EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE"

Väljavõte

1 EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE 222

2 Eesti Panga ekspertide koostatud Eesti Konkurentsivõime Ülevaade avaldatakse kord aastas. Ülevaates käsitletakse Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelises võrdluses, konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid ja selle muutusi viimastel aastatel. Konkurentsivõimet hinnatakse erineval viisil kirjeldades rahvusvaheliste organisatsioonide ja mõttekodade koostatud edetabelite tulemusi ning analüüsides Eesti ettevõtete ekspordivõimet ja seda mõjutavaid tegureid. Lisaks käsitletakse ülevaates kliimamuutuste pikaajalist mõju Eesti majandusele ning rohemajandusele ülemineku riske ja võimalusi. Konkurentsivõime hindamine hõlmab näitajaid kogu majanduse kohta. Kuna võrdlusandmed maailma majanduse kohta tulevad hilinemisega, kajastab ülevaade valdavalt 221. aasta lõpu seisu. Eesti Konkurentsivõime Ülevaate numbreid saab alla laadida Eesti Panga veebilehelt. Terminiseletusi leiab Eesti Panga veebisõnastikust Info telefonil või e-posti aadressil Koostanud Gerda Kirpson, Maris Leemets, Ilmar Lepik, Jaanika Meriküll, Mari Rell, Ricardo Vicente, Merle Wilkinson (rahandusministeerium) Võrguväljaanne ISSN Toimetanud Mare Vahter Kujundanud Urmas Raidma

3 SISUKORD SISSEJUHATUS...4 I. EESTI MAJANDUS RAHVUSVAHELISES KONKURENTSIS...5 Eesti konkurentsipositsioon: rahvusvahelised indeksid ja ettevõtjate hinnangud...5 Eesti majanduse konkurentsivõime näitajad...7 II. PANDEEMIAST TINGITUD MUUTUSED RAHVUSVAHELISES KAUBANDUSES JA ÜLEILMSETES VÄÄRTUSAHELATES NING NENDE MÕJU EESTILE...16 Pandeemia mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja üleilmsetele väärtusahelatele Covid-19 kriisi tagajärjed Eesti positsioonile üleilmsetes väärtusahelates III. KLIIMAPOLIITIKA ARENGUTE MÕJU EESTI KONKURENTSIVÕIMELE...29 Kliimapoliitika hiljutine areng ja Eesti konkurentsivõime...29 Riikide ESG-reitingust...43 Lisa 1. Ekspordi ja impordi kasv ettevõtte-toote-partnerriigi tasandil...47 Lisa 2. Keskmine ekspordi ja impordi toote keerukuse indeks...48

4 SISSEJUHATUS Maailmamajanduses oli 221. aasta pandeemiakriisist taastumise aasta, mida mõjutasid tugevalt viiruse leviku järellainetused. Kogu möödunud aastal püsis nõudlus tugev, mis andis tootjatele võimaluse müüki ja kasumit kasvatada. Samal ajal tekkisid toorme- ja sisenditurul pakkumishäired ja tarneraskused, mis lõid sassi üleilmsete väärtusahelate toimimisrütmi ning põhjustasid üksjagu segadust rahvusvahelises kaubanduses. Sellega kaasnes hinnakasv globaalsel toorme- ja sisenditurul, mis liikus hiljem tootja- ning tarbijahindadesse. Kõik need tegurid mõjutasid selgelt ka riikide ja ettevõtete konkurentsivõimet. Käesolevas konkurentsivõime ülevaates uurime ka kahte laiemat teemat. Teises peatükis vaatleme, kuidas pandeemiast tingitud pigem lühiajalised majandusšokid on mõjutanud rahvusvahelist kaubandust ja üleilmseid väärtusahelaid ning meie konkurentsivõimet. Kolmandas osas keskendume rohepöörde pikaajalise mõju uurimisele ning lahkame seda, milline on Eesti väljavaade võrreldes teiste riikidega kliimakokkulepetes seatud pikaajaliste eesmärkide täitmisel. Eesti ekspordi turuosa on kahel viimasel aastal kasvanud kiiremini, kui nõudluse kasv seda eeldanud oleks. Eksport panustab tugevalt majanduskasvu ekspordi osakaal moodustas 221. aastal 77% SKPst. Väliskaubanduse maht kasvas. Ka Covid-19 šokk väljendus 221. aastal kiires ekspordija impordihindade tõusus. Viimastel aastatel nõrgenenud kaubandustingimused ei soosinud ekspordi konkurentsivõimet. Analüüsis jõuame järeldusele, et muu hulgas toetas ekspordi turuosa kasvu just hinnavälise konkurentsivõime paranemine. See tähendab sellise ekspordi mahu kasvu, mille korral ei konkureerita ainult hinnaga, vaid ka hinnaväliste omadustega, nagu kvaliteet ja disain, ehk enam eksporditakse suurema lisandväärtusega ja kõrgema tootlikkusega tegevusaladel. Ülevaates teeme läbilõike ka pandeemia tagajärgedest rahvusvahelisele kaubandusele ja üleilmsetele väärtusahelatele ning uurime, kuidas see on mõjutanud Eesti ettevõtjate käekäiku. Kaubandusstruktuur muutus 22. aastal pandeemia tõttu ligikaudu samas ulatuses, mis leiaks tavatingimustes aset viie aasta jooksul. Kuna viirus on levinud heterogeenselt, on olnud muutused kaubavahetuses riigiti väga erinevad. Varasemad uuringud on osutanud sellele, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on saanud kriisi tulemina rohkem otseinvesteeringuid ning võitnud kaubavahetuses. See kehtib ka Eesti puhul meie ettevõtete osalus üleilmsetes väärtusahelates on pärast Covid-19 kriisi suurenenud. Oleme sisenenud rohepöördesse ning see mõjutab aina enam nii riigi kui ka ettevõtjate konkurentsivõimet. Eesti üks tähtsaim valdkond teel kliimaneutraalsusele on energeetika. Samas on selge, et kokkulepete ja regulatsioonide mõju on märksa laiem. Kas Eestit mõjutavad kliimapoliitika eesmärgid rohkem kui teisi riike ning milline on mõju meie konkurentsivõimele, seda uurime ülevaate kolmandas osas. 4

5 I. EESTI MAJANDUS RAHVUSVAHELISES KONKURENTSIS EESTI KONKURENTSIPOSITSIOON: RAHVUSVAHELISED INDEKSID JA ETTEVÕTJATE HINNANGUD Riigi konkurentsivõimet võib vaadelda mitme nurga alt. Üks on see, milline paistab riik võrdluses teiste riikidega. Sageli on see oluline näiteks investeerimisotsuste tegemisel või koostööpartnerite otsingul. Teisalt on oluline teada, kui kindlalt ettevõtjad ennast rahvusvahelises konkurentsis tunnevad, kui nad rahvusvahelisel turul oma tooteid ja teenuseid pakuvad. Selles peatükis vaatleme konkurentsipositsiooni mõlema nurga alt. Rahvusvahelised indeksid kaalutakse kokku erinevatest majandust, sotsiaalelu ning ühiskonna arengut iseloomustavatest näitajatest ja neist koostatud edetabelid annavad pildi sellest, milline on riigi üldine võimekus ja konkurentsipositsioon võrreldes teiste riikidega. Küsitlusuuringute abil saab aga välja selgitada, kuidas ettevõtjad ise tunnetavad oma konkurentsipositsiooni ning milline on nende kindlustunne ettevõtte väljavaadete suhtes tulevikus. Lausanne i IMD instituudi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 1 IMD instituudi koostatud konkurentsivõime edetabel reastab 64 riiki ja võrdleb enam kui 33 näitajat neljas alamkategoorias: majanduslik edu, ettevõtete tõhusus, valitsuse tõhusus ning taristu. Eesti oli 221. aastal edetabelis 26. kohal, sealjuures ELi riikide seas üheksas. Võrreldes 22. aastaga tõusime üldises reastuses kaks kohta ning ELi riikide hulgas neli kohta kõrgemale. Kõige enam paranes Eesti positsioon majandusliku tulemuslikkuse kategoorias, kus liikusime 22. aasta 35. kohalt 29ndale. Neli kohta aga langesime äri tõhususe kategoorias. Lisaks üldisele edetabelile võrreldakse riikide digitaalset võimekust ja atraktiivsust talentide silmis. IMD digitaalse konkurentsivõime edetabelis võrreldakse kolme tegurite gruppi: teadmised, tehnoloogia kasutus ning valmisolek tulevikuks. Selles tabelis andis Eesti võrreldes eelneva aastaga kohti ära ja langesime 21. kohalt 25. kohale. Tagasiminek toimus teadmiste ja tehnoloogilise võimekuse kategoorias; tulevikuks valmisolek püsis aastatagusega võrreldes samal tasemel. IMD talentide edetabelis hinnatakse riigi atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide silmis ja võimet talente hoida. Eesti oli 19. kohal, ehk me hoidsime kohta võrreldes 22. aastaga. Väikesed muutused olid kolme komponendi (investeeringud ja arendamine, atraktiivsus ning valmisolek kaasata talente) hinnangutes. Tervitatav on see, et paranes valmisolekut mõõtva näitajai positsioon: tõusime 32. kohalt liikusime 29ndale, mis on olnud riikide võrdluses valdkond, kus oleme kõige kehvemal positsioonil. Majanduse keerukuse indeks 2 5 Majanduse keerukuse indeks (ECI) on edetabel, mis põhineb peamiselt riikide ekspordikorvi mitmekesisuse võrdlemisel. Majanduse keerukuse indeksit koostab Harvard Growth Lab. Keerukuse hindamise kriteeriumid on eksporttoodete ja -teenuste mitmekesisus, võimekus toota mitmekesiseid komplekstooteid ning spetsialiseerumine keerukate võimaluste pakkumisele. Edetabelit koostatakse pikemate sammudega kui aasta; viimane riikide võrdlus on tehtud 219. aasta kohta. Eesti oli 219. aastal majanduse keerukuse indeksi reastuses 29. kohal ning on viie aasta võrdluses langenud kolm kohta. Indeksi koostajate hinnangul selgitab majanduse keerukuse indeks hästi riikide sissetulekute erinevusi ja ennustab tulevast kasvuvõimet. Ettevõtjate hinnang konkurentsipositsioonile Euroopa Komisjoni algatusel viiakse läbi ettevõtete ja tarbijate küsitlusuuringut, mille tulemuste põhjal koostatakse ettevõtjate hinnangute muutusi väljendavad erinevaid baromeetreid ja kindlustunde indikaatoreid 3. Need võrreldavad näitajad on kättesaadavad enamiku Euroopa riikide kohta Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis on ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangu saldode aritmeetiline keskmine. Vaata ka ja economic-databases/business-and-consumer-surveys_en.

6 Kogu möödunud aasta püsis Eesti ettevõtjate kindlustunne eriti tööstussektoris kõrge. Aasta viimastel kuudel oli see viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel (vt joonis 1). Samal tasemel oli see 26. aasta lõpus enne finantskriisi. Teenustesektoris küll kindlustunne taastus peale pandeemiakriisi, kuid haiguspuhangu järellainetused on hoidnud mõned teenustesektori valdkonnad pea pidevas kriisis ning koondhinnangud nii optimistlikud pole. Joonis 1. Eesti ettevõtjate kindlustunde näitaja tööstuses ja teeninduses 4 tööstussektori kindlustunne teenustesektori kindlustunne /25 9/25 5/26 1/27 9/27 5/28 1/29 9/29 5/21 1/211 9/211 5/212 1/213 9/213 5/214 1/215 9/215 5/216 1/217 9/217 5/218 1/219 9/219 5/22 1/221 9/221 Allikas: Euroopa Komisjon. Eelmise aasta lõpus näitasid ka meie peamiste kaubanduspartnerite ettevõtjate kindlustunde näitajad ajalooliselt kõrgeimat taset (vt joonis 2). Peamiselt mõjutas seda tugev nõudluskeskkond üleilmses majanduses. Joonis 2. Kindlustunde näitaja meie peamiste kaubanduspartnerite võrdluses 12 Eesti Leedu Läti Saksamaa Soome Holland /25 9/25 5/26 1/27 Allikas: Euroopa Komisjon. 9/27 5/28 1/29 9/29 5/21 1/211 9/211 5/212 1/213 Olukord välisturgudel mõjutab meie ettevõtjate hinnangut sellele, kui konkurentsivõimelisena nad ennast tunnevad. On teada, et meie ettevõtted, eriti tööstussektoris, taastusid pärast kriisi väga kiirelt aasta II kvartalis on ka näha hüpet ettevõtjate hinnangus konkurentsivõime kohta, seda nii väliskui ka siseturul, ning see püsis kõrge kogu eelmise aasta vältel (vt joonis 3). Käesoleva aasta alguses tunnetatakse tagasilööki, mille üks põhjus võib olla tugev tootmissisendite hinnakasv, mida ettevõtjad ei saa alati toote- ja teenusehinda edasi kanda. Selle kohta saab lugeda täpsemalt ka hinnakonkurentsivõime osast. 9/213 5/214 1/215 9/215 5/216 1/217 9/217 5/218 1/219 9/219 5/22 1/221 9/221

7 Joonis 3. Eesti ettevõtjate hinnang konkurentsivõimele ettevõtete konkurentsivõime Eesti turul ettevõtete konkurentsivõime EL turul ettevõtte konkurentsivõime mujal välisturul IV kv 26 II kv 26 IV kv 27 II kv 27 IV kv 28 II kv 28 IV kv 29 II kv 29 IV kv 21 II kv 21 IV kv 211 II kv 211 IV kv 212 II kv 212 IV kv 213 II kv 213 IV kv 214 II kv 214 IV kv 215 II kv 215 IV kv 216 II kv 216 IV kv 217 II kv 217 IV kv 218 II kv 218 IV kv 219 II kv 219 IV kv 22 II kv 22 IV kv 221 II kv 221 IV kv Allikas: Euroopa Komisjon. EESTI MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD Majanduse avatus ja ekspordi turuosa Vaatamata pandeemiakriisi põhjustatud turbulentsile üleilmses kaubanduses kujunes möödunud aasta Eesti ekspordiettevõtetele edukaks. Nõudlus püsis kogu aasta vältel kõrge ning vaatamata toorainete ja transpordi hinnakasvule, millele lisandusid tarneraskused, taastus kaupade ja teenuste eksport pärast kriisi kiiresti ning toetas majanduskasvu kogu aasta vältel. Eksporditud kaupade ja teenuste osakaal SKPs kasvas võrreldes 219. aastaga neli protsendipunkti ning ulatus 221. aasta esimese kolme kvartali keskmisena 77 protsendini SKPst. Euroopa riikide võrdluses oleme jätkuvalt esikümne piiril (vt joonis 4). Joonis 4. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKPs 219. ja 221. aastal (kolme kvartali põhjal) jooksevhindades 25% III kv 2% 15% 1% 5% % Luksemburg Malta Allikas: Eurostat. Iirimaa Slovakkia Belgia Holland Sloveenia Ungari Leedu Eesti Küpros Tšehhi Bulgaaria Pikemaid arengusuundumusi jälgides näeme, et viimasel viiel aastal on nii kaupade kui ka teenuste ekspordi maht kasvanud kolmandiku võrra. Eesti ekspordiettevõtted on välisturgudel turuosa oluliselt kasvatanud. Kui enne kriisi järgis Eesti ekspordi kasv suhteliselt paindlikult kaubanduspartnerite nõudluse muutust, siis kahel viimasel aastal oleme suutnud eksporti märksa kiiremini kasvatada, kui seda oleks eeldanud nõudluse kasv (vt joonis 5). Läti Poola Taani Austria Horvaatia Saksamaa Rootsi Portugal Rumeenia Kreeka Soome Hispaania Itaalia Prantsusmaa 7

8 Joonis 5. Eesti väliskaubanduspartnerite nõudluse ja Eesti ekspordi muutus 221. a kolme kvartali põhjal (215=1) 135 Eesti kaubanduspartnerite nõudlus kokku (indeks 215=1) kaupade ja teenuste eksport kaupade eksport Allikas: Eesti Pank. Eesti kaupade eksport hakkas pärast kriisi haripunkti 22. aasta II kvartalis ruttu taastuma. Vaatamata sellele, et 221. aasta pandeemialained tekitasid üleilmses kaubavahetuses turbulentsi ning tõid kaasa tõrkeid rahvusvahelistes tarnevõrgustikes, püsis maailmamajanduses nõudluse kasv tugev. Tänu sellele kasvas Eesti kaubaeksport eelmisel aastal laiapõhjaliselt. Suurenes kõigi peamiste kaubagruppide väljavedu ning kaupade eksport kasvas püsihinnas 1%. Eksporti lükkas tagant eeskätt tööstussektor, mis on olnud Eestis kriisile suhteliselt vastupidav ning kohanenud turuolukorra muutustega. Enim panustasid ekspordi kasvu mineraalsete toodete, puidu ja puidutoodete, masinate ja seadmete ning metallitoodete eksport. Nende nelja kaubagrupi osatähtsus kogu kaubaekspordis on ligi 6% (vt joonis 6). Viimasel aastal kasvas eriti mineraalsete toodete osakaal, kuid seal mängis rolli ka väga kiire hindade kasv. Joonis 6. Kaupade ja teenuste ekspordi muutus jooksevhinnas ja püsihinnas, (indeks, 215=1, 221. a kolme kvartali põhjal) 16 kaubaeksport jooksevhinnas kaubaeksport püsihinnas teenuste eksport jooksevhinnas teenuste eksport püsihinnas Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. Pandeemiaolukorra venimine ja järellainetused pärssisid märkimisväärselt teenuste rahvusvahelist kaubandust. Teenuste ekspordi maht kukkus kriisi tulemusena sisulisel viie aasta tagusele tasemele (vt joonis 7). Siiski oli valdkondi, mis kriisiolukorras kasvasid. Näiteks suurendas sotsiaalne distantseeritus nõudlust IKT-teenuste järele. Eelmise aasta vältel panustasidki teenuste ekspordi kavu peamiselt just IKT-teenuste ja muude äriteenuste valdkond. Aasta teises pooles taastus ka veoteenuste eksport, sest üldine nõudluse kasv suurendas kaupade liikumist. Endiselt on järjestike pandeemialainete tulemusel raskustes turismivaldkond, kuigi eelmise aasta lõpus hakkasid reisipiirangud leevenema ning turismiteenuste turg pisut elavnema.

9 Joonis 7. Kaubagruppide osakaal kaupade ekspordis 221. aastal masinad ja mehaanilised seadmed puit ja puidutooted mineraalsed tooted muud tööstustooted metallid ja metallitooted 3% 1% 3% 2% 3% 23% sõidukid, lennukid, laevad ja muud transpordivahendid keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted valmistoidukaubad, joogid optilised, foto-, meditsiini jms seadmed 5% 7% 11% plastid ja plasttooted, kumm ja kummitooted elusloomad, loomsed tooted muud tooted 8% 8% 17% Allikas: statistikaamet. Teenuste väliskaubandus (jooksevhinnas) oli kriisis enim haavata saanud valdkond. Siiski on 221. aasta esimese kolme kvartali põhjal näha taastumist ning võrreldes 219. aasta sama ajaga on suudetud teenuste eksporti isegi kolmandiku võrra kasvatada. Struktuur on mõnevõrra muutunud: osakaalult on kasvanud telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste valdkond (4%) ning endiselt on olulised veoteenuste (28%) ja muude äriteenuste (17%) valdkond (vt joonis 8). Kui suurimad kasvajad olid enne kriisi reisijateveoga seotud tegevused ja ehitusteenused, siis just need valdkonnad kannatasid kriisi ajal enim ja näiteks reisiteenuste maht taastub väga visalt. Sotsiaalne distantseeritus ja digimajanduse jätkuv areng on andnud eeliseid IKT-teenuste ekspordi kasvuks ning nõudlus selle valdkonna teenuste järele on püsivalt kõrge. Joonis 8. Teenuste ekspordi struktuur 221. aasta esimese kolme kvartali põhjal 2% 2% 9 Allikas: Eesti Pank. telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused veoteenused muud äriteenused reisiteenused finantsteenused hooldus- ja remonditeenused töötlemisteenused ehitus isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused intellektuaalomandi kasutustasud kindlustus- ja pensioniteenused mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja teenused Hinnakonkurentsivõime Hinnakonkurentsivõime hindamisel on vaatluse all rahvusvaheline konkurentsivõime hinnanäitajate põhjal. Ekspordi konkurentsivõime maailmaturul sõltub nii välistest kui ka sisemistest teguritest. Välised tegurid on vahetuskursid ning ekspordi- ja impordihinnad, mis on väikeriigile suuresti väljastpoolt ette antud, ehk teisisõnu on Eesti eksportijad valdavalt hinnajärgijad, mitte hinnaseadjad. Sisemised tegurid on kodumaised hinnad ja kulud, sh hindade ning palkade inflatsioon. Analüüsis käsitletakse kahte viimast aastat (22 221) koos, kuna tegemist on erakordsete aastatega, mida iseloomustas Covid-19 põhjustatud šokk. Majanduse jaoks oli tegu lühikese järsu langusega, 17% 7% 27% 4%

10 millele järgnes kiire taastumine. Kogu seda aega iseloomustab ekspordi ja impordi mahu ja hindade heitlikkus. Sealjuures kõikus maht rohkem kui hinnad (vt joonis 9 ja 1). Esmalt kahanes ekspordi ja impordi maht järsult 22. aasta II kvartalis. Sellele järgnes kiire taastumise koos edasise kiire arenguga: 219. aasta algusega võrreldes kasvas kaubaeksport 13% ja -import 23% (221. aasta III kvartali seisuga, püsivhinnas). Teenuste puhul oli kasv veelgi suurem, kuid seda pilti moonutab ITK-sektori teenuste import, mis on seotud ühe kindla rahvusvahelise kontserni tegutsemisega ja mida saab lugeda ühekordseks teguriks. Joonis 9. Ekspordi hinna- ja mahuindeksid (I kv 219 = 1) kaupade ekspordi hind, vasak telg kaupade ekspordi maht, parem telg teenuste ekspordi hind, vasak telg teenuste ekspordi maht, parem telg 1,1 1,5 1,,95,9,85,8,75,7 I II III IV I II III IV I II III ,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1,,9,8,7 Allikas: statistikaamet. Joonis 1. Impordi hinna- ja mahuindeksid (I kv 219 = 1) kaupade impordi hind, vasak telg kaupade impordi maht, parem telg teenuste impordi hind, vasak telg teenuste impordi maht, parem telg 1,1 1,5 1,,95,9,85 2,3 2,1 1,9 1,7 1,5 1,3 1,8,75,7 I II III IV I II III IV I II III Allikas: statistikaamet Covid-19 šokk avaldas mõju ka ekspordi- ja impordihindadele. 22. aasta kergelt deflatsiooniline keskkond läks 221. aastal üle kiirenevaks hinnatõusuks. SKP andmete järgi olid kaubaekspordi hinnad 219. aasta algusega võrreldes 221. aasta III kvartali seisuga kasvanud 16% ja impordi omad 12%. Kaubandustingimuste muutused Rahvusvaheliste hindade muutumist iseloomustab kaubandustingimuste areng. Kaubandustingimused (TOT) näitavad ekspordihindade suhet impordihindadesse. Kui see suhe on suurem kui 1, siis kaubandustingimused paranevad ja vastupidi. Teisisõnu, sel juhul saab ühe ühiku ekspordi eest rohkem importida ja vastupidi. 1,1,9,7

11 Eurostatist pärinevad andmed riikide kaubandustingimuste kohta kirjeldavad ekspordihindade suhet impordihindadesse 5aastase viitajaga. Joonisel 11 on esitatud kaubandustingimuste muutus (mitte väärtus) kaupade ja teenuste kohta kokku. Eurostat on korrigeerinud Eesti andmed kaupade kohta ülespoole alates 217. ja teenuste kohta allapoole alates 219. aastast. Selle tulemusel on kaupade TOT-muut nõrgalt positiivne ja teenustel süvenevalt negatiivne (kumulatiivne muut on 8,4%). Kokkuvõttes ajavahemikul kaubandustingimused, eriti teenuste omad, nõrgenesid. Ettevaatliku hinnangu järgi 221. aastal suuremaid muutusi ei toimunud. Joonis 11. Kaubandustingimuste muutus (%) Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Allikas: Eurostat. Eesti ekspordi turuosa on viimastel aastatel kasvanud, s.t kaupade turuosa on suurenenud 1,4%, teenuste turuosa kasv on kahanenud ja oli 22. aastal,3%, mis teeb kogukasvunumbriks +5,6%. Joonisel 12 on esitatud kaupade ja teenuste ekspordi globaalse turuosa muutused riikide ja aastate kaupa. On näha, et Eesti ekspordi turuosa on kasvanud vaatamata nõrgenevatele kaubandustingimustele (eriti teenuste puhul). Joonis 12. Ekspordi turuosa muutus (%) Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Allikas: Eurostat. Vahetuskursside muutuste mõju Lisaks rahvusvahelistele hindadele mõjutab hinnakonkurentsivõimet ka vahetuskursside muutus. Alates 215. aastast on nominaalne efektiivne vahetuskurss (NEER) kogu euroalal kallinenud (vt joonis 13). Eesti NEER on samas võrreldes ülejäänud euroalaga tõusnud märksa vähem (vt joonis 14). Seda tänu sellele, et Eesti kaupleb regionaalsetel turgudel, mida USA dollar mõjutab vähem kui euroala tervikuna.

12 Joonis 13. Eesti nominaalne efektiivne vahetuskurss (NEER) 1,6 1,4 1,2 1,,98,96,94, Allikas: Eesti Pank. Joonis 14. Eesti ja Euroala nominaalne efektiivne vahetuskurss (215=1) 1,15 NEER_ Eesti NEER_ euroala 1,1 1,5 1,,95,9 Allikas: Eesti Pank Eesti NEER oli 221. aastal kerges langustrendis ja jäi aasta kokkuvõttes pea muutmatuks. Eesti NEERi suhtelise stabiilsuse taga on lisaks eelpool mainitud USA dollari väiksemale mõjule GBP ning Põhjamaade valuutade (SEK NOK) tugevnemine, mida kompenseeris Kesk-Euroopa valuutade (PLN, HUF) ja Vene rubla nõrgenemine. Nominaalne vahetuskurss ei avaldanud 221. aastal Eesti konkurentsivõimele otsest tugevat mõju. Sisemaiste tegurite mõju Järgnevalt lisanduvad välismajanduse teguritele (välishinnad, vahetuskursid) sisemaised hinnad ja palgad. Joonistel 15 ja 16 on kujutatud reaalsed efektiivsed vahetuskursid ning nominaalsed tööjõuühikukulud. Reaalne efektiivne vahetuskurss (REER) võtab arvesse lisaks vahetuskursside liikumisele suhteliste hindade (tarbijahinnad või SKP deflaatorid) või suhteliste kulude (tööjõu ühikukulud) mõju. Läbipõimunud majandusruumis on reaalkursi kallinemist võimalik tõlgendada nii loomuliku hinnatasemete ühildumisena juhul kui koos hinnataseme tõusuga kaasneb kaupade ja teenuste ekspordi kvaliteedi tõus kui ka hinnakonkurentsivõime langusena. Arvestades Eesti suhteliselt kõrget hinnataset võrreldes otseste konkurentidega Kesk- ja Ida-Euroopas, on suhteliste hindade ja kulude kasv siiski pigem problemaatiline. Kahe viimase aasta areng on olnud positiivne stabiilsete reaalkursside mõttes, mida saab tõlgendada kui toimunud hinnakonkurentsivõime alanemise peatumist aasta oli REERi muut tarbijahindade järgi +1%, SKP deflaatori järgi 1,2% ning tööjõu

13 ühikukulude järgi 3,2% Tööjõu ühikukulu (NULC) näitajaks on kasutatud Euroopa Komisjoni makro tasakaalustamatuse protsessi mõõdikut ehk NULC kasvu üle kolme aasta (221. aasta hinnang põhineb Eurostati andmetel esimese kolme kvartali kohta). Siin tuleb arvestada, et NULC kaldub kiiremini kasvama kriisi sisenedes ja kahanema sellest väljudes, sest tööjõukulud reageerivad kriisile aeglasemalt kui tootmismahud. Jooniselt 15 on näha, et tulemused on kulunäitajate järgi põhimõtteliselt samad kui reaalkursside järgi. 4 Joonis 15. Reaalne efektiivne vahetuskurss (24=1) 1,7 HCI tarbijahinnad HCI SKP deflaator HCI tööjõuühikukulu 1,6 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1,9 3/24 12/24 9/25 6/26 3/27 12/27 9/28 6/29 3/21 12/21 9/211 6/212 3/213 12/213 9/214 6/215 3/216 12/216 9/217 6/218 3/219 12/219 9/22 6/221 Allikas: Eesti Pank. Joonis 16. Tööjõu ühikukulude muut kolme aasta jooksul Allikas: Eurostat. Eesti Rootsi Saksamaa Läti Leedu Soome Hinnapõhine ja hinnaväline konkurentsivõime Eelnev analüüs näitas, et ajavahemik oli hinnakonkurentsivõime mõttes stabiilne aeg, kus suurimateks muutusteks olid positiivsel poolel reaalkursi mõningane nõrgenemine (ULC järgi 2%) ja negatiivsel poolel teenuste kaubandustingimuste langus 8%. Sellise tulemuse korral ei saa ekspordi turuosa kasvu seletada hinnakonkurentsivõime kaudu, kuigi näitajate stabiilsus võis seda toetada. Järgnevalt on analüüsitud konkurentsivõime jaotus hinnapõhiseks ja hinnaväliseks. See tugineb metoodikale, mida on kasutatud konkurentsivõime ülevaadetes aastast Tähelepanuks! Andmeread lõpevad vahemikus juuli november 221 ja ei hõlma inflatsiooni jõulist taastumist 221. aasta lõpus. Seetõttu võib aastatel aset leidnud hinnakonkurentsivõime stabiliseerumine olla ajutine. 5

14 Metoodika põhineb kaupade ekspordi-impordi bilansi jaotamisel hinnapõhiseks ja hinnaväliseks. Välja jäetakse kütused, et vältida energiakaubanduse diskrimineerivat mõju riikide vahel. Algoritm tugineb ekspordi (X) ja impordi (M) jaotusele gruppidesse vastavalt nende ühikväärtusele (UVX ja UVM). Esmalt leitakse kaubagruppide kaupa ühikväärtused ehk ekspordi ja impordi maksumuse ja mahu suhted. Seejärel jagatakse kõikide kaubagruppide saldod nelja gruppi vastavalt sellele, kas kaubagrupi ekspordi ühikväärtus on kõrgem kui sama grupi impordi ühikväärtus ning kas selle kaubagrupi kaubandusbilansi saldo on positiivne või negatiivne (vt tabel 1). Tabel 1. Kaubagruppide jaotuspõhimõtted TB > TB < Kõrgem suhteline ekspordiväärtus (UVX > UVM) Tugev mitte-hinnakonkurentsivõime Hinnaväline + Hinnakonkurentsivõime defitsiit Hinnapõhine - Madalam suhteline ekspordiväärtus (UVX < UVM) Tugev hinnakonkurentsivõime Hinnapõhine + Struktuurne defitsiit Hinnaväline - Järgnevalt summeeritakse hinnapõhiste ja -väliste kaubagruppide saldod eraldi alamsummadeks, mis kokku annavad kaubabilansi hinnapõhise ja hinnavälise saldo ilma kütusteta. Selle metoodika järgi näitab konkurentsivõime muutumist väliskaubanduse üle- või puudujäägi dünaamika, kus puudujäägi kahanemine viitab hinnakonkurentsivõime paranemisele ja vastupidi. Lisaks koondvaatele (joonis 17) on lisatud ka seitsme suurima käibega (kokku üle 7% väliskaubanduse käibest) kaubagrupi hinnapõhise saldo areng 6 (joonis 18). Hinnavälise konkurentsivõime tõusu näitab kaubabilansi hinnavälise osa kasvav ülejääk samal ajal, kui üldbilanss on krooniliselt puudujäägis (vt joonis 17). See tähendab sellise ekspordi mahu kasvu, mille puhul ei konkureerita ainult hinnaga, vaid ka hinnaväliste omadustega, nagu kvaliteet, disain jpm, teisisõnu suurema lisandväärtusega (nt eelvalmistatud kokkupandavad puitmajad) toodete eksporti kõrgema tootlikkusega majandusharudes. Joonis 17. Kaubabilanss protsendina SKPst 5 hinnapõhine hinnaväline saldo Allikas: statistikaamet Kahel viimasel aastal on paranenud ka hinnapõhise kaubabilansi saldo (vt joonis 18) joon kokku koos polünomiaalse trendiga), 7 mis kinnitab üldjoontes eelpool käsitletud hinnakonkurentsivõime dünaamikat langust majandusbuumi ajal enne globaalset finantskriisi, seejärel finantskriisi järgset tõusu, siis nõrgenemist ning lõpuks paranemist. 6 Kõikide kaubagruppide puhul on esindatud nii hinnapõhine kui hinnaväline komponent. Seetõttu oli võimalik koostada analoogiline joonis ka hinnavälise kaubabilansi saldo kohta. 7 Joonisel 18 tähistab joon kokku seitsme kaubagrupi saldode summat, millest on võetud polünomiaalne trend

15 Joonis 18. Hinnapõhine kaubabilanss (üheksa peagruppi, miljonites eurodes) 15 toit kemikaalid puit metallid masinad ja seadmed transpordivahendid muu kokku poly. (kokku) Allikas: statistikaamet. Kokkuvõttes tõid viimase kahe aasta Covid-19 šoki tõttu ebastabiilsemaks muutunud majandusolud kaasa järsu majanduslanguse ja kiire taastumise. Hinna- ja kulukonkurentsivõime on jäänud suures plaanis muutumatuks ning hinnaväline konkurentsivõime on paranenud. Siinsed järeldused ei hõlma 221. aasta lõpus alanud kiiret hinnatõusu, mis ettevaates suurendab määramatust. Edasine sõltub Eesti ja partnerriikide hinna- ja kuluinflatsiooni jooksvatest erinevustest ja konkureerivate majanduste reaktsioonist

16 II. PANDEEMIAST TINGITUD MUUTUSED RAHVUSVAHELISES KAUBANDUSES JA ÜLEILMSETES VÄÄRTUSAHELATES NING NENDE MÕJU EESTILE PANDEEMIA MÕJU RAHVUSVAHELISELE KAUBANDUSELE JA ÜLEILMSETELE VÄÄRTUSAHELATELE Pandeemia mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja majandusaktiivsust mitmeti: otsene mõju tervisele ning sellega seotud käitumuslikud muutused, valitsuste kehtestatud viiruse leviku pidurdamise meetmete tagajärjed ning viiruse mõju kolmandatele riikidele. Pandeemia mõju on pretsedenditu, kuna viiruse eripära tõttu leidis võrdlemisi samaaegselt aset negatiivne šokk nii pakkumis- kui ka nõudluspoolel. Selle ning viiruse ebaühtlase leviku tõttu on ka muutused kaubavahetuses olnud riigiti väga erinevad. Rahvusvahelise kaubavahetuse arengud aastal 22. aastal langes nii kogutoodang kui ka kaubavahetus mitmes riigis rekordiliselt viimati leidis selline kahanemine aset pärast teist maailmasõda. Pandeemia leviku tõkestamisega seotud mitmesugused piirangud kaupade ning inimeste liikumisele mõjutasid üheaegselt tugevalt nii nõudlus- kui ka pakkumispoolt. Samal ajal oli rahvusvahelisel kaubavahetusel tähtis roll pandeemiaga võitlemisega seotud kaupade (nt isikukaitsevahendite, kirurgiliste maskide jms) hankimisel ning hiljem ka majanduse taastumisel. OECD andmetel kukkus rahvusvaheline kaubavahetus 22. aastal kokkuvõttes 8,5% (OECD, 221b) aastal oli üleilmse kaubanduse kasv pandeemia uute tüvede leviku ning pakkumishäirete tõttu oodatust konarlikum. Samal ajal püsis nõudlus tugev. Maailmakaubanduse jõuline taastumine pärast majanduse taasavanemist 22. aasta keskel hakkas 221. aastal aeglustuma ning pärast märtsi tippu, kui globaalne kaubavahetus jõudis pandeemiaeelsele tasemele, on kaubavahetuse kasvutempo valdavalt pidurdunud (ECB, 221c). Kui aasta alguse poole oli Hiina kaubavahetuse ning eriti ekspordi kasv teiste suuremate riikide omast märkimisväärselt kiirem, siis II kvartalist pöördus Hiina kaubandus langusesse kahanes nii import kui ka eksport. Peamiselt selle tulemusel pöördus kaubanduse kasvutempo 8 Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB) andmete järgi juulis ka esimest korda pärast esialgsest Covidi-šokist taastumist negatiivseks. III kvartalis kukkus rahvusvaheline kaubavahetus kokkuvõttes kvartalivõrdluses 1,1%, kusjuures Hiina import ja eksport alanesid vastavalt 7,3% ja 2,3%. Samas oktoobris ja novembris kaubavahetus arenenud riikide impordi ja ekspordi kiire kasvu toel taas kasvas (vt joonis 19) (CPB, 222). Joonis 19. Rahvusvahelise kaubavahetuse ning maailmamajanduse SKP aastakasv (%) rahvusvaheline kaubavahetus SKP kasv (OECD riigid) SKP kasv (maailmamajandus) Allikad: Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB), OECD, Maailmapank Kolme kuu kasv kaubanduses vs sellele eelneva kolme kuu kasv.

17 Kahaneva kaubavahetuse mõju maailmakaubandusele kergendab mõnevõrra teenusekaubanduse kasv, mis kogus pärast rahvusvaheliste reisipiirangute leevendamist 221. aasta teises pooles üha hoogu. Piirangute lõdvenedes kasvasid kiiresti nii transporditeenused kui ka rahvusvahelised lennuteenused. Samas püsib teenusekaubandus jätkuvalt alla pandeemiaeelse taseme (ECB, 221c). Kuigi rahvusvahelise kaubavahetuse suhteline kukkumine oli 22. aastal kogutoodanguga võrreldes väiksem kui üleilmse finantskriisi (GFC) ajal, polnud see nii palju seotud kaubavahetuse üldise pehmema langusega, vaid peegeldas pigem viirusekriisi eripära ja sellest tuleneva mõju heterogeensust nii kaupade, teenuste kui ka riikide lõikes. OECD andmetel oli 22. aastal kaubavahetuse kategooriate lõikes toimunud muutuste erisugusus viimase 2 aasta suurim. Näiteks kukkus OECD riikides teenuste eksport kaupadega võrreldes enam kui kaks korda rohkem (16,7% vs 8,2%). Kokkuvõttes olid pandeemia poolt 22. aastal põhjustatud muutused kaubandusstruktuuris suurusjärgult sarnased muutustega, mida tavaliselt nähakse viie aasta jooksul (OECD, 221b). Kogutoodang langes 22. aastal finantskriisi aegse ajaga võrreldes rohkem kui kaubavahetus, kuna pandeemia tõttu enam kannatada saanud teenused moodustavad SKPst suurema osa kui rahvusvahelisest kaubavahetusest. Pandeemia mõju eripärad ning muutused rahvusvahelises kaubanduses suuremate piirkondade kaupa Algse languse ja sellele järgneva taastumise kaubavahetuses dikteeris pandeemia geograafiline levik ning selle tõkestamise meetmete rangus ja ajastus. Nii 22. kui ka 221. aastal toimunud muutused kaubavahetuses olid seetõttu geograafiliselt vähem sünkroniseeritud kui GFC ajal. 22. aasta juulis oli Hiina koondeksport aastavõrdluses juba kasvamas, samal ajal kui Jaapani eksport taastus alles 22. aasta novembris ning euroala ja USA näitajad olid endiselt negatiivsed veel ka 221. aasta alguses (OECD, 221b). Üldiselt on kaubavahetuse regionaalne kasv olnud kriisieelse ajaga võrreldes riigiti tunduvalt kõikuvam ning Aasia eksport ja import kasvavad teiste riikide omast kiiremini (vt joonis 2 ja 21). 17 Suurematest riikidest kasvas 22. aastal eksport vaid Hiinas, seda peamiselt karantiini, isolatsiooni ja liikumispiirangutega seotud kaupade ekspordiedu toel. Eeskätt suurenes kaubavahetus elektri-, elektroonikamasinate ja -seadmete sektoris, mis sisaldab mh arvuteid ja muid kodukontoris vajaminevaid kaupu, mille järele nõudlus kiiresti kasvas. Selles sektoris, mis oli 4,6% suuruse ekspordi kasvuga üks silmapaistvamaid võitjaid 22. aastal, oli enne pandeemiat Hiina arvel ligi 29% maailma ekspordist ning Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna arvel 39% (OECD, 221b). Pandeemia mõjul langes kõige enam mootorsõidukite ja nende osade, tööstusmasinate ja õhusõidukite kaubavahetus, mis rõhus ekspordile eelkõige Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Jaapanist. Lisaks langes 22. aastal märkimisväärselt energiatoodete rahvusvaheline kaubavahetus, mida tõmbas allapoole eelkõige väike nõudlus, aga ka alanevad hinnad. Selle tulemusel kukkus OECD andmetel suurimate energiatoodete eksportijate, nagu Kanada ja Venemaa, eksport vastavalt 29,8% ja 36% (OECD, 221a). Joonis 2. Ekspordi mahuindeksid suuremate piirkondade lõikes (21=1) kogu maailm euroala USA ÜK Jaapan Hiina arenev Aasia (v.a Hiina) Ida-Euroopa/SRÜ Allikas: Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB).

18 Joonis 21. Impordi mahuindeksid suuremate piirkondade lõikes (21=1) 19 kogu maailm euroala USA ÜK Jaapan Hiina arenev Aasia (v.a Hiina) Ida-Euroopa/SRÜ Allikas: Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB). Kui GFC ajal euroalal ja USAs eksporditavate kaupade osakaal tõusis ning Hiinas langes, siis 22. aastal leidis aset vastupidine USAs ja Euroopas eksporditavate kaupade osakaal langes, samal ajal kui Hiina osakaal kasvas. Hiina eksportis 22. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) andmete järgi maailma koguekspordist 13% aastal oli see näitaja 12% (WTO, 221). Ekspordikasv teistes arenevates riikides oli samuti teistsuguse profiiliga. Arenev Aasia (v.a Hiina) koges aasta esimeses pooles järsku ekspordilangust, millele järgnes aasta teises pooles teiste arenevate riikidega võrreldes kiirem taastumine. Aasta kokkuvõttes jäi selle piirkonna panus kaupade eksporti suuresti muutumatuks (OECD, 221b). 18 Muutuseid riikide ekspordis ja impordis peegeldab väliskaubanduse bilanss. GFC ajal kahanes kõigi suuremate kaubandusriikide eksport ja import ning valitses selge tendents tasakaalustumise suunas. Hiina, kõige suurema kaupade ülejäägiga riigi enne finantskriisi, kaubandusbilanss kehvenes, samal ajal kui USA, suurima defitsiidiga riigi, bilanss paranes. OECD kaubanduspoliitika ülevaates on aga viidatud sellele, et 22. aastal leidsid osades piirkondades aset vastupidised arengusuunad ning kaubavahetuse tasakaalustamatus hoopis suurenes. Näiteks Hiina tõstis OECD andmete järgi oma kaupade ekspordi taset umbes 92 miljardi dollari võrra, samal ajal kui import kukkus 13 miljardit, mis tähendab, et ka kaubanduse ülejääk kasvas ligikaudu 15 miljardi dollari võrra. Lisaks jätkas ülejääk kasvamist suurima kaubandusülejäägiga riikide hulgast Iirimaal, Hollandis ja Koreas. Ka USAs said teoks GFCga võrreldes teistpidi suundumused ja 22. aastal nende kaubandusdefitsiit kasvas (OECD, 221b). Euroala riikide jooksevkonto saldod muutusid 22. aastal ebaühtlaselt. Riikides, mis sõltuvad suurel määral turismist, halvenes kaupade konto saldo reisiteenuste ekspordi järsu vähenemise tõttu märkimisväärselt. Näiteks alanes Hispaanias EKP andmete järgi jooksevkonto saldo 2,1%lt,7%le SKPst, Portugalis,4%lt 1,2%le SKPst ja Kreekas 1,5%lt 6,7%le SKPst. Seevastu Iirimaal jooksevkonto saldo märgatavalt paranes, seda eelkõige rahvusvaheliste suurettevõtete tegevuse toel. Kokkuvõttes oli euroala jooksevkonto nominaalne ülejääk 22. aastal võrreldes 219. aastaga üle 1% väiksem ning kaubavahetuse ülejääk suurenes 17 miljardi euro võrra ehk euroala ekspordilanguse kaalus üles veelgi tugevam impordilangus (ECB, 221a). Muutused globaalsetes väärtusahelates Pandeemia on proovile pannud ka globaalsete väärtusahelate (GVC) vastupidavuse, muutnud mõtlemist üleilmastumise kohta ja tõstatanud debati GVC tähtsuse ja regionaliseerumise, sh tootmise päritoluriiki tagasi ja kaugematest piirkondadest lähiriikidesse toomise (reshoring ja nearshoring) teemadel. Ühest küljest on praegustes tingimustes kaubandusstrateegiate ümbervaatamine kas siis pakkumisahelate lühendamise, tõhustamise või tarbijaläheduse suurendamise eesmärgil loogiline.

19 Samas leitakse, et selline käitumine suures ulatuses oleks majanduse ratsionaalse toimimise vastane. Maailmapanga rahvusvaheliste ettevõtete (MNC) küsitluse järgi olid Covidi tulemusel vastavalt 37% ja 18% vastanutest mitmekesistanud oma hanke- ning tootmisbaase, kuid ainult suhteliselt väike osa (14%) plaanis üle minna lühikestele ahelatele või lokaliseeritud tootmisele. Põhjus on, et see ei pruugi olla alati šokkidele vastupidavam, kuna nt üleilmse pandeemia puhul on pea kõik majandused, kuigi erineval määral, mõjutatud nii pakkumis- kui ka nõudlusšokkidest. Lisaks õõnestavad nakatumishirm ning valitsuse piirangud enim just tööjõumahukaid teenuseid, mille GVCd on kõige lühemad (World Bank Group, 221a). Kuigi pakkumishäired on viinud aruteluni reshoring u või väärtusahelate lühendamise kohta, siis OECD andmete järgi jätkasid impordikaupade läbitud vahemaad 22. aastal kasvamist ning keskmine vahemaa oli pikim alates 21. aastast. Imporditoodete läbitud teekonna pikenemine peegeldab peamiselt Hiina ja teiste Aasia riikide pakkumispoolsete lõhede täitmist, mis tulenesid piirangutest ning nõudluse muutusest teistes regioonides. Kuigi mõned riigid tõesti importisid 22. aastal rohkem lähinaabritelt (nt Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond), importisid kõik rohkem Hiinast, mis tähendab, et mitmed piirkonnad vedasid kaupu sisse kaugemalt kui tavaliselt. Kuigi mõned rahvusvahelised pakkumisahelad sattusid juba pandeemia alguses pinge alla, näitavad andmed ka seda, et pakkumisahelad aitasid kaasa majandusaktiivsuse taastumisele, eriti kui pandeemia alguses olid muutused osade toodete nõudluses ja pakkumises väga järsud ning nendega kohanemine keeruline (OECD, 221b). Sellele viitab ka tõsiasi, et GVC-kaubandus taastus 22. aasta teises pooles kiiresti ning riikide osalus GVCdes tõusis, peegeldades osaliselt seda, et pandeemia ajal vähenes GVCdega seotud kaubandus vähem kui lõppkaupade kaubavahetus (ECB, 222). EKP andmetel jätkas vahetarbekaupade kaubavahetus ning riikide osalus GVCdes mõõdukat kasvu ka 221. aasta esimeses pooles. Globaalsete väärtusahelate roll kaubavahetuses Globaalsetes väärtusahelates mängivad suurimat rolli Hiina, EL ja USA, kes moodustavad umbes 6% maailma väärtusahelate kaubandusest. See tähendab, et tehaste sulgemine nendes piirkondades mõjutab läbi GVCde kõige rohkem aktiivsust ka kolmandates riikides, kellel otsest kaubandussuhet Hiina, ELi ja USAga ei ole. EKP hinnangul võimendasid GVCdega seotud ülekandumised pandeemia ajal langust nii impordis kui ka ekspordis maailma majanduse jaoks ligikaudu 25% võrra. Lisaks on leitud, et riigid, mis paiknevad väärtusahelas vaadeldavast riigist ülavoogu (upstream) 9, saavad peamiselt vahetarbekaupade ekspordi suurema osakaalu tõttu tugevama löögi 1. Näiteks oli langus Hiina nõudluses 22. aasta alguses peamiselt kantud Hiina kaubanduspartnerite poolt Aasia väärtusahelates, kus eksport langes keskmiselt 3,8% rohkem allavoogu (downstream) partneritega võrreldes (ECB, 222). Samas näidatakse, et kuigi osalemine GVCdes tõstis eksportijate haavatavust välismaiste šokkide suhtes, siis kodumaiste šokkide vastu kaitse hoopis tõusis. See tähendab, et väärtusahelate regionaliseerimine ei pruugi olla viis, kuidas pakkumise vastupidavust parandada (World Bank Group, 221b). Euroopa Liit on tugevalt integreeritud üleilmsetesse pakkumisahelatesse ja on ühtlasi suurim tööstuskaupade toormaterjalide, osade ja komponentide importija nii Aafrikast kui ka Aasiast. GVCdesse rohkem integreeritud piirkondi on ka enam mõjutanud materjali ja varustuse puudujääk. Seda väljendab ka ostujuhtide pakkumise tarneaegade indeks (PMI suppliers delivery times), mille järgi mõjutavad pakkumishäired euroala rohkem kui teisi suuremaid piirkondi (ECB, 221b). 9 Ülavoog ehk upstream ahela liikmed, kes jäävad vaadeldavast lülist tarnijate poole ehk riigid, kes tegelevad peamiselt toormaterjalide hankimise ja vahekomponentide tootmisega. Allavoog ehk downstream liikmed, kes jäävad vaadeldavast lülist tarbija poole ehk riigid, kes keskenduvad toodete ümbertöötlemisele, kokkupanemisele, müümisele ning levitamisele Täpsemalt uuriti Hiina väärtusahelat ning seda, millised riigid olid Hiina tootmise sulgemisest jaanuar-veebruar 22 kõige enam mõjutatud.

20 Viited CPB. (222). World Trade Monitor November ECB. (221a). Economic Bulletin Issue 4, html/eb2214.en.html ECB. (221b). Economic Bulletin Issue 6, html/eb2216.en.html ECB. (221c). Economic Bulletin Issue 8, html/eb2218.en.html ECB. (222). Global value chains: measurement, trends and drivers. Occasional Paper Series(289). doi:1.2866/33149 OECD. (221a). International Trade in 22: a look back and a look ahead. International Trade Pulse - March 221. OECD. (221b). The impact of COVID-19 on directions and structure of international trade. OECD Trade Policy Papers(252). doi: World Bank Group. (221a). Global Value Chains in the Time of COVID-19 (Coronavirus). doi: doi.org/1.1596/ _ch5 World Bank Group. (221b). Pandemic Trade: Covid-19, Remote Work and Global Value Chains. Policy Research Working Paper (958). WTO. (221). World Trade Statistical Review

21 COVID-19 KRIISI TAGAJÄRJED EESTI POSITSIOONILE ÜLEILMSETES VÄÄRTUSAHELATES Väikese avatud majandusega Eesti on väliste majandusšokkide suhtes väga haavatav. Eesti on Huo jt (22) hinnangul 29 riigi valimis välisšokkide suhtes kõige tundlikum. Kvantitatiivselt väljendatuna on majanduskasvu 1% langus välismaal seotud,6% langusega riigisiseselt. Kõik Balti riigid on välisšokkidest äärmiselt mõjutatavad: Eestil on tihedalt kannul Leedu ja Läti. Üldiselt on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Iirimaa ja Belgia, kes on kõik tihedalt lõimunud üleilmsetesse väärtusahelatesse, globaalsete šokkide suhtes väga tundlikud. Huo jt näitavad, et suurem osa riikidevahelisest sõltuvusest tuleneb majandustsüklite korrelatsioonist, aga ka üleilmsete väärtusahelate kaudu toimivatel tootmisvõrgustikel on oluline roll šokkide levikus, moodustades riikidevahelisest sõltuvusest kuni veerandi. Seega on üleilmne šokk Covid-19 pandeemia näol avaldanud sünkroonset negatiivset mõju kõigile riikidele, kuid eelkõige nendele, mis on tihedalt lõimunud üleilmsetesse väärtusahelatesse. Covid-19 levik on toonud kaasa akadeemilise ja poliitilise arutelu selle üle, kas pandeemia toob rahvusvaheliselt sisse ostetud majandustegevuse tagasi arenenud riikidesse või mitte. Peamine argument täieliku või osalise ümberpaigutumise poolt on liigne sõltuvus Hiinast pärit vahesisenditest (Javorcik, 22a, b). Arenenud suurriigid sõltuvad oma kõrgtehnoloogiliste kaupade tootmisel suurel määral Hiina vahesisenditest: koguni veerand pärineb Hiinast (Javorcik, 22a, b). Esimesed Covid-19 levikust tingitud liikumispiirangud Hiinas näitasid, et ilma nende vahesisenditeta on tootmine häiritud paljudes asukohtades üle kogu maailma. Rahvusvahelised ettevõtted hakkasid otsima võimalusi tarneahelate vastupidavuse tõhustamiseks, püüdes lisaks Hiinale leida täiendavaid tarnijaid neid nimetatakse Hiina + 1 hankemudeliks (Javorcik, 22b). Javorcik toob välja, et kuna üleilmsete väärtusahelate ümberkujundamine on kulukas, võtab muudatuste elluviimine aega tõenäoliselt aastaid. Ta usub siiski, et üleilmsete väärtusahelate ümberkorraldamisest saavad eelkõige kasu Kesk- ja Ida-Euroopa. Hiinaga võrreldes on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel suhteline eelis paljude toodete puhul, mida Saksamaa Hiinast impordib, ning nad on juba pikka aega üleilmsetes väärtusahelates osalenud. 21 Paljud autorid väidavad siiski, et üleilmsete väärtusahelate eeldatav ümberkorraldamine ei ole realiseerunud, vähemalt mitte märkimisväärses mahus (Di Stefano, 221). Näiteks Rootsi ja Itaalia rahvusvaheliste ettevõtete uuringus ei ole teatatud kavatsusest oma tootmist kodumaale ümber paigutada üksnes 2% rahvusvahelistest ettevõtetest plaanis 22. aasta lõpuks tootmise koju tagasi tuua. Di Stefano (221) sõnul seisneb peamine põhjus, miks tagasitoomist ei ole toimunud, ettevõtetevaheliste suhete jäikuses. Uuele turule eksportimine ja tootmise ümberpaigutamine toob kaasa pöördumatud kulud ja ettevõtted reageerivad eeldatavalt ajutistele šokkidele intensiivse, mitte ekstensiivse marginaali kohaldamisega. Intensiivse marginaali all mõeldakse siin olemasolevatel turgudel tootmise suurendamist ning ekstensiivse marginaali all uutele turgudele sisenemist. Olulised korrigeerivad marginaalid üleilmsete väärtusahelate katkemise puhul on suuremate varude kogumine ja tarnijate arvu suurendamine. Mõned majandusteadlased (nt Miroudot, 22) eeldasid juba Covid-19 kriisi alguses, et märkimisväärset ümberpaigutamist see kaasa ei too. Bonadio jt (221) on ühed esimesed, kes määratlevad arvuliselt tarnijate mitmekesistamise tähtsust Covid-19 kriisi ajal. Nad näitavad, et tootmise denatsionaliseerimine, st välismaistest tarnijatest sõltuvuse vähendamine, ei aita vältida šokkide ülekandumist tarnijatelt. Renatsionaliseerimine tähendab seda, et välismaistest šokkidest sõltumise asemel muutuvad riigid haavatavamaks riigisiseste šokkide suhtes, ja renatsionaliseerimine on kasulik üksnes siis, kui riiklikud piirangud on väiksemad kui teistes riikides. Kas Eesti on pärast Covid-19 pandeemia puhkemist üleilmsete väärtusahelatega rohkem lõimunud? Meie siinses ülevaates vaatleme esimesi kirjeldavaid andmeid selle kohta, kuidas Covid-19 šokk on mõjutanud Eesti osalemist üleilmsetes väärtusahelates. Eespool esitatud argumendid osutavad sellele, et Eestis, nagu ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, oleks pärast Covid-19 kriisi puhkemist pidanud välismaiste otseinvesteeringute sissevool suurenema ja tarneahelad lühenema. Joonis 22 näitab, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool Eestisse on alates 22. aastast

22 tõepoolest suurenenud, nagu ka keskmiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Samas andmed ei näita, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool Lääne-Euroopasse oleks suurenenud. See toetab Javorciki (22a, b) väiteid, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid võivad Covid-19 šoki tõttu eeldada välismaiste otseinvesteeringute suuremat sissevoolu. Joonis 22. Välismaiste otseinvesteeringute sissevool (%SKPSt) 212 III kv Lääne-Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa Eesti Märkus. Joonisel on esitatud kõigi ELi riikide, v.a Küprose, Luksemburgi ja Malta, kahe aasta keskmised kvartaliandmed. Allikas: Eurostati seeria TIPSBP51 custom_ Välismaiste otseinvesteeringute sissevool Kesk- ja Ida-Euroopasse on aastatel olnud riigiti erinev. Enim on otseinvesteeringuid tehtud Ungarisse ja Eestisse ning võrreldes varasemate aastatega ka teistesse Balti riikidesse ja Poolasse. Ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on investeeringud kas vähenenud või jäänud pandeemiaeelsele tasemele (Eurostat series TIPSBP51). Otseinvesteeringute sissevool langes 22. aastal järsult: üleilmselt langes see 35% ning Euroopas koguni 8% (World Investment Report 221). Seega on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond selgelt tõstnud oma tähtsust otseinvesteeringute sihtriigina. Maailmas oli 22. aastal vähe piirkondi, kuhu tehtud otseinvesteeringud ei kahanenud arenev Aasia (World Investment Report 221) ning Kesk- ja Ida-Euroopa (Eurostat series TIPSBP51). See kirjeldav statistika näitab, et Kesk- ja Ida-Euroopa on pärast pandeemiat enam integreeritud üleilmsetesse väärtusahelatesse ja olnud osa hargmaiste ettevõtete väärtusahelate vastupidavuse parandamise strateegias. 22 Välisinvesteeringute kasvu Eestisse on aastatel suuresti mõjutanud ühe ettevõtte, Volkswagen grupi, investeeringud. Oleme kasutanud Eesti Panga mikroandmeid otseinvesteeringute seisu kohta, et mõista, milline oli Eesti otseinvesteeringute dünaamika ilma selle suure investeeringuta. Otseinvesteeringute maht Eestis kasvas 219. aasta IV kvartalist kuni 22. aasta IV kvartalini 12% ja 219. aasta IV kvartalist kuni 221. aasta III kvartalini 4%. Otseinvesteeringute seis oli tõusujoones ka pärast Volkswageni investeeringu väljajätmist: 219. aasta IV kvartalist kuni 22. aasta IV kvartalini oli kasv 5% ja 219. aasta IV kvartalist 221. aasta III kvartalini 18%. Otseinvesteeringute kasv oleks olnud selle suure investeeringuta umbes kaks korda väiksem, aga siiski positiivne. See viitab Eesti suuremale tähtsusele otseinvesteeringute sihtriigina Covid-19 kriisi aastatel. Kui eeldada, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pakuvad Hiinast pärit impordile sobivat asendust, peaks seda täheldama ka kaubavoogudes. Eesti ettevõtted suurendasid oma turuosa maailmaekspordis 22. aastal,9%lt,1%le tänu kaubaekspordi kasvule, mis oli muidu alates 211. aastast peatunud (Eurostati seeria TIPSEX2). Joonis 23 näitab, et alates 22. aasta algusest on kaubaeksport jõudsalt hoogustunud. Kasv on võrreldav 29. aasta majandussurutise järgse tasemega, samas kui kaubanduse kokkukuivamine oli Covid-19 kriisi ajal palju leebem kui eelmise majandussurutise korral. Lisaks uurime, kas ekspordikasvu põhjustasid suurem maht või kõrgemad hinnad. Ühikuväärtusi saab luua iga ettevõtte ja sihtkoha vahelise kaubavoo kohta. Joonis 24 näitab ekspordimahu kasvu ja ühikuväärtuste kasvu (väärtus mahu kohta). Kuigi saame siin näidata üksnes mediaanväärtust, ettevõtte

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts 1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28

Rohkem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud] Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode] EL strateegilised huvid Aasias ja kaubanduspoliitika roll Signe Ratso Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat Teemad Kaubanduse osa EL majanduses Aasia riikide roll EL kaubavahetuses täna ja homme

Rohkem

Eesti maksebilansi aastaraamat 2006

Eesti maksebilansi aastaraamat 2006 Eesti Pank Bank of Estonia Eesti maksebilansi Eesti Pank, 27 Aadress Estonia pst 13 1595 Tallinn Telefon 668 719 Faks 668 836 E-post info@epbe.ee Veebileht www.eestipank.info Eesti Panga trükiste tellimisinfo

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)

Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017) Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt) 28 4 Investeerimishoius Arenevad turud Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius ARENEVAD TURUD Müügiperiood 01.04.2008 28.04.2008 Hoiuperiood 29.04.2008 06.05.2011 Hoiuvaluuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tööturu Ülevaade 2/2018

Tööturu Ülevaade 2/2018 EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Eesti Tööturu Ülevaade

Eesti Tööturu Ülevaade EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018 RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO

TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KO TARTU ÜLIKOOL Euroopa Kolledž Dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks Riina Kerner EKSPORDI STRUKTUURI ROLL EESTI TÖÖSTUSHARUDE KONKURENTSIVÕIME KUJUNDAMISEL Juhendajad: Urmas Varblane,

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade)

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade) Pakkumine kehtib 29.10.2007 InvesteerimisHoius SKANDINAAVIA TOP10 Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Skandinaavia maade majandus Rootsi SKP kasvu oodatakse 3,6% 2007.aastal ja 3% 2008. aastal.

Rohkem

Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE

Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT Euroopa Komisjon 2019/C

Rohkem

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2012 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 59 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2012 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur

Rohkem

Tööturu Ülevaade 1/2019

Tööturu Ülevaade 1/2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/ 231, november 2015, - millega muudetakse suunist EKP/ 2011/ 23 Euroopa Keskpanga statisti

EUROOPA  KESKPANGA  SUUNIS  (EL)  2016/  231, november  2015,  -  millega  muudetakse  suunist  EKP/  2011/  23  Euroopa  Keskpanga  statisti L 41/28 18.2.2016 SUUNISED EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/231, 26. november 2015, millega muudetakse suunist EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Aasta 2003 Eesti majanduses

Aasta 2003 Eesti majanduses AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem