Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini"

Väljavõte

1 Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini

2 Acta Universitatis Tallinnensis Humaniora Sarja kolleegium Cornelius Hasselblatt (Groningeni Ülikool) Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool) Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool) Ulrike Plath (Tallinna Ülikool) Rein Raud (Tallinna Ülikool) Thomas Salumets (Briti Columbia Ülikool) Marek Tamm (Tallinna Ülikool) Peeter Torop (Tartu Ülikool) Anna Verschik (Tallinna Ülikool)

3 Tallinna Ülikool Aaro Toomela Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III Mis on kunst? Struktuur-süsteemse psühholoogia alused III TLÜ Kirjastus Tallinn 2022 ACTA Universitatis Tallinnensis

4 Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora Aaro Toomela Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III: Mis on kunst? Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Keeletoimetaja Siiri Soidro Kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso Sarja makett: Rakett Fotod: Soraya Jesus Salomão, erakogu; v.a 4.1.a b: The Metropolitan Museum of Art, New York Esikaanel on kasutatud Soraya Jesus Salomão maali Resonants (inspireeritud Katsushika Hokusai visanditest) Autoriõigus: Aaro Toomela, 2022 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2022 ISSN X ISBN (kogu teos) ISBN TLÜ Kirjastus Narva mnt Tallinn Trükk: Pakett

5 Sorayale, kes teeb ja toob elusse enneolematuid värve

6

7 Sisukord Vahealgus...9 I osa. Vahepeatus 1. Kuhu me oleme kujutiseloome arengu mõistmisega jõudnud?...15 II osa. Mida me üldse uurime mis on kunst? 2. Palju ilu, aga vähe villa Mismoodi veel saab asju ilusaks ja huvitavaks teha Kunstiteosel on taustalugu: võltsimisest ja kunstiturust Mis on kunst? Asume otsima Mis on kunst? Katarsis Lõpetuseks Lisa. Teadusest ja deadusest Kirjandus...227

8

9 Vahealgus See köide vajab ka lühikest sissejuhatust neile, kes arvavad, et on kätte võtnud raamatu. See ei ole raamat. See on ühe kolmeks köiteks jaotatud raamatu viimane köide. Terve raamatu nimi on Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini. Ometi on ka see köide loetav eraldi raamatuna. Laenan veidike selgitusest, mille samal põhjusel kirjutasin eelmise köite vahealgusesse. Keskelt raamatu lugema hakkamine võib olla veidi segadusse ajav. Selle segaduse leevendamiseks olengi kirjutanud Vahealguse. Siit leiab hästi lühidalt kõik olulisemad ideed, milleta on järgnevast raske aru saada. Alustan algusest. Alguses kirjutas Aaro raamatu Kultuur kõne ja Minu Ise (KKMI). Raamat oli tühi konkreetsetest faktidest ja paljudest olulistest asjadest ei olnud seal juttu tehtud. Ja Aaro kirjutas teise raamatu, Minu Ise areng: inimlapsest Inimeseks (MIA). Selles oli juba palju fakte elust ja uuringutest. Aga Aaro nägi, et see ei olnud ikka veel piisavalt hea. Neis kahes raamatus on lahti kirjutatud teooria, mille kehtivust ja millest tulenevaid uudseid järeldusi siin raamatus hoopis uutest külgedest uuritakse. Teaduses on kõige olulisem avastada küsimused, mis väärivad vastamist. Siin raamatus otsime vastust kolmele väga põhimõttelisele küsimusele. Esiteks, kas piltide ja kujude tegemine eeldab kõneliselt vahendatud mõtlemist või on tegemist nägemise ja liigutamise kooskõlastamisega, milleks kõnelist mõtlemist tarvis pole? Selle küsimuse saab ka täpsemini formuleerida. MIA-s on pikalt lahti kirjutatud psüühika arengustaadiumide teooria. Eristasin kolm meelepõhise mõtlemise staadiumi, millele järgnevad viis kõnelise mõtlemise arengu staadiumi. Kui mu teooria on õige, siis peab piltide ja kujude loomise arengus olema võimalik neid staadiume eristada. Teine küsimus on laste ja kultuuri arengu sarnasuste ja erinevuste kohta: kas laste ja kultuuri areng läbib samu staadiume? Meie teooria järgi peab see nii olema, kuna inimorganism saab olla ilma kultuurita, kuid kultuuri ilma inimeseta ei saa olemas olla. Kolmas küsimus on aga teisest vallast selles raamatus on juttu piltidest ja kujudest,

10 10 Aaro Toomela millest vähemalt osa peetakse kunstiks. Kui aga katsume aru saada, mis see kunst on, mille näideteks pildid või kujud on, siis see küsimus jääb tihti vastamata. Meil on seega kolmas küsimus: mis on kunst? Need kolm küsimust leiavad siin raamatus vastuse koos paljude pisemate küsimustega, mis meile tee peal ette satuvad. Esimeses köites nägime, et lapse arengus ilmuvad uudsed piltide loomise vormid täpses vastavuses kõnelise mõtlemise arengu staadiumidega. Enne kõnelise mõtlemise ilmumist lapsed pilte ei tee. Kõnelise mõtlemise ilmumisel ilmub, vähemalt meie kultuuriruumis, ka piltide tegemine. Koos vanuse ja haridustaseme kasvamisega muutub ka piltide tegemine ja seda mitte kvantitatiivse kasvuna, arenenum joonistus ei ole lihtsalt rohkem joonistamisoskust. See, mida ja kuidas joonistatakse, muutub arengu käigus kvalitatiivselt. Esimeses köites nägime ka, et ilma koolihariduseta täiskasvanute joonistamise tase ei erine kvalitatiivselt Eesti koolieelikute omast. Sellega oleme leidnud veel ühe faktide kogu, mis seob pilditegemise oskuse kultuuri ja kõnelise mõtlemise arenguga. Esimese köitega sai seega ka vastatud esimene küsimus. Teine köide sisaldab vastuse teisele küsimusele. Selles uuriti piltide ja kujude loomise ajalugu. Selgus, et tõepoolest on kujutiseloome areng kultuuris läbinud staadiumid, mille leidsime lapse arengus. Detailsema kokkuvõtte eelmisest kahest köitest leiab kohe järgnevas tekstis. Seda pole mõtet siin ümber jutustada. Väärib vaid nimetamist, et siin köites leiame vastuse ka kolmandale suurele küsimusele. Saame teada, mis on kunst. Lugeja saab seda teada ka siis, kui ta KKMI-d ja MIA-t ega ka selle raamatu kahte esimest köidet läbi ei loe. Ja kui lugejale peaks terve köide üle jõu käima, siis võib ta vajaliku vastuse leida viimasest peatükist. Aaro Toomela Sepamäe Tagurliku Mõtte Akadeemia (Sepamäe Academy of Retarded Thought) Tallinna Ülikool Oktoober 2021

11 I osa Vahepeatus

12

13 Oleme juba päris pika mõtteraja läbinud ja viimane aeg on nähtulekuuldule veidi kaugemalt-kõrgemalt pilku heita. See raamatu osa on eriline, kuna koosneb ainult ühest peatükist ja selles peatükis ei ole pilte. Nii et kahekordselt ebatavaline osa. Tegelikult isegi kolmekordselt, sest siin osas ei avasta me midagi uut, vaid võtame kokku selle, kuhu oleme jõudnud. Niisugune peatükk võiks sobida raamatu kokkuvõtteks ja läbitu kokkuvõte see ongi. Kuid meie raamat ei saa veel otsa, üks küsimus on ikka vastamata. Selle küsimuse vastamiseks on kasulik just eelnevast kokkupandud üldpildile toetuda. Vaatamegi, kuhu me siis oma mõtte radadel ekseldes jõudnud oleme.

14

15 1. peatükk Kuhu me oleme kujutiseloome arengu mõistmisega jõudnud? Kogu see raamat toetub kahes varem ilmunud raamatus (KKMI ja MIA) kirjapandud teooriale. Siin uurime eelkõige psüühika arenguteooria aspekte. KKMI-s oli pikemalt juttu sellest, et psüühikas eristuvad kaks põhimõtteliselt erinevat mõtlemise vormi: meelepõhine ja kõneliselt vahendatud. Kõneline vahendatus tähendab seda, et psüühilises operatsioonis osaleb ühe komponendina keelemärk. Need kaks psüühika toimimise vormi on arengulises suhtes: kõneliselt vahendatud mõtlemine saab kujuneda ainult meelepõhise mõtlemise alusel. MIA-s uurisime lähemalt psüühika arengut ja nägime, et kumbki neist eristatud mõtlemise vormidest jaotub omakorda kindlas järjekorras kujunevatesse arengustaadiumidesse. Kokku eristasime üheksa staadiumit. Areng algab bioloogilise aluse kujunemisega, ka see alus ise on evolutsiooni käigus arenenud. Bioloogilisel alusel kujuneb vastava arengupotentsiaaliga organismidel meelepõhine psüühika. Selles arengus eristasime järgmisi staadiume: assotsiatiivsed märgid, asjamärgid ja situatsioonimärgid. Kui bioloogiline alus on piisavalt arenenud (see on nii siiamaani ainult inimestel) ja organism areneb kultuurikeskkonnas, siis tekib inimesel kõneliselt vahendatud mõtlemine, milles on eristatavad viis staadiumi: sünkreetsed mõisted, asjamõisted, igapäevamõisted, loogilised mõisted ja süsteemsed ehk tõelised mõisted. Psüühika ehk Minu Ise arengu sügavamaks mõistmiseks olengi selle raamatu kirjutanud. Siin leiame vastused kolmele põhimõttelisele küsimusele. Tuletame need küsimused meelde.

16 16 Aaro Toomela Meie kolm suurt küsimust I. Rekapitulatsioon MIA-s oli pikalt juttu arengustaadiumidest. Kuid kõigest mõistuse arengusse puutuvast ühes raamatus detailset ülevaadet saada ei ole võimalik. Kui just mitte kirjutada ja kokku köita väga palju paksem raamat. Muu hulgas sai MIA-sse kirja ka väide, mis oli loodetavasti piisavalt hästi teoreetiliselt põhjendatud, kuid kindlasti ebapiisavalt andmetega toetatud. Nimelt väitsin seal, et psüühika areng eluslooduse evolutsioonis ja üksiku inimindiviidi areng läbib samu staadiume. Sellist vastavust nimetatakse rekapitulatsiooniks. Siit saime esimese küsimuse, millele selles raamatus vastust otsisime: kas indiviidi ja eluslooduse arengustaadiumid on tõepoolest samad? Sellele vastamiseks valisin konkreetse sihipärase käitumise vormi kujutiseloome arengu uurimise. Selleks oli mitu head põhjust. Üks oli see, et meil peab olema võimalik saada indiviidi ja liigi arengu kohta andmeid, mis on võrreldavad. Iga käitumine selleks ei sobi. Näiteks on inimese evolutsiooni üks minu arvates informatiivseimaid aspekte tööriistade areng. Selle kohta võib väga palju andmeid eri ajast pärit tööriistu leida. Kuid lapsed teevad tööriistu harva, kuna neil puudub selleks vajadus. Või teistpidi vaadates: psüühika areng peegeldub suurepäraselt näiteks suhtlemises: meelepõhise psüühika alusel kujunevatele suhtlemisvormidele lisanduvad arengu käigus keelepõhised. Lapse suhtlemise arengut on võimalik salvestada juba pikemat aega, näiteks kirjalikke märkmeid tehes või viimasel ajal ka videosalvestamistehnika abil. Seega on lapse suhtlemise arengu kohta andmete saamine praegusel ajal lihtne. Samas ei sobi näiteks inimkultuuris suhtlemise arengut peegeldavad kirjalikud allikad meie eesmärkidega. Nende iga hõlmab väga lühikese ajavahemiku (inim)psüühika evolutsiooni loos. Inimsuhtlemisest ja kõnekasutusest on salvestisi säilinud vaid viimase mõne tuhande aasta jooksul. Sellele eelnevatest miljonitest aastatest aga mitte midagi. Kujutiseloome on aga huvitav erand see ilmub juba väikestel lastel ja teiselt poolt on inimese loodud kujutisi säilinud inimkultuuri arengu varaseimatest staadiumidest alates. Teine põhjus kujutiseloome uurimisobjektiks valimisel oli see, et kujutiseloomes peegeldub psüühika areng minu arvates eriti selgelt.

17 lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III 17 Kujutiseloomes on võimalik eristada tulemuste kujutiste vormid, mille loomiseks pidi inimene olema kindlasse arengustaadiumi jõudnud. Siit saame ka kolmanda põhjuse, miks kujutiseloome areng sobib suurepäraselt meie küsimustele vastamiseks. Nimelt saame psüühika arengu teooriast mis on olemuselt märkide arengustaadiumide teooria teoreetiliselt tuletada arusaama, milline saab põhimõtteliselt olla kujutis, mis vastab ühele või teisele psüühika arengu staadiumile. Ja milline see kujutis põhimõtteliselt (veel) ei saa olla. See võimaldas meil oma teooriat kontrollida. Meie teooriast tuleneb väga range piirang kujutise vormide ilmumise järjekorrale: teoreetiliselt hilisemale staadiumile vastav kujutise vorm ei tohi põhimõtteliselt ilmuda enne ega isegi samal ajal teoreetiliselt varasema vormi kujutisega. See tohib ilmuda ainult pärast eristatavat eelmise staadiumi arengu perioodi. 1 Seega võimaldas kujutiseloome arengu uurimine meil teooriat ümberlükkavaid andmeid avastada kui need peaksid olemas olema. Lisaks saime kontrollida oma teooria paikapidavust kahes perspektiivis, mida peetakse praegusel ajal üksteisega mitteseotuks. Meie teooria järgi peab samasugune kujutiste vormide arengu järjekord ilmnema nii lapse kui ka liigi arengus. Nii on meil olnud võimalus otsida meie teooriaga vastuolus olevaid fakte kahest vaatepunktist. II.a. Kujutiseloome ja kõneline vahendatus Teine küsimus, millele eelmisele küsimusele vastust otsides samuti vastuse leidsime, puudutas kujutiseloome psühholoogilisi mehhanisme. Millise ülesehitusega peab (!) olema psüühika, et kujutiseloome oleks võimalik? Ma väitsin, et kujutiseloome peab olema kõneliselt vahendatud, 1 Siit ei järeldu, et varasemad vormid peavad ära kaduma. Arenenumad mõtlemise ja sellele vastava tegevuse vormid lisanduvad arenguliselt varasematele. Kuid need varasemad vormid jäävad inimesele põhimõtteliselt kättesaadavaks. Arengulisele hierarhiale osutab see, et madalamal arengutasemel inimestele ei ole arenguliselt kõrgemad mõtlemise ja tegevuse vormid üldse kättesaadavad. Oluline on rõhutada, et see piirang on teoreetiliselt absoluutne: indiviidide ja kultuuride arengus peavad olema perioodid, kus arenguliselt kõrgemale mõtlemise tasemele osutavaid tegevuse (ja selle käigus loodud asjade) vorme ei ole üldse. Kõrgema arengutaseme mõtlemine ja tegevus saavad ilmuda alles pärast teoreetiliselt eelneva taseme mõtlemise ja tegevuse perioodi. See piirang teeb ka meie teooria ümberlükatavaks.

18 18 Aaro Toomela kuna kujutise loomiseks tuleb analüüsida kujutatav asi meeletunnusteks ja kujutis luuakse neid meeletunnuseid tasapinnale kandes või kujuks vormides. Teisisõnu, kujutisi luues kujutatakse looja asja kogemust, mitte asja ennast. Kuna asjade ülesehituse põhimõtted ei vasta üheselt samade asjade meelelise kogemise mehhanismidele, on meeletunnusteks analüüsimine võimalik ainult psüühikasiseselt, meelekogemuse teadvustamise protsessis. See on võimalik, nagu me juba KKMI-s teada saime, ainult kõneliselt vahendatud psüühika korral. II.b. Kujutiseloome ja kõneliselt vahendatud psüühika arengustaadiumid Eelmise küsimuse saime esitada ka palju täpsemas vormis. Kujutiseloome kõnelise vahendatuse teooria kinnituseks oleks meile piisanud kahest faktide grupist. Ühelt poolt ei saa kujutisi luua lapsed, kellel pole inimkõne veel arenema hakanud, ja teiselt poolt peab kujutiseloome olema kättesaadav ainult inimesele ja mitte ühelegi teisele loomaliigile, kuna viimastel, nii palju kui praegu teada on, kõneliselt vahendatud mõtlemist ei ole. Kuid samast väitest tuleneb veel palju nõudlikum võimalus kujutiseloome kõnelise vahendatuse teooriat toetada. Kui tegemist on kõneliselt vahendatud protsessiga ja kõneline vahendatus areneb läbi viie arengustaadiumi, siis peab ka kujutiseloome arenema vastavuses nende staadiumidega. Millised need teoreetilised vastavused täpselt peavad olema, on lahti kirjutatud selle raamatu kolmandas peatükis. Tuletame sellest teooriast olulisema jälle meelde, kuna see teadmine kulub meile raamatu viimasele suurele küsimusele vastamisel ära. Sünkreetsete mõistetega tähistatakse erinevaid meelekogemuses eristatud märke: assotsiatiivseid märke, asjamärke või situatsioonimärke. Sünkreetseid mõisteid saab kasutada ja nendega mõelda vaid ühekaupa. Samas kasutatakse sünkreetseid mõisteid suhtlemiseks. Mõisteid sotsiaalses situatsioonis ühekaupa kasutades ei ole võimalik vahet teha, mida täpselt kasutatud sõna või muu keelemärgiga tähistatakse kas mõnda meeletunnuste kogumit, asja või hoopis situatsiooni. Seetõttu tähistavad sünkreetsed mõisted kohta (suhtlemis)situatsioonis. Nii ei ole sünkreetsete mõistetega võimalik analüüsida meelekujundeid

19 lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III 19 meeletunnusteks. Samas on midagi muud esindav joonistus juba võimalik: tegemist on kas kritselduste või korrapäraste abstraktsete mustritega, mille järgi ei ole võimalik kujutatavat asja ära tunda. Asjamõistete kujunemisel eristuvad asju tähistavad sõnad asjaspetsiifilisi omadusi tähistavatest sõnadest. Nii saab asjamõistete staadiumis hakata suhtlemisel ja samuti mõtlemisel tähistama-eristama asju ja nende spetsiifilisi omadusi. Nägemismaailmas osutub asja eristavaks tunnuseks selle kahemõõtmeline parimat äratundmist võimaldavast vaatepunktist nähtav prototüüpne kuju. See kõne abil psüühikas eristatud kuju on aluseks asjade tasapinnalisele kujutamisele kahemõõtmelise prototüüpse kujuna. Kujutis muutub nüüd äratuntavaks ka neile, kes ei ole selle loomise juures olnud. Järgmises staadiumis ilmuvad igapäevamõisted. Nende tekkimisel kujuneb võime kirjeldada kogetavat maailma kõigis meelekogemusele vastavates aspektides: keelemärgid võimaldavad tähistada nii asju, nende omadusi kui ka situatsioone, asjadevahelisi suhteid. Samuti areneb selles staadiumis välja keeleomane grammatika, mis on aluseks kõnelisel suhtlemisel suurema ühise arusaama kujunemisele. Igapäevamõisted võimaldavad luua lugusid meelevälise maailma kohta. Need lood on siiski vaid fantaasiapõhised ega vasta meelevälise maailma ülesehitusele, kuna veel ei ole arenenud mõtlemise vormi, mille alusel on võimalik meelevälisele maailmale omistatu tõepära kontrollida. Igapäevamõistete ilmumine võimaldab ka keerukamate tasapinnaliste kujutiste loomist. Ühelt poolt saab hakata kujutama mitte ainult prototüüpseid kategooriaid, vaid ka üksikuid, individuaalseid eksemplare. Teisalt ilmuvad asjadevaheliste suhete, situatsioonide kujutised. Loodavad kujutised ei ole aga veel täiesti visuaalselt realistlikud, kuna kujutaja püüab luua maailma kujutist ja mitte kujutada viisi, kuidas ta nägemismaailmas nähtavat kogeb. Teisisõnu, kujutatakse kogetavaid asju ja nende suhteid, mitte seda, kuidas neid asju ja nende suhteid nähakse. Selleks peab olema võimalik nägemise meeletunnuseid psüühikasiseselt nähtavatest asjadest-olukordadest abstraheerida. Loogilised mõisted, mille areng saab võimalikuks pärast igapäevamõistete tekkimist, lisavad kõnekasutusele uue dimensiooni. Loogiliste mõistete tekkel on eriti olulised kaks uut keelemärkide aspekti. Esiteks, kogemust saab nüüd hakata organiseerima puhtalt keelesiseselt.

20 20 Aaro Toomela See võimaldab konstrueerida absoluutsete piiridega kategooriaid sõna ja sellega tähistatav kas kuulub kategooriasse või mitte. Teisalt kaasneb loogiliste mõistete kujunemisega teadvuseteadvuse areng inimene saab hakata kogema mitte üksi oma psüühikat (see on teadvus KKMI-s määratletud tähenduses), vaid ka seda, kuidas ta oma psüühikat kogeb, ja selle teadmise alusel ka sihipäraselt valida, millisel viisil ühes või teises olukorras mõelda. Loogiliste mõistete kujunemine on aluseks visuaalselt realistliku kujutiseloome arengule. Arengu viimases, süsteemsete ehk tõeliste mõistete staadiumis kontekstualiseeritakse loogilised mõisted. Mõtlemine muutub sellega oluliselt paindlikumaks, kuid jääb samas rangelt loogiliseks: süsteemsetes mõistetes mõeldes on võimalik teadvustada loogilismõisteliste järelduste eeldused ja neid sihipäraselt valida. See omakorda võimaldab teadvustada, millises konkreetses kontekstis üks või teine loogiline järeldus kehtib. Muu hulgas saab teadvustada, et kaks üksteist välistavat järeldust saavad olla mõlemad korrektsed, kuigi mõistagi erinevas kontekstis, ühes üks ja teises teine. Kujutiseloomes võimaldavad süsteemsed mõisted teadvustada, miks kujutisi luuakse ja kuidas erinevate kujutatavate nähtuste puhul võivad kujutise looja eesmärkidele vastavad väljendusvahendid olla erinevad. Kujutised võivad, aga ei pea tingimata olema visuaalselt realistlikud. Kujutaja ja ka süsteemmõisteliselt mõtlev kujutise kogeja suudavad kujutisi mõtestada ja tunnetada väga erinevatel viisidel. Kui iga kujutis võib nüüd kogejale teatud elamustega seostuda, siis ei pea see kujutis üldse olema sihipäraselt teatud psüühilise seisundi esilekutsumiseks loodud, iga asi või nähtus, nii kellegi loodu kui ka spontaanselt tekkinu, on ka elamust esilekutsuvana tõlgendatav. III. Mis on kunst? Kolmas suur küsimus oli meil veel. Ma valisin kogu raamatu kirjutamise jooksul teadlikult ja loodetavasti ka järjekindlalt oma väljendeid ning kasutasin sõna kunst ainult teatud kujutiseloome vormide käsitlemisel. Niisugune valikuline sõnakasutus osutab, et olen toetunud mingisugusele rohkem või vähem selgele arusaamale sellest, mis on või ei ole kunst. Samas on see üks küsimusi, millele siin raamatus vastust otsime. Selleks on hea põhjus: kunst on sõna, mida kasutatakse väga

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

933-o

933-o MAJANDUS JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode] HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Ajaveeb-veebileht.pptx

Ajaveeb-veebileht.pptx Inoftehnoloogia ja koostöö Ajaveeb ehk blog Ka veebipäevik, weblog - sisaldab perioodiliselt lisatavaid postitusi, mis on pööratud kronoloogilises järjekorras Ajaveeb võib olla avalik (nähtav kõigile lugejatele)või

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Fyysika 8(kodune).indd

Fyysika 8(kodune).indd Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?

Rohkem

Word Pro - diskmatTUND.lwp

Word Pro - diskmatTUND.lwp Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KIKERIKII VÕI KUKKURUKUU? KULTUURILISED ERINEVUSED JA KOHANEMINE VÄLISRIIGIS Kristina Lukk HIRMUL ON SUURED SILMAD Hirm võib olla nii tunne kui ka emotsioon oht, mis on seotud välise stiimuliga Ärevus

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid

Rohkem

Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art

Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art Margus Kontus Portfoolio Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Vabade kunstide teaduskond / Faculty of Fine Arts Graafika BA / Graphic Art BA 2018 Kunstnikupositsioon Seisan Mustamäel Akadeemia

Rohkem

2012_04_03_Liina_Puu

2012_04_03_Liina_Puu KAUBAMÄRGI JA TÖÖSTUSDISAINI ÕIGUSKAITSE Liina Puu Kaubamärgiosakonna juhataja asetäitja kt Liina.puu@epa.ee Kaubamärgiosakonna ülesanded Kaubamärgi, tööstusdisaini, geograafilise tähise registreerimise

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1 Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage Volkswagen Touran 1 vedrud paarikaupa. 2 Pingutage seisupiduri hooba. 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte.

Rohkem

Manuals Generator

Manuals Generator Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage vedrud paarikaupa. Pingutage seisupiduri hooba. 2 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte. 4 5 Tõstke esimest

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

19. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, Arvridade koonduvustunnused Sisukord 19 Arvridade koonduvustunnused Vahelduvat

19. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, Arvridade koonduvustunnused Sisukord 19 Arvridade koonduvustunnused Vahelduvat 9. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 203-4. 9 Arvridade koonduvustunnused Sisukord 9 Arvridade koonduvustunnused 23 9. Vahelduvate märkidega read.......................... 24 9.2 Leibniz i

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp / näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem