I. EESTI OSANA LAIENEVAST JA MUUTUVAST EUROOPA LIIDUST
|
|
- Kadri Sööt
- 1 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 11 I. EESTI OSANA LAIENEVAST JA MUUTUVAST EUROOPA LIIDUST 1. mail 2004 leidis aset Euroopa Liidu senise ajaloo ulatuslikem laienemine: korraga liitus kümme uut liikmesriiki 1, teiste hulgas ka Eesti. Seega kuulub alates aasta 1. maist ELi 25 liikmesriiki. Seoses laienemisega suurenes ELi elanikkond enam kui 450 miljoni inimeseni ehk 20%. ELi SKP kasvas aga ligikaudu 4,5%. Samaaegselt ELiga laienes ka Euroopa majanduspiirkond 2, kuhu kuuluvad lisaks ELi 25 liikmesriigile Island, Liechtenstein ja Norra. LAIENEMISE INSTITUTSIONAALNE MÕJU JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laienev ja arenev EL on tekitanud vajaduse muudatuste järele ka liidu institutsioonides. Liidu tõhu saks toi mi miseks vajalikes institutsionaalsetes muudatustes lepiti kokku aasta Nice i Euroopa Ülemkogul. Nice i leping jõustus 1. veebruaril Samas oli Nice i leping algusest peale ainult ajutine lahendus ning aastal moodustatud Euroopa tulevikukonvent hakkas välja töötama uut ELi põhiseaduslikku lepin gut. Seejärel alustas lepinguga tööd valitsustevaheline konverents 4, millel on õigus ELi aluslepinguid muuta. Eesistuja Iirimaa eduka läbirääkimiste suunamise tulemusel jõudsid liikmesriigid aasta juunis põhiseadus liku lepingu osas kokkuleppele. ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid allkirjastasid lepingu 29. oktoobril Roomas. Leppe peavad ratifi tseerima kõik liikmesriigid, osa liikmesriike on lubanud lepingu ratifi tseeri mi seks korraldada rahvahääletuse. Kui kõik riigid lepingu ratifi tseerivad, peaks see jõustuma aasta 1. novembril aasta 15. märtsi seisuga olid lepingu ratifi tseerinud neli liikmesriiki: Leedu, Ungari, Sloveenia ja Hispaania. Leppele on oma heakskiidu andnud ka Euroopa Parlament. Eesti Vabariigi Valitsus otsustas, et lepingu ratifi tseerib Riigikogu; lepet hakatakse menetlema aasta kevadel. 1 Lisaks Eestile Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. 2 European Economic Area (EEA). 3 Nice i lepinguga tehtud olulisemad muutused on järgmised: alates 1. novembrist 2004 on koguhäälte arv ministrite nõukogus 321, millest Eestil on neli häält. Alates 1. novembrist 2004 on igal liikmesriigil Euroopa Komisjonis üks volinik, seni oli viiel suurimal riigil kaks volinikku. Juuni algul avanes uute liikmesriikide kodanikel võimalus valida esindajaid Euroopa Parlamenti; a koosseisus on Eestil 732st kohast kuus. 4 Tulevastele liikmesriikidele anti võimalus osaleda nii konvendi töös kui ka valitsustevahelisel konverentsil võrdselt vanade liikmesriikidega.
2 12 EESTI PANGA AASTA ARUANNE PEAMISED ELi PÕHISEADUSLIKU LEPINGU JÕUSTUMISEGA KAASNEVAD MUUDATUSED INSTITUTSIOONIDE JA MAJANDUSPOLIITIKA VALLAS ELi põhiseadusliku lepingu koostamise olulisemad eesmärgid olid seniste aluslepingute süsteemi lihtsustamine ning laienenud ELi toimivuse tagamine. Muuhulgas oli vaja täpsemalt määratleda liikmesriikide ja ELi institutsioonide pädevus ning muuta hääletussüsteemi. Oluliseks lihtsustuseks on ka Euroopa Liidu mõiste kasutuselevõtt. Institutsionaalsed küsimused. Euroopa Komisjoni volinike arv väheneb aastast kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust (praegu on igal liikmesriigil üks volinik). Ministrite nõukogu eesistumine jääb samaks, kuid kasutama hakatakse kolme riigi meeskonna eesistumist järjestikusel 18 kuul. Oluliselt on laiendatud ministrite nõukogu kvalifi tseeritud häälteenamusega otsuste vastuvõtmise valdkondi; ühehäälsus jääb kehtima vaid üksikutes valdkondades (sh maksustamine). Euroopa Parlamendi kohtade arv suureneb 732-lt 750-le, liikmesriigi esindajate minimaalne arv on kuus (praegu neli). Leppega luuakse kaks uut ametikohta ELi välisminister ja Euroopa Ülemkogu president. ELis hakkab kehtima uuendatud õigusaktide hierarhia. Õigust loovad aktid on seadus ja raamseadus (praegu sisuliselt määrus ja direktiiv), mida võivad vastu võtta vaid Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu kaasotsustamismenetlusega. Vahendavad ja soovituslikud aktid on määrus, otsus, soovitus ja arvamus. Majanduspoliitika valdkond. Mõnevõrra kasvas Euroopa Komisjoni roll majanduspoliitika seire vallas. Erisused euroala riikide ja euroalaväliste liikmesriikide majanduspoliitika seire vahel suurenevad. Euroala riigid hakkavad tegema euro kasutusele võtnud riikide kohta otsuseid omakeskis. Lisaks loodi laiemad võimalused euroala ühtse rahvusvahelise esindatuse tarvis. Leppele lisatud eurogruppi puudutava protokolli kohaselt võib eurogrupp endale presidendi valida. Muudeti euroala liikmeks saamise protseduuri otsus euroala liikmeks sobivuse kohta tehakse euroala seniste liikmesriikide soovitusel. Euroopa Keskpanga juhatuse liikmed valitakse edaspidi kvalifi tseeritud häälteenamuse alusel. EUROOPA LIIDU MAJANDUSPOLIITIKA ELi majanduspoliitika koordinatsiooni keskmes on aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seatud eesmärk muutuda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks. Euroopa majanduskasv on viimastel aastatel olnud siiski allpool potentsiaalset taset aasta eesistujariikide Iirimaa ja Hollandi programmides olid majandusküsimused väga olulisel kohal aasta rõhuasetustes oli olulisel kohal riigirahanduse distsipliin, millega oli probleeme 12 liikmesriigil (sh kuuel uuel liikmesriigil). ELi majanduspoliitika koordinatsiooni keskseks mehhanismiks on majanduspoliitilised üldsuunised: nii kogu ELi hõlmavad kui ka iga liikmesriiki eraldi käsitlevad juhised puudutavad tegevusi, mis on vajalikud kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks. Majanduspoliitilised üldsuunised käsitlevad kolmeaastast perioodi, viimased suunised võeti vastu aastal ning need hõlmasid ajavahemikku Vahepeal toimub suuniste ajakohastamine aastal ajakohastatud suunistel oli kolm prioriteeti: jätkusuutlik majanduskasv, tööturu paindlikkus, riigirahanduse jätkusuutlikkus.
3 13 Konkurentsivõime ja tootlikkus on tihedalt seotud olukorraga ELi liikmesriikide tööturul, mille paindlikkust peetakse tugeva majanduskasvu saavutamiseks liiga väikseks. Edu on saavutatud tööturu- ja pensionireformide vallas ning mitmete oluliste turgude (nt telekommunikatsioon, elekter) avamisel konkurentsile, kuid needki valdkonnad vajavad edasisi reforme. Oluline on teha jõupingutusi teadus- ja uurimistegevuse rahastamiseks ning sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamiseks. Finantsteenuste tegevuskava rakendamisel on tehtud edusamme. Stabiilsuse ja kasvu pakt on üks Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) 5 põhialuseid, kuid akadeemilistes ringkondades on juba ammu diskuteeritud selle kokkuleppe rakendatavuse ja majanduslike aluste teemal. Stabiilsuse ja kasvu pakti reeglite sagedase rikkumise ja loomingulise tõlgendamise tõttu elavnesid aasta jooksul arutelud pakti muutmise teemal. Teemat on arutatud ministrite nõukogus ja selle alla kuuluvates komiteedes ning töögruppides. Ka Euroopa Komisjon töötas välja oma nägemuse, kuidas pakti paindlikumaks muuta ning tugevdada selle reeglite järgimist. Kuna pakt on ühtse rahapoliitika peamiseid alustalasid, on Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad olnud selle reeglite muutmise suhtes kriitilisemalt meelestatud. Stabiilsuse ja kasvu pakti uuendamise osas jõudsid ELi rahandusministrid kokkuleppele aasta märtsis ning seejärel kinnitati uuendused Euroopa Ülemkogu poolt. Uuenduste eesmärk oli eelkõige pakti paindlikumaks muutmine. Kehtima jäid senised kvantitatiivsed piirangud eelarvepuudujäägile ja riigivõlale (vastavalt 3% ja 60% SKPst) ning endiselt tuleb "headel aegadel" teostada kokkuhoidlikku eelarvepoliitikat. Samas on võimalik arvestada mitmete erinevate teguritega ülemäärase eelarvepuudujäägi hindamisel (näiteks pensionireformi läbiviimine, Lissaboni strateegia elluviimiseks rakendatavad poliitikad ja investeeringud) aasta teisel poolel tõusis päevakorda konkurentsivõimega lähedalt seotud teema administratiivse koormuse 6 vähendamine ELis aasta algul esitasid neli järjestikust eesistujamaad (Iirimaa, Holland, Luksemburg ja Ühendkuningriik) seisukoha, et parem regulatiivne keskkond aitab saavutada Lissaboni strateegia eesmärke ning et regulatsioonidest tulenevat lisakoormust majandusele tuleks piirata. Seadusandluse lihtsustamise eesmärk on parandada ELi ettevõtlustingimusi ning konkurentsivõimet. Ministrite nõukogu jõudis novembris otsusele, et seadusandlust hakatakse esmajärjekorras lihtsustama järgmistes valdkondades: keskkond, statistika, siseturg, äriühinguõigus, sotsiaalpoliitika, tervishoid, põllumajandus ja transport aastal algasid arutelud ELi järgmise, aasta eelarveraamistiku üle. Eelarveraamistikuga kinnitatakse ELi poliitiliste eesmärkidega kaasnev kulude jaotus, kulude maksimaalne maht aastate lõikes eelarvega hõlmatud valdkondades ning ELi omavahendite maksimaalsed määrad. UUTE LIIKMESRIIKIDE KAASAMINE ELi MAJANDUSPOLIITIKA KOORDINATSIOONIPROTSESSI aasta oli ELi majanduspoliitika koordinatsiooni üleminekuaasta, st uued liikmesriigid lõimusid erinevate koordi natsiooniprotsessidega. Nad kaasati stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamise tsüklisse, samuti hakkas neile kehtima ülemäärase eelarvedefi tsiidi protseduur. Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine on üks Euroopa Majandus- ja Rahaliidu peamisi alustalasid. Selleks koostavad kõik riigid regulaar selt oma majandusprogrammi (euroala riigid stabiilsusprogrammi, teised lähenemisprogrammi), mis kooskõlastatakse nii omavahel kui ka Euroopa Komisjoniga. Programmid on suunatud stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvetasakaalu nõuete järgimisele ning euroalaväliste liikmesriikide puhul ka Maastrichti kriteeriumide täitmisele. Uued liikmesriigid esitasid esimesed lähenemisprogrammid aasta mais ning need hõlmasid perioodi Vahepealsetel aastatel programmid ajakohastatakse, need esitatakse tavapäraselt aasta lõpus 5 Economic and Monetary Union (EMU). 6 Administratiivset koormust on määratletud järgmiselt: kulud, mis tulenevad aruandluse ja teavitamise kohustusest, mis omakorda tulenevad ettevõtlust puudutavatest õigusaktidest ja määrustest.
4 14 EESTI PANGA AASTA ARUANNE ja ühine hinnang antakse järgmise aasta algul. Uute liikmesriikide põhiprobleemid on kõrge riigieelarve puudujäägi tase, vananeva elanikkonnaga kaasnev surve eelarve pikaajalisele jätkusuutlikkusele ning Balti riikides ka jooksevkonto puudujääk aasta mais esitas Euroopa Komisjon ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriikidele soovitused selle likvideerimiseks aastal anti uutele liikmesriikidele, sh ka Eestile, esmakordselt nii majanduspoliitiliste üldsuuniste kui ka struktuurireformide aastaraporti raames mitmeid soovitusi majanduskeskkonna parandamiseks aastal hinnatakse uute liikmesriikide olukorda esmakordselt majanduspoliitiliste üldsuuniste rakendamise aruandes. Euroopa Komisjon avaldab kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) korrigeeritud majandusprognoose aasta kevade majandusprognoosides käsitleti uusi liikmesriike esmakordselt sama põhjalikult kui teisi liikmesriike. Uued liikmesriigid kaasati ka Euroopa Keskpanga rahapoliitilise koordinatsiooni ülevaatesse. Kaks korda aastas koostatav rahapoliitilise koordinatsiooni ülevaade tutvustab euroalaväliste ELi liikmesriikide keskpankade rahapoliitilisi eesmärke ja strateegiaid Euroopa Keskpanga rahapoliitika taustal. Raportis antakse ülevaade nii euroala kui euroalaväliste liikmesriikide viimasest majandusarengust ja majanduskasvu väljavaadetest. PROGRAMMID JA ARUANDED, MIDA EESTI ELi MAJANDUSPOLIITIKA KOORDINATSIOONI- PROTSESSI RAAMES ESITAB Eelarveteatis ehk valitsussektori eelarve- ja võlanäitajate aruanne (kevad, sügis) Lähenemisprogramm (tavaliselt aasta lõpus; esimene a programm esitati aasta mais, vahepealsetel aastatel toimub n-ö ajakohastamine ja prognooside täpsustamine) Majandusreformide aruanne ehk nn Cardiffi aruanne (sügisel) Tööhõive tegevuskava (sügisel) EUROOPA LIIDU FINANTSSEKTORI POLIITIKA Üks oluline ELi majanduskasvu edendamise võimalus on fi nantsturgude lõimumine. Seetõttu töötati aastal välja finantsteenuste tegevuskava 7, mis aegus aastal, kuid sisuline töö sellega siiski jätkub. Samas tekkis vajadus arutada, kuidas fi nantsturgude lõimumist edasi arendada. Liikmesriigid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele, et uute ELi õigusaktide vastuvõtmisel tuleks teha paus ja keskenduda vastuvõetud õigusaktide rakendamisele aasta algul võttis Euroopa Parlament vastu uued väärtpaberiturgu ja investeerimisteenuseid käsitlevad direktiivid. Ministrite nõukogu saavutas poliitilise kokkuleppe pankade ja investeerimisasutuste kapitali adekvaatsust käsitleva direktiivi ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast tegevust käsitleva direktiivi osas ja edastas need Euroopa Parlamendile menetlemiseks. 7 Financial Services Action Plan.
5 15 Lähitulevikus jätkub töö maksesüsteemide uue õigusliku raamistikuga. Kui uus raamistik ja kaks Euroopa Parlamendile edastatud direktiivi vastu võetakse, on kõik finantsteenuste tegevusplaanis sisaldunud direktiivid vastu võetud. Lisaks jõudis ministrite nõukogu poliitilisele kokkuleppele direktiivi osas, mis paneb aluse fi nantsteenuste komiteede uuele struktuurile. Seega laiendatakse nn Lamfalussy 8 komiteede süsteemi väärtpaberituru valdkonnast ka pangandus- ja kindlustussektorisse. Luuakse neli uut komiteed: pangandus- ja kindlustussektori komiteed ning panga- ja kindlustusjärelevalve komiteed aastal allkirjastati hoiuseintresside maksustamise alased lepingud Šveitsi, Liechtensteini, San Marino, Monaco, Andorra ning Ühendkuningriigi ja Madalmaade assotsieerunud territooriumidega (kokku 15 maksulepingut). See tähendab, et alates 1. juulist 2005 jõustub ELi territooriumil hoiuseintresside maksustamisega seotud infovahetust käsitlev direktiiv. 8 Alexandre Lamfalussy juhtis nn tarkade meeste komiteed (Committee of Wise Men), mis pakkus välja reformi väärtpaberiturgu reguleerivate õigusaktide kiiremaks menetlemiseks. 9 Direktiivi menetles eelmine Euroopa Parlamendi koosseis, kuid uus president ei allkirjastanud aasta algul direktiivi eelnõud ning seetõttu on fi nantsteenuste komitee uue struktuuri moodustamine edasi lükkunud.
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemEuroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)
L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemMicrosoft Word - ET_ _final
JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
RohkemANSWERS TO DRAFT QUESTIONNAIRE
ET ARUPÄRIMINE EUROOPA PARLAMENDIS VOLINIKUKANDIDAADI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE Hr Joaquín ALMUNIA (majandus- ja rahaküsimused) A osa Üldküsimused I. Isiklik ja ametialane taust 1. Milliseid oma ametialastest
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19
RohkemEUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja
EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja rahaliit ning tugev ja stabiilne euro on Euroopa kasvu
RohkemEUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemEesti Pank - blankett
Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemEUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)
L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemJÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemAasta 2003 Eesti majanduses
AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemSÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemESRNi aastaaruanne 2016
Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.
RohkemPowerPoint Presentation
Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemVASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu
VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMicrosoft Word
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 20. juuli 2007 (OR. en) 11177/1/07 REV 1 CONCL 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Eesistujariik Saaja: Delegatsioonid Teema: EUROOPA ÜLEMKOGU BRÜSSELIS 21. 22. JUUNI 2007 EESISTUJARIIGI
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I)
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) 2645. koosolek Kuupäev: 18. ja 20. oktoober 2017 Kellaaeg:
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft Word - f_cdr _bro_et.doc
EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsultatsioon Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta Lõpparuanne Juuni 2010 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Rue Belliard/Belliardstraat, 101_1040 Bruxelles/Brussel
RohkemTeenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga
Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemEKP/2007/4
C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise
Rohkemja 51-86
Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
Rohkem