RIIGIKANTSELEI LIGIPÄÄSETAVUSE RAKKERÜHMA LÕPPARUANNE

Väljavõte

1 RIIGIKANTSELEI 2 LIGIPÄÄSETAVUSE RAKKERÜHMA LÕPPARUANNE

2 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 RAKKERÜHMA TÖÖ ÜLEVAADE... 4 LIGIPÄÄSETAVUSE SIHTRÜHMAD HOONED JA LIGIPÄÄSETAVUSE RIIKLIK KORRALDUS ELUKONDLIK KINNISVARA TEEDE TARISTU ÜHISTRANSPORT E-KESKKONNAD AUDIOVISUAALMEEDIA TURISM HARIDUS KULTUUR SPORT ERASEKTORI TEENUSED JA KAUBAD HÄDAABINUMBER LISA 1: LIGIPÄÄSETAVUSE MIINIMUMNÕUDED, TEOSTATAVUS JA LAHENDUSED OLEMASOLEVA ELUKONDLIKU KINNISVARA REKONSTRUEERIMISEL LISA 2: LIGIPÄÄSETAVUSE NÕUDED OLEMASOLEVATE KORTERMAJADE REKONSTRUEERIMISEL RIIGI TOETUSVAHENDITE ABIL LISA 3: LIGIPÄÄSETAVUSE NÕUDED PROJEKTEERITAVA UUE ELUKONDLIKU KINNISVARA PUHUL

3 SISSEJUHATUS Ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk li välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühisknnale. Rakkerühma lmine tulenes Vabariigi Valitsuse tegevusprgrammist ning rakkerühma töö aitab saavutada ka kehtiva valitsuse tegevusprgrammi mitut eesmärki. Tegevusprgrammi punktis 5.20 seatakse eesmärgiks parandada elukeskknna, teenuste ja tdete ligipääsetavust kõikide valdkndade üleselt. Rakkerühma esimese tööaasta tulemusena antud svitustest lähtuvalt seatakse tegevusprgrammi punktis 3.17 eesmärgiks uute krtermajade ja muu taristu ligipääsetavus ning punktis 5.33 nähakse ette edendada erivajadustega inimeste sprtimis- ja liikumisvõimalusi. Rakkerühma lmise tsustas Vabariigi Valitsus 26. septembril aastal. Rakkerühma mdustas riigisekretär 8. nvembril aastal käskkirjaga nr 36. Valitsuse tsuse khaselt esitab riigisekretär rakkerühma tegevuse elluviimise khta valitsusele lõpparuande. Lõpparuandes antakse ülevaade rakkerühma tööst ning analüüsitakse peamisi ligipääsetavuse prbleeme. Aruande lulisim sa n elukeskknna ja ühisknna ligipääsetavuse suurendamise ettepanekud, mille eesmärk n tagada kõikide inimeste võrdne võimalus saleda ühisknnaelus. 3

4 RAKKERÜHMA TÖÖ ÜLEVAADE Ligipääsetavuse rakkerühma ülesanded: 1. Selgitada välja ligipääsetavuse lukrd ja prbleemid kõikides lulisemates elukeskknna ja ühisknna aspektides, sh ligipääs avaliku sektri hnetele ja asutustele ning kgu avalikule ruumile ja selle eri sadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused, ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, sprdihned jm), riigi ja erasektri teenustele (pangateenused, televisin ja teised audivisuaalmeedia teenused jm), e-teenustele, elukndlikule kinnisvarale ning transprdivahenditele. 2. Töötada välja pliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühisknna, avaliku ruumi ja teenuste ple. Eesmärk n ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide pliitikavaldkndade lmuliku sana, seades esikhale avaliku sektri eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine ühisknnas läbivalt. Rakkerühma lmisel rõhutati, et eesmärk n töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis tetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektris. Meetmed hõlmavad uue ldava keskknna ligipääsetavuse tagamist, lemasleva keskknna ligipääsetavuse parandamist ning ligipääsetavuse alase ühiskndliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist füüsilise ja inftehnlgilise keskknna ning teenuste kujundajate seas. Samuti n luline parandada tsustajate ja kgu ühisknna teadlikkust ligipääsetavusest ning saavutada lähiaastatel lukrd, kus ldav füüsiline ja e-keskknd vastab nüüdisaegsetele ligipääsetavuse põhimõtetele. Rakkerühma lmisel lähtuti lulisest põhimõttest vaadelda ligipääsetavuse sihtrühmana kgu elanikknda elukaare vältel. Seniajani n valdknda eelkõige arendatud puuetega inimeste erivajadustest lähtuvalt, kuid arvestades elanikknna vananemisega peab riiklik pliitika võtma elukeskknna kujundamisel arvesse kõikide inimeste vajadusi ja kgu inimese elukaart. Vastasel juhul kasvavad riigi kulud ligipääsmatu ühisknna kmpenseerimisel, sest tagatud ei le inimeste võrdne ligipääs ja võimalus ühisknnaelust sa võtta. Mida paremini n rahvastiku vananedes võimalik tagada vanemaealiste pikaajalist aktiivsust tetav keskknd ühisknnas ja tööturul, seda edukam n ka majandus. Rakkerühma töö krraldus Rakkerühma liikmed lid Stsiaalministeerium, Majandus- ja Kmmunikatsiniministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikantselei, Eesti Puuetega Inimeste Kda, Eesti Pensinäride Ühenduste Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna linn, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, õiguskantsler, slise võrdõiguslikkuse ja võrdse khtlemise vlinik, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit. Rakkerühma töö timus kahel tasandil. Suurema ksseisuga alatöörühmad pidasid laiapõhjalisi temaatilisi arutelusid, mille tulemused arutas läbi ja kinnitas ülalmainitud rakkerühma põhiksseis. Rakkerühma esimesel tööaastal keskenduti seitsmele suuremale alateemale, mis tervikuna hõlmavad pea kgu ühisknda, millele ligipääs tuleb tagada. Nendeks lid elukndlik kinnisvara, avalikku teenust 4

5 pakkuvad hned, ühistransprt, teede taristu, audivisuaalmeedia, e-keskknnad ja turism (jnis 1). Esimese tööaasta tulemusena esitas riigisekretär valitsusele rakkerühma töö vahearuande 1. Teisel tööaastal käsitles rakkerühm lulisemate esmavajalike teenuste ligipääsetavust, milleks lid haridus, kultuur, sprt, erasektri kaubad ja teenused ning hädaabinumbri 112 ligipääsetavus. Kõikide teemade peale kkku n vähem kui kahe aasta jksul aruteludes salenud enam kui 200 inimest: eri valdkndade eksperdid, sihtrühma esindajad, pliitikakujundajad jt. Töö tulemusena kstatud pliitikasvitused viiakse ellu alateemade eest vastutavate ministeeriumide juhtimisel juhul kui alateema svitustes ei le märgitud teisiti. LIGIPÄÄSETAVUS FÜÜSILINE KESKKOND INFO JA TEENUSED Ühistransprt E- keskknnad Meedia Teede taristu Hned Turism Kultuur Sprt 112 Haridus Jnis 1. Rakkerühma teemad 1 Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne. 5

6 Ligipääsetavuse mõiste Ligipääsetavuse all mõistetakse kgu elanikknna kaasatust elu- ja infkeskknda, mis tähendab, et kõikidele inimestele lenemata nende vanusest või tervislikust seisundist n tagatud võrdsed võimalused ühisknnaelust sa võtta. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, inf ja teenuste ligipääsetavust (jnis 2). LIGIPÄÄSETAVUS Jnis 2. Ligipääsetavuse mõiste Varem n ligipääsetavuse valdknda iselmustanud mõistete rhkus ja selge arusaama puudumine riikliku ligipääsetavuse pliitika eesmärkidest ja põhimõistetest. Rakkerühma aruteludes n peetud mõistlikuks lähtuda järgmistest mõistetest ja põhimõtetest: Seada eesmärgiks saavutada ligipääsetav Eesti aastaks Eesmärk eeldab, et tervikliku ligipääsetavuse pliitika tulemusena lõppeb ligipääsmatu keskknna lmine ning avalik sektr näitab eeskuju ja lb piisava mtivatsini erasektrile luua ligipääsetavaid lahendusi. Teemavaldknna käsitlemisel lähtutakse edaspidi kaasava disaini põhimõtetest. Kaasav disain n laiatarbekaupade, keskkndade, hnete ja teenuste disain, mille tulemus n ilma khandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. 2 Elukeskknna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskknnale kui ka infvahetus- ja e-teenuste keskknnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühisknnaliikmete elukvaliteeti ja timetulekuvõimet. Lähtuda laiemast elukaarel põhinevast ligipääsetavuse kntseptsinist, mis hõlmab lisaks puuetega inimeste vaatele 3 kgu inimese elukaarel esineda võivad ligipääsetavuse vajadusi. See lähenemine võimaldab arvestada avaliku ruumi lmisel paljude teiste sihtrühmade vajadusi, kelleks n lapsed, väikelaste vanemad, eakad, ajutise vigastusega inimesed jt. 2 Inclusive design tlkit. What is inclusive design? Definitins f design, html#p20 3 Neli peamist erivajadust n liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue. 6

7 Riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab lema terviklik. Selleks, et iga inimene tunneks end ühisknnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele: luline n kasutaja teeknna tervikvaade alates kduuksest kuni teenuse või kaubani svitud asukhas. Teeknna tervikvaade aitab näha ka ligipääsetavuse kui valdknna ulatust ning tb esile suure arvu pliitikavaldkndi, mille lmulik sa peab lema ligipääsetavusega arvestamine: ruumiline planeerimine, hned (sh avaliku tstarbega hned ning äri- ja elukndlik kinnisvara), teede taristu, ühistransprt, erinevad riigi ja erasektri teenused, e-keskknnad ja -teenused, audivisuaalmeedia jpm. Ligipääsetava keskknna lmine alates prjekti algfaasist ei le märkimisväärselt kulukam kui ligipääsmatute lahenduste lmine. Selle hinnangu juures lähtutakse kehtivatest ligipääsetavuse miinimumnõuetest 4 ehitistele ja e-keskkndadele ning asjalust, et kehtivate miinimumnõuete rakendamine, laiendamine elukndlikule kinnisvarale või muul viisil arendamine n prprtsinaalne ja ühisknnale sellest saadav kasu n suurem kui kulud. Näiteks ehitus- või lmisprtsessis ei le madalam äärekivi kallim kõrgest, laiem ukseava kitsast või ligipääsetav veebikeskknd ligipääsmatust. Rakkerühma ettepanekud ei sisalda tegevusi lemasleva füüsilise keskknna suuremahuliseks reknstrueerimiseks ning vastavad tegevused tuleb planeerida kõikidel ministeeriumidel edaspidi enda haldusalades. LIGIPÄÄSETAVUSE SIHTRÜHMAD Eesti ühisknd kahaneb ja vananeb. Ks datud eluea ja tervelt elatud aastate kasvuga suureneb ka inimeste vajadus enesetestuseks ning sv saleda väärikalt ja iseseisvalt ühisknnaelus, seda sõltumata east, isiklikest võimetest või elukhast. Suurim prbleem ligipääsetavuse valdknnas n elukeskknna enamiku sade täielik ligipääsmatus või saliselt puudulik ligipääsetavus paljude inimeste jaks. Elukeskknna ja selle sade (teed, hned, teenused, kaubad jm) kujundamisel ei võeta arvesse inimese elukaart ja asjalu, et suure sa ühisknnast mdustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja paljud teised, kes ei saa keskknda samal viisil kasutada võrreldes näiteks keskmist kasvu ja heade füüsiliste võimetega inimesega (jnis 3). Tdete, teenuste ja avaliku ruumi kasutajakeskne disain tagab selle, et arvestatakse nii erivajadustega inimestega kui ka kõikide teiste inimeste muutuvate võimetega elukaare vältel. Lähtumine ainult n-ö keskmisest inimesest viib vananevas ühisknnas lukrrani, kus ligipääsmatu ühisknna kmpenseerimine muutub riigieelarvele krmavaks. 5 4 Ettevõtlus- ja inftehnlgiaministri 29. mai a määrus nr 28 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. 5 Täpse rahalise krmuse väljaselgitamiseks n Stsiaalministeerium tellinud ligipääsetavuse tulu-kulu analüüsi. Analüüsi eesmärk n analüüsida riigi ja khalike mavalitsuste pakutavaid ning krraldatavaid teenuseid, tetusi ja hüvitisi, mis praegu kmpenseerivad suuremal või väiksemal määral ligipääsmatut elukeskknda, ning selgitada välja ligipääsetavuse kmpenseerimiseks mõeldud sa maksumus. Analüüs valmib aasta alguses. 7

8 ISESEISVUS tüüpiline keskknd VÕIME Laps (sõltuv) Täiskasvanu (iseseisev) Eakas (sõltuv) Jnis 3. Inimese võime elukaare vältel ühisknnas iseseisvalt hakkama saada Prbleemiks n ka asjalu, et ligipääsetava keskknna kujundamisel ning teenuste ja kaupade pakkumisel esineb väärarusaam, et tegemist n väikese sihtrühma vajadusega. Kuna erivajadustega inimestele n ühisknd raskesti ligipääsetav, siis nende nähtavus avalikus ruumis ning kaupade ja teenuste tarbimisel edendab väärarusaama sihtrühma väiksusest. Seetõttu n puudulik teadmine, et puudega inimesi n ühisknnas ligikaudu 11%. Samamdi n puudulik teadmine muude sihtrühmade vajadustest ligipääsetavate lahenduste järele. See tb kaasa teema vähese tähtsustamise ning sellega arvestamata jätmise. Kuna sihtrühma täpset suurust ei le võimalik hinnata, lähtutakse prbleemistiku illustreerimisel järgmiste sihtrühmade suurusest: 1. Lapsed ja nrukid aastased lapsed ja nrukid mdustavad aasta jaanuari seisuga rahvastikust 20,3%, sealhulgas 16,4% n kuni 14-aastased. Ühisknnas ei pöörata piisavalt tähelepanu lapsesõbralikele lahendustele nii avaliku ruumi ligipääsetavuse, inf saamise ja mõistmise kui ka teenuste disaini puhul. Stsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellitud laste ligipääsetavuse uuringu khaselt n lastele avalikus ruumis liikumisel ja tegutsemisel, sh kaupade ja teenuste tarbimisel mitmeid füüsilisi takistusi, mis viitab vajadusele arvestada ühisknnas rhkem laste füüsiliste ja tajuliste eripäradega Väikelaste vanemad. Eestis sünnib aastas keskeltläbi last, kelle vanemad peavad lapse esimestel eluaastatel arvestama väikelapsega liikumise eripäradega (nt lapsevankrid, jalutuskärud) ning võivad kgeda ligipääsetavuse prbleeme (nt liikumine avalikus ruumis, lastele sbivate teenuste ja neile khandatud avaliku ruumi elementide jmt puudumine) nii avalikus ruumis liikudes kui ka elukndliku kinnisvara valikutes. Nii vanemate kui ka nremate laste puhul tuleb arvestada, et nad n aktiivsed ühisknna 6 Laste ligipääsetavuse uuring, 8

9 liikmed ks ma vanematega, mistõttu muutub lastele kättesaamatu teenus või raskesti läbitav keskknd prbleemseks kgu pereknnale Vanemaealised aastal mdustasid vanemaealised (65-aastased ja vanemad) Eesti rahvastikust 20,3% (veidi üle inimese) ning Statistikaameti rahvastikuprgnsi põhistsenaariumi khaselt n aastal vanemaealisi 23,1% ja aastal 25,6% elanikknnast. See tähendab, et aastaks n Eesti rahvastiku ksseisus ligikaudu vanemaealist enam kui praegu ning samavõrra vähem tööealisi inimesi. Sellega kaasnev eeldus, et vanemaealiste töötajate sakaal tõuseb ja vananetakse üldiselt aktiivselt, nõuab ühisknnas ja avalikus ruumis laiemalt seda muutust ssivaid tingimusi. Inimeste datav eluiga küll suureneb iga aasta, kuid pikenev eluiga tb kaasa ka nende aastate pikenemise, mil inimesed kgevad tervisest tulenevaid piiranguid ma tegevustes. Tegevuspiirang ei tähenda tingimata puude või vähenenud töövõime lemaslu, vaid inimese enda tunnetuslikku piirangut iga päev vajalike tegevustega time tulla (ka siis, kui kasutatakse mõnda abivahendit). Statistikaameti andmetel vanusega igapäevategevuse piirangud suurenevad: 62,5% (ligikaudu inimest) eakatest ehk 65-aastastest ja vanematest hindab endal levat mõningal või suurel määral igapäevategevuse piiranguid 8 (võrdluseks: sama hinnangu annab näiteks 42% aastastest ning 26,7% aastastest). 9 Sarnase tulemuse annab ka a tehtud elanikknna tegevuspiirangute uuring 10. Kõige levinumateks tegevuspiiranguteks n uuringu andmetel eakate hulgas liikumis- või liigutamispiirangud (61%-l esineb neid vähemalt mõningal määral). Järgnevad nägemispiirangud (56%) ning mälu ja keskendumisega setud prbleemid (46%). 4. Puuetega inimesed aasta detsembri seisuga li Eestis ametliku puude raskusastme ja liigiga inimesi kkku , mis mdustas aasta alguse rahvastikust ligi 11%. Puudega inimesed tunnetavad ma tegevuste piiratust keskmisest sagedamini. Olulisi tegevuspiiranguid tunnetab 56% puudega inimestest. Puudeliikide võrdluses tunnetavad lulisi tegevuspiiranguid kõige sagedamini liitpuudega (65%) või liikumispuudega (62%) inimesed. 5. Igas vanuses igapäevategevuse piiranguga inimesed. Igapäevategevuse piirangud ei le siiski ainult eakatel: uuringus 12 tb piirangu esinemise esile ka 26% aastastest ning 34% aastastest. Näiteks esineb nremates vanuserühmades arvestataval määral nägemispiiranguid (17% aastaste kuni 24% aastaste hulgas), aga ka mälu ja keskendumisega setud prbleeme (16 19-aastaste hulgas nende hinnangul lausa 27%). Tegevuspiirangud sagenevad märgatavalt siiski enamasti vanuserühmas 50 59, sageli mõne krnilise haiguse tekke tõttu juba 40ndates eluaastates või varem, mis 7 Kõiki kaasava elukeskknna kavandamine ja lmine, 8 Statistikaamet, 9 Statistikaamet, tervishid tervislik-seisund/th81 10 Stsiaalministeerium/ Eurpa Stsiaalfnd/ Turu-uuringute AS. Elanikknna tegevuspiirangute ja hldusvajaduse uuring 2020, 11 Stsiaalkindlustusameti registriandmed, Stsiaalministeerium/ Eurpa Stsiaalfnd/ Turu-uuringute AS. Elanikknna tegevuspiirangute ja hldusvajaduse uuring 2020, 9

10 võib viia ka töövõime vähenemise ja puude tekkimiseni. 16-aastastest ja vanematest inimestest 39% ütleb, et nad n 6 kuu jksul lnud mõne terviseprbleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad, sealjuures 13% n enda hinnangul lnud luliselt piiratud ning 26% piiratud, kuid mitte luliselt. 6. Ajutise tervisest tuleneva tegevuspiiranguga inimesed. Avaliku ruumi ja elukndliku kinnisvara ligipääsetavuse vajadust rõhutab ka nende inimeste sakaal, kes kgevad ajutist liikumis-, kuulmis-, nägemis- või muud igapäevategevuse piirangut tulenevalt õnnetustest või planeeritud meditsiinilistest prtseduuridest. Näiteks aastal registreerisid meditsiiniasutused vigastuse tõttu ravi vajanud inimeste arvuks isikut, sh ligi aastast ja vanemat inimest. 13 Siia alla kuuluvad nii liiklusõnnetustest, kukkumistest, mürgistustest kui ka muudest põhjustest tingitud vigastused. See annab üldistatud pildi vigastuste mõjust inimeste igapäevaelu piirangutele ja seeläbi ühisknnaelus salemisele ning tuleb arvestada, et ligipääsetav keskknd tetab kiiremat taastumist ja n väiksema kõrvalabi vajaduse tõttu vähem kulukam. 1. HOONED JA LIGIPÄÄSETAVUSE RIIKLIK KORRALDUS Ligipääsetavuse riikliku krralduse alateemas käsitletakse ligipääsetavuse lukrda, nõudeid ja seseid kõikide valdkndade üleselt ning selle teema all lepitakse kkku ka ligipääsetavuse valdknna mõisted ja põhimõtted. Teema käsitlemisel lähtutakse strateegia Eesti 2035 eesmärkidest ja põhimõtetest, eelkõige järgmisest strateegia aluspõhimõttest: Hliv ühisknd n tähelepanelik ja abivalmis. Siin n igaühel võimalus enesetestuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud n selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine n tetatud, ühiskndlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste healu n paranenud. 14 Teemarühma fkuses li ligipääsetavuse põhimõtete laiapõhjaline rakendamine ühisknnas ja ruumilmes, eelkõige ehitiste prjekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel, mis n kskõlas Eesti 2035 järgmise strateegilise sihiga: Elukeskknna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning tsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Samuti vaadeldi teemarühmas hneid, kus sutatakse avalikkusele mõeldud teenust, ning eelkõige seda, kuidas n praktikas rakendunud ehitusseadustiku alusel kehtestatud ettevõtlus- ja inftehnlgiaministri 29. mai a määrus nr 28 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (edaspidi määrus nr 28), mis n praegu keskne ehitiste ligipääsetavuse nõuete kgum. Ligipääsetavuse khta ei le kõikehõlmavat andmestikku ning lemaslev statistika pärineb üksikutest uuringutest ja hnete puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) järelevalve 13 Tervise Arengu Instituut, VIG13: Vigastuse tõttu ravi vajanud isikud välispõhjuse, s, vanuserühma ja maaknna järgi. 14 Strateegia Eesti 2035, 10

11 timingutest. Alates aastast testab TTJA järelevalvet määrusega nr 28 kehtestatud hnete ligipääsetavuse nõuete üle 15. TTJA hinnangul n ligipääsetavusest teadlikkus ja sellega arvestamine järelevalve tulemusena kasvanud ning seda just arhitektide seas. Sellele viitab ka üha kasvav nõustamise sakaal juba prjekteerimise etapis. Kuigi kntrllitavad hned ei vasta alati täielikult nõuetele, n märgata selget arengut nii teadlikkuses kui ka nõuete järgimises. Terviklikult n võimalik hinnata aasta järelevalve andmeid, kuivõrd aastal lid paikvaatlused tulenevalt COVID-19 kriisist häiritud ning paikvaatluste valim ei le võrreldav aasta valimiga aastal kntrllis TTJA järelevalve käigus 69 uut või renveeritud ehitist, millest kõigil hnetel li rhkem kui üks puudus, st ükski hne ei vastanud täielikult määrusega nr 28 kehtestatud nõuetele (jnis 4). Kõige paremini lid täidetud vaatlusaluste hnete üldnõuded (nõuded sisenemisalale, tuulekjale, jalarestidele jne), samuti ruumide sisustus ja seadmed (üldkasutatavate ruumide püsimööbel, sisseseade, aparatuur, valgustus, põrandakatted, teenindusletid jne). Rahuldavaks hinnati uste (sh lävepaku lubatav kõrgus, ukseklaaside markeerimine jms) ja hnesiseste liikumisteede (ühendusteede lemaslu, tähistused jms) lukrda. Halb li lukrd treppide, panduste ja käsipuude vallas (puudusid käsipuud, äärised ja markeeringud, pikikalded lid lubatust suuremad, käsipuude tsad ei lnud nõuetekhaselt vrmistatud jne) ning mitterahuldav li invatualettide lukrd. LIGIPÄÄSETAVUSE PAIKVAATLUSE TULEMUSED 2019 (N=69) S I S U S T U S, S E A D M E D L I F T I N V A T U A L E T T U K S E D, V Ä R A V A D H O O N E S. L I I K U M I S T E E K Ä S I P U U D P A N D U S E D T R E P I D Ü L D N Õ U D E D üldnõuded trepid pandused käsipuud hnes. uksed, liikumistee väravad invatualett lift sisustus, seadmed vastab ei vasta ei esine ei kntrllitud Jnis 4. TTJA ligipääsetavuse paikvaatluse tulemused aastal aastal testati järelevalvet nimetatud määruse eelmise versini alusel. 11

12 Järgmisest jnisest (jnis 5) ilmneb, et avalik sektr ei le praegu hnete ligipääsetavuse nõuete järgimisel eeskujuks. Jnisel tdud andmed hõlmavad avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, täidesaatva riigivõimu asutusi ning khaliku mavalitsuse asutusi (vaatlusalusest 35 hnest kuulus khalikule mavalitsusele 26 hnet). Tdud paikvaatluste tulem sarnaneb jnisel 4 kirjeldatud üldise ligipääsetavuse lukrraga, mis kinnitab letust, et riigi- ja khaliku mavalitsuse asutuste ligipääsetavus n võrreldav erasektrile kuuluvate hnete ligipääsetavusega ning märkimisväärseid sektrite vahelisi erinevusi ei le võimalik prjekteerimis- ja ehituskvaliteedi khta esile tuua. RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTE LIGIPÄÄSETAVUS (N=35) S I S U S T U S, S E A D M E D L I F T I N V A T U A L E T T U K S E D, V Ä R A V A D H O O N E S. L I I K U M I S T E E K Ä S I P U U D P A N D U S E D T R E P I D Ü L D N Õ U D E D üldnõuded trepid pandused käsipuud hnes. uksed, liikumistee väravad invatualett lift sisustus, seadmed vastab ei vasta ei esine ei kntrllitud Jnis 5. Riigi- ja khaliku mavalitsuse asutuste ligipääsetavus aastal Peamised prbleemid: Nii hnete kui ka muude valdkndade khta puudub ligipääsetavuse nn lai vaade ja seetõttu n teemakäsitlus õigusaktides jäänud puudega inimeste erivajaduste keskseks. See tähendab, et sihtrühmadena ei arvestata lapsi, väikelastega vanemaid, eakaid ja ajutise vigastusega inimesi, nagu seda eeldaks inimese elukaarel põhinev ligipääsetavuse kntseptsin. Eelnevat arvesse võttes n endiselt puudulik ühiskndlik arusaamine ja kkkulepe kõigi ühisknnaliikmetega arvestamisel (nt esineb prbleeme asukhtade leidmisega puuetega inimestele mõeldud hnetele ning khaliku mavalitsuse üksustes n erinev praktika eluruumide khandamise küsimustes). 12

13 Kuna ligipääsetavus ei le lnud siiani riiklikul tasandil pririseeritud, siis n see seni jäänud valdkndlikes arengukavades ja õigusaktides tagaplaanile. Ehitusseadustikus keskendutakse eelkõige hutusele, seetõttu n ehitusprjektide menetlemisel väga lulisel khal tulehutuse nõuete täitmise kntrllimine, samal ajal kui ehitise ruumikvaliteedile, sh ligipääsetavusele, üldjuhul sama suurt tähelepanu ei pöörata. Teine valdknd, mida n ehitamise juures riiklikult tähtsaks peetud, n ehitiste energiatõhusus, millele ehitusseadustikus n pühendatud eraldi peatükk. Majandus- ja taristuministri 17. juuli a määruse nr 97 Nõuded ehitusprjektile 16 khaselt n tulehutus ja energiatõhusus ehitusprjekti eraldiseisvad sad, seevastu ligipääsetavus üks mitmest alateemast, mida käsitletakse arhitektuuri sa all. Peamiseks hnete valdknda reguleerivaks õigusaktiks n ehitusseadustiku alusel kehtestatud määrus nr 28. Määrusega nr 28 kitsendatakse täiendavalt ligipääsetavuse nõuete rakendamise khustust, lähtudes ehitise tüübist (nt rakenduvad nõuded vaid hnetele, kus pakutakse avalikkusele mõeldud teenuseid). Määruses nr 28 sätestatakse knkreetsed nõuded ehitistele, kuid võimaldatakse sealjuures neid rakendamata jätta (rakendades mõnda muud samaväärset standardit), jättes reguleerimata, mil viisil sellisel juhul tagatakse ehitise nõuetele vastavus. Samuti n tegemist hnepõhise määrusega, mis khaldub ainult uutele või renveeritavatele hnetele, jättes kõrvale võimaluse pakkuda avalikku teenust vanemates ligipääsmatutes hnetes. Laiem elukeskknna prbleem seisneb ligipääsetavuse liikuvuspõhise vaate puudumises. Näiteks planeerimisseaduses n ligipääsetavuse käsitlus ruumilise keskknna kujundamisel kasutajasõbralikkuse all, mis vajab täiendavat selgitamist. Samuti ei le tagatud teema läbiv ja kestlik kajastus alates planeerimisetapist kuni ehitusprjektini. Praegu hinnatakse ligipääsetavuse seisukhast vaid üksikbjekti või -teenust. Asjalu, et näiteks perearstikeskuse ruumid või muuseumi püsiekspsitsin n lahendatud ligipääsetavana lähtudes kaasava disaini põhimõtetest, ei taga veel kõigile juurdepääsu teenuseni, kui tänavaruum või ühistransprt ei teta samu põhimõtteid. Tervikliku liikuvuspõhise vaate puudumine ja keskendumine ainult hne või bjekti ligipääsetavusele ei võimalda haavatavamatel sihtrühmadel (eelkõige erivajadustega inimesed ja tervisepiirangutega eakad) iseseisvalt ühisknnaelust sa võtta. Ülejäänud ligipääsetavuse sihtrühmade puhul ei võimalda praegune lähenemine vähendada sihtrühma liikumisvajadusest (nt lapse viimine kli, liikumispuudega inimese viimine teatrisse või eaka viimine arsti juurde) tingitud sundliikumisi sellisel määral, et sellega kaasneks ühisknna jaks märgatav kulude kkkuhid, lgu see siis transprdi, keskknnahiu või stsiaalhlduse valdknnas. Ligipääsetavust n põhjalikult käsitletud vaid avalikkusele mõeldud ehitiste nõuetes, kuid mõiste puudub pea täielikult teistes luliste avaliku ruumi sade (ühistransprt, elukndlik kinnisvara) lmist reguleerivates õigusaktides. Seetõttu n ligipääsetavuse tagamise seisukhast teiste avaliku ruumi bjektide prjekti menetlused võrreldes hnete ehitusprjektiga veelgi halvemas lukrras. Teede ja tänavate puhul n tellija, rahastaja, menetleja ja järelevalve testaja sama isik (khalik mavalitsus või Transprdiamet lenevalt 16 Majandus- ja taristuministri 17. juuli a määrus nr 97 Nõuded ehitusprjektile. 13

14 sellest, kas n tegemist khaliku teega või riigiteega), mistõttu n arvestatav huvide knflikti võimalus. Kehtivate õigusaktide khaselt rakenduvad ligipääsetavuse nõuded vaid ehitistele, milles pakutakse avalikkusele suunatud teenust. Kuna mõiste avalikkusele suunatud teenus n üheselt määratlemata, jätab see võimaluse hallide alade tekkeks, millega kgemuslikult kaasneb suurem halduskrmus nii ehitus- ja kasutuslubade kui ka riikliku järelevalve menetlustes. Isegi juhul, kui mõiste täpsemini määratleda, lb selline lähenemine võimaluse, et suur hulk teenuseid jääb sihtrühmadele kättesaamatuks, mis ei le väärikaks enesetestuseks ja ühisknnaelus salemiseks võrdsete võimaluste lmise seisukhast aktsepteeritav. Ehitusprjektide kstamisel ja riikliku järelevalve testamisel puututakse sageli kkku väitega, et ligipääsetavuse nõuete täitmine n raskesti ühildatav teiste erinõuetega: näiteks muinsuskaitse- või tulehutusnõuetega. See tähendab, et valdkndade kkkupuutepunktid n läbi analüüsimata ning spetsialistidel (arhitektid, prjekteerijad, menetlejad) puuduvad head tööriistad erilahendusi nõudvate hnete lahenduste lmisel ja hindamisel. Ligipääsetavuse alane kmpetents Eestis n piiratud, teadmised ja kgemused vähesed ning hiakud iganenud. Samas n teemavaldknd ka keerukas: sageli n vajadus nn rätsepalahenduse järele, mille puhul kehtestatud miinimumnõuete täitmisest üksi ei piisa, vaid tuleb leida parimatele kgemustele ja kaasava disaini põhimõtetele tuginev lahendus (hned, mille kasutusfunktsin eeldab rhkemat kui ainult ligipääsetavuse miinimumnõuete täitmine, nt lasteaiad, klid jm, samuti lemaslevate hnete reknstrueerimine ja muinsuskaitsealused hned). Selleks, et kiiremini suurendada ühiskndlikku teadlikkust, spetsialistide pädevust ning investrite svi panustada ligipääsetavasse elukeskknda, n vaja peale õigusaktide khandamise ja lisanõuete kehtestamise rakendada ka tetavad nõustamis-, haridus- ja mtivatsinimeetmed. Ettepanekud: Et rääkida aastal Eestist kui ligipääsetavast riigist, tuleb ligipääsetavus ja kaasava disaini põhimõtete rakendamine riiklikul tasandil pririseerida, khandada vastavalt õigusakte, suurendada teemavaldknna sakaalu elukeskknna planeerimisel, ehitiste prjekteerimisel ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel, tõhustada järelevalvet, rakendada erasektri kaasamiseks mtivatsinimeetmeid, luua üleriigiline nõustamissüsteem ning lisada teemakäsitlus õppekavadesse. Täpsemad ettepanekud selleks n järgmised: Kasutada ligipääsetavuse käsitlemisel läbivalt kaasava disaini põhimõtteid, mille eesmärk n lisaks ligipääsetavuse miinimumnõuete täitmisele järjepidevalt luua paremat elukeskknda, lähtudes sihtrühmade headest tavadest ja kasutajakgemusest. Lähtuda ligipääsetavuse käsitlemisel nn laiast vaatest, mis annab kõigile kgu elukaare vältel liikuvuspõhise võimaluse enesetestuseks ning väärikalt ja iseseisvalt ühisknnaelus salemiseks. Rõhutada käsitlust valdknnaga setud riiklikes arengudkumentides sarnaselt strateegiaga Eesti Ligipääsetavuse laia vaate lmiseks teha ehitisi puudutavates aktides järgmised muudatused: 14

15 Ehitusseadustiku -s 11 asendada kitsas, puudega inimeste erivajadusi puudutav sõnastus ligipääsetavuse laia vaadet kirjeldava sõnastusega. Määruse nr 28 pealkirjas ja 1. peatükis Üldsätted asendada kitsas, puudega inimeste erivajadusi puudutav sõnastus ligipääsetavuse laia vaadet kirjeldava sõnastusega. Laiendada määruse nr 28 khaldamisala kõigile uutele ja reknstrueeritavatele hnetele, lenemata nendes pakutavate teenuste iselmust. 17 Vaadata üle määruses nr 28 sisalduvad nõuded ehitistele ning täiendada ja täpsustada neid, lähtudes ligipääsetavuse laiast vaatest ning samuti käeslevas aruandes tdud teiste alavaldkndade ettepanekutest. Rahandusministeeriumil kaaluda kaasava disaini põhimõtetest lähtuva ligipääsetavuse käsitluse tmist planeerimisseadusesse, et tagada teema kestlik käsitlus kavandamisest ehitamiseni. Vastavalt täiendada näiteks planeerimisseaduse 8 Elukeskknna parendamise põhimõte ning vajaduse krral paragrahve, milles sätestatakse erinevate planeeringuliikide ülesanded. Otstarbekas n kstada teemakhane planeerimisalane juhend planeerimisseaduse 7 khaselt või täiendada lemaslevat dkumenti Planeerimise põhimõtete rakendamine. 18 Khalike mavalitsuste üksuste arengukavade kstamise juhendi uuendamisel tuua Rahandusministeeriumil ligipääsetavus juhendi ksseisu eesmärgiga edendada teema kajastamist arengukavades. Rahandusministeeriumil käsitleda khalikele mavalitsustele mõeldud klitustel ligipääsetavust teiste ruumilme teemade kõrval. Suurendada ligipääsetavuse pririteetsust ehitusprtsessis: Kaaluda ehitusseadustiku 1. jakku Põhimõtted kvaliteetse elukeskknna põhimõtte, mis hõlmaks ka ligipääsetavust, lisamist. Täiendada ehitusseadustikku ligipääsetavust ja kaasava disaini põhimõtteid käsitleva peatükiga analgselt ehitusseadustiku 7. peatükiga Hne energiatõhusus. Täiendada nõudeid ehitusprjektidele, et lisada ehitusprjekti saks ligipääsetavus ning tagada seeläbi järelevalve ligipääsetavuse nõuete täitmise üle ehitus- ja kasutusla menetlustes ja hõlbustada riikliku järelevalve testamist. Sh täiendada vastavalt hne ehitusprjekti käsitlevat standardit EVS 932. Pakkuda mavalitsusüksuste ehitusjärelevalve spetsialistidele klitusi ja nõustamist ligipääsetavuse nõuete täitmise kntrllimiseks ehitusprjekti ksseisus ja ehitusla väljastamisel. Kaaluda määruse nr 28 1 lõike 3 ümbersõnastamist, et tagada paremat õigusselgust ja vältida määruse nõuetest möödamineku võimalusi. Kaaluda määrusesse nr 28 põhimõtete lisamist, mis lubaks kavandada ja kntrllida määruse nõuetest erinevaid ligipääsetavuse erilahendusi analüütilise tõendamisega (variantidena kaaluda nt ekspertiisi tegemist ehitusprjektile, kasutuseelset auditit lähtudes ehitusseadustiku vastavatest sätetest vmt). 17 Elukndlikku kinnisvara puudutavad ettepanekud n esitatud peatükis Planeerimise põhimõtete rakendamine. 15

16 Vältida vastulusid ligipääsetavuse nõuete ning teiste valdkndade plt ehitistele esitatavate nõuete vahel. Selleks vaadata üle ja tagada ülaltdud põhimõtetega kskõla ka teistes ehitisi puudutavates õigusaktides: Kultuuriministeeriumil asendada Muinsuskaitseseaduse 3 lõikes 3 kitsas, puudega inimeste erivajadusi puudutav sõnastus ligipääsetavuse laia vaadet kirjeldava sõnastusega. Kaaluda muinsuskaitseseaduse 50 lõike 4 täiendamist punktiga, mille khaselt tuleb muinsuskaitse eritingimustes käsitleda ka ehitise ligipääsetavust. Analüüsida võimalusi lisada muinsuskaitseseaduse 35 lõike 2 alusel kstatud kultuuriministri 9. mai a määruse nr 22 Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise tetamise tingimused ja krd khaselt tetatavaks tegevuseks ka ehitise ligipääsetavaks ehitamine. Siseministeeriumil viia ligipääsetavuse käsitlus ehitiste tulehutust puudutavatesse põhimõtetesse ja regulatsinidesse, mis puudutab kõikide kasutajate teavitamist hust ja iga kasutaja võimalust panustada enda evakuatsini. Seeläbi likvideerida kitsaskhad seses praegu kasutusel levate peamiselt kuulmisvõimet eeldavate häiresüsteemidega ning analüüsida ehitisele esitatavaid tulehutusnõudeid erinevate kasutajate vaatest. Vajaduse krral teha muudatused siseministri 30. märtsi a määruses nr 17 Ehitisele esitatavad tulehutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Ehitise ligipääsetavuse hindamiseks luua sarnaselt energiamärgisega hnete ligipääsetavuse märgis või kaaluda kmpleksmärgise väljatöötamist, mis võtaks arvesse elukeskknna kvaliteeti laiemalt. Märgise väljastamine ehitisele leks khustuslik ning selle eesmärk ehitiste ligipääsetavuse andmete talletamine, kasutajatele teabe jagamine ehitise ruumilise kvaliteedi khta ning arendajate mtiveerimine kujundama paremat elukeskknda knkurentsilukrras. Prjekteerijate, khaliku mavalitsuse üksuste jt nõustamiseks ning valdkndliku innvatsini edendamiseks luua ligipääsetavuse ja kaasava disaini alal pädevatest isikutest ksnev kmpetentsi kndav üksus, mis kndaks valdknna teadmisi ja kgemusi. Üheks asutuseks, millel võiks selline funktsin lla, n TTJA või tulevikus riigiasutuste baasil ldav nn Ruumiamet. Mõlemal juhul eeldab kmpetentsikeskuse lmine riigieelarve lisavahendeid järelevalveteenuse sutamiseks, klitamiseks, teavitustegevusteks ja muuks. 19 Ühiskndliku teadlikkuse suurendamiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks tugevdada ligipääsetavuse teemat hariduses: Haridus- ja Teadusministeeriumil viia ligipääsetavuse käsitlus põhikli riikliku õppekava ksseisu eesmärgiga suunata lapsi märkama erinevate inimeste vajadusi ning takistusi ühisknnaelus salemiseks (nt hnetes, avalikus ruumis, infruumis jm). Kõrghariduses n eesmärk klitada spetsialiste, kelle erialased teadmised aitaksid kujundada ligipääsetavat kõrgetasemelist elukeskknda. Sellest lähtuvalt lisada ligipääsetavust puudutav sisu arhitektuuri (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikl, Tallinna Tehnikakõrgkl) ja ehitusinseneriõppe (Tallinna Tehnikaülikl, Tallinna Tehnikakõrgkl, Eesti Maaülikl) õppekavadesse, samuti erinevate kõrgklide disaini, urbanistika, stsiaal- ja ühisknnateaduste ning pedaggika õppekavadesse. Arhitektuuri õppekavades peaks lema 19 Ettepanek n kskõlas ruumilme eksperdirühma svitusega knslideerida riigis lemaslev ruumipädevus ( ad=1) 16

17 ligipääsetavus ja kaasav disain väga mitmetes õppeainetes ja mdulites, ehitusinseneriõppe puhul kaaluda kas eraldi õppeainet või ligipääsetavuse käsitlemist arhitektuuri õppeaine mahus. Kutsekja eestvedamisel viia kaasava disaini põhimõtetele tuginev ligipääsetavuse käsitlus käeslevas aruandes tdud luliste erialade ja spetsialistide kutsestandardite ksseisu. 20 Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumil algatada kstöös riigiametite partnerrganisatsinidega ehitiste teemaliste näitlikustatud juhendmaterjalide (sh head näited ning kgemused). Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumil ja teistel ministeeriumidel võtta arvesse ligipääsetavuse käsitlust kvaliteetse elukeskknna kujundamise põhimõtete kkkuleppimisel ja elluviimisel. Stsiaalministeeriumi eestvedamisel ja kstöös teiste ministeeriumidega kstada ühtne juhendmaterjal, mis käsitleks ligipääsetavust erinevate valdkndade kaupa ning mida erinevad salised saaks nii hnete kui ka teenuste planeerimisel kasutada abimaterjalina. Kõikidel ministeeriumidel arvestada ligipääsetavuse põhimõtetega uute riigi teenuste lmisel või lemaslevate teenuste ümberkrraldamisel. Lisada Rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatusse teenuse ligipääsetavuse käsitlus. Kaaluda riigieelarve seaduse muutmisel seadusesse põhimõtte lisamist, mille khaselt peavad kõik riigieelarvelistest vahenditest rahastatavad teenused lema kõikidele inimestele ligipääsetavad. 2. ELUKONDLIK KINNISVARA Elukndliku kinnisvara alateemas käsitletakse eelkõige hneid, mis liigituvad elamute alla vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni a määruse nr 51 Ehitise kasutamise tstarvete letelu lisale (tähistatuna kdidega ). Vaadeldakse nii lemaslevat kui ka uut prjekteeritavat kinnisvara, keskendudes peamiselt krterelamutele. Seda põhjusel, et ligikaudu kaks klmandikku Eesti elanikest elab krtermajades, kusjuures 82% krteritest n eramandis. 21 Töö käigus vaadeldi kõige põhjalikumalt ja tehti ettepanekud Nõukgude Liidu ajal ehitatud krterelamute khta, mis mdustavad märkimisväärse sa elukndlikust kinnisvarast. Enne aastat ehitatud krtermajadele keskenduti enam põhjusel, et nende hnete puhul li kasutusel piiratud arv tüüpprjekte, mille analüüs võimaldab anda võrdlemisi täpse hinnangu hnete ligipääsetavusele. Alates aastat ehitatud hnete puhul n iga hne prjekteeritud eraldi prjektina ning nende hnete ligipääsetavuse analüüsimine n võimalik vaid füüsilise paikvaatlusena, mis ei le ma mahu mõttes mõistlik ei käesleva töö käigus ega ka edaspidi. Seetõttu n nende hnete khta tehtud lühemad üldistavad järeldused. Kuigi elamute ligipääsetavus n ajas paranenud, n valdav sa Eesti elamufndist kehvasti ligipääsetav ning kahetsusväärselt prjekteeritakse ja ehitatakse endiselt ligipääsmatuid uusehitisi. Põhjused peituvad selles, et Nõukgude Liidu ajal ehitatud tüüpkrterelamute khta kehtisid tänapäevasest 20 Ministeeriumidest kndatud ettepanekud Kutsekjale edastatud. 21 Statistikaamet,

18 elamuehitusest erinevad põhimõtted ning ka pärast aastat ehitatud krterelamute khta ei le peetud vajalikuks kehtestada ligipääsetavuse miinimumnõudeid. Tüüpseeria krtermajade ehitamise ajal li esmatähtis rahuldada kasvava elanikknna elamispinna vajadus. Ligipääsetavusele erilist tähelepanu tl ajal ei pööratud ning krtermajadele n iselmulikud suhteliselt väikesed ruumid ja kitsad ukseavad, vähe abiruume, madalad laed. Arvukad viiekrdsed tellisest ja raudbetnsuurpaneelidest krterelamud prjekteeriti ja ehitati tlle aja nõuete khaselt ilma liftita. Samuti n esimene krrus maapinna suhtes üldiselt ple krruse võrra tõstetud, et pakkuda paremat turvalisust esimese krruse elanikele ning võimaldada keldri ehitamist. Ka liftiga ehitatud 9- ja enamakrdsete krterelamute puhul n prbleemiks plkrrusele viivad trepid välisukse ja lifti vahel, mis sisuliselt muudab paljudele kasutajatele hned ligipääsmatuks. Elanike võimalike erivajadustega ei le piisavalt arvestatud ka hne lähiümbruses (prügimaja, kõnniteed, valgustus, istumise võimalused, rekreatsiniala jms). Võttes arvesse tüüpseeria krtermajade ehituslikke lahendusi ja nende levikut võib öelda, et märkimisväärne ligipääsetavuse parandamise ptentsiaal n hinnanguliselt vähemalt plel lemaslevast elamufndist. Kuna vananevaid krtermaju tuleb energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks renveerida igal juhul 22, leks mõistlik tervikrenveerimise käigus parandada ka nende ligipääsetavust. See põhimõte n kskõlas ka Tallinna Tehnikaüliklis aastal kstatud Hnete pikaajalise reknstrueerimise strateegiaga. Üldisemalt võib öelda, et sarnaselt avalikkusele mõeldud hnetega n ka elamuehituses selgelt rõhutatud turvalisuse ja tulehutuse aspekte ning viimastel aastatel n tulenevalt kliima- ja energiapliitika eesmärkidest tähtsale khale seatud energiatõhusus. Uusehitisena prjekteeritava elukndliku kinnisvara puhul n ligipääsetavus ehitusseadustikus, ehitusvaldknna määrustes, standardites, juhendmaterjalides jms alareguleeritud ning erinevalt avalikkusele mõeldud hnetest ligipääsetavuse nõuded elukndlikule kinnisvarale sisuliselt puuduvad (ainsaks sisuliseks nõudeks n lifti lemaslu nelja- ja enamakrruselistes eluhnetes). Peamised prbleemid enne a ehitatud elukndliku kinnisvara puhul: Kõige suuremaks enne aastat ehitatud elukndliku kinnisvara ligipääsetavuse prbleemiks võib pidada lifti puudumist viiekrdsetes krtermajades. Seda põhjusel, et seda tüüpi krtermajad n väga levinud ning kulutõhusad lahendused prbleemi lahendamiseks sisuliselt puuduvad. Hnete sees puudub liftile vajalik ruum, mistõttu lift n võimalik lisada ainult maja välisküljele, kus see tuleks aga lisada iga püstaku juurde (st, et ehituskulud n ebaprprtsinaalsed võrreldes ligipääsetavusest kasusaavate elanike arvuga). Lifti lemaslu krral n liftikabiinid liikumise abivahendi (nt ratastl, lapsevanker) jaks liiga väikesed ja lifti sissepääs liiga kitsas. Lifti lemaslu krral puudub kõneväljund vaegkuulja ja/või punktkirjas/taktiilsed liftinupud vaegnägija jaks, samuti n prbleemiks puutetundlikud 22 S. Ilmets, Renvatin Need and Perfrmance f Envelpes f Cncrete Apartment Buildings in Estnia, (Eesti raudbetn suurpaneelelamute piirdetarindite renveerimisvajadus ja timivus) Dctral thesis f Tallinn University f Technlgy,

19 liftinupud nii kutsunginuppudena kui ka lifti sees. Kui vaegkuulja peaks lifti kinni jääma, ei pruugi ta kuulda, mida lifti teeninduskeskusest vastatakse. Hnet ümbritsev väline ruum ei le siseruumiga funktsinaalselt setud. See tähendab näiteks, et ligipääs hne juurde ple tagatud, puudub ühendustee rekreatsinialaga ja/või jalgteed, hvi inventar ei le sbilik kõigile, puuduvad taktiilsed juhtteed peasissepääsuni ning pääs prügikastide/pakendiknteinerite juurde ei le kõikidele tagatud või ei arvesta prügimajad ja -knteinerid erivajadusega inimeste liikumisega. Parkimiskhti ei le krtermaja ümber piisavalt ning invakhad kas puuduvad või n sissepääsust kaugel. Parkimiskhtade ja hne vahel n kõrged äärekivid ja ebatasased kõnniteed. Viidad n vaegnägijate jaks kehvasti ligipääsetavad/letavad ning välise ruumi valgustus khati ebapiisav. Peasissepääsu ees puuduvad kaldteed, käsipuud ja piirded, mis võimaldaks ajutise või püsiva liikumisraskusega inimesel ning lapsevankriga mugavalt ja hutult välisukse juurde jõuda. Varikatus välisukse khal üldjuhul kas puudub või n see liiga kitsas, samuti liiga väike manööverdamisruum ukse ees muudab sisenemise või fnluku kasutamise vihmase ilma krral ebamugavaks eelkõige ratastlis või lapsevankriga kasutaja jaks. Trepiastmete ja/või fnluku kntrasttähistus ei arvesta nägemise erivajadusega kasutajaid, nagu ka puutetundlik ja mittekmbatav fnlukk. Fnluku häälsignaal ei le kuuldav vaegkuuljatele ja kurtidele, kes ei suuda tuvastada suhtlust läbi fnluku ning seda, millal uks n avatud. Kehvasti ligipääsetavad / halvasti letavad / ebapiisavalt valgustatud viidad, inftahvlid, maja ja krteri numbrid ei le mugavalt kasutatavad vaegnägijatele, nagu ka mittekmbatavad ja puutetundlikud fnluku nupud. Tavapärased fnlukud peasissepääsu juures ei le kuulmislangusega inimestele sbilikud, kui n tarvis läbi fnluku suhelda. Liiga kõrgel paiknev fnlukk ja/või raskesti avanev välisuks ei arvesta väikelastega, vanuritega ja ratastli kasutajatega. Metallvõrgust kaldtee või vale suurusega priresti ribid põhjustavad liikumise abivahendi (kepp, kark, abiraam jms) kiilumist ribide vahele. Välisuksest sisse pääsedes jõuab inimene väiksesse tuulektta, mille sisemine uks avaneb evakuatsini nõuetest tulenevalt tuulektta, jättes kahe ukse vahele ebapiisavalt ruumi liikumise erivajadusega või lapsevankriga inimese jaks. Hne sees esineb väikseid ja kitsaid esikuid, trepikdasid ja trepimademeid. Kridrid ja ukse valgusavad laiusega alla mm n liiga kitsad ratastli kasutajale või karkudega liikujale ning lapsevankriga inimesele (sh arvestades kahe lapse käru). Hnes levad künnised, lävepakud, astmed, süvendid (nt priresti süvend) või kõrge harjasmatt n takistuseks liikumise erivajaduse puhul, nagu ka ebapiisav ruum ratastli manööverdamiseks. Trepikdade/kridride ebapiisav valgustus ning kehv akustika häirivad vastavalt vaegnägijat ning vaegkuuljat. Trepiastmed või plkrruse kõrgune trepimarss peasissepääsu ja lifti alumise tasapinna vahel n prbleem paljudes krtermajades peamiselt ratastli kasutajatele, aga ka teistele liikumise erivajadusega ühisknna liikmetele ja väikelaste vanematele. Tihti puudub vaegnägija vajadusi arvestav treppide kntrasttähistus. Trepi käsipuu võiks mugavamaks liikumiseks lla trepi mõlemal pl ja kahel kõrgusel (madalamal laste jaks), kuid n valdavalt ainult ühel pl, ning teise käsipuu lisamine vähendaks evakuatsinitee laiust. 19

20 Krterisisesed liikumisteed n nrmaallaiusega ratastliga läbimiseks liiga kitsad ja pöörderaadiused väikesed, sanitaarruumid väikesed ja kitsa uksega, krterisisesed uksed liiga kitsad. Ruumid n nüüdisaja kntekstis liiga väikesed ning väike WC ja väike vannituba üldiselt eraldi. Liikumisraskusega kasutaja vajadusi ei arvesta vannitas lev vann või alusega dušš, samuti tasapinna erinevus >2 cm sanitaarruumide ja ülejäänud krteri vahel. Tavapärasel kõrgusel akende käepidemed ning tavapärased köögid ei le sbilikud ratastli kasutajale. Mugavat pääsu rõdule või terrassile takistab rõdu ukse all lev tüüpiline künnis ning kui rõdule ka pääseks, n need ebamugavalt kitsad. Väljaspl krterit n elamu üldaladest kelder ja panipaigad raskesti ligipääsetavad ratastli kasutajale või väga keerulise ligipääsuga (lapsevankrile, jalgrattale). Panipaiku napib, mistõttu ladustatakse asju trepikdades, krterite esikutes ja mujal selleks mitte ettenähtud khtades. Samuti n ebapiisavalt pinda krteris/kridris/trepikjas invarlleri ja/või (elektrilise) ratastli parkimiseks. Samuti võib pidada üldiseks prbleemiks inimeste vähest teadlikkust ning svi nõudeid rakendada või ma elukeskknda parandada: levinud n arvamus, et tavalist erivajaduseta täiskasvanut see teema lähiajal ei puuduta. Nii krteriühistute kui ka krtermajade elanike seas n valdav vähene teadlikkus ja teavitamine (vähene avalik diskussin, ebapiisav käsitlus meedias), mis ei aita edendada arusaama, et ligipääsetavus ei le ainult erivajadustega inimesi või lapsevankritega vanemaid puudutav teema, vaid kgu vananeva elanikknna teema. Kinnisvara n salt amrtiseerunud, mistõttu n renveerimise mõttekus ks ligipääsetavuse parandamisega kehvas seisukrras või perspektiivitus (nt kahaneva rahvastikuga) asukhas hnete puhul küsitav. Samuti eksisteerivad mitmed õigusalased prbleemid: erinevad mandisuhted, tsuste tegemine krteriühistus lemaslevate õigusaktide raames (nt n khandusteks enamasti vajalik ühistu nõuslek), aga ka ligipääsetavuse nõuete/standardi puudumine. Peamised prbleemid alates a ehitatud ja prjekteeritava kinnisvara puhul: Ajavahemikul 1993 kuni tänapäevani ehitatud krterelamuid iselmustab sarnaselt vanematega elamute prjekteerimise ja ehitamise inertsist tulenev kehv ligipääsetavus sarnaste kitsaskhtadega. Teatud aspektides n taasiseseisvumise peridi algusaastatel prjekteeritud ja ehitatud hnete puhul prvitud tuua sisse muutusi, mis n ligipääsetavust küll khati parandanud, kuid üldistatud hinnang selle aja hnete khta jääb kesiseks. Kuna nimetatud aja hned n eriilmelised ning ajavahemikul aastast 1993 kuni tänapäevani paremuse suunas muutunud, eeldaks ligipääsetavuse lukrra detailsem analüüs väga suurt valimit ja põhjalikkust, mis praeguse töö käigus ei lnud võimalik. Prjekteeritava elukndliku kinnisvara ligipääsetavuse vallas esineb eri raskusastmega ligipääsetavuse prbleeme. Seda peamiselt põhjusel, et prjekteeritavate elukndlike hnete puhul n põhinõudeks lifti lemaslu nelja- ja enamakrruselistes hnetes vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuli a määruse nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded 3 lõikele 4 (kehtiv redaktsin alates ). See tähendab, et puuduvad kõik eri sihtrühmade ligipääsu ja kasutajamugavust reguleerivad nõuded, mis n kasutusel avalikkusele suunatud teenust pakkuvate hnete puhul määruses nr 28. Üheks suurimaks prbleemiks võib pidada vähest teadlikkust: 20

21 Ühisknnas ei le teadvustatud ligipääsetavus elukaare jksul alates lapse kasvamisest kuni eakate vajadusteni. Seetõttu ei le klientide seas veel levinud kinnisvara stmisel ligipääsetavuse hindamine ning seda prtsessi ei teta ka pankade kriteeriumid laenu väljastamisel ja knkreetse bjekti hindamisel ligipääsetavuse aspektist. Kasutajate vähene teadlikkus ligipääsetavusest ei tekita turule piisavalt survet kvaliteetsemate ja ligipääsetavamate hnete/krterite ehitamiseks. Erivajadustega tellija ei le siiani lnud arendaja huvirbiidis, kuid viimastel aastatel n selles valdknnas märgata psitiivset tendentsi. Arendajate ja prjekteerijate jaks puudub valdknna kmpetentsikeskus ja juhendmaterjalid ning levinud ei le psitiivsed näited. Ehituse planeerimisse kaasatud spetsialistid (arhitektid, prjekteerijad, linnaplaneerijad, maastikuarhitektid jt) ei saa kõrgklis piisavalt või üldse mitte ligipääsetavuse ja kaasava disaini õpet. Khalikul mavalitsusel järelevalve testajana ei le piisavat kmpetentsi, et suunata arendusi ligipääsetavate lahenduste ple. Elukndliku kinnisvara prbleeme võimendab eelmises alateemas kirjeldatud planeerimist puudutav prbleem, mille khaselt ligipääsetavust ei käsitleta ruumilises planeerimises lulise kmpnendina, mis ei taga prjekteeritavate eluhnete asetsemist ligipääsetavas asukhas või piisavaid ühendusteid (ühissõidukipeatuste lähedus, ühenduvus kergliiklusteedega jm). Vähesele ligipääsetavusega arvestamisele aitab kaasa kõikide ehituse saliste (tellija, arendaja, prjekteerija, ehitaja) vähene teadlikkus ligipääsetavusest ja kaasavast disainist. Sageli ei le hne ja ümbritsev ala terviklikult lahendatud ja ligipääsetavad. Kui ka pääs hnesse n tagatud (kaldtee, uste laiused, lift jms), siis ei pruugita pääseda hneni, sest näiteks puuduvad territriumil madalad üleminekud, viidad, taktiilne rada, piisav valgustus või ei le territrium mugavalt kõigile kasutatav (prügimaja ja -kastid, pingid, mänguväljak, jalgrajad). Hne juurde kuuluvad teenindavad ruumid ja ühisala ei le ligipääsetavad. Kui ka hne ise n valdavalt ligipääsetav (pääs hnesse, liftini, krterisse), siis ei le mugavat pääsu abiruumidesse (näiteks hnealune parkla, panipaigad, üldkasutatavad ruumid, rõdud, liiga vähe ruumi üldkasutataval alal, kitsad kridrid ja trepid, puuduvad panipaigad jms). Samuti esineb lahendusi, kus hnesse pääseb, aga maja alla garaaži või panipaikade juurde mitte või vastupidi ehk hnesse pääseb vaid maa-aluse krruse kaudu. Näiteks n levinud lahendus, kus skli- või keldrikrrusega hne puhul ei sõida lift peasissepääsu asendist madalamale, lift ei sõida plkrruste kaupa või ei le lifti uksed kahel pl. Kasutatakse puutetundlike ekraanidega seadmeid (fnlukk, liftinupud ja kutsunginupp, nutikdu lahendused), mis ei le paljudele kasutajatele mugavad või kasutatavad, puuduvad silmusvõimendid peasissepääsu juures ning liftides ei le kõneväljundit. Ettepanekud: Ettepanekutes n eristatud lemaslevat kinnisvara prjekteeritavast kinnisvarast, kuna juba valmis ehitatud ligipääsmatu hne ümberehitamine või khandamine n palju keerukam ja kulukam kui algusest peale teadlikult ja terviklikult kaasava disaini põhimõtteid järgides prjekteerida ja ehitada. 21

22 Seada lemaslevate elamute tervikreknstrueerimisel miinimumnõuded (lisa 1) peamiselt erinevatele krterelamutele (kd 11222), aga ka hlekandeasutuste (kd 11310) ning ühiselamu (11320) hnetele. Ühiselamute khta n välja pakutud kaks alamjatust (tulenevalt välise lifti lisamise võimalikkusest: kridr kas ulatub tsaseinani või mitte) ning krterelamute seas tüplgiast tulenevalt üheksa alamjatust, vaata täpsemalt lisa 1 (Ligipääsetavuse miinimumnõuded, testatavus ja lahendused lemasleva elukndliku kinnisvara tervikreknstrueerimisel). Nimetatud miinimumnõuded lähtuvad järgmistest põhimõtetest: Enne aastat ehitatud krterelamute ligipääsetavaks reknstrueerimine peab lähtuma hnete tüüpprjektist tulenevatest võimalustest ning arvestama hne asukhta ja sellest tulenevat perspektiivi, krundi suurust ja kuju, hne tehnilist seisukrda, võimaliku tervikreknstrueerimise maksumust, kasutusiga ja selle pikendamise võimalusi. Ligipääsetavate lahenduste lmine peab lema kulutõhus ning timuma viisil, mis võimaldab ligipääsetavuse võimalikult paljudele sihtrühmadele. Reknstrueerimistööde ligipääsetavust parandav maksumus peab jääma suhteliselt väikeseks reknstrueerimistööde kgumaksumuses, hinnanguliselt suurusjärku üks kümnendik kguinvesteeringust (ei arvesta uue lifti lisamise või lifti alumise asendi peasissepääsu tasandile tmise kulu, mis n mõistlik lahendada eraldi riikliku rahastusmeetmena pärast katseprjekti elluviimist) või lähtuvalt knkreetse bjekti võimalustest. Juhul, kui riik tetab hnete tervikreknstrueerimise investeeringuid (sh energiasäästu ja sisekliima tagamiseks), siis selle käigus tuleb viia hne vastavusse reknstrueerimisprjekti kstamise ajal kehtivate ehitusseadustiku 11 lõikest 2 tulenevate ehitisele esitatavate põhinõuetega, sh kasutamise hutus, juurdepääs, evakuatsin ning inimeste erivajadustega arvestamine, seejuures võivad nõuded lemasleva hne puhul erineda uusehitisele esitatavatest nõuetest. Ettepanek n setud riikliku krralduse teemarühmaga, millest tulenevad ligipääsetavuse temaatilised muudatusettepanekud: kui ehitusseadustikku ja selle rakendusaktidesse n tehtud vajalikud täiendused ning rõhuasetus laieneb erivajadustega inimestelt kgu elanikknnale, siis peavad kõik investeeringud arvestama kehtivate ligipääsetavuse nõuetega. Lisada Kredexi rakendatava krterelamu reknstrueerimistetuse ksseisu ligipääsetavuse parandamise tööd khustuslike töödena (lisa 2), mille eesmärk n liikuda energiatõhususe tetamiselt hnete tervikreknstrueerimise ple. Selleks täiendada ettevõtlus- ja inftehnlgiaministri 31. augusti a määrusele nr 2 Krterelamute reknstrueerimise tetuse andmise tingimused ja krd järgnevaid samasisulisi tetusmeetmeid ligipääsetavuse eesmärkidega. Rahaliste vahendite lemaslul luua riiklik tetusmeede (nt Kredexi kaudu) lemaslevate ehitiste vastavusse viimiseks ligipääsetavuse nõuetega. Viia ellu riiklik katseprjekt üheksakrdsete raudbetn-suurpaneelelamutega, mille puhul n võimalik lifti alumine asend tuua ple krruse võrra madalamale peasissepääsu tasandile. Katseprjekt annab vajaliku tehnilise ja maksumuse inf, mille alusel n võimalik planeerida riiklikke tetusmeetmeid ja pliitikat ligipääsetavuse vallas nendes hnetes, kus lifti tmine sissepääsu tasandile annab ligipääsetavuse väga suurele hulgale kasutajatele. 22

23 Teetaristu kvaliteet Otsida kulutõhusaid ja Eesti ludesse sbivaid lahendusi viiekrruselistele tüüpprjektide järgi ehitatud krtermajadele liftide lisamiseks ning viia ellu riiklik katseprjekt. Stsiaalministeeriumil kstöös Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumiga vaadata üle tetusmeetme Puuetega inimeste eluaseme füüsiline khandamine tingimused, et saavutada kskõla teiste lemasleva kinnisvara renveerimist puudutavate põhimõtete ja tegevustega (sh ettevõtlus- ja inftehnlgiaministri 31. augusti a määruse nr 2 Krterelamute reknstrueerimise tetuse andmise tingimused ja krd alusel antav krterelamute tetus ja tetusele järgnevad edasised sarnased meetmed). Seada ligipääsetavuse miinimumnõuded uuele, prjekteeritavale elukndlikule kinnisvarale (lisa 3). Nõuete seadmisel lähtutakse põhimõttest, et planeerimise ja prjekteerimise algfaasis ligipääsetavusega arvestades n parema ligipääsetavusega kaasnev ehitusmaksumuse suurenemine marginaalne, kuid saadav hüve pikaajaline ning parandab kgu ehitatud keskknna kvaliteeti. Prjekteeritavatele hnetele seatavad miinimumnõuded n rangemad kui lemaslevate hnete nõuded, kus ligipääsetavuse parandamine n tulenevalt lemaslevast ehituslikust lahendusest keerukam ja kulukam. Nõuded ei kehtiks individuaalse sissepääsuga elamutele kdiga alates (üksikelamu) kuni (ridaelamu) vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni a määruse nr 51 Ehitise kasutamise tstarvete letelu lisale, ning nimetatud hnete puhul n nõuete järgimine svituslik. Eelmises punktis kirjeldatud miinimumnõuete kehtestamisel luua nõuete järgimise üle järelevalve TTJA juurde ks vastava vlitusnrmi ja ressursiga. 3. TEEDE TARISTU Teede taristu alateema all käsitletakse linnatänavate ja maanteede ligipääsetavust. Teed ja selle juurde kuuluv taristu n ldud eesmärgiga võimalda inimestel liikuda eluks vajalikel trajektridel, sest liikumise tagamisega luuakse võrdsed võimalused ühisknnaelus salemiseks ning teenuste ja kaupade tarbimiseks. Teed n luline lüli ülejäänud avaliku ruumi bjektide vahel, mistõttu teede taristu ligipääsetavuse tagamine n tähtis inimese teeknna terviklikkuse tagamisel (jnis 6). RIIK (transprdisüsteem) Ohutus Inimesed (liiklejad) Vajadused (liikumisvajadus) Otused (ligipääsetavusele) Varad (teetaristu) Vastavus vajadustele (teetaristu kvaliteet) Ressursid (teetaristu kvaliteedi tagamine) Liikluse läbilaskvus Tee tasasus Tee seisundinõuded Ligipääsetavuse nõuded Jnis 6. Teetaristu ligipääsetavuse asetumine riigi struktuuri 23

24 Teede taristu vallas n riik seadnud ma liikuvusega senduvate teemade üheks eesmärgiks autkasutuse vähendamise ja alternatiivsete liikumisviiside, eelkõige ühissõidukite kasutuse, aga ka jalgsi- ja jalgrattaliikluse sakaalu kasvu, 23 mis eeldab, et teede taristu planeerimine ja ehitamine lähtub üha enam kergliikleja ligipääsetavusest ja kasutajamugavusest. Ligipääsetavust vajavate kasutajate ring laieneb praegustest peamistest sihtrühmadest suuremaks, kui arvestada jalgrattaga liiklejaid ja kasvavat elektritõukerattaga liikujate sakaalu. Teede taristu khta n kehtestatud ligipääsetavuse nõuded määrusega nr 28. Arutelude tulemusena võib öelda, et nõuete teadvustamine tellijate, prjekteerijate ja teiste saliste plt vajab parandamist. Teede taristu ligipääsetavuse lukrda vaadeldi lähemalt aastal tehtud transprdi ja tehiskeskknna ligipääsetavuse analüüsi 24 käigus, kus selgitati muuhulgas välja 198 ülekäiguraja seisukrd, mis paiknevad lulisemate transprdi sõlmpunktide (peatused, jaamad) vahetus läheduses üle Eesti. Uuringu khaselt li analüüsitud 198 ülekäigurajast nõuetele mittevastav kõnnitee serv 66 ülekäigurajal ehk 33% ülekäikudest ei vasta praegu kehtivatele nõuetele. Lisaks näitas uuring, et 198 bjektist 65 puhul ei vastanud ülekäiguraja tähistus (sebra) nõuetele ehk li kulunud, ülekäiguraja algus ja lõpp li taktiilselt tähistatud vaid 22 (11%) bjekti puhul (luline pimedatele ja vaegnägijatele) ning ülekäigurajani suunamiseks ei kasutata reljeefset ehk kmbatavat teekattematerjali pea mitte kusagil, välja arvatud kahel uuritud bjektil. Mõnevõrra parem lukrd li järgmiste aspektidega: ülekäiguraja liikumissuunal puudusid takistused (betnist vm materjalist tõkised, lagunenud asfalt ülekäiguraja all jm) 169 bjektil (nõuetele ei vastanud 15% bjektidest), ülekäiguraja teekate li nõuetekhane ehk kasutatud ei ldud muna-, täringu- jm ebatasast katendit 172 bjektil (nõuetele ei vastanud 13% bjektidest). Levinud ei le vaegnägijatele vajalik helisignaalide kasutamine ülekäigurajal (vaid 13 ülekäigurada 198-st signaaliga varustatud) ning eakatele, lastele ja liikumise abivahendit kasutavatele inimestele vajalik ülekäiguraja sekundinäit (vaid 1 sekundinäit 198-st bjektist). Oluline n silmas pidada, et selle uuringu raames analüüsiti nii uuemaid kui ka vanemaid bjekte, mistõttu ei anna see täpset ülevaadet sellest, milline n ligipääsetavuse nõuete täpne järgimine valmivatel teede taristu bjektidel. Selline ülevaade Eestis puudub, kuid Transprdiametil n kavas tellida uuring määruse nr 28 nõuete järgimise khta riigiteede ehitusel. Arutelude tulemusena võib üldistada, et ilma sõidukita liiklejate ligipääsetavust võib pidada rahuldavaks. Näiteks ei le teede võrgustiku planeerimisel alati tagatud jalakäijate liikumisteede terviklikkus või uute bjektide vastuvõtmisel järgitud kskõla määruse nr 28 nõuetega. Oluline n silmas pidada, et ligipääsetavus tuleb tagada teede taristul kgu taristu elukaare jksul, mis hõlmab ehitamist, hldamist, remnti ja lammutamist, sest muidu hästi lahendatud tee ligipääsetavus võib väheneda või kaduda talvise teehlduse või remnttööde käigus. Võib öelda, et liikluskultuur ja autga liikluses salejate vähene teadlikkus teiste liiklejatega arvestamise lulisusest nii liiklemisel kui ka parkimisel tekitab prbleeme ja ebaturvalist keskknda 23 Transprdi ja liikuvuse arengukava MTÜ Ligipääsetavuse Frum, Transprdi ja tehiskeskknna ligipääsetavuse analüüs. 24

25 kkkupuutepunktides autliiklusega. Kõikide jalgsi liiklejate seisukhast n luline tagada teede taristu ühtne kasutusmugavus ja lgilised ühendused, sh vajalikel suundadel kergliiklusteed, teede mavaheline ühenduvus ja muu taristu ühenduvus ühissõidukipeatustega. Peamised prbleemid: Ligipääsetavuse pririteetsus erinevates teede taristut käsitlevates aktides ja standardites ei le võrdväärne teiste taristu lmise põhimõtetega (nt hutus), mistõttu luuakse taristut endiselt sageli ilma nõrgemate kasutajate vajadusi arvestamata (mis viib sageli ka linnakeskknnas mtriseeritud liikleja eelistamisele). Määruse nr 28 ksseisus levad teede taristu ligipääsetavuse nõuded ei le erinevatel salistel (tellija, prjekteerija, ehitaja) hästi teadvustatud ning teadlikkus teemast n vähene. Tegemist n prbleemiga, mis eksisteerib kõikide järgmiste punktide ksmõjus. Määruse nr 28 nõuete täitmine n khustuslik ainult asula sees. See tähendab, et asula märgiga tähistamata, kuid asula tunnustega asustusüksuseid läbivad maanteed ei pea järgima ligipääsetavuse nõudeid ning ligipääsetavuse nõuded ei kehti ka maapiirkndades ja maanteede ääres. Kuigi määrus annab khalikule mavalitsusele prjekteerimistingimuste või planeeringuga võimaluse muuta määruse järgimine khustuslikuks, siis ei le laiemalt riigiülest arusaama, milline n ptimaalne taristu ja millised peaksid lema ligipääsetavuse nõuded maapiirkndades. Teede prjekteerimisel kasutusel lev riiklik standard EVS 843 Linnatänavad n suures mahus ldud timima paremini uue linnaruumi rajamisel, mistõttu lemasleva linnaruumi kujundamisel n standardit raske rakendada selliselt, et kergliiklejate huvid ja ligipääsetavus ei jääks tagaplaanile võrreldes autliiklusega. Seda põhjusel, et tegelikkuses n enamik prjekteerimisest setud lemaslevate teede reknstrueerimisega lemaslevas linnaruumis ja ruumi puudusel kannatavad standardi rakendamisel kergliiklejad, mitte sõidukid. Puudub kkkulepe riigi ja khaliku mavalitsuse vahel, millistele nõuetele (sh ligipääsetavuse nõuded) peab vastama asulasisene maantee. Transprdiameti ehitatavaid riigiteid nähakse pigem transiidikridrina, mis n vastulus khaliku mavalitsuse sviga käsitleda ka asulasiseseid maanteid kvaliteetse ning khalikku elanikku ja kergliiklejat arvestava avaliku ruumina. Taristu planeerimisel kasutatud liiklussageduse prgnsi metdikas n autga liikleja vajadused endiselt esikhal ja ruumi puudusel vähendatakse pigem autta liiklejatele mõeldud ruumi. Teedeehituse nõuete ja standardite seisukhast n prbleemiks asjalu, et tellija teadlikkus n üldiselt vähene, mistõttu ligipääsetavuse nõudeid ja kaasava disaini põhimõtteid rakendatakse väga erinevalt ning häid disainilahendusi ei kasutata ega levitata järjepidevalt. Samuti puudub laiem teave heade näidete khta. Teede ja tänavate puhul n tellija, rahastaja, ehitusla menetleja ja järelevalve testaja sama isik (kas khalik mavalitsus või Transprdiamet), mistõttu n arvestatav huvide knflikti võimalus. Olukrra muudab keerukamaks asjalu, et erinevalt hnetest puudub avalikel tänavatel kasutusla khustus, ilma milleta puudub kntrlli khustus ja võimalus sõltumatu 25

26 järelevalve testamiseks bjekti prjektikhase ehituse üle, sh ligipääsetavuse lahenduste üle. Seega erinevalt hnetest, kus pakutakse avalikkusele mõeldud teenust, puudub sõltumatu järelevalve teede ja tänavate prjekteerimisel ja ehitamisel. Majandus- ja taristuministri 9. jaanuari a määrus nr 2 Tee ehitusprjektile esitatavad nõuded nõuab teema käsitlemist vaid liikluskrralduse alapeatükis, mistõttu ei le ligipääsetavus kui ehitusprjekti üks sa piisavalt esile tdud ega sdusta ligipääsetavuse põhjalikumat käsitlemist prjektdkumentatsinis. Mõõdetavate suuruste puhul puuduvad jalakäija ja jalgratturi mõistliku ruumivajaduse selgelt sõnastatud eesmärgid, piirsuurused ja hindamismetdikad. Näiteks ei le selles teemas käsitletud laste nähtavuskaugusi või teeninduskõrgusi (paljud frinupud n keskmise täiskasvanu pikkuse järgi), ratastli või lapsevankri vajalikke pöördenurkasid või liikumistee pikkuse suhet pikkusega linnulennult. Ligipääsetavuse tase ja kvaliteet teede taristul n väga kõikuv eri aastaaegadel ja ehitustööde ajal, mil kas teehldus ei suuda tagada jalgsi ja kergliiklejate ligipääsetavust või ajutiste ehitustööde ajal ei le kasutajatele tagatud hutuid ja ligipääsetavaid liikumisteid. Kõige kriitilisemad liikluskrralduse prbleemid n setud nägemispuudega liiklejatega, kelle teeknnal n katkestused nii reljeefse teekatte kui ka eri materjalide kasutuse tõttu ja kellele ei le jälgitavuse tagamiseks rajatud piisavalt helisignaalidega suunaviitasid nii ülekäigurajal kui ka väljaspl. Liiklusseaduse khaselt n liikluse krraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, hutu ja keskknda minimaalselt kahjustav liiklus, kuid kahjuks n enamik liikluskrraldusvahenditest mõeldud sõidukiga liiklejatele, millest tulenevalt n puudulikud ilma sõidukita liiklejate suunaviitade ja infviitade nõuded, liikumisteel levad suunavad piirded ning suuna- ja khaviitade järjepidevus. Tegemist n prbleemiga, mis n lulisena esile tdud nii ühistransprdi kui ka turismi alateemade all, sest linnaruumi selge viidastamine nii elanikule kui ka turistile n luline sa ligipääsetavast keskknnast. Sealjuures n luline, et erinevate märgistuste ja viitade paigaldamine leks läbimõeldud ning välditud linnaruumi risustamine, mis muu hulgas tähendab praegu kasutusel leva liikluskrralduse märgistuse ülevaatamist. Ettepanekud: Lähtuda ligipääsetavuse käsitlemisel nn laiast vaatest, mis annab kõigile kgu elukaare vältel liikuvuspõhise võimaluse enesetestuseks ning väärikalt ja iseseisvalt ühisknnaelus salemiseks. Määruse nr 28 uuendamisel vaadata üle teetaristu prjekteerimise nõuded ks khaldamisalaga ning vajaduse krral krrigeerida määruse rakendamise praktikas selgunud kitsaskhad. Vaadata üle määruse nr 28 nõuded seses ligipääsetavusega väljaspl asulaid, sh liikumisvõimalused maanteel ja maantee ületuskhad ning ühissõidukipeatused. Vajaduse krral laiendada vastavalt määruse khaldamisala. Majandus- ja taristuministri 5. augusti a määruse nr 106 Tee prjekteerimise nrmid uue tervikteksti kstamisel käsitleda võrdselt tänavaid ja maanteid ning kaaluda teede 26

27 liigitamist lisaks liiklusvgudele ka funktsinide alusel, mis tagab parema nõuete setuse ja terviklikkuse ning ühtlasema ligipääsetavuse nõuete rakendamise, sh asula piirialadel. Viia ligipääsetavuse teema ehitusprjekti ksseisu, et tagada kntrll ligipääsetavuse nõuete üle ehitus- ja kasutusla menetluses ja suurendada kaasava disaini pririteetsust teede kavandamise prtsessis. Selleks täiendada majandus- ja taristuministri 9. jaanuari a määrust nr 2 Tee ehitusprjektile esitatavad nõuded, lisades ligipääsetavuse eelprjekti ja põhiprjekti seletuskirja ksseisu. Transprdiametil leida võimalused riigi mandis levate teede taristu bjektide prjekteerimisel ja ehitamisel määruse nr 28 ligipääsetavuse nõuete paremaks esiletmiseks eesmärgiga tagada prjekteerijate seas nõuete parem teadvustamine ja järgimine. Samuti kaaluda ligipääsetavuse lisamist teede taristul tehtavate auditite ksseisu eesmärgiga tagada ligipääsetavuse nõuete üle pisteline kntrll. Vaadata üle majandus- ja taristuministri 14. juuli a määrus nr 92 Tee seisundinõuded eesmärgiga parandada ligipääsetavust ja kergliiklejate taristu kasutusmugavust talvisel ajal. Tuua ligipääsetavus ühe põhimõttena sisse riigiteede teehiukavasse. Transprdiametil kstöös Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumiga teha analüüs, et selgitada määruse nr 28 nõuete järgimist viimastel aastatel valminud asulasiseste riigiteede taristu bjektidel. 25 Kaaluda TTJA juures ks vastava vlitusnrmi ja ressursiga sõltumatu järelevalve lmist (muu hulgas tulenevalt eelmises punktis tdud analüüsi tulemustest) määruse nr 28 nõuete täitmise üle teetaristu ehitamisel nii riigiteedel kui ka khaliku mavalitsuse teedel. Algatada Eesti standardi EVS 843 Linnatänavad revisjn. Revisjni käigus vaadata üle tänavate reknstrueerimise võimalused ja parimad kgemused kitsas linnaruumis ning mtriseeritud liikluse ja kergliiklejate tasakaal. Kaaluda tetava juhendmaterjali kstamist, mis kndaks parimad tavad ligipääsetavuse tagamiseks kõigile inimrühmadele. 26 Eesti Standardi EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine muutmisel vaadata üle standardis tdud kirjastiili, suuruse jm näitajad, mis tagavad märkide letavuse kõikide kasutajate jaks. Lisada riigiteede teehiukavasse liikuvusmeede, mille eesmärk n sdustada väikeinvesteeringute kaudu säästlikke liikumisviise ja luua võrdsed liikumisvõimalused eri liiklejatele. Seeläbi aitab see kaasa ligipääsetavuse tagamisele riigiteede taristul. Kaaluda meetme fkuse laiendamist ning lisavahendite tatlemist riigi eelarvestrateegiast. Tatleda riigi eelarvestrateegia raames lisavahendid majandus- ja taristuministri 19. ktbri a määruse nr 53 Khaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutetuse andmise põhimõtted raames ligipääsetavuse meetme lmiseks (juhtumipõhise tetuse lisameede). Analüüsida võimalusi ligipääsetavuse parandamiseks tee ehitustööde ajal, eesmärgiga mitte kahjustada kergliiklejate ligipääsetavust ehitustööde ajal. Erinevate saliste teadlikkuse suurendamiseks lisada ligipääsetavusest teadlikkuse nõue teedeehitusega setud õppekavade õpiväljunditesse ja kutsekvalifikatsinidesse. Lisaks 25 Transprdiamet n algatanud analüüsi riigiteedel valminud bjektide vastavuse kntrllimiseks määruse nr 28 nõuetele. 26 Standardi uuendamise n algatanud Eesti Linnade ja Valdade Liit. 27

28 kaaluda õppe- või juhendmaterjali kstamist ning klituste krraldamist praegustele tellijatele, prjekteerijatele ja ehitajatele. Kehtestada invakha nõuded avalikkusele ligipääsetavale erateele. Analüüsida ja vajaduse krral teha muudatused raudteeülekäigukhtade prjekteerimisnõuetes (majandus- ja taristuministri 9. nvembri a määrus nr 71 Raudtee tehnkasutuseeskiri, lisa 4), mis puudutab taktiilse märgistuse nõude lemaslu enne ülekäigukhta ning raudteeülekäigukha katte laiuse piisavust ratastlikasutajale. Samuti analüüsida võimalusi täiendada raudteeülekäigukhtade tõkete disaini uutel või renveeritavatel bjektidel selliselt, et tõke võtaks arvesse pimeda kasutaja hutust ja tõkke tuvastamist kepi abil. 4. ÜHISTRANSPORT Ühissõidukite ligipääsetavuse lukrra käsitlemisel vaadeldakse eraldi füüsilist ligipääsetavust peatusesse (sh jaamadesse, terminalidesse) ja ligipääsetavust infrmatsinile nii peatuses kui ka sõidukis (sh rngid, bussid, trammid/trllid). Kuna ühistransprdi krraldusel n Eestis klm pädevustasandit (riik, khalik mavalitsus ja eraettevõtjad), siis n ka neid käsitletud eri tasanditel. Ligipääsetavuse alateemas ei käsitleta ühistransprdi liinivõrgu sbivust ja vastavust nõudlusele, peatuste paiknemist, sõiduplaane jms. Teema käsitlust näitlikustab jnis 7. Ühistransprdi krralduse tasand: riik, maaknd, mavalitsus (sh linnasisene ühistransprt) Peatused, jaamad, terminalid Ühissõidukid Füüsiline ligipääsetavus Ligipääsetavus infrmatsinile Jnis 7. Lähenemisviis ühistransprdi ligipääsetavuse temaatikale Eesti n seadnud ma liikuvusega senduvate teemade puhul üheks eesmärgiks autkasutuse vähendamise ja alternatiivsete liikumisviiside eelkõige ühissõidukite kasutuse, aga ka jalgsi- ja jalgrattaliikluse sakaalu kasvu. Transprdi ja liikuvuse arengukava seab ambitsinika eesmärgi tõsta see näitaja aastaks 55%-ni. 27 Ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate 27 Transprdi ja liikuvuse arengukava

29 sakaalu suurendamine n keeruline ning sarnane eesmärk jäi saavutamata ka eelmise peridi transprdi arengukavas. Üheks ühissõidukite kasutuse suurendamist piiravaks teguriks võib pidada ligipääsetavuse piiranguid. Ühissõidukite ligipääsetavuse riskirühmad, kelle jaks ligipääs ühissõidukisse kas täielikult puudub või n raskendatud, n puudega inimesed, eakad, lapsevankriga liiklejad jt (nt ajutise vigastusega inimesed). Nimetatud kasutajarühmadele valmistab enim raskusi madala sisenemise ja väljumisega veeremi puudumine paljudes maakndades ja ka mõnedes suuremates linnades. Linnades ja maakndlikus bussiliikluses n suund üha enam madala ehk astmeteta sisenemise-väljumisega veeremi kasutuselevõtuks, kuid enne kui saavutatud ei le 100%-list kaetust, ei saa kasutaja lla kindel, et tal n võimalik ma teeknd läbida või lõpetada svitud khas (nt ei le kõik väljumised madala sisenemisega veeremiga või ei le madala sisenemine tagatud ümberistumise krral). Prbleemne n ka ühissõidukipeatuste ligipääsetavus. Ligipääs ühissõidukipeatustesse ei le alati tagatud ning peatused n üle Eesti väga erinevas lukrras ja erineva ligipääsetavuse tasemega aastal analüüsiti uuringu 28 käigus 400 bussipeatust, millest selgus, et füüsiline ligipääs peatusesse erinevate liikumise abivahenditega puudus 13%-l peatustest, teplatvrm 10%-l peatustest, tekda 34%-l peatustest, istepink 20%-l peatustest ja puudulik valgustus li 33%-l peatustest. Linnades n peatuste üldine seisukrd maapiirkndadega (sh asulad, külad) võrreldes parem. Inft esitatakse ühissõidukipeatustes väga erineval kujul, mis muudab inf letavuse ja arusaadavuse ebaühtlaseks kõigi kasutajarühmade jaks (nt puudega inimesed, turistid, lapsed, eakad). Uuritud 400 ühissõidukipeatusest 60% li varustatud transprdi kaardi ja sõidugraafikuga ning 35%-l peatustest vastav inf puudus. Peamised prbleemid: Ühissõidukite ligipääsetavuse vallas võib suurimaks prbleemiks pidada madala sisenemisega veeremi vähesust, mis tähendab, et suurele sale erivajadustega inimestest ei le ühissõidukid kas üldse või mõistlikult kättesaadavad ning nende kasutamine n raskendatud lapsevankriga reisijatele, eakatele jt kasutajatele. Ühistransprdikeskuste pereeritavatel maaknnaliinidel n madala sisenemisega veeremi sakaal väike: aasta seisuga n maaknnaliinidel kasutusel kkku 666 bussi, millest 190 ehk 29% n madala sisenemisega ning 65 bussi ehk 9,5% n invavõimekusega 29. Rakkerühma töö kestel n Transprdiamet hangete keskse krdineerijana võtnud vastu tsuse hankida edaspidi avaliku teenindamise liinidel vaid madala sisenemisega veeremit. Tulenevalt eelnevast punktist n hetkel täitmata ühistransprdiseaduses tdud ühistransprdi kavandamise ja krraldamise alused, sest -s 10 nimetatud puuetega inimeste ja eakate liikumisvajaduse nõudlus ei le rahuldatud, sh n suur sa puuetega inimeste 28 MTÜ Ligipääsetavuse Frum, Transprdi ja tehiskeskknna ligipääsetavuse analüüs Invatõstukiga bussid Harjumaal. 29

30 liikumisvajadusest ühissõidukitega tagamata ehk neil puudub mõistlik ligipääs ühistransprdi teenusele. Ligipääs ühissõidukipeatustesse ei le alati tagatud ning peatused n väga erinevas lukrras ja erineva ligipääsetavuse tasemega. Kõikidest peatuste liikidest n parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused. Bussipeatuste ligipääsetavus n parim suuremates linnades: Tallinn, Tartu, Pärnu. Maakndades n ligipääsetavuse kvaliteet väga erinev ning ulatub väga headest lahendustest kuni peatusteni, kus mingeid ligipääsetavuse meetmeid ple rakendatud. 30 Peatuste ligipääsetavuse elementidega varustatuse tase n väga erinev (näiteks tekjad, valgustus, inf edastamine peatuses jm). Erinevates peatustes esitatakse inft väga erineval kujul, mis muudab inf letavuse ja arusaadavuse ebaühtlaseks kõigi kasutajarühmade jaks (näiteks puudega isikud, välismaalased, lapsed, eakad), samuti n puudulik reaalajas inf kättesaadavus. Ühistransprdiinf ligipääsetavus nii veebis kui ka peatustes ja veeremis n äärmiselt luline ka turistidele ühe klienditeeknna sana. Kehtiv ühistransprdi halduse krraldus ei võimalda riigil ehk Transprdiametil suunata kgu Eesti ühistransprdihankeid selliselt, et kasutusele võetaks ühetaliste ligipääsetavuse näitajatega veerem (linnad ja vallad krraldavad ühistransprdihankeid iseseisvalt, samas kui ühistransprdikeskuste hankeid krdineerib Transprdiamet). Sellest tulenevalt n vajadus täiendavalt reguleerida ligipääsetavuse nõuded õigusaktidega. Kmmertsbusside ligipääsetavus n kõige puudulikum, mis puudutab nii veeremit kui ka sõidust teavitamist. Kuigi liikumispuudega inimesel n õigus transprdile, siis kehtib raskema puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijale khustus teavitada vedajat ma erivajadustest vähemalt 36 tundi enne reisi, mis tähendab, et nende inimeste võimalused bussiga reisimiseks n tunduvalt vähem paindlikumad kui teistel inimestel. Tulenevalt eelnevast n bussifirmadel kmmertsvedudel väga väike arv invavõimekusega busse (ca 1% kgu bussipargist). Ettevõtetel puudub majanduslik mtivatsin busse juurde setada, sest erivedusid tellitakse vähe, ühistransprdiseaduses letletud puudega inimeste liinive eest ei le võimalik küsida piletihinda ning invavõimekus tähendab üldjuhul nelja istekha vähendamist bussis. Prbleemiks n erinevates transprdi sõlmpunktides (rngi-, bussi- ja lennujaamad) väga erinev puudega inimeste abistamise krd ja võimalused. Seetõttu ei le sihtrühmal head arusaama ja selget inft selle khta, millised teenused ja mis tingimustel n knkreetses jaamas nende jaks lemas ja kuidas neid teenuseid kasutada. Rng n üldiselt hästi ligipääsetav, kuid rngiliikluse puhul n sage prbleem pääs platvrmini, mis võib lla lahendatud ligipääsmatult erinevate kinnistute liitumiskhal. Samuti n Elrni puhul prbleemiks ligipääsmatute asendusbusside kasutamine raudtee remndi või veeremi rikke ajal. Asendusbussid ei le üldjuhul madala sisenemisega (seega katkeb transprditeenus paljude ratastlis jt erivajadusega kasutajate jaks, kes suures sas kasutavad rngi iga päev). 30 MTÜ Ligipääsetavuse Frum, Transprdi ja tehiskeskknna ligipääsetavuse analüüs. Kättesaadav: 30

31 Ettepanekud: Tuua ühistransprdiseaduse lähtealustesse ( 10) kõikidele kasutajatele ligipääsetava ühistransprdi põhimõte kui üks luline ühistransprdi kavandamise ja krraldamise lähtealus. Lisada ühistransprdiseadusesse põhimõte, mille alusel avaliku teenindamise lepinguga tellitavaid teenuseid tuleb üldjuhul sutada astmeteta sisenemise-väljumisega sõidukiga (buss, tramm, trll, rng), milles n sõiduinf häälteavitus ja -tabl. Transprdiametil tagada ühistransprdikeskuste plt halduslepingute alusel krraldatava ühistransprdi teenuse hankedkumentide tehnilistes tingimustes ühtlustatud nõuded, et saavutada ligipääsetava veeremi kasutusele võtmine üle riigi. Lisada ühistransprdiseaduse 20 avaliku teenindamise lepingu khustuslike teemakäsitluste letellu üheksanda nõudena teenusele khaldatavad ligipääsetavuse nõuded. Transprdiametil töötada välja ühistransprdi ligipääsetavuse standard või vastav juhendmaterjal, mis leks edaspidi alus nii sõitjateve veeremi kui ka ühistransprdipeatuste taristu ligipääsetavuse kujundamisel. Kaaluda kmmertsvedajatele (bussid) riigieelarves tetusmeetme lmist, millega kmpenseeritakse uute ligipääsetavate ja rangemate keskknnanõuetega kaugbusside (nn turisti tüüpi) setusmaksumuse kallinemine. Kmmerts- ja kaugliinide puhul sätestada, et liinila andja eelistaks ühistransprdiseaduse khase vetingimuste samaväärsuse hindamismetdikas ligipääsetavust tagavat veteenust. Ühistransprdiseaduse 48 punktis 3 sätestada tsene viide liinila andja õigusele keelduda liinila väljastamisest või liinila alusel teenindatava kmmertsliini sõiduplaani kinnitamisest, kui seaduse tähenduses vetingimuste samaväärsuse hindamise tulemusena n ht ligipääsetavust tagava liiniväljumise kestlikkusele. Leida võimalused kavandada riigi eelarvestrateegias vahendid Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumi ja Stsiaalministeeriumi kstöös tellitud ühistransprdi sõlmpunktide ligipääsetavuse uuringu tulemuste rakendamiseks, mille eesmärk n viia lulisemad ühistransprdi sõlmpunktid ja peatused kskõlla ligipääsetavuse nõuetega. Transprdiametil kstöös puuetega inimeste esindusrganisatsinidega krraldada ligipääsetavuse teemalisi klitusi ja teabepäevi ühistransprti krraldavatele asutustele, vedajatele ja ühistransprdi jaamade/terminalide käitajatele. 5. E-KESKKONNAD E-keskkndade alateemas vaadeldakse nii avaliku kui ka erasektri veebilehti ja e-teenuseid ning nende ligipääsetavust. Ligipääsetav e-keskknd n kasutajasõbralikum, võimaldab inf lihtsamini kätte saada ning timingud kiiremini lõpule viia. E-keskkndade ligipääsetavuse tagamine annab võrdsed võimalused võimalikult paljudele inimestele, lenemata nende võimetest, haridusest või erivajadustest, et pääseda ligi veebis levale infle ja teenustele. E-keskkndade ja -teenuste manikele tähendab ligipääsetavus suuremat ja rahullevamat kasutajate hulka, turueelist ning paremat leitavust tsingumtrite abil. Ligipääsmatut veebisisu tuleb aga riigil kasutajatele muude vahenditega kmpenseerida. Näiteks peab kmpenseerima ligipääsmatut veebipdi ning pakiautmaati stsiaaltöötaja näl, kes käib kliendi eest pes ära ning viib kaubad talle kju. 31

32 Puuetega inimeste jaks n ligipääsetav veeb luline, sest seda n võimalik kasutada ka mittetraditsinilisel viisil, mis n paljude erivajaduste puhul ainsaks võimaluseks veebi kasutada (kasutades ainult klaviatuuri, kasutades ekraanilugejat ehk prgrammi, mis leb pimeda jaks ette kõik ekraanil timuva, kasutades häälkäsklusi, pilguga juhtimist jm tugitehnlgiaid). Samas ei le veebi ligipääsetavus vähem luline lastele, nrtele jt esmakasutajatele, vanemaealistele, vanemate seadmete või aeglase internetiühendusega arvutikasutajatele jpt inimestele, kelle jaks ligipääsetavus tähendab ka kasutusmugavust. Ligipääsetav veeb n ka eakate ja esmakasutajate jaks mõistetav, nähtav ja kasutatav, mis tähendab, et ligipääs infle n vaid pealehakkamise asi, mitte ei jää kinni veebilehe tehnlgilise lahenduse taha. Alates aastast n riigi ja khaliku mavalitsuse lehtedel lnud khustus vastata veebi sisu ligipääsetavussuuniste standardi WCAG (Web Cntent Accessibility Guidelines) 2.0 AA tasemele. Paraku ei tnud see khustus kaasa suurt ligipääsetavuse kasvu aastast kehtib riigi- ja khaliku mavalitsuse asutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Eurpa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mis khustab nende e-keskkndi vastama ligipääsetavuse nõuetele 31 (praktikas WCAG 2.1 AA tasemele). Sarnane direktiiv valitud erasektri veebilehtedele hakkab kehtima aastal aastal kehtima hakanud khustuse üle järelevalve testamine anti Andmekaitse Inspektsinile (AKI). Erinevatel põhjustel ei käivitunud AKI juures paiknev järelevalve täiel määral ning eeldatavasti aastal määratakse järelevalveasutuseks TTJA 33. Võib eeldada, et TTJA-s ldavad kaks ametikhta ks selge nõustamis- ja järelevalvefunktsiniga annab teemale senisest tugevama arengutõuke. Praegu n teadlikkus ligipääsetavusest veebi kntekstis väga kasin ning nii riigi kui ka erasektri e- keskkndadel esineb arvukalt prbleeme nii ligipääsetavuse kui ka kasutajamugavusega. Ligipääsetavuse rakkerühma e-keskkndade prjekti raames testiti arutelude alusinfna klme avaliku ning klme erasektri teenuse kasutatavust. Testis salesid kasutajad eri ligipääsetavuse sihtrühmadest. Testiti e-rahvastikuregistrit, e-maksu- ja Tlliametit, üleriigilist digiregistratuuri, Swedbanki internetipanka, e-cpi ning Blti mbiilirakendust. Avaliku sektri veebilehti testisid üks täiskasvanu, üks eakas, üks pime ning üks intellektipuudega kasutaja. Erasektri veebilehti testisid üks täiskasvanu, üks eakas, üks pime ning üks alaealine kasutaja. Testimised tõid selgelt esile, et ligipääsmatuid e-keskkndi kasutades ei jää hätta ainult erivajadustega inimesed, vaid kõik kasutajad. Jnised 8 ja 9 illustreerivad paari tuvastatud prbleemi. 31 Veebilehe vastavust ligipääsetavuse nõuetele eeldatakse, kui see vastab Eurpa standardiga EN V2.1.2 ( ) kehtestatud nõuetele, mis makrda viitavad ligipääsetavussuuniste standardi WCAG 2.1 nõuetele. 32 Eurpa Parlamendi ja nõukgu direktiiv (EL) 2019/882 tdete ja teenuste ligipääsetavusnõuete khta (ELT L 151, , lk ). 33 Vabariigi Valitsuse plt Riigikgule esitatud eelnõu 409 SE. 69bd-4ebe e06728d52/Avaliku%20teabe%20seaduse%20muutmise%20seadus 32

33 Jnis 8. Üleriigilise digiregistratuuri testijatel li keeruline leida visiidi brneerimise lehte Kasutajad keskendusid esilehel levale tabelile ega märganud menüü neljandat punkti Otsi saatekirjata aeg, kuhu tuleb vajutada uue visiidi brneerimiseks. Jnis 9. Rahvastikuregistri testijatel ei õnnestunud sisestada uut elukha aadressi. Aadressi sisestamisel pakuti kasutajale täiesti valet aadressi või ilma majanumbrita aadressi. Veateadet kas ei kuvatud või kui kuvati, siis ei antud teada, mida kasutaja valesti tegi. Peamised prbleemid: Nii riigi kui ka erasektri veebilehti ja e-teenuseid iselmustab puudulik ligipääsetavus, mis tuleneb peamiselt vähesest ligipääsetavuse alasest teadlikkusest nii tellijate kui ka veebilehe arendajate seas. Veebilehtede ja teenuste manike seas puudub arusaamine, mis n ligipääsetavus veebikeskknnas, kellele seda n vaja ning kuidas enamik kasutajaid tõlgendavad seda kasutusmugavusena. Vaatamata khustusele ei vasta suur sa avaliku sektri e-keskkndadest ja teenustest veebi ligipääsetavuse nõuetele. Kuna järelevalvefunktsin ei le veel tööle hakanud, ei le veebilehtede ja teenuste manikel täpset arusaama, mida kntrllitakse, ning puuduvad juhised ja nõustamine veebilehe või teenuse ligipääsetavaks muutmiseks. Samas kasvab nii avaliku kui ka erasektri päringute hulk puudega inimeste esindusrganisatsinidele, millega svitakse veebilehtede ligipääsetavuse testimist. Tegemist n mahuka eksperditööga, mida sageli svitakse tasuta ning mis seetõttu ei le esindusrganisatsinidele jõukhane. Riigi teenused ei le sageli kasutajale veebis lihtsasti leitavad. See tähendab, et riigi e- keskkndi ei kuvata tsingumtrites esimeste vastetena, Eesti.ee keskknnas leiavad kasutajad õige sisu asemel ühe teema khta mitmeid viiteid ja artikleid ning kasutajad ei tea sageli, milline asutus tegeleb neile lulise teemaga, skamata seetõttu alustada tsingut selle asutuse veebilehelt. Prbleemi suurendab asjalu, et palju teenuseid n sellised, mida ei kasutata iga päev. Avaliku sektri eri teenuste veebilehed n erineva välimuse ja ülesehitusega, mistõttu kasutaja peab eri keskkndade vahel liikudes pidevalt ümber õppima ja harjuma. Olenemata sarnasest 33

34 välimusest käituvad keskknnad erinevalt, näiteks sisselgimine näeb välja ja käitub erinevate e-teenuste puhul täiesti erinevalt. Sageli kasutatakse avaliku sektri lehtedel ka tavainimese jaks keerulist keelt ja termineid. Samas n Eesti valitsuskmmunikatsini käsiraamatus ühe põhiväärtusena esile tdud arusaadavus, mis tähendab, et kasutatakse lihtsat, selget ja arusaadavat eesti keelt ning edastatakse teavet ka erivajadustega inimestele sbival mel. Nõudluse puudumine ligipääsetavuse auditite, kasutatavuse testimiste ja nõustamise järele takistab ligipääsetavuse skusteabe pakkumise teket eraturul, mida veebilehtede manikud saaksid kasutada. Erasektris takistab ligipääsetavusest teadlikkuse kasvu steretüüpne arusaam, et veebi ligipääsetavus n vajalik vaid erivajadustega kasutajatele, keda ei nähta piisavalt arvuka kliendirühmana, et nendega arvestada (nt e-ped, e-teenused). Paljud ligipääsetavuse nõuded nagu mittetekstilise sisu alternatiivid, sisu letavus ja mõistetavus võivad jääda täitmata, sest sisuljatel ei le ligipääsetavusest piisavaid teadmisi ega töövahendeid. Näiteks unustatakse lehele sisestatud piltidele ja videtele kirjutada tekstilised alternatiivid ning pimedad jäävad sellest infst ilma, sest ekraanilugeja ei ska nende jaks visuaalset sisu tõlgendada. Võib juhtuda ka, et tekst pannakse lehele pildi kujul (näiteks skaneeritud paberdkument) ning seetõttu ei saa vaegnägija seda teksti suurendada ega muul viisil letavamaks muuta. See prbleem esineb nii era- kui ka avaliku sektri e- keskkndades. Töö raames timunud klme avaliku sektri ja klme erasektri e-teenuse testimisel ilmnesid järgmised suuremad ja krduvad ligipääsetavuse vead: sisu paigutus: lulised asjad plnud piisavalt esile tdud; keeruline sõnastus: asju ei nimetata nii, nagu kasutajad neid ise nimetaks; vähekntrastsed värvid: kasutajad ei märka lulisi asju või neil n raske teksti lugeda; mõned lehe funktsinid plnud kasutatavad klaviatuuriga (kui inimene ei saa kasutada hiirt) või lid äärmiselt raskesti kasutatavad; ekraanilugeja tööks lulised sildid ja sesed puudusid kdist, mis tähendab, et pimedad jäävad sast infrmatsinist ilma või ei saa üldse funktsini kasutada; kasutajad prvisid vajutada nuppudele, mis plnud tegelikult vajutatavad, aga nägid välja, nagu leksid; kasutajad ei saanud aru, mida nad valesti tegid ja miks asjad ei töötanud: vigasid ei ennetatud ning tagasiside li puudulik. Ettepanekud: Kujundada Eesti.ee baasil nii kdanike kui ka ettevõtete jaks ühtne digivärav, mis leks sisenemispunktiks kõikide avaliku sektri teenuste lehtedele. Teenuste lingid asuksid ka riigija khaliku mavalitsuse asutuste veebilehtedel ehk khtades, kust teadlik kasutaja neid tsima n harjunud. Tagada asutuste leitavus tsingumtrites ning pidev seire selle üle, et kdanikule vajalikud lehed pleks tsingumtrites peidetud. Riigi Infsüsteemi Ametil jätkata sisuhaldussüsteemi lahenduse arendamist, mis võimaldaks sisu sisestada ühes khas, kuid avaldada mitmel lehel, sealhulgas ühtses digiväravas Eesti.ee. 34

35 Sisuhaldussüsteemiga tuleb liidestada ka khalikud mavalitsused, et neil leks võimalik saata ajakhane inf ja viited autmaatselt digiväravasse. Sisuhaldussüsteemi juurde tuleb ehitada ka tehniliste ligipääsetavuse nõuete kntrllimise tööriist, mis ei laseks lehele üles panna täiesti ligipääsmatut sisu. Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumil kehtestada asutustele nõuded veebiraamistiku järgimise khta, mis tagaks tellijate paljususe lukrras ühtlasema kasutajakgemuse avaliku sektri veebilehtedel. Veebi ligipääsetavuse järelevalve kujundamisel TTJA-s arendada välja ka nõustamise ja juhendamise teenus veebilehtede ja e-teenuste manikele. Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumil kstöös Riigi Infsüsteemi Ametiga jätkata avaliku sektri veebiraamistike (sh Veera stiiliraamatu) edasiarendamist ning kndada sinna erinevad teenuste kvaliteedinõuded ja head tavad, luues mugava tööriista, kust uue avaliku sektri veebiprjektiga alustades materjale hankida. Teha kindlaks kõikide riigi pakutavate üldkasutatavate kmpnentide (näiteks riigi autentimisteenus, Maa-ameti integreeritav aadressitsingu kasutajaliides (In-ADS) ja Maaameti kaardirakendus) vastavus ligipääsetavuse nõuetele ning vajaduse krral viia need nõuetega kskõlla. TTJA-l krraldada eestikeelse kmmenteeritud WCAG versini väljatöötamine ja ajakhasena hidmine, kust disainer, arendaja ja sisulja leiaksid endale lulised suunised ning avaliku või erasektri teenusemanik saaks kntrllida, millistele nõuetele tema keskknd peab vastama. Juurutada avaliku sektri IT-arenduste puhul praktikat testida e-keskkndi arenduse käigus eri kasutajarühmade esindajatega (nt viia selline nõue asutuste IT-krdadesse). Iga arendatavat veebilehte või e-teenust peaks lema testinud näiteks järgmised kasutajad (testitavate valik sõltub ka knkreetsest teenusest ja tuleb iga krd läbi mõelda): täiskasvanud kasutaja, alaealine (eas, kus juba kasutatakse iseseisvalt veebilehti), 65-aastane ja vanem, pime või vaegnägija (kes kasutab ekraanilugejat), mtrikahäirega kasutaja (kes ei kasuta tavapärasel mel hiirt ja klaviatuuri). Jätkata avaliku sektri veebilehtede tagasisidestamise süsteemi lmisega ning lisada sellele ka ligipääsetavuse tagasiside sa. TTJA-l luua e-keskkndade manikele juhend ma veebilehele ligipääsetavuse teemalise ligipääsetavuse avalduse kstamiseks, mis sisaldaks inft selle khta, millised sad veebilehest ei le ligipääsetavad ning mis n ligipääsmatute sade alternatiivid, kuidas saab veebilehele tagasisidet anda, milliste brauseri ja ekraanilugeja kmbinatsinidega veebileht kõige paremini töötab ning võimaluse krral ka viipekeelne teema kkkuvõte. TTJA-l leida võimalused sisutimetajatele ligipääsetava sisu lmise klituste krraldamiseks ning veebisisu ligipääsetavuse kntrllimiseks ja parandamiseks vajalike prgrammide väljaõppe võimaldamiseks. Luua sisutimetajatele kstöös juristide ja keelespetsialistidega juhend lihtsama keele kasutamiseks keerulistes situatsinides ning lisada see ks muude sisutimetajale luliste ligipääsetavuse näpunäidetega valitsuskmmunikatsini käsiraamatusse. Ligipääsetavus peab lema iga veebiarenduse lmulik sa, mitte hiljem arenduste käigus lisatav element. Lisada ligipääsetavus klide inftehnlgia, infteaduse, teenusedisaini ja kmmunikatsinierialade õppekavadesse. Kutseõppeasutustesse lisada arendajatele ja disaineritele mõeldud ligipääsetavuse teemalisi täiendklitusi. Kaaluda võimalusi luua erasektri veebilehtedele ja mbiilirakendustele (äppidele) kvaliteedimärgis, mis annaks kasutajale märku, et asjamane leht/äpp n ligipääsetav. Tähtsustada ligipääsetavust lulise kriteeriumina parimate e-teenuste valimise knkursil ning luua näiteks eripreemia avaliku sektri kõige ligipääsetavamale e-teenusele. 35

36 6. AUDIOVISUAALMEEDIA Audivisuaalmeedia alateemas vaadeldakse audivisuaalmeedia teenuste sisu ning nlineuudismeedia kanalite sisu ligipääsetavust. Audivisuaalmeedia teenustest n vaatluse all enim jälgitavad meediaplatvrmid: televisin (lineaarne ja mittelineaarne), nline-uudiseprtaalid ja nõudevide keskknnad. Praeguses infühisknnas n meediasisule ligipääsetavus elukvaliteedi luline näitaja. Väga suur sa igapäevaelus timetulekuks vajalikust infrmatsinist ning ka meelelahutusest ja muust huvipakkuvast jõuab meieni meedia vahendusel. Televisini jälgib iga päev üle 80% 34 Eesti elanikknnast ja ligi 90% 35 Eesti elanikknnast kasutab aktiivselt internetti. Samas ple televisinis ja nline-uudismeedias edastatav meediasisu võrdselt kõigile ligipääsetav. Eestikeelsete subtiitrite puudumise tõttu ei saa vaegkuuljad ja kurdid jälgida telekanalite eestikeelset riginaaltdangut ning see n raskendatud paljudele kuulmislangusega eakatele ja teise kdukeelega inimestele. Kirjeldustõlke ning heliliste subtiitrite puudumise tõttu ei saa filme ja teletdangut jälgida ka vaegnägijad. Erakanalite eestikeelsel prgrammil subtiitrid enamasti puuduvad. WCAG standardile mittevastavuse tõttu n vaegnägijatel raske jälgida uudiseprtaale ja tarbida nõudevide keskkndade meediasisu. Kõik nimetatud prbleemid puudutavad laiemat kasutajate rühma kui ainult ametliku puudestaatusega inimesed, sest nägemis- ja kuulmislangus n levinud kgu elanikknnas, sh vanemaealiste hulgas. Kehtiv meediateenuste seaduse 23 seab audivisuaalmeedia teenuse sutajale khustuse teha ma teenus kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audikanaleid ja teisi lisateenuseid. Samas puuduvad seaduses knkreetsed ligipääsetavuse eesmärgid, mistõttu ei le seaduse mõju telekanalite ligipääsetavuse parandamisele lnud piisav. Rakkerühma aruteludega paralleelselt n Riigikgus menetletud meediateenuste seaduse muutmise eelnõu, millega antakse valdknna eest vastutavale ministrile vlitus kehtestada täpsemad nõuded audivisuaalmeedia ligipääsetavusele. Tegemist n psitiivse arenguga, mis võimaldab jõustumisel leppida saliste vahel kkku ja rakendada knkreetseid arvulisi eesmärke meedia sisu ligipääsetavamaks muutmisel. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse 5 sätestab, et teleprgrammide riginaalsaated peavad Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) võimaluste piires lema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele. Erameediaga võrreldes n ERR ligipääsetavuse parandamiseks seni selgelt rhkem panustanud. Näiteks n eetris regulaarsed viipekeelsed uudised, timub ppulaarseimate riginaalsaadete ja seriaalide subtiitrimine jms, kuid sellegiplest n veel suur sa ERR-i riginaaltdangust subtiitrimata. Hiljutine COVID-19 kriis n tnud esile ka selged kitsaskhad valitsusasutuste teabele ligipääsetavuses. Kriisi alguses ilmnes, et valitsuse tsuseid ning ministeeriumide juhiseid ei tõlgitud alati või üldse kõikidele kasutajatele ligipääsetavasse vrmi. Kuigi kriisikmmunikatsini käigus arenes 34 Meediapliitika lukrra ja arengusuundade uuring Kultuuriministeerium Eesti Statistika. IT32: aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi. 36

37 inf ligipääsetavus märgatavalt, n valitsuskmmunikatsini raames vaja töötada välja selged ligipääsetavuse reeglid. Peamised prbleemid: Suurel sal Eesti telekanalites ja nõudevidete platvrmidel edastatavatel Eestis tdetud saadetel puudub eestikeelsete subtiitrite valiku võimalus. See prbleem puudutab kõiki vaegkuuljaid ja kurte 36, kuulmislangusega eakaid, teise kdukeelega inimesi ja suurt sa ülejäänud vaatajatest, kes svivad paralleelselt prgrammi heliga jälgida ka subtiitreid (nt väikelaste vanemad). Praegu kehtiv seadusandlik raamistik meediaettevõtetele prbleemi lahendamiseks knkreetseid khustusi ei kehtesta. Kuna erameedia ei näe subtiitrimist kui neile kasumlikku teenust, siis sellesse ka ei panustata: võimalikus auditriumi suurendamises ei nähta lisatulu teenimiseks piisavat ptentsiaali. Kehtivas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses puudub ligipääsetavuse tagamise suhtes knkreetsus. Khustus tagada vaegkuuljatele teleprgrammide riginaalsaadete kättesaadavus kehtib ainult võimaluste piires. Seega puudub ERR-il selge arusaam, kui suures ulatuses peab ta ma saated vaegkuuljatele kättesaadavaks tegema, ning senine ligipääsetava sisu maht ei le sihtrühma jaks piisav. Knkreetseid eesmärke ei le seni sõnastatud ka ERRi arengukavades. Puudub ühtne kkkulepe, millised riiklikult lulised sündmused peaksid lema kõikidele Eesti elanikele ligipääsetavad (laulu- ja tantsupidu, presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtt, peaministri ja Riigikgu esimehe pöördumised jms), mistõttu ülekannetele lisatakse kirjeldustõlge ja helilised subtiitrid enamasti huvirühma algatusel ja nende leitud välisrahastuse tel. Eesti suurimad uudisteprtaalid (delfi.ee, pstimees.ee ja err.ee) ei vasta veebi ligipääsetavuse ehk WCAG standardile, mis tähendab, et nende sisu n raskesti kättesaadav pimedatele ja vaegnägijatele ning sisu kasutamismugavus n häiritud suurele hulgale kasutajatest (eri tegevuspiirangutega eakad, mtrikahäirega inimesed jt). Rakkerühma tellitud ligipääsetavuse autmaattestid näitasid, et kõikidel uudisprtaalidel li suuri ligipääsetavuse puudusi ning väikese eelisega li kõige vähem puudusi err.ee lehel. Valitsusasutuste edastatava inf ligipääsetavus n lünklik, mis tähendab, et pressiknverentsid ei le alati varustatud viipekeeletõlkega ja subtiitritega, ministeeriumide veebilehtedel tdud lulised juhised ja materjalid ei le dubleeritud viipekeelsete videtega jmt. Viimase aasta jksul n küll timunud lulised edasiminekud, mis tähendab, et valitsuse ja Terviseameti pressiknverentsid n varustatud viipekeelega ning Terviseameti puhul n tagatud ka subtiitrid. 36 Ametliku statistika khaselt n Eestis määratud kuulmispuue 2160 inimesele (2019. a seisuga) ning kuuldeaparaadi n aastatel saanud inimest. Tegelik kuulmislangusega inimeste arv n tunduvalt suurem ametlikust statistikast, nt WHO hinnangul n kuulmislangus keskmiselt 5% elanikknnast ehk Eesti puhul ligikaudu inimesel. Suure sa sellest mdustavad ka eakad. Eesti Vaegkuuljate Liidu hinnangul n Eestis kuulmislangusega inimest ja umbes 3000 kurti. 37

38 Ettepanekud: Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumi kstöös viia lõpule plaan luua riigi tel reaalajas timiv autmaatse subtiitrimise tarkvara, mille saaksid kasutusele võtta ERR ja teised telekanalid, nõudevide platvrmid ja valitsusasutused pressiknverentside tõlkimiseks. Viia lõpule meediateenuste seaduse muudatuste vastuvõtmine, mis annavad võimaluse seada meediamajadele knkreetsed ligipääsetavust parandavad eesmärgid. Hinnata khustuste täitmist mh meediateenuste lubade väljastamisel. Vastutavatel asutustel tagada edaspidi püsivalt kõikide riiklikult luliste pöördumiste ja kõnede (Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikgu esimehe kõned, pöördumised, erakrralised teated) teleülekannete ligipääsetavus ERR-i ülekannetes (subtiitrid, viipekeelne tõlge, vajaduse krral kirjeldustõlge ja helilised subtiitrid). Muuta lähiaastatel ligipääsetavaks riiklikult luliste tähtpäevade ja kultuurisündmuste ülekanded ERR-is (erinevad sündmused seses vabariigi aastapäeva, võidupüha ja taasiseseisvumispäevaga, laulu- ja tantsupidu jm). Juhul kui riiklike suursündmuste ülekandeid teeb erameedia, peavad vastavad nõuded sisalduma ülekandeõiguse lepingus. Täpsem letelu sündmustest n kkku lepitud rakkerühma arutelude käigus. Kaaluda keskse rahastuse lmist Kultuuriministeeriumi juurde eelmises punktis nimetatud tõlgete rahastamiseks. Selgitada välja erivajadusega laste ligipääsetava meediasisu vajadus ning kaaluda nõudlusele vastavas mahus lastesaadete jõudmist sihtrühmani (kirjeldustõlge, helilised subtiitrid ja viipekeelne tõlge) ka ERRi lastesaadete puhul. Kaaluda meediateenuste seaduses khustust esitada subtiitritega ja viipekeelse tõlkega kõiki riigi erakrralisi teateid. Kaaluda Eesti riigi rahalisel tel valminud mängufilmide puhul nõude seadmist, mille khaselt n kirjeldustõlke ja eestikeelsete subtiitrite lmine riigilt raha saamise eeldus. Selleks tuleks täiendada kultuuriministri 31. detsembri a määruse nr 25 Filmikunsti arendamise, ttmise ja levitamise tetamise tingimused ja krd 5 Nõuded tatlusele lõiget 9 Ttmistetuse tatluse eelarves peavad kajastuma punktiga 9 eestikeelsete subtiitrite ja kirjeldustõlke kulud. Oluline n tagada tõlgete valmimine filmi esilinastuse ajaks. Edendada praktikat, et kõigi riikliku rahastusega filmide prdutsendid ja/või filmide levitajad sätestaksid levilepingutes nõude, et telekanalitel ja nõudevide platvrmidel n filmidel linastuste ajal kirjeldustõlge jm tõlked ka kättesaadavad. Leida võimalus, et tellitavate audivisuaalmeedia teenuste sutajad (nt Telia ja Elisa videlaenutus) tagaksid eestikeelsete subtiitrite lemaslu ka eestikeelsel riginaaltdangul ja kirjeldustõlke lemaslu riiklikult rahastatud filmidel (filmide puhul, millel vastav ligipääsetavuse funktsin n ldud). Analüüsida võimalusi, kuidas tagada eestikeelsed subtiitrid ja svitavalt kirjeldustõlge ka sõltumatute ttjate plt riigi teta tdetava riginaaltdangu krral (seda eelkõige filmide puhul). Kuna ERR täidab ühisknnas lulist rlli erapletu avaliku teabe esitajana, mis peab jõudma kõikide Eesti elanikeni, siis kaaluda avaliku teabe seaduses ERR-ile tehtud ligipääsetavuse tagamise ehk WCAG standardi järgimise khustuse erandi tühistamist veebilehel err.ee. See 38

39 võimaldaks uudistest sa saada suurel hulgal vaegnägijatel või pimedatel inimestel, mtrikahäirega inimestel jt. Kaaluda WCAG standardi khustuslikuks muutmist erasektri uudiseprtaalidele, võttes arvesse, et see khustus ei thi seada meediateenuste sutajatele sõltumatust ja ajakirjandusvabadust piiravaid khustusi (sh reklaami piiramine). Riigikantseleil lisada valitsuskmmunikatsini käsiraamatusse inf ligipääsetavuse põhimõtted, mis tagaksid valitsusasutuste esitatava inf jõudmise kõikide inimesteni. 7. TURISM Turismi alateema all vaadeldakse nii sise- kui ka välisturisti ligipääsetavuse vajadusi avalikus ruumis liikudes ning teenuseid ja kaupu tarbides, sh ühepäevakülastajaid. Eesti majandusele n turismisektr laiaulatusliku mõjuga, ks kaudse mõjuga annavad turism ning sellega setud tted ja teenused ligi 8% riigi SKPst 37. Valdknnas töötab inimest 38. Turismiteenused mdustavad kgu teenuste eksprdist klmandiku, reisiteenuste eksprt ehk välisturistide kulutused Eestis aastal 2019 lid 1,56 miljardit eurt, turismiteenuste eksprt li 2,07 miljardit eurt 39. Ülevaatlikku statistikat erivajadustega inimeste sakaalu khta turistide hulgas ei le, kuid ainuüksi demgraafilistele andmetele põhinedes n selge, et erivajadustega inimeste ja eakate sakaal n kasvutrendis. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) turismiarenduskeskuse ttearenduse ja turunduse fkuses n viimastel aastatel lnud nt lastega pered. Turistide ja ühepäevakülastajate seas n mitmeid ligipääsetavuse sihtrühmi ning eelduseks n võetud, et elukaare eri etappides n kõigil inimestel mingil peridil erivajadused. Lisaks puuetega inimestele (nt vaegnägijad, vaegkuuljad, liikumispuudega inimesed jt) n erivajadused ligipääsetavuse kntekstis ka lastega peredel, eakatel, tidutalumatusega inimestel, välisturistidel keelekasutuse vallas jt. Parema ligipääsetavuse tagamine turismivaldknnas tähendab suuremat turismiteenuste kasutajate arvu ja enamiku turismiteenuste tarbijate terviklikumat külastuselamust, samuti suuremat turvalisust ja mugavust. Klienditeeknna põhiselt läbi mõeldud ja tagatud ligipääsetavus nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik tähendab sageli paremat teenust kõigile. Terviklikum ja kvaliteetsem teenuskgemus ja külastuselamus mtiveerib turiste krduvkülastusteks, mis tähendab teenusepakkujale suuremat tulu, ja teenusepakkujate paremad majandustulemused makrda tähendavad suuremat maksutulu khalikele mavalitsustele ja riigile. Samuti tetab ligipääsetavuse tagamine sidusamat ühisknda. Kstamisel lev Eesti turismi prgramm seab ma üldeesmärgiks järgneva: Eesti n turismisihtkhana ligipääsetav ja väärtustatud, turismisektri ettevõtjad n edukad, sihtkhad üle Eesti n elujõulised. Sellele vaatamata n ligipääsetavus turismis veel väga vähe teadvustatud ning kõikidele kasutajatele ligipääsetavaid atraktsine ja sihtkhti peaaegu ei le, võttes arvesse, et turisti elamust tuleb vaadelda teeknna põhiselt ning üksik ligipääsetav bjekt ei taga ligipääsetavat teeknda. 37 Majandus- ja Kmmunikatsiniministeerium, 2019, Haabu, SA Kutsekda, 2018, Haabu EAS, 2020, Eesti Pank

40 Peamised prbleemid: Suure sa turismiteenuste pakkujate hulgas n teadvustamata, et turu nõudluses timuvad muutused ning ligipääsetavus tähendab paremat teenust kõigile. Rahvastikus kasvab nii eakate kui ka puuetega inimeste satähtsus ning siiani ei sata läheneda kõikide klientide ja nende vajaduste keskselt. Teenusepakkujate hulgas ja ühisknnas laiemalt n teadvustamata, et erivajadusi n lisaks puudega inimestel ka teistel elanikknnarühmadel ja et ligipääsetavuse tagamine n teenusepakkujale majanduslikult kasulik võimalus. Turismivaldknna õigusaktides ja strateegilistes raamdkumentides puudub terviklik ja turismivaldknna timimist hrisntaalselt kattev ligipääsetavuse teemakäsitlus. Veebikeskkndades ei le ligipääsetavus tagatud: Turistidele ja külastajatele mõeldud turismiprtaale visitestnia.cm ja puhkaeestis.ee hindavad eksperdid keskmiselt ligipääsetavaks 40. Ligipääsetavuse teema ei le veebilehtedel eraldi esile tõstetud, st erivajadustega inimestel n keeruline leida endile sbivaid teenuseid ja panna kkku marsruute. Turismiteenuste pakkujate veebid ei le ligipääsetavad paljudel juhtudel, samuti puudub veebilehtedel inf ligipääsetavuse khta turismibjektidel ja turismiettevõtetes, puudub eraldi punkt veebilehe menüüs, klienditeeknna vaates n inf antud lünklikult, nt ple kajastatud ühissõidukiga ligipääs, liikumisvõimalused peatusest bjektile, erinevatele erivajadustele khandatud võimalused. Atraktsinide arendajad, muude turismiteenuste arendajad, khalik mavalitsus ehitusjärelevalve testajana, prjekteerijad ja ehitajad ple teadlikud või ei järgi sellistele ehitistele kehtestatud nõudeid, kus pakutakse avalikkusele mõeldud teenust, mis tähendab, et ligipääs hnetesse n puudulik. Turismiatraktsinide ja turismitdete sisuline ligipääsetavus (narratiivide, elamuste, kgemuste ligipääsetavus) ei le tagatud, sageli ei käsitleta tte arendamisel sisuliselt ligipääsetavuste aspekte, mis valdavalt tuleneb vähesest teadlikkusest, kuid ka ressursi piiratusest. Avalikus ruumis puudub selge ja ühene ligipääsetavuse märgistamise süsteem, mis leks arusaadav kõigile, sh nii sise- ja välisturistile kui ka khalikele elanikele. Puudub ühtne märgisüsteem bjektidel, milline n bjekti ligipääsetavus (erinevad erivajadused). Samuti n puudulik erivajadustest tulenevat ligipääsetavust kajastav märgistus ja viidastamine avalikus ruumis (suunaviidad, lulistele turismibjektidele ligipääsu võimaldavates ühissõidukipeatustes, sõidukites, liinide infgraafikas). Ettepanekud: Täiendada turismivaldknna timimist reguleerivaid raamdkumente (eelkõige valdknna strateegia) ligipääsetavuse põhimõtete ja eesmärkidega, mis tagaks teema piisava 40 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse andmed. 40

41 teadvustamise ja arengu ning praeguste õigusaktidest tulenevate khustuste (eelkõige määrus nr 28) teadvustamise. Analüüsida määruse nr 28 muutmisel kehtivaid majutusettevõtete ligipääsetavuse nõudeid eesmärgiga tagada ligipääsetavuse lai ehk kõikide kasutajate vajadusi arvesse võttev vaade. Tuua ligipääsetavuse põhimõtted ka turismivaldknnaga setud valdkndade raamdkumentidesse ja õigusaktidesse, mis käsitlevad erinevaid turismibjekte. Näiteks tuua Kultuuriministeeriumil muuseumiseadusesse ligipääsetava muuseumi põhimõtted. Kultuuriministeeriumil viia ligipääsetavuse põhimõte kstatavasse kultuuri valdknna jätkustrateegiasse eesmärgiga tagada muuseumide, teatrite jm kultuurivrmide ligipääsetavus nii füüsilises kui ka kultuurielamuse vahendamise mõttes. Teha ligipääsetava turismi teemal järjepidevat teavitustööd, pakkuda klitusi ja töötada välja juhendid ning tagada nende vaba kättesaadavus turismivaldknnas EAS turismiarenduskeskuse krdineerimisel ja kstöös piirkndlike turismiarendus- ja sihtkhtade arendusrganisatsinidega. Tegevuste raames keskenduda nii ligipääsetava atraktsini kujundamisele kui ka klienditeenindusele (kuidas arvestada klientide erinevate vajadustega, kuidas suhelda eri klientidega ja tetada psitiivse külastuskgemuse pakkumist). Luua visitestnia.cm ja puhkaeestis.ee avalehtedel eraldi sektsin ligipääsetavate teenuste ja tdete khta ning liikumisvõimaluste ja inf saamise võimaluste khta kgu Eestis, lisaks luua ligipääsetavuse inf ja tsingu võimalus erinevate ligipääsetavuse kriteeriumide alusel (nt liikumispuudega inimestele ligipääsetavad, nägemispuudega inimestele ligipääsetavad, kuulmispuudega inimestele ligipääsetavad bjektid ja teenused). Teenusepakkujate veebilehtedel sdustada eraldi rubriigi lemaslu erivajadustega inimeste ligipääsetavuse võimaluste khta. Edendada WCAG ehk veebi ligipääsetavuse standardi järgimist turismiettevõtetes. Sdustada teenusepakkujate ja khalike mavalitsuste kstöös ligipääsetavate turismimarsruutide väljatöötamist, mida kuvada visitestnia.cm lehel ning kasutada Eesti turismi turundamisel. Ligipääsetavate marsruutide khta võiksid lla erinevate puuetega inimestele keskenduvad lahendused, kuid mitte ainult. Marsruudid võiks lla nii Tallinna katvad kui ka muude Eesti piirkndade põhised. Uue struktuurivahendite peridi ja muude rahastamismeetmete kujundamisel tagada, et tetuste andmise üheks hindamiskriteeriumiks n ligipääsetavuse tagamine nii bjektile kui ka atraktsini sisuline ligipääsetavus eri sihtrühmadele, sh puuetega inimestele. 8. HARIDUS Kaasava hariduse areng n lnud juba enam kui kümme aastat Eesti hariduskrralduses tähelepanu all ning sellega setud küsimusi n arutatud erinevates frmaatides. Rakkerühma töös keskenduti teemadele, mida n varem käsitletud vähem või üldse mitte. Näiteks n Riigikntrll hiljuti auditeerinud hariduse tugiteenuste kättesaadavust 41 ning algatatud n valdkndade ülene 41 Riigikntrlli aruanne Riigikgule (2020) Hariduse tugiteenuste kättesaadavus. et-ee/default.aspx 41

42 erivajadustega laste tugisüsteemi refrm. 42 Seega analüüsiti aruteludes, kuidas suurendada teadlikkust ligipääsetavusest, selgitati kliruumi ligipääsetavuse lemust ning selle saavutamise viise, haridussüsteemi inf ja õppematerjalide ligipääsetavust, lapsevanema halduskrmuse vähendamise võimalusi ning erivajadustega laste põhihariduselt keskharidusele üleminekuga senduvaid küsimusi. Tulenevalt töö ajaraamist ja teema ulatuslikkusest võeti hariduse valdknnas vaatluse alla khustuslik üldharidusmiinimum ehk põhihariduse ligipääsetavus. Vaatluse alt jäid välja alus- ja keskharidus, mis kindlasti vajavad edaspidi samaväärset analüüsi. Hariduse valdknna analüüsis keskenduti eri võimetega inimeste suutlikkusele hariduses saleda ning sellest tulenevalt suutmissurvele 43, mida erinevad salised hariduses kgevad, ning tsiti võimalusi, kuidas muuta haridus erinevatele inimesetele ligipääsetavamaks. Teiseks lähtepunktiks li teenuse terviklik käsitlus, mille raames vaadati teenuste terviklikku teeknda nii kasutajate vaatest kui ka kgu süsteemi timimise võrgustikku. Kasutajakgemuse terviklikkust analüüsiti klmest lulisemast aspektist: infrmatsin ja kmmunikatsin, füüsiline ligipääs ning ligipääs sisule. See aspekt n luline põhjusel, et siiani n ligipääsetavust mõistetud peamiselt vaid füüsilise ruumi ehk klimaja ligipääsetavusena, kuid hariduse sisulise ligipääsetavuse saavutamisel n luline tervikteeknd, mis lisaks füüsilisele keskknnale tähendab ka infrmatsini ja suhtlusviiside ligipääsetavust, õppevahendite, e-keskkndade ja muu ligipääsetavust. Töö keskmesse võeti eeskätt kõikidele khustuslik haridustase ehk põhiharidus. Vaadeldi nii kli astumist, õppes salemist kui ka edasisi õppimisvõimalusi pärast põhiharidust. Ligipääsetavust käsitleti kõikide kliga setud sihtrühmade, õpilaste, lastevanemate, õpetajate ja tugispetsialistide, vaatepunktist. Kkkuvõtvalt võib öelda, et kuigi viimastel aastatel n kaasava hariduse kntseptsini püütud Eestis hlega edendada, siis teemat saadab endiselt vähene teadlikkus nii klipidajate kui ka klijuhtide seas ning ka laiemalt. Hariduse ligipääsetavust vaadeldakse ikka ainult erivajadustega laste kntekstis, kellele n vaja tagada ligipääsetav kl ning õppevahendid. Samas jäävad tähelepanuta ülejäänud kliga setud inimesed, kellest lulisim rühm n kindlasti kasvava keskmise vanusega õpetajasknd. Arutelude tulemusena võib öelda, et senisest enam tähelepanu vajab haridust puudutava inf ja õppevara ligipääsetavus. Peamised prbleemid: Kstatava haridusvaldknna arengukava eelnõus n ligipääsetavuse käsitlus vähene ning puudutab vaid füüsilist ligipääsetavust ehk hneid. Põgusalt puudutatakse erivajadustega õpilaste võrdsetel alustel õppesse kaasamise ja kaasava hariduse prbleeme, kuid puudu n terviklik ligipääsetavuse käsitlus, mis hõlmaks füüsilist keskknda, inf kättesaadavust ja õppematerjale. Klikeskknna ligipääsetavus kõikidele kasutajatele ei le põhikli- ja gümnaasiumiseaduses 44 (edaspidi PGS) lulise põhimõttena sätestatud. Näiteks PGS-i 63 lõige 3 ei sätesta ligipääsetavusnõudeid sana munitsipaalkli klitusla saamise eeldustest. Selle paragrahvi järgi n vajalik esitada vaid andmed ruumide tervisekaitse- ja hutusnõuete khta, kuid mitte 42 Pressiteade töörühma mdustamise khta 4. märts Suutmissurve (ingl. k ablism) tähistab suutlikkuse ja võimelisuse eelistamist ning see võib avalduda ideede ja eeldustena, steretüüpide, hiakute ja tavadena, füüsiliste tõketena keskknnas või suuremas mastaabis rõhumisena. 44 Põhikli- ja gümnaasiumiseadus 42

43 hne ligipääsetavuse khta. Täpselt samad põhimõtted n puudu ka klitusla kehtetuks tunnistamise alustest. Klide füüsiline keskknd ei le väga paljudel juhtudel ligipääsetav, sh ajutiste vigastustega õpilastele, vananevale õpetajasknnale, erivajadustega lastevanematele jne. Vaatamata sellele, et PGS-i khaselt peab haridus lema võrdselt kättesaadav kõigile, ei le praktikas võrdsed võimalused tagatud. See tähendab muu hulgas, et puudub ülevaade klide ligipääsetavusest ning puudub täpne plaan, millal viiakse kõik lemaslevad klihned kskõlla ligipääsetavusnõuetega. Knkreetse plaani vajadus ja puudused esinevad just hnete puhul, millele ei khaldata määruse nr 28 nõudeid ehk mis ei le uued hned või läbinud renveerimist. Teadlikkus ligipääsetavusest n väike nii klipidajate kui ka klijuhtide seas. Vaatamata püüule rakendada Eestis kaasava hariduse kntseptsini, ei le selle sisu praeguseni paljude hariduse krraldajateni jõudnud. Levinud n õpilase puude keskne arusaam ligipääsetavusest, mitte lai, elukaarepõhine lähenemine, millest tulenevalt peetakse teemat kõrvaliseks. Teadvustamata n, et ligipääsetavus ei tähenda ainult püsiva erivajadusega õpilase vajadusi, vaid n ka: ligipääsetavuse vajadused, mis tulenevad kli töötajate vajadustest (eelkõige õpetajate kõrge keskmine vanus, samuti võimalus lla erivajadusega pedagg); ajutised erivajadused tulenevalt laste vigastustest (luumurrud jm füüsilised vigastused); lastevanemate vajadused, sh näiteks n PGS -s 56 sätestatud tingimus, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks krd aastas võimalus saleda vanemate kslekul, seega peab lema kl ligipääsetav ka kõigile lapsevanematele. Tulenevalt eelnevast n vanem tihti ligipääsmatuse prbleemidega üksi, erivajadusega lapsi ega vanemaid kli ei data ning kuna erivajadusega lapsi klis ei õpi, siis tundub asjasalistele, et prbleemi ei le. Kõige prbleemsem n õppimisvõimaluste puudumine kdu lähedal, kui kdu lähedal ei le väikeklasse, eripedagge ega teisi vajalikke tingimusi. PGS määrab nõuded õppekeskknnale väga üldsõnaliselt ning viitab vaid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitsenõuetele, kuid mitte määrusele nr 28, mis kehtestab ligipääsetavusnõuded uutele ja renveeritavatele avalikkusele mõeldud hnetele (sh klidele). Aruteludest selgunud levinuimad füüsilise keskknna ligipääsetavuse prbleemid lid järgmised: Enne aastat ehitatud klidele ei laiene määruse nr 28 nõuded, mistõttu n nende ligipääsetavuse parandamine setud suuremahulise renveerimisega, mis ei pruugi klidel lla plaanis. Riigi ja khalike mavalitsuste vahel ei le kkku lepitud nende klide ligipääsetavaks muutmise plaani (nt millised n miinimumnõuded, mis tuleks täita, kust tulevad rahalised vahendid, mis ajaks peaksid klipidajad klid nõuetele vastavaks viima jne). Aruteludes salenud leidsid, et kui eesmärk n muuta kõik klid ligipääsetavaks aastaks 2030, peab nägema ette lisameetmed või - regulatsinid. Uutes ja viimastel aastatel valminud klides n ligipääsetavuse lukrd hea ja vastab suurel määral määruse nr 28 nõuetele. Vastavalt TTJA järelevalve tulemustele ei le siiski uusi klihneid, kus määruse nõuded leksid 100% järgitud. Ruumide ligipääsetavust käsitlevad erinevad määrused ja nõuded (näiteks määrus nr 28, tervisekaitsenõuded klidele), mida n kli pidajatel, prjekteerijatel ja ehitajatel samal ajal keeruline järgida. Lisaks käivad erinevad asutused tegemas saliselt kattuvat järelevalvet (nt nii TTJA kui ka Terviseamet hindavad põranda libedust, samas üks analüüsib mööbli sbivust, teine mööblivahelist käiguteed, mõlemad hindavad tualettruume, kuid nende erinevaid aspekte). Kehtivad ligipääsetavuse nõuded ei laiene kli ümbritsevale territriumile ning vajadus selliste nõuete või juhendi kujul põhimõtete järele vajab edaspidist analüüsi. Klide tervisekaitsenõuded sätestavad vaid, et klil peab lema maette maa-ala, haljastus ei thi takistada lmulikku valgust ning juurdepääsutee ja tegevuseks 43

44 kasutatav ala peavad lema vajaduste khaselt valgustatud. Määrus nr 28 sätestab nõuded jalg- ja kõnniteedele, parklale ning sissepääsule, kuid ei täpsusta klispetsiifilisi, nt õuesõppe või kehalise kasvatuse läbiviimise keskknna nõudeid. Samuti ei le hetkel nõuete või põhimõtete tasandil kkku lepitud, milline n klimaja ptimaalne kaugus ühissõidukipeatusest või kergliiklusteest, ning erinevate liikumisviisidega kli jõudmine (jalgratas, ühistransprt jm), mis tagaks klitee ligipääsetavuse, turvalisuse ja jõukhasuse. Määruses nr 28 sätestatakse minimaalselt kaks ratastlikhta avalike ürituste timumispaigas ning juhttee nägemispuudega inimesele, kuid ei täpsusta klide khustusi ratastlikhtade lmiseks klassides ega kaldauditriumides. Samuti ei paigaldata alati klassidesse silmusvõimendeid või ei rajata juhtteid kli ümbruses või hnes. Määruse nr 28 alusel letakse kõik klme või enama astmega tõusud trepiks, mille krral peaks järgima määruses tdud nõudeid nii trepiastmestikule kui ka käsipuudele. Praktikas n hakatud rajama uute ja ka renveeritavate klide fuajeedesse avaraid astmestikke, mis neile nõuetele ei vasta ega le ligipääsetavad: treppidele ei lisata käsipuid, ei tähistata kntrastselt, puuduvad ratastliga ligipääsetavad khad ning alternatiivseid ligipääse (nt kaldtee) ei prjekteerita. Sisustus ja ruumid kujundatakse sageli ühevärviliselt, näiteks tualettruumid üleni valgena. Määruses nr 28 sätestatakse, et vähemalt üks tualettruum peab vastama puudega inimese erivajadustele, sh kgu sisustus peab lema muust ruumist kntrastselt eristuv. Samas vähekntrastsed või nn hall-hallil lahendused segavad kõiki kasutajaid ning muudavad rienteerumise keeruliseks. Tervisekaitsenõuded klidele ei täpsusta tualettide sisustuse tnaalsust. Evakuatsinitreppe ja -teid viiakse läbi klassiruumide, mis tavakasutuses täidetakse mööbliga ning see takistab evakuatsini hädalukrras. Evakuatsiniteed vajavad täpsemaid ligipääsetavuse (väljapääsetavuse) nõudeid. Määruses nr 28 svitatakse ruumides kasutada tehnlgiat ja materjale, mis aitaks kaja vähendada, kuid reaalsuses n klides väga suured müra- ja kajaprbleemid. Stsiaalministeeriumi tellitud laste ligipääsetavuse uuring kinnitas, et lapsi häirib klikeskknnas suur müra ja vaiksesse khta eraldumise võimaluste puudumine 45. Puudu n tugispetsialistide ruumidele kehtivad nõuded. Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise krd määrab kindlaks küll teenuse sisu, kuid mitte tingimusi selle sutamiseks. Kaasava hariduse edukaks rakendamiseks tuleb tugispetsialistide jaks vajalike ruumide nõuded seada seadusandlikul tasandil. Sealjuures tuleb silmas pidada, et tugispetsialistid vajavad eelkõige privaatsust pakkuvaid ruume, aga ka eraldi turvalist keskknda väiksema grupi- ja individuaalse töö jaks. Praegustes klihnetes tugispetsialistidele mõeldud ruume üldjuhul ei le ning selliste ruumide vajadused ei le jõudnud ei arhitekti ega klipidajani. Tervisekaitsenõuetes sätestatakse, et õpilasel peab lema hutu ja kasvule vastav klipink või klilaud ja iste, kuid ei nimetata lulise nõudena ligipääsetavust. Ratastliga tüüpiliste klilaudade taha ei saa, sest need ei le ligipääsetavad. Klipidajad setavad mööblit davaima hinna põhjal, mistõttu n ligipääsetavuse miinimumnõuete kehtestamine kgu kli mööblile ja sisustusele luline kaasava hariduse edendamiseks. Tervisekaitsenõuetes sätestatakse, et tehnlgiaruumis peab lema piisavalt liikumisruumi ja õppeköögis peavad lema tidu valmistamiseks vajalikud seadmed ja 45 Rakendusliku Antrplgia Keskus Laste ligipääsetavuse uuring (2020). 44

45 sisustus, mille paigutus ruumis võimaldab tagada hutuse timingute tegemisel ja tidu valmistamisel. Samas ei täpsustata, et piisavalt ruumi peaks lema kõigile kasutajatele, sh ratastlis või abivahenditega kasutajatele, ning seadmed ja sisustus peaksid lema kõigile ligipääsetavad ning kasutatavad. Tihti lõhutakse ligipääsetavus igapäevase kasutuse käigus, näiteks pannakse liftid või invatualetid lukku ega tagata ligipääsu kõigile. See prblemaatika vajab selgemaid reegleid ning teadvustamist. Riik ei kgu statistikat klihnete ligipääsetavuse seisu khta, mistõttu puudub ülevaade ligipääsetavate klihnete arvust ning taristu arenguvajadustest. Samuti ei le see inf kli kasutajatele (sh lapsevanematele, kes lapsele kli valib) kättesaadav (millised klid minu elukhas n ligipääsetavad). Klide füüsilise keskknna prbleemiks n sageli liiga vähe ruumi õpilase khta. Ruumikitsikusest tulenevad kõigile õpilastele ja kli töötajatele õpi- või töökgemust halvendavad prbleemid, sh müra, tõuklemised jmt. Tervisekaitsenõuetes klidele sätestatakse õpperuumi kõrguseks vähemalt 2,5 m ja pindalaks vähemalt 2,0 m 2 põhikli õpilase khta, mis n liiga vähe kõigile, kuid eriti tugiisikuga õpilasele või ratastlis vm abivahenditega liikujale. PGS 26 lõikes 1 sätestatakse põhikli klassi täituvuse ülempiiriks 24 õpilast, kuid kli pidaja võib erandjuhul direktri ettepanekul ning hlekgu nõuslekul suurendada õpilaste arvu üheks õppeaastaks knkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitseja hutusnõuded n täidetud. Praktikas esineb kle, kus klassid n piirnrmist märkimisväärselt suuremaks paisutatud ning peale suurema klassikmplekti mdustamist n üheaastasest nõudest väga keeruline kinni pidada. PGS-is tdud nõue tagada klikht kõikidele õpilastele võrdsetel alustel ei timi praktikas paljudes mavalitsustes erivajadustega laste puhul ja seda järgmistel põhjustel: Omavalitsus ei lähtu kli määramisel alati PGS-is tdud lulistest asjaludest (muuhulgas põhjusel, et ligipääsetavaid kle ei le kõikides mavalitsustes piisavalt): esmajärjekrras õpilase elukha lähedus klile, sama pere teiste laste õppimine samas klis või vanemate sv. Omavalitsuse tasandil ei suudeta klikha määramisel piisavalt hinnata lapse erivajadust, mistõttu praktikas n erivajadustega laste vanemad sunnitud iseseisvalt ma lapsele sbivat kli tsima. Lisaks, kuigi seaduse tasandil n vald või linn khustatud kõigile ma piirknna lastele kdulähedase klikha tagama, siis tihti ei pakuta määratud klis lapsele vajalikku tuge või ei le kli keskknd füüsiliselt ligipääsetav. Seega n valdav lukrd, kus erivajadustega laste vanemad n ebasdsamas lukrras, kuna kaasava hariduse põhimõtted ei le 100% klides tagatud. Klikha tagamise prtsess ei le alati lapsevanemate seisukhast läbipaistev ning neid tetav. PGS-i alusel n põhikl khustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks svi avaldavad klikhustuslikud isikud, kellele see kl n elukhajärgne kl, kuid praktikas see nii ei timi. Lapsevanemates tekitab segadust PGS-i säte, mille khaselt teeb isiku õpilaste nimekirja arvamise tsuse kli direktr, mistõttu pöördutakse kha saamiseks tse kli ple. Tegelikkuses määrab elukhajärgse põhikli mavalitsus, kasutades selleks üldjuhul haldussüsteemi ARNO. Omavalitsuse kesksest süsteemist ei saa lapsevanemad alati kindlustunnet, et neile määratud kl n parim võimalik lahendus, kus n lapse arenguks vajalikud teenused ja ligipääs sisuliselt tagatud, ning sellest lähtuvalt n lapsevanemad prbleemidega pöördunud nii õiguskantsleri kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ple. See viitab asjalule, et praktikas ei le vanematele selgelt teada antud, milline n klikha määramise prtsessi ja kntaktpunkt, kuhu ma muredega pöörduda, ning see avaldub väga teravalt just erivajadustega laste puhul. 45

46 Eelnevast tulenevalt vajab klikha määramise prtsessi üle tehtav riiklik järelevalve selgemat ja tõhusamat kmmunikatsini. On ebaselge, millistel juhtudel ja kelle ple peab lapsevanem klikha määramise prbleemide krral pöörduma. Klidel ja klipidajatel puudub inf õppima tulevate õpilaste vajaduste khta, mistõttu n keeruline vajalikke teenuseid planeerida. Ei le selge, kas mavalitsused peavad arvestust enda territriumil klikhustuslikku ikka jõudvate erivajadustega laste üle, ning seetõttu ei timu teadlikku ligipääsetavate klikhtade planeerimist. Inf Rajaleidjast saabuvate tsuste khta ei jõua mavalitsustesse enne 1. klassi, samuti diagnsitakse mitmed hariduslikud erivajadused alles klieas. Muu hulgas tähendab see, et täitmata n haridusseaduse -s 7 tdud khaliku mavalitsuse khustus pidada puudega inimeste arvestust ja krraldada nende õpetamist. Tugiisikuteenuste krraldus põhjustab palju arusaamatusi nii lapsevanemate, õpetajate kui ka haridusjuhtide hulgas. Tegemist n stsiaalteenusega, mille kättesaadavusest ja rahastusest ei peaks sõltuma lapse haridusvõimalused. Seda prbleemistikku auditeeris Riigikntrll ning selle lahendamiseks n algatatud valdkndadeülene erivajadustega laste tugisüsteemi refrm. Õppematerjalid ei le ühtlaselt kõigile ligipääsetavad ning neile ligipääsetavuse lmine n jäänud sageli lapsevanemate või tugipersnali kanda. PGS-is sätestatakse, et kl võimaldab põhiharidust mandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti, kuid ei täpsusta nende lemust. Haridus- ja teadusministri kehtestatud õpikutele, tööraamatutele, töövihikutele ja muule õppekirjandusele, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad nõuded 46 sätestavad õppevara tehniliste nõuetena nende kaalu, saliselt kirjasuurused ja paberi pinnaviimistluse, kuid ei nõua õppevara ligipääsetavust. Ligipääsetavad ei le ka kõik digitaalsed õppeplatvrmid, nt OPIQ, E-kliktt. Lisaks nägemisprbleemidega õpilastele n materjalidele ligipääsuga raskusi ka kuulmisprbleemidega õppijatel. Näiteks kuulmisabivahendiga ei le võimalik aru saada klassis kuulatavatest helifailidest. Stuudium ja E-kl ei vasta veebi ligipääsetavuse standardile WCAG. Kuna tegemist n erasektri pakutava tarkvaraga, tuleks leida hvad, mille abil riik saaks edaspidi suunata selliseid lahendusi ligipääsetavate ja kasutajasõbralike arenduspõhimõtete ple. Ligipääs kli algab sinna viivast teeknnast, sh klitransprdist, mille hankimisel n seni lnud peamiseks kriteeriumiks hind. Seetõttu n enamik Eestis kasutatavaid klibusse ligipääsmatud ehk astmetega sisenemisega ning nii ei le liikumise erivajadustega õpilastel võimalik klitransprti kasutada. Samuti n luline tellitava klitransprdi hutus (turvavööd, piisava suurusega bussid, seisukhtadeta sõit jms) ning peatuskhtade hutus, sh ratastliga sõitjatele (kas n ligipääs bussipeatusesse, kas n tagatud hutus ja piisav ruum bussi tamiseks jms). Psitiivse näitena võib tuua AS Tallinna Linnatransprdi sel kevadel sõlmitud hankelepingu klme uue ratastliga kasutatava klibussi stuks 47. PGS-is n sätestatud nõuded infle (kli vastuvõtu tingimused ja krd ning kli üle haldusjärelevalvet testavate asutuste kntaktandmed, kli õppekava, põhimäärus, arengukava, kdukrd ja õpilaskdu kdukrd), mille kl peab veebilehe kaudu avalikustama. Letelus puudub inf kli ligipääsetavuse khta, samuti puuduvad seaduses nõuded veebilehtede ligipääsetavuse khta. HARNO plt klidele pakutav veebileheplatvrm ei le 46 Haridus- ja teadusministri 24. märtsi a määrus nr 13 Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi plt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti Tallinna uute klibusside hanke võitis Scania Eesti AS ( ) 46

47 veel WCAG nõuetele vastav, aga arendatakse uut nõuetele vastavat platvrmi. Suur hulk kle kasutab KOVTP platvrmi, mis pärast viimast disaini uuendust vastab üldjntes ligipääsetavusnõuetele. Arutelude käigus käsitleti Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse meetme (väikelahendused hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastele) senist kgemust ning tdi esile järgmist: Tetusmeede ei le kõikide mavalitsusteni jõudnud, sest vähene teadlikkus ligipääsetavusest ei taga piisavat huvi käesleva peridi tetusvahendite ärakasutamiseks. Tetust tatlenud klid tõid esile, et tetuse tatlemine n liialt bürkraatlik, detailne ja töömahukas. Väikeklid n tetuse eest tänulikud, kuid edaspidi nii mahukat bürkraatlikku prtsessi ette võtta ei svi. Tetus n väikesemahuline ning ei lahenda ühegi kli ligipääsetavust tervikuna. Tavaintellektiga erivajadustega nrte edasiõppimine kesk- ja kutsehariduse tasandil n raskendatud, sest neile ei le ldud kõigiga võrdseid tingimusi edasiliikumiseks järgmisele haridustasandile. Gümnaasiumis jätkamine ei le tetatud juhul, kui kdu lähedal puudub ligipääsetav haridusasutus, ja ka juhtudel, mil varasema hariduste puudulikkuse tõttu ei le riiklik õppekava 100% mandatud. Eelkõige puudutab prbleem liikumise erivajadusega nri, kelle ainsaks võimaluseks keskhariduses jätkata n teha seda enda kdulähedases klis, sest neil puuduvad võimalused liikuda iga päev kdukhast kaugemal asuvasse gümnaasiumisse. Seega katkeb näiteks haridustee juhul, kui liikumisprbleemidega nrel ei le võimalik asuda kdust kaugemale keskharidust mandama, kuid kdulähedase kli sisseastumislävend võib lla kõrgem tema tasemest. Ettepanekud: Tuua ligipääsetavuse elukaare põhine käsitlus kstatavasse haridusvaldknna arengukavasse eesmärgiga anda valdknnale selge sõnum teema lulisusest ks knkreetsete tegevustega lukrra parandamiseks prgrammide tasandil. Tuua ligipääsetavus PGS-i kui üks luline element, mis tuleb tagada õppekeskknnas. Selleks tuua ligipääsetavus selgelt esile üldhariduskli alusväärtuste all ( 3) ning viia ligipääsetavus turvalisuse ja tervisekaitsenõuete kõrval põhihariduse kättesaadavuse ning kli direktri ülesannete ja vastutusvaldkndade hulka (PGS -d 7 ja 71). Kaaluda munitsipaalkli klitusla (PGS 63) tatluse tingimuste ksseisu nõude lisamist, mille khaselt peab kli pidaja lisama klitusla tatlusele andmed kli tegevusteks vajalike ruumide ligipääsetavuse khta. Sama põhimõte kajastada munitsipaalkli klitusla kehtetuks tunnistamise alustes (PGS 64 lg 1 punkt 1). Hida ligipääsetavus klivõrgu krrastamise tetusmeetmetes uuel struktuurivahendite peridil pririteetsena. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Stsiaalministeeriumil analüüsida erinevate ligipääsetavuse ja tervisealaste nõuete kstimet ja selgust ning võimalusi luua krdinatsinimehhanism Terviseameti ja TTJA järelevalvete vahel, et tagada klipidajatele selge ja mittekattuvate nõuete kgum. Kaaluda ligipääsetavuse ja kaasava hariduse nõuete kehtestamist ka kli ümbrusele kas khustuslikena või svitusliku juhendina. Edendada ligipääsetavuse käsitlemist kli sisehindamiste ja arengukava ksseisus. Planeerida süsteemsed tegevused, et parandada klipidajate ja -juhtide teadlikkust ligipääsetavusest. Näiteks: Haridusjuhtide arenguprgrammis ligipääsetavuse ja kaasava hariduse põhjalikum käsitlus. 47

48 Heade näidete süsteemne kgumine ja levitamine, näiteks tutvustada vaheldusrikkaid, läbimõeldud klikeskkndi ja -arhitektuuri, kaaluda madalamates kliastmetes ühetasapinnaliste hnete eelistamist jmt. Heade näidete tunnustamine. Esmavajalike teenuste ringis, milleks haridus kindlasti n, tuleb julgustada mavalitsusi ligipääsetavuse põhimõtetest lähtuvalt planeerima. See tähendab, et kle tuleb luua asukhtadesse, kus klitee n laste jaks ligipääsetav nii jalgsi, jalgratta kui ka ühissõidukiga ning n ühtlasi turvaline ja jõukhane. Üleminekuperidil ligipääsetavate klihneteni ja kaasava hariduse rakendumiseni tetada mavalitsusi plaanide kstamisel ligipääsetavat ja kaasavat haridust edendava klivõrgu arendamiseks, kuni kõikides elukhajärgsetes klides n kaasava hariduse elluviimise võimekus tagatud. Haridus- ja Teadusministeeriumil töötada välja ja esitada määruse nr 28 uuendamisel Majandusja Kmmunikatsiniministeeriumile ettepanekud ainult klikeskknna khta kehtivate nõuete lisamiseks, sealhulgas: Määrata ratastlikhtade lemaslu kaldauditriumides ja fuajeede astmikega aladel. Reguleerida müra vähendavate materjalide ja lahenduste kasutamine klide avatud ruumis (kridrid, auditriumid jm alad). Töötada välja silmusvõimendite paigaldamise parameetrid, et võimaldada tavaklis saleda kuulmise erivajadustega õpilastel. Kehtestada tugispetsialistide tööks vajalikele ruumidele nõuded, mis arvestaks nende töö spetsiifikat, nt individuaalne ja rühmanõustamine, privaatsus, heliislatsin, võimalused töö khandamiseks tulenevalt õppija vajadustest ja vanusest. Analüüsida ja teha ettepanekud muudes prbleemide letelus esile tdud aspektides. Kaaluda Vabariigi Valitsuse 30. mai a määruse nr 84 Tervisekaitsenõuded klidele (edaspidi määrus nr 84) 11 (nõuded ruumide sisustusele) täiendamist, näiteks: Iste peab lema alati liigutatav (st jäik klipink ei thiks enam lahenduseks lla) ning lauda peaks saama kasutada kõik sõltumata kasutatavast abivahendist (näiteks laua all peaks lema vaba ruum laua kasutamiseks eakhase ratastliga). Täiendada määruse nr lõiget 2, et klipinkide ja -laudade asetus ning õpperuumi seadmete paigutus võimaldaks kõigil, sh abivahenditega liikuvatel õpilastel ja õpetajal vabalt liikuda, hutult läbi viia õppekavakhast tegevust ning puhastada õpperuume. Luua Eesti Hariduse Infsüsteemis (EHIS) võimalus klihnete ligipääsetavuse statistika kgumiseks. Arendada välja klipidajate enesekntrlli abivahend, mis seb tervikuks erinevates õigusaktides kajastatud teemad ja lubab hinnata klihnete ligipääsetavust (nt ligipääsetavus ja tervisekaitse ks). Kaaluda võimalust PGS-is klassiruumide maksimaalse täituvuse määramiseks (svituslikult 24), mis ei lähtuks ainult ruutmeetritest õpilase khta, vaid ka õpetaja suutlikkusest kõiki õpetada ning õpilaste suutlikkusest klassi vaimses ruumis õppida. Täiendada määruse nr 84 -s 7 tdud klide õpperuumi pindala ja sisulisi nõudeid selliselt, et need arvestaksid tugiisikutega ning kasutatavate abivahenditega (nt tugiisikuga õppuri puhul eraldi ruutmeetrid tugiisikule, ratastlis liikujale vajalik manööverdamisruum jmt). Analüüsida võimalusi, kuidas viia praktikaga kskõlla PGS-is sätestatud klikha määramise krd ning tagada khaliku mavalitsuse plt ligipääsetavate ja sbivate tugiteenustega klikhtade määramine erivajadustega lastele, mis vabastaks lapsevanemad praeguse ebamõistliku krmuse alt sbivate klikhtade tsimisel. 48

49 Stsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel alustatud erivajadustega laste refrmi käigus lahendada ks tugiisikute 48 määramisega ka klikha määramiseks vajaliku inf kgumine ja jagamine, et lühendada lapsevanema ja õpilase teekndi ning vähendada halduskrmust. Sealhulgas: On luline, et khalikus mavalitsuses leks erivajadustega laste andmestik, mida n võimalik praktiivselt kasutada sbivate klikhtade määramiseks erivajadustega lastele. Tugiisiku teenuse krralduse puhul kaaluda, kas lapsed vajavad klassiruumis pigem pedaggilise kmpetentsiga abiõpetajat, kes suudab lla teks õppetegevustes nii õpetajale kui ka kõigile klassi lastele, või knkreetset last abistavat tugiisikut, kelle ettevalmistus kehtiva stsiaalhlekande seaduse järgi ei nõua pedaggilist kmpetentsi. Teavitada lapsevanemaid selgelt riikliku järelevalve krrast ja kntaktidest, et lapsevanematel leks üheselt arusaadav, kuidas määratakse klikht ja kuhu tõrgete krral abi tsimiseks väljaspl mavalitsust pöörduda. Selgitada välja, kas ja millised andmed erivajadustega laste khta n klipidajatel lemas ning leida võimalused kasutada andmeid khaliku mavalitsuse territriumil ligipääsetavate klikhtade planeerimiseks. Lisada ligipääsetavusnõuded haridus- ja teadusministri 24. märtsi a määrusesse nr 13 Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi plt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti. Kehtestada digitaalsetele õppeplatvrmidele WCAG standardi järgimise nõue. Edendada klitransprdi hangetes madala sisenemisega veeremi hankimist, mis leks kõikidele õpilastele ligipääsetav. Lisada PGS-i nõudena kli ligipääsetavuse lukrra kirjeldamine kli veebilehel ks vastava kirjeldustõlkega. Kaaluda klide veebilehtede WCAG standardi khustuse laiendamist kgu veebilehele (praegu kehtib ligipääsetavuse nõue vaid üldinf, sealhulgas vastuvõtuinf, asukha ja kntaktandmete avaldamise khta). Kaasava hariduse edendamise meetme ehk väikelahendused HEV-õpilastele uueks peridiks parandamiseks kaaluda järgmisi võimalusi (mh jätkates tegevusi, mis n nimetatutest eelmisel rahastusperidil juba tehtud): Teadlikkuse suurendamise tegevuste (infpäevad, klitused, juhendmaterjalid) kavandamine sana meetmega setud tegevustest. Kaasata järgmise rahastusperidi meetme lmisse laiem ring spetsialiste (nt Eesti Puuetega Inimeste Kda, TTJA, Arhitektide Liit, tetuse saanuid jt). Liikuda väikeste summade jatamiselt terviklahendustele (n-ö uksest peab sisse saama, mis n eeldus kõikidele muudele tegevustele hnes sees). Kuigi meetme rahalised piirangud lähtuvad kõigile võrdsest jatuse põhimõttest, jääb tulemusena sa rahast kasutamata. Samas klid, kelle valmislek ja vajadus khendusteks n suurem, ei saanud rhkem tuge. Meede võiks järgmises vrus lla paindlikum ja rhkem vahendeid võiks suunata sinna, kus n suurem valmislek kaasavasse haridusse panustada. Kaaluda võimalust suurema vajaduse krral võimaldada tatleda rhkem vahendeid. Kaaluda tatlemis- ja aruandlusprtsessi lihtsustamist tatlejatele. Lisada abikõlbliku tegevusena ligipääsetavuse auditi tellimine, mille tulemusi saaks EHIS-is kajastada. Meetme raames võiks järgnevatel aastatel lla klid TTJA fkuses, mis aitaks hnete ligipääsetavuse tulemust parandada. 48 Tugiisikuteenus n khaliku mavalitsuse krraldatav ja rahastatav teenus. Aastatel n mavalitsusüksused saanud kasutada ESF lisavahendeid teenuse arendamiseks ja pakkumiseks, alates a n teenus täielikult mavalitsusüksuse krraldada ja finantseerida. 49

50 Teatud erivajadustega õppurid vajavad haridustasemete vahel liikumise tetamiseks knkurentsipõhisele haridussüsteemile alternatiivset, erivajadustest lähtuvat lähenemist. Mittediskrimineerimine ei tähenda ühesuguste standardite kehtestamist kõikidele õpilastele, vaid erivajadusega arvestamist ja tingimuste khandamist. Selleks analüüsida põhjalikult praegust lukrda põhiharidusest kesk- või kutseharidusse liikumisel, mh järgmisi aspekte: Tavaintellektiga erivajadusega lapse üleminek kesk- või kutseharidusse talle khandatud lävendite/katsete alusel, et vältida diskrimineerimist tavaknkurentsis. Kduläheduse põhimõtte arvestamine erivajadustega õppijate kesk- ja kutseharidusse üleminekuks ehk võimalused asuda keskharidust mandama väljaspl tavaknkurssi. Puudega inimeste saluse suurendamiseks eri eluvaldkndades spetsiaalsete lisakhtade lmine gümnaasiumiõppesse, mis küll lähtuks klile sbilikest akadeemilistest lävenditest ja võimekusest, kuid edendaks puudega inimeste haridust. Võrdsete knkursitulemuste krral erivajadusega õpilaste eelistamine. Klide kvaliteedinäitajates erivajadusega õpilaste arvu ja neile ldud õppetöös salemise võimaluste hindamine (stsiaalse vastutustundlikkuse arendamine klides), mis muu hulgas sendub eespl tdud svitusega edendada teema käsitlemist klide arengukavades. 9. KULTUUR Kultuurivaldknna analüüs lähtus rakkerühma aluspõhimõttest, et ligipääsetavas ühisknnas n kgu elanikknd elu- ja infkeskknda kaasatud ja kõikidele inimestele lenemata nende vanusest või tervislikust seisundist n tagatud võrdsed võimalused ühisknnaelust sa võtta ja end testada. Kultuuri valdknna analüüsis keskenduti eri võimetega inimeste suutlikkusele kultuuris saleda ning sellest tulenevalt suutmissurvele, mis kajastub erinevates kultuuriteenustes. Teiseks lähtepunktiks li teenuse terviklik käsitlus, mille raames käsitleti teenuste terviklikku teeknda nii kasutajate vaatest kui ka kgu süsteemi timimise võrgustikku. Olulise aspektina käsitleti võimalusi nii kultuuri luua kui ka saleda pealtvaatajana. Kasutajakgemuse terviklikkust analüüsi klmest lulisemast perspektiivist: infrmatsin ja kmmunikatsin, füüsiline ligipääs ja ligipääs sisule. Peamised prbleemid: Äsja kehtivuse lõpetanud Kultuuripliitika põhialused aastani 2020 ei tnud ligipääsetavust kultuurivaldknnas esile lulise läbiva põhimõttena. Senine käsitlus n lnud erivajadustega inimeste keskne ega võta arvesse ligipääsetavuse laiemat elukaare kntseptsini. Kuna arengukavas tdud põhimõtetele ei le järgnenud knkreetseid tegevusi ega rahastust, n praktikas vaid üksikud tegevused lahendatud ligipääsetavalt ning näited kõikidele kasutajatele mõeldud kultuurisündmustest n üksikud 49. Uue Kultuuri arengukava kstamise ettepanek tb ühe läbiva põhimõttena sisse kultuuri ligipääsetavuse kõikidele sihtrühmadele, mistõttu n ldud eeldused, et uus arengukava tb teema esile ks vastavate tegevussuundadega. 49 Ainsa nüüdisaegse ligipääsetavuse kntseptsini psitiivse näitena saab tuua Meremuuseumi Paksu Margareeta hnet ja ekspsitsini, mis võtab arvesse kõikide kasutajate ligipääsetavust elukaare üleselt. 50

51 Kuna ligipääsetavus ei le siiani lnud arengudkumentides ühe pririteedina nimetatud, ei peegeldu see ka valdkndlikes õigusaktides ega rahastamispõhimõtetes. Riigil ei le ülevaadet selle khta, kui suur sakaal kultuurihnetest vastab ligipääsetavuse nõuetele. Khalike mavalitsuste ehitus- ja kasutuslubade väljastamise praktika ei le üle Eesti ühtlaselt järginud ligipääsetavuse nõudeid. Määruse nr 28 alusel hakkas TTJA regulaarset järelevalvet tegema alates 1. jaanuarist a, mistõttu n kultuurirajatistes ja -hnetes prbleeme määruse nõuete täitmisega. Puudub ülevaade ja regulaarselt ei kguta statistikat selle khta, mis n ligipääsetavuse sihtrühmade (sh eriti erivajadustega inimesed ja eakad) kultuuri tarbimise sakaal. Nt kultuuriasutuste külastamise puhul kgutakse üldist statistikat rahvastiku khta, mis ei võimalda saada ülevaadet erivajadustega inimeste kultuuris salemisest. Ligipääsetavuse rahastus n valdavalt prjektipõhine ja seega ka ebaühtlane. Kuna puudub ühtne rahastusallikas ligipääsetavusega tegelemiseks, tegeletakse teemaga prjektipõhiselt ning juhul, kui selleks n õnnestunud saada vahendid. Seetõttu n ligipääsetavad üksikud bjektid või sündmuse sad, kuid puudub kgu teeknnapõhine ligipääsetavus (alates reklaamist, piletimüügist kuni kju tagasi jõudmise ja järelkajastusteni). 50 Teadlikkus ligipääsetavusest n vähene ning valdknnas n palju eelarvamusi (nt ligipääsetavus n alati kallis), sest ligipääsetavus ei le teemana nähtav ja seda ei kajastata. Samuti nähakse ligipääsetavust peamiselt erivajadustega inimeste kesksena ning teadvustamata n kasutajate ja klientide ptentsiaal, mis kaasneb elukaarepõhise ligipääsetavuse käsitlusega: suure sa Eesti ühisknnast mdustavad lapsed, eakad ja erivajadustega inimesed, kes n kõik huvitatud kultuuri tarbimisest ja selles salemisest. Eksperditeadmisi ligipääsetavuse khta ei le valdknnas palju, sellekhane nõustamise pakkumine turul n vähene. Puudulik n inf selle khta, kust n võimalik tellida teenuse auditeerimist ja testimist (nt veebileht või liikumisteeknd). Inf kultuurisündmuste ja kultuuris salemise võimaluste khta ei le tihti ligipääsetav, mis tähendab seda, et asutuste veebilehtedel ei le kajastatud inft sündmuse või hne ligipääsetavuse khta ning asutuste veebilehed ei vasta veebi ligipääsetavuse standardile WCAG, mis võimaldaks erivajadustega inimestel veebilehte kasutada. Isegi kui ligipääsetavus n tagatud, n inf väga killustunud ning asutused jagavad seda ebaühtlaselt. Kultuuriarendajatel ja -krraldajatel puuduvad tetavad töövahendid, mis valdknna eripärasid arvesse võttes aitaks süsteemselt luua kõiki kaasavaid võimalusi ja sündmusi. Eesti keeles n juba lemas mitu juhendmaterjali, kuid kultuurispetsiifilisi n vähe, need n killustunud ning ei aita teeknda tervikuna hallata ja kujundada. Nt Kultuur kõigile n sme keelest tõlgitud raamat, aga see ei le praegu khandatud eesti kultuuriruumi ja määruste jaks, mis ajas muutuvad 51. Kultuuriülekanded ja -uudised ei le ligipääsetavad, mida n täpsemalt käsitletud rakkerühma audivisuaalmeedia arutelude aruandes 52. Klientidega tseselt kkkupuutuv persnal ei le klitatud suhtlema ja tetama kõiki külastajaid, eriti n puudu klienditeeninduse põhimõtetest, mis puudutavad erivajadustega külastajaid. 50 Psitiivse näitena võib tuua hiljutise muuseumide kiirendi tatlusvru, mille raames mitmed muuseumid vaatasid üle ma teenuste ja ekspsitsini ligipääsetavuse elukaare põhiselt ja kõikidele kasutajatele. 51 MTÜ Kakra kdulehel avaldatud ligipääsetava ja mitmekülgse sündmuse krraldaja käsiraamat Andres Jõesaar 2020 LIGIPÄÄSETAVUSE RAKKERÜHM Audivisuaal- ja nline meedia alateema. Lõpparuanne. 51

52 Väga vähe tähelepanu pööratakse hiatustele, mis annaksid inimestele teada sellest, et tes, näitus, film vm võib tekitada traumeerivate kgemuste taasläbielamist või kutsuda esile teatud haigusseisundeid. Praegused hiatused rõhutavad vanust, aga sisuhiatusi ei kasutata (nt filmide puhul). Kuna ligipääsetavus ja ekspsitsini kgetavaks muutmine kõikide kasutajate jaks ei le pririteet, siis peegeldub see ka teatrite, muuseumide, kntserdisaalide jm kultuurihnete sisemistes lahendustes. Levinud n järgmised tüüpilisemad ligipääsetavuse põhimõtete vastu eksimused: Muuseumide tegevuse lgikas n esimesele khale seatud kunstiline kntseptsin, mis väga tihti n vastulus ligipääsetavuse põhitõdedega. See tähendab, et muuseumide jaks n pririteetsed museaalide säilitustingimused ning kuraatri psitsin ja näituse sisu, kus esteetika n pigem kntseptsini kui kasutusmugavuse teenistuses. Üldjuhul n näitusesaalid kntseptuaalselt hämarad, mistõttu n nähtavus ekspnaatide ja vitriinide vahel halb. Teatri- ja kinsaalid n pimedad ning saalist lahkumine ja seejärel tagasipöördumine n kõigile kmplitseeritud. Puudub skus kasutada kõikidele letavat ja nähtavat kirja nii juhatavatel siltidel kui ka ekspsitsinide kuvamisel või muudes tekstides, mida külastajad peavad lugema. Seetõttu kasutatakse enamasti vähekntrastseid tne (hall-hallil lahendused) ning liialt väikest või halvasti letavat kirjastiili. Vähe n kasutusel kõikidele mõistetavaid ja lihtsaid piktgramme, puudub praktika tähistada ruumis levaid elemente punktkirjas (ekspsitsin, krruste numbrid jm). Väga palju kasutatakse nn hall-hallil lahendusi ka ruumis, st halli keskknda asetatakse hall bjekt, hallile taustale hall kiri. Ettevalmistava töö käigus analüüsitud kultuuribjektidel n kasutusel palju klaaspindasid, millel kuvatav inf n tihti väga hele ning jääb peegelduse tõttu halvasti letavaks. Suuremates ruumides, eeskätt näitusesaalides ja pikemates kridrides, n väga vähe istumisvõimalusi, puudu n ligipääsetavatest selja- ja käsitega istepinkidest, mis arvestaks nii erinevate earühmade kui ka erivajadustega inimeste vajadusi. Ekspsitsinide ja muude elementide nähtavuskõrgused n arvestatud täiskasvanud inimese järgi, kuid see ei sbi ratastlikasutajatele ja lastele. Kmbatavaid lahendusi n ekspsitsinides väga vähe. Enamasti puuduvad juhtrajad vaegnägijatele. Teatrite ja kntserdisaalide puhul n enamasti täitmata määruse nr 28 nõuded, mis näeb ette vähemalt kaks ratastlikhta 60 istekha khta. Need khad peaksid lema saalis eri khas ja eri tasanditel. Praktikas n ratastlikhti nrmist vähem ning neid ei le eri tasanditel ega piirkndades. Kht jäetakse enamasti esiritta nurka, mis n üks kõige kehvemaid khti vaatamiseks. Määrusega nr 28 nõutakse lisaks ka abistaja istmeid, mida samuti alati ei le. Määrus ei nõua lahendusi teistele liikumisprbleemidele, nt kargud, abivahenditega liikumine, juhtkerad, millega ridade vahele liikuma ei mahu. Ajutistel tribüünidel ligipääsetavad khad üldjuhul puuduvad. Eesti Filmi Sihtasutuse (EFI) pakutav subtiitrite ja kirjeldustõlke lmise tetus ning viimati tõstetud tetusprtsent n väga hea algus. Paraku ei le tõlke tetusega kaasas nõuet, et 52

53 tõlkeviisid peavad lema valmis filmi esilinastuseks, mistõttu valmib tõlgitud versin sageli alles siis, kui film hakkab juba kinkavadest välja minema. Kuna ligipääsetavus ei le valdknnas ühe pririteedina sõnastatud, ei le asutustes ligipääsetavus mitte ühegi spetsialisti vastutusvaldknnaks, mistõttu sellega ei tegeleta süsteemselt, vaid siis, kui n aega ja huvi. Tihti jääb see ülesanne pedaggile või kuraatrile, kuid nad ei le vastavalt klitatud ning nende fkuses n pigem sisulme. Vanemuises ja Tartu Kunstimuuseumis n see hea näitena asutuse juhi eestvedada, mistõttu saab teema tähelepanu juba varasest planeerimisfaasist. Infmaterjal n praegu muuseumides, näitustel, teatrites ja teistes kultuuriasutustes enamasti juba mitmes keeles kättesaadav, kuid erinevate meelte kaudu kgetavat materjali (sündmuste kavad, ekspsitsini tutvustused jne) n suhteliselt vähe. Väga vähe kasutatakse ka lihtsustatud keelt, esemelist või piltkmmunikatsini, mis leks lihtsamini arusaadav kõigile sihtrühmadele. Ligipääsetava tõlke lmine n erivajadusega inimese rganiseerida (nt viipekeele tellimine kurtide plt), mitte kultuurikrraldaja läbimõeldud teenuse lmulik sa. Ettepanekud: Viia ligipääsetavuse elukaarel põhinev käsitlus kstatavasse Kultuur 2030 arengukavasse ning näha prgrammide tasandil ette knkreetsed tegevused ja mõõdikud ligipääsetavuse edendamiseks. Kultuuriministeeriumil arvestada uute riigi teenuste lmisel või lemaslevate ümberkujundamisel ligipääsetavuse põhimõtetega. Täiendada erinevaid kultuuri puudutavaid õigusakte ligipääsetavuse laiapõhjalise käsitlusega. Täienduste eesmärk n kehtestada läbivalt põhimõte, et kultuurist sa saamine ja kultuuri harrastamine peab lema ligipääsetav kõikidele inimestele lenemata nende vanusest ning püsivast või ajutisest erivajadusest. Täiendada muuseumiseadust elukaarel põhineva ligipääsetavuse ja kaasava ekspsitsini käsitlusega. Analüüsida võimalusi seada kõikidele riigieelarvest tegevustetust saavatele muuseumidele eesmärk liikuda kaasavate ekspsitsinide ple, millega n võimalik suhelda teistsugusel viisil kui ainult vaadates, näiteks interaktiivsed ja katsutavad ekspnaadid. Analüüsida võimalusi seada riiklikult rahastatud etendusasutustele eesmärgiks pakkuda repertuaaris levate lavastuste sal etendustel kirjeldustõlget ja vaegkuuljatele vajalikke lahendusi etendustest sasaamiseks. Täiendada etendusasutuste seaduse 12 punkti 1 letelu alapunktiga, mille khaselt teavitab etendusasutus avalikkust etendusest või kntserdist, esitades ka inf tese ligipääsetavuse khta. Siduda erinevate riiklike tetuste andmine ligipääsetavuse kriteeriumiga, mille eesmärk n tagada, et riiklike vahendite tatlemisel ja eraldamisel n tetuse eest ldav võimalikult paljudele kasutajatele ligipääsetav. Kaaluda rahastuspõhimõtetes ligipääsetavuse kriteeriumi sissetmist, sh Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide põhimõtetes, Kultuuriministeeriumi ja teiste rakendusüksuste (Integratsini Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus) tetusmeetmetes. Analüüsida võimalusi kguda kultuuriasutuste ligipääsetavuse statistikat, mille eesmärk n mada ülevaadet teatrite, muuseumide, kntserdisaalide jm hnete ligipääsetavuse lukrrast ja seada eesmärke ligipääsetavuse suurendamiseks. 53

54 Leida võimalused lisada üleriigiliste küsitluste ksseisu küsimus(ed) erinevate kasutajarühmade (nt erivajadustega inimesed, erinevad vanuserühmad, erinevast rahvusest inimesed jt) kultuuri tarbimise khta. Analüüsida võimalusi anda kultuuri valdkndlikele arenduskeskustele ning ministeeriumi partnerrganisatsinidele ülesanne arendada ligipääsetavat kultuuri, et erivajadustega inimeste kultuuris salemine ja kultuuri tarbimine muutuks kgu kultuuri lmulikuks saks, mitte ei leks paralleelselt arendatav tegevus. Rahaliste võimaluste lemaslul luua kultuuriasutustele võimalused tatleda vahendeid ligipääsetavuse auditite läbiviimiseks nii hnete füüsilise ligipääsetavuse kui ka sündmuste sisulise ligipääsetavuse analüüsimiseks. Kaaluda võimalust, et Kultuuriministeerium tellib kõigile ma haldusala avalik-õiguslikele riigiasutustele ja sihtasutustele ühise ligipääsetavuse auditi ma aastase uuringute plaani raames. Tetada n vaja ligipääsetavuse analüüsi ja nõustamise teenuse arendamist, et asutustel leks võimalik tellida (tasulist) teenust prjektide algfaasis. Rahaliste võimaluste lemaslul luua kultuuri ligipääsetavust arendav tetusmeede, mille abil lemaslevat lukrda saaks märgatavalt parandada. Riiklikult n luline parandada teadlikkust kultuuri ligipääsetavusest. Teadlikkuse suurendamiseks ja teema põhjalikumaks käsitlemiseks tuleb tetada ligipääsetavuse nähtavaks tegemist kultuuris: Valida ligipääsetavus Kultuuriministeeriumi teema-aastaks. Kõigi muude teema-aastate krraldamisel teadlikult rõhutada ligipääsetavuse laiapõhjalist käsitlust ja lähtuda sellest. Võtta ligipääsetavuse alast tegevust arvesse kultuurisõbra tunnustuse jagamisel. Tetada riiklikult ligipääsetavuse esiletmist kmmunikatsinis ja reklaamis, viidates läbivalt nii tekstiliselt kui ka visuaalselt sellele, et kultuuri tarbima ja lma n datud kõik inimesed sõltumata nende suutlikkusest ja muudest madustest. Riigi tasandil tuleks teadlikult mitmekesistada väljastatavaid eri meeltega vastuvõetavaid sõnumeid. Üleriigilised riigi tetusega (suur)üritused n hea võimalus luua võimalused ligipääsuks erinevatele ühisknnarühmadele nii esinejatena kui ka pealtvaatajatena. Muu hulgas n luline muuta ligipääsetavuse teema nähtavaks salemise näitamise kaudu. Selleks tuleb teadlikult ja sihipäraselt kaasata erivajadustega inimesi salema ka esinejatena. Selle saavutamiseks leppida kkku suurürituste esialgne letelu (nt laulu- ja tantsupidu, Vabariigi Presidendi 24. veebruari vastuvõtt jne), mille raames riik sdustab ligipääsetavust nii salejate kui ka pealtvaatajate seas. Ligipääsetavuse heade lahenduste tunnustamiseks lisada vastav alakategria juba laia kõlapinda mavatele auhindadele nagu muuseumi-, teatri-, arhitektuuri-, disainiauhinnad. Kultuuriministeeriumil algatada heade näidete ning parimate kgemuste kgumine ja jagamine. Töötada välja juhised, mille alusel n kultuuriasutustel võimalik ma veebilehel tagada ühtne ligipääsetavuse inf nii hne kui ka sündmuse füüsilise ja sisulise ligipääsetavuse khta. Kui hne (või mõni selle sa) ei le ligipääsetav, peaks see lema samuti selgelt teada antud, et maandada võimalikke hilisemaid prbleeme. Riikliku rahastuse krral peaks sellise inf levitamine lema alati nõutud ja eelarvestatud. Edendada kultuuriasutuste veebilehtede ja digitaalsete teenuste vastavusse viimist veebi ligipääsetavuse standardiga WCAG. Kaaluda juhiste ja tööriistade väljatöötamist kultuuriasutustele, mille abil n igal asutusel võimalik parimaid tavasid arvestades välja töötada ligipääsetavuse plaan. 54

55 Kultuuriasutuste klitamisel võtta fkusesse persnali teadlikkuse suurendamine erinevate klientide vajadustest ja erivajadustega arvestamisest (sh arvestades ka intellektipuuet, autismi jm seisundeid, kultuurierinevusi). Lisada ligipääsetavuse baasskuste teema järgmiste spetsialistide kutsestandarditesse: kultuurikrraldaja, kujundaja, raamatukguhidja jne. Teha kõrgklidele ettepanek lisada ligipääsetavuse baasõpe järgmiste klide kultuurivaldknda puudutavatesse õppekavadesse: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Ülikl ja Tartu Ülikl. Töötada kstöös valdknna esindajatega välja ning rakendada sisuhiatuste süsteem, mis aitaks kultuurikrraldajatel iga sündmust planeerides läbi mõelda, kas selle sisu sbib kõigile ning kuidas vaatajaid sbimatust sisust võimalikult delikaatselt teavitada. Sisuhiatused peaks lema pigem üldsõnalised, aga kindlate märksõnadega. Tetada pingevabade ja tunnetussõbralike lahenduste lmist autismispektri häirega inimestele (nt spetsiaalsed kinseansid 53 ). Nendeks lahendusteks svitatakse maandada sensrseid ärritajaid (nt valgus ja heli tasemaks), pakkuda liikumisvabadust jmt. Kultuuriministeeriumil töötada välja ja esitada määruse nr 28 uuendamisel Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumile ettepanekud kultuurihnete khta kehtivate nõuete täiendamiseks või uute lisamiseks. Lisada Eesti Filmi Instituudi tetuse andmise tingimustesse nõue, et subtiitrid ja kirjeldustõlge peavad valmima filmi esilinastuseks. 10. SPORT Sprdi valdknna analüüsis keskenduti eri võimetega inimeste suutlikkusele sprdis saleda ning sellest tulenevalt suutmissurvele, mis kajastub erinevates sprditeenustes, ning tsiti võimalusi, kuidas muuta teenuseid erinevatele inimesetele kasutatavamaks. Sprdivaldknna käsitlemisel li luline aspekt vaadelda nii võimalusi sprti teha kui ka saleda pealtvaatajana. Kasutajakgemuse terviklikkust analüüsiti klmest lulisemast perspektiivist: infrmatsin ja kmmunikatsin, füüsiline ligipääs ja ligipääs sisule. Peamiste prbleemidena tdi esile teenusepakkujate vähest teadlikkust ligipääsetavuse teemadest, ebaühtlast ja prjektipõhist rahastust, inf ligipääsmatust. Olulise tõdemusena jäi kõlama, et teadvustamata n asjalu, et suur sa erivajadustega inimesi n võimelised paljusid sprdialasid harrastama, kuid vajavad selleks sageli juhendajat. Eraldi prbleemide võrgustiku mdustavad füüsilise ligipääsetavusega senduvad teemad, mis tähendab, et paljud sprdirajatised ja -hned ei arvesta erivajadustega külastajatega. Puudega inimeste nähtavus sprdis n väike, mida ilmestab senine inimeste eraldi khtlemise praktika, mis n väljendunud näiteks eraldi sprdialaliitudes, treeningutes jm. Selle tulemusena ei käsitleta erivajadustega inimesi alati tavaühisknna sana ning salejasknd näib kitsana. Nähtamatuse prbleemi ilmestavad ka reklaamis ja kmmunikatsinis kasutatavad sõnumid, sh pildikeel, kus sprtimas näidatakse vaid heas füüsilises vrmis inimesi. 53 Hea näide: kaasava kin veebileht Suurbritannias ( Sel lehel n svitusi nii vaegkuuljatele, - nägijatele, dementsusega, autismiga, vaimupuudega külastajatele, samuti erivajadusega inimeste hldajatele mõeldud seansside khta. 55

56 Peamised prbleemid: aastal kinnitatud Eesti sprdipliitika põhialused aastani määrab kindlaks sprdivaldknna arengu ning seab kaasamise üheks väärtuseks. Samuti nähakse ette erivajadustega inimeste kaasamist sprti mitmekülgsete võimaluste kaudu. Sprti puudutavate arutelude käigus tdi esile ja leidsid kinnitust järgmised ligipääsetavuse prbleemid: Kuigi sprdiseaduse 2 khaselt n sprdi krraldamise ja edendamise ülesandeks kgu rahva kehalise ja vaimse vrmi ning sprtliku eluviisi edendamine, siis ei sisalda seadus eraldi viiteid ligipääsetavusele ega kõikide inimeste kaasamise põhimõtteid. Seaduse muutmisel kaaluda sprdi ligipääsetavuse põhimõtte tugevamalt esiletmist. Psitiivsena saab nimetada viimastel aastatel alustatud erivajadustega inimeste sprtimist edendava katusrganisatsini refrmi, mille eesmärk n alaliitude tasandil erivajadustega inimeste sprtimise ühendamine tavasprdiga ja senisest suurem liikumisharrastuse edendamine. Kuigi erivajadustega inimeste vajadused n nimetatud sprdipliitika põhialustes, siis eesmärkide elluviimiseks mõeldud sprdiprgrammis ei le läbivalt kirjeldatud sprdi ligipääsetavuse põhimõtteid, mis annaks selge sõnumi, et sprt ja liikumisharrastus n kõikidele. Erivajadustega inimeste puhul n knkreetse tegevusena ette nähtud katusrganisatsinide tugi, kuid ei le nimetatud, et puudega inimeste sprdi ja liikumisharrastuse krdineerimine ja rahastamine n liikunud Stsiaalministeeriumist Kultuuriministeeriumi vastutusalasse ning algatatud n katusrganisatsinide refrm. Tegevusi n ette nähtud lastele ja nrtele, kuid laiem ring elukaarepõhiselt vaadeldud erivajadustega inimestest (nt eakad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed) ei le sprdiprgrammi tegevuste keskmes. Hästi n välja kujunenud paralümpialiikumine tänu eraldi rganisatsinile ja järjepidevale rahastusele. Lähiaastatel tuleb tähelepanu pöörata erivajadustega inimeste liikumisharrastuse edendamisele, mis lubab kaasata suuremat sa inimesi kui võistlussprt. Sellele n antud eeldused paralümpia katusrganisatsinis ellu viidud refrmiga ja riigi rahastuse suurendamisega. Riigil n ülevaade selle khta, kui palju n erivajadustega inimestele erinevaid sprtimisvõimalusi ning kui palju sprdirajatistest n ligipääsetavad, kuid andmestiku kvaliteet n kõikuv. Sprdiprgrammis ei le välja töötatud mõõdikuid, mis võimaldaksid erivajadustega inimeste sprtimise ja liikumisharrastuse arengut mõõta. Treenerite klitamisel ei le praegu baasskuste seas erivajadustega inimeste sprtimise põhimõtteid ning teema ei peegeldu kutsestandardites. Alustatud n kstööd Eesti Paralümpiakmitee ja Eesti Erilümpia ning Sprdiklituse ja teabe SA ja Kultuuriministeeriumi vahel, et treenerite klitus- ja kutsesüsteemi vastavalt täiendada. Ligipääsetavuse rahastus n valdavalt prjektipõhine ja seega ka ebaühtlane ning sõltub palju khalike puudega inimeste ühenduste rahastusest ja initsiatiivist. Praegu puudub ühtne riiklik 54 Eesti sprdipliitika põhialused aastani Sprdiprgramm , wnlad=1 56

57 rahastusallikas, et tegeleda ligipääsetavuse prbleemide lahendamise ja võimaluste avardamisega (nt taristu ligipääsetavaks muutmise tetus või muud tegevustetused). Ükski lemaslev meede ei nõua ligipääsetavuse tagamist. Tulenevalt eelnevast n sprdivaldknnas palju valearusaamu ning erivajadustega inimeste liikumisharrastuse vähese arengu tõttu saadab teemat kasin teadlikkus paljude saliste seas. Ühisknnas puudub laiem teadlikkus, et tervisesprti saab harrastada enamik erivajadustega inimesi ks saatjaga või abivahendeid kasutades. Kuna erivajadustega inimesed n sprdis vähem nähtavad, siis taastdab see steretüüpseid arusaamu nii valdknna spetsialistide (treenerid, sprdiklubide manikud) kui ka kaassprtijate seas. Seega laiemalt tähtsustatakse ligipääsetavust vähe ning põhimõtteid rakendatakse ebaühtlaselt ja peamiselt teevad seda erivajadustega inimeste rganisatsinid või üksikud teadlikumad khalikud mavalitsused ja sprdirganisatsinid. Erasektri sprditeenuseid pakkuvate ettevõtete rühmatreeningud üldjuhul erivajadustega inimestele või eakatele mõeldud ei le, erivajadustega inimesi ei kaasata tavatreeningutesse ning puuduvad ligipääsetavad rühmatreeningud, kus juhendatakse isiklikest vajadustest lähtuvalt. Hetkel timuvad sellised treeningud pigem isealgatuslike rühmade kaudu. Heaks näiteks n MyFitnessis timuvad kurtide rühmatreeningud 56 või kstöös Astangu Kutserehabilitatsini Keskusega timuvad treeningud intellektipuudega rühmadele. Inf sprdiürituste ja sprtimisvõimaluste khta ise ei le tihti ligipääsetav, mis tähendab seda, et asutuste veebilehtedel ei le kajastatud inft ürituse või hne enda ligipääsetavuse khta ning asutuste veebilehed ei vasta veebi ligipääsetavuse standardile WCAG, mis võimaldaks erivajadustega inimestel veebilehte kasutada. Isegi kui ligipääsetavus n tagatud, n inf väga killustunud ning asutused jagavad seda ebaühtlaselt. Näiteks inf ligipääsetavate sprtimisvõimaluste khta levib pigem suust suhu kgemuste pinnalt, mitte teadlikult ja krraldajate plt levitatuna. Sprdivõistlustel n prbleeme inf edastamise eri viiside vähesusega. Oluline n, et inft esitataks nii heliliselt kui ka kirjalikult, mis võimaldab seda jälgida rhkematel inimestel. Kultuuri ja sprti arendavatel ja krraldavatel spetsialistidel puuduvad tetavad töövahendid, mis valdknna eripärasid arvesse võttes aitaks süsteemselt luua kõiki kaasavaid võimalusi ja sündmusi. Eesti keeles n juba lemas mitu juhendmaterjal, kuid sprdispetsiifilisi n vähe, need n killustunud ega aita teeknda tervikuna kujundada. Klientidega tseselt kkkupuutuv persnal (sprdiklubide teenindav persnal, treenerid jt) ei le klitatud erivajadustega inimesi tetama ega teenindama. Khalike mavalitsuste ehitus- ja kasutuslubade väljastamise praktika näitab, et üle Eesti ei le ühtlaselt järgitud ligipääsetavuse nõudeid. Määruse nr 28 alusel hakkas TTJA regulaarset järelevalvet tegema 1. jaanuaril a, mistõttu n sprdirajatistel ja -hnetes prbleeme määruse nõuete täitmisega. Erinevate sprdirajatiste khta tdi arutelude käigus esile järgmised puudused: uksed ei taga ligipääsetavust, välisuksed avanevad raskelt ning autmaatselt avanevaid uksi ei le, hügieeniruumide uksed n liiga kitsad;

58 basseinid ei le varustatud basseinitõstukitega, mistõttu ei le ratastlis kasutajatel võimalik neid kasutada; ujulates ja duširuumides n põrandad libedad; puuduvad pimedate juhtteed, mis juhataksid peamiste sihtpunktideni hne sees; saunad ei le ligipääsetavad; sprdibjektidel n kasutusel palju klaaspindasid, millel kuvatav inf n tihti väga hele ning jääb peegelduse tõttu halvasti letavaks; määruses nr 28 nähakse ette, et pealtvaatajatele peaks lema vähemalt kaks ratastlikhta 60 istekha khta. Need khad peaksid lema saalis eri khas, eri tasanditel. Praktikas n ratastlikhti nrmist vähem ning neid ei le eri tasanditel ega piirkndades. Ratastlis külastajate khad asuvad staadinidel enamasti esimeses reas ehk khta ise valida ei saa. Määrusega nr 28 nõutakse lisaks ka abistaja istmeid, mida samuti alati ei le. Määruses ei nõuta lahendusi teistele liikumisprbleemidele, nt kargud, abivahenditega liikumine, juhtkerad, millega ridade vahele liikuma ei mahu. Ajutistel tribüünidel ligipääsetavad khad üldjuhul puuduvad. Prbleemsed n ka kitsad ridade vahed ja trepid ning puuduvad käsited. Väliruumis paiknevad avalikud sprdiväljakud ja ajaveetmise khad ei arvesta kõigi vajadusi, eriti terav puudujääk n mängu- ja tegutsemisväljakutes, mis leksid mõeldud väikelapseeast välja kasvanud nrtele. Piisavalt ei le avalikus ruumis täiskasvanutele ette nähtud või segakasutusega sprtimisvõimalusi. Tänavaruumi üheks prbleemiks n istumisvõimaluste puudumine. Ilma puhkamisvõimalusteta n iseseisev liikumine raskendatud paljudele sihtrühmadele (eelkõige eakad ja erivajadustega inimesed), kuid laiemalt tetab istepinkide lemaslu avalikus ruumis kõikide kasutajate liikumisharrastust ning n luline kvaliteetse ruumi kmpnent. Tänavaruum laiemalt ei teta erinevate inimeste liikumisharrastust ja värskes õhus viibimist. Näiteks ei le linnatänavatel piisavalt tualette ja, veekraane mis tetaks liikumist ning pakuks hügieenivõimalusi. Ettepanekud: Sprdi ligipääsetavuse edendamiseks ja teemast teadlikkuse suurendamiseks käsitleda seda fkusteemana sprdipliitika põhialuste täitmise khta Riigikgule esitatavates aruannetes. Sprdipliitika põhialuste dkumendi muutmisel täiendada seda põhimõttega, mille khaselt peab sprt ja liikumisharrastus lema ligipääsetav ja edendatud kõikidele inimestele elukaare põhiselt. Tuua sprdi ligipääsetavuse teema nii õigusaktides kui ka erinevates arengudkumentides tugevamini esile, sh põhimõtete tasandil. Näiteks kaaluda sprdiseaduse muutmisel sprdi ligipääsetavuse põhimõtte sissetmist, samuti tugevdada põhimõtet sprdiprgrammis jt dkumentides. Analüüsida riikliku sprdipliitika hbasid eesmärgiga leida võimalused ligipääsetavuse pliitika laiapõhjaliseks rakendamiseks, mh kaaludes ligipääsetavuse arendamist rahastamistingimuste abil (nt treenerite töötasu tetused, sprdialaliitude tegevustetused, sprdirajatiste ehituse (kaas)finantseerimine). 58

59 Khalikel mavalitsustel sdustada rahastamise ja teenuse krraldamisega kõikide sihtrühmade kaasatust sprti ja liikumisharrastusse. Sealjuures n svitatav alustada aladest, mida erivajadustega inimesed (ja eakad) saavad kõige lihtsamini harrastada. Viia ligipääsetavuse ja erivajadustega inimeste sprtimist puudutav baasteria kõikide treenerite kutsestandardi ksseisu ning samuti täiendada vastavalt õppekavade sisu kõrgklides (nt Tallinna Ülikli kehalise kasvatuse õpetaja, Tartu Ülikli kehalise kasvatuse ja sprdi õppekavades) ning täiendada treenerite kutsesüsteemi, luues eraldi täiendklituse mduli, mille abil saaksid treenerid põhjalikke teadmisi puuetega inimestega töötamiseks. Oluline n, et erivajadustega laste sprtimine leks kajastatud ka kehalise kasvatuse õpetajate õppekavas, et kehalise kasvatuse tundides leks võimalik kõikidele õpilastele pakkuda jõukhaseid tegevusi. Kuna pliitikakujunduse aluseks n andmestik lemasleva lukrra khta, täiendada sprdiregistris ligipääsetavusega setud andmete kgumist, mis võimaldaks riigil saada sprdistatistika ksseisus ülevaadet ligipääsetavate sprdirajatiste khta. Samuti n vajalik, et leks ülevaade erivajadustega inimeste ja eakate sprtimise põhimõtteid tundvate treenerite arvust. Leida võimalused lisada erivajadustega inimeste ja vanemaealiste liikumisharrastust puudutavad küsimused mõne üleriikliku uuringu ksseisu eesmärgiga mõõta liikumisharrastuse muutust ja planeerida tegevusi. Võimaluse krral luua eraldi tetusmeede sprdirajatiste ligipääsetavuse suurendamiseks ja kskõlla viimiseks määruse nr 28 nõuetega. Kõikide riigi rahastusega sprdibjektide ehitamisel seada ligipääsetavus rahastamistingimustes üheks pririteediks, mille abil juhtida tähelepanu määruse nr 28 nõuetele ja nn avalikust raha kasutamisel heade tavade lmisele. Lisada sprdiseaduses tdud sprdiürituste krraldamise nõuetesse põhimõte, mille khaselt tuleb sprdiürituse krraldamise la tatluses näidata üritusel planeeritavad lahendused erivajadustega inimeste kaasamiseks pealtvaatajate hulka ja inf ligipääsetavuse põhimõtted ürituse eel ja selle ajal (näiteks sündmuste kmmenteerimine ja teated kuulmislangusega inimesele ligipääsetaval viisil). Teadlikkuse suurendamiseks ligipääsetavast sprdist tuua teema esile nii kmmunikatsinis kui ka reklaamis. Sprdis salemise kajastamisega n võimalik näidata, et kõik inimesed n erinevad, kuid mal mel võimelised peaaegu kõiki sprdialasid harrastama. Teadlikkuse suurendamiseks lisada ligipääsetavuse heade lahenduste tunnustamine vastava alakategriana juba laia kõlapinda mavate stipendiumide, preemiate ja muud tunnustust jagavate ürituste ksseisu (näiteks riiklikud kultuuri- ja sprdipreemiad, sprdiaasta tähed jt). Kultuuriministeeriumil leida võimalused heade näidete ning kgemuste kgumiseks ja jagamiseks, mis aitab nii teadlikkust parandada kui ka krraldajatel eeskuju võtta. Sprdiürituste ligipääsetavuse suurendamiseks täiendada riiklikult tetatavate ürituste tetuspõhimõtteid nõudega tagada igal üritusel läbimõeldud ligipääs erivajadustega inimestele. Selleks teha vajalikud muudatused kultuuriministri 14. detsembri a määruses nr 9 Rahvusvaheliste kultuuri- ja sprdisündmuste tetamise tingimused ja krd. Arendada ligipääsetavuse inft: Lisada sprdiseadusesse põhimõtted ja nõuded inf ligipääsetavuse khta. Sprdirajatiste ja sprdiürituste veebilehed peavad kirjeldama ligipääsetavuse lukrda ning saabumisteeknda ja teenuse tarbimise võimalusi. Kui sprdirajatis (või mõni selle sa) ei le 59

60 ligipääsetav, peaks inf selle khta lema samuti selgelt edastatud, et maandada võimalikke hilisemaid prbleeme. Riikliku rahastuse krral peaks sellise inf levitamine lema alati nõutud ja eelarvestatud. Riigi ja khaliku mavalitsuse sprdirajatiste veebilehed viia vastavusse veebi ligipääsetavuse standardiga WCAG 57 ning edendada standardi kasutamist erasektri asutuste veebilehtedel ja piletimüügi keskkndades. Sprdi- ja kultuuriülekannete ja -uudiste ligipääsetavuse parandamiseks lisada suuremate sündmuste teleülekannetele subtiitrid, viipekeeletõlge ja kirjeldustõlge. Arendada lisaks füüsilistele sprdiklubidele ka sprdiklubide digitaalseid ligipääsetavaid veebikeskkndi ning riigi tel kaaluda treeningvidete lmist, kus treenija saab teha sprti ma kdus. Ttes riigi tel ligipääsetavaid treeningvideid, mis arvestavad nii erivajadustega (sh subtiitrid, kirjeldustõlge, viipekeel) kui ka eakatega, n võimalik tuua treeningud lihtsamini ja kiiremini suurte uute sihtrühmadeni, kui seda võimaldab tingimuste lmine füüsilises keskknnas. Tetada mitmekesisemate liikumis- ja sprtimisvõimaluste arendamist ja pakkumist avalikus ruumis, mis arvestaksid erinevaid vanuserühmi ja erivajadusi. Sh arvestada avalikus ruumis laste ja nrtega, kes n välja kasvanud väikelaste mänguväljakutest, ning eakatega, kelle liikumisharjumuse tetamiseks n vaja rajada edaspidi avalikku ruumi (nii avalikud siseruumid kui ka tänavaruum ja muu avalik väliruum) pinke ja istumisalasid. Edendada ligipääsetavuse juhendite ja töövahendite arendamist ürituste krraldajatele ja ljatele (nt ligipääsetavuse plaan, kaasava sprdi hea tava). Ligipääsetavuse plaan peaks sisaldama lühikesi ja interaktiivseid juhiseid kõiki kaasava teeknna jaks sprdiüritusel. Üldisi krralduspõhimõtteid ja svitusi kndava plaani saavad seejärel ma vajadustele sbivaks khandada kõik sprdiasutused ning ürituste krraldajad. Tetada nii treenerite, ürituste krraldajate kui ka teenindava persnali ja abistajate klitamist erivajadustest teadlikumaks, sh ligipääsetavas vrmis suhtlema ja juhendama, küsimustele vastama. 11. ERASEKTORI TEENUSED JA KAUBAD Erasektri pakutavate kaupade ja teenuste valik n väga lai, mistõttu lähtuti rakkerühma töö kntekstis täpsemate teemade valikul inimestele esmavajalikest teenustest ja sihtrühma esile tdud kitsaskhtadest ning arvesse võeti ka peatselt Eestis jõustuva ligipääsetavuse direktiivi reguleerimisala. Sellest lähtuvalt käsitleti lähemalt kaubanduse ja panganduse teeninduspindade ning iseteenindusterminalide ligipääsetavust. Erasektri ldav keskknd, teenused ja kaubad n laiemad kui rakkerühma töö kntekst ning seetõttu peab töö jätkuma selleks, et teadlikkus ligipääsetavusest jõuaks võimalikult paljude lõpptarbija tteid ja teenuseid puudutavate valdkndadeni. Kõnealuse klme teema ligipääsetavuse peamise prbleemina nimetati vähest teadlikkust nii laiema ühisknna, õigusnrme ja tetusmeetmeid lvate ametnike (puudulik skus majandusarengut siduda laiema stsiaalse kntekstiga) kui ka teenusepakkujate seas. Lõpptarbijale kaupu ja teenuseid pakkuv erasektr ei ska ligipääsetavuses näha ärilist võimalust, sest tunnetuslikult n ligipääsetavust vajavate klientide sakaal väike. Seetõttu ei sata ka ligipääsetavust arendada, persnal ei le 57 WCAG 2.0 rakendusjuhised. 60

61 klitatud erivajadusega inimeste tetamiseks ja teenindamiseks ning ei teadvustata ligipääsetavuse elukaare põhimõtet ja asjalu, et ligipääsetavaid lahendusi vajab arvatust suurem hulk inimesi. Peamised prbleemid: Teadlikkus ligipääsetavusest n ttearendajate ja teenusesutajate seas vähene ning peamiselt seetõttu ei nähta ligipääsetavust teenuste knkurentsieelise ega innvatsini tõukejõuna. Vähese teadlikkuse tõttu n valdknnas palju eelarvamusi (nt ligipääsetavus n alati kallis ja vajalik vaid vähestele). Ligipääsetavust nähakse peamiselt erivajadustega inimeste kesksena ning teadvustamata n kasutajate ja klientide ptentsiaal, mis kaasneb elukaare põhise ligipääsetavuse käsitlusega: suure sa Eesti ühisknnast mdustavad lapsed, eakad ja erivajadustega inimesed, kes n kõik ptentsiaalsed tarbijad. Suur sa kaupluste ja pankade teenindussaale ei vasta määruses nr tdud nõuetele. Üheks põhjuseks võib pidada asjalu, et TTJA hakkas tegema riiklikku ligipääsetavuse järelevalvet avalikkusele suunatud teenust pakkuvates ehitistes alles hiljuti, samuti n väga palju kasutuses levaid hneid valminud enne praeguse määruse nr 28 kehtima hakkamist ning mõnevõrra teiste nõuete alusel. Peamised ligipääsmatust lvad lukrrad n kaubandus- ja pangandusteenust pakkuvates hnetes järgmised: Keeruline n hnesse sissepääs ja ruumides rienteerumine, näiteks puuduvad juhtteed, suunavad helisignaalid, dubleeritud inf eri keeltes ja meeltega tajutavana (nt tekstina inftabll, taktiilsed inftabld või majaplaanid n vähestes eeskujulikes asutustes). Jalaresti restiava n määruses nr 28 nimetatud, teised põrandatel kasutatavad matid ja vaibad n reguleerimata, kuid need n tihti liikumisel takistuseks nii ratastli kui ka karkude ja keppide kasutajatel. Infletid ei le ratastliga ligipääsetavad (ebasbiv kõrgus, puudub jalgadele mõeldud sbiv ruum) ega varustatud helivõimendussüsteemiga. Klaaspindade ja -uste tähistused kas puuduvad täielikult või ei le kntrastsed. Hnesisestele liikumisteedele ei le määruses nr 28 miinimumlaiust sätestatud, mistõttu khtab praktikas ratastli või teiste abivahenditega läbimatuid kitsaid kridre ja kauba väljapanekute vahekäike. Kaubariiulid ja -alused ei vasta määruses nr 28 sätestatud avalikult kasutatava bjekti kasutamiskõrgusele 0,75 1,4 meetrit ning n liiga kõrged või liiga sügavad. Kõrged riiulid ei vasta laste ega ratastlis liikuja erivajadusele, väga madalale asetatud kaubad n ligipääsmatud kummardamisprbleemidega, karkude ja keppidega stlejatele. Kauba ja inf nähtavuskõrgused n arvestatud täiskasvanud inimese järgi, kuid see ei sbi ratastlikasutajatele või lastele. Suuremates keskustes ja teenindussaalides napib istekhti või puuduvad need täiesti, mis võimaldaks pikema külastusteeknna vahel jalgu puhata (nt luline eakatele). Füüsilise keskknna kõrval n samaväärselt teadvustamata ka teenust puudutava inf ja teenuse enda ligipääsetavus. Puudu n skusteabest ja svist tegeleda süsteemselt teenuse tervikliku teeknnaga erinevate kasutajarühmade kaupa. Näiteks ilmnesid arutelude käigus järgmised prbleemid:

62 Asutuste veebilehtedel ei le kajastatud inft hne ja teenuse ligipääsetavuse khta. Asutustes ei le ligipääsetavus ühegi spetsialisti vastutusvaldknnana määratud. Pankade puhul võib märgata tendentsi, mille khaselt ligipääsetavust hakatakse samm-sammult vaatlema vastutustundliku ettevõtluse ühe alateemana. Klientidega tseselt kkkupuutuv persnal ei le klitatud suhtlema ja tetama kõiki külastajaid, eriti n puudu klienditeeninduse põhimõtetest, mis puudutavad erivajadustega külastajaid. Innvaatilisi lahendusi n vähe, nende lmiseks ei le tetus- ega mtiveerimismehhanisme. Teenindajaga tsest kkkupuudet eeldavates asutustes (nt pank) n vaegkuuljate puhul prbleemiks nä miimika varjamine meditsiiniliste maskidega, mistõttu n kuulmisprbleemidega inimestel veelgi keerulisem jutust aru saada. Teenuse- ja ttearendajatel n vähe infrmatsini selle khta, kust n võimalik tellida teenuse ligipääsetavuse auditeerimist ja testimist. Eksperditeenuse pakkujaid n Eesti turul vähe ja vastav teenus ei le kõigile kättesaadav (tegemist n turutõrkega) ning puudega inimeste esindusrganisatsinidelt eeldatakse tihti tasuta teenuse pakkumist. Terviklikku teeknda puudutava knkreetsema prbleemina tdi esile Eestis kasutatavate iseteenindusterminalide (sularahaautmaadid, pakiautmaadid, iseteeninduskassad jne) vähene ligipääsetavus. Terminalide ees ei le alati piisavalt manööverdamisruumi, interaktiivsed ekraanid n ratastlis kasutajatele liiga kõrgel ning nende alasas puudub jalaruum, juhtpaneelid ei le kasutatavad erinevate meeltega (nt puuduvad audiväljundid ja taktiilsed sõrmistikud pimedatele), üldine kasutusmugavus n puudulik (nt selged menüüd, letav ja kntrastne kiri) jne. Pakiautmaatide ülemistest ja alumistest kappidest ei saa sa inimesi pakke kätte. Eesti ttja Cleverni ttevalikus n mh ligipääsetav pakiautmaat, kuid vastavate khalike nõuete puudumisel neid siin kasutusel ei le. Riigil puudub ülevaade statistikast ja sestest, kuidas ligipääsmatud kaubandus- ja pangandusteenused mõjutavad stsiaalteenuste sutamist (nt stsiaaltöötaja töötunnid, mis kuluvad ligipääsmatute teenuste ja kaupade inimesteni viimisele). Ligipääsetavust puudutavaid praktilisi juhendmaterjale n vähe, valdkndlik ligipääsetavuse inf n killustatud. Sarnaselt teiste valdkndadega vajavad kndamist ja jagamist teenusepakkujate ja ttearendajate ülesed head tavad ja kgemusld. Ettepanekud: Üldised ettepanekud: Vaadelda ja arendada ligipääsetavat teenuste ja kaupade pakkumist edaspidi vastutustundliku ettevõtluse ühe põhimõttena, sh kstöös Vastutustundliku Ettevõtluse Frumiga. Tuua ligipääsetavusest teadlikkuse suurendamiseks ja inf levitamiseks erinevaid tegevusi nii lemaslevate teavitustegevuste ksseisu kui ka vajaduse krral planeerida uusi tegevusi. Sh kasutada heade näidete esiletõstmist, tuua ligipääsetavuse kriteerium võimaluse krral erinevate lemaslevate riiklike tunnustuste/auhindade ksseisu, luua juhendmaterjale. Parandada ettevõtjate teadlikkust ligipääsetavuse direktiivist ning sellega setud nõuetest ja standarditest. 62

63 Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumil algatada kstöös partnerrganisatsinidega kaubandustegevuses ligipääsetavust arvestavate heade tavade kstamine kskõlas teiste asjakhaste juhenditega. Edendada ligipääsetavust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ttearenduse ja disaini meetmetes eesmärgiga tetada ligipääsetavate tdete, mis arvestavad lõppkasutaja vajadusi, arendamist. Lisada ligipääsetavus ühe teemana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tetatud/krraldatud ettevõtjate üldklitustesse. Kaubandus ja pangandus: Analüüsida edaspidi võimalusi järgmiste prbleemkhtade lahendamiseks kas juhendamise või teavitamise kaudu, sh määruse nr 28 uuendamisel kaaluda miinimumnõuete ksseisus teatud aspektide reguleerimist: Kõigile ligipääsu tagamine kaupluse infleti või teenindajani. Liikumisteede laiuste miinimumnõuded, sh keeld lulisi käiguteid täita ajutiste bjektidega (nt kaubaaluste või väljapanekutega). Täiendada nõudeid põrandal levate takistuste khta, sh primatid, vaibad jm. Kaubariiulite sügavuse ja kõrguse parameetrite seadmine lukrras, kus ei le võimalik sama kaupa vertikaalselt erineva ligipääsuastmega riiulitele paigutada. Istumis- ja puhkamisvõimaluste tagamine suuremates teenindussaalides. Kaaluda nõustamis- ja kntrllisüsteemi ulatuslikumat rakendamist, mille khaselt järelevalveasutused viivad läbi ligipääsetavuse nõustamist ja kntrlle hnetes pärast nende kasutuselevõttu tagamaks, et hne kasutuse käigus n tagatud määruse nr 28 nõuete täitmine. Edendada ettevõtlusrganisatsinide kaudu ligipääsetavuse häid tavasid, sh teenusesutajatel kaaluda võimalusi: võtta kasutusele läbipaistvad näkatted meditsiiniliste maskide asendamiseks; lisada teenindussaalidesse juhtrajad vähemalt välisuksest kuni infletini; kasutada silmusvõimendeid inflettides ja teenindusbksis; dubleerida külastajatele esitatavat inft erinevate meeltega kgetavaks (nt nii helina, kirjaliku tekstina, piltiknidena kui ka taktiilsena); arendada teenusele registreerimise vrme selliselt, et vrmi kaudu leks võimalik tellida viipekeeletõlki või teisi abistajaid vajaduse järgi; võimaldada kuulmislangusega inimestel kasutada privaatsemaid teenindusbkse; viia ligipääsetavus ettevõtetes knkreetse inimese vastutusalasse sarnaselt jätkusuutlikkuse ja keskknnahiuga setud teemadega (nt võrdsete võimaluste või jätkusuutlikkuse teemaga tegeleva inimese vastutada). Iseteenindusterminalid: Lisaks ligipääsetavuse direktiivis sätestatule kaaluda arendajatel võimalusi: rakendada võimaluse krral ligipääsetavuse nõudeid ligipääsetavuse direktiiviga katmata valdkndade iseteenindusterminalides; rakendada WCAG standardist tulenevaid nõudeid; rakendada läbivalt sisu mitmekeelsust (lihtsustatud keel, viipekeelne tõlge, kirjeldustõlge, punktkiri, piltkmmunikatsin) ja mitmeliigilisust (tajutav erinevate meeltega); 63

64 pakiautmaatidele lisada: pakki saates või tellides valik, kui kõrgel kasutatav kapp paikneb; võimalus esitada piiratud reageerimisaja krral sellekhane hiatus mitme meele kaudu ja võimaldada eraldatud aega pikendada. Lisada pstiseadusesse pakiautmaatide ligipääsetavuse nõue HÄDAABINUMBER Hädaabiteate ligipääsetavuse analüüsi eesmärk li välja selgitada hädaabiteate edastamisega setud ligipääsetavuse prbleemid ühisknnas ning pakkuda nende ületamiseks lahendusettepanekuid, mis võimaldaksid võimalikult paljudel ühisknna liikmetel hätta sattudes või hädaabi vajavaid lukrdi pealt nähes hädaabiteadet Häirekeskusele prbleemideta edastada. Analüüs lähtus ligipääsetavuse rakkerühma aluspõhimõttest, et ligipääsetavas ühisknnas n kgu elanikknd elu- ja infkeskknda kaasatud ja kõikidele inimestele lenemata nende vanusest või tervislikust seisundist n tagatud võrdsed võimalused ühisknnaelust sa võtta. 59 Hädaabiteate analüüsis keskenduti eri võimetega inimeste suutlikkusele teenust kasutada ning sellest tulenevalt suutmissurvele, mis kajastub teenuses, ning tsiti võimalusi, kuidas suutmissurvet teenuses vähendada. Teiseks lähtepunktiks li teenuse terviklik käsitlus, mille raames vaadeldi kgu teenuse teeknda (hädaabisündmusest ja selle teatamisest kuni abi sutamiseni) nii kasutajate vaatest kui ka kgu süsteemi timimise võrgustikku. Peamised prbleemid: Hädaabiühenduse ligipääsetavus ei le seni ühegi nrmdkumendiga sätestatud ehk puuduvad teenuse ligipääsetavust sätestavad kvaliteedikriteeriumid või hindamisjuhised. Puuduvad teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise erinevate sihtrühmade kaasamisel põhinevad tavad, mistõttu n mitme sihtrühma (eeskätt vaegkuuljad, kõnelemisprbleemidega inimesed, vägivalla hvrid) ligipääsetavus pärsitud. Telefni teel esitatavat hädaabiteadet ei saa kõik inimesed kasutada, eelkõige puudutab see kõnelemis- ja kuulmispuudega inimesi, aga ka vägivallatseja läheduses lijaid. Telefni teel esitatav hädaabiteade n sale kasutajatele ligipääsmatu järgmistel põhjustel: Kõne eeldab teatajalt nii kõnelemis- kui ka kuulmissuutlikkust, sh peab ta kõnet tehes suutma vastata küsimustele kuuldavalt ja arusaadavalt. Vägivallasituatsinis ja sageli just kduvägivalla puhul n prbleemiks vägivallatseja läheduses eksisteeriv kõnelemissurve ehk hvril ei le võimalik kõnet teha. Vägivallatseja ligiduses lek vajab teavitusvõimalusi, mis jääksid vägivallatsejale märkamatuks ega nõuaks isiku valjuhäälset identifitseerimist. Eeskätt kuulmis- ja kõnelemisraskustes teatajale n ldud SMS-rakendus. Kuna häiresituatsinis kasutamiseks peab teenus lema erakrdselt lihtne ja mugav, siis ei le SMS hea lahendus järgmistel põhjustel: 59 Riigikantselei Ligipääsetavuse rakkerühma vahearuanne

65 SMSi kasutamine n lemuselt üsna aeganõudev, sest suhtlus põhineb vaid kirjalikul tekstil, mille sisestamine võtab aega. Siseministri 13. juuni a määruse nr 26 Hädaabiteadete menetlemise krd ja hädaabiteadete menetlemise timimisele esitatavad nõuded 60 4 khustab Häirekeskust vastu võtma vaid registreeritud kasutaja saadetud lühisõnumeid. Kuna Häirekeskus ei nõua enam kasutajate registreerimist, siis tuleks registreerimisnõue määruses muuta. Eesti keel n viipekeelsetele kurtidele võõrkeel, mistõttu võib nende eneseväljendusskus jääda tekstisõnumites ebapiisavaks. Teenust ei le võimalik kasutada rahvusvahelise rändlusteenuse raames. Kasutajate kinnitusel n prbleemiks, et nad ei saa SMSile vastust, mistõttu jääb selgusetuks, kas teade läks khale, kas sõnumist n aru saadud ja kas abi n teel. Kuigi SMS-rakendus n mõeldud kasutamiseks eelkõige kuulmis- ja kõnelemisprbleemidega inimestele, n seda püüdnud kasutada ka teised, mis näitab, et n teisi kasutajarühmi (näiteks nred), kes svivad teadet esitada muul viisil kui telefnikõne. Teenus ei sbi võõrkeeles kõnelejale ega liitpuudega inimesele, sest teenus n vaid eesti- ja venekeelne ning vajab käte ja sõrmede suutlikkust sõnumit saata. Osa erivajadusega kasutajaid ei kasuta suhtlemisel kirjalikku keelt, mis teeb nende võime SMSi saata piiratuks. Praegused tuletõrjealarmid ning suitsu- ja vinguandurid töötavad valdavalt kõrgetel sagedustel häälsignaalil ning eeldavad kõigilt kuulmisvõimet. Kuulmislangus tekib esmalt kõrgete tnide puhul, mistõttu praegused laiatarbe suitsuandurid n kuulmislangusega inimestele sageli kasutud (sh paljudele eakatele). Abi khalejõudmisel esineb vaegkuuljatel prbleeme, juhul kui abi sutaja kannab maski, sest siis ei le huulte liikumine ja nä miimika näha, mistõttu n kõnest arusaamine raskendatud. Ettepanekud: Lisada hädaabiteate edastamist puudutavasse regulatsini teenuse ligipääsetavuse khustus, mille khaselt peab teenus lema ligipääsetav kõikidele inimestele (töös tulenevalt ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisest). Hädaabiteate teenuse hindamine ja arendamine peab tetuma ligipääsetavust arvesse võtvatele kvaliteedikriteeriumidele. Selleks luua vastavad kriteeriumid ja hindamismudel, mis arvestaks nii nüüdisaegset arusaamist ligipääsetavusest kui leks ka khandatav vastavalt tehnlgia arengule, tehnlgia kättesaadavusele ning tehnlgia kui teenuse vahendaja ligipääsetavusele. Täiendada teenuse arendamisraamistikku, et see tetuks kaasava disaini lemusele ning arvestaks tehnlgia arengut, tehnlgia kättesaadavust ning tehnlgia kui teenuse vahendaja ligipääsetavust. Teenuse arendamine n pidev prtsess ning kaasava disaini rakendamine tagaks pideva ligipääsetavuse paranemise. Parandada ühisknnas lemaslevatest alternatiivsetest teavitusvõimalustest teadlikkust ning nende kasutusskust (vaadatud ) 65

66 Teha SMS-teavituse detailne kasutajakgemuse analüüs ks täpsemate ettepanekutega selle teenuse arendamiseks ning selle laiendamiseks teistele suhtluskanalitele (nt Messenger, WhatsApp). Teadete vastuvõtusüsteemi tuleks laiendada erinevatest kanalitest tulevatele teadetele, näiteks e-psti teavitused või teavitused veebilehe vahendusel, et need jõuaks vastuvõtja töölauale kiiremini ja autmaatselt. Arendada hädaabiteenust nii, et seda saaks kasutada erinevate meelte kaudu. Näiteks puudub hetkel visuaalsele kmmunikatsinile ehk pildilisele keelele tetuv teate edastamise võimalus (näiteks mbiiliäpp või videkõne). Pildilise inf edastus võib aidata lukrda palju täpsemini selgitada kui sõnalised vastused. Liikuv reaalajas pilt (vide) n veelgi kõnekam materjal. Analüüsida Häirekeskuse teenuse võimalusi anda abi tajatele lisainft, kui kaugel abi n. Kaaluda Häirekeskuses viipekeele võimekuse arendamist ks spetsiaalsete kõneteenuste arendamisega, nt videkõnede vastuvõtu arendamist. Uute tehnlgiate kasutuselevõtul tuleks mõelda suuremale kstööle üle Eurpa Liidu ja seda nii arendus- kui ka kasutusfaasis. Näiteks n mitmes Eurpa riigis 61 kasutusel spetsiaalne mbiiltelefni rakendus, mille analüüsimise järel n võimalik see üle Eurpa kasutusele võtta. Sealjuures n luline rakenduse keeleline ning vajaduse krral kultuuriline khandamine kasutamiseks üle Eurpa Liidu. Ühtse lahenduse kasuks räägib ka asjalu, et selle saab kstöös tehnlgia müüjatega muuta vaikesätteks kõigile uutele telefnidele. Ühtse rakenduse leidmiseks ei le Eurpas kstööd tehtud, kuid n lemas Pan-Eurpean Mbile Emergency Applicatin (PEMEA) platvrm, mis lubab erinevate riikide ja reginide hädaabirakendustel piiriülest suhtlust 62. Muuta kdukasutuseks mõeldud suitsuanduritele esitatavaid nõudeid, et nende häälsignaal leks nõutud ka madalamatel sagedustel. Avalikes ruumides nõuda spetsiaalseid visuaalseid signaale ja teateid inftabldel. Kiirelt vilkuva valgusega alarmseade võib lla htlik (nt epileptikutele), mistõttu tuleb vilkumise sagedus ja valguse karakter vastavalt khandada. Abi sutaja peab lema valmis suhtlema erinevatel viisidel. Abi sutajatele (päästja, plitsei, kiirabi) tuleks arendada suhtlussüsteem, mis kuvaks kõige lulisemaid küsimusi või juhiseid ning võimaldaks abi vastuvõtjal vastata või käituda vastavalt juhistele. Suhtlussüsteemis tuleb kasutada järjepidevalt samu sõnu või selget ja lgilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid neist paremini aru. Selleks sbiks nii ekraanipõhine lahendus kui ka plastikkaardid. Kui jätkatakse meditsiiniliste maskide kasutamist, leida võimalused hankida abi sutajatele kasutamiseks läbipaistvad nägu kaitsvad lahendused, mis jätavad nä miimika nähtavaks. Arendada kstöös vastavate ametite ja abirganisatsinidega välja sbiv kultuurikd, mille alusel teavitada vägivallast nii, et teavitaja ennast ega teisi suuremasse htu ei paneks Hädaabi mbiilirakendused n kasutusel järgmistes riikides: Austria (töötab kiirabinumbri 144 jaks), Belgia, Bulgaaria, Küprs, Taani, Hispaania, Sme, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Leedu, Malta, Hlland, Pla, Prtugal, Rtsi, Slvakkia, Island, Läti (vaadatud ) 63 Näiteks n Suurbritannias baarides kasutusel märksõna Angel Sht, et aidata külalistel väljuda ebaturvalistest lukrdadest, mis n üldjuhul setud seksuaalse ahistamisega. 66

67 LISA 1: LIGIPÄÄSETAVUSE MIINIMUMNÕUDED, TEOSTATAVUS JA LAHENDUSED OLEMASOLEVA ELUKONDLIKU KINNISVARA REKONSTRUEERIMISEL 67