Elanikkonna hoiakud Rail Baltica suhtes. Küsitlus 15-74a. elanikkonna seas aprill 2022

Väljavõte

1 Elanikkonna hoiakud Rail Baltica suhtes Küsitlus -4a. elanikkonna seas

2 Sissejuhatus Eesmärk Uuringu eesmärgiks oli selgitada elanike hoiakud Rail Baltica projekti suhtes. Sihtrühm ja valim Uuringu sihtrühmaks on Eesti elanikud vanuses -4a. Kokku vastas küsitlusele 0 inimest. Valim on esinduslik Eesti regioonide, asulatüübi, vastaja soo, vanuserühma, hariduse ja rahvuse suhtes. Läbiviimine Küsitlus viidi läbi veebiuuringuna.-. ini Tellija Tulemuste omandiõigus kuulub tellijale. Uuringu tellijaks on Rail Baltic Estonia OÜ. Veapiirid Tulemuste laiendamisel üldkogumile tekkida võiva maksimaalse valimivea suurus jääb %-lisel usaldusnivool,1% piiresse (väiksemate gruppide, nt vanuserühmad, vaatlemisel võib viga olla suurem). 2 2

3 Kokkuvõte uuringust Toetus kiiremale ja kaasaegsemale raudteeühendusele on möödunud poole aasta jooksul suurenenud - seda toetab 0%. Rail Baltic projekti realiseerumisse usub % Eesti elanikest, mis on vähem, kui eelmisel korral (4%). Eesti elanikest 2% peab Rail Baltica mõju üldiselt Eestile positiivseks. Negatiivseks hindab seda 1%, sh % väga negatiivseks. Võrreldes eelmise uuringuga on tulemus paranenud viimati hindas mõju positiivselt %. Rail Baltica peamise kasuna nähakse inimelude säästmist (0%), seejärel kiiremat ja turvalisemat kaubavedu ning inimestele head liikumisvõimalust Euroopasse. Hinnang regionaalse rongiliikluse kasulikkuse suhtes on jäänud samale tasemele. Seda peab kasulikuks 4% (slaid ). Kohalikke peatusi ei pea üldse vajalikuks % elanikest. Jätkuvalt valitseb elanike seas segadus kohalike peatuste arvu osas. Kohalike peatuste arvuks pakutakse kõige sagedamini 1-. Konkreetsetest peatustest nimetati seekord kõige sagedamini Raplat (%), seejärel Sakut 2% ja Kohilat 2%. Lisaks reaalsetele peatustele aga nimetati sageli ka kontrolliks lisatud valevariante. Taoline tulemus ei ole siiski väga üllatav piirkondades, kust trass otseselt läbi ei lähe, ei ole huvi peatuste suhtes hetkel kuigi suur ning ka projekti valmimiseni on veel palju aega.

4 Kokkuvõte uuringust Rail Baltica projekti käsitlemisel peetakse jätkuvalt kõige usaldusväärsemaks majanduseksperte, järgnevad president, transpordiettevõtjad ja valitsus. Seekord näeme mitmete huvigruppide puhul usalduse suurenemist, eriti valitsuse, peaministri ja presidendi puhul. Rail Baltica teema jälgimine meedias muutunud ei ole 1% jälgib seda pidevalt ja 4% harva. Eelmise uuringu ajal jälgis teemat sageli 1%. Kuigi suurem huvi ja toetus projektile on noorimas vanuserühmas, siis teemat jälgib meedias sagedamini hoopis vanim rühm. Sotsiaalmeedias jälgib Rail Balticu teemat tihti väike osa elanikest %, % jälgib seda harva. Tulemus on võrreldes eelmise uuringuga jäänud samaks Rail Baltica projekti toetus elanikkonnas on suurenenud ning on nüüd %. Nii kõrget toetust näeme esmakordselt. Toetus on keskmisest suurem nooremate inimeste ja vene elanikkonna ning kõrgharidusega inimeste seas. Tallinlastest toetab projekti %. Kokkuvõttes selgus uuringust, et Rail Baltica toetus ja ka mõju Eestile positiivseks pidamine on suurenenud, paraku on aga keerulistes majandusoludes langenud elanike usk projekti realiseerumisse. 4 4

5 Vastanute profiil N=0 Sugu Mees 4 Elukoht Naine Vanus Suhtluskeel 1 1 Pealinn Suur linn Muu linn, maakonnakeskus Alevik, küla Sotsiaalne staatus Eesti Töötav Vene Töötu, tööd otsiv Haridus alg või põhiharidus keskharidus kõrgharidus (lõpetatud) Regioon Õpilane või üliõpilane Pensionär Lapsepuhkusel, kodune Muu 1 Põhja- Eesti Lääne-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lõuna-Eesti

6 Kiirem raudteeühendus, n=0 Kas Eestil peaks olema kiirem ja kaasaegsem raudteeühendus Euroopaga? Toetus kiiremale ja kaasaegsemale raudteeühendusele on möödunud poole aasta jooksul suurenenud - seda toetab 0% ning ei poolda 1% sihtrühmast. Toetus on suurem nooremate vanuserühmade ja vene keelt rääkivate elanike seas. Rail Baltic projekti realiseerumisse usub % Eesti elanikest, kuid % selles kindel ei ole ja 20% ei oska vastata. Jätkuvalt % elanikest ei ole projektist midagi kuulnud (slaid ). Eelmises uuringus uskus projekti realiseerumisse 4%, seega on tulemus veidi vähenenud. Projekti realiseerumist usuvad keskmisest sagedamini mehed, nooremad vanuserühmad ja vene keelt kasutavad vastajad. Silma paistab, et venelaste seas on eestlastega võrreldes jätkuvalt märksa enam neid, kes pole projektist midagi kuulnud (slaid ). Edasised tulemused puudutavad vaid neid vastajaid, kes on Rail Baltica projektist teadlikud. jah, peaks ei ole vaja, piisab muudest transpordiliikidest Ei oska öelda 0 KÕIK 2021 nov 2 KÕIK 2021 apr. SUGU Mees Naine VANUS KEEL Eesti Vene % 20% % 0% 0% 0%

7 Usk projekti realiseerumisse, n=0 Kuidas Teile tundub, kui kindel on Rail Baltica projekti realiseerimine? Miks te nii arvate? KÕIK 2021 nov SUGU Mees Naine VANUS KEEL Eesti Vene 1 See on täiesti kindel See on pigem kindel See on pigem ebakindel See on väga ebakindel Ei oska öelda Pole sellisest projektist midagi kuulnud % 20% % 0% 0% 0% n=4, kui arvab, et realiseerumine on täiesti kindel või pigem kindel, % Ehitamist on alustatud, raha kulutatakse Vajalik projekt Valitsus on otsustanud, raha on eraldatud Kallis, rahastamise probleemid Projekt venib, ebakindel (sh sõja tõttu) Tõenäoliselt valmib, surutakse läbi Poliitikutel puudub koostöö Vastaseid palju, segadused Muu Ei oska öelda, vastamata kevad 2022 sügis

8 Usk projekti realiseerumisse Miks te nii arvate? n=4, kui arvab, et realiseerumine on pigem ebakindel või täiesti ebakindel, % Projekt venib, ebakindel (sh sõja tõttu) Kallis, rahastamise ja tasuvuse probleemid Seda pole meile vaja Vastaseid palju, segadused Poliitikutel puudub koostöö Ehitamist on alustatud, raha kulutatakse Keskkonna vaenulik projekt Muu Ei oska öelda, vastamata kevad 2022 sügis Vaatleme eraldi kahe rühma kommentaare, miks nad usuvad või ei usu projekti realiseerumist. Projekti realiseerumises kindlad või pigem kindlad inimesed tõid põhjenduseks peamiselt seda, et ehitamisega on alustatud 2%, projekt on vajalik (%) ja et selline on valitsuse otsus (%) (slaid ). Projekti realiseerumisse mitte-uskujad tõid põhjenduseks jätkuvalt projekti venimist (2%), selle rahastuse ja tasuvuse probleeme 20% (kõrvalolev joonis). Lisaks lisandusid seekord kahtlused seetõttu, et Euroopas käib sõda

9 Linnast eemale kolimine, n=4 suurte linnade elanikud Millistel tingimustel Te kaaluksite suurest linnast eemale (väikelinna või maale) kolimist? Suurest linnast ära kolimisel on vastajatele kõige olulisem hea transpordiühendus keskusega ja parem elukeskkond. Järgnevad riigi teenused, töökohad ja kiire internetiühendus. Seega võib öelda, et paremad transpordiühendused soodustavad mõnevõrra elanike soovi maale kolida, kuid see pole ainus oluline tegur. Hea transpordiühendus keskustega Parem elukeskkond Riigi teenuste kohapealne hea kättesaadavus (nt arstiabi) Töökohtade olemasolu kohapeal 1 0 Kiire internetiühendus ja kaugtöövõimalus 0 Muud põhjused Ei koliks eemale mingil tingimusel

10 Mõju Eestile üldiselt, n=4 Eesti elanikest 2% peab Rail Baltica mõju üldiselt Eestile positiivseks, sh 1% väga positiivseks. Negatiivseks hindab seda 1%, sh % väga negatiivseks. Väga positiivne Pigem negatiivne Ei oska öelda, ei ole arvamust Pigem positiivne Väga negatiivne Keskmisest sagedamini näevad projektis positiivset kaks nooremat vanuserühma, vene rahvusest vastajad ning lisaks ka kõrgharidusega inimesed. Piirkondadest on positiivsem meelestatus jätkuvalt Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid keskmisest negatiivsem on hinnang Kesk-Eestis. Võrreldes eelmise uuringuga on antud tulemus veidi paranenud - viimati hindas positiivselt %. (slaid ). Viimase paari aasta uuringute tulemustes on vastav näitaja olnud vahemikus -0%. KÕIK VANUS KEEL Eesti Vene HARIDUS alg-või põhiharidus keskharidus 1 kõrgharidus 21 0% 20% % 0% 0% 0%

11 Mõju Eestile üldiselt, n= okt jaan 201 okt dets 2020 apr nov nov. 2022

12 Oluline kasu seoses Rail Balticaga n=4 Rail Baltica peamise kasuna nähakse inimelude säästmist (0%), kiiremat ja turvalisemat kaubavedu ning inimestele head liikumisvõimalust Euroopasse. Ligikaudu -1% on inimesi, kes peavad toodud tegureid enda jaoks ebaoluliseks. Noorim vanuserühm hindab teistega võrreldes olulisemaks loodushoiu ja kiire reisimise teemat. Kesk ja Lõuna Eesti elanikud suhtuvad projekti kasudesse jätkuvalt keskmisest leigemalt. Elanike hinnang raudteetranspordi keskkonnasäästlikkusele (võrrelduna maanteetranspordiga) muutunud ei ole 2% varasema 1% asemel (slaid 1). Samuti on samaks jäänud hinnang raudteetranspordile, kui inimelude säästjale 0% (varem 1%). Toodud teemade osas on positiivsemalt meelestatud jätkuvalt noored, kõrgharidusega vastajad, tallinlased ja lisaks need, kes toetavad Rail Baltica projekti tervikuna. Väga oluline Pigem oluline Pigem ebaoluline Ebaoluline Ei tea Hoitud inimelud ja ohutum maanteeliklus Kiire ja turvaline kaubavedu Mugav ja kiire inimeste liikumisvõimalus Loodud töökohad ja ettevõtete areng Loodushoid ja väike keskkonnajälg Maapiirkondade areng % 20% % 0% 0% 0% 4 1

13 Keskkond ja inimelude säästmine, n=4 1 1 Kumb on rohelisem ehk keskkonnasäästlikum, kas raudteetransport või maanteetranspüort? raudteetransport maanteetransport Ei oska öelda KÕIK 2021 nov SUGU Mees Naine VANUS KEEL Eesti Vene HARI DUS alg-või põhiharidus keskharidus kõrgharidus TOETUS RAIL BALTIC'ULE Toetan (pigem+kindlasti) Ei toeta (pigem+kindlasti) % 20% % 0% 0% 0% Kumb transpordiliik säästab rohkem inimelusid, kas raudteetransport või maanteetransport? raudteetransport maanteetransport Ei oska öelda KÕIK 2021 nov SUGU Mees Naine VANUS KEEL Eesti Vene HARIDUS alg-või põhiharidus keskharidus kõrgharidus TOETUS RAIL BALTIC'ULE Toetan (pigem+kindlasti) Ei toeta (pigem+kindlasti) Ei oska öelda % 20% % 0% 0% 0%

14 Teadmised peatuste kohta Hinnang regionaalse rongiliikluse kasulikkuse suhtes on jäänud samale tasemele. Seda peab kasulikuks 4% (slaid ). Kohalikke peatusi ei pea üldse vajalikuks % elanikest (viimati %). Riigisiseseid liine Rail Baltica trassil pooldavad teistest sagedamini taas nooremad inimesed, naised, venekeelsed ja kõrgharidusega vastajad. Positiivset vastust näeme siin ka osade vastajate puhul, kes Rail Baltica projekti tervikuna ei toeta või on neutraalsed. Jätkuvalt valitseb elanike seas segadus kohalike peatuste osas. Kohalike peatuste arvuks pakutakse kõige sagedamini 1- (%), või pakutakse väga erinevaid arve. Üldiselt on näha, et teadlikkus kohalike peatuste arvu osas on elanikkonna seas madal, ka võrreldes eelmise uuringuga teadlikkus paranenud ei ole. Konkreetsetest peatustest nimetati seekord kõige sagedamini Raplat (%), seejärel Sakut 2% ja Kohilat 2% (slaid 1). Seekord pakuti vastajatele peatuste nimed ette, mistõttu oli lihtsam vastata ning peatuste tuntus on varasemast oluliselt suurem. Siiski nimetati sageli ka kontrollküsimusena nimekirja lisatud variante: Ikla ja Viljandi, mis annab tunnistust vastajate ebakindlusest. Taoline tulemus ei ole siiski väga üllatav piirkondades, kust trass otseselt läbi ei lähe, ei ole huvi peatuste suhtes hetkel kuigi suur ning ka projekti valmimiseni on veel palju aega. Positiivne on see, et Kesk-Eestis teatakse keskmisest oluliselt sagedamini nimetada Raplat (%) ning Lääne-Eestis sagedamini Häädemeestet (4%). Lõuna Eestis aga loodetakse sagedamini, et rongi trassile jääb ka Viljandi (%). Kokku nimetas mõnda peatust 22 vastajat, ülejäänud jätsid küsimusele vastamata.

15 Kohalikud peatused, n=4 Rail Baltica trassile planeeritakse ka regionaalset rongiliiklust ehk riigisiseseid liine kohalike peatustega. Milline on selles suhtes Teie seisukoht? Kohalik liiklus tõstab Rail Baltica regionaalset väärtust ja kasutaksin seda ka ise Kohalik liiklus on regionaalpoliitiliselt kasulik, aga ise ma seda ei kasutaks Kohalikud peatused ei ole vajalikud Mitu kohalikku peatust on planeeritud Rail Baltica trassile Eestis? nov. Ei oska öelda, ei ole seisukohta KÕIK 2021 nov Mees Naine VANUS KEEL Eesti Vene HARI DUS alg-või põhiharidus keskharidus kõrgharidus TOETUS RAIL BALTIC'ULE Toetan (pigem+kindlasti) Ei toeta (pigem+kindlasti) % 0% 0%

16 Planeeritavad kohalikud peatused, n=22 Rapla Ikla Saku Kohila Viljandi Häädemeeste Tootsi Järvakandi Luige Assaku Kurtna Urge Surju Kaisma Muu Ei oska öelda

17 Institutsioonide ja huvigruppide usaldusväärsus Rail Baltica projekti käsitlemisel peetakse jätkuvalt kõige usaldusväärsemaks majanduseksperte (%), järgnevad president (1%), transpordiettevõtjad (4%) ja valitsus (4%) - slaidid 1-1. Järgnevad, valla- ja linnavalitsused ning peaminister. Seekord näeme mitmete huvigruppide puhul usalduse suurenemist, eriti valitsuse, peaministri ja presidendi puhul. Umbes kolmandik vastanutest on jätnud vastamata, mis näitab, et elanikud ei ole jälginud gruppide sõnavõtte antud teemal. Kõige vähem usaldatakse jätkuvalt sotsiaalmeediat (%). Noorte jaoks on mitmed nimetatud grupid keskmisega võrreldes usaldusväärsemad, kuid vanematest inimestest harvem usaldavad nad toodud küsimuses sotsiaalmeediat (2% arvab, et ei ole usaldusväärne). Venekeelsete vastajate jaoks on sotsiaalmeedia Rail Baltica teemadel jätkuvalt veidi usaldusväärsem kui eestlastele (seda usaldab neist 2%), kuid üldiselt usaldavad nad kõiki infoallikaid eestlastest vähem. 1 1

18 Institutsioonide ja huvigruppide usaldusväärsus, n=4 Milline on teie hinnangul järgmiste institutsioonide ja huvigruppide usaldusväärsus Rail Baltica projekti käsitlemisel? 1 1 Majanduseksperdid KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt President (Alar Karis) KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Valitsus KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt On usaldusväärne Ei ole usaldusväärne Ei oska öelda % 20% % 0% 0% 0% On usaldusväärne Ei ole usaldusväärne Ei oska öelda Transpordiettevõtjad KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Valla- ja linnavalitsused KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Peaminister KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt % 20% % 0% 0% 0%

19 Institutsioonide ja huvigruppide usaldusväärsus, n=4 Milline on teie hinnangul järgmiste institutsioonide ja huvigruppide usaldusväärsus Rail Baltica projekti käsitlemisel? 1 1 Kodanik eühendused KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Kultuuri- ja ühiskonnategelased KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Riigikogu KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt On usaldusväärne Ei ole usaldusväärne Ei oska öelda % 20% % 0% 0% 0% On usaldusväärne Ei ole usaldusväärne Ei oska öelda Üldine avalik arvamus KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Meedia KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt Sotsiaalmeedia KÕIK 2021 nov. KÕIK 2021 KÕIK 201 dets KÕIK 201 KÕIK 201 okt % 0% 0%

20 Rail Baltica projekti teema jälgimine meedias Rail Baltica teema jälgimine meedias muutunud ei ole 1% jälgib seda pidevalt ja 4% harva. 4% sihtrühmast ei jälgi teemat üldse. Eelmise uuringu ajal jälgis teemat sageli 1% (slaid 21). Kuigi suurem huvi ja toetus projektile on noorimas vanuserühmas, siis teemat jälgib meedias sagedamini hoopis vanim rühm 1% jälgib sageli. Ka kõrgharidusega vastajad jälgivad teemat märksa sagedamini, kui madalama haridusega inimesed. Kõige kõrgem oli teema jälgimise näitaja aastal 201 oktoobris, mil see oli %. Sotsiaalmeedias jälgib Rail Balticu teemat tihti väike osa elanikest % ning % jälgib seda harva. Tulemus on võrreldes eelmise uuringuga jäänud samaks (slaid 22)

21 Rail Baltica teema jälgimine meedias, n=4 N=4 kõik vastajad Ajaline võrdlus, kui jälgib sageli Jah, sageli Harva Ei jälgi 0 KÕIK VANUS KEEL Eesti Vene HARIDUS alg-või põhiharidus keskharidus jaan 201 okt dets 2020 apr nov nov kõrgharidus 1 1 0% 20% % 0% 0% 0% 21 21

22 Rail Baltica teema jälgimine Sotsiaalmeedias, n=4 N=4 kõik vastajad Ajaline võrdlus, kui jälgib sageli Jah, sageli Harva Ei jälgi KÕIK 2 VANUS KEEL 20 1 Eesti Vene HARIDUS alg-või põhiharidus keskharidus kõrgharidus okt 201 jaan 201 okt dets 2020 apr nov nov % 20% % 0% 0% 0% 22

23 Toetus Rail Baltica projektile, n=4 Kas Te ise toetate Rail Baltica projekti? Jah, kindlasti toetan Pigem ei toeta Ei oska öelda, pole seisukohta Pigem toetan Ei toeta kindlasti 2 0 KÕIK 2021 nov SUGU Mees Naine VANUS KEEL Eesti Vene HARIDUS alg-või põhiharidus keskharidus kõrgharidus okt jaan 201 okt dets 2020 apr nov nov % 0% 0%

24 Toetus Rail Baltica projektile N=1, kes ei toeta projekti Rail Baltica projekti toetus elanikkonnas on suurenenud ning on nüüd % (slaid 2). Nii kõrge toetus on esmakordne. 20% elanikest projekti ei toeta, sh % on kindlasti vastu. Toetus on keskmisest suurem nooremate inimeste ja vene elanikkonna seas, lisaks kõrgharidusega inimeste seas. Tallinlastest toetab projekti %, kuid Lõuna-Eesti inimestest 1% - mõlemad näitajad on paranenud. Mittetoetajatelt küsiti: Milliste tingimuste täitmise või kahtluse hajutamise korral Te projekti toetaksite? Kõige sagedamini vastati, et ei toetaks mingil juhul - 2% (viimati 1%). Teisele kohale on tõusnud nüüd tasuvuse teema. Võrreldes eelmise uuringuga on siin suurenenud põhimõtteliste vastaste osakaal, kes projekti mingil tingimusel ei toeta nov. 2 Ei toetaks mingil juhul 1 1 Tasuvuse tõestamine, oleks odavam Kasutataks olemasolevat trassi Oleks loodust säästvam 1 Oleks läbipaistvam projekt Kui oleks Tartu ja Valga kaudu Muu Ei oska öelda