TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond pärimusmuusika õppekava. Katariina Tirmaste MI LÄÄ ESI KODU
|
|
- Mati Ruus
- 2 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond pärimusmuusika õppekava Katariina Tirmaste MI LÄÄ ESI KODU Loov-praktilise lõputöö kirjalik osa Juhendaja: Celia Roose, MA Kaitsmisele lubatud:... (juhendaja allkiri) Viljandi 2019
2 SISUKORD SISUKORD...2 SISSEJUHATUS ÕPIKOGEMUSE KIRJELDUS Muusikaõpingud enne TÜ VKA-t Kaks esimest aastat pärimusmuusikaõpinguid TÜ VKA-s Vahetusaasta Ferec Liszti nimelises muusikaakadeemias Viimased õppeaastad TÜ VKA-s KONTSERDIKAVA KONTSEPTSIOON JA REPERTUAARIVALIK Kontserdi kontseptsioon Kontserdi repertuaarivalik Mi lää esi kodu Aadu valts Polka Ma lõõri nigu lõoke Vendel Márki pillilood Viru magedad Valss Matsoni järele Uiut-tuiut unta palju Lend KONTSERDI KORRALDUS Koosseis ja ettevalmistused Lava paigutus Kontserdi reklaam KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1 Lugude noodistused Lisa 2 Kontserdi tutvustuspilt SUMMARY
3 LIHTLITSENTS LÕPUTÖÖ REPRODUTSEERIMISEKS JA LÕPUTÖÖ ÜLDSUSELE KÄTTESAADAVAKS TEGEMISEKS
4 SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjalik osa minu loov-praktilisest lõputööst Mi lää esi kodu. Kirjalik lõputöö avab samanimelise diplomikontserdi laiema konteksti. Kontsert Mi lää esi kodu toimub aasta 24. mail kell Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis. Loov-praktilise lõputöö kirjalik osa koosneb kolmest osast. Töö esimeses osas annan ülevaate oma muusikalisest taustast, õpinguaastatest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias (edaspidi TÜ VKA) ja vahetusaastast Ferenc Liszti nimelises muusikaakadeemias. Teine osa on pühendatud lõpukontserdi kontseptsiooni ning kontserdil kõlavate palade tutvustamisele. Töö kolmas osas keskendub kontserdi korralduslikule poolele, kus kirjeldan lähemalt kontserdiga seotud ettevalmistusi ning lava paigutust. Tänan töö juhendajat Celia Rooset, kontserdil kaasa tegevat ansamblikaaslast Merike Paberitsi ning oma perekonda. 4
5 1. ÕPIKOGEMUSE KIRJELDUS Esimeses peatükis annan ülevaate oma muusikalisest teekonnast ning õpinguaastate põhilistest eesmärkidest Muusikaõpingud enne TÜ VKA-t Alustasin muusikaõpinguid Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis flöödi erialal. Lisaks põhipillile õppisin kaheteistkümne aasta jooksul erineval määral ka plokkflööti, klaverit ning viiulit. Muusikakoolis õppisin peamiselt klassikalist muusikat, kuid otsustasin juba põhikooli lõpus, et soovin astuda TÜ VKA pärimusmuusika erialale. Põhilised teadmised pärimuskultuurist sain toona pärimusmuusika suvelaagritest ning Tallinna tantsuklubist. Laagritest nagu Kandlekoja Pärimusa laager ja Eesti ETNO saadud kogemuste kaudu omandas pärimusmuusika minu jaoks isikliku tähenduse. Isikliku lähenemise leidmine aitas kaasa ka teiste muusikastiilide mõistmisel, ühtlasi suhestusin paremini muusikakoolis mängitava klassikalise repertuaariga. Teisel gümnaasiumiaastal alustasin Raplamaal Vana-Vigalas toimunud Kandlekoja Pärimusa laagrist saadud innustuse ajel pärimusviiuliõpinguid. Pärimusa laagrist sai aastal alguse ka minu jaoks märgilise tähtsusega koosmäng Merike Paberitsiga, kes oli laagris minu erialaõpetaja. Selles koosseisus mängimine on pakkunud mulle võimalust arendada oma arranžeerimisoskust ning rakendada pärimusmuusikaõpingutel saadud teadmisi. Flöödiduo Paberits & Tirmaste mängib ka minu diplomikontserdil. Ülikoolieelsetest õpingutest sain kaasa pillimängu tehniliste oskuste pagasi ning huvi ja armastuse muusika vastu. Võlgnen selle eest suure tänu oma õpetajatele: Maret Nurklik, Tiit Kiik, Linda Vood, Mari-Liis Vihermäe, Sofia Joons ja Johanna-Adele Jüssi. Erilist tänu väärib ka Margit Kuhi, kelle korraldatud laagriteta poleks minust saanud muusikut. 5
6 1.2. Kaks esimest aastat pärimusmuusikaõpinguid TÜ VKA-s TÜ VKA-sse astusin põhilise huviga saada rohkem teada traditsioonilise pillimängu stiilide kohta ning õppida pärimusmuusika kohta meil ja mujal. Enne TÜ VKA-sse astumist olin pärimusmuusikat pikema perioodi vältel õppinud ainult viiulil. Nii tegin valiku mängida katsetel peale flöödi lisapillina ka viiulit. Selleks ajaks olin viiulit mänginud vaid kaks aastat ning arvasin, et see pole piisav õpingute alustamiseks TÜ VKA-s. Katsete järel tegi Cätlin Mägi pakkumise valida teiseks põhipilliks kas viiul või torupill. Otsustasin viiuli kasuks, sest olin sellega juba pisut tutvunud ning nägin potentsiaali viiulilugude ja flöödimängu ühendamiseks, millega olime tegelenud ka duos Paberits & Tirmaste. Kahel esimesel õppeaastal olid minu põhipillitunnid jagatud flöödi ja viiuli vahel. Esimesel kursusel keskendusin Eeva Talsi juhendamisel viiulil mängutehnika arendamisele. Cätlin Mägi tundides panime rõhku repertuaari laiendamisele flöödil. Esimesel õppeaastal puutusin esimest korda lähemalt kokku arhiivisalvestiste ja nendelt palade õppimisega. Pärimusmuusikuks kasvamise teel on see kokkupuude saanud minu jaoks olulise tähtsuse. Arhiivisalvestiste näol olen õpingute jooksul avastanud akna ammu kadunud maailma, mis kujutlusvõimele otsest ainest andes võimaldab maalida ammu kadunud muusikust elava pildi. Selline lähedale saamine pillimehe isikule, mängule ja muusikatunnetusele ning enda asetamine teise positsiooni on saanud mulle õpingute jooksul suureks naudinguks. Teise kursuse alguseks mõistsin, et tahan edaspidi keskenduda peamiselt flöödimängule. Viiul kui n-ö tavapärane pärimuspill on pärimusmuusika flöödil interpreteerimiseks pidepunktina äärmiselt väärtuslik, sest flööti pole Eesti muusikas traditsiooniliselt mängitud. Õppisin Karoliina Kreintaali juures nii flööti kui viiulit, et pöörata tähelepanu viiulimängu nüansside jäljendamisele flöödil. Mängisin mõlemal pillil sama repertuaari ning proovisin flööti mängides leida viiulimänguga sarnast tunnetust. Flöödi mängutehnilise taseme säilitamiseks võtsin esimesel poolaastal tunde ka Cätlin Mägi ning teisel Merike Paberitsi käest. 6
7 1.3. Vahetusaasta Ferec Liszti nimelises muusikaakadeemias Kolmandal õppeaastal avanes mul võimalus veeta aasta vahetusüliõpilasena Ungaris. Tundsin, et ükskõik millise nähtuse sügavuti mõistmiseks on vaja midagi, millega seda võrrelda. Niisiis leidsin, et ka eesti pärimuskultuuri parema mõistmise püüdel tuleb kasuks mõne teisegi kultuuri lähemalt tundmine ning nende erinevuste ja sarnasuste kõrvutamine. Ungari valisin vahetuse sihtriigiks eelkõige Budapesti elava tantsumajade programmi tõttu ning Ungari tähtsa rolli tõttu tantsuklubide liikumise tekkes. Pean tantsimist arhiivisalvestiste kõrval teiseks tähtsaks teguriks pärimusmuusika, eriti tantsuks mängimise mõistmisel. Seega soovisin, et ka sihtriigi tantsud oleksid mulle meele järele ja sealne tantsuelu toetaks minu õpinguid. Vahetusaastal said minu erialainstrumentideks ungari karjuseviled. Minu sealne erialaõppejõud Zoltán Juhász on üks tantsumajade liikumisele aluse panijaid aastatel ning on vilemängu õppinud oma nooruses otse traditsioonilistelt mängijatelt. Tema mängus on teatavat võluvat rohmakust, mida akadeemilises muusikas ei kohta. Tundides õppisin palasid õpetajalt kuulmise järgi ning vanu salvestisi õppimiseks ei kasutanud. Traditsioonikandjalt palade õppimine erines oluliselt Eestis kogetust, kus õppimise eeskujudeks on vaid arhiivisalvestised. Ungaris veedetud aastal võtsin juurde viiulitunde ka teise tantsumajade algusaja keskse tegelase András Jánosi käest. Ungaris sain teadmisi nii minu kahe põhipilli kui ka mulle alati olulise tantsu kohta, mis on instrumentaalmuusika loomulik osa. Nii sain aastaga põgusa ülevaate nendest aladest, mida Eestiski õppinud olin Viimased õppeaastad TÜ VKA-s Ungarist naastes tundsin jätkuvat soovi oma muusikalisi piire laiendada. Seega valisin neljanda õppeaasta erialaõppejõud rütmimuusika erialalt. Pärimusmuusikaga tegelemist jätkasin iseseisvalt, võttes oma eeskujudeks arhiivisalvestistelt tuttavaks saanud 7
8 pillimängijad ja lauljad. Erialaste küsimuste tekkimisel pidasin nõu kaastudengite ning ansamblikaaslastega. Viimasel kahel aastal olen meisterliku jazzsaksofonisti Aleksander Paali käe all õppides kuulnud jazzimprovisatsiooni põhitõdedest ning tegelenud mitmekülgse bassimängija Peedu Kassi juhendamisel heliloominguliste katsetustega. Need õpiaastad on avardanud minu muusikalist silmaringi ja pakkunud palju põnevaid avastusi muusika ja iseenda kohta. 8
9 2. KONTSERDIKAVA KONTSEPTSIOON JA REPERTUAARIVALIK Käesolevas peatükis tutvustan kontserdikava kontseptsiooni ja kava koostamise põhimõtteid. Samuti esitan iga kavasse valitud pala analüüsi ning avan nende tausta Kontserdi kontseptsioon Diplomikontsert Mi lää esi kodu on kokkuvõte minu senisel muusikalisel teekonnal. Kontsert koosneb eranditult lugudest, mis on mulle isiklikus plaanis tähtsad. Iga pala kavas on mänginud rolli minu kujunemisloos ja peegeldab mõnda külge minu muusikaalasest tegevusest. Mi lää esi kodu eesti k. me läheme ise koju on esimene värss Lõuna-Eestis laialt levinud lüürilisest laulust, mille olen valinud diplomikontserdi esimeseks palaks. Laulu keskseks motiiviks on inimese soov olla mõistetud. Originaalis teemale keeruliste peresuhete kaudu lähenevate laulusõnade tähendus on minu tõlgenduses pisut teisenenud. Me läheme ise koju sümboliseerib minu jaoks arusaamist, et iga inimene peab endaga ja ümbritseva keskkonnaga ise rahu tegema. Võrukeelsel pealkirjal võib olla ka teine tähendus: me läheme isakoju. Kava on üles ehitatud mõttelise teekonnana, mis algab kodust, viib kuulajad kontserdi jooksul retkele erinevate maade ja pillimeeste muusika juurde ning jõuab meie perekonnas kasutusel oleva unelauluga kontserdi teises pooles tagasi koju. Mõttelise teekonna seob tervikuks minu kodus salvestatud linnulaul, mis kõlab kontserdi alguses ja enne unelaulu. Olen proovinud nii pärimusmuusikaõpingutel tehtud tähelepanekuid kui elus ette tulevaid olukordi mõista neid endast läbi lastes, seades ennast hetkeks kaasinimese olukorda. Muusikalised väljendusvahendid, arusaamad ja ideed, mis on sellisel läbi katsetamisel minuga haakunud ning mõistetavad tundunud, ongi saanud minu loomulikuks, koduseks osaks. 9
10 2.2. Kontserdi repertuaarivalik Repertuaarivalikul olen isikliku maitse ning palade tähendusrikkuse kõrval pidanud oluliseks oma pärimusmuusikaõpingutest ülevaate andmist. Olen õpingute ajal keskendunud palju viiuli imiteerimisele flöödil. Nii on ka üle poole kontserdil kõlavatest lugudest originaalis viiulil mängitud. Samuti kajastuvad kontserdil vahetusaasta Ungaris ning viimaste aastate heliloomingulised katsetused. Üksiku meloodiapilli kuulamine võib harjumatule kõrvale pikapeale väsitavaks muutuda. Püüan meeles pidada kuulajale vaheldusrikka ja tervikliku kava pakkumise olulisust. Kontserdi koostamisel olen tähele pannud lootüüpide, helistike, instrumentide, meeleolude, koosseisude ja arranžeeringute vaheldusrikkust. Tabel 1. Kontserdi kava Pealkiri Allikas Esitajad ja instrumendid Mi lää esi kodu / 1. ERA, Fon 28 d < Räpina, Tuulamaa v, Võu k A. O. Väisänen < Peeter Ruusaar (1912). Katariina Tirmaste (flööt, laul) Lääsi kodu, ei tohe 2. ERA, Fon 28 e < Räpina, Tuulamaa v, Võu k A. O. Väisänen < Peeter Ruusaar (1912). 3. ERA, Fon 12 b < Urvaste, Vana-Antsla v. A. O. Väisänen < Jukk Akermann, 65 a. (1912). 4. ERA, Fon 12 d < Urvaste, Vana-Antsla v. A. O. Väisänen < Jukk Akermann, 65 a. (1912). 5. ERA, Fon 17 d < Urvaste, Vana-Antsla v. A. O. Väisänen < Mari Salob; Leena Kulpin; Ann Kolatsk, 77 a. (1912). Aadu valts ERA, Pl 63 A3 < Paistu khk, Tuhalaane v H. Tampere < Karl Leesment, 80 a. (1937). Katariina Tirmaste (flööt), Merike Paberits (altflööt) Polka Ma lõõri nigu lõoke ERA, Pl 34 B2 < Urvaste khk, Vaabina v, Antsla H. Tampere, A. Pulst < Otto Hiiop ( ) (1937). Katariina Tirmaste (flööt) 10
11 Vendel Márki pillilood Viru magedad Somogy, Attala Imre Olsvai < Vendel Márki (1941). Õpitud Zoltán Juhászi järgi. 1. ERA, Pl 7 A1 < Häädemeeste H. Tampere, A. Pulst < Hendrik Grünberg, 77 a. (1936). Katariina Tirmaste (fuvola) Katariina Tirmaste (flööt) 2. ERA, Fon 472 b < Kuusalu khk, Kolga v H. Tampere < Arnold Silber, 36 a. ja Martin Silberg, 37 a. (1936). Valss Matsoni järele Valss_Matsoni_jarele_91.htm Katariina Tirmaste (flööt), Merike Paberits (altflööt) Uiut-tuiut unta palju Õpitud Kristel Tirmaste järgi. Katariina Tirmaste (flööt, laul) Lend Omalooming Katariina Tirmaste (flööt) Kontserdil kõlavate palade noodistused on lisatud tööle (vt Lisa 1). Mitme erineva noodistuse vahel valides olen eelistanud detailsemat. Mi lää esi kodu erinevate variantide seast olen noodistanud Jukk Akermanni puupillil mängitud versiooni. Teiste salvestiste variatsioonid õppisin kuulmise järgi. Et pala Lend on motiivilise ülesehitusega, olen valinud noodistamiseks vaid tähtsamad motiivid Mi lää esi kodu Kontsert algab salvestistega linnulaulust, mis on üles võetud minu sünnikodu aias ning kodulähedases metsas. See teenib kaht eesmärki: esiteks on linnulaulul kontserti sisse juhatav ning publiku tähelepanu fokusseeriv roll. Teiseks haakuvad kodused hääled kontserdi teemaga ning loovad kontserdile mõttelise raami. Meloodiast on salvestatud mitmeid variante, seda on lauldud (Mari Salob Leena Kulpin Ann Kolatsk Mi lää esi kodu, Jukk Akermann Laasi kodu, ei tohe ) ning ka mängitud nii viiulil (Peeter Ruusaar) kui puupillil (Jukk Akermann). Lugu esitades võtan variandid oma 11
12 esituse aluseks ning improviseerin nende teemadel. Samuti kasutan flööditehniliselt ebatraditsioonilist tehnikat, lauldes ja mängides korraga. See haakub Lõuna-Eestis levinud burdooni laulmise tavaga, mida on kuulda ka ühel salvestistest Aadu valts Aadu valts oli kõige esimene pillilugu duo Paberits & Tirmaste ühises kavas. Lugu õppides ei mõistnud ma esialgu selle võlu. Vahelduva taktimõõdu tõttu tundus see mulle esiti võõras ja segane. Pala kauem mängides ning erinevaid varieerimisvõimalusi avastades sai Aadu valtsist leitud mängu- ja improviseerimisvabaduse tõttu aga üks minu lemmiklugudest. Mängin Aadu valtsi koos duokaaslase Merike Paberitsiga. Hoolimata loo nimest, sarnaneb valts oma omadustelt pigem labajalaga. Mina mängin loos meloodiat sopranflöödil ning Merike Paberits burdooni altflöödil. Altflöödi kõige madalam noot on väikse oktavi G, sopranflöödil esimese oktavi C. Et Aadu valtsi mängime G-duuris, saab pala helistiku esimest ning teist astet altflöödil sopranflöödist oktav madalamalt mängida. Neid kaht astet vahetades ehitub üles loo rütmiline saatehääl. Saatepartii minimalistlikkus annab meloodiamängijale palju vabadust vormiga varieerimiseks. Ette on määratud üksteisele järgnevad vormiosad, kuid ühelt teisele edasi liikumine toimub märguande peale. Nii muutub loo ülesehitus pisut igal esituskorral Polka Ma lõõri nigu lõoke Polka Ma lõõri nigu lõoke on mängitud Urvaste viiuldaja Otto Hiiopi poolt. Otto Hiiopi ja tema mängupartneri Kristjan Joakiti muusikaga tutvusin lähemalt Ungaris elades. Seal olles olin esmakordselt seotud suure noodistamisprojektiga, transkribeerides Pärimusmuusika Noodikogu jaoks kõik antud viiuliduo lood. Sel ajal oli Hiiopi ja Joakiti lugude noodistamine kõige tihedam kontakt eesti pärimusmuusikaga, mis tuletas mulle meelde sidet koduga. 12
13 Polka on 2/4 taktimõõdus ning G-duuris. Mängin seda nii, nagu ma mängiksin tantsuks, kuid pisut lühemalt. Algimpulsina tuletan endale meelde mitmeid kordi kuuldud loo arhiivisalvestise kõla ning mängin sellest saadud juhatuse vaimus ning tantsupaare põrandal ette kujutades Vendel Márki pillilood Ungaris õpinguid alustades ei teadnud ma oma õpetajast just palju. Tuttavate kaudu hakkasin kuulma tema suurest tähtsusest Ungari rahvamuusika taaselustamisel. Ühtlasi sain teada, et peale plokkflöödi tüüpi vilede (ung. k. furulya) on ta üks esimestest uue laine torupillimängijatest ning mängib muu hulgas ka põikflöödi tüüpi vilesid (ung. k. fuvola). Tagasihoidliku loomuse tõttu oli tema teisi pille ette mängima meelitamine aga pigem keeruline. Siiski mängis ta pika palumise peale mulle mõned lood ka fuvolal. Nendest lugudest olen kokku pannud ungaripärase ugrós-tüüpi tantsukorra (ung. k. táncrend): Kelj fel juhász, ne aludjál (laul) - Ärka üles, lambakarjus, ära maga Túr a disznó ha gyöpre mehet (ugrós) - Siga songib, kui murule minna saab Arra alá a Baranya szélen (ugrós) - Seal all Baranya ääres Ungaris on tavaline tantsuks mängida mitu pala järjest. Sellist järjestust kutsutakse tantsukorraks. Tantsudel on tantsukorras kindel järjekord ning üldiselt pärinevad palad kas ühelt mängijalt, ühest külast või piirkonnast. Kõiki pillilugusid kontserdil kõlavas tantsukorras on originaalis mänginud lambakarjus Vendel Márki aastal. Ungari muusikas, eriti vilemuusikas on tavaks laulja saatmine meloodiapillil. Sellest tavast on tugevalt mõjutatud ka vilemängimise stiil. Laulu tekstist tulenevad põhilised meloodianoodid on toetuspunktideks, millel vilemängija lauljaga kokku saab. Põhiliste meloodianootide vahel on aga rikkalikud kaunistused, mis suubuvad järgmisesse toetuspunkti. Mängides hoian meeles laulu ning tantsu rütmi ja pean silmas meloodianootide ning kaunistuste vaheldumist. 13
14 Viru magedad Enamasti on arhiivisalvestiste hulgas igast loost ainult kaks läbimängu, mille jooksul ei saa täielikku ettekujutust sellest, kuidas pillimees muusikat vabas õhkkonnas mänginud oleks. Palju rõõmu ja süvenemisnaudingut pakkuv on leid, kus ühelt traditsioonikandjalt on arhiivisalvedes ühe pala kohta rohkem materjali. Üheks selliseks pillimeheks on Hendrik Grünberg. Esitusele tulev labajalg Viru mage koosneb kahest labajalast pealkirjaga Viru mage. Üks on mängitud Hindrek Grünbergi, teine Arnold Silberi ja Martin Silbergi poolt. Labajalgasid ühendab peale pealkirja ka tantsulisus ja suur variantide hulk. Mõlemal pillilool on kolm osa, kuid meloodiate poolest sarnanevad palad minimaalselt. Mängin lugusid vormiosasid omavahel kombineerides Valss Matsoni järele Valssi Matsoni järele mängin koos Merike Paberitsiga. Pala on üles kirjutatud Jaan Jürvetsoni poolt aastatel ning avaldatud aastal kogumikus Eesti valsid viiulile. Arhiivisalvestise puudumisel oleme lähenenud loo tõlgendamisele ja seadmisele suhteliselt vabalt. Seade algab meloodiast inspireeritud sissejuhatava motiiviga, millele lisandub improviseeritud sissejuhatus. Viisi mängides vahetame pidevalt meloodia ja saatehääle rolle, ning improviseerime vabalt. Selline seade loob unenäolise õhkkonna, mis juhatab sisse järgneva pala Uiut-tuiut unta palju Uiut-tuiut on minu perekonnas kasutusel olev Põhja-Eestile tüüpilises kiigerütmis unelaul. Elasin kaua kindlas teadmises, et see konkreetne unelaul on saatnud enamike eestlaste lapsepõlve ning üllatusin siiralt avastades, et keegi minu tuttavatest polnud laulu kuulnud. 14
15 Unelaulu on minu peres edasi antud naisliini pidi. Minu vanaema on rääkinud, et juba tema vanaema on lapsi magama pannes uiutanud ja ruiutanud. Et mu vaarvanaema emakeel oli aga rootsi keel, on unelaul meie perekonda jõudnud ilmselt tema Kose kihelkonnast pärit abikaasa kaudu. Kiigerütmilised viisid levisid eeskätt Järvamaal ja sellega piirnevates Harjuja Virumaa kihelkondades (Rüütel 2006, lk 99), seega tundub unelaulu päritolu kohta tehtud oletus tõenäoline. Pala algab taas linnulauluga, mis annab mõista, et oleme jõudnud mõtteliselt tagasi koju. Linnulaul aitab täita ka muusikute ümber paigutumisel tekkivat pausi ning muudab pehmemaks ülemineku pillilugudele, mille üles ehitamisel kasutan helitehnilisi abivahendeid. Soovides luua laulule pisut laiema kõlapilti, kasutan selles loos loopereid programmis Mainstage. See võimaldab mul laulda sisse mitmeid paralleelseid partiisid ning mängida nende peale ka flööti. Et tegu on unelauluga, olen loo seadmisel jäänud siiski suhteliselt minimalistlikuks Lend Lend on kava ainuke originaalteos. See on diplomikontserti kokku võttev pala, mis ühendab endas õpingute jooksul saadud muljed ja teadmised. Pala pealkiri on inspireeritud lugu mängides tekkivast lendamise sarnasest tundest, kuid tähendab kontserdi Mi lää esi koju kontekstis ka linnu pesast välja lendamist. Kasutan programmi Mainstage loopereid ning oktaaver-efekti, mille abil mängin sisse paralleelsed partiid ning ehitan nendest üles pilliloo seade. Mängides mõtlen taktimõõdule 3/8, kuid pala erinevates kihtides võib kuulda ka taktimõõte 3/4 ja 2/4. Kuigi tegemist on omaloominguga, seostub see minu jaoks siiski ka vanema tantsumuusika, eriti labajalaga. Ka mitmete labajalgade taktimõõtu on võimalik mitmeti mõista. Samuti on pilliloo tempo suhteliselt lähedal labajala tempole. 15
16 3. KONTSERDI KORRALDUS Käesolevas peatükis annan ülevaate kontserdi ettevalmistustest ja korraldusega seotud küsimustest. 3.1 Koosseis ja ettevalmistused Kontsert koosneb suures osas soolopaladest, mida olen kavandanud ja viimistlenud iseseisvalt. Soololugudest vajasid kõige rohkem tööd kava kaks viimast pala, milles kasutan programmi Mainstage. Soovisin palades mängida paralleelseid partiisid, mis eeldas looperite kasutamist. Otsustasin digitaalsete looperite kasuks, sest eelneva kokkupuute puudumisel pole mul piisavalt helitehnilist riistvara. Diplomikontserdil kasutan Mainstage i loopereid lavasituatsioonis esimest korda. Enne diplomikontserdiks valmistumist polnud ma antud programmiga kokku puutunud. Seetõttu pidin esiteks tundma õppima programmi tööpõhimõtteid ning seejärel ehitama programmis enda vajadustest lähtuva süsteemi. Alles seejärel sai alata tavapärane täpsuse ja koordinatsiooni harjutamine. Soovin tänada kaastudengeid Maris Pihlapit, Kelly Vaske, Kärt Antonit, Jaan-Eerik Aardamit ja Kristiina Lillelehte, kes pakkusid mulle tuge Mainstage i tundma õppimisel. Pean oluliseks seada kontserdil tähelepanu alla iga pillimehe individuaaset meisterlikkust, kontakti oma pilliga ning vahetut suhtlust muusikute vahel. Fookuse tekitamiseks ei soovinud ma seega kontserdikavasse kaasata suuri koosseise. Valisin oma kaasmuusikuks Merike Paberitsi, kellega koos oleme juba kaua mänginud ning kelle mäng on mind aastate jooksul tugevalt mõjutanud. Mängime koos kaks pillilugu: Aadu valtsi ja Valsi Matsoni järele. Aadu valts on meie repertuaari vanim lugu, Valss Matsoni järele see-eest üks uuematest. Langetasin otsuse diplomikontserdil neid palasid mängida juba üsna ettevalmistusprotsessi alguses. Valisime järgnevate kuude jooksul ette tulnud lühiesinemisel kavva teadlikult just 16
17 need pillilood. Esinemiste käigus proovisime läbi erinevaid seadeid ja harjusime täispika kontserdi andmisele vastukaaluks ühe esinemise jooksul vaid paari loo koos mängimisega. 3.2 Lava paigutus Lava on jagatud mõtteliselt kodu ja muu maailma vahel. Lava vasakul poolel, mis sümboliseerib kodu, mängin kontserdi alguses ja lõpus. Vahepealseid palasid, seal hulgas duolugusid, mängime lava paremal poolel. Flöödid on helindatud DPA-mikrofonidega, lavavestluseks ja laulmiseks on mõlemal lavapoolel ka vokaalimikrofon. Valgustus aitab tähelepanu ühelt lavapoolelt teisele suunata. Samuti kõlab mõlemal korral enne sümboolsele kodule keskendumist minu kodus salvestatud linnulaul. Kontserti helindab Judith Parts, kontserdi valgustaja on Siim Reispass. 3.3 Kontserdi reklaam Diplomikontsert toimub TÜ VKA korraldatud lõpukontsertide festivali Finale raames. Festivali reklaamimiseks lõi muusikaosakond internetilehekülje, kuhu on koondatud informatsioon kõikide lõpetajate ja nende diplomikontsertide kohta. Samuti reklaamib TÜ VKA festivali sotsiaalmeediaplatvormil Facebook. Internetilehekülje tarvis tehtud kontserti tutvustava pildi autor on Gerli Paju, kunstnikunimega Ekvilibrist (vt Lisa 2). Foto on tehtud minu kodu ees aiapostil, mille otsa ronides lapsena möödujaid jälgida tavatsesin. Sellelt aiapostilt algas rännak, mis inspireeris minu kava ülesehitust. Väravapost sümboliseerib ka võõra ja oma vahelist piiriala. Kannan pildil mitmeid oma sugulaste käest saadud või nende tehtud riideesemeid ja ehteid. See ei ole küll eelneva taustteadmiseta märgatav, kuid omab sümbolina minu jaoks suurt tähtsust. 17
18 Olen tuttavaid kontserdist teavitanud praeguseni peamiselt suusõnaliselt. Festivalinädala alguses annan enda diplomikontserdist teada ka Facebooki postitusega. 18
19 KOKKUVÕTE Loov-praktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärgiks oli anda ülevaade minu muusikaõpingutest ning avada diplomikontserdi Mi lää esi kodu tausta. Töös esitasin kontserdi kontseptsiooni ja tutvustasin esitusele tulevat repertuaari. Diplomikontserdi Mi lää esi kodu kavasse olen valinud lood, mis on mulle isiklikus plaanis tähtsad. Pealkiri Mi lää esi kodu sümboliseerib paralleelselt nii iseendaga rahu tegemise olulisust kui vihjab ka kava ülesehitusele. Kontsert viib kuulajad muusikalisele rännakule, mis algab kodust ning jõuab viimaks ka sinna tagasi. Olen enda koduga sidunud ka kontserdi helikujunduse ja tutvustuspildi. Kontserdil tulevad esitusele palad Eestist ja Ungarist ning omalooming. Suure osa kavas kõlavatest paladest esitan soolona. Mängin sopranflööti, ungari flööti ja laulan, kasutades kahes loos loopereid arvutiprogrammis Mainstage. Kontserdil teeb kaasa ka Merike Paberits altflöödil. Lõputöö esimeses osas kirjeldasin muusikaõpinguid enne TÜ VKA-t, andsin ülevaate TÜ VKA pärimusmuusikaõpingute põhilistest eesmärkidest ning vahetusaastast Ungaris Ferenc Liszti nimelises muusikaakadeemias. Teises osas keskendusin diplomikontserdi Mi lää esi kodu kontseptsioonile ning repertuaarile. Kolmandas osas kirjeldasin kontserdiks tehtud ettevalmistusi, kontserdi tehnilisi lahendusi ja reklaami. 19
20 KASUTATUD ALLIKAD Eesti Viiul ( ) Folk Pärimusmuusika Noodikogu. ( ) Folk Pärimusmuusika Noodikogu. ( ) Genealoogia Eesti Genealoogia Selts. ( ) Rüütel, I Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia. Kog: Võim ja kultuur. Eesti Kirjandusmuuseum, lk Sildoja, K Pärnumaa Viiuldajad. Teine. Viljandi. SYS Sünonüümisõnastik. ( ). 20
21 LISAD Lisa 1 Lugude noodistused Mi lää esi kodu 21
22 A B C Aadu valts Karl Leesment (viiul) Paistu & # œ œ 8 œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ œ & # œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ. œ & #. œ œ œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Æ œ 8 œ œ 8 œ J œ œ œ œ œ Æ œ œ œ œ J œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ D & # œ œ œ œ œ œ Æ œ œ Æ œ œ J œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ 4 8 C E & # œ œ. 8 œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ œ œœ œ œœ œ œœ œ œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ. œ œ œ œ œ œ œ œ œ & # œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ.. œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ 8 œ œ œ œ 8 œ œ œ œ ERA, Pl 63 A3 < Paistu khk, Tuhalaane v H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus a < Karl Leesment, 80 a. Noodistanud Cätlin Mägi (2018). Copyright EPMK 22
23 Polka "Ma lõõri nigu lõoke" Otto Hiiop (viiul) Urvaste 2 & # Œ Õ 2 Õ Œ 2 Œ Õ. >.. Œ Õ œ œ œ œ œ A1 4 J œ œe œ œ œ œ œ œ œ œ œ œe œ œ œ œ œ œ œ œe œ œ e e œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ e & # Œ Õ Œ Õ Œ Õ Œ Õ Œ Õ 3 Œ Õ Œ Õ Œ Õ 2 B1. ì Æ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ e e e e œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Æ œ œ J œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ > e e e e œ œ œ œ e & # Œ Õ 2. Œ Õ. Œ Õ 2 > œ œ œ œ A2 œ œ œ œ ì œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ j œ œ œ e œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ e & # Œ Õ 2 Œ Õ Œ Õ 3 Œ Õ Œ Õ Œ Õ 2 Œ Õ. B2 î Æ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ e e e œ œ œ œ œ œ œ œ œ Æ e e œ J œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ e e œ œ œ e ERA, Pl 34 B2 < Urvaste khk, Vaabina v, Antsla Herbert Tampere, August Pulst Riigi Ringhäälingus a < Otto Hiiop ( ). Noodistanud Katariina Tirmaste (2017). Copyright EPMK 23
24 24
25 25
26 26
27 Noodistanud Jaan Jürvetson. 27
28 28
29 Lend Katariina Tirmaste Flute 1. 3 &8 œ œ j. œ œ j. œ œ j. œ œ j. œ œ j. œ œ j. œ œ j. œ œ j. Fl. 9 & 2. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. œ œœ. œœ. Fl. 17 & 3. œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Fl. 25 & 4. œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Fl. 33 & 5. œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Fl. 37 & bœ œ œ bœ œ œ bœ œ œ bœ œ œ bœ œ œ bœ œ œ bœ œ œ bœ œ œ Fl. 41 & 6. œ œ œ œ œ bœ œ œ Fl. 49 & 7. œ œ œ œ œ bœ œ œ Fl. 57 & œ œ œ œ œ œ œ œ œ J 29
30 Lisa 2 Kontserdi tutvustuspilt 30
31 SUMMARY The current paper gives an overview of the concept and repertoire of my diploma concert Mi lää esi kodu ( We Go Home on Our Own ). The concert marks the end of my traditional music studies at the Viljandi Culture Academy. The diploma concert consists of tunes that have made an impact on me both as a musician and on a personal level. The title We Go Home on Our Own symbolizes the importance of coming to terms with ourselves. It also gives a hint on the structure of the concert, which, showing significant aspects of my studies, leads the listeners on a journey towards my musical home. The first part of this paper describes my musical background and studies at the Viljandi Culture Academy and Liszt Ferenc Academy of Music in Hungary. The second part introduces the concept and repertoire of the diploma concert. The third part of the paper provides a short overview on the organization of the concert. The concert Mi lää esi kodu will take place on 24 th of May 2019 at the Estonian Traditional Music Center in Viljandi. 31
32 LIHTLITSENTS LÕPUTÖÖ REPRODUTSEERIMISEKS JA LÕPUTÖÖ ÜLDSUSELE KÄTTESAADAVAKS TEGEMISEKS Mina, Katariina Tirmaste (sünnikuupäev: ) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Mi lää esi kodu, mille juhendaja on Celia Roose, 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Viljandis,
Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
Rohkem(Microsoft Word - Eeva diplomit\366\366.doc)
TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Pärimusmuusika õppekava Eeva Lindal MINA OLEN SIIN Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: MA Juhan Suits Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
RohkemAugust Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse
August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud
RohkemII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.
II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
Rohkemklaver_pohiope
KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo
RohkemÕpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat
Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes
RohkemSOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEstonian_TBW-106UB(V1).cdr
Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemKaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning
Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemSandra Sillamaa magistritöö kirjalik osa
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA JA EESTI MUUSIKA-JA TEATRIAKADEEMIA Pärimusmuusika ühisõppekava Sandra Sillamaa EESTI TORUPILLI TUTVUSTAVA VIDEOBLOGI 100 TORUPILLI PEDAGOOGILISED ASPEKTID Loomingulise
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemÕppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K
Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemAJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus
AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemKiili Kunstide Kooli muusikaosakonna noorema vanuseastme vilistlased 2017 Marko Rajang /klaver/ Karl Jõgila /trompet/ Kert Kristofer Tallinn /viiul/ K
Kiili Kunstide Kooli muusikaosakonna noorema vanuseastme vilistlased 2017 Marko Rajang /klaver/ Karl Jõgila /trompet/ Kert Kristofer Tallinn /viiul/ Kaur Tristan Kommussaar /klarnet/ Mart Saluste /saksofon/
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemMicrosoft Word - Pärnu MK õppekava.doc
Pärnu Muusikakooli õppekava Üldsätted Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on: * õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, * laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
Rohkemakordion_uldope
AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse
Rohkemklarnet_pohiope
KLARNET PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo 2 2 2
RohkemMicrosoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA
VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
Rohkem2011_koolinoorte_paar
Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemPowerPointi esitlus
TAL-BIM TAL-BIM 2022 (Tallinn ehitusinfo mudelis) Eesmärk: tellijana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutaja ehitiste elukaare ulatuses teenusepakkujana: ehitusinfo mudeli (BIM) kasutamise võimalus ehitise elukaare
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
Rohkem7_Ainekavad_kunstiained
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemSINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS
SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemTallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta
Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemSlide 1
SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemRobootika ringi tööplaan Sven Hendrikson - Tartu Kivilinna Kool Heilo Altin - MTÜ Robootika 1. klass Ringitunni kestus: üks 60-minutiline tund nädalas
Robootika ringi tööplaan Sven Hendrikson - Tartu Kivilinna Kool Heilo Altin - MTÜ Robootika 1. klass Ringitunni kestus: üks 60-minutiline tund nädalas. Kasutatavad robootika töövahendid: LEGO WeDo baaskomplekt
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemMicrosoft Word - Toetuste veebikaardi juhend
Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemPowerPoint Presentation
Koolituspäeva algus ja lõpp aeg 09.30 11.00 koolitus 11.00 11.10 paus 11.10 12.00 koolitus 12.00 12.30 lõuna 12.30 14.00 koolitus 14.00 14.10 paus 14.10 15.00 koolitus Lõunapaus ja lõuna asukoht Tualetid
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
Rohkem