TARTU ÜLIKOOLI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KAVA

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU ÜLIKOOLI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KAVA"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOLI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KAVA Sissejuhatus Tartu Ülikool (edaspidi: ülikool) kannab sotsiaalset vastutust ühiskonna kestliku arengu toetamisel ja peab oluliseks edendada soolist võrdõiguslikkust oma liikmeskonna seas. Siinne soolise võrdõiguslikkuse kava on esimene suurem samm tegelemaks ülikoolis selle teemaga laiemalt ja süsteemsemalt. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt tuleb meestele ja naistele tagada võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades. Praktikas tähendab see, et meil tuleb pakkuda teadlikult võrdseid võimalusi vaatamata soole, kaotada ebavõrdsust tekitavad eeskirjad ja tavad, tegutseda aktiivselt seksuaalse ahistamise ärahoidmise nimel, pakkuda soodsaid tingimusi töö ja pereelu ühitamiseks ning lõimida soolise võrdõiguslikkuse temaatika haridusse alates lasteaiast kuni kõrgkoolideni. Seega vajab soolise võrdõiguslikkuse olulisuse teadvustamine ja inimeste hoiakute muutmine senisest märksa rohkem kajastust ning selgitustööd. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kestlikule arengule keskenduva rahvusvahelise organisatsiooni tunnus. See ei ole vajalik ja oluline mitte ainult õiguslikest ja eetilistest aspektidest, vaid kujundab pädeva töötajaskonna, suurendab tulemuslikkust, aitab vähendada töölt puudumisi ja personali voolavust ning parandab ülikooli mainet. Võrdõiguslikkus võimaldab töötajate vaimset potentsiaali ülikooli ja ühiskonna hüvanguks parimal moel rakendada. Uuringute kohaselt on mitmekesisemad teadusrühmad uuendusmeelsemad ja edukamad, suudavad mõelda rohkematele aspektidele, sealhulgas arvestada eri sihtrühmade vajadustega, ning on võimelised looma ühiskonna ootustele paremini vastavaid lahendusi. Samuti on mitmekesisuse, sh soolise võrdõiguslikkuse tagamine otseselt seotud riikide majanduskasvuga 1. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusel (RAKE) valmis aasta alguses uuring Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses. Sellest järeldub, et sooline ebavõrdsus Eesti teaduses on tõsine probleem, mis laheneb ühiskondlike hoiakute ja eelarvamuste tõttu visalt. Esineb nn lekkiva toru (leaky pipeline) ilming: kuigi kõrghariduse omandanute seas on naisi enam kui mehi, on naiste jõudmine kõrgemate akadeemiliste ametikohtadeni meestest märksa vähem tõenäoline. Eeldatakse, et teadusmaailm on sooneutraalne ning ebavõrdne kohtlemine on välistatud, kuna akadeemilisi töötajaid hinnatakse nende töötulemuste ja pädevuse alusel. 2 Prioriteet on ja peabki olema akadeemiline võimekus ja teadustöö kvaliteet. Kuid samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas naistele on loodud meestega võrdsed võimalused, et nad jõuaksid samaväärse akadeemilise pädevuseni või püsiksid samal tasemel. Sooline ebavõrdsus ei ole ainult naiste teema, sest soostereotüübid kahjustavad ka mehi: suurem võim, sellega kaasnev vastutus, ootused ja koormus tööturul võivad kaasa tuua riskikäitumise ja varajase surma. 3 Võrdõiguslikkus ühiskonnas parandab uuringute kohaselt aga nii naiste elukvaliteeti kui ka meeste rahulolu eluga. 4 1 Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. Soolise võrdõiguslikkuse majanduslik kasu Euroopa Liidus. se_uldine_majanduslik_moju.pdf ( ). 2 Urmann, H., Lees, K., Remmik, M., Tubelt, E., Roos, L., Vilson, M., Puur, S. M., Aksen, M., Espenberg, S. (2020). Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 3 Marling, Raili; Järviste, Liina; Sander, Käthlin (toim) (2010). Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis II. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, lk 8. ( ). 4 Audette, A. P., Lam, S., O Connor, H. et al. (2019). (E)Quality of Life: A Cross-National Analysis of the Effect of Gender Equality on Life Satisfaction. Journal of Happiness Studies 20,

2 Kuna ebavõrdsus peidab ennast eri kihtides (ühiskonna hoiakud, töökultuur, perekondlikud põhjused, isiklikud tõekspidamised), on teema käsitlemine, põhjuste leidmine ja lahendamine keeruline ning nõuab muutuste tegemiseks aktiivset ja järjepidevat pingutust ühiskonna eri tasanditel. Tartu Ülikooli soolise võrdõiguslikkuse kava on koostatud teadmises, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on pidev protsess ja väikeste sammude abil on võimalik jõuda suuremate tulemusteni. Oleme seadnud neli eesmärki, mille täitmist ja edenemist aastatel jälgime ning mille järel saame teha vahekokkuvõtteid ja seada uusi sihte. I. Sooline tasakaal ülikoolis aasta lõpu seisuga oli ülikoolis 3767 töötajat, kellest 53% olid akadeemilised töötajad. Viimased viis aastat on naiste osakaal kõikide akadeemiliste töötajate seas olnud stabiilselt 50%. Samas on naiste arv kõrgematel akadeemilistel ametikohadel märkimisväärselt väiksem aastal oli ülikooli professorite seas naisi kõigest 26% (joonis 1). Sooliseks tasakaaluks võib aga pidada olukorda, kus mõlemast soost on esindatud vähemalt 40%. Joonis 1. Naiste osakaal akadeemilistel ametikohtadel ja aastal 5 Tugitöötajate seas on enamiku palgaastmete puhul naiste osakaal meeste omast suurem, välja arvatud kõrgeimal ehk kaheksandal palgaastmel, kuhu kuuluvad prorektorid ja vastutusala juhid (tabel 1). Tabel 1. Sooline jaotus palgaastmete kaupa aasta augusti seisuga Akadeemilised töötajad Tugitöötajad Kõik töötajad Palgaaste Naisi Mehi Kokku Naiste osakaal % Naisi Mehi Kokku Naiste osakaal % Naisi Mehi Kokku Naiste osakaal % aastal läks ülikool üle uuele karjäärimudelile, mille tõttu muutus ka osa ametinimetusi. Senine dotsendi ja vanemteaduri ametikoht ühendati kaasprofessori ametikohaks ning juhtivteaduri ametikoht ühendati professori ametikohaga. Kadus assistendi ametikoht ning sõltuvalt tööülesannete sisust töötavad endised assistendid kas õpetaja või nooremlektori ametikohal. Uuena loodi nooremlektori ametikoht. 2

3 Kokku Kui vaadata ülikooli nelja valdkonna üksikasjalikumat soolist jaotust akadeemiliste ametikohtade kaupa aasta augusti seisuga (joonis 2), nähtub, et sotsiaalteaduste valdkond on ainuke, kus professori ametikohal esineb sooline tasakaal. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on naissoost professorite ning kaasprofessorite osakaal väike vastavalt 11% ja 30%, kuid madalama taseme ametikohtadel valitseb sooline võrdsus. Teiste valdkondade puhul võib üldistatult öelda, et madalamatel ametikohtadel töötab rohkem naisi (v.a sotsiaalteaduste valdkonnas nooremteaduri ametikohal). Joonis 2. Akadeemiliste töötajate sooline jaotus valdkondade ja ametikohtade kaupa aasta augusti seisuga Märkus. Nii sellel kui ka järgmistel joonistel on vasakul skaalapoolel mehed, paremal naised (iga rea mehed + naised = 100%). Ametinimetuse taga sulgudes on sellel kohal töötajate arv. Roheline taust märgib soolise tasakaalu ala need tulbad, mis mahuvad üleni rohelise ala sisse, on sooliselt tasakaalus. Punasega on märgitud osakaal, mille puhul ühe sugupoole esindatus jääb alla 40%. 3

4 Jooniselt 3 selgub, et igas valdkonnas on instituute, kus professorid on ainult meessoost. Ülekaalukalt on meessugu esindatud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, kus pooltes instituutides on ainult meesprofessorid ja ka ülejäänud instituutides on meeste osakaal väga suur (75% või rohkem). Sotsiaalteaduste valdkonnas ja meditsiiniteaduste valdkonnas esineb ka instituute, kus professorid on ainult naised. Kõige rohkem soolist tasakaalu on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna instituutide professorite seas. Joonis 3. Professorite sooline jaotus instituutides ja kolledžites aasta augusti seisuga Ülikooli juhtorganite ehk nõukogu ja senati liikmete sooline jaotus on tasakaalus (joonis 4). Rektoraadi liikmete seas on meessugu selgelt enamuses. Valdkonna juhid ehk dekaanid on kõik mehed, samas dekanaatide juhatajad on kõik naised. Instituutide ja kolledžite juhtide sooline tasakaal on meeste poole veidi kaldu, ent tugiüksuste ja asutuste juhtide seas on naissugu ülekaalus. Ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogus on mehi vähem, ülejäänud kolme valdkonna nõukogu liikmete sooline jaotus on tasakaalus. 4

5 Joonis 4. Juhtide ja otsustuskogude liikmete sooline jaotus aasta augusti seisuga Joonise 5 kohaselt on sooline jaotus instituutide ja kolledžite nõukogudes väga erinev. Enam kui poolte loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituutide nõukogudes on mehi selgelt rohkem, kuid sama valdkonna kolme instituudi nõukogus on sooline tasakaal. Teistes valdkondades on instituutide ja kolledžite nõukogusid, kus on naisi märksa rohkem, kuid ka neid, kus sooline jaotus on tasakaalus. Joonis 5. Instituutide ja kolledžite nõukogude liikmete sooline jaotus aasta augusti seisuga 5

6 Joonisel 6 on antud ülevaade naiste ja meeste palgaerinevustest ülikoolis aastal oli akadeemiliste ametikohtade seas rohkem kui 10% palgaerinevus naiste kasuks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teaduri ametikohal. Paraku on aga palju rohkem selliseid ametikohti, millel töötavate naiste keskmine palk on meeste omast üle 10% madalam. Näiteks loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorite, lektorite, assistentide ja õpetajate ning sotsiaalteaduste valdkonna assistendi, õpetaja ja nooremteaduri ametikohtade puhul oli palgalõhe meeste kasuks. Joonis 6. Naiste ja meeste palgaerinevused akadeemiliste ametikohtade kaupa aastal. Punasega on märgitud osakaal, mille puhul naiste palk erineb meeste omast rohkem kui 10% 6

7 Ülikooli kolmes valdkonnas on naisüliõpilasi tunduvalt rohkem kui meesüliõpilasi. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna esimese astme õppes on vastupidine olukord ja kõrgematel õppeastmetel on sooline jaotus tasakaalus (joonis 7). Õppevaldkondadest on tasakaalus vaid üks (joonis 8). Joonis 7. Üliõpilaste sooline jaotus valdkondade ja õppeastmete kaupa aastal. Õppeastme taga sulgudes on näidatud üliõpilaste arv Joonis 8. Üliõpilaste sooline jaotus õppevaldkondade kaupa aastal. Õppevaldkonna taga sulgudes on näidatud üliõpilaste arv 7

8 II. Eesmärgid ja tegevused Ülikooli arengukava A2025 eesmärk on olla kestlikule arengule keskenduv, võrdseid võimalusi pakkuv ja häid tavasid järgiv uuendusmeelne organisatsioon, kes soovib oma organisatsioonikultuuri ja tegevusega Eestis eeskujuks olla. Inimkesksus ja individuaalne areng on ülikooli üks põhiväärtusi ning seda toetavad kokku lepitud head tavad, sealhulgas võrdse kohtlemise juhend 6. Sooline võrdõiguslikkus toob ülikooli arengusse suurema mitmekesisuse, tugevdab meie tegevuse usaldusväärsust ja kvaliteeti. Ülikoolis edendatakse liikmeskonna võrdset kohtlemist sõltumata soost, rahvusest, keelest, religioonist ja veendumustest, funktsionaalsetest võimetest, seksuaalsest sättumusest, soolisest identiteedist ja vanusest. Jätkame tööd selle nimel, et luua töötajatele võrdsed karjäärivõimalused, õiglane tasukorraldus ja võrdsed võimalused ülikooli juhtimises osalemiseks ning tagada, et diskrimineerimisjuhtumeid menetletakse õiglaselt ja läbipaistvalt. Selleks on tähtis seada eesmärgid ja leppida kokku tegevused, mis on realistlikud ning arvestavad tegevusvaldkondade üldist soolist jaotust. Ülikool on seadnud aastateks neli peamist eesmärki: 1. suurendada liikmeskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja näidata selle seoseid ülikooli põhitegevusega (õpe, teadus, ühiskonna teenimine); 2. edendada töötajaskonnas soolist võrdõiguslikkust 2.1. sooteadliku värbamise, võrdsete karjäärivõimaluste loomise, karjäärinõustamise ja mentorluse kaudu, 2.2. soolise palgalõhe vähendamise kaudu, 2.3. töö ja pereelu tasakaalu toetavate paindlike töövõimaluse loomise kaudu; 3. kaasata juhtimiskogudesse ja otsuste tegemisse tasakaalustatult eri soost töötajaid; 4. edendada organisatsioonikultuuri, mis väärtustab kõikide liikmete võrdset kohtlemist, sh süvendada liikmeskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja seksuaalsest ahistamisest; pöörata tähelepanu probleemide ennetamisele ja lahendamisele. Eesmärkide saavutamist toetab sooteadlik turundus- ja kommunikatsioonitegevus. Personaliosakonna eestvedamisel koostatakse soolise võrdõiguslikkuse kava rakendamise kohta igal aastal ülevaade rektoraadile ja senatile ning olulisemaid soolise võrdõiguslikkusega seotud tegevusi ja tulemusi kajastatakse ka ülikooli aastaaruandes. Edaspidi peaks ülikooli võtmenäitajate hulgas olema ka soolise võrdõiguslikkuse mõõdikud. 1. eesmärk: suurendada liikmeskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja näidata selle seoseid ülikooli põhitegevusega (õpe, teadus, ühiskonna teenimine) Ülikoolil on mitmesuguseid võimalusi, kuidas soolise võrdõiguslikkuse teemat senisest enam fookuses hoida ning suurele lugejas- või kuulajaskonnale levitada. Siseveebi otsingumotoorist ilmuvad soolise võrdõiguslikkuse teemal praegu välja üksikud uudised, mis on enamjaolt seotud mõne akadeemilise töötaja erialase tegevusega. Ülikooli sisedokumentides on soolist võrdõiguslikkust käsitletud põgusalt töökorras ja võrdse kohtlemise juhendis. Sooteadliku kommunikatsiooni- ja turundustegevuse abil on võimalik soolisele ebavõrdsusele ja tasakaalu leidmise vajalikkusele enam tähelepanu pöörata, tutvustada olulisi teemasid ning kummutada soostereotüüpe. 6 Vt ka 8

9 Sooliste hoiakute kujunemist tuleb suunata juba varajasest east ja ülikoolil on võimalus seda mõjutada. Õpetajatele ja lasteaiaõpetajatele saab tutvustada sooteadlikku õppemetoodikat, samuti on võimalik lõimida mitmekesisuse ja sooteadlikkuse õpe kõrghariduse kõikide astmete ainetesse ning täiendusõppesse. Paljudes õppeainetes tegeletakse sooaspektiga juba praegu ja seda saab õpiväljundites senisest enam esile tuua. Tegevus 1.1. Korraldame soolise võrdõiguslikkuse teemalisi koolitusi, infopäevi, seminare, konverentse 1.2. Tõstame turundus- ja kommunikatsioonitöötajate võrgustikus fookusesse sooteadlikkuse, sealhulgas lähtume sellest keelekasutusel, piltide ja kõneisikute valikul avaldame huvitavaid ja harivaid uudiseid ning teaduspõhiseid arvamusartikleid soolisest võrdõiguslikkusest, sh kajastame senisest enam akadeemiliste töötajate sellealast tegevust ja uurimistööd tõstame stereotüüpide kummutamiseks esile nende töötajate saavutusi, kes tegutsevad erialadel, mida on traditsiooniliselt peetud vastassoole sobivamaks 1.3. Avalike ürituste korraldamisel kutsume esinejaid ja kõneisikuid eri soost esindajate hulgast 1.4. Pakume üliõpilastele võimalust teha uurimistööd soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning tutvustame tulemusi ülikooli infokanalites ja avalikel seminaridel 1.5. Suurendame sooteadlikkuse ja mitmekesisuse teemat käsitlevate üleülikooliliste õppeainete arvu 1.6. Lõimime soolise võrdõiguslikkuse teema sellega haakuvate õppeainete hulka ja kajastame seda ka aine kirjelduses ÕIS-is Vastutaja või eestvedaja Personaliosakond Turundus- ja kommunikatsiooniosakond (TUKO) koos ülikooli turunduskommunikatsioonivõrgustikuga TUKO, rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond Õppejõud, turundus- ja kommunikatsioonitöötajad Õppeprorektor Õppeprorektor, programmijuhid 1.7. Lõimime sooteadliku õppe õpetamise õpetajaharidusse Haridusteaduste instituut 1.8. Korraldame õppejõududele (instituudi-, programmipõhiselt) Õppeprorektor, koolitusi, seminare ja kogemustevahetust sel teemal, kuidas personaliarenduskeskus sooküsimusi õppekavadesse lõimida, ning koostame heade näidete kogu Tulemusmõõdikud: soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamiseks on korraldatud üritusi sooline võrdõiguslikkus on kommunikatsiooni- ja turundustegevuses senisest enam fookuses, mida näitab suurenenud vastavasisuliste uudiste, sotsiaalmeediapostituste jms arv ning mis kajastub turundustegevuse sisuloomes alustatud on sooteemade lõimimist õppekavadesse ning suurenenud on õppeainete hulk, kus käsitletakse peamise teema või ühe alateemana mitmekesisust, sh soolist võrdõiguslikkust välja on hakatud töötama õppeaineid, mis käsitlevad sooteadlikkuse õppe õpetamist 9

10 2. eesmärk: edendada töötajaskonnas soolist võrdõiguslikkust Teisel eesmärgil on kolm alaeesmärki, mille abil edendada soolist võrdõiguslikkust töötajaskonnas. Sooteadlik värbamistegevus ja võrdsete karjäärivõimaluse loomine on soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks möödapääsmatu ja oluline meede. Ülikoolil tuleb senisest enam võtta värbamisel sihiks mitmekesisuse kui väärtuse propageerimine ja julgustada kandideerima ametikohtadele kõiki inimesi sõltumata soost või muudest tunnustest. Mitmekesisust tuleb väärtustada ka ametikohale kandideerijaid hindavate ekspertide ja akadeemilisi töötajaid atesteeriva komisjoni liikmete valimisel. Peame oluliseks, et ülikooli karjäärimudel ei looks takistusi ja töötajate edukuse hindamisel arvestatakse vajaduse korral ka karjääripausidega. 1. alaeesmärk: sooteadlik värbamine, võrdsete karjäärivõimaluste loomine, karjäärinõustamine ja mentorlus Tegevus Vastutaja või eestvedaja 2.1. Ülikooli kui tööandjat tutvustavatesse infomaterjalidesse ja Personaliosakond tööpakkumistesse lisatakse teave töötajaskonna mitmekesisuse väärtustamise kohta 2.2. Kutsume alaesindatud soost isikuid avalikel konkurssidel osalema Struktuuriüksuse juht või tulevane vahetu töö korraldaja 2.3. Tõstame rohkem esile naissoost professorite ja kaasprofessorite TUKO saavutusi, et kummutada stereotüüpe ja inspireerida noori naisteadlasi pürgima kõrgematele ametikohtadele. Tähistame veebruaris päeva Naised teaduses 2.4. Peame oluliseks, et ametikohale kandideerijaid hindavate Komisjoni moodustaja, ekspertide ja akadeemilisi töötajaid atesteeriva komisjoni liikmete seas oleks eri soost eksperte personaliosakond 2.5. Julgustame tulemuslikke naisteadlasi taotlema edutamist ja vastu Struktuuriüksuse juht, töö võtma juhtimisülesandeid vahetu korraldaja, kolleegid 2.6. Pakume naisteadlastele karjääriastmel kõrgemale liikumiseks tuge Personaliarenduskeskus juhtimiskoolituste, mentorlusprogrammide ja kovisoonirühmade kaudu Tulemusmõõdikud: naisprofessorite osakaalu suurenemine alaesindatud struktuuriüksustes mentorite võrgustik on loodud ja vajalik väljaõpe tagatud kovisoonirühmade juhtidele on korraldatud koolitusi ja rühmad toimivad atesteerimiskomisjoni liikmete ja ametikohale kandideerijate hindajate hulgas on esindatud eri soost eksperdid atesteerimiskomisjonide liikmete koolitamisel on eraldi tähelepanu pööratud soolisele võrdsusele Ülikooli kõigi töötajate arvestuses oli sooline palgalõhe aastal 20% ja akadeemiliste töötajate seas 14% (Statistikaameti andmetel oli aastal palgalõhe Eestis tervikuna 15,6%). Ametikohtade alusel vaadates esineb ülikoolis naiste ja meeste keskmisel tasustamisel soolisi erinevusi, aga need ei ole üheselt meeste kasuks. Naiste ja meeste palkade erinevuse peamine põhjus peitub struktuurses erinevuses: naiste osakaal on suurem Eestis keskmiselt madalamalt tasustatud valdkondades (haridus, humanitaaria ja kunstid) ning madalamatel akadeemilistel ametikohtadel (lektor, õpetaja, assistent). Tähtis on uurida palgalõhe tekkimise põhjuseid ja koostada struktuurse ja selgitamata soolise palgalõhe vähendamise tegevuskava. 10

11 2. alaeesmärk: soolise palgalõhe vähendamine Tegevus Vastutaja või eestvedaja 2.7. Kogume ja analüüsime soolist palgastatistikat ning avalikustame Personaliosakond selle ka statistika töölaual 2.8. Analüüsime ülikooli soolist palgalõhet, et leida seda põhjustavaid Personaliosakond tegureid ja võimalikke lahendusi selle vähendamiseks 2.9. Suurendame üksusepõhiste ülevaadete kaudu juhtide teadlikkust, Personaliosakond et nad oskaksid märgata ja teadvustada selgitamata palgalõhet ning kohtleksid töötajaid võrdselt sama töö ja võrdväärse panuse eest tuleb maksta sama palka Tulemusmõõdikud: soolist palgastatistikat avaldatakse korrapäraselt soolist palgalõhet on analüüsitud ning välja on töötatud struktuurse ja selgitamata soolise palgalõhe vähendamise tegevuskava Tasakaalu leidmine töö ja pereelu vahel on oluline iga töötaja jaoks ning see on otseselt seotud ka tööheaolu ja produktiivsusega. Ülikooli iga-aastase töörahulolu küsitluse järgi tunneb iga viies töötaja, et töö ei jäta talle piisavalt aega isikliku elu jaoks, seega tuleb kujundada töötingimused sobivaks kõikidele töötajatele, tõhustada töö ja pereelu ühitamist ning suurendada seeläbi töötajate pühendumust ja rahuolu tööga. Traditsiooniliselt on töö, õpingute ja pereelu ühitamise vajadus mõjutanud naisi rohkem kui mehi. Ehkki järk-järgult on vanemapuhkust hakanud võtma ka mehed, teevad seda endiselt enamjaolt naised ja see võib avaldada mõju nende karjääri arengule. Ülikoolis kasutas aastal vanemapuhkust 178 töötaja hulgast kõigest kuus meest (3,4%), kusjuures meessoost akadeemiliste töötajate seas ei tehtud seda kordagi. Tähele tuleks panna ka seda, et kõik perekonnad ei ole kahe eri soost vanemaga on üksikvanematega perekondi, kärgperekondi, samasoolisi vanemaid ja kasuvanemaid. Kohustused võivad lisaks laste eest hoolitsemisele hõlmata ka teiste lähikondsete või eakate vanemate hooldamist. Seega vajavad paljud tuge, et täita edukalt oma rolli nii tööl kui ka pereelus. 3. alaeesmärk: töö ja pereelu tasakaalu toetavate paindlike töövõimaluste loomine Tegevus Vastutaja või eestvedaja Pakume töö ja pereelu tasakaalustamiseks paindlikku Struktuuriüksuse juht, töö töökorraldust, osakoormusega tööd ja kaugtöövõimalusi vahetu korraldaja Võimaluse korral pakume vanemapuhkuselt naasnud Struktuuriüksuse juht, töö akadeemilisele töötajale täielikult õppetööst vaba aega (vaba vahetu korraldaja semester) või väiksemat õppetöö koormust ning vähem töökorralduslikke kohustusi, et töötajal oleks võimalik uuesti teadusmaailma sisse elada, koostada uusi õppematerjale jne Võimaluse korral anname väikelaste vanematele ja Struktuuriüksuse juht, töö lähikondseid hooldavatele töötajatele eelisõiguse valida vahetu korraldaja, loenguaegu Teeme töötajate seas tööaja kasutuse uuringu, et uurida võimaliku ületöötamise ulatust ja täpsemaid põhjuseid, ning töötame selle põhjal välja tegevuskava olukorra parendamiseks Hoolitseme selle eest, et ülikooli akadeemilised töötajad (nii hindajad kui ka hinnatavad) oleksid teadlikud ülikooli õigusaktides sätestatud põhimõtetest, mis kohustavad nii tööle programmijuht Personaliosakond Personaliosakond, TUKO, juhid 11

12 kandideerimisel kui ka atesteerimisel arvesse võtma hinnatava viibimist vanemapuhkusel Hoiame vanemapuhkusel olevat töötajat olulisema teabega kursis ja võimaldame tal soovi korral osa võtta koolitustest Struktuuriüksuse juht, töö vahetu korraldaja Tulemusmõõdikud: ülaltoodud tegevuste aktiivne propageerimine erinevates infokanalites ja kajastamine valdkondade arengukavades, vajaduse korral reguleerimine õigusaktide tasandil suureneb nende töörahulolu küsitlusele vastajate osakaal, kelle jaoks töö ja isiklik elu on tasakaalus 3. eesmärk: kaasata juhtimiskogudesse ja otsuste tegemisse tasakaalustatult eri soost töötajaid Otsustuskogude (nt ülikooli nõukogu, senat, valdkondade ja instituutide nõukogud) mitmekesisus, sh sooline mitmekesisus, on aluseks mitmetasandilisemate ja eri rühmade huve arvestavate otsuste vastuvõtmisel. RAKE uuringu Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses tulemuste kohaselt on otsustuskogude koosseisude tasakaalutuse põhjus osaliselt meeste ja naiste ebavõrdne jaotus eri ametikohtade vahel, kuna osa liikmetest eeskätt need, kes on kõrgemal akadeemilisel või juhikohal kuuluvad neisse oma ameti poolest. Näiteks on ülikooli 14 instituudi nõukogus põhikirja alusel ex officio ka professorid. Ülikoolisiseste komisjonide liikmete määramine on aga märksa vabam ja tihtipeale komisjoni moodustaja enda vaba valik. Tegevus 3.1. Vaatame üle instituutide ja kolledžite põhikirjad, et vajaduse korral vähendada ex officio liikmeid ja suurendada valitavate töötajate osakaalu 3.2. Julgustame alaesindatud soost töötajaid otsustuskogudesse kandideerima 3.3. Peame ülikoolisiseste komisjonide liikmete määramisel oluliseks soolist mitmekesisust 3.4. Täiendame juhtimise head tava tänapäevaste juhtimispõhimõtetega, sh lisame info mitmekesisuse olulisuse kohta Tulemusmõõdikud: instituutide ja kolledžite nõukogude koosseisu sooline tasakaal paraneb ülikoolisisesed komisjonid on sooliselt mitmekesised juhtimise head tava on täiendatud Vastutaja või eestvedaja Instituudi juht ja kolledži direktor, dekaan Instituutide ja kolledžite juhid, nõukogude liikmed Komisjoni moodustaja Personaliosakond 4. eesmärk: edendada organisatsioonikultuuri, mis väärtustab kõikide liikmete võrdset kohtlemist, sh süvendada liikmeskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja seksuaalsest ahistamisest, pöörata tähelepanu probleemide ennetamisele ja lahendamisele Ülikool võttis aastal Eesti esimese avaliku organisatsioonina vastu võrdse kohtlemise juhendi, mille eesmärk on anda ülevaade võrdse kohtlemise ja töökiusamisega seotud temaatikast, esitada töötajatele ja üliõpilastele selged juhised võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest teavitamiseks ning kirjeldada diskrimineerimis- ja kiusamisjuhtumite lahendamise viise. Senisest märksa rohkem on aga vaja panustada võrdse kohtlemise alasesse teavitus- ja ennetustegevusse ning mõjutada seeläbi organisatsioonikultuuri ja väärtusi. 12

13 Tegevus Vastutaja või eestvedaja 4.1. Loome võrdse kohtlemise alast teavet koondava veebikeskkonna (eesti ja inglise keeles) ja muudame selle kergesti kättesaadavaks Akadeemiline sekretär, personaliosakond, õppeosakond ja nähtavaks 4.2. Leiame ja õpetame välja võrdse kohtlemise tugiisikud, kelle ülesanne on nõustada pöördujat ebavõrdse kohtlemise kaebuse esitamisel (nt kelle poole pöörduda, kuidas seda teha) Akadeemiline sekretär, valdkondade dekanaadid, personaliarenduskeskus 4.3. Loome ekspertide tugivõrgustiku, kes aitaks lahendada spetsiifilisi või keerulisi ebavõrdse kohtlemise juhtumeid Akadeemiline sekretär, personaliosakond 4.4. Korraldame koolitusi ja üritusi, et suurendada ülikooli Personaliarenduskeskus liikmeskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest (sh soolisest võrdõiguslikkusest, teadvustamata soolisest eelarvamusest ja sooidentiteedist), kaasates koolitajatena eksperte Eestist 4.5. Edendame õpitubade kaudu juhtide nõustamispädevust Personaliarenduskeskus ebavõrdse kohtlemise probleemide lahendamiseks 4.6. Lisame võrdse kohtlemise küsimused iga-aastasesse töötajate Personaliarenduskeskus töörahulolu küsitlusse Tulemusmõõdikud: võrdse kohtlemisega seonduva teabe leiab kergesti tugiisikute võrgustik on loodud ja selle liikmed on välja õpetatud juhid on saanud vajalikku tuge nõustamispädevuse arendamiseks korraldatud on koolitusi ja üritusi teema esiletõstmiseks ning ülikooli liikmeskonna teadlikkuse suurendamiseks 13

14 Kasutatud allikad Audette, A.P., Lam, S., O Connor, H. et al. (2019). (E)Quality of Life: A Cross-National Analysis of the Effect of Gender Equality on Life Satisfaction. Journal of Happiness Studies 20, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. Soolise võrdõiguslikkuse majanduslik kasu Euroopa Liidus. s._soolise_vordoiguslikkuse_uldine_majanduslik_moju.pdf ( ). Marling, Raili; Järviste, Liina; Sander, Käthlin (toim) (2010). Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis II. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, lk 8. ( ). Soolise võrdõiguslikkuse seadus. RT I 2004, 27, 181. Viimane redaktsioon: RT I, , 19. Urmann, H., Lees, K., Remmik, M., Tubelt, E., Roos, L., Vilson, M., Puur, S. M., Aksen, M., Espenberg, S. (2020). Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 14

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÜBERNEETIKA INSTITUUDI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI  KÜBERNEETIKA INSTITUUDI VASTU VÕETUD KINNITATUD TTÜ KübI nõukogu 08.02.2007. a TTÜ nõukogu 19.06.2007. a otsusega nr 112 otsusega nr 64 REDAKTSIOON TTÜ KübI nõukogu 31.05.2007. a otsusega nr 120 REDAKTSIOON TTÜ KübI teadusnõukogu

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK

EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest

NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest Tallinn 2010 Koostaja:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Õigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 201

Õigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 201 Õigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerimise vormide ülesehitust ja täitmist. Vorme on

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

IKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerim

IKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerim IKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerimise vormide ülesehitust ja täitmist. Vorme on põhimõtteliselt

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

PEADIREKTOR

PEADIREKTOR KINNITATUD august 2018 I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus Järelevalveosakond 1.2 Ametinimetus Nõunik (keskkonnatervis) 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Järelevalveosakonna juhataja 1.5

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides

Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides 2014 Analüüsi tellis Eesti Üliõpilaskondade Liit programmi Primus toel ning Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Autor: Hanna-Stella Haaristo on alates 2011.

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv

Rohkem

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn

Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisn Bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool 15/03/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

KINNITATUD

KINNITATUD TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem