; 1998, 23, 323) Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355) Vabariigi Valitsuse 18. märts 1997 a määrus nr 63 Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine.(rti 1997, 25, 38; 1998, 66, 1036) Looduskaitsealusest objektist tulenevad kitsendused maaomanikule on toodud seaduses. Lisaks olemasolevatele looduskaitsealustele objektidele saadab keskkonnaminister I kategooria kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesapaiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel maaomanikule või -valdajale kaitsekohustuse teatise täita seaduses I kategooria kaitsealuse liigi kaitseks sätestatud nõudeid. Looduskaitsealuse üksikobjekti kaitse alla võtmisega moodustub selle ümber kuni 50m kauguseni piiranguvöönd, kui kaitseeeskirjaga pole kehtestatud teisiti. Üksikobjektini viivad erateed on avalikuks kasutamiseks. Otepää looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduspargi sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks. Kaitse-eeskirjaga kehtestatud majandatavad alavööndid vallas on toodud peatükis Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega mis on toodud lisas 5. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse Veekaitsevööndid ja veekogu kaldal olevad ehituskeelualad. Avalikult kasutatavad veekogud. Alus: Ranna ja kalda kaitse seadus. (RT I 1995, 31, 382) Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) Vabariigi Valitsuse a. määrus nr. 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine (RT I 1996, 58, 1090, 1997, 73, 1205) Ranna ja kalda ulatus. Kaarna, Pilkuse, Mäha, Nüpli, Pühajärve, Juusa, Tornijärve, Kääriku, Inni, Voki javidrike järvede 65

66 ning jõgede ja ojade, mille valgala on üle 25km 2 kaldad on 200 m laiused. Järvedel ja veehoidlatel pindalaga ha ning jõgedel ja ojadel valgalaga üle 10km 2 kuid alla 25km 2 on kallaste laiuseks 100m. Ülejäänud veekogude kalda ulatus (kehtestatakse käesoleva üldplaneeringuga) on 25m. Kalda ulatuse vähendamiseks on vaja keskkonnaministri nõusolekut Ehituskeeluvööndite ulatus. Kaarna, Mäha, Juusa, Tornijärve ja Inni, järvede ning jõgede ja ojade ääres (valgalaga üle 25km 2 ) on 50m laiune ehituskeeluvöönd. Jõe kaldal ehituskeeluvööndisse jääva kaldaastangu servast laieneb ehituskeeld maismaa suunas 50m. Järvede ja veehoidlate ääres, mille pindala on ha ning jõgede ja ojade ääres, mille valgala on üle 10km 2 kuid alla 25km 2 on 25m laiune ehituskeeluvöönd. Pühajärve nimi on kindlalt kinnistunud mitte üksnes Eesti ajaloos vaid ka iga Eesti kodaniku kujutluses ja teadmistes riigi looduse kohta. Selleks on põhjuse andnud Pühajärve ümbruse looduse üksikkomponendid ja objektide ning looduse kui terviku huvipakkuvus ja eripärasus. Lähtuvalt Eesti keskkonnastrateegias (1997) püstitatud ülesannetest on käesoleva üldplaneeringuga suurendatud kalda-alade ilme ja järvemaastiku säilitamiseks ehituskeeluvööndit 100 meetrile Kääriku, Pilkuse, Vidrike, Voki, Lambahanna, Nahajärve ja Sinikjärve ääres. Pühajärve, Neitsijärve ja Nüpli järve ehituskeeluvööndite ulatus on määratud Pühajärve ümbruse osaüldplaneeringuga (ENTEC, 1998). Ehituskeeluvöönd ei laiene üld- ja detailplaneeringu alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse objektile, tehnilistele kommunikatsioonidele ja taluhoonestusele algses kohas, kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- või metsamajanduslik kasutamine. Veekaitsevööndite ulatus. Vee ja vee-elustiku kaitseks ning kalda-alade ilme säilitamiseks on Kaarna, Pilkuse, Mäha, Nüpli, Pühajärve, Juusa, Tornijärve, Kääriku, Inni, Voki javidrike järvede ning jõgede ja ojade ääres (valgala on üle 25km 2 ) 10m laiused veekaitsevööndid 66

67 Järved ja veehoidlad pindalaga ha ning jõed ja ojad, mille valgala on üle 10km 2 kuid alla 25km 2 on 10m laiuse veekaitsevööndiga. Ülejäänud veekogude veekaitsevööndi laius on 1m. Tabel 14. Avalikult kasutatavad järved vallas Nr Kood Järve nimi Asukoht Pindala Neeruti Vahejärv Otepäält 6,5km kirde pool 5,4 väljavooluga Kolmjärv Otepäält 3,5km põhjaloode pool 1,5 väljavooluga Tõukajärv Otepäält 3km loode pool 1,3 umbjärv Kastolatsi Äijärv Otepäält 2,5km põhjakirde pool 0,6 umbjärv Äidu Kaanjärv Paluperast 5,5km lõunakagu pool 2,5 väljavooluga Lüüsjärv Otepäält 2km kirde pool 3,2 väljavooluga Vihtjärv Otepäält 3,5km kirde pool 1,7 umbjärv Tseema järv Vihtjärvest 450m kagu pool 0,8 umbjärv Kaarna järv Otepäält 2km ida pool 23,6 väljavooluga Kurnakese järv Otepäält 0,5km lääne pool 1,8 väljavooluga Jaanuse järv Otepää linna piirist 0,5km läänes 9,4 väljavooluga Äidu järv Otepäält 6km lääne pool 1,9 väljavooluga Alevijärv Otepää linna piirist 0,5km idas 2,7 ühenduses Väike-Juusa järv Otepää linna piirist 0,8km idas 3,0 ühenduses Pilkuse järv Otepäält 2km ida pool 10,5 väljavooluga Trepimäe järv Pilkuse järvest 450m idakagu pool 0,8 sissevool kraavi kaudu Japsi järv Otepäält 6km lääne pool 0,8 umbjärv Kukemäe järv Pühajärvest 1km põhja pool 4, Neitsijärv Pühajärvest 150m põhja pool 7, Saagjärv Otepäält 5,5m lääne pool 3, Mäha järv Otepäält 4km lääne pool 13,9 umbjärv Arula Perajärv Otepäält 8km lääneedela pool 6, Arula Vahejärv Otepäält 8km lääneedela pool 1,3 väljavooluga Kutskalomp Otepäält 9km lääneedela pool 0,9 umbjärv Otepää Kärnjärv Otepäält 4,5km lääneedela pool 5,7 umbjärv Nüpli järv Otepäält 2,5km lõuna pool 27,5 väljavooluga Pühajärv Pühajärve 285,9 väljavooluga Kõlli järv Otepäält 6,5km lääneedela pool 3,2 väljavooluga Juusa järv Otepäält 5,5km edela pool 19,3 väljavooluga Koljaku järv Otepäält 10km edela pool 3,9 väljavooluga Kingsepa järv Koljaku järvest 350m lääneedelas 0,5 väljavooluga Tornijärv Otepäält 7,5km edela pool 13,3 väljavooluga Laanejärv Otepäält 9,5km edela pool 3,6 sissevool Kääriku järv Kääriku 19,3 väljavooluga Kondijärv Otepäält 7km edela pool 1,0 väljavooluga Nahijärv Otepäält 7km lõunakagu pool 5,2 umbjärv Alapika järv Neerutist 1km kagu pool 2,3 väljavooluga Turujärv Otepäält 4,5km kirde pool 2,4 umbjärv Pülme järv Sihvalt 5km lääneedela pool 6,4 väljavooluga Kopsujärv Pülme järvest 1km kagu pool 0,6 umbjärv Inni järv Vidrikest 2km lääne pool 24,5 väljavooluga Voki järv Koorastest 6km lääneloode pool 16,9 väljavooluga Lambahanna järv Koorastest 5,5km lääneloode pool 5,5 väljavooluga Vidrike järv Vidrike 14,3 väljavooluga Naha järv Koorastest 5km lääneloode pool 2,8 väljavooluga Lubjaahju järv Koorastest 4km lääneloode pool 0,9 väljavooluga Kauru järv Vidrikest 1,5km edela pool 7,5 väljavooluga Kasemetsa paisjärv Väike-Emajõgi 1,0 väljavooluga Märdi paisjärv Väike-Emajõgi 1,7 väljavooluga 67

68 Tabelites 14 (lk.64) ja 15 on toodud Vabariigi Valitsuse määrusega avalikuks kasutamiseks määratud veekogude loetelu. Tabel 15. Avalikult kasutatavad jõed vallas Nr Kood Jõe/oja nimi Asukoht Valgala Sillaotsa jõgi Vidrike järv, Võhandu jõgi 140/88, Väike-Emajõgi Pühajärv, Võrtsjärv 83/ Voki oja Pühajärve külast 3,5km loode 10/37,2 pool, Väike Emajõgi Elva jõgi Valgjärv, Emajõgi 72/ Kaarna oja Pilkuse järv, Elva jõgi 8/31, Palu jõgi Otepää linnast 5,5km lääneloode pool, Elva jõgi 5/26,0 Kallasrajad. Kallasraja ulatus avalikuks kasutamiseks olevatel veekogudel on 4m. Veekogude kaldaid (kallasrada) tuleb hoida läbitavana. Suurvee ajal, kui kallasrada on üleujutatud, võib vabalt ja takistamatult liikuda 2m laiusel kaldaribal Metsa kaitsekategooria Alus: Metsaseadus (RT I 1993, 69, 990) Eesti Metsakorralduskeskus Metsakorralduse lühikursus 1993 Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad kolme kategooriasse: hoiumetsad, kaitsemetsad (neis kahes kehtivad metsakasutuse piirangud) ja tulundusmetsad. Kaitsemets - siia kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, teid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Kaitsemetsas on lubatud hooldus-, valik- ja lõppraie, kuid raiumisel tuleb täiendavalt tähelepanu pöörata lankide paigutamisele, raieaegadele, intensiivsusele ja muude konkreetsest kohast sõltuvatele asjaoludele. Lõppraie on lubatud turberaiena või kitsaste lankidena. Hoiumets - siia kategooriasse kuuluvad erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsad ning reservaadid. Hoiumetsadeks on rahvuspargi- ja looduskaitsealade metsad, parkmetsad, haruldaste lindude ja loomade elupaigad, haruldaste taimede kasvualad, loodus ja kultuurimälestiste ümber paiknevad metsaosad jne. Metsavarumisel on selle kategooria juures teisejärguline tähendus ning see võib ka hoopis keelatud olla. Hoiumetsas on lubatud ala juhtfunktsiooni täitmiseks vajalik hooldus-, valik- ja lõppraie turberaiena või kitsaste lankidena, välja arvatud reservaadid, kus majandustegevus on keelatud. 68

69 Mets, mille juhtfunktsioon ei ole määratud, arvatakse tulundusmetsade kategooriasse Maantee kaitsetsoon Alus: Maanteeseadus (RT I 1992, 1, 1) Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri (RTL 1995,7) Riigimaanteede (põhimaanteede, tugimaanteede ja kohalike maanteede) kaitsetsooni laiuseks on 50m mõlemale poole tee teljest. Kõik kaitsetsoonis rajatavad ehitised ja kaitsevööndis looduskeskkonna muutmisega seotud tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada Eesti Maanteeameti või Valga Teedevalitsusega. Vallamaanteedel ja teise omaniku maavaldusega külgnevatel eramaanteedel kehtestab kaitsetsooni laiuse vallavalitsus Kõrgepinge õhuliinide kaitsetsoon Alus: ENSV MN määrus Üle 1000 V pingega elektrivõrkude kaitse eeskirjade kohta Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355) Kõrgepinge õhuliinide kaitsetsoon mõlemale poole liini on: 10 kv liinil - 10m 15 kv liinil - 15m 35 kv liinil - 15m 110kV liinil 20m Rajatavad ehitised ja tööd kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal. Liinikoridoris võib tegeleda põllundusega. Aedades ei tohi viljapuude kõrgus ületada 4m. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski ja energeetilist võsa. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal asuvad liinirajatised ei ole kinnisasja olulised osad Kanalisatsiooni survetrass Alus: SNiP Ehituskeeluala mõlemale poole trassi telge 5m. 69

70 5.1.8 Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon Alus: SNiP Tabel 16. Reoveepuhastite kaitsetsoonid Jrk. nr. Asukoht Puhasti tüüp Järelpuhasti Kaitsetsoon Biotiigi kaitsetsoon 1. V-Otepää OXYD-180 2BT m 200m 2. Kääriku BIO-50 2BT m 200m 3. Sihva 2xBIO-25 2BT m 200m 4. Pühajärve 3BT m 5. Otepää elamud 2BT m 6. Kaarna imbväljak - 300m Reoveepuhastite ja biotiikide sanitaarkaitsetsoon tabelis 16 on toodud lähimate elamute ja ühiskondlike objektideni. Pumbajaamadest on sanitaarkaitsetsoon elamute ja ühiskondlike hooneteni 20 m Puurkaevude sanitaarkaitsetsoon Alus: Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) Eesti Keskkonnaministri a määrus nr.61 Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50m raadiuses ümber puurkaevu või 50m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10m 3 /d ühe kinnisasja vajadusteks. Veehaarde ulatust on võimalik vähendada Keskkonnaministri otsusega seaduse alusel. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30m või 50m on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel. 70

71 Farmide, tööstushoonete, ladude sanitaarkaitsetsoonid Alus: SN Sanitaarkaitsetsoon elamute ja ühiskondlike hooneteni on reeglina 50m. Loomakasvatus farmide ümber aga vahemikus m. Tsooni ulatus tuleb selgitada iga konkreetse ettevõtte ja selle kasutusfunktsiooni muutumise puhul eraldi Naftasaadustega seotud rajatiste sanitaarkaitsetsoonid Alus: Keskkonnaministri a määruse nr 20. Ehitatava või rekonstrueeritava laadimisplatsi, hoidlavõi tankla täitmis- ja tuulutusavad ja tankimisseadmed ei tohi olla lähemal kui 50m elamutest, haiglatest, koolidest, koolieelsetest lasteasutustest, hooldeasutustest ja teistest ühiskondlikest hoonetest (välja arvatud tankla juurde rajatud kaubandus-teenindusasutused). Linnades ja teistes tiheasustusega paikades, arvestades kohalikke tingimusi ja eripära, võib nimetatud nõudest teha erandeid riiklik keskkonnateenistus. Kaitsekuja algab kaitstava hoone või kaitstava territooriumi punktist, mis on lähim naftasaadustega seotud rajatise täitmis- või tuulutusavale või tankimisseadmele. Kui laadimisplats, hoidla või tankla on rajatud või soovitakse rajada lähemale kui 200 m veekogu keskmise veetaseme piirist, tuleb asukoht täiendavalt kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga Tuleohutusnõuded Alus: Tuleohutuseeskirjad: Üldeeskiri TE-1 (RTL 1995, 47) Keskkonna ministri 1996.a määrusega nr. 24 kinnitatud Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutuse eeskiri. Tuleohutusnõuded territooriumi kohta: juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja -veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. 71

72 Territooriumil ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat. Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Sel ajal on kulu põletamine üldjuhul keelatud, samuti risu põletamine (välja arvatud selleks kohandatud kohas vihmasel ajal maaomaniku või valdaja loal) Täpsed tuleohutuskujad määratakse detailplaneeringu või ehitusprojektiga. 72

73 5.2 Maa reserveerimine Kehtestatud planeeringuga kas muudetakse maakasutuse otstarve koheselt, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveeritakse mingi maa-ala mingiks kindlaks funktsiooniks. Maa reserveerimise all planeeringus mõistetaksegi alasid, mis on reserveeritud mingiks muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maa kasutamise sihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teiseks eesmärgiks kasutuselevõttu, vaid pigem, et antud ala oleks võimalik hiljem, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel reserveeritud otstarbest lähtudes kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maade reservi arvamine elamuehitamiseks, teede rajamiseks või mõnel teisel välja toodud eesmärgil. Mingiks otstarbeks reserveeritud maad võib maa omanik seega edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Maa reserveeritud otstarbeks käikuvõtmiseks tuleb maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutusele võtta läbi detailplaneeringu või maa katastris toodud sihtotstarbe muudatuse. Kui maad soovib kasutada planeeringus toodud eesmärgil keegi teine, kui maaomanik ise, tuleb tal maa praeguselt maaomanikult ära osta. Näiteks, saab elamuehitusmaana reserveeritud maale tellida detailplaneeringu ja seejärel ala kruntida ning krundid elamuehituseks edasi müüa. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist (s.o. kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või krundi senise ehitusõiguse muutmise, teatab kohalik omavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul, arvates algatamisotsuse tegemise päevast. (vt. Planeerimis- ja ehitusseaduse 12 lõige 2). Juhul kui üldplaneeringu (valla osa üldplaneeringuga) või detailplaneeringuga kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust teatab kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule tähitud kirjaga antud planeeringu avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avalikku väljapanekut ning samuti kahe nädala jooksul pärast 73

74 antud planeeringu kehtestamist (vt. Planeerimis- ja ehitusseaduse 18 lõige 5 ja 30 lõige 1). Juhul kui kehtestatud üld- või detailplaneeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel, piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks, on kohalik omavalitsus kohustatud omaniku nõudel kinnisasja võõrandama kohese ja õiglase tasu eest. Kinnisasja omanikul on seega õigus nõuda maakasutuse ja krundi ehitusõiguse kitsendustest ja ka detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist Planeerimis- ja ehitusseaduse 30 ja Kinnisasja sundvõõrandamise seadusega kehtestatud korras Elamuehitusotstarbel maade reserveerimine Vallas toimub uute elamute ehitamine üldplaneeringuga määratud maa-aladele. Elamufondis peab tulevikus suurenema ühepereelamute osakaal. Suurelamuid on otstarbekas ekspluateerida seni, kuni nende seisukord on enam-vähem aja nõudeid rahuldav ja uute elamute rajamine püsib vanade säilitamisest kallim. Elamuehituseks konkreetsete kruntide eraldamise põhimõtted on toodud peatükis 6. Lisaks seal toodud põhimõtetele tuleb lähtuda nõudlusest ja võimaluse piires iga krundi taotleja soovidest. Elamuehituseks maade reservi arvamisel on võimaluste piires arvestatud nende alade kaitstust saaste (müra, vingugaasid, tööstuslik saaste jne.) eest. See on oluline kuna sealses keskkonnas tuleb inimestel hiljem veeta mitmeid aastakümneid. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Saavutamaks parimat võimalikku otsust on kaalutletud elamuehituspiirkondade asutamiseks sobivate kohtade eeliseid ja puudusi. Nende optimaalse ja aktsepteeritava vahekorra puhul ongi ala kasutatavaks loetud ning elamuehituseks sobiliku maana reservi arvatud. Vallas on reserveeritud maad elamuehituseks: Otepää linna ümbruses Pühajärve külas Sihva keskasulas 74

75 5.2.2 Tootmis-, äri- jt. otstarvetel maade määramine ja reserveerimine Erinevad tööstusharud mõjutavad keskkonda täiesti erinevalt. Töötleva tööstuse mõju avaldub suuremal pinnal kui elektroonikatööstusel, kuid viimase tegevusega kaasnevad jäätmed võivad osutuda keskkonnale ohtlikumaks kohalikus ulatuses. Olulisemaks faktoriks on siin sobivus keskkonnaga ning ümbruskonna suhtes võimalikult väikse saastava efekti saavutamine, samuti nende alade sobilik paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Ka on mitmetel tööstusotstarbel reservi arvatud maadel maakasutus juba üldplaneeringu koostamise ajal kehtivate maakasutus- piirangutega osaliselt piiratud. Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Vallal on vajalik koostada andmebaas kasutuseta tööstusobjektide kohta ja määrata nende teenindusmaa. Olemasolevatele tööstusettevõtetele laienemise võimaluste loomiseks ja uute rajamiseks on reserveeritud maid Sihva külas, Otepää külas, mis on kantud ka üldplaneeringu kaardile. Käesoleva planeeringuga on muudetud ärimaaks Tartu mnt. ja Otepää Tehnokeskuse (Maaritsa) vaheline hr. A. Raidile kuuluva kinnistu maa (1,08ha). Tööstusobjektide ja -hoonete (s.h. suuremad põllumajandusliku tootmise objektid) ning ladude paigutamine toimub detailplaneeringute alusel. Keskkonda ohustada võiva tööstuse (s.h. laoplatsid puidule) või teeninduse rajamisel tuleb vallal koos detailplaneeringu koostamisega nõuda ka keskkonnamõjutuste hinnangu koostamist saavutamaks rajatava tööstuse võimalikult väikest saastusastet. 5.3 Säilitamisele kuuluvad alad Mitmed piirkonnad vallas on juba praeguseks väljakujunenud säilitamist väärivatena. Osades neist kehtivad seadustega ja määrustega kehtestatud piirangud, osades mitte. Lähtudes nende alade väljakujunenud ilme säilitamise soovist ongi seal ehitus- ja elutegevuse reguleerimiseks kehtestatud mõningad täiendavad vallapoolsed soovitused. 75

76 5.3.1 Kaitse alla kuuluvad alad Valla eesmärk on kasutada valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Keskkonna pikaajalisest ja säästlikust kasutamisest on juttu käesoleva kausta peatükis 2. Siinkohal on välja toodud sihtkaitsevööndid kui looduspargi osad. Kösti sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartalid 37 (nii riigi maa kui ka kinnistute 53A, 53B ja Pursa B lahusmaatükkide osas), 38 ja 39. Kolmjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Otepää metskonna kvartalid 58 (ainult eraldised 5 ja täielikult ning eraldise 10 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jääv osa; nii riigi kui ka kinnistute A5 ja A3 maa osas), 59 (nii riigi kui ka kinnistute A1, A3, A7, A9 ja A16 maa osas), 63 (ainult eraldis 7 täielikult ning eraldise 6 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jääv osa; kinnistu A6 maa osas), 64 (ainult eraldised 1-10, 15 ja 16 täielikult ning eraldiste 20, 21 ja 22 ida-läänesuunalisest kraavist põhja poole jäävad osad ja eraldise 12 idapoolseimast kraavist ida poole ja Jaanimäe (A15) talu põhjapiirist põhja poole jääv osa; nii riigi kui ka kinnistute A12, A16, A6 ja A17 maa osas) ja 65 (ainult eraldised 1-12 ja täielikult ning eraldiste 13 ja 21 ainult riigi maale jäävad osad; nii riigi kui ka kinnistute A9, A19 ja A20 maa osas) ning Kolmjärv Lodi (7) talu maale jäävas osas. Lepassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartal 18 (ainult eraldised 26-28; kinnistu A19 maa). Pühajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartalid 15, 16, 17, 18 (ainult eraldised 5-12 ja 25; nii riigi kui ka kinnistu A19 maa ja talude A36 ning A37 Marguse oja äärsete lahusmaatükkide osas), 20 (ainult eraldised 3-5 ja 9-23), 21 (ainult eraldised 2-4, 7, 9-17, 23-32, 36 ja 49 täielikult ning eraldise 6 Metsajärve (A18) talu maale ja eraldiste 5 ja 8 riigi ning Metsajärve (A18) talu maale jääv osa; nii riigi kui ka Metsajärve (A18) talu maa osas), 22 (ainult eraldised 2-10 ja täielikult ning eraldise 34 riigi maale jääv osa; nii riigi kui ka Metsajärve (A18), Paluotsa (2) ja Pohlametsa (1) talu maa osas), 23 (ainult eraldised 1-6 ja täielikult ning eraldise 15 riigi maale jääv osa; nii riigi metsamaa kui ka riigi tagavaramaa Lit. V-VIII osas), 24 (ainult eraldised 1-5 ja 19-48; Saare (3) ja Raudsepa (6D) talu maa osas), 25 (ainult eraldised 1-11 ja 13-29; Saare (3), Ojasuu (A3), Raudsepa (6A) ja Raudsepa (6D) talu 76

77 maa osas), 26 (ainult eraldised 1-18 täielikult ning eraldise 20 kirde-edelasuunalisest pinnasteest loode poole jääv osa; Saare (3), Raudsepa (6D) ja Vilka (6E) talu maa osas), 27 (ainult eraldised 1-21, 24-27, 32 ja 36; Raudsepa (6D) ja Raudsepa (6A) talu maa osas) ja 28 (ainult eraldised 1-7, 9, 17, 18, 20 ja 22 täielikult ning eraldiste 14 ja 16 Paina (A4) talu maale jääv osa; Ojasuu (A3) ja Paina (A4) talu maa ning Kellamäe (A1), Palava (9) ja Kööri (A23) talude Mülke soo äärsete lahusmaatükkide osas), samuti järgmiste talude maa: Raudsepa (6A) talu maa põhitüki Saare-Raudsepa teest ida poole jääv osa, Ojasuu (A3) talu maa Saare-Meoski pinnasteest lõuna poole jääv osa, Kellamäe (A1) ja Kööri (A23) talude Mülke soo äärsed lahusmaatükid, Meoski (A2) talu maa Meoski-Paina pinnasteest lääne ja edela poole jääv osa ning Paina (A4) talu maa Meoski-Paina pinnasteest edela poole jääv osa. Murru sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Murru (6) talu maa Vana- Otepää-Pikajärve teest lõuna poole jääv osa (välja arvatud Kaarnamäe tee äärne puistu talu maa lääneosas ja Vana-Otepää- Pikajärve tee äärne puistu talu maa idaosas ning elamumaa, õuemaa ja haritav maa). Pursa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartalid 33 (ainult eraldised 1-3 ja 11-27; nii riigi kui ka Pursa (A19) talu maa osas), 34 (ainult eraldised 1-4, 6 ja 9), 35 (nii riigi kui ka Pursa (A19) talu maa osas), Paklamäe (42) talu maa loode-kagusuunalisest elektriliinist põhja poole jääv osa, Aaviku (A19) talu maa Arula oja praeguse ja a. sängi vaheline osa (soo ja mets) ja kinnistu A9 lahusmaatükk Arula oja ääres. Pilkuse sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartalid 7, 8 (ainult eraldised 1-7 ja 9-21 täielikult ning eraldise 8 riigi maale jääv osa), 9 (ainult eraldised 1-7 ja 17-22), 10 (ainult eraldised 1-9, 12, 13, ja 21-30) ja 11. Lüüsjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: kinnistute A21, A22 ja A23 Lüüsjärve äärsed lahusmaatükid, Tammemäe (A43) talu maa Otepää-Neeruti maanteest ida poole ja elektriliinist lõuna poole jääv osa, Järvesaare (88) talu maa Kaarnamäe-Kooli pinnasteest põhja poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Järvesaare (87) talu maa Kaarnamäe- Kooli pinnasteest põhja poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa) ning Järvesaare (87) talu lahusmaatükk Lüüsjärve idakaldal, Jaanimäe (A7) talu maa elektriliinist lõuna 77

78 poole jääv osa ning maatükkide I, II ja III Otepää-Neeruti maanteest ida poole jäävad osad. Kukemäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Saaremäe (A15) talu maa ida-läänesuunalisest teest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Käsemäe (A14) talu maa idaläänesuunalisest teest lõuna poole ja elektriliinist kagu poole jääv osa, Kalda (A17) talu maa ida-läänesuunalisest teest lõuna poole ja elektriliinist lääne poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Oru (A18) talu maa elektriliinist lääne poole jääv osa (välja arvatud haritav maa, maatüki edelanurga põõsastu ning rohumaa ja Neitsijärve kraavi läänekaldal olev puistu ning sellest lõuna poole jääv soine ala) ning elektriliinist ida poole jäävad puistud, soo ja rohumaa talu õuemaast põhja pool ning kinnistute A8, A9, A10, A11 ja A38 lahusmaatükid Kukemäe järve ääres; Arula sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartal 30 (ainult eraldised 8-17, ja täielikult ning eraldiste 18, 30 ja 31 pinnasteest lõuna poole jäävad osad; nii riigi kui ka Variku (A23) ja Lõuna (A15) talu maa ning kinnistu A28 Arula Perajärve äärse maa osas), Perajärve (A42) talu maa (välja arvatud elamumaa ja õuemaa), Arula vesiveski (A18) talu maa (välja arvatud haritav maa), kinnistu A12 Arula Perajärve äärne lahusmaatükk, kinnistu A21 Arula Vahejärve äärne lahusmaatükk ja Järve (A22) talu maa (ainult Perajärve ja selle veekaitsevööndi osas). Osa sihtkaitsevööndist jääb Puka valla territooriumile. Mädajärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Mädajärve (A36) talu maa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ning Äidiku-Silla pinnasteest kirde poole jääv osa). Osa sihtkaitsevööndist jääb Puka valla territooriumile. Voki sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Ala-Ruusa (38b) talu idaosa puistud ja lamminiit (haritavast maast ida ja kagu pool), Suur Jusa (41B) talu ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv soo ning metsa- ja rohumaa (välja arvatud pinnastee äärne rohumaa), Suur Jusa (41A) talu maa ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ning taluhoonetest ida poole jääv haritav maa), Voki talu maa Voki- Väike-Jusa põhja-lõunasuunalisest teest lääne poole ja Voki- Arula maanteest põhja poole jääv osa (välja arvatud haritav maa ja tootmismaa) ning kinnistu 45B lahusmaatükk Voki oja ääres. 78

79 Kiriku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Otepää metskonna kvartalid 56 (ainult eraldiste 7, 11 ja 13 kinnistu A7 maale jääv osa), 57 (ainult riigi maa ning kinnistute A7 ja A4 lahusmaatükid eraldistel 1-14, 16 ja 18-23), 58 (ainult eraldised 1-4 ja 6-9 täielikult ning eraldise 10 loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääv osa; nii riigi kui ka kinnistute A4 ja A37 maa osas), 62 (ainult riigi ning kinnistute A7 ja A16 maa eraldistel 5-13, 20, 21 ja 23), 63 (ainult riigi ja kinnistute A37, A6 ja A26 maa eraldistel 1-5, 8-11, ja eraldise 6 loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääval osal), 64 (ainult riigi ja kinnistute A6, A26 ja A17 maa eraldistel 11, 13, 14 ja ning eraldise 12 idapoolseimast kraavist lääne poole jääval osal), 68 (ainult eraldis 8 täielikult ning eraldise 7 kustutatud sihist ida poole ja ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), 69 (ainult eraldiste 1-6 riigi maale jääv osa) ja 70 (ainult eraldiste 1 ja 2 riigi maale jääv osa). Pülme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve vallas Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartal 69 (ainult eraldised 2, 5-12 ja 14 täielikult, eraldise 4 pinnasteest lõuna poole jääv osa ning eraldise 25 vallapiirist põhja poole jääv osa; Männimäe (A307) ja Jaasi (A306) talu maa osas) ja Jaasi (A306) talu maa Jaasi-Mesila pinnasteest kagu poole jääv osa. Osa sihtkaitsevööndist jääb Sangaste valda. Kortina sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Otepää metskonna kvartal 84 (nii riigi kui ka talu A10 maa osas), Kondi (82) ja Kondi (83) talude maa Vana-Otepää-Kintsli teest ida poole jäävad osad (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Kortina (78) talu maa kirde-edelasuunalisest teest kagu poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa) ja Kortina (79) talu maa Vana-Otepää- Kintsli teest ida poole jääv lõunapoolseim osa (välja arvatud haritav maa). Alevijärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Jusa (7) talu maa Otepää-Kanepi maanteest lõuna poole ja loode-kagusuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa (välja arvatud elamumaa ja õuemaa), Linnamäe (A34) talu maa Otepää-Kanepi maanteest lõuna poole ja Tehvandile suunduvast pinnasteest ida poole jääv osa (sealhulgas Linnamäe (A34) talu maa Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartali 1 eraldiste 5 ja 8-10 pinnasteest ida poole jääval osal), Jaanimäe (93) talu maa Otepää-Kanepi maanteest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa ja õuemaa), kinnistu A30 lahusmaatüki Otepää-Kanepi maanteest lõuna poole jääv osa, Jusa (8) talu Juusa järve lahustükk ning Alevijärv. 79

80 Trepimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Trepimäe (A9) talu maa kirde-edelasuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa (välja arvatud elamumaa, õuemaa ja haritav maa), Kungla (A11) talu maa põhjapoolseimast kraavist ja selle mõttelisest sirgjoonelisest idasuunalisest pikendusest põhja poole jääv osa ja kinnistu A27 Trepimäe järve äärse lahusmaatüki Otepää-Kanepi maanteest ida poole jääv osa. Kääriku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartalid 56 (Kerke (31), Kondi (5), Nugise (34) ja Kerre (33) talu maa eraldistel 1-25, 29 ja 30) ja 57 (Kerke (31), Nugise (34) ja Kerre (33) talu maa eraldistel 1-14, 18 ja 29), Kerke (31) talu maa Sihva-Kääriku maanteest lõuna poole ja Tornioja kraavist, Kääriku järve läänekaldast ja Kääriku järve edelast suubuvast ojast ida poole ning Kääriku-Nugise teest põhja poole jääv osa (välja arvatud spordiväljaku maa), Kerre (33) talu maa Kääriku-Nugise teest põhja poole jääv osa ja Nugise (34) talu metsamaa Pühajärve (nüüd Otepää) metskonna kvartalitest 56 ja 57 ida pool (lõuna suunas kuni Kääriku-Nugise pinnasteeni ning kirde suunas kuni loode-kagusuunalise pinnasteeni) Väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused Oluliseks on valla põhjapiiril asuva metsavööndi säilumine massiivina, mis oleks elupaikadeks suurimetajatele jt. ulatuslikul alal toitu hankivatele loomadele sh. tippkiskjatele. Suured puud ilmestavad maastikku, ajaloolisi paiku. Samuti tuleks säilitada pärimustega seotud ja/või pesitsuspuudena tuntud lehtpuud. Käesoleva planeeringuga sätestatakse, et kõik puud (üksikud või gruppidena), mille rinnasdiameeter on üle 40cm on olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Pühajärve Vallavalitsusega Alad tähelepanu vääriva kultuuri, maastiku (loodus) ja külamiljööga Otepää maastik on puhkemajanduslikult väärtuslik siis, kui seal esineb avatud ja suletud (puistud) alade vaheldumist, samuti mitmekesisus taimestikus ja biotoopides (sh. servaalades) ning rohkesti märgalasid (sood, rabad, ojad, tiigid, jõed, järved). Kõikjal, kus inimene oma tegevusega maastiku loomulikku arengut muudab, peab ta seda maastikku hooldama (Niine, 1965). 80

81 Töötada välja valla maastikuarendus kontseptsioon, mis käsitleks järgmisi punkte: eri huvigruppide seisukohad maastiku kasutamisel ja maastikukaitse kriteeriumid maastikuökoloogiliste struktuurielementide kirjeldamine (biotoobid, servad/ piirid, koridorid, mosaiigid), piirkondlike ökoloogiliste printsiipide sõnastamine ja rakendamine maakasutuse detailplaneerimisel, tuumikbiotoopide ja ökoloogiliste koridoride täpsem paiknemine piirkonnas ja suhe ümbruskonna ökoloogilistesse struktuuridesse, pärandmaastiku elementide liigitus ja kaitse vajadused, avatud maastiku struktuuri ja iseloomu muutuste väljaselgitamine, maastikus esinevate serva-alade (teede servad, puistute servad, kaldajooned) struktuur ja soovitused nende kujundamiseks Maastikuhoolduse meetmete elluviimiseks moodustada koostöös Otepää Metskond Looduspargiga sihtasutus, mille ülesandeks on luua konkreetsed tegevuskavad rahastamiseks valla omavahendite, riiklike vahendite, fondide ja Euroopa Liidu abiprogrammide vahendusel. Maastikuhooldustööde organiseerimisel koos põllumajandusliku tootmisega teha koostööd kohalike maavaldajatega - talunikega Kuni maastikuarendus kontseptsiooni väljatöötamiseni on tuleb järgida järgmisi ökoloogilisi printsiipe: vähendada loodusbiotoopide omavahelist vahemaad, eelistada suuremaid biotoope väiksemate ees, eelistada ümaraid (kompaktseid) biotoobi kujusid piklike (venitatud) kuju ees, eelistada biotoopide suuruse ja kuju varieeruvust ühetaoliste biotoopide ees, pidada oluliseks eri biotoope ühendavaid ökoloogilisi koridore, püüdes neid ehitustegevusega mitte lõhkuda, soosida puhveravööndi tekkimist oluliste biotoopide ümber inimrajatiste ja loodusliku ala vahele, soodustada biotoopide mitmekesisust üheülbaliste monokultuuride ees, eelistada eksisteeriva haljastuse säilimist ehitiste ümber vastandina uue haljastuse rajamisel. 81

82 Kuni maastikuarendus kontseptsiooni väljatöötamiseni lugeda piirkonna pärandmaastiku elementide hulka kuuluvaks järgmised objektid: autentse hoonestusega talukohad (Poslovitsa, Saare, Kolga, Lõhmuse), säilinud väikesed traditsioonilise kasutusega põllu-, heina- ja karjamaad, vanad teadaolevad ja oluliste muudatusteta ühendusteed talukohtade, nende lahusmaatükkide ja Otepää asulakohaga, säilinud põllu- või metsamajanduslikud rajatised või nende osad mis on vanemad kui 50 aastat, põlispuude ja avamaastikus esinevad suurte puude grupid. Väärtusliku teemiljööga alaks loetakse käesoleva üldplaneeringu alusel Pühajärve-Pukamõisa tee, mille õgvendamine on keelatud. Väärtusliku maastikumiljööga alaks, mis on kantud ka üldplaneeringu kaardile loetakse valla lõunaosas Eesti kõige suurejoonelisema Vidrike-Kooraste e. Truuta ürgorus paikneva aheljärvestiku valla piiridesse jääv osa. Sellel alal tuleb tähelepanu pöörata ala omapära ja selle looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhte säilimisele. Vältida kõiki omadustelt või väljanägemiselt alale võõraid elemente. 5.4 Senise maakasutuse säilitavad alad (nö. valged alad ) Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve senisest ei muutu. Ka pole nendele aladele Eesti Vabariigi seadusandlusega ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud on eelkõige kaitsetsoonid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Maakasutajale tähendab see seda, et praegust maakasutust võib jätkata. Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda Pühajärve Vallavalitsuse poole või koostada detailplaneering. 5.5 Munitsipaalomandisse taotletavad alad Valla arengu seisukohalt on vajalik Linnamäe, Teekoha, Pilkuse- Tamme, Kellamäe, Pilkuse vallamaja ja Sihva keskuse maa-alade munitsipaliseerimine. Nimetatud maa-alad on piiritletud üldplaneeringu kaardil. 82

83 6. EHITAMISE PRINTSIIBID HAJAASUSTUSES 6.1 Olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga arvestamine. Keskkonnast tulenevate ehituspiirangute rakendamine hajaasustuses Pühajärve valla maastik, kui kõrgelt hinnatud puhkemaastik seab ehitiste paigutamisel kõrgemaid nõudmisi. Hoone paigutamisel hajaasustusse tuleb arvestada loodusliku ümbrusega ja säilitada olemasolev haljastus võimalikult looduslikuna. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede või hoonete paigutamiseks nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) ei muudaks puhkemaastiku väärtust. Vältida tuleb sirgjoonelisi elemente maastikul. Olemasolevate puithoonete rekonstrueerimise puhul Pühajärve vallas ei soovitata kasutada plastikaknaid plastikuksi ja plastikvoodreid. Samuti ei soovitata plastaknaid, plastikuksi ja plastvoodreid kasutada maakivist hoonete puhul. Hoonete puhul, mis on ehitatud enne 1945.a. pole soovitatav muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust. Soovitavalt rajada hooned viilkatusega. Hajaasutusse ehitamisel tuleb maa omanikul arvestada piiranguid, mis tulenevad muinsus- ning looduskaitsealustest objektidest ja nende kaitsetsoonidest. Samuti piiranguid, mis on kehtestatud teiste Eesti Vabariigi seaduste poolt (näiteks: veekaitsevööndid, ehituskeelualad). Lisaks neile piirangutele tuleb ehitustegevuses lähtuda Planeerimis- ja ehitusseadusest (RT I 1995, 59, 1006) ning Pühajärve valla ehitusmäärusest (RTL 1998, 94/95, 408) ja käesolevast üldplaneeringust ja Pühajärve ümbruse osaüldplaneeringust (AS ENTEC, 1998), mis reguleerivad planeerimis- ja ehitustegevust Pühajärve vallas. Soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllu- ning metsamaid, mida vallas on niigi väga vähe, samuti, soostunuid või soostuvaid alasid, liigrikaste biotoopidega alasid ja kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid. 83

84 Tööstuse rajamiseks tuleks esmalt kasutusse võtta endiste majandite tootmishooned. Seejärel kasutada aga üldplaneeringuga kehtestatud ja reserveeritud maa-alasid. Väiksemate hoonete (nendeks loetakse käesoleva üldplaneeringuga hooned, mis on kuni 2,5 kordsed ja väiksema kui 300 m 2 üldpinnaga) rajamisel hajaasustuses detailplaneeringut ei nõuta. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostamist veekogude kallastest 200 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks Detailplaneering tuleb koostada juhul kui ühele krundile kavatsetakse rajada enam kui kolm elamut nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Detailplaneering tuleb samuti koostada haja- kui tiheasustusse paigutatavate teenindus, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamist nõuda ka kinnistu jagamisel väiksemateks osadeks kui 1 ha. Käesoleva planeeringuga seatakse detailplaneeringu kohustus Kääriku,, Tehvandi ja Kuutsemäe spordikomplekside maaalale, Tornijärve suvilate kompleksi maa-alale, Trepimäe puhkekompleksi ja Pedajamäe puhkeküla ja Pühajärve puhkekodu maa-alale üldplaneeringu kaardil toodud piiride ulatuses. Väike-Munamäe maa-alal kehtib detailplaneering. Käesoleva planeeringuga ei määrata detailplaneeringu kohustusega aladeks Vana-Otepää ja Pülmejärve suvilate kompleksi maa-alasid. Teeme ettepaneku viia sisse vastav muudatus Valga maakonnaplaneeringusse. Keskkonda oluliselt mõjutavate objektide (näiteks: tööstushooned, golfiväljak) rajamisel tuleb koostada lisaks detailplaneeringule valla või Valga Maavalitsuse Keskkonnaosakonna nõudmisel ka keskkonnamõjutuste analüüs/keskkonnaekspertiis. Detailplaneeringute lähteülesande ja projekteerimistingimused väljastab valla territooriumil Pühajärve Vallavalitsus, tehniliste rajatiste ja kommunikatsioonide projekteerimistingimused aga trasside haldaja või vastav riigi ametkond. 84

85 6.2 Tehnovõrgud Vallavalitsusel tuleb koostada ülevaade omavolilistest ehitistest vallas. Omanikelt tuleb nõuda nende viimist seadustega kooskõlla või siis nende likvideerimist. Hajaasustus piirkonnas rajatakse kommunikatsioonid reeglina krundi valdaja poolt. Kommunikatsioonide projektid tuleb kooskõlastada Pühajärve valla ja vastavate ametkondadega. Tehnovõrke haldavaid ametkondi tuleb teadvustada Otepää maastiku väärtusest ja juhtida tähelepanu sellele, et telefoni- ja madalpinge liinid risustavad vaateid. Uute liinide rajamisel tuleb soovitada vanade liinikoridoridega arvestamist. Võimaluse korral paigutada uued liinid maa alla. 85

86 7. TIHEASUSTUSALAD JA NENDE KIRJELDUS 7.1 Sihva Arengu printsiibid Lähtudes seadusest on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustatud aladel lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringute alusel. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse tiheasustusalaks Sihva küla ja Otepää küla tihehoonestatud ala. Asula keskus on struktuurilt suhteliselt kompaktne ja seal paiknevad kool, raamatukogu, velskripunkt, jt. kaubandusteeninduslikud asutused (kauplus, sidejaoskond). Seal asus endise sovhoosi keskus. Kogu asulas elab kokku 432 elanikku. Asula keskuse struktuuri senisest konkreetsemaks muutmiseks teeb käesolev üldplaneering ettepaneku siduda asula erinevad osad omavahel rohelise vööndi abil. Elamuehituse ja hoonestuse edasisel arendamisel tuleb lähtuda asula struktuuri kompaktsemaks muutmise vajadusest. Elamuehituseks on reserveeritud maid olemasolevast elamurajoonist loodesuunas ja Voki jõe idakaldale keskasulast lõunas. Kondi järve ümber ja Voki jõe äärde on jäetud rohelised vööndid. Olemasolev tööstus ja tootmisala asub asula keskusest põhjasuunas piki maanteed. Põhja pool seda asub Voki sihtkaitsevöönd, mis teeb võimatuks ala laienemise põhja suunas. Tootmise laiendamiseks on reserveeritud maa lõuna suunas maantee ja jõe vahelisele alale. Pühajärve Põhikooli juurde on reserveeritud maa kooli staadioni vajaduseks. Edasine detailplaneeringute koostamine (kui ei koostata asula keskuse kohta osa üldplaneeringut) peab lähtuma üldplaneeringus toodud skeemist. Tiheasustusala piir ja asula tsoneering kajastuvad järgnevalt kaardilt Sihva M 1:

87 87

88 7.2 Otepää asula Arengu printsiibid Otepää oli muistsete eestlaste peamine strateegiline ja majanduslik keskus ning üks tugevamaid linnuseid Lõuna-Eestis. Otepää Linnamäge on kasutatud asulana, pidevalt on siin elatud VII sajandist alates. Linnamägi on nüüd muinsuskaitse all. Asulas asuvad kirik, vallamaja, vana kalmistu, PÜ Kaarna spordibaas, mitmed ettevõtted jt. Oli endise samanimelise sovhoosi keskuseks. Kogu asulas elab kokku 404 elanikku. Elamuehituse ja hoonestuse edasisel arendamisel tuleb lähtuda asula struktuuri kompaktsemaks muutmise vajadusest. Olemasolev tööstus ja tootmisala asub asula keskusest idasuunas piki maanteed. Tootmise laiendamiseks on reserveeritud maa põhja ja ida suunas maantee ääres. Asudes otse Otepää linna idapiiril on tõenäoline, et lähemas tulevikus muutub asula keskus linna osaks. Edasine detailplaneeringute koostamine (kui ei koostata asula keskuse kohta osa üldplaneeringut) peab lähtuma üldplaneeringus toodud skeemist. Tiheasustusala piir ja asula tsoneering kajastuvad järgnevalt kaardilt Otepää M 1:

89 89