ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlik hankimine

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON EUROOPA LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Brüssel, JOIN(2014) 8 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlik hankimine ELi ühtse lähenemisviisi suunas ET ET

2 SISSEJUHATUS Ebastabiilsetest regioonidest pärit maavarade rahvusvaheline kaubandus võib vägivaldset konflikti süvendada ja pikendada. Ehkki kõnealune kaubandus on harva konflikti algpõhjus, annab see relvastatud rühmitustele märkimisväärseid rahalisi vahendeid oma võitlusvõime säilitamiseks, millel on tõsised tagajärjed miljonitele vägivalla tõttu kannatavatele inimestele. Probleem on kõige teravam Aafrikas, eriti Ida-Aafrika järvede piirkonnas. Heidelbergi Instituudi 1 andmetel esineb loodusvarade ja konflikti kombinatsioon seoses ligikaudu 20 %-ga ligemale 400 registreeritud konfliktist loodusvaradega seotud konflikte on praegu enim Aafrikas (27 juhtumit) ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas (21 juhtumit), kuid vähem Aasias ja Okeaanias (11 juhtumit), Lähis-Idas ja Magribis (7 juhtumit) ning Euroopas (4 juhtumit). Üldine globaalne olukord ei ole staatiline ning loodusvaradega seotud süvenevate või uute konfliktide oht püsib. Mineraalide kaevandamise ja konfliktide vahelise sideme katkestamine on keerukas ülesanne. Esmalt tuleb kindlaks teha probleemide allikas ja otsesed põhjused, samuti konflikte ja struktuurset ebakindlust põhjustavad tegurid, nende dünaamika ning mitmesuguste asjaosaliste rollid. Ülesande lahendamisel tuleb võtta arvesse ebastabiilsust suurendavaid tegureid, nagu näiteks nõrk valitsemistava, julgeoleku puudumine, suutmatus tagada õigusriigi põhimõtete järgimine, vaesus, teenuste ja infrastruktuuri puudumine, juurdunud korruptsioon ning jätkuvad poliitilised ja territoriaalsed vaidlused, ning võtta laiaulatuslikke meetmeid nii siseriiklikul, rahvusvahelisel, poliitilisel, kaubanduslikul kui ka haridusalasel tasandil, millest paljudki on juba käiku lastud. Iga uus ELi kaubandusmeede selles valdkonnas peab asetuma laiemasse konteksti ning täiendama ELi välispoliitika ja arengukoostöö algatusi. Ühtlasi tuleb meetmete puhul võtta arvesse ELi ettevõtjate olukorda ja ELi poliitikat ettevõtjate suhtes. Käesolev Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatis sisaldab algatusi, milles on eespool toodut arvesse võetud. Teatis põhineb seisukohal, et konflikti- ja riskipiirkondades tegutsevate ettevõtjate vastutustundlik käitumine võib mängida nimetatud piirkondades suurt ja positiivset sotsiaalmajanduslikku rolli. See tugineb ja aasta teatistele, 2 milles komisjon visandas oma kavatsuse leida uusi võimalusi läbipaistvuse, kaasa arvatud hoolsuskohustuse, parandamiseks kogu tarneahela ulatuses ja olukordades, kus kaevandustööstusest saadavat tulu kasutatakse sõdade ja sisekonfliktide rahastamiseks loodusvarade poolest rikastes arenguriikides. Käesolev teatis täiendab komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla 3 vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud Konfliktibaromeeter (Conflict Barometer), Heidelberg Institute for International Conflict Research, KOM(2011) 25 (lõplik) ja COM(2012) 22 (final). Nimetatud nelja mineraali hõlmavad kaks peamist rahvusvahelist hoolsuskohustust käsitlevat dokumenti; vt ka punkt

3 hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks 4. Teatises kirjeldatakse kaasnevaid meetmeid, millega suurendatakse kõnealuse määruse ja ELi ühtse lähenemisviisi mõju, tuginedes avalikule konsultatsioonile, kohtumistele sidusrühmadega ning aastal tehtud mõjuhinnangule 5. Käesolevas teatises esitatud ühtne lähenemisviis käsitleb kolme põhiküsimust: kuidas vähendada relvastatud rühmituste võimalusi kaubelda konfliktipiirkondades tina, tantaali, volframi ja kullaga; kuidas parandada ELi ettevõtjate eriti tarneahelas allpool asuvate ettevõtjate suutlikkust järgida olemasolevat hoolsuskohustuse raamistikku; ning kuidas vähendada moonutusi ülemaailmsetel turgudel seoses nimetatud nelja mineraaliga, mida hangitakse konflikti- ja riskipiirkondadest, nagu praegu Ida-Aafrika järvede juhtumi puhul. 1. TAUST 1.1 Loodusvarad kui arengu tõukejõud Mineraalide kaevandamisel on potentsiaali anda märkimisväärne panus maailmamajanduse arengusse. ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooni andmetel 6 saadakse kaevandamisest Aafrika SKPst 24 %, Ladina-Ameerika SKPst 9,9 % ja Aasia SKPst ja 20,4 %. Ainuüksi Aafrikas 7 leidub 30 % maailma mineraalsetest maavaradest ning proportsionaalselt veelgi suurem osa kulla, plaatina, teemantide ja mangaani varudest. Aasia ja Vaikse ookeani riigid on ühed peamistest volframi-, nikli-, vase-, tina- ja rauamaagi tootjatest ning seal paikneb märkimisväärne osa maailma metallisulatuskodadest. Mineraalide eksportijad annavad suure osa majandustuludest ka Ladina-Ameerikas, 8 eriti Boliivias, Colombias ja Peruus ning viimasel ajal ka Guatemalas. Siiski on paljudes loodusvarade poolest rikastes riikides ÜRO inimarengu indeks madal. Üks seletusi on see, et loodusvarade kaevandamine on seotud mitmesuguste riskide ja arenguraskustega, kaasa arvatud korruptsioonirisk, kalduvus loodusvarade ekspordile eesmärgiga tõrjuda välja suurema lisandväärtusega majandustegevus ning suurem keskkonnakahju. Loodusvarade kaevandamine on sageli seotud konfliktide ja ebastabiilsusega, mida käesolevas teatises käsitletakse Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks. Komisjoni talituste töödokument, mõjuhinnang, lisatud dokumendile Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks. World Statistics on Mining and Utilities 2010 kaevandamistoodangu andmed aastast Africa Progress Report aastal moodustas Boliivia kaevandussektor keskmiselt 7,3 % SKPst ja 27,8 % koguekspordist ning Colombias 2,4 % SKPst ja 17,1 % koguekspordist aastal Peruus oli kaevandussektori osakaal 14,5 % SKPst ja 59 % koguekspordist. 3

4 Vajadust neid riske loodusvarade parema haldamise teel vähendada on nüüdseks tunnistatud üle maailma. Kolm tähelepanuväärset näidet, mida Euroopa Liit toetab, käsitlevad teemante, kaevandussektori finantsläbipaistvust ning ohustatud looma- ja taimeliike, kaasa arvatud puitu aastal võttis ÜRO Peaassamblee ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles mõisteti hukka teemantide kasutamine konfliktide rahastamiseks ning toetati rahvusvahelise sertifitseerimissüsteemi loomist, mis viiks Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi (KPCS) rakendamiseni. Euroopa Liit kohaldab kõnealust süsteemi määruse (EÜ) nr 2368/2002 kaudu. Ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel aastal käivitati mäetööstuse läbipaistvuse algatus (EITI), et julgustada avalikkust teavitama ettevõtjate maksetest valitsustele loodusvarade kasutamise eest ning vähendada seeläbi korruptsiooni. Euroopa Liidu direktiiv 2013/34/EL sisaldab sätteid finantsläbipaistvuse suurendamiseks kaevandus- ja raiesektoris. Kooskõlas ÜRO aasta konventsiooniga ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise kohta (CITES) võttis Euroopa Liit vastu määruse (EL) nr 995/2010, milles nõutakse, et kõik puittooteid ELi turule laskvad ettevõtjad täidaksid hoolsuskohustust, et peatada ebaseaduslikke puidutarneid. Kõnealuste valdkondade kogemusi saab kasutada ELi ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks, et edendada mineraalide vastutustundlikku hankimist konfliktipiirkondadest. Hoolsuskohustus võimaldab ettevõtjatel tagada, et nad austavad inimõigusi, ei aita kaasa konfliktidele 9 ning panustavad hea juhtimistava arendamisse kaevandussektoris. Hoolsuskohustust tuleb aga edendada viisil, mis ei heiduta seaduslikku kaevandustegevust ja sellega seotud kaubandust konflikti- ja riskipiirkondades. 1.2 Olemasolevad rahvusvahelised vastutustundliku hankimise algatused Vastutustundliku hankimise kontseptsioonile osutatakse ajakohastatud OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele 10 ning see on kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega 11. Mõlemate eesmärk on julgustada ettevõtjaid nii ennetavalt kui ka tagantjärele veenduma hoolsuskohustusena tuntud pideva protsessi kaudu, et nende äritegevus ei aita kaasa konfliktidele ja kahjulikele mõjudele. Kõrgeimal rahvusvahelisel tasandil nõuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1952 (2010), mis oli suunatud konkreetselt Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja tema naabritele Ida-Aafrika järvede piirkonnas, hoolsuskohustuse täitmist tarneahela juhtimises aasta juunis väljendasid G8 liidrid oma pühendumust 12 suurendada läbipaistvust kaevandustööstuses ning toetada konfliktist mõjutatud piirkondadest selliste mineraalide vastutustundlikku hankimist, mis ei ole seotud konfliktidega. G8 teatas ühtlasi partnerlusest Burkina Faso, Colombia, Ghana, Guinea, Mongoolia, Myanmari/Birma, Peruu ja Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from conflict-affected and High-Risk Areas), teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). lk 8. OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, OECD Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, New York ja Genf G8 juhtide Lough Erne'i tippkohtumise kommünikee, punkt 40, 18. juuni

5 Tansaaniaga, mis toob kaasa süvendatud koostöö loodusvarade haldamisel ja poliitiliste reformide toetuseks neis riikides. Euroopa Liit osaleb aktiivselt OECD konfliktimineraalide algatuses hoolsuskohustuse suunised 13 ja andis OECD ministrite nõukogus aasta mais lubaduse tõhustada nende suuniste järgimist. Suuniste eesmärk on aidata ettevõtjatel austada inimõigusi ning mitte aidata kaasa konfliktidele tina, tantaali, volframi ja kulla hanketavade kaudu. Suuniste reguleerimisala on ülemaailmne ning neis on sätestatud protsess, mille käigus ettevõtjad võivad vabatahtlikult rakendada oma mineraalide tarneahela suhtes kontrolli ja läbipaistvuse süsteemi, mis seisneb teabe, muu hulgas päritolukaevandust, kaubateid ja tingimusi käsitleva teabe kogumises ja vahetutele ostjatele avalikustamises eesmärgiga tarneahelaga seotud riskid kindlaks teha, neid hinnata ja nende suhtes meetmeid võtta. Tarneahela kindlaksmääratud osades on nõutav sõltumatu välisaudit. Ettevõtjad peavad igal aastal avaldama aruande oma poliitika ja tavade kohta, et tekitada avalikkuses usaldust võetavate meetmete vastu aastal võtsid Ameerika Ühendriigid vastu Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act) ehk Dodd-Franki seaduse. Selle peatükis 1502 tutvustatakse tarneahela läbipaistvust, kohustades USAs börsil noteeritud äriühinguid, kes kasutavad oma tootmisprotsessides nn konfliktimineraale, 14 avaldama kõnealuste mineraalide päritolu ja täitma asjakohast hoolsuskohustust. Peatüki 1502 sätteid hakatakse kohaldama alates 31. maist 2014 ja selleks tähtajaks peavad asjaomased ettevõtjad esitama USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile esimese iga-aastase konfliktimineraale käsitleva aruande. Ehkki kõnealuse õigusakti reguleerimisala piirdub ametlikult USAs börsil noteeritud äriühingutega, on sellel märkimisväärne mõju ka välismaal, kaasa arvatud Euroopa Liidus, peamiselt ülemaailmsete tarneahelate kaudu, sest USAs börsil noteeritud äriühingute tarnijad on kohustatud esitama hoolsuskohustusega seotud teavet aastal andsid Ida-Aafrika järvede piirkonna riigipead ja valitsusjuhid Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil (ICGLR) lubaduse võidelda loodusvarade ebaseadusliku kasutamisega ning kiitsid heaks loodusvarasid käsitleva piirkondliku algatuse ja selle kuus vahendit: piirkondliku sertifitseerimiskorra vastuvõtmine; riikide õigusaktide ühtlustamine; mineraalivoogude piirkondlik andmebaas; käsitsi kaevandamise sektori reguleerimine; EITI edendamine ja rikkumistest teatamise korra kasutuselevõtt. Kõnealune piirkondlik algatus on viinud selleni, et aastal jõustasid Kongo Demokraatlik Vabariik ja Rwanda õigusakti, millega kehtestati nende ettevõtjatele hoolsuskohustuse nõuded OECD hoolsuskohustuse suuniste alusel. Teised Ida-Aafrika järvede piirkonna riigid on samuti asunud ICGLRi raamistikku kohaldama. Kõnealused kolm algatust on tinginud või soodustanud konkreetsemate riiklike ja eraalgatuste edasiarendamist. Mittetäielikku nimekirja kuuluvad Rahvusvahelise Tinauurimise Instituudi tina tarneahela algatus, sertifitseeritud tarneahelate algatus, konfliktivabade sulatuskodade programm, analüütilise sõrmejälje meetod, projekt Solutions for Hope, konfliktivaba tina Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised (OECD Due Diligence Guidance for Responsible Supply Chains of Minerals from conflict-affected and High-Risk Areas), teine väljaanne, OECD Publishing (OECD 2013). Õigusaktis määratletud kui tina, tantaal, volfram või kuld, mis pärineb Kongo Demokraatlikust Vabariigist või selle naaberriigist. 5

6 algatus, avaliku ja erasektori partnerlus vastutustundlikuks mineraalikaubanduseks, algatus PROMINES, kaubanduskeskuste algatus, ülemaailmse kullanõukogu konfliktivaba kulla standard, Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu hea tarne nimekiri ning vastutustundliku juveelikaubanduse nõukogu tavad ja standardid ELi ettevõtjate tegevuskeskkond Joonisel 1 on lihtsustatud skeem mineraalide ja metallide tarneahelast. Tarneahelas ülalpool asuvate tegevuste hulka kuuluvad kaevandamine, kauplemine ja sulatamine ning neid tegevusi sooritatakse tootjariigis. Enamiku konfliktidest mõjutatud riikide puhul toimub sulatamine kolmandas riigis. Tarneahelas ülalpool asuvate tegevuste hulka kuuluvad kauplemine, edasine töötlus ning lõpptoote valmistamine müügiks tarbijale. Tina, tantaali, volframi ja kullaga kauplemise või nende töötlemisega on seotud terve rida tööstussektoreid, kaasa arvatud autotööstus, elektroonikatööstus, lennundustööstus, pakendamistööstus, ehitustööstus, valgustitööstus, tööstusseadmete ja tööriistade tootmine ning juveelitööstus. See hõlmab potentsiaalselt ligikaudu ELi ettevõtjat, kellest enamik on väikesed või keskmise suurusega. Määruse jaoks tehtud mõjuhinnangust selgub, et neljast kõnealusest mineraalist saadud maakide ja metallide importimisega tegeleb hinnanguliselt ligikaudu 300 ELi kauplejat ja ligikaudu 20 sulatuskoda või rafineerimistehast ning et kõnealuste metallide importimisega tegeleb üle 100 ELi komponenditootja. Maailmas leidub ligikaudu 140 kulla rafineerimistehast ning 280 ülejäänud kolme mineraali sulatuskoda. Joonis 1 Lihtsustatud tarneahel Kaevandus Kaupleja Sulatuskoda / rafineerimistehas Kaupleja Komponenditootja Kokkupanek Lõppkasutaja Ülalpool Allpool Konfliktipiirkondadest pärit mineraalide järele on sulatuskodade ja rafineerimistehaste seas jätkuvalt suur nõudlus. Kõnealustel ettevõtjatel on head võimalused teha kindlaks ostetud mineraali päritolu. Nad on tarneahelas viimane lüli, kus mineraalide päritolu kindlakstegemine on veel tehniliselt teostatav, ja neil on võimalus nõuda tootjariikidelt vastutustundlikku tarnekäitumist. Olemasolevate hoolsuskohustuse algatuste puhul tunnustatakse vastutustundlike sulatuskodadega tehtava koostöö väärtust. Euroopa Komisjoni tehtud uuringu põhjal täidab hoolsuskohustust praegu vaid 16 % kogu maailma sulatuskodadest ning 18 % Euroopa Liidu tina, tantaali ja volframi sulatuskodadest. Kulla rafineerimistehastest järgib hoolsuskohustust kogu maailmas ligikaudu 40 % ja Euroopa Liidus 89 %. 16 Ehkki OECD hoolsuskohustuse suunised sisaldavad tegevusraamistikku, on praegu tehtavad jõupingutused suuniste järgmiseks killustatud ning huvitatud ettevõtjatel puuduvad Konfliktimineraalid hinnang Dodd-Franki seadusele ja teistele loodusvaradega seotud meetmetele (Conflict minerals - an evaluation of the Dodd-Frank Act and other resource-related measures), Öko-Institut e.v. Freiburg, august 2013, 6. peatükk. Andmed kulla kohta pärinevad Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidult, mille enamik liikmeid täidab hoolsuskohustust. Hinnanguliselt 50 rafineerimistehast üle maailma tegutseb väljaspool kõnealust liitu. 6

7 tegutsemiseks piisavalt stiimulid. Pooled tarneahelas allpool asuvatest avalikul konsultatsioonil osalenud ettvõtjatest on huvitatud või peamiselt Dodd-Franki seaduse alusel õiguslikult kohustatud hankima vastutustundlikult ja täitma tarneahelaga seotud hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse täitmise mitteregulatiivsete tõukejõudude hulka kuuluvad näiteks ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika, kuvand ning tarbijanõudlus aastal tehtud uuring 17 näitab, et ELis ei ole hoolsuskohustuse täitmine laialt levinud. Kõigest 12 % ELis börsil noteeritud äriühingutest, kelle suhtes kõnealust USA õigusakti otseselt ei kohaldata, osutab oma veebisaidil konfliktimineraalidele. Põhjus on osaliselt selles, et OECD hoolsuskohustuse suunised, Dodd-Franki seadus ja ICGLRi raamistik on hiljutised, ent ka selles, et ELi ettevõtjatel esineb rakendusalaseid probleeme (nt pikad tarneahelad, ettevõtjate rohkus ja vähene teadlikkus). Siiski osaleb peamiselt tarneahelas allpool asuvat ELi ettevõtjat USAs börsil noteeritud ja hoolsuskohustust järgiva äriühingu tarneahelas. Ida-Aafrika järvede piirkonnas on vaja suutlikkust edaspidi suurendada, et tagada ICGLRi raamistiku edukas kohaldamine. Täiendavaks probleemiks on seejuures Dodd-Franki seaduse järgimine. Leidub viiteid sellele, et kõnealune seadus on pärssinud mineraalide hankimist Ida- Aafrika järvede piirkonnast, sõltumata sellest, kas mineraale on kaevandatud õiguspäraselt või mitte 18. Mõned asjaomased ettevõtjad toimivad riskivaba strateegia kohaselt, tehes hankeid kaevandustest väljaspool kõnealust piirkonda või koguni väljaspool Aafrikat. Ülejäänud mineraalidel, mis ei ole seotud konfliktidega, on raskusi USA või ELi turule jõudmisega ja nendega kaubeldakse sageli turuhinnast madalamate hindadega. Kaubandusest ilmajäämine tähendab aga ilmajäämist kohalikest elatusvahenditest keskkonnas, kus alternatiivseid töövõimalusi on vähe, eriti käsitsi kaevandamise ja väikesemahulise kaevandamise puhul. ELi ühtne lähenemisviis vastutustundliku hankimise edendamiseks peab tuginema olemasolevatele algatustele ning toetama OECD hoolsuskohustuse suuniste kasutuselevõttu. See peab soodustama hoolsuskohustuse paremat täitmist sulatuskodade, kaasa arvatud väljaspool Euroopa Liitu asuvate sulatuskodade tasandil, ning lihtsustama hoolsuskohustust käsitleva teabe paremat ja suhteliselt väikeste kulutustega liikumist mööda tarneahelat allapoole Euroopa Liidu olemasolevad välispoliitilised, arengupoliitilised ja muud meetmed Loodusvarade kaevandamise ja konflikti vahelise sideme katkestamine eeldab laiaulatuslikku lähenemist, mis oleks suunatud probleemi algpõhjustele: konfliktile, nõrgale valitsemistavale ja puudulikule arengule. Kõnealuste probleemidega tegelemine moodustab osa ELi Euroopa ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmine konfliktides (Conflict due diligence by European Companies), Stichting Onderzoek Multinationale Ondernemingen, oktoober Konfliktimineraalid hinnang Dodd-Franki seadusele ja teistele loodusvaradega seotud meetmetele (Conflict minerals - an evaluation of the Dodd-Frank Act and other resource-related measures), Öko-Institut e.v. Freiburg, august 2013, lk 27. Vt joonealune märkus 5. Komisjoni talituste töödokument III lisas sisaldab välisuuringut hoolsuskohustuse täitmisega seotud kulude, kasu ja muude valitud ettevõtjatele kaasnevate mõjude hindamise kohta seoses teatavate mineraalide (tina, tantaali, volframi ja kulla) vastutustundliku hankimisega. Uuringu raames asjaomaste tööstuste seas tehtud küsitluse peamine järeldus oli see, et enamik vastanutest tõi välja hoolsuskohustuse täitmise ja aruandlusega seotud suhteliselt väikesed kulud. Kulutuste valdav hinnang on eurot esialgsete jõupingutuste eest (74 % vastanutest) ning eurot edasiste jätkuvate jõupingutuste eest (68,3 % vastanutest). 7

8 välistegevusest ning on ELi strateegia konkreetne eesmärk, et toetada arengumaade püüdlusi nende võitluses vaesuse vastu, nagu on kirjeldatud aastal vastu võetud muutuste kava käsitlevas teatises 20. Kavas pööratakse suurt tähelepanu nii heale valitsemistavale ja inimõigustele kui ka kaasavale majanduskasvule. Ühtlasi aitab see edendada koostööd mitte ainult ELi arengupartnerite, arenguriikide valitsustega, vaid ka erasektori ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks ÜRO. Kava elluviimisel pöörab Euroopa Liit erilist tähelepanu kodanikuühiskonna rollile, kohalike kogukondade mõjujõu suurendamisele ning läbipaistvatele ja usaldusväärsetele otsustusprotsessidele. Teine asjakohane algatus on aasta ELi ja ÜRO maa ja loodusvarade haldamise ning konfliktide ennetamise partnerlus, 21 mida Euroopa Liit toetab stabiliseerimisvahendi abil ja mille kaudu antakse kolmandatele riikidele ühisabi loodusvaradega seotud konfliktide ennetamiseks ja nendega tegelemiseks. Selle partnerluse kaudu soodustab Euroopa Liit ÜRO asutustevahelist lähenemisviisi kõnealuses sektoris, kooskõlas ÜRO peasekretäri aruandega Konfliktijärgne rahutaastamine (Peacebuilding in the Aftermath of Conflict, 2012). ELis on olemas ühtne ja terviklik strateegia seoses Euroopa Liidu juurdepääsuga toorainetele. Tooraineid käsitlev algatus 22 ja tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus 23 on laiaulatuslikud ELi tegevuspõhimõtted, mis hõlmavad jätkusuutlikku juurdepääsu toorainetele ning käsitlevad ka valitsemistava, taristut ja kutseoskusi kolmandates riikides. ELi ettevõtja sotsiaalse vastutuse (ESV) strateegia 24 kaudu edendab komisjon vastutustundlikku ettevõtlust, eriti seoses rahvusvahelisel tasandil heakskiidetud ESV põhimõtete ja suunistega, nagu näiteks OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted aastal avaldas Euroopa Liit juhised ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamiseks kolmes ettevõtlussektoris, sealhulgas IKT ning nafta- ja gaasisektor 25. Euroopa Liidu välispoliitika kontekstis viiakse ellu täiendavad asjakohased regionaalsed meetmed: Aafrika loodusvarade küsimust võeti arvesse aasta Aafrika ja ELi ühisstrateegias, milles tuuakse tähtsa koostööeesmärgina välja loodusvarade hea juhtimistava. EL toetab Aafrika mäetööstuse arenguvisiooni (African Mining Vision), mille kiitis aastal heaks nii Aafrika Liit, et tagada mineraalsete loodusvarade läbipaistev, õiglane ja optimaalne kasutamine, ning ka visiooni rakendusorganit, Aafrika Mineraalide Arenduskeskus. EL suurendab toetust ka muudele ühismeetmetele, sealhulgas Aafrika Õigusabisüsteemile, mis aitab Aafrika valitsustel pidada erasektoriga läbirääkimisi keerukate lepingute üle ning suurendab seeläbi vastavate tehingute jätkusuutlikkust ja kaasavat 20 KOM (2011) 637 (lõplik) KOM (2008) 699 (lõplik). COM (2012) 82 (final). KOM (2011) 681 (lõplik). 8

9 iseloomu. Geoloogilist koostööd toetatakse ELi uue üleaafrikalise programmi raames. EL soovitab rakendada piirkonnas ka ülemaailmseid vastutustundliku hankimise algatusi konfliktiteemantide, mäetööstuse läbipaistvuse ja metsamajandussaaduste kohta (KPCS, EITI ja CITES). Euroopa Liit on võtnud ka konkreetsemaid meetmeid Ida-Aafrika järvede piirkonna suhtes aasta juunis võtsid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja vastu ühisteatise Ida-Aafrika järvede piirkonda käsitlev strateegiline raamistik, 26 kehtestades sellega ELi ühtse ja tervikliku lähenemisviisi kriisi mitmesugustele allikatele nii piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sellega seoses on EL teinud ettepanekuid võtta meetmeid, mis käsitlevad mineraalsete loodusvarade kasutamise ja nendega kauplemise seost konfliktide ja ebastabiilsusega Ida- Aafrika järvede piirkonnas. Euroopa Liit toetab stabiliseerimisvahendi fondidest ka ICGLRi maavarasid käsitlevat piirkondlikku algatust ning OECD hoolsuskohustuse suuniste rakendamise programmi. Tulevikus võidakse vaatluse alla võtta piiriülesed projektid, sealhulgas piiri- ja tollihaldus. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides tegeleb EL loodusvaradega seotud küsimustega, soodustades ühinemist algatusega EITI, kus võib täheldada suurt huvi osaluse vastu (osalevad riigid on Mongoolia ja Ida-Timor, kandidaatriigid on Afganistan, Indoneesia ja Saalomoni Saared, Myanmar/Birma ja Paapua Uus-Guinea on teatanud oma kavatsusest EITIga ühineda ning Filipiinid on taotlenud EITI kandidaatriigi staatust). Aasias paikneb ligikaudu 65 % 280st maailmas teadaolevast tina, tantaali ja volframi sulatuskojast, mis asuvad näiteks Hiinas (73), Malaisias (5) ja Indoneesias (34). Võttes arvesse kõnealuste riikide majanduslikku arengut ja vastavaid hankevajadusi, on nad Euroopa Liidule prioriteetsed partnerid. Ladina-Ameerikas on EL alustanud dialoogi Andide piirkonna riikidega kaevandustööstuse ja vastutustundliku hankimise küsimustes, tehes seejuures kindlaks võimalikud koostöövaldkonnad, sealhulgas laialdasem sotsiaalmajanduslik ja keskkonnamõju kaevandustegevusele. Nende küsimustega tegelemine moodustab osa ELi välistegevusest. EITI nõuetele vastavus piirkonnas on vähearenenud ja neid täidab vaid Peruu, kuid huvi algatuse vastu on kasvamas eeskätt Hondurases, Guatemalas ja Colombias. 2. ELI ÜHTNE LÄHENEMISVIIS VASTUTUSTUNDLIKULE HANKIMISELE Eespool esitatut arvesse võttes on vaja töötada ELi ühtse lähenemisviisi nimel, et edendada mineraalide vastutustundlikku hankimist konflikti- ja riskipiirkondadest. Sel eesmärgil püütakse komisjoni määruse kohta esitatud ettepaneku ning rea sellega kaasnevate meetmete abil esiteks vähendada relvastatud rühmituste võimalusi tina, tantaali, volframi ja kullaga kauplemiseks konfliktipiirkondades ning teiseks parandada ELi ettevõtjate suutlikkust eriti tarneahelas allpool asuvate ettevõtjate puhul täita olemasolevate hoolsuskohustuse raamistike nõudeid ja vähendada moonutusi ülemaailmsel turul seoses nelja kõnealuse konflikti- ja riskipiirkondadest hangitava mineraaliga. Üldisemal tasandil tugineb ELi ühtne lähenemisviis koos selle vastutustundliku hankimise poliitikate ja algatustega konflikti- ja riskipiirkondade laiemale terviklikule käsitlusele. Nende abil edendatakse muu hulgas konfliktide lahendamist, rahu ja julgeolekut, inimõiguste 26 JOIN (2013) 23 (final). 9

10 austamist ja vajadust tegeleda inimkaubandusega, head valitsemistava ning õigusriiki ja säästvat arengut. Näidetena võib tuua Ida-Aafrika järvede piirkonda käsitleva strateegilise raamistiku koos loodusvarade ebaseadusliku kasutamise küsimusega, ent ka Aafrika Sarve strateegilise raamistiku ning Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia. 2.1 Ettepanek määruse kohta, millega luuakse liidu süsteem ELi vabatahtliku vastutustundliku importija enesesertifitseerimise jaoks Komisjoni ettepanekuga määruse kohta, millega luuakse liidu süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmise enesesertifitseerimisele tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate poolt, püütakse toetada ELi ettevõtjaid hoolsuskohustuse täitmisel ning aidata viia miinimumini relvastatud rühmituste rahastamise riski. Ühtlasi on ettepaneku eesmärk edendada kõnealuste mineraalide vastutustundlikku hankimist konflikti- ja riskipiirkondadest, et suurendada seadusliku kaubanduse mahtu. ELi lähenemisviisis tuleks keskenduda hoolsuskohustuse täitmise edendamisele tarneahelas ülalpool asuvate ettevõtjate seas ning lihtsustada kvaliteetse teabe ja parimate tavade edastamist tarneahelas allapoole. Kooskõlas avalikul konsultatsioonil osalenute peamise sõnumiga on lähenemisviisi väljatöötamisel võetud arvesse keerukate tarneahelate ülemaailmset iseloomu ning ühtlasi tugineb lähenemisviis OECD hoolsuskohustuse suuniste edasisele järgimisele ja toetab seda. Eelöeldut arvesse võttes on nii määrus kui ka sellega kaasnevad meetmed geograafiliselt ulatuselt ülemaailmsed ning tegevuses keskendutakse peamiselt protsessidele. Toimimise seisukohast luuakse kavandatava määruse vabatahtlik enesesertifitseerimise süsteem neile importijatele, kes soovivad importida mõnd neljast kõnealusest mineraalist või metallist Euroopa Liitu vastutustundlikul viisil. Enesesertifitseerimise kasuks otsustavad importijad peavad rakendama OECD hoolsuskohustuse suuniseid, esitama auditeerimiskinnitused ning avalikustama teavet liikmesriikide pädevatele asutustele. Avalikustatud teabe põhjal avaldab Euroopa Liit igal aastal, pärast konsulteerimist OECDga nimekirja nendest sulatuskodadest ja rafineerimistehastest, mida peetakse vastutustundlikeks importijateks. See tagab parema nähtavuse ning edendab avaliku sektori aruandluskohustust. Nimekirjas märgitakse ühtlasi eraldi ära need sulatuskojad ja rafineerimistehased, mis hangivad toorainet konfliktipiirkondadest, ning see aitab stimuleerida seaduslikku kaubandust. Skeemi hinnatakse kolme aasta möödudes või vajaliku teabe kättesaadavuse korral varem ning hindamise tulemusi kasutatakse otsuste tegemiseks ELi edasise strateegia kohta ja õigusraamistiku parandamiseks, muutes skeemi vajaduse korral ja täiendava mõjuhinnangu alusel kohustuslikuks. 2.2 ELi kõrvalmeetmed vastutustundliku hankimise edendamiseks Alljärgnevad kõrvalmeetmed soodustavad mineraalide vastutustundlikku hankimist eeldatavalt veelgi. Stiimulid ettevõtjatele vastutustundliku hankimise edendamiseks Komisjon kutsub ELi äriühinguid üles kasutama oma turuseisundit vastutustundliku hankimise edendamiseks Alljärgnevad meetmed annavad neile selleks stiimuleid. Sulatuskodade ja rafineerimistehaste vastutustundlike tavade edendamine 10

11 Euroopa Liit on alates aasta jaanuarist andnud rahalist toetust OECD hoolsuskohustuse suuniste rakendamiseks ning jätkab seda tegevust stabiliseerimisvahendi kaudu. Toetus on eelkõige suunatud suutlikkuse suurendamisele ja teavitustegevusele nende riigiasutuste, erasektori ettevõtjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, kes osalevad konflikti- ja riskipiirkondadest pärinevate mineraalide tarneahelas. Komisjon annab täiendava hinnangu sellele, mil määral on teostatav finantsabi andmine OECDle või muudele organitele programmideks, mille abil suurendada läbipaistvust ja arendada hoolsuskohustuse tavasid Euroopa Liidus ja väljaspool asuvate sulatuskodade ja rafineerimistehaste seas. VKEde vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi rahastamisvõimalused Komisjon kavatseb uurida rahastamisvõimalusi, et soodustada tulevase vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi kasutuselevõttu ELi importijate seas. Rahastamisvõimalusi uuriti ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmis (COSME), 27 mis võeti vastu 5. detsembril Riigihangetega seotud stiimulid Komisjon kavatseb edendada nii vastutustundliku importija sertifikaadi kui ka vastutustundlike sulatuskodade ja rafineerimistehaste nimekirja kasutuselevõttu Euroopa Komisjoni enda hankelepingute täitmise klauslite kaudu. Avalike hangete kaudu ostetud tooted, mis sisaldavad tina, tantaali, volframit ja/või kulda, peavad seega vastama OECD hoolsuskohustuse suunistele või samaväärsele hoolsuskohustuse süsteemile, et täita lepingujärgseid kohustusi. Valitsuste ja äriühingute vaheliste võrgustike kasutamine ELi vastutustundliku importija sertifikaadi kasutuselevõtu lihtsustamiseks Määruse eelnõu alusel koostatud sertifitseerimismenetluse propageerimiseks kutsub komisjon OECD suunised rahvusvaheliste ettevõtete suuniste alusel loodud riiklikke kontaktpunkte ja muid asjakohaseid võrgustikke üles aitama teadlikkust suurendada. Enterprise Europe Network (EEN) ettevõtluse tugivõrgustik, mis osutab Euroopa ettevõtteid toetavaid teenuseid võiks suurendada ELi ettevõtjate teadlikkust ELi ühtsest lähenemisviisist, hoolsuskohustuse tähtsusest ning vastutustundetu konfliktipiirkondadest hankimise tagajärgedest. Tagatiskirjad tööstuse kohustused ELi ettevõtjad on väljendanud avaliku konsultatsiooni, seisukohavõttude ja uuringute kaudu oma valmisolekut suurendada enda osalust mineraalide vastutustundlikus hankimises konflikti- ja riskipiirkondadest. EL võtab meetmeid, et tõsta esile nende ettevõtjate jõupingutusi, kes on esitanud vastavasisulisi kohustusi väljendavad tagatiskirjad. Poliitilised dialoogid kolmandate riikide ja teiste sidusrühmadega 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1287/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) ( ) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ COSME programmis nähakse ette meetmeid VKEde juurdepääsu lihtsustamiseks turgudele nii Euroopa Liidu piires kui ka väljaspool, jagades näiteks teavet olemasolevate turulepääsu tõkete ja ärivõimaluste, riigihangete ja tolliprotseduuride kohta ning parandades tugiteenuste osutamist standardite ja intellektuaalomandi õiguste küsimustes. 11

12 Käimasolevate poliitiliste dialoogide edasiarendamine Euroopa Liit kasutab käimasolevaid poliitilisi, arengu-, kaubandus- ja julgeolekudialooge ning kontakte kaevanduse, tootmise, töötlemise ja tarbimisega tegelevate riikide valitsustega, et arendada edasi ühist arusaamist nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil konfliktivaba ja vastutustundliku maavarade kaevandamise vajadustest, raskustest ja võimalustest. Näiteks käsitleb EL vastutustundlikku hankimist ja selle panust säästvasse arengusse oma kõnelustes Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere riikidega, pöörates seejuures kohast tähelepanu käsitsi kaevandamise ja mitteametliku kaevandamise jätkusuutlikkusega seotud küsimustele. Paralleelsed täiendavad suhted sõlmitakse eeskätt erasektori ja kodanikuühiskonna esindajatega tootjariikides. Sulatuskodade asukohariikide kaasamine EL võtab ühendust riikidega, kus asub suurem osa maailma sulatuskodadest ja rafineerimistehastest, eriti Hiina, Malaisia, Indoneesia, Tai ja Venemaaga, eesmärgiga propageerida ühtset lähenemisviisi vastutustundlikule hankimisele ning kindlustada väljaspool ELi jurisdiktsiooni asuvate ettevõtjate suurem osalus. EL korraldab aastal rahvusvahelise konverentsi konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundliku hankimise teemal. Vastutustundliku hankimise teema tooraineid käsitlevates dialoogides Euroopa Liit kasutab muu hulgas Hiina, Jaapani ja Mongooliaga peetavaid tooraineid käsitlevaid dialooge vastutustundliku hankimise ühtse lähenemisviisi edendamiseks. Komisjon algatas hiljuti tooraineid käsitleva dialoogi Myanmari/Birmaga. Üldisemas plaanis jätkavad komisjon ja kõrge esindaja ELi tugeva ja ühtse toorainediplomaatia edendamist ning julgeoleku ja arengukoostöö vahelise seose sidusat ja strateegilist käsitlemist. Arengukoostöö kolmandate riikidega EL kasutab ühtlasi oma olemasolevaid koostöösuhteid Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide valitsustega, et käsitleda maavarade konfliktivaba ja vastutustundlikku kaevandamist ja turustamist. Peamised sekkumisviisid, mille kaudu Euroopa Liit võib oma partnerriike toetada, on järgmised: OECD hoolsuskohustuse suuniste ülevõtmine siseriiklikesse hoolsuskohustuse raamistikesse ja õigusaktidesse; suutlikkuse edasine suurendamine siseriiklike hoolsuskohustuse raamistike rakendamiseks; selgitustöö ja poliitiliste dialoogide edendamine asjaomastes riikides kohalike omavalitsusasutuste ja keskvalitsusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ettevõtjate seas; tootjariikide võetud meetmete ja saavutatud tulemuste nähtavaks tegemine. Ühtlasi soodustab Euroopa Liit tootja- ja tarbijariikide vahelist koostööd, sealhulgas ühisprojektide kaudu, nagu näiteks säästva kaevandamise ja hea valitsemistavaga seotud projektid, võttes arvesse ka käsitsi kaevandamise spetsiifikat. Aus vahendaja toorainediplomaatia 12

13 Euroopa Liit on valmis tegutsema ausa vahendajana seoses paljusid sidusrühmi hõlmavate algatustega, toetades ja soodustades osalejate seas vastutustundlikku hankimist ja kauplemist. Komisjoni talitused ning Euroopa välisteenistus koguvad ja analüüsivad paljusid sidusrühmi hõlmavate algatustega seotud andmeid. Nõuetekohast tähelepanu pööratakse ka riikliku ja erasektori liitudele. ELi liikmesriigid Komisjon ja kõrge esindaja kutsuvad ELi liikmesriike üles toetama oma jurisdiktsiooni piires ning asjakohaste siseriiklike meetmete abil ettevõtjate jõupingutusi hoolsuskohustuse valdkonnas. Täiendavaid algatusi võib välja töötada tarbijale suunatud teabe ja märgistamise valdkonnas ning samuti võib luua täiendavaid stiimuleid ettevõtja vastutustundliku käitumise parandamiseks. Lisaks sellele julgustab komisjon ELi liikmesriike toetama OECD hoolsuskohustuse suuniste või samaväärsete süsteemide kasutuselevõttu kõnealuste riikide ametiasutuste poolt allkirjastatud ja ELi riigihangete direktiivile vastavate hankelepingute täitmise klauslite kaudu. Selleks töötab komisjon liikmesriikide eelarvevahendite käsutajatele välja soovitused ja rakendusjuhised. 3. KOOSTÖÖ ÜHTSE ELI LÄHENEMISVIISI NIMEL OECD hoolsuskohustuse suunistel põhinev selgem ELi raamistik peaks lihtsustama ELi ettevõtjate jätkuvaid jõupingutusi nõuetekohaste hoolsuskohustuse protsesside kasutuselevõtul. Euroopa Liidu kui maailma suurima mineraali- ja metallituru suurem sidusus peaks stimuleerima nõudlust vastutustundliku hankimise järele ning lihtsustama seeläbi kauplemist maavaradega, mis on kaevandatud kooskõlas siseriiklike või OECD hoolsuskohustuse nõuetega. Kõnealuse algatuse edu sõltub suuresti ELi erasektori, eriti tina-, tantaali- ja volframimaake või nendest saadud metalle ning kulda importivate ettevõtjate osalusest. Komisjon ja kõrge esindaja teevad ELi ettevõtjatele ettepaneku võtta kasutusele pakutud ühtne lähenemisviis, kindlustada selle saavutusi ning täiustada seda veelgi. Komisjon ja kõrge esindaja kutsuvad nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles toetama ELi ühtset lähenemisviisi maavarade vastutustundlikule hankimisele. 13