EESTIVENELASTE KEELEOSKUS JA SUHTLEMISSUUTLIKKUS IVI PROOS
|
|
- Maie Saar
- 1 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EESTIVENELASTE KEELEOSKUS JA SUHTLEMISSUUTLIKKUS IVI PROOS Eestis korraldatud rahvussuhete uuringud on näidanud, et eestlaste enamiku jaoks on integratsiooni mõiste seotud ennekõike muulaste eesti keele oskusega. Eesti keele oskus vähemalt suhtlemistasandil on eestlaste jaoks kriteeriumiks, mille alusel otsustatakse, kas Eestis elavad mitte-eestlased on valmis Eesti ühiskonda integreerumiseks. Samas aitab eesti keele oskus mitte-eestlastel tunda end Eestis kodusemalt. Eelkõige annab see neile parema lähtepositsiooni tööturul ning enam võimalusi oma hariduse ja võimete rakendamiseks. Uuringud näitavad, et need on eesti keele õppimise kõige olulisemad motiivid. 1. Muutused mitte-eestlaste eesti keele oskuses Käesolevas osas käsitleme mitte-eestlaste keeleoskuse muutusi kahe uuringu võrdlusena. Sama metoodika alusel hindasid muulased oma keeleoskust 199. ja 00. aastal. Hinnangud on esitatud mitte-eestlaste kodakondsusest lähtuvalt, mis annab diferentseeritud ja ülevaatliku pildi nende keeleoskusest. Mitte-eestlaste eesti keele oskus Hinnangud Saan aru eesti keeles suulisest kõnest Hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte Kokku Oskan eesti keeles lugeda Hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte Kokku Oskan eesti keeles kirjutada Hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte Kokku Eesti Venemaa Kodakondsuseta
2 Hinnangud Suudan eesti keeles suhelda Hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte Kokku Eesti Venemaa Kodakondsuseta Arusaadavalt on Eesti kodakondsusega muulaste eesti keele oskus selgelt parem kui kodakondsuseta muulastel ja Eestis elavatel Venemaa kodanikel. See tendents on ühtviisi fikseeritav nii 00. kui ka 199. aastal läbiviidud uuringute põhjal. Siiski on ligi kümnendik Eesti kodakondsusega muulastest umbkeelsed, suutmata eesti keeles lugeda, kirjutada, ega kõnest aru saada. Viimase kolme aastaga on kõige enam paranenud Eesti kodakondsusega muulaste eesti keele oskus, kes on teistest aktiivsemad, töötavad sagedamini koos eestlastega ja suhtlevad eesti keeles sagedamini. Kõige vähem on eesti keele oskajaid Venemaa kodanike seas. Pooled neist ei oska eesti keelt üldse ja vaid 1 % hindavad oma eesti keele oskust heaks või keskmiseks. Venemaa on ainus mitte-eestlaste rühm, kelle eesti keele oskus on viimase kolme aastaga vähenenud. Seda võib põhjendada kõigepealt Eestis elavate Venemaa kodanike ealise struktuuriga. Nende hulgas on rohkesti vanemaid inimesi, kes suhtlevad vähe ja unustavad keele, mida nad võib olla aktiivses tööeas kasutasid. Teine põhjus tuleneb nende elukohast: Venemaa kodanikest elab suur osa Kirde-Eesti tööstuslinnade täielikult venekeelses keskkonnas, kus puuduvad võimalused ja ka vajadus eestikeelseks suhtlemiseks. Positiivseks saab hinnata, et kodakondsuseta eestimaalaste eesti keele oskus on kolme viimase aastaga paranenud. Märkimisväärselt on paranenud just nende lugemisoskus eesti keeles. Samas ei suuda siiski ligi 2/3 nendest eesti keeles suhelda ( % ei suuda üldse suhelda ja 3 % suhtleb veidi). Vähene eesti keele oskus suhtlustasandil ei võimalda kodakondsuseta muulastel konkureerida tööturul ja suurendab nende ebakindlust tuleviku suhtes. Olulised erinevused mitte-eestlaste keeleoskuses tulenevad nende elukohast. Tallinna muulastest suudavad ligi pooled (4 %) suhelda eesti keeles hästi või keskmiselt ja vaid 1 % tallinlastest ei oska eesti keelt suhtlemistasemel üldse. Kõige umbkeelsem on Narva - Sillamäe telg. Nende kahe linna mitte-eestlastest ei suuda eesti keeles suhelda % täiskasvanud elanikest, hästi või keskmiselt võivad eesti keeles suhelda vaid 13 % neist. Kohtla-Järve ja Jõhvi muulaste keeleoskus on kehvem kui tallinlastel, kuid parem narvalaste omast - veidi üle neljandiku (2 %) oskab suhtlustasandil keelt hästi või keskmiselt ja 31 % täiskasvanutest ei suuda eesti keeles üldse suhelda. 2
3 Mitte-eestlaste eesti keele õppe aktiivsust näitab see, kui paljud inimesed on pärast Eesti iseseisvumist oma eesti keele oskust üritanud parandada. Keeleõppe aktiivsus Kas olete oma vene (eesti) keele Eestlased Mitte-eestlased oskusi parandanud pärast Eesti iseseisvumist? Eesti Venemaa Kodakondsuseta - Ei ole, valdan piisavalt Ei ole, ehkki ei valda piisavalt Jah, õppisin iseseisvalt Jah, käisin keelekursustel Jah, võtsin eratunde Jah, õppisin kõrgkoolis Veergude summa ületab %, sest vastajad võivad olla kasutanud mitmeid erinevaid võimalusi oma keeleoskuse parandamiseks. Teiste eestimaalastega võrreldes on Eesti kodakondsusega mitte-eestlased oma eesti keele oskuse arendamisega pärast taasiseseisvumist tegelnud kõige tõsisemalt. Iseseisva õppimise ja keelekursustel õppimise osakaalud on Eesti kodakondsusega muulaste seas peaaegu võrdse tähtsusega. Iga kümnes kodakondsusega muulane on võtnud eesti keele eratunde. Venemaa kodakondsusega muulaste huvi oma eesti keele oskuse parandamise vastu on aga olnud minimaalne. Üle 2/3 Venemaa kodanikest Eestis pole pärast Eesti taasiseseisvumist oma eesti keele oskust parandanud, kuigi nad eesti keelt enese hinnangu kohaselt piisavalt ei oska. Ka pooled kodakondsuseta muulased pole oma eesti keelt täiendanud. Eesti keele kursused on eestivenelastele üheks peamiseks keeleoskuse parandamise võimaluseks. Nendest muulastest, kes keelekursustel õppinud, on 3 % käinud ühel keelekursusel, % on õppinud kahel kursusel ja 1 % käinud kolmel kursusel. Iga kümnes eestivenelane on käinud aga neljal või enamal eesti keele kursusel. Eestlaste enamik oma vene keelt ei täienda - vaid iga kümnes on püüdnud seda teha. Enam kui pooled (55 %) eestlastest arvavad, et nende vene keele oskus on piisav ja neil pole vajadust oma keeleoskust parandada. Pisut enam kui kolmandik (35 %) täiskasvanud eestlastest peab oma vene keele oskust ebapiisavaks, kuid sellele vaatamata ei ole püüdnud seda parandanud. Ilmselt on põhjus pragmaatiline, kuivõrd eestlastel puudub tööalane vajadus vene keelt paremini osata. Kuni Eesti ja Venemaa vahelised majandussuhted püsivad passiivsetena, pole ka eeldusi olukorra muutumiseks. 2. Keeleoskuse allikad Üldhariduskoolist saadav eesti keele oskus on Eestis sündinud muulastele peamiseks keeleoskuse allikaks. Kas ka piisav heaks eesti keele valdamiseks, on iseküsimus. Palju sõltub sellest, millises keelekeskkonnas eestivenelased elavad ja kas neil on võimalusi kooli ajal ja ka pärast kooli lõpetamist aktiivseks suhtlemiseks eesti keeles. Järgnev tabel annab pildi sellest, missuguse tähendusega on muulaste jaoks erinevad eesti keele oskuse allikad. 3
4 Eesti keele oskuse olulisemad allikad Keeleoskuse allikad Kust pärineb praegune eesti keele oskus Ek** * Kõige olulisem eesti keele oskuse allikas Vk** K-ta* Ek** Vk** K-ta* * Üldhariduskooli tundidest Olmesuhtlemisest Sõprade, tuttavate, naabritega suhtlemisest Töökaaslastega suhtlemisest Keelekursustelt Iseseisvast keeleõppest Kodust, sugulastelt Kõrgkoolist, ametikoolist Lapsepõlvesõpradelt, koolikaaslastelt Lugemisest Mujalt * * * 9 9 Raske öelda * * * 5 1 Kokku * * * * K-ta - kodakondsuseta muulased ** Vk - Venemaa kodakondsusega muulased *** Ek - Eesti kodakondsusega muulased Vastajad hindasid oma keeleoskuse allikaid kahel viisil. Esmalt andsid hinnangu kõigile keeleoskuse allikatele, mida nad enda jaoks oluliseks pidasid (tabeli vasak pool). Kuna hinnata võis üheaegselt mitut erinevat keeleõppe allikat, siis vastuste protsentide summa on suurem kui %. Teiseks valisid kõik vastajad ühe, nende jaoks kõige olulisema, eesti keele oskuse allika (tabeli parem pool). Kuna valida võis vaid ühe allika, siis on hinnangute summa tabeli paremas pooles %. Üldhariduskoolist saadav eesti keele oskus on domineeriv kõikide rühmade hinnangutes. Eriti tähtis on see kodakondsuseta muulaste jaoks. Tähtsuselt järgmine on töökaaslastega suhtlemine. Sealt saadud eesti keele oskus on Venemaa kodanike puhul isegi kõige olulisem keeleõppe allikas. See on ka mõistetav, sest Venemaa kodanikest on Eestis sündinute osakaal väiksem ja nad pole siin koolis käinud. Olmesuhtlemisest saadud eesti keele oskust tähtsustavad eelkõige Vene kodakondsusega ja kodakondsuseta muulased. 4
5 3. Võõrkeelte oskusest Eesti keele oskuse kõrval muutub üha olulisemaks ka võõrkeelte oskus, sest väikeriigi majanduslik edu sõltub paljus väliskapitali osalusest. Ekspordile orienteeritud ja väliskapitalil baseeruv tootmine eeldab paratamatult ka aktiivsemat rahvusvahelist suhtlemist ja võõrkeelte oskust nii tööalaselt kui igapäevases elus. Eestlaste ja mitte-eestlaste võõrkeelte oskus võrdlevalt Võõrkeele oskus vähemalt suhtlemistasandil Eestlased Mitteeestlased - Inglise Soome 2 - Saksa 19 - Rootsi Muu keel Mitte ühtegi keelt 1 Tabelis toodud hinnangute summa ületab %, sest osa inimesi valdab suhtlemistasandil mitut võõrkeelt. Üldine tendents on, et eestlased oskavad võõrkeeli oluliselt paremini kui Eestis elavad muulased. Ühtegi võõrkeelt ei oska suhtlemistasandil % eestlastest ja 1 % mitteeestlastest. Ühelt poolt on see kultuuriliselt ja psühholoogiliselt mõistetav. Eestlaste kui väikerahva esindajate valmisolek suhelda teistes keeltes ja motivatsioon oma keeleoskuse parandamiseks on märksa suurem kui venekeelses keeleruumis viibijatel. Eestlaste praktilise keeleoskuse paranemisele on kindlasti kaasa aidanud viisavaba reisimise võimalus Euroopas ja mujal maailmas, mida aktiivselt kasutatakse. Eestis elavate kodakondsuseta muulaste ja Venemaa kodanike reisimisvõimalused on viisaprobleemide tõttu tunduvalt väiksemad. Sellest tulenevalt on neil ka vähem võimalusi võõrkeelseks suhtlemiseks. Eesti kodakondsusega mitte-eestlased, kellel on eestlastega samasugused võimalused reisimiseks, on parema võõrkeelte oskusega kui ülejäänud muulaste rühmad. Inglise keele oskus suhtlemistasemel on 35 %, saksa keel 10 %, soome keel 2 % ja muu võõrkeele oskus 11 % kodakondsusega muulastest. Eesti kodakondsusega muulastest ei oska ühtegi võõrkeelt 53 % vastajatest. Muidugi ei ole Eesti kodakondsusega eestivenelaste võõrkeelte oskus parem üksnes viisavaba reisimisvõimaluse tõttu - neil on teiste mitte-eestlastega võrreldes ka kõrgem sotsiaalne staatus (kõrgem haridustase, parem töökoht koos suurema palgaga jne). Võõrkeeltest domineerib nii eestlaste kui muulaste puhul kindlalt inglise keel. Inglise keeles suudab suhelda 41 % eestlastest ja 2 % mitte-eestlastest. Eestlaste inglise keele oskus jääb siiski veel alla eestlaste vene keele oskusele, mida üldjuhul saab käsitleda samuti võõrkeele oskusena. Vene keeles suudab hästi või keskmiselt suhelda % eestlastest. Siia lisandub veel 21 % eestlastest, kes suudab oma hinnangul vene keeles veidi suhelda. 5
6 4. Keeleoskus igapäevases elus Oluliseks mõjuriks eesti keele omandamisel on vajadus kasutada eesti keelt tööl. Uuringu andmetel on selline vajadus 1 %-l töötavatest mitte-eestlastest. Vene keele kasutamise vajadus on % ja inglise keele kasutamise vajadus 1 % mitte-eestlastest. Töötavatest eestlastest kasutab igapäevases töös vene keelt 54 %, inglise keelt 2 % ja soome keelt 10 %. Saksa keele vajadus igapäevases töös on % eestlastest. Siit kindlasti ka üks põhjus, miks eestlaste seas inglise keele oskus sedavõrd domineerib saksa keele oskuse suhtes. Suhtlemine töökollektiivis Millises keeles Te tavaliselt Eestlased Mitte-eestlased suhtlete oma töökaaslastega? Eesti Venemaa Kodakondsuseta Ainult eesti keeles 53 Rohkem eesti kui vene keeles Võrdselt eesti ja vene keeles Rohkem vene kui eesti keeles Ainult vene keeles Rohkem mõnes muus keeles 1 Raske öelda Kokku Oluline järeldus, mida kinnitavad ka teised uuringud on see, et Eesti-vene segakollektiivides töötamine kujundab muulaste jaoks hea eelduse eesti keele omandamiseks. Antud uuring näitab, et Eesti kodakondsusega muulased töötavad teiste mitte-eestlastega võrreldes sagedamini eestikeelset suhtlemist eeldavates töökohtades. See võimaldab neil oma keeleoskust säilitada ja parandada ning ühtlasi muudab nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Seega, Eesti kodakondsuse on saanud ennekõike need Eestis elavad muulased, kes töötavad või on töötanud eestikeelsetes töökollektiivides. Kodakondsuseta muulased ja Vene töötavad valdavalt kollektiivides, kus suheldakse peamiselt vene keeles. Nende jaoks on peamiseks võimaluseks oma keeleoskust arendada kasutades keelt olmetasandil. See võimalus tuleb kõne alla aga vaid juhul kui elatakse eestikeelses keskkonnas. Tööst tulenevad vajadused on ka kõige olulisemateks ajenditeks, miks muulased ise peavad vajalikuks eesti keelt õppida.
7 Põhjused eesti keele õppeks Põhjus eesti keele õppimiseks (mitte-eestlaste hinnangud) Väga oluline Samuti oluline Ei ole oluline Vajadus seoses tööga Võimaldab saada paremat tööd, kõrgemat 12 palka Tööl nõutakse eesti keele oskust 1 15 Võimaldab saada Eesti kodakondsust Vaja keelt suhtlemiseks Iga Eesti elanik peaks eesti keelt oskama Tahan saada osa eesti rahva kultuurist 25 Meeldib eesti keel Huvi eesti keeles avaldatu vastu 4 30 Eestivenelaste eesti keele õppimise kõige tugevamaks motiiviks on tööga seotud vajadused, sest nad tunnevad küllalt selgelt, et see loob tööalaselt paremaid võimalusi. Samas on tööandja nõudlikkus eesti keele oskuse suhtes vähene. Sellest annab tunnistust asjaolu, et mitte-eestlaste keeleoskust kontrollitakse harva. Vaid 12 % vastajatest väidab, et nende eesti keele oskust või kategooriaeksami tunnistust on tööandja kontrollinud. Keeleinspektori kontrolliga on kokku puutunud vaid % mitte-eestlastest. Samal ajal on umbes viiendik tööl käivatest muulastest pidevas keelestressis, kartes et atestatsioonikomisjon, tööandja või keeleinspektor võib nende ebapiisavat eesti keele oskust kontrollida. Ülejäänud 0 % töötavatest muulastest eesti keele oskuse kontrollimist ei karda. Nendest 3 % oskavad keelt nõutaval määral, % vastajatest töötavad seal, kus tööandja eesti keelt üldse ei nõua ja 9 % leiavad, et kuna inspektorid ei ole veel kedagi kontrollinud, siis ei ole ka neil midagi karta. Eestlased, kes oskavad vene keelt piisavalt, on keeletolerantsed individuaalse suhtlemise tasandil. Nad lähevad kergesti üle venekeelsele suhtlemisele kui suhtlemispartner oskab eesti keelt halvasti. See ei tähenda siiski, et eestlased oleksid samavõrd sallivad vene keele suhtes ka Eesti riigi tasandil. Kui alternatiividena esitada vene keele võimalik pürgimine teiseks riigikeeleks eesti keele kõrval, tõrjuvad eestlased selle ühemõtteliselt. Venekeelse elanikkonna sooviks aga on, et vene keel oleks eesti keele kõrval teiseks ametlikuks riigikeeleks Eestis. Uuringud on näidanud, et see nõudmine on venekeelse kogukonna küllaltki üksmeelne hoiak, mis ei sõltu kodakondsusest, vanusest, haridusest või muudest sotsiaalset staatust iseloomustavatest tunnustest. Olukorra näitlikustamiseks sobivad hästi eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangud sellele, kas nendes Eesti piirkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, tuleks vene keele rolli suurendada või mitte. Järgnevas tabelis on näha, et eestlaste ja mitteeestlaste hinnangud polariseeruvad selgelt kui küsimuse all on vene keele positsioonide tugevdamine Eesti riigis - see on enesestmõistetav eestivenelaste jaoks ja vastuvõetamatu
8 valdava enamiku eestlaste jaoks (seda isegi mõttelise eksperimendi puhul nendes piirkondades, kus rahvastiku koosseisus domineeriksid mitte-eestlased). Hinnangud vene keele tähenduse suurenemisele Vähemusrahvuste keeles Eestlased Mitte-eestlased peaksid olema... Eesti Venemaa Kodakondsuseta Dokumendid blanketid, juhendid jms. Jah Ei Ametiasutuste sisemine asjaajamine Jah Ei Tänavanimesildid, teeviidad, ametlikud teated jms. Jah Ei Eraettevõtete nimesildid, reklaam, kuulutused Jah Ei Eestlaste kompromissitu keelenõudlikkus ilmneb ka suhtumises läänest tulnud ärimeeste ja spetsialistide eesti keele oskusesse. 5 % eestlastest on seisukohal, et läänest siia tööle tulnud inimesed peaksid oskama tööalast eesti keelt võrdväärselt Eestis elavate mitteeestlastega. Ilmselt saab eestlaste ranget suhtumist käsitleda kui väikese, oma keele säilitanud rahva alateadlikku keelekaitset. Võib eeldada, et taoline range hoiak pehmeneb, kui paraneb kõigi Eesti elanike võõrkeelte oskus. Mitte-eestlaste suhtumine erineb eestlaste omast - ligi 2/3 neist arvab, et läänest Eestisse tööletulnud spetsialistid ei pea oskama tööalast eesti keelt võrdväärselt Eestis elavate muulastega.
9 Eesti inimeste keelenõudlikkus Tööalase eesti keele Eestlased Mitte-eestlased oskuse nõudmine välismaalastelt Eesti Venemaa Kodakondsuseta Jah, peaks oskama 5 25 Ei peaks oskama Raske öelda Kokku (võiks kaaluda järgmiste jooniste lülitamist teksti tabeli asemel, JK) 1 Joonis Eestikeelsest suulisest kõnest arusaamine (%) Üldse mitte Veidi Keskmiselt 0 Eesti kodanik Percen Venemaa kodanik Perc Kodakondsuseta isik Hästi 9
10 1 Joonis Lugemisoskus eesti keeles (%) 0 0 Üldse mitte 0 eestlane, Eesti koda kodakondsuseta, väli mitte-eestlane, Eest Venemaa kodanik Perc Veidi Keskmiselt Hästi 1 Joonis Suhtlemisoskus eesti keeles (%) 0 0 Üldse mitte Veidi Keskmiselt 0 eestlane, Eesti koda kodakondsuseta, väli mitte-eestlane, Eest Venemaa kodanik Perc Hästi 10
11 1 Joonis Kirjutamisoskus eesti keeles (%) eestlane, Eesti koda kodakondsuseta, väli mitte-eestlane, Eest Venemaa kodanik Perc Üldse mitte Veidi Keskmiselt Hästi 11
Monitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPäevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid
PÄEVAKAJALISED SÜNDMUSED JA ERINEVAD INFOKANALID Tellija: Avatud Eesti Fond TALLINN September www.saarpoll.ee SISUKORD UURINGU TAUST... Uuringu metoodika... UURINGU PÕHITULEMUSED... 7. Uudiste jälgimine
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemIBS-integratsiooni-monitooringute-analüüs
Lõimuv Eesti 2000-2011 Lõimuv Eesti 2000-2011 Integratsiooni monitooringute analüüs Kristina Kallas, Ingi Mihkelsoo, Kaarin Plaan 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...4 I OSA: LÕIMUMISE KONTSEPTSIOONI KUJUNEMINE
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMicrosoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx
Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemInformeeritus ja meediakasutus.doc
Informeeritus ja meediakasutus Peeter Vihalemm 1. Hinnang enda informeeritusele eri tasanditel Integratsiooni monitooringu küsimustikus paluti vastajail hinnata enda informeeritust eri tasandeil kodukohast
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkem1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte 2018
1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte 2018 Uuring on valminud Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi tellimusel ning rahastatud Euroopa Regionaalarengu programmi Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft Word - Aruanne uus TH.doc
TALLINNA JA HELSINGI VAHELISE INIMESTE LIIKUMISE UURING - LENNUREISIJAD Turu-uuringute AS November/detsember 0 Sisukord SISSEJUHATUS...3 KOKKUVÕTE... METOODIKA ÜLEVAADE... Valim ja vastaja valik... Küsitlustöö...
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemEuroseire1_aruanne.ppt
Faktum & Ariko Sisukord Uuringu taust. Slaid Üldkokkuvõte. Slaid. Suhtumine Eesti kuulumisse Euroopa Liitu. Slaid. Suhtumine euro kasutuselevõttu Eestis. Slaid. Euro toetuse argumendid. Slaid. Euro kasutuselevõtu
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Ta
MISA ja integratsioonitegevused Tatjana Muravjova Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Head siinviibijad, Minu nimi on Tatjana Muravjova, olen Integratsiooni ja Migratsiooni
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemG aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K
Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
Rohkem