PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA PERIOODIKS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA PERIOODIKS"

Väljavõte

1 PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA PERIOODIKS Oktoober 2015 Harjumaa

2 Mõisted PHKK Põhja-Harju Koostöökogu. Leader (Prantsuse keeles: Liaison entre Actions de Developpement de l Economie Rurale - seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel) Euroopa Liidu algatusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas. Programmi rakendatakse piirkonna arengustrateegia kaudu, mis on ettevalmistatud kohalike inimeste algatusel ja koostöös. Programmi ülesehitus soosib kohalike inimeste algatusvõimet ja teotahet oma kodukoha arendamiseks läbi erinevate võimaluste ja koostöövõrgustike. Koostöövõrgustik vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga inimeste/organisatsioonide kogum, kus toimub eesmärgipärane suhtlemine ja tegevus uue teadmise loomiseks, vastastikuseks õppimiseks, arenguks jne. Kogukonnateenus mittemateriaalne väärtus, mis on suunatud külakogukondade, kus tururegulatsioon mingites valdkondades ei toimi, arengule ja seal töökohtade loomisele. Kogukonnateenusteks võib lugeda näiteks avalikku kööki, lastehoidu, pesumaja jms. Indikaator (mõõdik) mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. Indikaatoriga saab objektiivselt mõõta, kas tegevuse mõjul on soovitud muudatused toimunud. Indikaatorid jagunevad: väljundindikaatoriteks mõõdab programmi/projekti abil rahastatud tegevusi ehk otseseid tulemusi (nt tee ehitamine, koolitatute arv); tulemusindikaatoriteks iseloomustab programmi/projekti tulemusel loodud kasu või hüve, mis on mõõdetav vahetult või teatud aja möödudes pärast programmi/projekti lõppemist (nt täienduskoolituse edukalt läbinute osakaal, loodud töökohtade arv); mõjuindikaatoriteks iseloomustab programmi rakendamisel saavutatud pikaajalisi positiivseid üldisi trende (nt elanikkonna kasv, keskmiste sissetulekute kasv jms). Ühisprojektid - ühisprojektide all peetakse silmas piirkonnasiseseid projekte, kuhu on kaasatud partnerid vähemalt kahest omavalitsusest. Koostööprojektid - koostööprojektid on tegevusgruppide vahelised ja rahvusvahelised projektid. PHKK poolt koostatavate koostööprojektide esitamise otsustab üldkoosolek. Projektide eelarvevahendid eraldatakse vastava aasta projektitaotlustele ettenähtud summast üldkoosoleku otsusega. 2

3 Sisukord Mõisted... 2 Sissejuhatus Põhja-Harju Koostöökogu lühiülevaade Kohalik tegevusgrupp ja liikmeskond Tegevuspiirkonna kirjeldus Juhtimine ja töökorraldus Tegevusgrupi kogemused esimesest Leader-perioodist Tegevuspiirkonna olukorra lühiülevaade Arenguvajadused Arengupotentsiaal Eelmise strateegia täitmine Toetuste jagunemine Toetuste väljundid ja mõju Senise koostöö analüüs Strateegia Visioon, strateegilised valdkonnad ja eesmärgid Strateegia integreeritud ja uuenduslik olemus Strateegia koostamise protsess Elluviimise tegevuskava Meetmete valiku üldine põhjendus Meetmed, toetatavad tegevused ja indikaatorid Kavandatavad ühisprojektid Võrgustumine ja koostöö PHKK-siseste võrgustike loomine ja arendamine Siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö Strateegia rakendamine ja seire Rakendamine Projektide hindamiskriteeriumid Seire Strateegia rahastuskava Seosed teiste strateegiliste arengudokumentidega Kasutatud materjalid LISA 1. Piirkonna olukorra analüüs

4 Sissejuhatus Põhja-Harju Koostöökogu (edaspidi PHKK) on mittetulundusühing, mille liikmeteks on Jõelähtme, Rae ja Viimsi kohalikud omavalitsused, nende valdade territooriumil tegutsevad ettevõtted ja kodanikuühendused. PHKK on üks 26 Leader-tegevusgrupist Eestis, tegutsedes avaliku, era- ja kolmanda sektori võrdväärse partnerluse põhimõtetel. PHKKl on seisuga liiget, millest 3 on kohalikud omavalitsused, 14 ettevõtted ja 38 kodanikuühendused. Käesolev dokument on PHKK strateegia perioodiks See on aluseks tegevuspiirkonna ja organisatsiooni arendamisele. Strateegia ülesehitus lähtub Maaeluministeeriumi (varasemalt Põllumajandusministeerium) soovitustest Leader strateegia koostamiseks 1. Esimeses osas antakse lühiülevaade PHKK taustast ja eelmise perioodi kogemustest. Teises käsitletakse tegevuspiirkonda, sh peamisi väljakutseid ja arengupotentsiaali. Kolmandas osas keskendutakse eelmise perioodi strateegia täitmisele, neljandas on ära toodud tegevuspiirkonna visioon aastaks 2020, strateegilised valdkonnad ja meetmed. Viiendast osast on leitav strateegia elluviimise tegevuskava, kuuendas käsitletakse võrgustumist ja koostööd. Seitsmendas osas kirjeldatakse strateegia rakendamise juhtimist ning seiret. Rahastuskava on leitav kaheksandast osast, seosed teiste arengudokumentidega on äratoodud üheksandas osas. Strateegia lisas asub eraldi dokumendina põhjalikum tegevuspiirkonna olukorra analüüs. Strateegia on koostatud kaasamisseminaride ning arutelude tulemusena, millesse kaasati erinevaid osapooli PHKK tegevuspiirkonnast. Seminaridel käsitleti nii PHKK senist tegevust kui ka osalejate visiooni piirkonnast aastal Samuti arutleti erinevate valdkondade (ettevõtlus, kodanikuühiskond jt) peamiste vajaduste üle. Kokku osales strateegia koostamises perioodil detsember oktoober 2015 ligikaudu 300 piirkonna omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori esindajat

5 1. Põhja-Harju Koostöökogu lühiülevaade 1.1. Kohalik tegevusgrupp ja liikmeskond Tegevusgrupi taust MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu on asutatud 16. juunil aastal Jõelähtme, Rae ja Viimsi kohalike omavalitsuste ning nende piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja kodanikuühenduste poolt. Ühingu eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi toetamine, edendades kohalikku elu koostöö kaudu, milles erinevad osapooled suunavad oma ühised jõupingutused piirkonna vajaduste kindlaksmääramiseks ning pakutavate võimaluste, sh Leader-vahendid, rakendamiseks. Viimsi vald on ajalooliselt kuulunud Jõelähtme kihelkonda, samuti moodustasid valdade territooriumid muinasaegse Rebala tuumikala. Seega on ajalooline taust kohaliku tegevusgrupi moodustamiseks sobiv. Jõelähtme ja Rae valdasid ühendab veel omakorda looduskaunis Pirita jõgi. PHKK-l on 11 asutajaliiget. Liikmete arv oli eelmise perioodi strateegia kinnitamise ajaks aastal 2009 tõusnud 38 võrra. PHKK on üks kõige hiljem tegevust alustanud kohalikest Leader-tegevusgruppidest Eestis. PHKK on tegutsenud vastavalt seitsmele Leader-põhimõttele 2, olles laekunud rahastamistaotluste hindajaks ning otsuste langetajaks koha peal. Perioodil esitati PHKKle Leader-meetme taotlusvoorude raames 228 projekti, millest rahastada otsustati 157 projekti toetussummas ligi 2 miljonit eurot. Liikmeskond Põhja-Harju Koostöökogul on seisuga liiget, millest 3 on kohalikud omavalitsused, 14 ettevõtted ning 38 kodanikuühendused. Kodanikuühendused 1. MTÜ Iru Ämma Klubi 2. MTÜ Jõelähtme Valla Kultuuriühing 3. MTÜ Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus 4. MTÜ Ülgase Külaselts 5. MTÜ Kostitajate Klubi 6. SA Rebala Fond 7. MTÜ Rootsi-Kallavere Külaselts 8. MTÜ Kostivere Selts 9. MTÜ Kodanikualgatuse Selts 10. MTÜ Ruu Küla Heakorra Selts 11. MTÜ Jägala Joa Selts Omavalitsused 1. Jõelähtme vald 2. Rae vald 3. Viimsi vald Ettevõtted 1. Tulundusühistu Talismaa 2. OÜ Jõelähtme Varahaldus 3. OÜ Pajo Õigusnõu 4. OÜ Melanell 5. OÜ RL Kivi Talu 6. AS ELVESO 2 1) Strateegiate välja töötamine ja rakendamine alt üles, 2) avaliku ja erasektori kohalik partnerlus, 3) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed, 4) uuendused, 5) koostöö, 6) võrgustikutöö, 7) piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. 5

6 12. MTÜ Jägala Linnamäe 13. MTÜ Saviranna Külaselts 14. MTÜ Loo Spordisõprade Selts 15. MTÜ Kaberneeme Klubi 16. MTÜ Eesti Europeade Komitee 17. MTÜ Koogitüki 18. MTÜ Neeme Päästeselts 19. MTÜ Kostivere Tuletõrje Selts 20. MTÜ Rae Kodanik 21. MTÜ Rae Tehnikaspordi Klubi 22. MTÜ Rae Tuletõrje- ja Päästeselts 23. MTÜ Lilleoru 24. MTÜ Vabaajakeskus Vanad ja Noored 25. MTÜ Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu 26. MTÜ Uuesalu Külaselts 27. MTÜ Peetri Selts 28. MTÜ Lagedi-Jüri Noorteühing 29. MTÜ Lagedi Alevikuselts 30. MTÜ Aiaotsa Aiandusühing 31. MTÜ Lillelapsed 32. SA Rannarahva Muuseum 33. MTÜ Viimsi Pensionäride Ühendus 34. MTÜ Prangli Saarte Külaühing 35. MTÜ Lubja külaselts 36. MTÜ Ühendus Koduvald 37. MTÜ Naissaare Päästeselts 38. MTÜ Naissaare Areng 7. OÜ Mixi Kirjastus 8. OÜ Soletek 9. OÜ Rae Liikluskool 10. TÜ Lagedi Ratsaspordikool 11. OÜ Aamann 12. FIE Juha Lindström 13. OÜ Viimsi Vesi 14. OÜ Marhold Grupp 6

7 1.2. Tegevuspiirkonna kirjeldus Harju maakonnas on kokku 23 kohalikku omavalitsust, millest 3 (Jõelähtme, Rae ja Viimsi) moodustavad Põhja-Harju Koostöökogu. Kokku tegutseb maakonnas viis Leadertegevusgruppi. PHKK tegevuspiirkonna vaieldamatuks tõmbekeskuseks on Tallinna linn, mille arengud on piirkonna kui terviku jaoks äärmiselt olulised. PHKK piirkonna puhul ongi peamiseks ühisosaks geograafiline paiknemine ning piirnemine pealinnaga (joonis 1). Joonis 1. Harjumaa omavalitsused ja PHKK piirkond (tähistatud rohelisega) Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkond paikneb Harjumaa põhjaosas Tallinna linna vahetus naabruses (kõikidel omavalitsustel on olemas ühine piir linnaga). Piirkonda iseloomustab rikkalik kultuuripärand. Tegevuspiirkonnas asuvad kaunid metsad, muinasaegu meenutavad miljööväärtuslikud maastikud ja pikad rannajooned (Jõelähtmel ja Viimsil on olemas merepiir, Rae vallal mitte). Piirkonnas on kokku 18 väikesaart, millest 9 asuvad Viimsi (sh suurematest Naissaar ja Prangli) ja 9 Jõelähtme (sh Rammu) vallas. Tegevuspiirkonna pindalaks on 490,4 km 2. Statistikaameti andmetel elas seisuga piirkonnas inimest 3. Rahvastikuregistri andmetel oli samal ajahetkel elanikke , Harjumaal (va Tallinn) oli elanikke kokku Koos Tallinna rahvastikuga elab Harjumaal inimest, mis on ligikaudu 43% kogu Eesti elanikkonnast. Rahvastikuregistri andmetel on piirkonna rahvarohkemaks omavalitsuseks Viimsi vald ( elanikku), kus on ka asustustihedus enam kui 8 korda suurem kui nt Jõelähtme vallas. Sellest tulenevalt on ka asustusmuster ja üldine elukeskkond olulises osas Viimsi ning ka Rae vallast linnaline, samas on suur osa Jõelähtme vallast pigem maalise iseloomuga. 3 Edaspidises analüüsis on kasutatud Rahvastikuregistri andmeid 2014.aasta andmete alusel.

8 PHKK piirkonda kuuluvad heal järjel olevad vallad. Viimase kümne aasta jooksul on mitmed ettevõtted suunanud oma tootmise või muu tegevuse valdade territooriumile. Loodud on mitmeid tööstusparke, peamiselt Rae valda. Tulenevalt Tallinna lähedusest iseloomustab suurt osa elanikkonda igapäevane pendelränne, mis mõjutab ühtlasi inimeste üldist elulaadi, tavasid jms. Erinevalt ülejäänud Eestist on piirkonda iseloomustanud elanikkonna kiire kasv. Viimasest tulenevalt elab piirkonnas keskmisest enam nooremaealisi suhteliselt heal järjel olevaid inimesi Juhtimine ja töökorraldus Koostöökogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kes valib vähemalt kuueliikmelise juhatuse ning projektide hindamiseks vähemalt kuueliikmelise komisjoni. Tegevmeeskonda kuuluvad tegevjuht, projektijuht ning osalise tööajaga raamatupidaja (vt joonis 2). Üldkoosolek 55 liiget Juhatus Minimaalselt 6 liiget Hindamiskomisjon Minimaalselt 6 liiget liiget Tegevmeeskond Joonis 2. Põhja-Harju Koostöökogu ülesehitus Üldkoosoleku pädevusse kuulub ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine, strateegia, tegevuskava ja eelarve vastu võtmine ning muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse liikmete arvu ja kinnitab selle liikmed. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusandlusest tulenevad õigused. Üldkoosoleku moodustavad PHKK liikmed. Üldkoosoleku otsuste täitmise eest vastutab juhatus, kelle tööd juhib esimees. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse pädevusse kuulub ühingu tegevuse korraldamine, liikmete vastu võtmine ja välja arvamine, strateegia ja tegevuskava koostamise korraldamine, raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule. Juhatus vastutab ka põhivara soetamise ja laenude võtmise eest. Juhatuse otsusega võetakse tööle töötajad ning määratakse neile tasu. 8

9 Koostöökogu tegevuse arendamiseks ning paremaks korraldamiseks võib juhatus moodustada täiendavaid tööorganeid, näiteks mitmesuguseid töögruppe ja komisjone. Strateegia elluviimiseks on moodustatud projektide hindamiskomisjon, kelle peamiseks ülesandeks on laekunud rahastamistaotluste hindamine. Hindamiskomisjoni töökorra kinnitab üldkoosolek. Hindamiskomisjoni liikme esitatud või temaga seotud taotluste arutamisel peab vastav komisjoni liige ennast otsuse tegemisest kirjalikult taandama. Riskide vähendamiseks määratakse igale hindamiskomisjoni liikmele asendusliige. Organisatsiooni igapäevast tööd juhib tegevjuht, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevjuhi ülesanded on alljärgnevad: organisatsiooni strateegia elluviimine; piirkonnale suunatud arendustegevuste juhtimine; tegevusplaani ja eelarve koostamine ning nende elluviimise jälgimine; kommunikatsiooni korraldamine, sh huvigruppide kaasamine; organisatsiooni riigisisese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. Projektijuhi ülesanded on alljärgnevad: projekti taotlusvoorude korraldamine; taotlejate nõustamine; PHKK projektide kavandamine ja juhtimine; projektide seire ja dokumentatsiooni säilitamise korraldamine. Kõikide PHKK juhtimisstruktuuride juures peetakse kinni põhimõttest, et kolmanda ja erasektori esindajad koos peavad moodustama vähemalt 51% igast otsuseid tegeva tööorgani kinnitatud koosseisust. Strateegia muutmiseks ja täiendamiseks kutsutakse kokku eraldi teemarühmad, korraldades aruteludeks erinevaid seminare ning ümarlaudu, kaasates piirkonna elanikke kõikidest sektoritest. Vajadusel kutsutakse osalema ka väliseid eksperte Tegevusgrupi kogemused esimesest Leader-perioodist Strateegia protsessi raames toimunud aruteludel (kaasamisseminarid, intervjuud omavalitsusjuhtidega ja strateegia juhtrühma nõupidamised) toodi esimese Leader-perioodi positiivsete kogemustena välja järgnev: senine tegevus on olnud edukas, tegevustest ja projektidest on olnud reaalne kasu; tegevus on olnud arusaadav ja asjalik, pole olnud vaidlustusi; hindamisprotsess on kohapealne, hindamiskomisjonis on kohalikud inimesed, projektide eelselektsioon on olnud hea; I (külakogukondade ühendamine ja arendamine) ja IV (ranna-alade ja väikesaarte arendamine) meede on olnud toimivad; omavalitsuste suhtumine on olnud toetav; PHKK liikmed ja nendega seotud teised tegijad on võrgustunud (ühised tegevused, õppereisid jms); projektid on olnud enamasti alt üles kavandatud; tegevusgrupp on pidevalt arenenud, liikmed on tugevad. 9

10 Esimese perioodi kogemusest toodi välja järgmised väljakutsed: piirkonna kui terviku projekte oli vähe, sidusus kolme omavalitsuse vahel on suhteliselt nõrk; PHKK tuntus on vähene, tegevusgrupist ei teata laiemalt (arenguruumi on info levitamisel, kaasamisel ja kodulehel); bürokraatia taotlejate jaoks on suhteliselt suur, samas on taotluste rahastamiseks vahendeid vähe; noorte meede ei toiminud planeeritult; projektide rahastamine ei ole olnud fokusseeritud ühtsele suunale ja/või eesmärgile; partnerluse tähtsustamine ja ühisosa leidmine on olnud väljakutse; projektide mõju ei ole hinnatud. Tulenevalt esimese perioodi kogemusest leiti, et uue perioodi strateegial võiks olla kolm põhivaldkonda: kogukonnad, ettevõtlus ning turism ja elukeskkond. Neljandaks nn horisontaalseks suunaks võiks olla koostööprojektid. Kogukondade aktiviseerimise puhul on uue perioodi olulisemateks märksõnadeks: ühine identiteet, ühised üritused, ühisprojektid jms; (uus)asumite aktiveerimine ühistegevused, töötoad, mõttetalgud, õppereisid jne; lisaks noortele on oluline ka teiste gruppidega (nt eakad) seotud tegevused. Ettevõtlusvaldkonna puhul on lähtuvalt esimese perioodi kogemustest fookuseks eelkõige kohapealne mõju (töökohad, tulud jms jääks maksimaalselt piirkonda). Peamised märksõnad: kohalike teenuste arendamine, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) toetamine (väiketootmine jms), võrgustumine; turismi arendamine, sh ühisosade leidmine (eesmärgiks pakkuda ka Tallinna linna elanikele ja selle külastajatele erinevaid võimalusi, nt linnainimeste harimine maal). Elukeskkond arendamise märksõnadeks on: turvalisus, päästeteenus, naabrivalve; heakord, haljasalad, pargid, avaliku ruumi korrastamine jms. ühisprojektid. Koostööprojektid ühiste huvide elluviimisel: tegevusgruppide vahelised ja rahvusvahelised projektid kultuuri, turismi ja kohaliku toidu populariseerimise alal. 10

11 2. Tegevuspiirkonna olukorra lühiülevaade Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali välja selgitamiseks teostati sotsiaal-majanduslik analüüs, milles käsitleti rahvastiku, majanduse, kodanikuliikumise ja avalike teenustega seonduvaid küsimusi ning väljakutseid. Täiendavalt viidi läbi piirkondlikud ümarlauad, omavalitsusjuhtide intervjuud ning erinevad täiendavad arutelud strateegia juhtrühma ja teiste partneritega (vt p 4. strateegia koostamise protsess). Käesoleva strateegia aluseks on seega nii analüüsi kui ka erinevate ürituste tulemused. Analüüs on tervikuna välja toodud strateegia lisas (vt lisa 1), käesolev peatükk käsitleb peamisi järeldusi, mis on PHKK strateegia aluseks ning millest johtuvalt on koostatud tegevusgrupi visioon, püstitatud eesmärgid ning töötatud välja meetmed Arenguvajadused Harjumaa koos PHKK piirkonnaga on üks kahest Eesti maakonnast, mille elanikkonna arv on viimase kümne aasta jooksul tervikuna kasvanud (vt tabel 1). Eriti suurt tõusu võib täheldada esmajoones PHKK piirkonna omavalitsuste puhul, mille rahvaarv on suurenenud 24 tuhandelt enam kui 38 tuhandeni ehk ligi 60%. Tabel 1. Harjumaa ja PHKK piirkonna rahvaarvu muutus 10 a jooksul (Rahvastikuregister, seisuga) Muutus Muutus, % Jõelähtme ,9 Rae ,6 Viimsi ,5 PHKK piirkond kokku ,4 Harjumaa kokku, va Tallinn ,4 Tallinn ,7 Harjumaa kokku, sh Tallinn ,3 Eesti kokku ,1 Tähelepanuväärselt on kasvanud ka PHKK piirkonna majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv, ületades kasvutempolt nii maakonna kui ka Eesti keskmisi. Maakonna ja riigi näitajaid ületab märkimisväärselt ka piirkonna keskmine brutopalk ning tulumaksu laekumine elaniku kohta. Samuti on omavalitsuste põhitegevuse tulud kasvanud, samal ajal kui need mujal on enamasti vähenenud. Piirkonna MTÜde ja SAde arv 1000 elaniku kohta on aga küllaltki väike hoolimata sellest, et viimase 10 aasta jooksul on nende arv tõusnud 1,9 korda. Piirkonna peamisi näitajaid kajastab tabel 2. 11

12 Tabel 2. PHKK tegevuspiirkonna peamised näitajad ja nende muutus Näitaja PHKK piirkond Harjumaa, sh Tallinn Eesti Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv aastal Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv aastal Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu muutus kordades 3 1,5 1,6 Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta a Keskmine brutopalk aastal EUR 1001 EUR 887 EUR Elaniku kohta laekunud tulumaks a 830 EUR 641 EUR 533 EUR Omavalitsuste põhitegevuse tulude muutus perioodil ,4% -2,5% -6,4% Omavalitsuste netovõlakoormus a 55% 44% 37% MTÜde ja SAde arv aastal MTÜde ja SAde arv aastal MTÜde ja SAde arvu muutus kordades 2,1 1,3 1,4 MTÜde ja SAde arv 1000 elaniku kohta a Analüüsist tulenevalt saab piirkonna peamiste väljakutsete iseloomustamiseks välja tuua järgneva. 1. Piirkonna omavalitsuste taust ja areng viimasel kümnendil on olnud erinev, millest tulenevalt erinevad piirkonna siseselt osaliselt ka väljakutsed. Sotsiaalmajanduslik analüüs näitab, et kuigi kõik PHKK omavalitsused piirnevad Tallinnaga, on piirkonnasisesed erinevused nii rahvastiku, majanduse, kodanikuliikumise kui ka avalike teenuste erinevate näitajate osas suhteliselt suured. Eelkõige eristuvad Rae ja Viimsi vallad Jõelähtme vallast oluliselt mitmete näitajate poolest. Rae ja Viimsi valda iseloomustavad väga kiire rahvastiku kasv (sh nooremates vanusegruppides), kõrge majanduslikult aktiivsete ettevõtete osakaal ja tulumaksu laekumine elaniku kohta, linnaline elukeskkond suuremates asumites jms, samas on valdadel väljakutseks avalike teenuste pakkumise tagamine kiiresti kasvanud nõudluse tingimustes (eelkõige lasteaia- ja koolikohad, aga ka nt vaba aja veetmise võimalused). Jõelähtme vald on hõredama asustuse ning märgatavalt väiksemate kasvunumbritega, linnalist elukeskkonda on vallas oluliselt vähem. Samas pole vallas suuremaid probleeme kooli- ja lasteaiakohtadega ning nt kolmanda sektori asutuste arvukus on kasvanud kiiremini kui Raes ja Viimsis. Lisaks iseloomustavad valdasid ka geograafilisest asukohast tulenevad erisused Rae vallal puudub merepiir, kuid samas on soodne logistiline asukoht toonud valda võrreldes Viimsi ja Jõelähtmega oluliselt enam keskmisi ja suuri ettevõtteid. PHKK strateegias on otstarbekas arvestada piirkonna siseste erinevustega, väljakutseks on ühisosa ja ühiste huvide määratlemine ning koostöö arendamine. 12

13 2. Rahvaarv on piirkonnas märkimisväärselt kasvanud, mis tähendab suuremat nõudlust erinevate teenuste järgi. PHKK piirkonnas rahvaarv on 10 aastaga kasvanud ligi 60%, olulisel määral on kasvanud nooremate vanusegruppide arvukus. Ühelt poolt loob soodne vanusstruktuur väga head eeldused piirkonna arenguks tulevikus, teisalt on oluliseks väljakutseks pidevalt suurenenud nõudluse rahuldamine nii avalike kui äriliste teenuste osas. PHKK kui Leader-tegevusgrupi jaoks on väljakutseks eelkõige erinevate vaba aja teenuste (sh kultuur, sport jms) võimaluste pakkumine piirkonnas, jättes selgelt avalike teenuste (lasteaiad, koolid) arendamise kohalike omavalitsuste ülesanneteks. Vaba aja teenuste arendamine on oluline nii noortele kui ka teistele vanusegruppidele, pidades samas silmas ka teisi võimalike tarbijaid (Tallinna elanikud, turistid). 3. Piirkonna ettevõtlusaktiivsus on kõrge, keskmine palgatase hea ja ettevõtlus mitmekesine, kuid samas on suur osa rahvastikust igapäevaselt pendeldav. Kogu piirkonna jaoks on Tallinn väga oluline tõmbekeskus, märkimisväärne osa PHKK elanikest pendeldab igapäevaselt, käies Tallinnas nii tööl kui ka vaba aja teenuseid tarbimas. Tallinna suur tähtsus mõjutab ühelt poolt logistilist olukorda ja liikluskoormust ning teisalt ka nii KOVide-sisest kui piirkondlikku sidusust (osaliselt on PHKK Tallinna magalaks ). PHKK piirkonna jaoks on väljakutseks kogukondade sidususe suurendamine nii nn uusasumites kui ka laiemalt. Sidususe suurendamiseks on vajalik nii kohapealsete teenuste ja tegevusvõimaluste arendamine kui ka kogukondade aktiveerimine, et vähendada elanike pendeldamise vajadust. 4. Tallinna lähedus, mis on samal ajal nii piirkonna nõrkus kui ka tugevus, on ka oluline arenguvõimalus. Tallinna lähedus on nii piirkonna tugevus (lai valik töökohti ja teenuseid) kui ka nõrkus (elanike pendeldamine, vähene seotus piirkonnaga). Samal ajal on aga pealinna lähedus üks olulisematest eeldustest tuleviku arenguteks. PHKK piirkonnal on võimalus pakkuda erinevaid teenuseid nii Tallinna u elanikule kui ka (välis)turistidele, kes külastavad Tallinna (u 1,5 milj majutatud inimest aastas). Peamisteks väljakutseteks on: asukoha kui arenguvõimaluse parem ärakasutamine PHKK eripära eksponeerimine (nt kultuuripärandi, loodusressursi või maaelu eksponeerimine jms); olemasolevatele nõrkustele ( pendeldamine, vähene seotus piirkonnaga) leevenduse leidmine (kohalike teenuste arendamine, elanike kinnistamine jms). Eelmisest Leader-perioodist pärinevad samuti mõned väljakutsed, millega käesoleval perioodil tegelema peab (vt ka p 1.4.). Need on järgmised: 1. piirkonna kui terviku projekte oli vähe; väljakutseks on partnerluse tähtsustamine ja ühisosa leidmine; 2. projektide rahastamine ei olnud fokusseeritud ühtsele suunale ning eesmärgile. Seega on väljakutseks täpsema fookuse leidmine; 13

14 3. noorte ja turismi meetmed ei õigustanud endid eraldiseisvatena. Seega on väljakutseks nendega seonduvate tegevuste integreerimine teistesse meetmetesse, kindlustades neile samas piisava tähelepanu; 4. projektide seire ning mõjude hindamine ei toiminud. Seega on uuel perioodil vajalik seire ja mõjude hindamise sisseviimine Arengupotentsiaal Strateegia tulemuslikuks rakendamiseks on oluline keskenduda piirkonna peamistele tugevustele ning leida lahendusi nõrkuste leevendamiseks. Allpool on välja toodud neist kõige olulisemad, mis lähtuvad avalikel aruteludel ja intervjuudel käsitletust (vt tabel 3.). Tabel 3. PHKK piirkonna SWOT-analüüs Tugevused Mitmekesine looduskeskkond (meri, väikesaared, mets, piisavalt rohelust jne) Suure potentsiaaliga elanikkond (elanike arv, struktuur, haridus, sissetulekute tase jne) Soodne geograafiline asukoht, Tallinna lähendus (töökohad, teenused, logistika jne) Rikkalik ja mitmenäoline kultuurija ajaloopärand (Rebala muinsuskaitseala, rannarahva kultuuripärand jne) Infrastruktuuri olemasolu (ühendusvõimalused Tallinnaga, teedevõrk) Võimalused Tallinna potentsiaali rakendamine (elanikele ja turistidele teenuste pakkumine) Kohaliku kultuuripärandi senisest mitmekülgsem rakendamine Piirkonna ja ettevõtjate koostöö, ühisturunduse arendamine Kogukonna sidususe suurendamine läbi ühiste traditsioone loovate ettevõtmiste jms Nõrkused Kogukonna passiivsus (märksõnad magala ; anonüümsus jms) Nõrk koostöö, sh ka KOVide vahel, suured erinevused Infrastruktuuri olukord, piirkonnasisene ühistransport Tallinna mõju tõmbekeskusena elanike pendeldamine nii töökohtade kui ka tarbitavate teenuste tõttu Ebaühtlus (osalt tiheasustatus, osalt hajaasustus), mis mõjutab teenuste pakkumist, selgete keskuste puudumine Tööstus, transiit (nt Muuga Sadam) Piirkonna nõrk omavaheline sidusus (omavalitsused, ettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid tegutsevad omaette) Ohud Keskkonnareostus tulenevalt suurettevõtetest ja transiidist Asustuse ebaühtluse süvenemine Tallinna kui tõmbekeskuse mõjuvõimu suurenemine Strateegias on oluline kasutada piirkonna tugevusi, millest tulenevalt on PHKK strateegilisteks fookusteks: kohaliku ressursi (loodus, inimesed, kultuur) rakendamine mitmekesiste kohapealsete teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks; kogukonna ühtekuuluvustunde loomine, sh koostöö ning võrgustike edendamine; elukeskkonna väärtustamine ja selle korraldamine. 14

15 3. Eelmise strateegia täitmine 3.1. Toetuste jagunemine Perioodi eelarve mahuks oli u 2,5 miljonit eurot, millest ligi 2 miljonit eraldati projektide toetuseks, ülejäänud administreerimiseks ja strateegia koostamiseks. Perioodil toimus kokku seitse taotlusvooru, lisaks viidi aasta veebruaris läbi täiendav väikesemahuline projektide taotlusvoor ning juulis koostöökogu projekti taotlusvoor, kuna vahendeid oli üle. Aastatel said kokku positiivse otsuse 157 projekti, ühe projekti keskmiseks maksumuseks on ligi eurot. Rahastatud projektide keskmine maksumus suurenes perioodi jooksul, nt oli see keskmiselt ligi eurot. Taotlusi esitati 9 taotlusvooru jooksul kokku 228, mis tähendab, et rahastuse sai 69% projektidest. Esimesel perioodil rakendati nelja meedet: I meede: külakogukondade ühendamine ja arendamine (toetus min 1600, maks eurot); II meede: ettevõtlus ja puhkemajandus (toetuse määr min 1600, maks eurot); III meede: Koostöökogu tegevuspiirkonna noored (toetuse määr min 1600, maks eurot); IV meede: ranna-alade ja väikesaarte arendamine (toetuse määr min 1600, maks eurot). I ja IV meetme projekte rahastati (arvuliselt) vastavalt strateegias planeeritule, II meetme projekte (ettevõtlus) oli aga oluliselt rohkem (viiendas ja kaheksandas taotlusvoorus avatud meetmed) ning III meetme (noored) projekte vähem (vt joonis 3) Strateegias märgitud Tegelik tulemus I meetme projektid II meetme projektid III meetme projektid IV meetme projektid Joonis 3. Strateegias planeeritud ning tegelikult rahastatud projektide arv Toetuste jagunemine omavalitsuste lõikes on olnud suhteliselt võrdne. Kõige suurema osa toetustest (40%) on saanud Jõelähtme valla organisatsioonid, millele järgnevad Viimsi ja Rae omad (vt joonis 4.). 15

16 PHKK eur 2% Rae eur 23% Jõelähtme eur 39% Viimsi eur 36% Joonis 4. Toetuste jagunemine PHKK omavalitsuste lõikes ( a, 9 taotlusvooru) Enam kui kaks kolmandikku (107) aastatel positiivse otsuse saanud taotlustest on esitatud kolmanda sektori organisatsioonide poolt, omavalitsuste projekte on olnud 15 ning ettevõtjate projekte 35. Lisaks on rahastatud nelja PHKK poolt esitatud taotlust (vt joonis 5) KOV Ettevõtjad MTÜ/SA 21 Jõelähtme 55 projekti Viimsi 57 projekti Rae 41 projekti PHKK 4 projekti Joonis 5. Projektide arv omavalitsuste ja sektorite lõikes ( a, 9 taotlusvooru). Eelmise perioodi Leader-strateegia sisulisi tulemusnäitajaid on keeruline hinnata, kuna strateegias on need kirjas mittemõõdetavalt. Seetõttu on ka senise strateegia seire olnud suures osas väljundite põhine (taotluste ja rahasummade jagunemine omavalitsuste, meetmete ja sektorite lõikes, ürituste arv, osalejate arv, rajatud/taastatud/korrastatud objektide arv jms). 4 16

17 3.2.Toetuste väljundid ja mõju Meetmete raames piirkonna arenguks suunatud toetusi kasutasid kõik sektorid, enamasti soovisid taotlejad ühekordset toetust tegevuse arendamiseks, kuid suuremahulisemate projektide korral toetati tegevusi ka etapiviisiliselt, näiteks Naissaare kiriku restaureerimine (5 projekti), kultuuri- ja käsitöökeskuse Ajaveski restaureerimine (5 projekti), Kostivere mõisa restaureerimine (3 projekti), Iru külaplatsi ja maja väljaehitamine (4 projekti), Rae Keeglimaja ehitus, Jüri aleviku multufunktsionaalse külaplatsi ehitus jt. Etapiviisiline ehitamine võimaldas taotleja rahaliste vahendite optimeerimist ning tulemuseks on edukalt käivitunud teenust või tegevust pakkuvad paigad. Eelmise perioodi viie esimese taotlusvooru ( ) abikõlblikuks tegevuseks oli projekteerimine. Toetati 9 ehituslikku projekti valmimist, millest 4 on tänu hilisematele toetustele ka kasutusloani jõudnud ning toimivad edukalt ning vähemalt 3 projekti on kavas ellu viia uuel perioodil. Leader toetuste abil valminud uued teenust pakkuvad tegevuspaigad avati kõigis kolmes vallas: Peetri külas Rae Keeglimaja, Iru külas külamaja, Loo külas kultuuri- ja käsitöökeskus Ajaveski, Kostiveres Kasemetsa kasvuhoone, Naissaarel kirik, Ülesaare puhkemajad Pranglil. Enamasti oli taotlejate huvi pigem olemasolevaid tingimusi parendada, näiteks Prangli rahavamaja akende vahetus, Kostivere seltsimaja fuajee ja akende restaureerimine jne, kui uusi hooneid ehitada koostöökogu piirkonnas rajati vaid üks uus külamaja, mille vajadus oli suurenenud külakogukonna tõttu ka esile kerkinud. Eelmisel perioodil toetati tõhusalt merepäästega seotud organisatsioonide tegevusi, millel on kindalsti oluline mõju turvalisuse tagamisel merel ning väikesaartega ühenduse pidamisel toetati kolme päästemeeskonna kaatrite ja lisavarustuse soetamist (Naissaarel, Kaberneemes ja Haabneemes). Üldkasutatavaid vabaaja sisustamise ja tervisespordi objekte (lastemänguväljakud, skatepargid, terviserajad, spordiväljakud, tenniseväljakud) rajati kokku 14, neist suurejoonelisemad olid Klindiastangu terviserada Viimsis, Jüri aleviku multifunktsionaalne külaplats, tenniseväljak Iru külas, spordiväljak Püünsis. Ettevõtlusprojekte toetati 35-l korral, enamasti olid need seotud olemasoleva tegevuse hoogustamiseks või teenuse kvaliteedi parendamiseks, näiteks Jüri väikeloomakliiniku varustuse täiendamine, paatide remontimisvõimaluste parandamine jne. Turismiteenust pakkuvaid ettevõtjaid toetati köögi- ja majutusruumide sisustamisel, aga ka klientide parema teenindamise huvides näiteks vaateplatvormi ehitamiseks, audiogiidide soetamiseks, esitlustehnika soetamiseks jne. Toetuste mõju teenust pakkuvale väikeettevõtlusele on kindlasti oluline pealinna lähistel ning uuel perioodil on kavas seda senisest rohkem teha, sest huvi ettevõtlustoetuste vastu kasvas aasta-aastalt. Eelmisel perioodil toetatud nn pehmed projektid on aidanud kaasa võrgustike tekkimisele ning tihedamale suhtlemisele piirkonnasiseselt märgatavalt aktiivsemaks on muutunud kultuuriline tegevus valdade vahel, tehakse turismialast koostööd ning alus on pandud kohaliku toidukultuuri edendamisele. Võrgustike tekkimisele on kaasa aidanud õppereisid, festivalid, trükiste koostamised, seminaride ja õppepäevade korraldamised. Koostöökogu poolt teostatud kaks projekti (Piirkonda tutvustav ringvaatefilm ning Turismialase koostöövõrgustiku projekt) on olnud tõhusaks koostööd algatavaks ja eeskuju näitavaks projektiks. 17

18 3.3. Senise koostöö analüüs PHKK üheks eesmärgiks oli tegevuspiirkonna ühiste probleemide lahendamine ja koostöö algatamine erinevates valdkondades. Kuna tegevusgrupp alustas tegevust hiljem kui teised, siis koostööprojektide ja võrgustike tekkimiseks jäi vähe aega. Üldist eesmärki täideti pigem üksikprojektide elluviimise teel, mis lähtusid piirkonna arendamise vajadustest, tuginedes seejuures erinevate sektorite partnerlusele - parendati elukeskkonda, tõsteti piirkonna atraktiivsust elanikele ja turistidele, täiustati teenuste kättesaadavust jne. Koostöökogu viis ellu kaks koostööprojekti, millest üks oli rahvusvaheline koostööprojekt. PHKK koos Nelja Valla Koguga viis ellu turundustegevuse valdkonda kuuluva projekti Põhja-Harju Koostöökogu ja Nelja Valla Kogu piirkondade turundamine külastus- ja väljasõidusihtkohtadena, mille kooseisus oli palju erinevaid üritusi Tallinna lähiste valdade kui sihtkoha paremaks tutvustamiseks aastal. Olulisemad tegevused olid ettevõtjate ja organisatsioonide kaasamine Mardilaadale Helsingis (2013) ja Tourestile Tallinnas (2014), turismialaste koolituste korraldamine, reisibüroodele sihtkohtade tutvustamine ning piirkondlike turismitrükiste väljaandmine. Antud koostööprojekti mõjul tekkis piirkonnas turismialane võrgustik erinevate sektorite vahel, mis omakorda hoogustas üksikprojektide esitamist viimases taotlusvoorus ning lõi aluse edaspidiseks koostegevuseks uuel perioodil. Samuti on erinevate kohtumiste ja seminaride käigus toimunud turismialased ja kohalikku toidu teemaga seotud kootööhuve väljaselgitavad arutelud idapoolsete tegevusgruppidega (Arenduskoda, Partnerid, PAIK, Virumaa Koostöökogu, Kirderanniku Koostöökogu), mis loob aluse uue perioodi koostöövõrgustike tekkeks aastal osales PHKK rahvusvahelises koostööprojetis koos Leedu, Poola ja Slovakkia tegevusgruppidega, mille eesmärgiks oli kultuurisildade loomine ja kohalike piirkondade tutvustamine läbi traditsioonide ( The Development of regional tourism using local resources in the areas of Estonia North Harju, Lithuania Suduva, Poland KOLD, Slovakia SPIS"). Projekti raames korraldas PHKK 2013.aastal rahvusvahelise seminari Attractive nature trails partnerite ja meie piirkonna huviliste osavõtmisel Viimsis, mille käigus avati koostöös kohaliku MTÜ ja vallavalitsusega terviseraja skulptuur Põhjakonn ning projektipartnerite kultuuri tutvustavad infotahvlid Klindiastangu matkarajal. Antud projekti raames toimusid kultuurikollektiivide külastused ja õppereisid parnerite juurde, kaasamisseminarid ja kohtumised tegevusgruppide meeskondade tasandil, trükiti infomaterjale, avati partnerriike tutvustav veebileht, igasse riiki paigaldati parnerriikide kultuuri tutvustavad infotahvlid. Antud projekti mõju oli märkimisväärne kultuurivahetuse osas ning oma piirkonna inimeste ja koostöökogu liikmeskonna võrgustumise osas. Kuna turismivaldkond on prioriteetne ka uuel perioodil, siis koostööpartnerite olemasolu loob võimaluse uute projektide algatamiseks. Lisaks eelmainitule on toimunud kohtumised Soome tegevusgruppidega (Varsin Hyvä LAG ja Suupohjan LAG) kolme erineva sektori esindajate osavõtmisel, mis on ettevalmistava iseloomuga uue perioodi mitmekülgsemate koostööprojektide tekkimiseks. Eelmise perioodi üheks nõrkuseks oli koostööprojektide vähesus, mistõttu on koostööprojektid erinevate sektorite kaasamisel uue perioodi üks prioriteete. 18

19 Tulenevalt eelmise perioodi kogemusest võib kokkuvõttes välja tuua järgneva: 1. kogukondade ning rannaalade ja väikesaarte meetmetes vastas projektide arv strateegias planeeritule, ettevõtluse valdkonnas oli neid oluliselt rohkem ning noorte osas vähem. Seega tuleb uues strateegias ettevõtluse osa suurendada, noorte projektid võib ühildada kogukondadele mõeldud valdkonnaga; 2. toetuste jagunemine omavalitsuste lõikes oli suhteliselt ühtlane, veidi vähem on toetust saanud Rae valla organisatsioonid. Samas oli viimastes voorudes tasakaal suurem kui esimestes; 3. rahastatud taotluste hulgas domineerisid kolmanda sektori organisatsioonide projektid, uuel perioodil on eesmärgiks ettevõtete osakaalu suurendamine; 4. lisaks projektide ning rahasummade arvestamisele on uues strateegias vaja sisse viia selged sisulised tulemusnäitajad, mida tuleb strateegia elluviimisel seirata. 5. piirkonna spetsiifika väljaarendamisele suunatud projekte on olnud vähe, uuel perioodil on kavas suurema koostöö rakendamise toel kohalikke ressursse paremini kasutada; 6. PHKK kui organisatsioon on läbi teinud arengu ja olnud eestvedajaks koostööalastes tegevustes erinevatel tasanditel, loodud on alused tegevusvõrgustike toimimiseks ning uuel perioodil on loodud eeldused koostööprojektide käivitumiseks; 7. PHKK tegevus on kaasa aidanud inimeste teadlikkuse tõusule Leader programmi olemasolust ja tegevustest. 19

20 4. Strateegia Järgnevalt on välja toodud PHKK strateegia visioon ja strateegilised valdkonnad, mis baseeruvad strateegia protsessi raames kogutud sisendil ning piirkonna väljakutsetel Visioon, strateegilised valdkonnad ja eesmärgid Soovitud tulevikupilt PHKK piirkonna ühiseks oluliseks mõjuteguriks on Tallinn, mis on Eesti aju. PHKK eesmärgiks on olla aju toetav süda ja kops piirkond pakub mitmekülgseid võimalusi nii kohalikele kui ka külalistele vaimu ja füüsise turgutamiseks. Visioon aastaks 2020 PHKK piirkonnas on mitmekesised kohapealsed teenused ja vaba aja veetmise võimalused, aktiivne ja ühtehoidev kogukond ning väärtustatud, hästi korraldatud ja kvaliteetne elukeskkond. Visiooni poole liikumiseks on vajalik nii piirkonda teenindava ettevõtluse arendamine, kogukondade aktiviseerimine kui ka elukeskkonna parandamine, mis on PHKK strateegilisteks tegevusvaldkondadeks. Igale tegevusvaldkonnale vastab üks strateegiline eesmärk ning toetusmeede. Eraldi on oluline ühis- ja koostöötegevus. Strateegilised eesmärgid aastaks Piirkonnas on mitmekesised kohapealsed teenused ja tooted ning vaba aja veetmise võimalused piirkonnas on välja arendatud teenused, mis on suunatud eelkõige kohalikule elanikule, aga ka külastajale. Piirkonna loodusressurss (meri, väikesaared, mets, rohealad jms) ja kultuuripärand (Rebala muinsuskaitseala, rannarahva kultuuripärand jms) teenindab nii kohalikku, Tallinna elanikku kui ka turisti kaugemalt. Arenenud on kohalik väiketootmine. 2. Piirkonnas on aktiivne ja ühtehoidev kogukond piirkonna ja kogukondade traditsioonid on hoitud ja edasi arendatud. Toimub aktiivne koostegevus (erinevad ühisüritused jms) nii asumite ja valdade siseselt kui ka piirkondade ja omavalitsuste vahel. 3. Piirkonnas on väärtustatud, hästi korraldatud ja kvaliteetne elukeskkond piirkonna looduslik ja kultuuriline eripära on väärtustatud ja hoitud. Mitmekesist vaba aja tegevust toetav taristu on süsteemselt välja arendatud ja kasutatud. Piirkonnas on tagatud turvalisus. Eesmärkidest on prioriteetseim esimene, mis on toetab ettevõtluse arendamist piirkonnas (selle täitmisesse suunatakse 40% vahenditest). Elukeskonna arendamisse eraldatakse 35% toetuseelarvest ning kogukondade jaoks 20% (vt ka p 5.2 ja p 8). Tulenevalt piirkonna asukohast ja eripärast (paiknemine Tallnna lähedal, rahvaarvu kiire kasv jms) on valdkondadest ja eesmärkidest mahuliselt suureim väärtustatud, hästi korraldatud ja kvaliteetse elukeskkonna loomine (valdkonda suunatakse võrreldes teistega veidi enam vahendeid), millele järgevad võrdse tähtsusega nii ettevõtluse arendamine (eelkõige investeeringud) kui ka kogukondade aktiviseerimine (eelkõige nn pehmed tegevused). PHKK 20

21 strateegiat toetavaks peamiseks ressursiks on kohalikud inimesed, asukoht, looduskeskkond, ajalugu ja avalik kapital (Leader-toetused). Strateegia edukaks rakendamiseks on läbivalt oluline toetada inimkapitali arendamist (koolitus, õppereisid, seminarid jms) ning tagada PHKK kui organisatsiooni arendamine. Kõigi PHKK meetmete ja nende raames toetatavate projektide puhul on läbivalt (horisontaalselt) olulised järgmised väärtused: koostöö nii ettevõtluse, kogukondade kui ka elukeskkonna arendamisel on eelistatud ühistegevus; keskkonnasäästlikkus oluline nii investeeringute kui ka pehmete tegevuste puhul; eripärasus eelistatud on omanäolised algatused, nt piirkonnaspetsiifilise loodusressursi ja kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja eksponeerimine jms; uuenduslikkus läbivalt on strateegia fookuses uute lahenduste leidmine ning juurutamine. Eelnevast tulenevalt rakendatakse PHKK strateegia elluviimisel kolme peamist meedet (vt p 5.): 1. kohaliku ettevõtluse arendamine; 2. kogukondade aktiviseerimine ja sidusus; 3. elukeskkonna väärtustamine. Neile lisandub neljas nn horisontaalne meede, milleks on siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine. PHKK strateegiat, sh fookuseid kõikide meetmete lõikes, iseloomustab allolev skeem. Meede 1: Kohaliku ettevõtluse arendamine E e s m ä r k 1 : p i i r k o n n a s o n mitmekesised kohapealsed teenused ning vaba aja veetmise võimalused. Visioon 2020 PHKK piirkonnas on mitmekesised kohapealsed teenused ja vaba aja veetmise võimalused, aktiivne ja ühtehoidev kogukond ning väärtustatud, hästi korraldatud ja kvaliteetne elukeskkond.! Meede 2: Kogukondade aktiviseerimine ja sidusus Eesmärk 2: piirkonnas on aktiivne ja ühtehoidev kogukond. Meede 3: Elukeskkonna väärtustamine Eesmärk 3: piirkonnas on väärtustatud, hästi korraldatud ja kvaliteetne elukeskkond.! Uute ja olemasolevate kohalike teenuste arendamine! Turismi arendamine! Kohaliku väiketootmine arendamine! Tegevused, mis on seotud traditsioonide taastamise, loomise, kujundamise ja/või juurutamisega! Ühiste sündmuste ja tegevuste korraldamine! Piirkonna eripära säilitamine ja arendamine! Avalikuks kasutuseks suunatud vaba aja taristu arendamine! Piirkonna turvalisuse suurendamine Meede 4: Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine Areng*ja*kasv:*inimkapitali!arendamine;!PHKK!organisatsiooni!arendamine! Väärtused:**koostöö,!keskkonnasäästlikkus,!eripärasus,!uuenduslikkus! Ressurss:**inimesed,!asukoht,!looduskeskkond,!ajalugu,!avalik!kapital! Joonis 6. PHKK strateegia

22 4.2. Strateegia integreeritud ja uuenduslik olemus PHKK strateegia koosneb omavahel tihedalt seotud komponentidest, mis moodustavad piirkonna kohaliku arengu kontekstis ühe terviku. PHKK soovib olla süda ja kops ehk piirkond, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii kohalikele kui ka külalistele vaimu ja füüsise turgutamiseks. Täpsem visioon jaguneb omakorda kolme strateegilise tegevusvaldkonna ning eesmärgi vahel, mida toetavad kindla suunitlusega toetusmeetmed. Läbivalt on oluline nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline koostöö, mille arendamiseks on kujundatud eraldi meede. Kogu strateegia tugineb kohalikule ressursile, mille rakendamine toimub horisontaalseid väärtusi ning arengut ja kasvu (kohalik inimkapital, PHKK kui organisatsioon) silmas pidades. See tähendab, et PHKK piirkonnas on selgelt määratletud kasvuvõimalused ja fookused, strateegia on konkreetne. Meetmed on välja töötatud vastavalt Leader-lähenemise printsiibile integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed iga toetatav tegevus on läbi mõeldud, panustamaks läbi vastava meetme strateegilise valdkonna edendamisse ja seeläbi soovitud seisundi saavutamisse. Strateegiaga eelistatakse projekte, mis vastavad läbivatele väärtustele: koostöö; keskkonnasäästlikkus; eripärasus; uuenduslikkus. See tähendab, et kõikide projektide puhul lähtutakse läbivalt nimetatud horisontaalsetest väärtustest. Antud lähenemine baseerub Leader-põhimõtetel uuendused, koostöö ja võrgustikutöö, kohalik algatus. Kirjeldatud lähenemine on oma olemuselt uudne ning võimaldab süsteemselt strateegia visiooni suunas liikuda. Strateegia uudsus seisneb selle terviklikkuses ning seostatuses. Eelmisel perioodil oli strateegia killustunum, võimaldades toetada väga erinevaid tegevusi. Käesolevas on teemad selgelt fokusseeritud, võimaldades seeläbi prioriteetsetes valdkondades ulatuslikuma mõju saavutamist. Vastavalt kirjeldatud lähenemisele töötatakse rakenduskavade tasandil välja ka taotluste hindamiskriteeriumid Strateegia koostamise protsess PHKK strateegia analüüs ja koostamine toimus perioodil mai 2013 kuni oktoober Strateegia koostamist konsulteeris OÜ Cumulus Consulting eesotsas konsultant Mihkel Laanega. PHKK strateegia aluseks olid järgmised sisendid: piirkonna sotsiaal-majanduslik analüüs ning sellest tulenevad väljakutsed; strateegia uuendamise raames PHKK liikmete, koostööpartnerite ning teiste avaliku-, era- ja kolmanda sektori esindajate osavõtul läbiviidud kaasamisseminaride ning nõupidamiste tulemused; PHKK piirkonna kohalike omavalitsuste juhtide intervjuude tulemused; 22

23 veebipõhise küsitluse tulemused; PHKK senise tegevuse ning strateegia analüüs. Strateegia koostamiseks moodustati mais 2013 töörühmad kehtiva strateegia hindamiseks ja meetmete analüüsiks ning detsembris 2013 moodustati töö jätkamiseks strateegia juhtrühm, kuhu kuulusid PHKK liikmete esindajad. Kokku toimus strateegia koostamise raames kolm meetmete arutelu koosolekut igas vallas, koostöökogu liikmete õppereis ja strateegia analüüsi mõttetalgud Hiiumaal, seitse strateegia juhtrühma nõupidamist ja kolm avaliku arutelu, lisaks viidi kõigi PHKK piirkonna omavalitsusjuhtidega läbi intervjuud, samuti oli kõigil osapooltel võimalik avaldada arvamus veebiküsitluse raames. Võrgustike ja koostöö arendamise arutelud nii siseriiklikul- kui rahvusvahelisel tasandil toimusid juhtkondade tasandil viiel korral. Täiendavalt tutvustati strateegia koostamise plaani üldkoosolekul ning lõpptulemust arutati avalikul arutelul (vt tabel 4.). Tabel 4. PHKK strateegia koostamise protsess Seminar, koosolek Sisu Osalejate arv Koosolek Valdkondade määratlemine ja töörühma juhtide valimine 18 Koosolek Valdkondade töörühmade esimene töökoosolek - strateegia analüüs ja valdkondade täpsustamine 15 Strateegia meetmete kavandamise töörühmade koosolekud (3) Õppereis-mõttetalgud Üldkoosolek Strateegia juhtrühma avanõupidamine Piirkonna omavalitsusjuhtide (3 KOVi) intervjuude läbiviimine Kaasamisseminar Viimsi vallas (kohalikud ettevõtjad, kolmanda sektori ja omavalitsuse esindajad) Kaasamisseminar Jõelähtme vallas (kohalikud ettevõtjad, kolmanda sektori ja omavalitsuse esindajad) Kaasamisseminar Rae vallas (kohalikud ettevõtjad, kolmanda sektori ja omavalitsuse esindajad) Veebipõhise ankeetküsitluse läbiviimine Strateegia hindamine ja meetmete analüüs ning ettepanekute kujundamine Käesoleva perioodi strateegia analüüs uue strateegia koostamise valguses Strateegia koostamise protsessi tutvustamine üldkoosolekul Strateegia koostamise protsessi täpsustamine, läbiviimine, ülevaade eelmise perioodi täitmisest ning tulemustest, uue perioodi ootuste täpsustamine Omavalitsusjuhtide ootused Leaderstrateegiale ja PHKKle, nägemus erinevate sihtgruppide peamistest vajadustest ning ühisprojektidest Piirkonna ja PHKK tugevuste ja nõrkuste kaardistamine, uue perioodi visiooni loomiseks sisendi saamine Piirkonna ja PHKK tugevuste ja nõrkuste kaardistamine, uue perioodi visiooni loomiseks sisendi saamine Piirkonna ja PHKK tugevuste ja nõrkuste kaardistamine, uue perioodi visiooni loomiseks sisendi saamine Veebipõhise ankeetküsitluse läbiviimine, sh ootuste täpsustamine uueks Leader-perioodiks

24 Strateegia juhtrühma koosolek Strateegia juhtrühma koosolek Strateegia tervikversiooni koostamine Strateegia täpsustamine Strateegia avalik arutelu, üldkoosolek Strateegia esitamine Põllumajandusministeeriumile eelhindamiseks Starteegia juhtrühma ja sihtgrupi seminar Strateegia juhtrühma avatud töökoosolek Strateegia juhtrühma avatud töökoosolek Strateegia juhtrühma ja sihtgrupi seminar Juhatuse laiendatud koosolek Töögruppide koosolekud piirkondlike tegevusalaste võrgustike arenedamiseks Töökoosolekud siseriikliku koostöö arendamiseks Välisriikide delegatsioonide vastuvõtmine ja kohtumised piiriüleste tegevuste ja koostöö arendamiseks (Soome, Itaalia, Rootsi, Türgi, Moldova) Ülevaade hetkeolukorra analüüsist ja kaasamisseminaride ning intervjuude tulemustest Strateegia visiooni ja põhivaldkondade määratlemine Visiooni, valdkondade, meetmete ja indikaatorite arutelu ning täpsustamine Strateegia esmase tervikversiooni koostamine ning edastamine juhtrühmale Strateegia versiooni avalikustamine, osalejate tagasiside kogumine Strateegia tutvustamine ning avalik arutelu Strateegia koostamise jätkamine tulemusi arvestades Stareegia koostöö programmi täiendamine Strateegia meetmete täiendamine 23 Strateegia meetmete ning hindamiskriteeriumide täiendamine Strateegia programmi kohalik toit ja turism täiendamine Strateegia täpsustamine neljanda meetme osas Kohaliku toidu, turismi ja käsitööalaste tegevuste täpsustamine võrgustike moodustamiseks Harjumaa Leader tegevusgruppide ja Põhjaranniku idapoolsete tegevusgruppide koostöö sisendi täpsustamine Juhtkondade tasandil koostöö kavandamine ja tegevuste täpsustamine välisriikide partneritega Kokku osales erinevatel aruteludel ligi 300 inimest, sh nii tegevuspiirkonna omavalitsuste, ettevõtete kui ka kolmanda sektori organisatsioonide esindajad. Strateegia uuendamise info on olnud kättesaadav ka PHKK kodulehel, seega on kõikidel huvitatud osapooltel olnud infot saada ning soovi korral üritustel osaleda. Täiendavalt erinevaid osapooli teavitatud üritustest läbi meililistide, omavalitsuste kodulehtede ning ajalehtede. Lisaks loodi kõigile asjaosalistele täiendavalt võimalus läbi veebipõhise küsimustiku avaldada arvamust mh PHKK visiooni ja valdkondade täpsustamiseks. 24

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

14_yldkoosolek _PROTOKOLL

14_yldkoosolek _PROTOKOLL MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Üldkoosoleku protokoll nr. 14 21. juuni 2015 Oxforell Puhkekeskus, Toominga 1, Kose- Uuemõisa, Harjumaa Koosoleku algus kell 13.40, lõpp kell 17.00 Juhatas: Tiina Sergo Protokollis:

Rohkem

LHKK juhatuse ekoosoleku protokoll

LHKK juhatuse ekoosoleku protokoll Juhatuse elektroonse koosoleku protokoll..07 nr Lääne-Harju Koostöökogu taotlusvoor toimus 0. oktoober 09. oktoober 07 kell 7.00. Taotlemiseks olid avatud alameedet, mille eelarve maht oli kokku 4 756

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Summer Universities SUSTAINABLE TOURISM DEVELOPMENT Project period 01.09.2017-31.08.2020 9 Partners: Estonia (3), Latvia (2), Slovenia (3) and Portugal (2) Study Trips EUROPARC sertificate Total budget

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia me

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia me MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Meetmeleht 2019 Meede 2 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 2 - Ettevõtluse arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Piirkonna turismipotentsiaali

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Virumaa Koostöökogu strateegia M a i

Virumaa Koostöökogu strateegia M a i Virumaa Koostöökogu strateegia 2015 2022 M a i 2 0 1 9 Sisukord Sisukord 2 Lühendid ja mõisted 4 Sissejuhatus 6 1. Virumaa Koostöökogu ülevaade 7 1.1 Tegevusgrupp ja liikmeskond 7 1.2 Juhtimine ja töökorraldus

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär

EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem