Corrigendum Annule et remplace le document COM(2012) 22 final du Concerne toutes les langues - point 2.2 et point

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Corrigendum Annule et remplace le document COM(2012) 22 final du Concerne toutes les langues - point 2.2 et point"

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 22 final/2 Corrigendum Annule et remplace le document COM(2012) 22 final du Concerne toutes les langues - point 2.2 et point KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Kaubandus, majanduskasv ja areng Kaubandus- ja investeerimispoliitika kohandamine kõige enam abi vajavate riikide vajadustele {SEC(2012) 87 final} ET ET

2 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Kaubandus, majanduskasv ja areng Kaubandus- ja investeerimispoliitika kohandamine kõige enam abi vajavate riikide vajadustele 1. EESMÄRK Maailma majandusmaastik on viimasel aastakümnel märkimisväärselt muutunud, see mõjutab sügavalt kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitikat. Ajalooliselt madalad tollitariifid ja rahvusvahelise kaubanduse ümberkorraldamine sõltuvalt üleilmsetest tarneahelatest nihutavad kaubanduspoliitika keskpunkti üha enam õigusküsimustele ja muudele piiriülestele teemadele. Arenguriikides on toimunud radikaalseid muutusi. Mõned neist, näiteks Hiina, India ja Brasiilia, on suutnud ära kasutada avatud ja üha enam integreeritud maailmaturgude eeliseid ja on nüüd maailma suurimate ja konkurentsivõimelisimate majanduste hulgas, samas kui teised on endiselt maha jäänud ja võivad muutuda veelgi marginaalsemateks. Eelkõige vähimarenenud riigid, peamiselt Aafrikas, on endiselt vastamisi paljude probleemidega ja on aastatuhande arengueesmärkide saavutamises kõige rohkem maha jäänud. Arenguriikide kui rühma mõiste on selle tulemusena oma olulisust kaotamas ning kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitikat tuleb seda arvesse võttes kohandada. Arengu teema ja kaubanduse eriline roll arengus jäävad siiski aktuaalseks. ELil on eriline vastutus maailma suurima kaubandusjõuna, paljude vähimarenenud riikide ning teiste väikese sissetulekuga ja keskmisest madalama sissetulekuga riikide suurima kaubanduspartnerina ja maailma suurima arenguabi pakkujana (sealhulgas kaubandusega seotud programmid). Täiendades aasta teatist Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika 1 ajakohastab käesolev teatis aasta teatist kaubanduse ja arengu kohta 2, et kajastada muutusi majandusolukorras, koostada ülevaade selle kohta, kuidas EL on oma kohustusi täitnud ja tuua välja, mis suunas peaksid ELi kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitika järgmisel kümnendil arenema. Kinnitades küll peamisi aastal esitatud põhimõtteid, rõhutab käesolev teatis vajadust teha arengumaadel vahet, et keskenduda neile, kes vajavad kõige enam abi, ning parandada rahastamisvahendite soovitud mõju saavutamist. Samuti rõhutatakse, et meie arenguriikidest partnerid peavad viima läbi sisereforme ning teised arenenud ja kiiresti areneva majandusega riigid peavad toetama meie algatusi avada turud kõige rohkem abi vajavatele riikidele. Käesolevas teatises pakutakse välja konkreetsed võimalused tõhustada sünergiat kaubandus- ja arengupoliitika vahel. Tõhus kaubanduspoliitika on oluline majanduskasvu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopas ja väljaspool ning ELi väärtuste 1 2 Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika: kaubanduspoliitika ELi aasta strateegia keskne teema, KOM(2010) 612, Kaubandus ja areng: abi arengumaadele kaubanduse ärakasutamiseks, KOM(2002) 513, ET 2 ET

3 propageerimiseks ja huvide kaitsmiseks kogu maailmas. Samuti võib see olla võimas arengu käivitaja, vastavalt ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele 3. Tõhus arengupoliitika on esmatähtis, et aidata luua arenguriikides paremaid kaubandus- ja investeerimistingimusi ning tagada nende tulude õiglane jaotamine vaesuse kaotamiseks. Teatis Muutuste kava 4 lubab suuremat toetust ettevõtluskeskkonna parandamiseks, piirkondliku integratsiooni edendamiseks ja abi, et kasutada ära võimalusi, mida pakub maailmaturg, edendades seeläbi kaasavat majanduskasvu ja säästvat arengut. Kogu ELi välistegevust juhivad tema olemasolu aluseks olevad põhiväärtused, sealhulgas inimõiguste austamine ja edendamine MUUTUV MAAILM 2.1. Suured ümberkorraldused maailma majanduskorras Maailma majandus muutub enneolematu kiirusega. Paljud riigid on edukalt ära kasutanud avatud kaubandussüsteemi potentsiaali, et edendada oma toodetud kaupade ja teenuste eksporti võrreldes traditsioonilise toormeekspordiga ning nende SKP kasvumäär on püsiv. Hiina on muutunud maailma suurimaks eksportijaks ELi järel ja kolmandaks suurimaks majanduseks ELi ja USA järel. India, Brasiilia ja teiste kiiresti areneva majandusega riikide puhul on suundumused samad. Nad on kaasanud välismaiseid otseinvesteeringuid ja on nüüd ise olulised välisinvestorid. Kiiresti areneva majandusega riigid on maailmas majanduskasvu osas esirinnas ja neid tunnustatakse rahvusvaheliselt kui olulist majanduslikku ja poliitilist jõudu. Nad tugevdavad oma kohalolu vaesemates riikides ja oma sidemeid nendega. Esimest korda lähiajaloos moodustavad arenguriigid tervikuna üle poole maailma kaubandusest. Üleilmne majandus- ja finantskriis on kiirendanud majandusliku jõu üleminekut arenenud riikidelt kiiresti areneva majandusega riikidele, keda nähakse nüüd osana kriisi lahendusest. Arenguriikide kaubandustulemused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 kohaselt peab EL oma rakendatavates poliitikates, mis tõenäoliselt mõjutavad arengumaid, võtma arvesse arengukoostöö eesmärke, eelkõige vaesuse kaotamist. Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks, KOM(2011) 637, Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames, KOM(2011) 886, ET 3 ET

4 Arenguriigid kokku - eksport Arenguriigid kokku - import G20 liikmetest arenguriigid - eksport G20 liikmetest arenguriigid - import Vähimarenenud riigid - eksport Vähimarenenud riigid - import 3000 (in bn) Allikas: IMF Kuigi need muutused on päästnud sadu miljoneid inimesi vaesusest, ei ole sugugi kõik arenguriigid selliseid tulemusi saavutanud. Eelkõige vähimarenenud riigid on muutunud veelgi marginaalsemateks 6. Kuigi SKP ja kaubandus on mõnes neist märkimisväärselt kasvanud, on see peamiselt tänu nafta- ja tooraineekspordi suurenemisele, millel on piiratud mõju vaesuse vähendamisele. Paljud vähimarenenud riigid on muutunud üha enam sõltuvaks vähestest eksporditoodetest, eelkõige põhitarbeainetest 7. Siiski on mõned vähimarenenud riigid, näiteks Bangladesh ja Kambodža, saavutanud edu, spetsialiseerudes vähem tehnoloogilisele tootmisele, peamiselt tekstiilile. Mõned Aafrika riigid, kes ei ekspordi naftat või põhitarbeaineid, on samuti viimasel kümnendil häid tulemusi saavutanud ja isegi oma teenuseid laiendanud. Osaliselt tänu põllumajandustoodete (näiteks kohvi) ekspordi edendamiseks ja turistide ligitõmbamiseks loodud programmile on Rwanda eksport alates aastast kasvanud keskmiselt 19 % aastas, millega kaasneb kiire majanduskasv ja inimarengu näitajate pidev paranemine. Teine näide on Cabo Verde, mis tõusis aastal vähimarenenud riikide hulgast keskmisest madalama sissetulekuga riikide tasemele tänu heale makromajanduslikule juhtimisele ja valitsemisele, sealhulgas kaubanduse järkjärgulisele avamisele ja lõimumisele maailmamajandusega. 6 7 Koos moodustasid nad aastal 0,6 % maailma SKPst, võrreldes 0,7 %-ga aastal Keskmiselt kolm eksporditoodet moodustavad enam kui 75 % nende ekspordist. Kaheksas vähimarenenud riigis on see osakaal üle 95 %. ET 4 ET

5 Vähimarenenud riikide ja kiiresti areneva majandusega riikide vahel paiknevate riikide tulemused varieerusid, eelkõige sõltuvalt siseriiklike reformide ulatusest ja nende lõimumisest maailmamajandusega Õppetunnid kaubandus-, investeerimis- ja arengupoliitika jaoks Kaubanduse avatus on olnud edukate majanduskasvu ja arengustrateegiate võtmeelement. Ükski riik ei ole suutnud toetada pikaajalist majanduskasvu ilma maailmamajandusega lõimumata. Juurdepääs välismaa turgudele võimaldab suuremat majanduslikku mastaabisäästu ja spetsialiseerumist, samas kui juurdepääs odavamatele ja mitmekesisematele sisenditele, sealhulgas tõhusamatele teenustele, avab uusi tootmisvõimalusi. Otsesed välisinvesteeringud aitavad oluliselt kaasa ka majanduskasvule ja ekspordijõudlusele (näiteks välisfiliaalid moodustavad praegu 75 % Hiina kaubavahetusest). Avatus inimeste liikuvusele võib aidata kaasa oskuste edasiandmisele ja investeeringutele arenguriikidesse, eelkõige pidades silmas diasporaa kogukondade rolli 8. Kuigi kaubandus on arengu jaoks oluline tingimus, sellest üksi ei piisa. Kaubandus võib edendada majanduskasvu ja vaesuse vähendamist, sõltuvalt majanduse struktuurist ning kaubanduse liberaliseerimise meetmete ja täiendavate vahendite õigest järjestusest. Sisereformid on olulised, et toetada kaubanduse ja investeeringute poolt kaasa toodud majanduskasvu. Vähimarenenud riikide majandustulemusi halvendavad sageli mitte ainult ühekülgne majandus ja ekspordibaas, puudulik taristu ja teenused või vajalike oskuste puudumine, vaid ka poliitilised tegurid, mis on seotud halva valitsemistava, korruptsiooni ja pettuse, inimõiguste kaitse ja läbipaistvuse puudumise, nõrga haldussuutlikkuse, ebatõhusa maksupoliitika ja laiaulatusliku maksudest kõrvalehoidmise, ebapiisavate tulude ümberjaotamise vahendite, nõrga sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, tundlikkusega kliimamuutuse kahjuliku mõju suhtes, loodusvarade mittesäästva kasutamise ja julgeolekuriskidega ning stabiilsuse puudumisega. Et panna kaubandus arengu heaks tööle, on vaja palju rohkemat kui tollitariifide alandamine. Tänapäevane ja arengut soodustav kaubanduspoliitika peab vastama mitmetele keerukatele küsimustele, alates kaubanduse lihtsustamisest kohalikul ja piirkondlikul tasandil kuni tehniliste, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste õigusaktide, põhiõiguste kaitse, investeerimist toetavate meetmete, intellektuaalomandi õiguste kaitse, teenuste reguleerimise, konkurentsipoliitika, läbipaistvuse ja riigihangetele ligipääsuni. Areng nendes valdkondades võib edendada läbipaistvust, prognoositavust ja vastutust, mis on olulised kaasava arengu toetamiseks ja vaesuse leevendamiseks ning mida ainuüksi tariifide vähendamisega saavutada ei saa. Kaubavahetuse avamise kahjuliku mõju vähendamiseks on vaja aktiivset poliitikat. Arenguriikide üha suurem mitmekesisus nõuab ELi poliitika väljakujundamisel ja rakendamisel suuremat diferentseerimist. Kiiresti areneva majandusega ja vaesematel riikidel on erinev potentsiaal ning erinevad vajadused ja eesmärgid, seega nõuavad nad erinevaid strateegiaid. Poliitika peab olema välja töötatud erinevaid olukordi arvestades. Prioriteediks peavad olema riigid, kellel on ilma välisabita piiratud väljavaated pikaajaliseks majanduskasvuks ja säästvaks arenguks, eelkõige vähimarenenud riigid ja muud kõige rohkem abi vajavad riigid, kooskõlas arengupoliitika valdkonnas tehtud ettepanekutega Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis, KOM(2011) 743, ja direktiivi ettepanek kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral, KOM(2010) 378, KOM (2011) 637. ET 5 ET

6 Samal ajal suurendame oma kohustusi kiiresti areneva majandusega riikide suhtes, nagu on esile toodud aasta teatises Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika Kuid meie suhted nendega on muutumas, keskendudes vähem arengule ja rohkem uutele partnerlusvormidele, mis toetuvad vastastikustele huvidele ja kasule ning võrdselt jagatud üleilmsele vastutusele MIDA ME OLEME SIIANI TEINUD aasta teatises kaubanduse ja arengu kohta võeti kohustus anda arenguriikidele parem juurdepääs ELi turule, võimaldada kaubandusega seotud abi asjakohast rahastamist ning muuta kaubandus arengustrateegiate keskseks osaks. Kohustuste hulka kuulus kaubanduslepingute kasutamine turule juurdepääsu parandamiseks, piirkondliku integratsiooni toetamiseks ja kaubanduseeskirjade parandamiseks, et aidata edendada arengut. ELi turg on arenguriikidele kõige rohkem avatud. Kui kütused välja arvata, siis impordime me vähimarenenud riikidest rohkem kui USA, Kanada, Jaapan ja Hiina kokku. Me oleme täitnud oma kohustusi, näidates sageli teed kogu maailmas. Siiski on vaja saavutada veel rohkem Innovaatilised autonoomsed kavad Me oleme üldise soodustuste süsteemi (GSP) 11 osana loonud kaks uut soodustuskava aasta algatus Kõik peale relvade (EBA) oli radikaalne samm, avades ELi turu vähimarenenud riikidele täielikult ilma mingite tariifide või kvootideta. Kümme aastat hiljem on EBA osutunud tõhusaks vahendiks, et edendada vähimarenenud riikide eksporti meie turule. ELi import vähimarenenud riikidest kasvas enam kui 25 % kiiremini kui import riikidest, kelle suhtes soodustuskorrad ei kehti (Bangladeshi tekstiilieksport on selle kohta silmapaistev näide) 12. Teisest küljest on mõju ekspordi mitmekesistamisele varieeruv. Kasutamise taset saaks veelgi parandada. Konkurentsisurve rohkem arenenud sooduspartnerite poolt (kes moodustavad enam kui 40 % GSP alla kuuluvast soodusekspordist) ja soodustuste kaotamine on muutunud tugevamaks, viidates vajadusele GSP kava reformi järele (vt 4.1.1). Aastal 2006 loodud GSP+ kava on ELi kaubanduspoliitika väga innovaatiline vahend säästva arengu toetuseks, mis on eelkõige suunatud haavatavatele arenguriikidele. Selle lisasoodustused on osalevatele riikidele võimsaks stiimuliks rakendada peamisi rahvusvahelisi konventsioone, mis käsitlevad inim- ja tööõigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava. Kava hõlmab praegu 16 riiki 13 ja see on edendanud nende eksporti ELi, suurendades märkimisväärselt praktiliselt kõigi riikide sissetulekuid. Tulevikus tuleb laiendada juurdepääsukriteeriume ja stiimuleid ning tugevdada järelevalvet peamiste rahvusvaheliste konventsioonide tegeliku rakendamise üle Euroopa Ülemkogu järeldused, GSP kava ise vaadati läbi aastal 2006, et hõlmata rohkem tooteid, lihtsustada eeskirju ja parandada prognoositavust. Reform ergutas abisaavate riikide eksporti ja otseseid välisinvesteeringuid ning toetas mitme riigi ekspordi mitmekesistamist. CARIS, ELi GSP kava vahehindamine, Armeenia, Aserbaidžaan, Boliivia, Cabo Verde, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Gruusia, Guatemala, Honduras, Mongoolia, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu. ET 6 ET

7 Me oleme teinud suuri pingutusi olemasolevate soodustuskavade kasutamise lihtsustamiseks: Alates aastast kohaldatavad uued üldiste soodustuste kava päritolureeglid 14 on vastuseks kriitikale, et ranged päritolueeskirjad takistavad arenguriikidel täielikult ELi soodustusi ära kasutada. Uued eeskirjad on lihtsamad ja neid on kergem järgida. Need pakuvad laiemaid hankimisvõimalusi ja uusi piirkondliku ja piirkondadevahelise kumulatsiooni võimalusi riikide vahel. Vähimarenenud riigid saavad täiendavat manööverdamisruumi võrreldes tasemetega, mida pakuvad enamik teisi arenenud riike oma GSP tüüpi kavades. Samuti on välja pakutud uued eeskirjad majanduspartnerluslepingute üle peetavates läbirääkimistes (vt 3.3). Aastal 2004 avas komisjon arenguriikide potentsiaalsetele eksportijatele abiliini ELi turule pääsemise praktiliste aspektide kohta (Export Helpdesk) 15. Teenus pakub üksikasjalikku infot ELi imporditariifide, päritolueeskirjade, tolliprotseduuride, tehniliste nõudmiste ja muu kohta. See on kogu maailmas ainulaadne vahend, kuid selle kasutamine vähimarenenud riikides võiks suureneda Juhtroll kaubandusabi osas EL ja tema liikmesriigid on juhtinud ülemaailmseid pingutusi kaubandusabi osas, andes enam kui kolmandiku kogusummast. Aastal 2007 võttis EL koos liikmesriikidega vastu ühisstrateegia. Me oleme pingutusi kahekordistanud, jõudes aastal 10,5 miljardi euroni, mis on kavandatust rohkem. Üle kolmandiku ELi arenguabist toetab nüüd kaubandusega seotud vajadusi. Siiski tekitab muret, et vähimarenenud riigid saavad kaubandusabist vaid piiratud osa (22 %). Me oleme tegutsenud tõhususe suurendamise nimel, edendades kaubandusvõimaluste paremat ärakasutamist, muu hulgas suurema rahvusvahelise sidususe ja järelevalve kaudu, kuigi me tunnistame, et ka siin on veel palju ära teha Nõukogu määrus (EÜ) nr 1063/2010, ET 7 ET

8 ELi kollektiivne kaubandusabi (EL ja liikmesriigid) EL ELi liikmesriigid Kokku 10,3 10,4 8 7,7 7,1 3,1 3,3 6,5 (in bn) 6 4,6 5,1 5,2 5,3 4,7 2,1 2,7 2,4 4 1,3 1,7 2,0 1,9 1,4 7,2 7,1 2 3,3 3,4 3,2 3,4 3,3 4,4 5,0 4, Uuendatud kahepoolsed ja piirkondlikud meetmed Lisaks Cotonou lepingule algasid aastal Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega läbirääkimised majanduspartnerluse lepingute sõlmimiseks. Terviklik piirkondlik majanduspartnerlusleping CARIFORUMi riikide rühmaga Kariibi mere piirkonnas on alla kirjutatud ja seda kohaldatakse ajutiselt. Me sõlmisime majanduspartnerluse vahelepinguid teiste riikide ja piirkondadega, et tagada kaubavahetuse jätkumine pärast Cotonou soodustuste lõppemist aasta lõpus. Läbirääkimised tõhustatud lepingute sõlmimiseks jätkuvad kõigi piirkondadega. Oodates majanduspartnerluse vahelepingute ratifitseerimist võeti aasta detsembris vastu ajutised meetmed aasta septembris tegi komisjon ettepaneku säilitada need turulepääsu korraldused pärast aastat ainult neile riikidele, kes on võtnud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingu ratifitseerimiseks aastal algatati Globaalse Euroopa 18 teatisega rida uusi vabakaubanduslepete läbirääkimisi rohkem arenenud arenguriikidega ja piirkondadega. Läbirääkimised käivad India ja Mercosuriga. Kuna piirkondadevahelised läbirääkimised ASEANiga kulgesid aeglaselt, arenevad nüüd kahepoolsed läbirääkimised Singapuri ja Malaisiaga. Samuti on lõpetatud läbirääkimised ulatuslike vabakaubanduslepingute üle Peruu, Colombia, Kesk- Ameerika ja Ukrainaga. EL on pidevalt püüdnud edendada piirkondlikku integratsiooni, eelkõige selleks, et ületada väikestest ja killustatud turgudest tulenevaid probleeme, et muuta riigid välismaiste otseinvesteeringute jaoks atraktiivsemateks ja kiirendada majanduskasvu. Meie lepingud Kesk-Ameerika ja CARIFORUMiga toetasid tugevalt piirkondlikku integratsiooni, kuid me Nõukogu määrus (EÜ) nr 1528/2007, KOM(2011) 598, Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas, KOM(2006) 567, ET 8 ET

9 saime aru, et peame kohandama oma lähenemisviisi seal, kus poliitiline tahe või piirkondlik suutlikkus ei ole veel piisavalt tugevad. Mõnel juhul liikusime edasi kahepoolsel tasandil, mis oli vaheaste pikemaajalise eesmärgi, piirkondadevahelise kokkuleppe suunas, takistamata teiste piirkondlike partnerite liitumist, kui nad on selleks valmis. Me oleme ulatuslikult rahastanud piirkondlikku integratsiooni kuigi tulemused ei ole sageli ootustele vastanud. Peamine probleem on piirkondlike organisatsioonide piiratud võime koostada projekte, mis oleksid elujõulised ja mida liikmed toetaksid Vastuoluline üldpilt EL mängis olulist rolli mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Doha vooru käivitamisel aastal Siiski ei ole kümme aastat kestnud läbirääkimised tulemusi andnud. Isegi vaheleping vaeseimatele riikidele mõeldud meetmetepaketi kohta näib saavutamatu. Me oleme teinud läbirääkimiste edasiviimiseks suuri pingutusi, sealhulgas esitanud pretsedendituid pakkumisi, mis annavad arenguriikidele olulisi eeliseid näiteks turulepääsu või põllumajandustoetuste põhimõtete osas. Me oleme korduvalt esitanud kompromissettepanekuid. Kuid struktuuriliste probleemide ning mõne WTO liikme vähese angažeerituse tõttu ei ole olnud võimalik põhiliste parameetrite osas kokkuleppele jõuda. Maailma majandus- ja finantskriisi alguses võetud kohustus hoiduda protektsionismist, mida EL tugevalt toetas, on olnud edukam, kuid siiski on vaja säilitada valvsus 19. EL toetas ka mitme arenguriigi integratsiooni WTOsse (nt hiljuti Samoa ja Vanuatu). 4. ÜLESANDED JÄRGMISEKS AASTAKÜMNEKS Hiljutistele saavutustele ja pingutustele toetudes, kuid ka õppides kogemustest valdkondades, kus areng ei ole olnud nii kiire kui loodeti, intensiivistab EL pingutusi nende riikide abistamiseks, kes vajavad kõige enam abi üha rohkem integreerunud maailmaturgude eeliste ärakasutamiseks. Edu sõltub aga peamiselt arenguriikide suutlikkusest ja valmidusest teha vajalikke sisereforme. Veel palju on ära teha mitmepoolsel tasandil, kus meie pingutused kõige enam abi vajavate riikide nimel ei ole veel saanud toetust teistelt suurimatelt kaubandusjõududelt Mida Euroopa saab pakkuda EL peab koondama oma pingutused kõige vaesematele ja haavatavamatele riikidele ning veenduma, et pingutused vastavad nende vajadustele ja piirangutele, tagades samal ajal kaubanduse, arengu ja muude poliitikate sidususe ja vastastikuse täiendavuse Sihipärasemad soodustused Komisjon on esitanud ettepaneku GSP kava reformimiseks, et oleks kindel, et soodustused toovad kasu kõige rohkem abi vajavatele riikidele 20. Arvesse võetakse üha suuremat erinevust arenguriikide vahel ja nende erinevaid vajadusi, ning tehakse ettepanek vaadata läbi abikõlblikkuse kriteeriumid ja astmestamismehhanismid, tagamaks, et süsteemist saavad kasu ainult vähimarenenud, väikese sissetulekuga ja keskmisest madalama Vt ELi kaheksas aruanne potentsiaalselt kaubandust piiravate meetmete kohta (oktoober 2010 september 2011): KOM(2011) 241, ET 9 ET

10 sissetulekuga riigid sektorites, kus abi on vajalik. Samuti parandatakse prognoositavust ettevõtjate jaoks, tänu tähtajatutele abikavadele ja läbipaistvamatele menetlustoimingutele vajalike paranduste puhul ning asjakohastele üleminekuperioodidele. Pakett kaubanduse edendamiseks arenguriikide väikeettevõtjatele Väikeettevõtjad moodustavad paljudes arenguriikides majanduse alustala, eelkõige laiaulatuslikus mitteametlikus sektoris, ja nad kannatavad ebaproportsionaalselt keerukate haldusprotseduuride ning info, koolituse, sidemete ja rahastamisele juurdepääsu puudumise tõttu. Nende probleemide lahendamiseks kaalutakse järgmiseid algatusi. Pakkuda rohkem praktilist teavet kaubanduspoliitika kohta ja turuteavet. ELi ekspordiettevõtete abiliini täienduseks toetame mitmepoolset kaubanduse läbipaistvuse algatust, et pakkuda kõigil turgudel sarnast teavet. See on eriti kasulik lõuna-lõuna teljel toimuva ja piirkondliku kaubanduse puhul. Lihtsustada intellektuaalomandi vahendite kasutamist väiketootjate ja põllumeeste poolt, et aidata neil suurendada oma kauba majanduslikku väärtust, arendades ja kaitstes toote identiteeti ja kvaliteeti, kasutades kaubamärke, geograafilisi tähiseid ja disainilahendusi 21. Koolitada diasporaa liikmetest väikekaupmeeste võrgustikke ELis (nt kaubandusprotseduuride, standardite, rahastamisvõimaluste kohta), et anda positiivne panus nende päritoluriikide arengusse. Edendada dialoogi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega aastal loodud VKEde Aafrika-teemalise rahastamisfoorumi ja 30. novembril 2011 Aafrika Liidu komisjoniga allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi raames. Lihtsustada arenguriikide väikeeksportijate/-kaupmeeste juurdepääsu rahastamisele. Me oleme valmis toetama rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tööd selles valdkonnas ning vajaduste ülevaadet, mida G20 väikese sissetulekuga riikides korraldab 22. Laiendada lihtsustatud menetlust päritolutõendi saamiseks. Kaubandussoodustusi kasutatakse suhteliselt vähe väikestes tehingutes, osaliselt seoses päritolutõendi kõrge kulude ja tulude suhtega aasta GSP päritolueeskirjade reform võimaldab lihtsamat menetlust, mis põhineb kõigi saadetiste päritolu kinnitamisel eksportija enda poolt, kui saadetis on eelnevalt registreeritud. Kui see süsteem toimib, kaalume me selle laiendamist ka muudele sooduskordadele. Toetada väikeettevõtjate osalemist kaubanduskavades, mis kindlustavad tootjate jaoks lisaväärtuse, sealhulgas kavades, mis vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumidele (nt aus, eetiline ja mahekaubandus) ja geograafilise päritolu kriteeriumile arengukoostöös kolmandate riikidega. See võib olla tootjate jaoks tõhus Komisjoni tulevane teatis Strateegia intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise kohta kolmandates riikides G20 Cannes'i tippkohtumine lõppdeklaratsioon, Meie ühise tuleviku ülesehitamine: tugevdame oma kollektiivset tegevust kõigi hüvanguks, ET 10 ET

11 viis oma toote eristamiseks ning suurema läbirääkimisjõu ja kõrgema hinna saamiseks Eesmärgipärasem kaubandusabi Me innustame jätkuvalt arenguriike kaasama kaubandust oma arengustrateegiatesse. Siinkohal võib kaubandusabi olla otsustava tähtsusega ja me jätkame oma pingutusi abi paremaks kavandamiseks ja edastamiseks. Parandada kaubandus- ja arengupoliitikate vastastikust täiendavust. Kui kaubanduspoliitika meetmed loovad suuremaid võimalusi meie arenguriikidest partneritele (nt majanduspartnerluslepingud, uus GSP, uued päritolueeskirjad), oleme valmis pakkuma kaubandusabi, et aidata neid eeliseid ära kasutada. Sellised vahendid nagu valdkondlikud programmid või eelarvetoetus võivad olla abiks majanduslike reformide läbiviimisel, mis on vajalikud kaubandus- ja investeerimisvõimaluste ära kasutamiseks 23. Lisaks geograafilistele programmidele võib kaubanduse avamiseks kasutada uusi teemaprogramme 24. Keskenduda vähimarenenud riikidele. Me peame säilitama tõhusat toetust kaubandusabi identifitseerimise, prioriteetide seadmise ja rakendamise suutlikkuse tugevdamiseks, tuginedes mitme rahastajaga tõhustatud integreeritud raamistikule, mis toetab vähimarenenud riikide kaubanduse arendamist. Keskenduda väikeettevõtjatele. Me peame tagama, et väikeettevõtjatel, sealhulgas väikepõllumeestel oleks piisav juurdepääs kaubandusabile, et hõlbustada nende osalemist välisturgudel. Tugevdada majanduspartnerlust, õigusalaseid dialooge ja ärikoostööd. ELi kogemuste jagamine võib aidata meie partnerriikidel oma sisereforme hallata (vt 4.2) ja pääseda ELi turule. Komisjoni esildatud uus partnerluse rahastamisvahend võib selliseid algatusi toetada, eelkõige kiiresti areneva majandusega riikides, ja aidata edendada uusi koostöövorme riikides, mis ei vaja enam kahepoolset arenguabi. Vaadata läbi meie lähenemisviis piirkondliku integratsiooni toetamisel. Keskendudes küll endiselt integratsiooni eest vastutavate piirkondlike ja riiklike ametivõimude suutlikkuse arendamisele, peame me neid küsimusi oma poliitilises dialoogis arenguriikidega strateegilisemalt käsitlema. Kaubanduse lihtsustamiseks ja ühenduvuse parandamiseks võib koostada spetsiaalseid piirkondlikke kaubandusabi programme. Kui piirkondlikud organisatsioonid tõhustavad oma koosseisu, et paremini kajastada majanduslikku ja poliitilist olukorda, oleme valmis neid toetama. Valmistada inimesed ette muutusteks. Oskuste ja hariduse, tööõiguse ja sotsiaalkaitsega seotud poliitikad on eriti olulised elanikkonna kõige vaesemate ja kaitsetumate rühmade, sealhulgas naiste ja laste jaoks, eelkõige kaubandusreformidega seoses. See mõõde tuleb seega täielikult kaasata ELi Kolmandatele riikidele antava ELi eelarvetoetuse tulevik, KOM(2011) 638, Arengukoostöö rahastamisvahendi ülemaailmsete avalike hüvede ja probleemide teemaprogramm, mille komisjon esildas teatises EL kui ülemaailmne partner: Uus lähenemisviis ELi välistegevuse rahastamisele (KOM(2011)865, ) näeb ette muu hulgas ette toetust kaubanduspoliitika ja lepingute kavandamisele ja rakendamisele, abi mitmepoolse kaubandussüsteemiga lõimumiseks ning investeerimissuhete edendamist ELi ja partnerriikide ja -piirkondade vahel. ET 11 ET

12 arengukoostöösse, kooskõlas selle pideva panusega inimväärse töö, inimõiguste ja sotsiaalkaitse toetamiseks 25. Parandada abi tulemuslikkust. Kaubandusabi andmisel peaks järgima abitõhusust käsitlenud kõrgetasemelistel foorumitel 26 kokkulepitud põhimõtteid ja kohustusi. Nagu lepiti kokku Busani foorumil, peaks kaubandusabi keskenduma tulemustele ja mõjule, et suurendada tootmisvõimsust, aidata lahendada turutõrkeid, parandada juurdepääsu kapitaliturgudele ja edendada strateegiaid, mis leevendavad erasektori riske. Oluline on paremini kooskõlastada ELi rahastajate tegevust. Samuti on vaja parandada koostööd kolmandate riikide traditsiooniliste või uute rahastajatega. Samuti lepiti Busanis kokku, et me keskendume kohustuste rakendamisele riikide tasandil ja toetame uut kaasavat üleilmset tulemusliku arengukoostöö partnerlust Otseseid välisinvesteeringuid edendavad lisameetmed Viimasel kümnendil on küll suurenenud otsesed välisinvesteeringud arenguriikidesse ja arenguriikidest, kuid viletsate majandusväljavaadete ja ebasoodsa investeerimiskeskkonna tõttu on kõige rohkem abi vajavad riigid sellest arengust kõrvale jäänud. Investorid vajavad stabiilset, läbipaistvat ja prognoositavat õiguskorda. EL saab aidata ärikeskkonda parandada kaubandusabi ja mitmete otseseid välisinvesteeringuid puudutavate meetmete kaudu, mida on laiendatud Lissaboni lepinguga, millega toodi investeerimine ELi kaubanduspoliitika alla, mis kuulub ELi ainupädevusse 28. ELi vabakaubanduslepingute sätted annavad investoritele suurema õiguskindluse turulepääsu ja tegutsemistingimuste osas. Lepingutesse on lisatud valdkonnad (näiteks telekommunikatsioon, transport, pangandus, energia, keskkonnateenused, ehitus ja turustamine), mis aitavad luua soodsat ärikeskkonda ja arendada taristut. EL näitab läbirääkimistes oma partnerite vajaduste suhtes üles paindlikkust ja tundlikkust: hõlmatud on ainult sõnaselgelt loetletud valdkonnad ja säilib riikide õigus reguleerida ning lisada piiranguid ja tingimusi. Kahepoolsetes investeerimislepingutes sätestatud investeeringute kaitse võib samuti välismaiste otseinvesteeringute potentsiaali suurendada, kuna selline kaitse annab lisatagatise ja suurendab investorite jaoks õiguskindlust. ELi liikmesriigid on sõlminud juba hulgaliselt kahepoolseid investeerimislepinguid arenguriikidega. Me kavatseme investeeringute kaitse lepinguid ELi tasandil järkjärgult laiendada, seda kas käimasolevate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste raames või iseseisvate lepingutena. Me oleme valmis läbi vaatama sellest võimalusest huvitatud arenguriikide taotlusi. ELi kombineerimismehhanisme saab kasutada sisemaiste ja välisinvesteeringute võimendamiseks arenguriikides 29. Toetusi võib kombineerida KOM (2011) 637. Rooma 2003, Pariis 2005, Accra 2008, Busan Busani tulemusliku arengukoostöö partnerlus, neljas abitõhusust käsitlenud kõrgetasemeline foorum, Busan, Korea Vabariik, Teatises Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole (KOM(2010)343, ) tõi komisjon esile ELi tulevase investeerimispoliitika eesmärgid. Näiteks EL-Aafrika infrastruktuuri sihtfond, Naabruspoliitika Investeerimisfond, Ladina-Ameerika investeerimisrahastu ja Kesk-Aasia Investeerimisrahastu. ET 12 ET

13 näiteks laenude või riskikapitaliga, et toetada strateegiliste investeeringute rahalist elujõulisust. Meie eesmärk on, et suurem osa abist antaks selliste uuenduslike finantsvahendite kaudu vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus aastateks ette nähtud uutele rahastamisvahenditele. Selliste rahastamisvahendite kasutamist hinnatakse igal üksikjuhtumil nende riikide puhul, kus võla jätkusuutlikkus on nõrk. Muude arutlusse võetud vahendite hulka kuuluvad tagatised, börsiväline kapital ning avaliku ja erasektori partnerlus. Püütakse teha koostööd Euroopa Investeerimispangaga ning liikmesriikide või muude arengu rahastamise asutustega. Samuti on vaja suuremat kooskõla kaubandus- ja investeerimislepingute vahel Laiaulatuslikud ja kohandatud kahepoolsed/piirkondlikud lepingud Vastavalt tegevuskavale Globaalne Euroopa 31 on meie eesmärgiks laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ja me võtame jätkuvalt arvesse meie partnerite arengutaset, pakkudes paindlikke lähenemisviise vastavalt iga riigi vajadustele ja võimetele. Me püüame lõpule viia majanduspartnerluslepingute üle peetavad läbirääkimised kõigi huvitatud AKV riikide ja piirkondadega, kooskõlas Cotonou lepingu eesmärgiga toetada sügavamat piirkondlikku integratsiooni, ajakohastada majandussuhteid ja kasutada kaubandust majanduskasvu kiirendamiseks. Aeg on oluline element ettevõtjatele kindlustunde ja prognoositavuse pakkumiseks. Mida varem need lepingud sõlmitakse, seda varem hakkavad nad soovitud kasu tooma 32. Kui AKV riigid seda soovivad, hõlmavad majanduspartnerluslepingud kohustusi teenuste, investeerimise ja kaubandusega seotud valdkondades, mis on Cotonou lepingus esitatud oluliste majanduskasvu liikumapanevate jõududena. Kui laiaulatuslikud ja piirkondlikud lepingud osutuvad kättesaamatuks, võib kasutada muutuva geomeetria põhimõtet või mitme kiirusega lepinguid. Me kinnitame oma pakkumist ELi turule vaba juurdepääsu ja paremate päritolueeskirjade kohta neile AKV riikidele, kelle suhtes varem kehtisid Cotonou kaubandussoodustused, samas kui AKV riigid liberaliseerivad vaid osaliselt ja järk-järgult. Me oleme esitanud järelejäänud läbirääkimistakistuste pragmaatilised lahendused ja oleme valmis neid viimistlema, toetudes põhimõttele, et tulemuseks saadud majanduspartnerluslepingud peavad järgima Cotonou lepingu sihti edendada AKV riikide ja piirkondade arengut. Riigid, kes ei ole valmis täitma WTO tingimustele vastavate kaubanduslepingute kohustusi, võivad kasutada GSP soodustusi, kui nad vastavad nõuetele. Siiski ei paku see sama arengupotentsiaali kui majanduspartnerluslepingud, eriti piirkondliku integratsiooni ning parandatud investeerimisja ärikeskkonna osas. Vastuseks nn Araabia kevadele on EL välja kuulutanud partnerluse demokraatia ja ühise heaolu nimel, mis läheb turulepääsust kaugemale, eesmärgiga süvendada integratsiooni Vahemere lõunapiirkonna riikidega ning edendada inimõigusi, head valitsemistava ja demokraatikke reforme 33. Me alustame läbirääkimisi põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Egiptuse, Tuneesia, Jordaania ja Marokoga. Samuti loome me tihedamad kaubandussidemed Armeenia, Georgia ja Moldovaga meie idanaabruses KOM (2011) 865. KOM(2006) 567, Kui mõned AKV riigid on majanduspartnerluslepingu sõlminud, võivad teised AKV riigid muidugi sellega liituda. Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel, KOM(2011) 200, ET 13 ET

14 Lõppeesmärk on aidata luua ühine jõukas piirkond, mis pakuks mõlema piirkonna riikidele võimalust osaleda tingimuste täitmise korral ELi siseturus Väärtustel põhinev kaubanduse tegevuskava säästva arengu edendamiseks Üks ELi peamisi eesmärke on tagada, et majanduskasv ja areng käivad käsikäes sotsiaalse õiglusega, sealhulgas tööõiguse põhireeglitega, ja säästvate keskkonnatavadega ka välispoliitikas. Need jõupingutused on eriti tähtsad arengu kontekstis, kus riigid on vastamisi oluliste probleemidega. GSP+ kava on ELi kaubanduspoliitika olulisim vahend säästva arengu ja heade valitsemistavade toetamiseks arenguriikides. Komisjon tegi ettepaneku muuta see atraktiivsemaks, kõrvaldades abisaajate astmestamise, leevendades majanduslikke liitumiskriteeriume ja võimaldades riikidel oma kandidatuuri esitada igal ajal. Samal ajal tugevdatakse seire- ja tühistamismehhanisme, et tagada soodustatud riikide võetud kohustuste tõhus rakendamine. ELi hiljutised vabakaubanduslepingud sisaldavad süstemaatiliselt sätteid kaubanduse ja säästva arengu kohta. Eesmärk on kaasata partnerriigid kodanikuühiskonda hõlmavasse koostööprotsessi ning tugevdada riiklikest ja rahvusvahelistest töö- ja keskkonnastandarditest kinnipidamise taset. Samuti on ette nähtud sõltumatu ja erapooletu läbivaatamine. Kui need lepingud jõustuvad, peame kindlustama, et neid mehhanisme kasutatakse tõhusalt ja et nad pakuksid arengukoostööle asjakohast toetust. Me oleme võtnud kohustuse hinnata paremini kaubandusalgatuste mõju ELile ja selle kaubanduspartneritele, sealhulgas arenguriikidele 35. Me tagame, et analüüsid, mis korraldatakse uute strateegiate väljatöötamisel (mõju hindamine), lepingu üle läbirääkimiste pidamisel (säästvuse mõju hindamine) ja rakendamisel (järelhindamine), käsitleksid kõiki olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, inimõigustealaseid ja keskkonnamõjusid ning toetuksid laiaulatuslikule konsulteerimisele asjakohaste sidusrühmadega. Sellised analüüsid peaksid aitama ka koostada kaasnevaid kaubandusabimeetmeid. Me oleme võtnud meetmeid ELis turustatud oluliste loodusvarade (näiteks puidu ja kalavarude) säästva majandamise edendamiseks 36. Me aitame oma arenguriikidest partnereid nende kavade rakendamisel, et nad saaksid suurendada oma jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali. Teeme sarnaste standardite edendamiseks koostööd ka teiste riikidega, mis on olulised loodusvarade turud. Me edendame keskkonnale kasu toovate kaupade ja teenuste tariifsete ja mittetariifsete tõkete kaotamist. See toetab meie püüet tagada arenguriikidele parem juurdepääs keskkonnahoidlikule tehnoloogiale. Kaubandusstiimulid ei tulene mitte ainult valitsuse tegevusest, vaid ka turul toimuvast muutusest säästvamate toodete suunas. Eraõiguslikud säästva arenguga seotud kavad (nt õiglane, eetiline või mahekaubandus) võivad olla tõhus viis jätkusuutliku ja kaasava Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele, KOM(2011) 303, KOM (2010) 612. Puidumäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 995/2010, ) ja määrus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks (nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, ) ET 14 ET

15 majanduskasvu kiirendamiseks arenguriikides 37. Riigiasutused võivad neid algatusi toetada. Me tugevdame oma toetust arenguriikide tootjatele, kes osalevad säästva kaubanduse kavades, edendades koostööd, sealhulgas kaubandusabi meetmeid, parandame sellega seotud meetmete järelevalvet ja toetame jätkuvalt oma partnerriike õiglase ja eetilise kaubanduse edendamisel. Me kavatseme riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamise raames veelgi lihtsustada riigiasutuste õiglasi ja eetilisi ostuvalikuid Euroopas. Ka ettevõtja sotsiaalne vastutus mängib rahvusvahelisel tasandil üha suuremat rolli, kuna ettevõtjad saavad jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu toetada, võttes rohkem arvesse inimõigusi ning oma tegevuse sotsiaalset ja keskkonnamõju. Me julgustame ettevõtjaid võtma selles valdkonnas kasutusele rahvusvaheliselt tunnustatud suunised ja põhimõtted, 38 näiteks OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, ning ärgitame oma kaubanduspartnereid nendega liituma. Samuti lisame oma lepingutesse sätteid investorite vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Aidata haavatavatel riikidel parandada vastupanuvõimet ja reageerimist kriisidele Vähimarenenud riigid ja muud haavatavad riigid on vastuvõtlikumad kriisidele, mis võivad takistada nende pikaajalisi arengupüüdeid, eelkõige kehtib see peamiselt ekspordile toetuva kasvustrateegiaga riikide puhul. Üleilmne toormehindade järsk muutus või kohalik looduskatastroof, mida tundlikkus kliimamuutuse suhtes sageli põhjustab, võivad kaasa tuua tõsiseid maksebilansiraskusi, kui eksporditulud vähenevad või impordikulud järsult kasvavad. Me saame aidata tõhustada vastupanuvõimet välistele löökidele ja reageerimissuutlikkust. Looduskatastroofidel võib olla negatiivne mõju tarneahelale, kaubandusele ja majandustegevusele. Pärast aasta juuli üleujutusi pakkus EL lisasoodustuste andmist Pakistanile, kuid kogemused näitasid, et selline lähenemine ei võimalda piisavalt kiiret reageerimist. Samuti põhjustas muret võimalike kaubandushäirete mõju teistele vaestele riikidele. Tulevikus püüame uutes GSP päritolueeskirjades kasutada kriisist mõjutatud riikide puhul ajutisi erandeid päritolueeskirjade nõuetest. Et parandada meie valmisolekut looduskatastroofideks nendes riikides, püüame kaubavahetuse nõrku kohti ELi humanitaarabipoliitika raames korraldatud vajaduste hindamises arvesse võtta. EL aitab ka partnerriikides välja töötada uuenduslikku indeksitel põhinevat ilmastikukahjude kindlustust. Me võime ka õppida edukatest näidetest, kuidas ilmastikutingimustega seotud riske saab üle kanda finantsturule, näiteks kasutades katastroofivõlakirju, et maandada maavärinaga seotud finantsriski valitsuse eelarvele. Mitu arenguriiki vaevlevad konfliktide küüsis, mis on sageli seotud kontrolliga loodusvarade üle. Komisjon on esitanud direktiivi eelnõud, et nõuda mäetööstuse ja metsatööstusega tegelevate ettevõtjate poolt valitsemissektorile tehtud maksete avalikustamist ELi börsil noteeritud äriühingute 39 ja muude ELi suurettevõtjate Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll, KOM(2009)0215, ELi uuendatud strateegia aastateks ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas, KOM(2011) 681, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ. ET 15 ET

16 puhul. See on esimene samm läbipaistvama investeerimiskeskkonna suunas, mis võib vähendada maksudest kõrvalehoidmise ja korruptsiooni ohtu. Toetudes Kimberley protsessi, mäetööstuse läbipaistvust käsitleva algatuse, metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva tegevuskava ja puidumääruse kogemustele, uurime võimalusi läbipaistvuse suurendamiseks kogu tarneahelas, arvestades ka hoolsuskohustuse aspekte. Samal ajal propageerime hiljuti ajakohastatud OECD rahvusvahelistele ettevõtetele mõeldud suuniste ning OECD hoolsuskohustust ja tarneahela vastutustundlikku haldamist käsitlevate soovituste suuremat toetamist ja sagedamat kasutamist neid põhimõtteid tuleks levitada ka OECD riikidest väljaspool. Samuti jätkame koostööd arenguriikidest partneritega ja toetame neid säästliku kaevandamise, geoloogiliste teadmiste ja loodusvarade haldamise hea juhtimistava valdkonnas 41. Toormehindade kõikumine mõjutab partnerriikide riigieelarvet. Me saame aidata partnerriikidel kasutada turupõhiseid kindlustusmehhanisme, näiteks kaubafutuuride turg, et maandada tulude vähenemise riske. Toetudes aastal loodud ülemaailmse finants- ja toidukriisi mõju leevendamiseks AKV riikides mõeldud FLEX-mehhanismile (V-FLEX), kavatseme me luua uue väliste vapustuste leevenduskava, mis keskendub laiematele riikideülese mõjuga välistele vapustustele Sisereformid ja hea valitsemistava on kaubandusel põhineva majanduskasvu võtmeelemendid Majanduskasvu peamine impulss on eelkõige riigisisene. Hea valitsemistava on erasektori arengu ning jätkusuutliku kaubandusel ja investeeringutel põhineva majanduskasvu jaoks eluliselt tähtis. See algab stabiilsetest poliitilistest institutsioonidest ja tavadest, kohtusüsteemi sõltumatusest, inimõiguste kaitsest, riigi rahanduse, eeskirjade ja institutsioonide läbipaistvusest ning rangest seisukohast pettuse ja korruptsiooni suhtes. Erasektori arengut toetavad poliitikad, õigusaktid ja institutsioonid, inimväärsed töökohad ja ekspordi konkurentsivõime on samuti olulised. Sisereformid on vajalikud tarnevõimsuse ja kapitali (sealjuures inimkapitali) parandamiseks, transpordikulude vähendamiseks, põllumajanduse ja tööstuse tootlikkuse suurendamiseks ning teatavate töö- ja keskkonnastandardite rakendamise ja investeerimiskliima parandamiseks. Need on olulised tollimaksutulude võimaliku kaotuse leevendamiseks ja vajalike kohanduste tegemiseks tõhusa maksustamise, tulude ümberjagamise vahendite ning turvavõrgustike kaudu. Need on otsustava tähtsusega, et kasutada majanduskasvust saadud tulu tõhusaks vaesuse kaotamiseks. Välisabi ja kaubanduslepingud võivad seda protsessi toetada. Paljude riikide reformistid püüavad sõlmida kahepoolseid või piirkondlikke kaubanduslepinguid, et saada toetust oma sisepoliitilisele programmile ja kinnistada sisereforme. Et need lepingud oleksid tõhusad, peavad nad sisaldama eeskirju, mis edendavad läbipaistvust, prognoositavust ja vastutust. Omandiline kuuluvus on äärmiselt tähtis tingimus edu saavutamiseks. Lahendusi ei saa kehtestada väljastpoolt. Lõpuks peavad arenguriigid tegema oma valikud. Peruu ja Colombia, Direktiivi ettepanek teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta, KOM(2011) 684. Kaubaturgusid ja toorainet käsitlev teatis, KOM(2011) 25, AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega ajavahemikus tehtava ELi koostöö rahastamist (11. Euroopa Arengufond) käsitlev mitmeaastane finantsraamistik. ET 16 ET

17 Kesk-Ameerika ja CARIFORUMi riigid on teinud läbi kvalitatiivse muudatuse ja sõlminud ambitsioonikad lepingud ELiga, mis tähistavad pigem struktuurilisi muutusi nende majanduses, mitte ei toetu ainult ühepoolsetele kaubandussoodustustele. Need lepingud aitavad tugevdada kõige olulisemaid reforme, mille Ladina-Ameerika riigid on pärast impordi asendamise poliitikat ette võtnud. See on selge näide poliitilise tahte domineerimisest arengutaseme üle, kuna sellised riigid nagu Honduras, Nicaragua ja Haiti ei kuulu just kõige jõukamate hulka Mitmepoolne tegevuskava kuni aastani 2020 Tugev mitmepoolne kaubandussüsteem on arenguriikide pikaajaliste huvide jaoks eluliselt tähtis, seda nii oma reeglistiku tõttu kui ka tänu juurdepääsule, mille see tagab kõigile olulistele turgudele. Turud asuvad üha enam ka arenguriikides. Esimest korda lähiajaloos ületab lõuna-lõuna suunaline kaubandus põhja-lõuna suunalise kaubanduse, kuigi lõuna-lõuna suunal on kaubandustõkked märgatavalt kõrgemad kui pääsuks arenenud riikide turule 43. Mitmepoolsed läbirääkimised on seega olulise tähtsusega. Me peame käimasolevad läbirääkimised lõpule viima, looma tugeva aluse tulevasteks läbirääkimisteks ja viimistlema mitmepoolset süsteemi, et panna kaubandus veelgi tõhusamalt arengu heaks tööle Täita Doha arengukava arengu mõõtmega seotud kohustused Mitmepoolne tegevuskava jääb ELi jaoks prioriteediks. Doha arengukava on tõsises ummikus, kuid sellel on arenguriikide jaoks üldiselt ja eriti vähimarenenud riikide jaoks liiga suur potentsiaal, et seda saaks hüljata. EL peab Doha arengukava ja selle vähimarenenud riikidele suunatud eripaketti jätkuvalt oluliseks. Me usume, et WTO liikmed peaksid võimaluse korral jätkama läbirääkimisi aastal 2012 ja edaspidi, et lisada näiteks kohustuslikud teemad nagu kaubanduse lihtsustamine, mittetariifsed tõkked ja vaidluste lahendamine, mis kõik on olulise arengumõõtmega. Kaubanduse lihtsustamise leping soodustab oluliselt arengut, tagades ühtsed reformid kõigis WTO liikmesriikides, et lihtsustada kaubandust nii sise- kui ka eksporditurgudel. Kuigi sellest saaksid kasu kõik WTO liikmed, oleks see eriti kasulik arenguriikidele, ning nende hulgast eelkõige sisemaariikidele. Rakendamist kohandataks vastavalt iga riigi vajadustele ja võimetele ning toetataks vajaduse korral välisabiga. Läbirääkimiste kiire lõpuleviimine oleks kasulik kõigile. Me jätkame survet konkreetsete, vähimarenenud riikidele kasulike tulemuste saavutamiseks. Me ei saa rahulduda WTO liikmete jätkuva suutmatusega rakendada kehtivaid otsuseid tollimaksuvaba ja kvoodivaba turulepääsu kohta, mis on olulised vähimarenenud riikidele uute kindlate kaubandusvõimaluste loomiseks. Samuti on oluline saavutada põllumajandusläbirääkimistes positiivne tulemus puuvilla küsimuses. Toetudes hiljutisele päritolueeskirjade reformile, nõuame suuremat ühtsust vähimarenenud riikide sooduspäritolureeglites, sealhulgas suuremat läbipaistvust, lihtsust ja paremat turulepääsu. Kaheksandal WTO ministrite konverentsil aasta detsembris vastu võetud vähimarenenud riikide vabastamine teenuste eest tasumisest, mis võimaldab WTO liikmetel anda vähimarenenud riikidele teenuste valdkonnas soodustatud turulepääs, on esimene samm vähimarenenud riikide paketi suunas. 43 P. Kowalski ja B. Shepherd'i hinnangu kohaselt peaaegu kolm korda kõrgemad South-South Trade In Goods, OECD Trade Policy Working Papers, nr 40 (2006). ET 17 ET

18 Lisaks Doha arengukava läbirääkimistele ja selleks, et anda võimalikult paljudele riikidele võimalus süsteemist kasu saada, toetame ja lihtsustame vähimarenenud riikide ühinemist WTOga ja osaleme aktiivselt ühinemissuuniste läbivaatamises, et teha selle kohta aasta juuliks asjakohaseid soovitusi. Ühinemisprotsess on kasulik ja reformide liikumapanev jõud, kuid sageli on see liiga pikk ja vaevanõudev. Säilitades küll WTO eeskirjade terviklikkuse, jätkame turu avamisel vajalike piirangute kohaldamist ja aitame vähimarenenud riike uute eeskirjade vastuvõtmisel ja rakendamisel. Vähimarenenud riikide vajaduste ja nõudmiste vaatlemisel seoses WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) rakendamisega suhtume pooldavalt varasema rakendamistähtaja (aasta 2013) pikendamise taotlustesse ning anname asjakohast tehnilist abi Kindla aluse loomine tulevikuks Meie täielik prioriteet peab olema säilitada ja tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi. Igasugune WTO nõrgestamine kahjustaks selle väikseimaid ja nõrgimaid liikmeid. See on eriti terav kriisi ajal, kui kiusatus protektsionismi poole pöörduda on suur. Doha arengukava praegune ummikseis annab tunnistust olulisest nõrkusest WTO struktuuris, mis ei ole arenenud nii kiiresti kui majandusolukord. Oluline nihe majandusjõudude vahekorras peamiste kaubanduspartnerite vahel ei kajastu veel täielikult WTO süsteemis. Ebavõrdsus suurte kiirelt areneva majandusega riikide poolt mitmepoolsesse kaubandussüsteemi antava panuse ja sellest saadava kasu vahel järjest kasvab. See on üha enam tuntav vaesemates riikides, kes näevad lõhet nende ja kiirelt areneva majandusega riikide vahel laienemas. See tendents oli tuntav juba Doha arengukava algatamise ajal, kuid on sellest ajast saadik märgatavalt kasvanud ja jätkab kasvu ka tulevikus. Mitmepoolse süsteemi ja arengu huvides on vaja käsitleda diferentseerimise küsimust ja kiiresti areneva majandusega riikide rolli. Kiiresti areneva majandusega riigid peaksid haarama rohkem juhtrolli ja võtma suurema vastutuse oma turgude avamiseks vähimarenenud riikidele soodustuskavade kaudu, kuid diskrimineerimata ülejäänud WTO liikmeid, kellest neli viiendikku on arenguriigid. Meie hinnangul ei tähenda see, et Doha arengukava tulemuseks peaks olema kohustuste täielik vastastikkus arenenud riikidega, vaid nende panuse suurem vastavus süsteemist saadud kasule Uute väljakutsetega tegelemine Arenguriikidele on kasulikud tugevad ja jõustatavad mitmepoolsed eeskirjad. Kaubandustõkked moodsas maailmamajanduses puudutavad üha vähem tollitariife ja üha enam ebavajalikke koormavaid või vastastikku kokkusobimatuid reguleerivaid meetmeid, mis tekitavad sageli rohkem probleeme vaesematele arenguriikidele ja väga piiratud haldussuutlikkusega riikidele. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas suhestub kaubandus muude vaeseimate arenguriikide jaoks oluliste teemadega. Näiteks seos kaubanduse ja toiduainetega kindlustatuse vahel, eelkõige pärast G20 ja ÜRO seni täitmata jäänud üleskutseid kaotada lõplikult toiduekspordi piirangud ja tollimaksud maailma toiduabi programmi raames humanitaareesmärgil ostetud toidu puhul. Teha võiks veelgi rohkem, näiteks parandada toiduga seotud ekspordipiirangute läbipaistvust, arvestada nende mõju ja konsulteerida teiste WTO liikmetega. Vaesemad arenguriigid peavad tegelema ka muude ET 18 ET

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 8. august 2012 (08.08) (OR. en) 13107/12 SAATEMÄRKUSED Saatja: DEVGEN 229 RELEX 745 ACP 157 COHAFA 106 WTO 285 ONU 106 OCDE 6 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Tähtsamate osade kokkuvõte - aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal

Tähtsamate osade kokkuvõte - aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal 2012. aasta aruanne Euroopa Liidu arenguja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2011. aastal Tähtsamate osade kokkuvõte Areng ja koostöö 2 Euroopa Komisjon Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PA_NonLeg_Interim

PA_NonLeg_Interim EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 4.9.2012 ARVAMUS Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

RE_art103

RE_art103 EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Signe Ratso 17nov2011 [Compatibility Mode] EL strateegilised huvid Aasias ja kaubanduspoliitika roll Signe Ratso Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat Teemad Kaubanduse osa EL majanduses Aasia riikide roll EL kaubavahetuses täna ja homme

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUR

EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUR EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, 12.3.2019 JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE ELi ja Hiina suhete strateegilised

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel, 4. detsember 2006 KOM(2006) 726 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA ARENDAMISE KOHTA {SEK(2006) 1504} {SEK(2006) 1505}

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. november 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0299 (NLE) 12966/16 COASI 204 ASIE 82 RELEX 819 CFSP/PESC 792 COHOM 125 CONOP 83 COTER 101 COARM 178 DEVGEN

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 RELEX 482 IA 152 CODEC 901 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

Venemaa

Venemaa VENEMAA Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid on 2014. aastast alates pingestanud Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Ida-Ukraina mässuliste toetamine Venemaa poolt, Venemaa poliitika oma naaberriikide suhtes,

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

2015 Aastaaruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal Aruanne Areng ja koostöö

2015 Aastaaruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta aastal Aruanne Areng ja koostöö 2015 Aastaaruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 201. aastal Aruanne Areng ja koostöö 3 2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

COM(2018)194/F1 - ET

COM(2018)194/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 18.4.2018 COM(2018) 194 final 2018/0095 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.5.2017 COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse

Rohkem