JURIIDILINE AJAKIR Spetsiaalne fond ÕIGUS a. RÜ.mai^Kogu. Ttzr

Väljavõte

1 JURIIDILINE AJAKIR Spetsiaalne fond ÕIGUS VIIETEISTKÜMNES AASTAKÄIK. a. r*»*f II nimth RÜ.mai^Kogu Ru. Ttzr TOIMETUS: R. Rägo (peatoimetaja), E. Ein, К. Grau, T. Grünthal, А.-Т, Kliimann, Н. Kristal, Е. Maddison, А. Раlvadrе, К, Parts, J. Uluots, A. Mägi (toimetuse sekretär). Väljaandja: Tartu Õigusteadlaste Selts.

2 Nr. Juriidiline ajakiri Õigus" XV aastakäik Läti eelnõu Genfi Ühtlustatud veksliõiguse konventsioonide kehtima panemiseks. Valter Nõges. (Järg.) I IV. Eelnõu lihtvekslite osa. GIK-ga liitunud või teda ratifitseerinud riik kohustub kehtima panema enda juures ÜVS-e siseriigi seadusena, kusjuures ta võib piirata seda kohustist ainult käskveksli kohta käivate ettekirjutistega ja mitte kehtima panna omal territooriumil ÜVS-e II osas sisalduvaid norme lihtvekslite kohta; sel juhtumil loetakse seda reservatsiooni kasustanud riik resp. maa lepinglaseks ainult selles, mis puutub käskvekslisse. Seda reservatsiooni pole kasustanud seniajani ükski Genfi kõnesolevaid konventsioone ratifitseerinud riikidest. Esimesed tahavad siin olla Läti eelnõu koostajad, kes on mahutanud osurdatud reservatsiooni alusel oma Ühtlase veksliseaduse lihtvekslite ossa väheste muudatustega vastavad artiklid ex-vene VS-st S. Põhjendeid selle, samuti kui teiste reservatsioonide kasustamise õigustamiseks eelnõu allmärkustes ei esitata. Kuid arvatavasti on need motiivid samad, mida märgitseb oma teoses Haagi Vekslireglamendi konventsiooni kohta A. M. Nolcken, kes oli Vene Valitsuse esindajaks Haagi II konverentsil, mis peeti. aastal. А. М. Nolcken peab Venemaale soovitavaks ja otstarbekaks liituda Haagi Vekslireglamendi käskvekslite, mitte aga lihtvekslite osaga. А. М. Nolckeni seda seisukohta arvustab A. I. К am inka, kes pooldab Venemaa liitumist Haagi Vekslireglamendi mõlema osaga. Näib, et kõnesoleva Vt. GIK-i I art. ja Res.. art.. lõiget. Vt. käesoleva artikli II osa lõpp-lõiget ning allmärkusi. Vt. Senator bar. A. M. Nolcken: Osund. teos. Eriti lk., 0 ja 0, 0. Vt. A. I. Kamin ka: Objedinenije vekselnago prava. SPB,. Lk. jj. õigus", nr.,.

3 vaidlusküsimuse otsustamiseks ei tarvitse siin esitada mainitud teadusmeeste poolt- ja vastuväiteid, kuna selleks peaks piisama alljärgnevaist üldkaalutlusist. ÜVS on kehastatud lääne-euroopa süsteemile. Vastavalt sellele ta käsitleb esmajärjekorras (art. ) kaskveksleid koos veksliõiguse mõningate üldküsimustega ning alles siis neljas viimases artiklis, viidetega esimesele osale, lihtveksleid (art. ). Nii tulevad ÜVS-e järgi lihtvekslite kohta kohaldamisele käskvekslitesse puutuvad normid, kuivörra nad on sobivad lihtvekslite vähe erinevale juriidilisele loomule. Järelikult, need paremused, mis on omased ÜVS-e kaskvekslite osale võrreldes Balti riikides väheste muudatustega kehtiva ex-vene VS-ga, kanduvad ju üle ka ÜVS-e lihtvekslite osale. Käesolevas kirjutises pole tarvet analüüsida ning hinnata neid erinevusi ja uudsusi, mida esitab ÜVS võrreldes ex-vene VS-ga, sest seda on tehtud üksikasjaliselt teisal. Seepärast mainitagu siinkohal vaid kokkuvõttes, et kui mitte kõik, siis vähemalt suurem osa ÜVS-e ja temaga seoses olevate konventsioonide ettekirjutiste uudsusist on tervitatavad öiguspoliitilisest seisukohast veksliõiguse instituudi sisulise ja vormilise eduna. Balti riigid, liitudes ÜVS-ga mitte о s а i s e lt, v a i d t e r v i к u i s e lt, saaksid nii liht- kui ka kaskvekslite kohta moodsa, ajakohase seadustiku, mis on koostatud veksliõiguse paremate asjatundjate poolt. Ex-Vene VS on pärit käesoleva sajandi algusest, kus veksel evis tsiviil- ja kaubanduslikus käibes hoopis teissugust osatähtsust kui tänapäev. Ta on mitmeski küsimuses vananenud, võrreldes veksliõiguse doktriini praeguse tasemega. Nii ei tunne ta mitte ainult pandi-mdossamenti, vaid mõningaid teisigi uudsusi, mis esinevad ÜVS-s ja mis on tunnistatud doktriini poolt eluõiguslikeks. Temas on ilmnenud rida puudusi, lünki ning vaieldavaid kohti. Mainitagu siinkohal näitena kas või blankovekslite küsimust ning vekslikäenduse instituuti. Ning lõpuks, tema üksikud normid Vt, Valter Nõges: Genfi Ühtlustatud veksliseadus 0 aastast öiguspoliitiline ja õigusvõrdluslik arutelu, õigus", nr. nr. ja. Vt. blankovekslite kohta käesoleva artikli III osa. punkti ning T. Grün th аli eesmainitud kirjutist õiguses", nr., lk. jj. Ebamäärased ja lahkarvamisi võimaldavad on ka ex-vene VS-u art., mis normivad vekslikäendust. Vt. selle kohta. Tjutrjumov: Vekslikäendus. õigus", nr., lk. 0 jj.

4 p ole enam küllaldase ltkokkukõlas hilisemate protsessuaalseadustega". Kõik need puudused on kõrvaldatud, kui Balti riigid liituvad Genfi kõnesolevate konventsioonidega ning panevad kehtima endi juures ÜVS-e tervikuliselt. Kuid veel teisigi hüvesid käib sellega kaasas. ÜVS-e tulevane kehtkond on kahtlemata lai, sest ta vallutab kaunis tõenäoselt terve Lääne-Euroopa ning Lõuna- Ameerika. Sellega seoses aga muutub hõlpsamaks vekslite liiklemine, mis omakorda ei jäta avaldamata mõju vekslikrediidi tingimuste paranemisele. Mainitud põhjend on peamiselt kehtiv küll käskvekslite kohta, sest lihtvekslite rahvusvaheline liiklemine piirdub ainult Balti riikide ning Nõukogude Venega (SSSR-ga), kus käibes peamiselt lihtvekslid. Kuid nii liht- kui ka käskvekslite suhtes võrdse tähtsusega on tõik, et ÜVS-e laia kehtkonna tõttu tema teaduslik läbitöötamine omandab intensiivse kuju, sest sellega tegelevad mitme maa juristid. Et sel asjaolul ei puudu oma praktiline väärtus, eriti väikeriikide seisukohast, seda vist keegi ei hakka eitama. Eelöeldust peaks küllaldaselt nähtuma, et ex-vene VS-u lihtveksli osa paigutamine eelnõusse, olgugi teatavate muudatuste ning täiendustega, pole toimunud tema sisulise väärtuse hindamise tagajärjena. Ka ei saa tõsiselt võtta arvamust, nagu sobiksid ÜVS-s ette nähtud uuendused ainuüksi käsk-, aga mitte lihtveksli tele, sest vekslite need kaks liiki on oma juriidiliselt loomult üksteisele väga lähedad. Samuti ei pea paika väide, nagu tekitaks ÜVS-e lihtvekslite osa kohaldamine tegelikus elus olulisi raskusi, sest ta koosneb vaid neljast artiklist, mis viitavad ümmarguselt viiekümnele käskvekslit normivale artiklile. Sellest raskusest aitab välja Res.. artikli. lõige, mis annab igale lepinglasele õiguse koostada lihtvekslite kohta käivaist ettekirjutistest erilise seadustiku, mis oleks täiesti kokkukõlas ÜVS-e lihtvekslite, s. o. II osa normidega ja mis kordaks käskvekslite kohta käivaid määrusi, millele on tehtud viited samas osas, kuid ainult nende muudatustega, mida lubavad ÜVS-e II osa normid E. Ein: Solidaarkohustused la veksel. Õigus", nr., lk. jj. K. Parts: Märkusi hr. E. Eini arutluse Solidaark ohustused ja veksel" puhul. Õigus", nr,, lk. jj. " Vt. käesoleva artikli III osa. p. ja 0. allmärkust. *

5 ja GIK-i II lisa vastavad reservatsioonid. Seda reservatsiooni tuleks tingimata kasustada, kuna seetõttu, et Balti riikides on peamiselt liikvel lihtvekslid, tuleb siin ka enam kohaldamisele just lihtvekslite osa veksliseadustikust. Lõpuks võidakse veel ehk -öelda eelnõu seisukoha kaitseks, et just lihtvekslite osa ex-vene VS-st on kolmekümneaastase tarvitamise tõttu sügavasti sisse juurdunud tegelikku ellu, ta on saanud omaseks Balti riikide elanikkonna laialdastele ringkondadele, keda ei tarvitseks koormata uue, erineva normistiku tundmaõppimise vaevaga, sest et kehtiv veksliseadus on veel küllalt hea. On päris selge, et säärast arvamust antud juhtumil võivad avaldada küll ainult need, kes pole suutnud või tahtnud küllaldaselt selgitada endale veksliõiguse rahvusvahelise ühtlustamisega kaasas käivaid hüvesid, rääkimata koguni selle põhiidee tunnetamisest, mis kannab Õiguse unifitseerimist üldse. Olgu veel tähendatud, et ÜVS-e lihtvekslite osa tundmaõppimine, eriti pärast seda, kui eelmainitud reservatsiooni alusel on koostatud lihtvekslite kohta käivahst normidest eriseadustik, ei tohiks valmistada erilisi raskusi, sest niihästi ÜVS-e kui ka ex-vene VS-u aluseks on peamiselt saksa veksliõigus. V. Lõpp-seteuköhli. -- Tuginedes kõigile eelmainitud asjaoludele, lubatagu esitada lõ pp-kokku võtt ena alljärgnevad ettepanekud:. Arvestades neid hüvesid, mis on seoses veksliõiguse ühtlustamisega rahvusvahelises ulatuses, ning silma«pidades seda, et Genfi veksliõiguse ühtlustamist taotlevate konventsioonide väljatöötamisest on osa võtnud maailma paremad veksliõiguse txmdjad, tuleb pidada soovitavaks Balti riikidele liituda kõigi kolme Genfi kõnesoleva konventsiooniga.. Hinnates ÜVS-e täiuslikkust ning tema kehtivusega seoses olevaid paremusi, tuleb pidada soovitavaks Balti riikidele mitte osalist ÜVS-e ülevõtmist, nagu seda näeb ette Läti Ühtlase veksliseaduse eelnõu, vaid tema tervikulist kehtima panemist.. Et Balti riikides on käibes peamiselt lihtvekslid, siis kasustatagu GIK-i II lisa. artikli. lõikes ette nähtud reservatsiooni ning selle kohaselt koostatagu l i h t v e к s -

6 lite kohta käivaist normidest Ühtlase veksliseaduse tervikuline osa.. Suurema ühtluse säilitamiseks veksliõiguse alal nende riikidega, kus kehtib või hakkab kehtima ÜVS, piirdutagu GIK-i lisas ning GIIIK-i. artiklis ette nähtud reservatsioonide к asustamisel kõige hädavajalikumaga. Mainitud reservatsioonide к asustamine toimugu ühesuguselt kõigi kolme Balti riigi poolt, kusjuures peetagu silmas Poola ning Fenno-Skandia riikide vastavaid seisukohti. Tuleviku eesmärgiks olgu В alto-skandia ühtlustatud Õiguse kehtkonna loomine.. ÜVS-e motiivide ja tema kohta kujuneva kohtupraksise ning teaduslikkude tööde kasustamise hõlbustamiseks säilitatagu muutmata ÜVS-e süsteem ja artiklite numeratsioon käskveksli osas. Selle osa artiklitesse viidagu ainult muudatused, mis tehakse GIK-i II lisas ning GIIIK-i. artiklis ette nähtud reservatsioonide kohaselt. ÜVS-e täiendused aga, mis tehakse otseste või kaudsete reservatsioonide alusel, paigutatagu eri ossa. Samu reegleid peetagu vastavalt silmas lihtveksli osa koostamisel. Tõendite kindlustamine. I. Tjutrjumov. Eesti kohtupraksises on tekkinud mõningad lahkarvamused protsessuaalnormide kohaldamisel tõendite kindlustamise puhul mainitud normide vastava osa ebaselguse tõttu.. a.. juuni seadusega pandi kehtima säte, mille järgi isikud, kellel on põhjust karta, et tunnistajate ülekuulamine, paiklik ülevaatus või asjatundjate arvamuse avaldamine vöi- Samu reegleid on peetud silmas näit. Austria. a.. aug. ja Saksa. a.. juuli Veksliseaduse koostamisel. Mainitud veksliseadustel on järgmine ühine süsteem: I osa käskveksel (art. ); II osa lihtveksel (art. ); III osa täiendavad määrused [. ptk. veksliprotest (art. ),. ptk. vekslirikastumine (art. ),. ptk. käestläinud veksel ja protestiakt (art. 0)]; IV osa seaduste kehtkond Cart., mis vastavad GIIK-i art. ). Sobr. uzak.. art. 00. TKS. a. väljaanne, art. *.

7 vad hiljemini muutuda võimatuks või väga raskepäraseks, on õigustatud paluma sääraste tõendite kindlustamist, kusjuures vastava palvega lubatakse esineda asja menetluse kestel kui ka enne hagi esitamist. Et TKS art. sisaldab sätet, et tõendite kindlustamise palve saamisel ringkonnakohus juhistub TKS art, * ~ sätteist*, siis tõusetub küsimus, millisele kohtule alluvad tõendite kindlustamise palved, kui need esitatakse enne hagi tõstmist. Kas kuuluvad säärased palved läbivaatamisele alati rahukohtus või võib neid esitada ka rahukogule, mille piirkonnas asetseb paiklikule ülevaatusele kuuluv ese või elavad tunnistajad või asjatundjad. TKS artikli juhisest, et tõendite kindlustamisel ka rahukogu juhistub samadest sätetest, mis kehtivad rahukohtute suhtes, on praksises kujunenud arusaamine, et tõendite kindlustamise palvet, mis esitatud enne hagi tõstmist, võib esitada ka rahukogule. Pole kahtlust, et see seisukoht ei ole kokkukõlas TKS art. * täpsa mõttega, mille järgi tõendite kindlustamise palved igasuguse hagisumma puhul, mis on esitatud enne hagi tõstmist, kuuluvad läbivaatamisele selles rahukohtus, mille jaoskonnas asetseb paiklikule ülevaatusele kuuluv ese või elavad tunnistajad või asjatundjad isikud. Need palved aga, mis on esitatud peale hagi tõstmist, vaadatakse läbi kohtus, kus toimub asja menetlus, kusjuures juhtumeil, mil tõendite kindlustamiseks vaja olevad sammud ei käimata viivitamist, võidakse tõendite kindlustamise palve ka pärast hagi tõstmist esitada rahukohtule, mille jaoskonnas asetseb paiklikule ülevaatusele kuuluv ese või elavad tunnistajad või asjatundjad. Seega pole paikapidav ülalmainitud seisukoht, nagu võiks tõendite kindlustamine alluda rahukogule ka enne hagi tõstmist, sest see on vastuolus seaduse täpsa mõistega. See eksiarvamus on näiliselt põhjendatav ülalmainitud seadusartiklite ebatäpsa redaktsiooniga, eriti TKS art. *-ga, mis ütleb, et pärast hagi tõstmist esitatud tõendite kindlus- TKS. a. v. art.». TKS. a. v. art.. TKS art. *,. a.. juuni redaktsioonis ja. a. väljaanne art. p..

8 tamise palved otsustatakse rahukohtus, kus toimub asja menetlus. Oigeni oleks aga öelda: otsustatakse kohtus, kus toimub asja menetlus. Säärasel korral osutuks art. täiesti ülemääraseks. Vastavat seisukohta peaks arvestama ka Eesti TKS reformimisel. Vastasel korral võivad protsessuaalsätete ebatäpsusest tekkida ebaõiged järeldused kohtute praksises. Nii on, näiteks, ka säärane väljapaistev protsessualist kui I svs a tš enko, tuginedes peamiselt art. e, jõudnud seaduse ebatäpsa redaktsiooni tõttu ebaõigele järeldusele, et üldkohtuile alluvate hagide puhul tõendite kindlustamise palved võidakse esitada palve esitaja valikul kas rahukohtule või ringkonnakohtule. Art. ja ühise mõtte järgi säärased palved alluvad asja algatamiseni sellele kohtule, mille ringkonnas asetsevad vastavad tõendid; pärast hagi esitamist aga kohtule, kus toimub asja otsustamine, välja arvatud juhtumid, mil tõendite kindlustamisega ei või viivitada ja mil vastava palve võib esitada sellele kohtule, mille ringkonnas asetsevad tõendid. Nagu ülaltoodust nähtub, on Issatšenko järeldus vastuolus seaduse täpsa mõistega, sest kehtivad protsessuaalnormid nõuavad, et tõendite kindlustamise palved enne hagi tõstmist kuuluvad igasuguste summade puhul, s. o. sõltumata asja allumusest hagihinna järgi, läbivaatamisele rahukohtus, mille jaoskonnas asetsevad vastavad tõendid. Palved, mis esitatakse aga pärast hagi tõstmist, kuuluvad läbivaatamisele kohtus, kus toimub asja otsustamine, välja arvatud eespool-mainitud erandid, mil tõendite kindlustamisega ei või viivitada. Samal seisukohal on ka teisi sama küsimust käsitlevaid vene protsessualiste, nagu Engelmann ja V a s к о v s к i 0. Nende arvates tõendite kindlustamise palved, mis esitatud enne hagi tõstmist, kuuluvad alati läbivaatamisele rahukohtutes, mille jaoskonnas asetsevad vastavad tõendid. Vt. Projekt. V, Issatšenko, Praktitšeskii kommentarii na knigu Ustava gražd. sudopr. 0., II k.. väljaanne, art.. I. Tjiutrjumov, Graždanskii protsess, lk.. Prof. Engelmann, Kurs russkago graždanskago sudoproisvotstva, izd., lk.. 0 Prof. Vaiskovski, Utšebnik graždanskago protsesse,, lk..

9 Arutlusi. Kehtiva KKS-e ja 00. H. Jucum.. juunil antud seadusega (Zakon о mestnom sude), mis kehtima hakanud. I, on järgmiselt täiendatud KKS, p. ja 00. Endine tekst.. Kui kohtualune ennast ei tunnista süüdi, siis kohtunik kuulab üle kõige enne süüdistaja poolt ülesantud tunnistajad, selle järel küsib kohtualuselt, mis ta võib seletada enda,kaitseks, ja kuulab üle nii kohtualuse enese kui ka tema poolt ülesantud tunnistajad.. p.. Ühe või mõlema poole taandamise tõttu ei kuulata vande all üle: süüteost kannatanu abikaasat, otsejoones sugulasi, lihalikku venda ja õde, kui ka kannatanu ja kohtualuse. ja. astme külgjoones sugulasi ja kahe esimese astme hõimlasi. 00. Kõige enne kuulatakse üle süüteost kannatanu, selle järel süüdistaja poolt ülesantud tunnistajad ja lõpuks kohtualuse poolt ülesantud tunnistajad.. a. seaduse tekst.. Kui kohtualune ennast ei tunnista süüdi, või tema süütunnistus äratab kahtlust, siis kohtunik kõige enne kuulab üle süüteost kannatanu, kuigi see esineb erasüüdistajana või tsiviilhagejana, selle järel süüdistaja poolt ülesantud tunnistajad, ja siis küsib kohtualuselt, mis ta võib seletada enda kaitseks, ja kuulab üle kohtualuse enese kui ka tema poolt ülesantud tunnistajad. p.. Ühe või mõlema poole taandamise tõttu ei kuulata vande all üle: Süüteostkannatanut, tema abikaasat, otsejoones sugulasi Kõige enne kuulatakse üle süüteost kannatanu, kuigi ta esineb süüdistajana või tsiviilhagejana, selle järel süüdistaja poolt ülesantud tunnistajad...

10 Mõlema teksti võrdlusel paistab silma, et mainitud paragraafide. a. täiendatud tekstis kriipsutatakse alla, et süüteost kannatanu jääb ikkagi tunnistajaks, kuigi ta esineb samas asjas erasüüdistajana või tsiviilhagejana, ning kuulatakse üle tunnistajana isegi vande all, kui pole avaldatud taandamist tema vastu. Peale selle ja 00 nõuavad süüdistaja ja kohtualuse poolt ülesantud tunnistajate ülekuulamist, kusjuures kohtunik ka küsib kohtualuselt, mis ta võib seletada enda kaitseks. On õige, et mõlemas paragraafis on ka tähendatud tunnistajate ülekuulamise järjekord. KKS endise teksti järgi süüteost kannatanut ei loetud tunnistajaks, sest tema ülekuulamist ei mainita, niisama KKS p. ei arvanud teda tunnistajate hulka. aastani. KKS 00 endise teksti järgi süüteost kannatanu kuulatakse üle tunnistajana, kusjuures ei selles paragraafis ega ka 0 p. pole tehtud erandit sel juhul, kui süüteost kannatanu esineb erasüüdistajana või tsiviilhagejana. Siin võib tekkida küsimus, kuidas tuleb talitada, kui erasüüdistaja või tsiviilhageja ei ilmu kohtusse, vaid saadab enese asemel oma voliniku (KKS 0 ja ). Kas võib kohtunik tarbe korral siiski süüteost kannatanu ette kutsuda tunnistajana? Peatudes esialgu rahukohtule alluvate asjade juures, tuleb konstateerida, et kuni. a. kehtivas KKS-s ei olnud vastavat paragraafi, sest endise teksti järgi kehtis säte, et kui pooled ise ei kohnstu tunnistajaid kohtusse tooma, siis kutsutakse neid välja rahukohtuniku poolt. Kuid. VI on nimetatud paragraafi tekst täiendatud järgmise lausega: Kui kohtunik leiab tarviliku olevat, siis ta võib välja kutsuda tunnistajaid ka ilma poolte sellekohase palveta." Kokkukõlas sellega kaotas samal ajal oma kehtivuse KKS 0, mille järgi erasüüdistuse asjus kohtunik asjaarutamisel pidi piirduma ainult poolte poolt esitatud või kättejuhatatud tõendite läbikatsumisega.. VI seadusele lisandatud seletuskirjadest nähtub, et seaduseandja suhtumine erasüüdistusasjadesse on muutunud; on tunnustatud, et neis asjus määratakse karistusi süüdlasile mitte eraisiku, vaid riigi huvides, et ka neis asjus kriminaalprotsessi siht on süüteo sündmuse ja kohtualuse süü kohta tõeolude selitamine kõigi seadusega lubatud või tunnustatud abinõudega. Kuid säärane siht on saavutamatu

11 seni, kuni kohtuniku tegelus on sõltuv ainuüksi poolte palvetest ja tegevusest. Pääseteeks sellest seisukorrast leiti KKS täiendusega, mis annab kohtunikule õiguse iseseisvalt, tarbe korral, tõe kätte saamise huvides, olenemata poolte palvest ja nõusolekust, üle kuulata tunnistajaid, nende hulgas ka süüteost kannatanut. Samal ajal sama seadusega on loodud KKS, mis annab needsamad õigused ka rahukogule kui teise astme kohtule. (Vene Sen. krim. kass. dep. seletus, nr..) Praegu rahukohtunik peab KKS alusel üle kuulama tunnistajana kohtusse ilmunud süüteost kannatanu, ja võib ilmumata jäänud kannatanu KKS alusel tarbe korral suvaliselt välja kutsuda ülekuulamiseks tunnistajana.. aastani on Vene Senati krim. kass. departemang vähemalt 0 korda oma seisukoha avaldanud KKS tähenduse kohta ja palju kordi ta on oluliseks KKS rikkumiseks tunnistanud poolte poolt ülesantud tunnistajate ülekuulamata jätmise (näiteks. a. nr. Porozovi asjas,. a. nr. Segali asjas,. a. nr. Bašmakovi asjas,. a. nr. 0 Saitškini asjas,. a. nr. Nikolski asjas jne.). Eriti tahan peatuda senati ühe seletuse (.a. nr. Bibrovski asjas) juures, sest temas on pikemalt põhistatud senati seisukoht. Ta lähtub selles asjas KKS' -st. mille järgi rahukohtus esineb asjaarutamisel süüdistajana süüteost kannatanu nii avaliksüüdistuse kui ka erasüüdistuse asjus ja senat leiab, et neis asjus süüteost kannatanu harilikult on kõige ligemaks ja sageli isegi ainukeseks kohtuliku uurimise aineks oleva sündmuse pealtvaatajaks, igatahes temalt kohus võib ammutada niisuguseid vahenditult saadud andmeid, milledel võib olla kõige olulisem tähtsus nii süüteo sündmuse selitamiseks kui ka süüdlase tegevuse paljastamiseks. Sellest järeldab senat, et kohtumõistmine on otseselt huvitatud sellest, et ta saaks kasustada kõiki neid väärtuslikke andmeid, mis on olemas süüteost kannatanul ja mida sageli üldse ei saa koguda muude uurimisabinõudega, vaid üksnes kannatanu ülekuulamise teel. Neist kaalutlusist juhitud Vene Senati arvates tekib otsekohe tarvidus tõeolude selitamise otstarbeks üle kuulata tunnistajatena süüteost kannatanuid, kuigi nad esinevad süüdistaja või tsiviilhageja osas. Mis puutub KKS 00, siis Vene Senati krim. kass. dep. 0

12 on avaldanud oma seisukoha selle paragraafi kohta. a. nr. Polunini asjas,. a. nr. Makarovite asjas, nr. Bitjunovi asjas,. a. nr. Filipovi asjas,. a. nr. Bitsini asjas,. a. nir. Osnobišini asjas,. a. nr. Bibrovski asjas jne. Polunini, Bitjunovi ja Osnobišini asjus on tunnustatud, et tunnistajate ülekuulamise järjekorra rikkumine ei moodusta kassatsiooni põhjust KKS 0 ettenähtud juhtumeil. Bibrovski asjas on senat asunud seisukohale, et KKS 00 põhjal süüteost kannatanu kuulatakse üle tunnistajana, vahet tegemata, kas ta esineb samas asjas crasüüdistajana või tsiviilhagejana, sest 0 p. järgi loetakse kahjukannataja igal juhul tunnistajaks, keda võib taandada ainult vande andmisest, ja KKS 0 alusel ei saa tunnistajana üle kuulata ainult prokuratuuri esindajat, kohtualuse kaitsejat ega tsiviilhageja või erasüüdistaja volinikke, kuna erasüüdistaja ja tsiviilhageja ülekuulamiseks tunnistajana see paragraaf takistusi ei tee. Mis puutub küsimusse, kas on kohtul Õigus KKS alusel ilmumata jäänud süüteost kannatanu ette kutsuda tunnistajana, siis arvan, et eeltoodu põhjal kohtul see õigus on ning et ka Kohtupalatil on sama õigus, kui esimese astme kohus on KKS 00 vastaselt kohtusse ilmunud süüteost kannatanu üle kuulamata jätnud. Selle väite põhjenduseks annavad küllaldast alust KKS ja. Esimene paragraaf käib kohtualuste ja teiste asjaosaliste kohta ja teeb Kohtupalati ülesandeks teatada kõigile asjaosalistele kutselehtede abil toimetises leiduvate aadresside järgi, millal nende süüteoasi tuleb arutusele Kohtupalatis, kusjuures nad võivad ilmuda kas isiklikult või voliniku kaudu. Peale selle määritleb see paragraaf, et asjaosaliste ilmumata-jäämine ei takista asja ettekandmist ega otsustamisi, välja arvatud KKS ette nähtud juhtumid. KKS järgi tuleb mõista asjaosaliste" all kohtualuseid ning nende kaitsejaid ja erasüüdistajaid ning tsiviilhagejaid ning nende volinikke. Nende asjaosaliste kohta aga määritleb KKS, et neid kutsutakse Kohtupalatisse asjaarutamisele ainult siis, kui Kohtupalat ise leiab seda tarviliku olevat, või kui pooled sellekohase palvega esinevad ja selle palve täitmiseks pole takistusi. Seega kahtlemata on Kohtupalatil õigus tõe kättesaamise huvides tarbe korral olenemata poolte palvetest välja kutsuda asjaarutamisele erasüüdistajaid tunnistajatena ülekuulamiseks

13 KKS 00 alusel. Kui Kohtupalat kinni peab põhimõttest, et kriminaalkohus peab püüdma kõigi seadusega lubatud või tunnustatud abinõudega selitada süüteo sündmuse ja kohtualuse tegevuse iseloomustavaid asjaolusid enne asja otsustamist, siis nähtavasti Kohtupalat ei peaks keelduma poolte palveta kohtumõistmise huvides erasüiidistaja ülekuulamisest tunnistajana, iseäranis kui teisi tunnistajaid ei ole. Kohtute. a. koosseisu ja tegevuse ülevaade. I. Koosseis. Aruandeaastal töötas koliegiaalkohut kohtunikuga ja üksikkohtunikku. Riigikohus töötas aruandeaasta alguses -Liikmelises koosseisus: esimees, abiesimees, kolm osakonna esimeest ja seitse, kohtuliiget: osakondades peale osakonna esimehe kriminaal- ja tsi villosa - konnas kummaski kaks liiget ja administratiivosakonnas abiesimees ja kolm liiget. Et Riigikohtu koosseisu muutmise seadusega, mis Riigikogu poolt. VII vastu võetud (RT ), suurendati Riigikohtu liikmete arvu võrra ja. a.. detsembril surma läbi lahkus administratiivosakonna liige Dimitri Verhoustinski, siis valiti Riigikogu otsusega. veebruarist kaks uut Riigikohtu liiget Riigikohtu üldkogu korraldava koosoleku otsustega. ja. märtsist määrati mõlemad uued liikmed tsiviilosakonda. Selle järel töötas tsiviilosakond koosseisus: osakonna esimees ja neli liiget, kuna kriminaal- ja administratiivosakonnas jäi koosseis endiseks. Riigikohtu koosseis aga kasvas -liikmeliseks. Kohtupalat töötas aruandeaastal endises -liikmelises koosseisus: vanem esimees, departemangu esimees ja kohtuliiget. Nendest töötasid kriminaaldepartemangus: vanem esimees ja kohtuliiget ning tsiviildepartemangus: departemangu esimees ja kohtuliiget. Rahukogud, arvult neli, töötasid aruandeaastal samuti endises koosseisus: peale esimeeste Tallinnas kolm ja Tartus kaks abiesimeest, Rakveres ja Viljandis kummaski üks abiesimees ja alalisi liikmeid Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Viljandis, kokku rahukogude koosseisu kuuluvat kohtunikku. Kohtu-uurijate ameteid oli aruandeaastal ; nimelt tähtsamate asjade kohtu-uurija ametit, neist Tallinna-Haapsalu Rahukogu juures ja Tartu-Võru Rahukogu juures, ning kohtu-uurija ametit, neist Tallinna-Haapsalu Rahukogu ringkonnas kusjuures kolme nende kohtu-uurija ameti hulgast, nimelt Saaremaa. ja. jaoskonna ning Hiiumaa jaoskonna kohtu-uurijate ametikohuseid täidavad vastavate jaoskondade rahukohtunikud -, Tartu-Võru Rahukogu ring-

14 konnas, Rakvere-Paide Rahukogu ringkonnas ja Viljandi-Pärnu Rahukogu ringkonnas. Rahukohtujaoskondioli aruandeaastal, nimelt Tallmna- Haapsalu Rahukogu ringkonnas, Tartu-Võru Rahukogu ringkonnas, Rakvere-Paide Rahukogu ringkonnas 0 ja Viljandi-Pärnu Rahukogu ringkonnas. Lisarahukohtunikke oli ametis. Sõjaringkonnakohus koosnes kohtunikust: esimees ja üks kohtunik ning kohtu juures töötas kaks kohtu-uurijat. Ametist vabastamised, ümberpaigutused ja nimetamised. Riigikohtus : Riigikogu otsusega. veebruarist valiti riigikohtunikeks välisministri abi Aleksander H e ll a t ja Tartu- Võru Rahukogu esimees Rudolf Gabrel. Kohtupalati koosseisus aruandeaastal muutusi ei olnud. Rahukogudes ja nende alla kuuluvate kohtunikkude hulgas olid järgmised muutused: Tallinna-Haapsalu Rahukogus. Ametist vabastati omal palvel:.xii Таllinna-Haapsalu Rahukogu alaline liige Georg Adelheim, arvates.xii. Tartu-Võru Rahukogus. Kohtu koosseisust lahkusid: ). И Tartu-Võru Rahukogu esimees Rudolf Gabrel valimise puhul riigikohtunikuks ja ). V Tartu-Võru Rahukogu alaline liige Paul Poom nimetamise puhul Viljandi-Pärnu Rahukogu abiesimeheks. Umber paigutati omal palvel: ). III Petseri. jaoskonna rahukohtunik Bruno Peterhoff Tartu. jaoskonna rahukohtunikuks ja ).III Viljandi-Pärnu Rahukogu esimees Vladimir Kuusik Tartu-Võru Rahukogu esimeheks. Ametisse nimetati: 0. Tartu. jaoskonna rahukohtunik Erich Vadi Tartu-Võru Rahukogu alaliseks liikmeks, ).IV lisarahukohtunik AkselPalgi Petseri. jaoskonna rahukohtunikuks ja ) 0.VI Viljandi-Pärnu Rahukogu prokurör Georg Maim Tartu-Võru Rahukogu alaliseks liikmeks. Rakvere-Paide Rahukogus. Kohtunikkude nimekirjast kustutati: 0.VI Jõhvi jaoskonna rahukohtunik Jaan Daniel Riigikohtu kriminaalosakonna otsuse põhjal. juunist. Ametisse nimetati: 0.X lisarahukohtunik Arkadius Veske Jõhvi jaoskonna rahukohtunikuks. Viljandi-Pärnu Rahukogus. Kohtu koosseisust lahkus:. III Viljandi-Pärnu Rahukogu esimees Vladimir Kuusik ümberpaigutamise puhul omal palvel Tartu-Võru Rahukogu esimeheks. Ametisse nimetati: ). IV Viljandi-Pärnu Rahukogu abiesimees Jaak Depman Viljandi-Pärnu Rahukogu esimeheks ja (Järg lk..)

15 0 il T 0 S I astme / asjad у / ys // Asutised, kelle otsuste peale kaebused antud Kohtu- ja Siseminist... Politsei valitsus.... Vangimajade Valitsus.. Sisekaitse ülem.... Teedeministeerium... Raudteevalitsus.... Haridus-ja Sotsiaalminist. Kinnitusnõukogu... Majandusministeerium Maksudevalitsus.... Maksupeakomitee... Otsemaksude Peakomitee Tulumaksu Peakomitee. Tollipeakomitee.... Tollikomitee Riigikontrollnõukogu.. Kaitseministeerium.. Kaitseväeteenist. Peakom. Põllutööministeerium.. Katastri ja maakorr. osak. Maakorrald. Peakomisjon (planeerimise asjad).. Maakorrald. Peakomisjon (popsi asjad).... Keskveekomisjon... Tasumaksmise Peakom.. Kinnisvarade Hindamise Peakomisjon.... Hindamise Peakomisjon. Ettekanded otsuste tühistamise kohta.... Mitmesugused asutised. ys Kokku 0 eo r* Oi " cd аз 'Я -^ с S ca г-, О 0 0 д-, *л ф.-о cd t ел Oi т 0 0 '"' О О 0 T <d arv % "~",0,,, 0,00,,0,,0 0,00 00,00 0,00 "ЙЩ,, 0,0 0,00, Riigikohtu administratiivosakonna Lõpetati. aastal cd -> *+ 'Ц* tüo cd arv j %,, 00,00 U 0 0 Tö,0, 00,00,,,,,,,, 0,00,0,0, 00,00,0, 0,00, 00,00 ; ', - I І,, 0 0 0, 0, -< cd,0 +э :cd cd. ~ а ** cd > arv %, 0,,,,,,0,0,, 0,00,, r*-! i S» ' *«^ай г-ч arv( %,,,,0,,,,,,0,,,, i.- cd = e Я oo g/ arvj % L,, i. 0, з о Ы.. ' ' 0, j 0 ПН э а E m CC, "l Kokkuvõte:. jaanuaril. a. oli lõpetamata: I astme asju II.. a. tuli juurde : I astme asju II. 0. Kõik kokku =. Avalikke kohtuistungeid oli. otsustati kokku küsimust. Korraldavaid koosolekuid 0.. a. lõpetati: I astme asju 0 ehk,0% И ^ B.% Kokku ehk,%. jaanuariks. a. jäi otsustamata I astme asju ehk,0% И,% Kokku ehk 0,0%. Korraldavatel koosolekutel

16 . a. tegevuse aruanne. г** = -- astme asjad - Kohtuasutised, x/' kelle otsuste vasti / kaebused antud Tallirma-Haapsalu Rahukogu Talinna. jsk. rahukohtunik» *» я».».» i"»»» Raasiku, Rapla Haapsalu Lihula Keila Saaremaa I И Hiiumaa Tartu-Võru Rahukogu. Tartu. jsk, rahukohtunik.». Mustvee Elva Jõgeva Otepää n Valga I H Võru I ш II» * Ш Petsert I II Ш. Rakvere-Paide Rahukogu. Rakvere II Jsk. rahukohtunik Jõhvi Tapa Jarva-Jaani jsk. rhk... Väike-M«ar]a jsk. rhk.. Narva I jsk. rahukohtunik II Lüganuse Viljandi-Parnu Rahukogu. Viljandi I jsk. rahukohtunik II Pärnu I» «n n» Ш» Mõisaküla Suure-Jaani jsk. Põltsamaa Tõrva Kok ku 0 0 -J - C eo s со Д cd со Oi ^ Ян п о 0 0-0,, +».-о ее j э 0. О tai ' 0 И 0 б 0 "' ~ - " " arv - l t cd 's -С / /0, - 00,00 0,00 0,00,,00 0,00 00,00,,, 0,00,.0 0,00, 0,00,00,00,00 0,00,00. 0,00,00 0,00, 0,00, 00,00 0,00,00 0,00, 0,00 Lõpetati. aastal ~ 0,0 «j b ai C -t-j «"S? *-> sai CD т-і :cd nrvj % l l l 0, 00,00 0,00 00,00 0,00 0,00,,00 0,00 00,00,,, 0,00 0,00 0,00 0,00,0 0,00, 00,00 0,00,00,0 0,00 00,00 0,00 00,00 0, 00,00 0,00.00, 0,00 00,00, 0,00, 0,00, 0,00, 0,00 00,00,0 j S s. ep «tf cd cd cci -» >. avv % 0,00,,0,.. Д i-ü cd '' s e.. Й S о «я arv % l,, 0,00 0,00, 0,00,0,00, 00,00., C J* о M " * oo o> cd ^ td 00 S Я. ~H.. l,б

17 Riigikohtu tsiviilosakonna я 00 «"? Я OI " cd nuariks astamat CO CO i T-< О Д О eo Я, r-a jooksul ilnud as. cd ^- eo eo CD J* О W Otsustatud asjade arv. a. eta jäet "J? "e? bjd ea Е-* ±Ъ -d rahu (otsuse statud) Ой "Д сі-й AJ * О W eo я, jj TH j nuariks ustamat cd ca I-» О *-< :ев i~» if Tall.-Haapsalu Rahukogu.... Tartu-Võru.... Viljandi-Pärnu.... Rakvere-Paide..... Kokku i Riigikohtu kriminaalosakonna.& 'eõ* ed ee eo eo Я О) "з "" U Ы *) о Ы eo "p С «(Г ИХ) ÖS Ol Otsustatud asjado arv. a. Ht а l> т-t ш oo of < < frt - =ä * läbiv rvald fi 'S II *J II II! o 'S * Sa Mg s ІІ gl о я л й - <=Я л" ЕЬ Kohtupalat... Sõjaringk. kohus. TalL-Haaps. Rkg.. Tartu-Võru Rkg.. Rakv.-Paide Rkg.. Vilj.-Pärnu Rkg.. Riigikohus II in st. Asja uuend. palved Mitmesugused asjad Kokku 0 0 /

18 tegevuse aruanne. a. Asjade nöudehinna üldsumma kr. ТЭ nõude ta Asjad, milles hindama Otsustamata asjade nõudehind kr. e«-» 'S ѳ cd p Otsustamata milles nõuded h te arv Kohtuistungi Korraldaval koosolekul Läbiarutatud küsimusi > Koosolekute ai Otsustatud asjadest % % Tagajärjeta jäetud г-ч"0 Kaebused rahu datud tühistatud) (otsust,, 0,,,, 0 0,,,,,., 0,0,,, 00,,0,,,0 00, 0,,,. a. tegev use aruanne. > CS Otsustamata asjad<. jaan. t Kohtuistungite i i Ф Korraldavate koos küte arv J ф Korr. koosoleku arutatud küsimust Tagajärjeta jäetud Otsustatud Otsused muudetud või tühistatud ja kaeb. rahuldatud «Э-н С»н eg,0 СОЭіО -! asj ade arvust % % Teistel põhjustel läbi vaatamata jäetud I astme kohtuotsused kinnitatud Riigikohtu üldkogule üle antud,,,0, 0,00,,,,,,,,00,,,, 0,,00 0,, -, 0,,, 00,00 0, 0, * 0, õigus", nr.,.

19 Kokku j CX) oo. Seletuspärimised: a) Riigikohtu esimehelt.. b) Kohtu- ja siseministrilt.. Maade sundvõõrand. asjad.. c) Tall.-Haaps.Rkg.ots.peale d) Tartu-Võru,,, e) Rakv.-Paide, f) Vilj.-Pärnu., g) Rahukohtuni kkude ots. b) Kohtupalati otsuste ja. Distsiplinaar-asjad Valve korras antud kaebused ja protestid: a) Riigikohtu osak. otsuste N> tc Hb OCOtOrffc Ф- >-* 00 OO U< Oi Asjade liigid Lõpetamata asjade arv. jaan.. Juurde tulnud asju. a. 0 CM w os t' си w 00 I» o» СО о с«и», н* Ф- ^* oo oo -J os *-. W i l l H*> f OiWrfa. Q -III II ~- ot to > MMts a h- II! II - toto M M - II II MIM II II II О Oi *ь to tfx -00Q0O OS CO» M M - I * Kokku Kaebused, protestid ja palved tagajärjeta jäetud' Otsused või määrused muudetud või tühistatud Kaebused ja seletusepärimised läbi vaatamata jäetud Asjatoimetused lõpetatud Seletusi antud Hindamiskomisjoni otsus kinnitatud Teise kohtuasutisse iile antud Eeluurimise korraldamiseks prokurörile saadetud Kokku Lõpetamata asjade arv. jaan. Korrald. istungite arv Otsustatud asjade arv. a. 0 Neil istungitel arutati id küsimuste arv

20 ).V Tartu-Võru Rahukogu alaline liige Paul Poom Vüjandi-Pärnu Rahukogu abiesimeheks. Lisarahukohtunikkude hulgas. Ametisse nimetati: ). IV vanem kohtuametikandidaat А г к a d iu s Ve s к е ja ). X vannutatud advokaat Johannes Mõtte. Sõjaringkonnakohtu koosseisus aruandeaastal muutusi ei olnud. II. Tegevas. Riigikohtu, Kohtupalati, rahukogude, kohtu-uurijate ja rahukohtunikkude aruannete järgi oli. a. neis kohtutes toimetada kokku 0 asja ( *), nende hulgas. a. lõpetamata asja (. a. jäi lõpetamata ). Toimetada olnud asjade hulgas oli rahukogudes kui I astme kohtutes sundtäiteasju 0 (), hoiuasju () ning KKS jt. põhjal lõpetamiseks esitatud kriminaalasju 0 (), kokku () kergemat liiki asja. Aruandeaastal on lahendatud ja lõpetatud 0 asja, s. o. üldarvust,0o/o, ja lahendamata jäänud asja ehk,0% (.a. lahendati 0 0 asja ehk, o/o ja jäi lahendamata asja ehk ll,o/o).. a. on kohtute toimetusel olnud asjade arv eelmise aastaga võrreldes vähenenud () asja võrra. Vähenenud on ka lahendatud asjade arv 0 () asja võrra ja lahendamata jäänud asjade arv 0 (. a. kasvas ) asja võrra. Üksikasjaliselt kujunes kohtute tegevus järgmiselt. Asjade üldarv oli:. a.. a. Riigikohtus.. 0 Kohtupalatis Rahukogudes I astme kohtuna Rahukogudes II... Kohtu-uurijail Rahukohtunikel 0 00 Kokku 0 Neist lahendati:. a.. a. Riigikohtus 0 Kohtupalatis 0 Rahukogudes I astme kohtuna... 0 Rahukogudes II... Kohtu-uurijate poolt 0 0 Rahukohtunikkude poolt Kokku (Järg lk..) Sulgudes on märgitud eelmise aasta vastavad arvud. *

21 Aruanne kriminaal- ja tsiviilasjade f s a aj О) г na я Ö со Ö Я и " СО cci.. cd -bei О TS я n-j ее аз w K r i m i n a a l o s n d Apellatsiooniasjad Eraasjad J, = u., ю ее Д «'S -* 'S гтч Ш <B О g I* '«-. Sa - «SS И 0 О ш 0 О, со oj Ра аз to äs Sgl ass л* - cc ка га я» я ю а *» «и Я «< " 0 o Щ - w со со Я св» ее О аз аз 's тя аз» I astme asju I И Kohtuasutiste nimetus s- S ea «e cd +-= cd eo S" +-> СО о* о Я»о Aruanne tsiviil- ja administratiivasjade liikumise üle Juurde tulnud. a. о г* es я г«о -, rt Otsustatud. a. «eo Ё и о м аз»j Täi 0 f-, 0 л Ö 0 ^ -fs я P CD «J ed о ca оз "d со Я С 00 Р«Я cu 00 J ' T s lil ed J E 0. а о atoi "" cd :ce <! г-н Tall.-Haaps. Rkg. Tartu-Võru, Rakv.-Paide Vi]j.-Pärnu Kokku Kohtuasutiste nimetus Otsustamata. a-кѳ > p- cd 0 TS.cd "? < Nendes oll kohtualuseid Ф ' vahi all.а 0 ' 'cd Ar nanu ie kriminaalasjade Juurde tulnud. a. > tl cd Ф TS а "? < Nendes oli kohtualuseid - л " ' vahi all Ф ' ' Kokku oli asju. a. vabaduses vabaduses Kriminaalasjadest alguse saanud Süüdistusaktide järgi liikumise Erakaebe korras üle Istungite Korraldav, koosolekuid; j nende hulgas asjades KKS ja järgi! j Kohtuistungid j Tall.-Haaps. Rkg. Tartu-Võru Rakv.-Paide Vilj.-Pärnu Kokku ' '

22 liikumise üle. a. Kohtupalatis. з '? м се о's w ее ** +J СО со со а" * А со cd з се со -г-» +j СО се оз а" Л з со се з се I astme asju II 0 "^ и тз пз Д f-c се SS -а се.гч се *о со ді со м о і і о s а к о n d Apellatsiooniasjad Eraasjad fö се + ^ г и ТЭ SIS Sgl го се се г-н М з «ел L я ce -t-» ев О > о ij КО се з >i : es : О М Mxi а. сой се ее -э ей w а О до Н 0 ю Sag.* ее g J СО ее ОІ s- -w Д со се з ее О«rahukogudes kui I astme kohtutes. a. Kokku otsustatud ja lõpetatud asju j 0 0 Otsustamata. aastaks j!. a. otsustatud asju Eraotsustega 0 Kohtuotsustega Kõigi nõudmiste rahuldamisega 0 0 Nõudmiste osal. rahuldamisega i ' ee ee ojo bo s* ce.» *J ZZ. Й jq ce Зм Цм ^ 0 Kaebusi antud esitamiseks Koh tupalat isse ей + Jl rtfo Ю P-t X? о со о о о. 0 0 'Й гр се И 0 Otsustamata. а. Administratiivasjad Juurde tulnud. а Кокки oli asju. а. 0 Otsustatud. а. 0 - Otsustamata. а. El DO U Л АІ о * rahukogudes kui I astme kohtutes. c- KKS korras Toimetuses olnud asjadest on. a. eo Lõpetatud KKS korras CM KKS korras Muid er aas Kokku kohtu- jj tel j) Otsustatud istungi istatud а Kokku ots» Asjade arv, milles kaebused järgnenud i Q о E) oo g В cdrq Erakaebus a. Otsustamata Asjade ärv Sisulisi t-- KKS jt. järgi. Nendes oi І kohtueid alus vabaduses Mehi Naisi aastaks vahi all Mehi Naisi ' Otsustamata jäänud asjades vältas toimetus kuuni kuuni aastan ee$ Üle aas '

23 Aruanne tsiviilasjade liikumise üle Kohtuasutiste nimetus Otsustamata. a-ks Juurde tulnud. a. Kokku oli asju. a. O t s u s t a t u d jp e LL a tsioonasju Edasi- Edasikaevakaevatud tud otsuseid Lõpetatud otsuseid muudetud või Kokku * kinnitatud tühistatud Tallinna-Haapsalu Rkg. Tartu-Võru Rakvere-Paide Viljandi-Pärnu Kokku Kohtuasutiste nimetus TalL-Haaps. Rkg. Tartu-Võru Rakv.-Paide Vilj.-Pärnu Kokku Otsustamata. a-ks 0 Juurde tulnud. a. < 0 0 Kokku asju. a. j I astme kohtu otsused kinnitatud 0 Aruanne к ГІИІІ іааіа *jadc > Ш kun iise Otsus Apellatsioon ias JU I astme kohtu otsused tühistatud või muudetud 0 0 Lõpetatud 0 0 Kokku 00 0 ) t а t u d Era d s " -ä cd OÜ 0 Rahuldamata с 0 Kinnitatud 0 Tühistatud 0 Lõpetatud,, lltl cd., Sg * о iile l. а L S t а Kassatsioonil» Sju Seismapandud asju i Q \ 0... Lahendamata jäi asju:. a.. a. Riigikohtus 0 Kohtupalatis 00 Rahukogudies I astme kohtuna... Rahukogudes II Kohtu-uurijail 0 Rahukohtunikel Kokku Üksikutel kohtute tegevuse aruannetel peatudes oleks tähendada järgmist: j

24 rahukogudes kui II astme kohtutes. a. '. aastal. Rahuldatud E r a a s j u І Rahulda "! mata Muid asju Seismapandud asju Kõiki kokku Asjade arv, milles on edasi kaevatud kassatsioonikohtusse. - Otsustamata. a-ks rahukogudes kui II astme kohtutee. a. ~~ d в d s? 0 * #B M oo О Otsustatud asjades vältas toimetus d d eo 'o d я M eo " и + oo ев Otsustamata. a. Asjade arv, milles on antud kass.- kaebused Ш 00 я s «" oo о SH Оч Kohtualuste Kelle kohta II astme kohtu otsused on seadusjõusse astunud :P oo S от d О S Sl ев +» W +a 0 rt ев О'S P" cd со* a ä Я 'S GG arv d о ГН Ю СО ми 'SS«Ö ««-! Süüdimõistet tualustest aj 0 a. vai Riigikohtus oli aruandeaastal asju (0), neist lahendati asja ehk 0,o/ 0 (0 asja ehk,0o/o), nii et arvestades kohtunikku, langeb iga kohtuniku kohta lahendatud asja (). Lahendamata jäi asju 0 ehk,o/o ( asja ehk,o/o). Üldkogus lahendati asja (00) ja peale selle veel 0 mitmesugust küsimust (). Tsiviilosakonmas б kohtunikuga lahendati asja ( kohtunikuga 0). Kriminaalosakonnas kohtunikuga lahendati asja, nende hulgas sõjaringkonnakohtu otsuste peale esitatud kaebust (0 asja, nende hulgas sõjarragkonnakohtu otsuste peale esitatud 'kaebust). Administratüvosakonnas kohtunikuga lahendati asja ( kohtunikuga ). Peale selle lahendati üldkogu ja osakondade (Järg lk..)

25 Aruanne tsiviil- ja administratiivasjade liikumise üle rahukohtunikknde Jaoskonna nimetus а «S S a IH Nõudeasju 0 + Ф Ä С BG IO 'S oo Ja < «'S Ф Juurde tulnud. aastal ' a bd =e t> IU +J О «Л н-> О) -. o о Л Н " ' s. га & SH *"? SH «Я гі СО Ф я р: Ф. ф Е о Р ^'О -> w с ш Ä да 'ОД Ф а г. іхз ^ а ^л вя "Ons о я* ' Tallinna. jsk. rhk. ч. V. n t» * ) И. m»>.» ' и»».». n 0. Keila, Raasiku Rapla Haapsalu Lihula Hiiumaa Saaremaa.,, f Kokku Aruanne tsiviil- ja administratüvasjade liikumise Üle rahukohtunikknde Tartu. jsk. rhk..... Valga l.. Võru... Petseri l... Elva Otepää Jõgeva Mustvee Tõrva я я»»» я»» n n»»»» , ,

26 juures Tallinna-Haapsalu Rahukogu ringkonnas. а. ' Kokku oli asju. a. j Otsustatud. а. и rt со Vi m со ПЗ -t- cd -V> CO со м О 0 0 ' 0 0 Я *э cc? +J со Си ю г< W es а " 00 ИЗ по Р еб CU еб S. " м о п 0 fr Otsustamata. a-ks 0 0 ИЗ Asjad on, к i о си з 'S Й си-* < е arv, milles ärgnenud aebused CO W T OS CO rq CD CO ЛІ св 0 0 Administratiivasjad CO *? CS CO со C o -(-» ей s. ecj CO CO О TS = 0. и. 0 р "? ев. "Õ со, со OS О М 0 пз а во Ö со О 0 -о -- еб > d со М і cd со Оі t СЗ S еб +о Ш аз О ' luures і ИЗО 000 Tartu Võru Rahu kogu ringkonnas ~ a. в, ' S

27 - ' Aruanne tsiviil- ja administratiivasjade liikumise üle rahukohtunikkude Jaoskonna nimetus Otsustamata. a-ks Rikutud või kaotatud omandiõiguse jaluleseadmine Nõu deasj u Kohustused, mistahes tekkinud põhjustest Juurde tulnud. aastal M о та? ей ** J" со Ь ей -Ье; и Ф й а.й о о Toimetatavaid sundtäite korras järgi aktide в "О JJ а со Ф рз. гл Ф ф.,-.s"s a. g з з М М о М м О X Rakvere. jsk. rhk. lapa Väike-Maarja Järva-Jaani Paide Lüganuse Jõhvi Narva. * Kokku 0 Viljandi.. Suure-Jaani Põltsamaa Pärnu.. n. Mõisaküla Aruanne tsiviil- ja administratiivasjade liikumise üle rahukohtunikkude jsk. rhk.»» я n» Kokku korraldavatel koosolekutel üldse kokku mitmesugust küsimust (). Kohtupalatis oli asju (). Neist lahendati 0 ehk, o/o, nendest kriminaalosakonnas kohtunikuga ja tsiviilosakonnas kohtunikuga asja ( kohtunikuga kokku asja ehk,o/o), nii et keskmiselt ühe kohtuniku kohta langeb asja (). Lahendamata jäi asju ehk,o/ 0 (00 asja ehk, o/o), Rahukogudes oli toimetada, kui kõik esimese ja teise astme asjad kokku võtta, asja ( ). Neist lahendati asja ehk 0,o/o ja jäi lahendamata asja ehk,o/ 0. (Eelmisel aastal lahendati asja ehk 0, o/ 0 ja jäi lahendamata asja ehk,o/o.)

28 juures Rakvere-Paide Rahukogu ringkonnas. a. c oi eo 0 T-l ES eo сб ES О M из *CD. ". " TS ES eo eo M О Otsustatud. a. 0»-» CD ft,»o со ES M CD s.- О T ES а cd P- rf В со 'S CG M M о Otsustamata. a-ksi Asjade arv, milles on järgnenud kaebused а тэ. <*> 'eo * + ES ei Xi Д CD eo * < и Ot о со К oa jg P oo cö CP 0 ей a 0 et en аз ii сб сб 0 ES О Administratiivasjad na С, * раз ES СО es о W ts = й СО ж о п= ES > аз СО М "со Ч со «и со аз се ее S ее т ЕЗ со -и О juures VHjandi-Pärnu Rahukogu ringkonnas. a lt Ш 0 0 ~ 0 И Rahukogudes I astme kohtutena oli toimetusel 0 0 asja, neist lahendati asja ehk, <y 0, nimelt tsiviil- (nende hulgas 00 sundtäite- ja hoiuasja), administratiiv- ja kriminaalasja (nende hulgas 00 KKS jt. põhjal lõpetamiseks esitatud asja). Lahendamata jäi asja ehk,0%. Rahukogudes II astme kohtutena oli toimetusel asja, nende hulgas aruandeaastal tulnud asja. Aruandeaastal on lahendatud asja ehk,<y 0 ja jäi lahendamata 00 asja ehk,о/<ц Rahukogude koosseisu kuuluva kohtuniku peale jaotatult tuleb läbistikku iga kohtuniku kohta lahendatud asja (), nimelt raskemat liiki tsiviil-, kriminaal- ja administra tiivas ja, kergemat liiki asja, milleks käesolevas aruandes peetakse sundtäite- ning (Järg lk. 0.)

29 Aruanne kriminaalasjade liikumise kohta rahu kohtunikku de Jaoskonna nimetus Tallinna. Jsk. riik. У) "» П.. С б'. n ; I l S. " "» УJ w 0. Keila Raasiku Rapla Haapsalu Lihula Hiiumaa Saaremaa.. Kokku 00 ей eõ eo ев J ci I QQ О Об о 0 0 ев eo со т- я 'S *-> CD Я-. э ев oõ eo о it ps "? ев О г* О Otsustatud. aastal Sisuliselt і «О і м ив я оо 'S о о м "d Рн Ю к- 0 <ц cd (Я P fö 0 Я «в face со Ö M M о a-ks j со 0 ев -и ев В ев -> ш 00 J О в ПО * Tartu» я Я я я Valga» Võru n Petseri Elva Otepää. jsk. rhk. -»». * r>».. i»» l' я n. " я я J»» 0 -".» я я я» я я я» Jõgeva Mustvee Tõrva я» Kokku Aruanne kriminaalasjade liikumise kohta rahukohtunikkude 0 0 UI t П

30 juures Tallinna-Haapsalu Паіш bog ii ringkonnas B. а. Asjade arv, milles on j ärgnei iud ka ebusec i с o-o О Ф r= Ф. Kassatsioonkaebused Erakaebused Otsustatud asjades vältas toi metus kuuni kuuni i ев < +J а ed со с«"ее * Cd ф ~ Kelle kohta kohtuotsused on seadusjõusse astunud Süüdi mõistetud Õigeks" mõistetud Kohtualuste Kohtu alt vabastatud leppimise i tõttu ja muudel põhjustel Kokku kohtualuseid arv Süüdimõistetuist on karistatud Vangistusega Arestiga j cd Muu nuhtlusel Ö tn ^ cd из eo cu ci Süüdimõistetu arvust oli ai: 0 a. var , ö b 0 juures Tartu-Võru Rahukogu ringkonnas. a Õ J tl

31 Aruanne kriminaalasjade liikumise kohta rahukohtunikkude Jaoskonna nimetus = о Otsustatud Sisuliselt Л О) ю о о Я. aastal З^ та а С со с «S S CG о Rakvere l. jsk. rhk. я.» я Тара Väike-Maarja Järva-Jaani Paide Lüganuse Jõhvi Narva., Kokku * б Viljandi. jsk. rhk.. Suure-Jaani Põltsamaa Pärnu.»».., Mõisaküla Kokku Aruanne kriminaalasjade liikumise kohta rahnkohtunikkude hokiasjad ja lõpetamiseks ning eriküsimuste lahendamiseks esitatud kriminaalasjad, ja peale selle veel teise astme kriminaal- ja tsiviilasja. Üldiselt on lahendatud: Tallinna-Haapsalu Rahukogus kohtunikuga 0 asja, nii et keskmiselt tuleks iga kohtuniku kohta asja; Tartu-VÕru Rahukogus kohtunikuga ehk igal kohtunikul 0 asja; Rakvere-Paide Rahukogus 0 kohtunikuga 0 asja ehk igal kohtunikul asja javiljandi-pärnu Rahukogus kohtunikuga 0 asja ehk igal kohtunikul 0asja. Tegelikult on Tallimia-Haapsalu Rahukogu tsiviilosakonna I astmes, kus töötas kohtunikku, lahendatud asja, neist kergemat liiki (sundtäifce- ja hoiu-) asju, nii tuleb iga kohtuniku kohta asja, sama rahukogu kriminaalosakonna I astmes kohtunikuga 0 J

32 «я t juures Rakvere-Paide Rahukogu ringkonnas. а. i Ord о а> - OT о a> Kassatsi kaebus И Erakaeb Otsustatud asladea vältas toimetus а kuu e kuu * aast! Üle а Asjade arv, milles on jäi gneitaedusea. nud Kelle kohta kohtuotsused on seadusjõusse astunud ~ H=J Süüdi mõistetu <n Õigeks mõistetu Kohtual *» S"*s»II <n Lusei c es -d Kokku ко uste arv Süüdimõistetuist on karistatud > Vangistus eo Arestig ев bjo Muu nuhtluse fs «r- eo &?ä c?, * Süüdi mõist arvust oli 0 a juures Viljandi-Pärnu Rahukogu ringkonnas. a on lahendatud asja, nende hulgas kergemat liiki (KKS jt.) asju 00, ehk iga kohtuniku kohta asja. Tsiviilosakonna II astmes kohtunikuga ühe rahukohtuniku kui kaasistuja osavõtul on lahendatud asja, s. o. iga kohtuniku kohta asjia, ja kriminaalosakonna II astmes kohtunikuga ühe rahukohtuniku osavõtul asja ehk iga kohtuniku kohta 0 asja. Tartu-Võru Rahukogus on tsiviilosakonna I astmes kohtunikuga lahendatud asja, seal hulgas kergemat liiki (sundtäite- ja hoiu-) asju, ehk iga kohtuniku kohta keskmiselt 0 asja; sama rahukogu tsiviilosakonna II astmes kohtunikuga, ühe rahukohtuniku osavõtul, on lahendatud asja ehk iga kohtuniku kohta asja. Kriminaalosakonnas kohtunikuga on lahendatud I astme kriminaalasju 0, seal hulgas kergemat liiki (KKS jt.) asju, jai

33 Jaoskonna nimetus Tallinna t. a.. jsk. 0 Tallinna. jsk.....,. r>.... Harjumaa. jsk.. Haapsalu jsk... Hiiumaa.. Saaremaa. jsk.. Kokk u "õa Я +J Ф а ' Lõpetamata. а astaks 0 to 0 0 Ф 'S со OQ > Ф na я о Й 0 -U Я и Я -С ~.а -О я о^з -^ cd «О <ю oo > го О) Ф ^ о ф 0 :» і і і 'и -» В " Aruanne uurimistoimetuste arvu ffle с Juurde tulnud. aastal, CD Я " я. я CO mщ ) В Я Я СО SS eo Я ее j> Ф Ю 00 p» я Я <ц cd 'в 0 - ф со ТЗ Ф Ф й Ф 0 б 0 0. і-ч "Jj"õ»о s ^ «в > Ф со ' " я '«. ІЗ О 0 Sä? äs о UurimiE І toimetused.. vältasid! 'S я м 0 0 'я я со 0 НО 0 я Я со 0 я lfi 0 СО ; «S б!. 0 Tähtsam, asjade jsk. Tartu. jsk....»» j» Я ^'»». Valga Võru Petseril.».» E :oi lk u Arm ume ~ i uurimistoimetuste arvu l üle : 0 0 II astme kriminaalasju, nii tuleb iga kohtuniku kohta I astme kriminaalasju 0 ja II astme kriminaalasju, kokku asja. Rakvere-Paide Rahukogus on lahendatud tsiviilosakonna I astmes kohtunikuga asja, seal hulgas kergemat liiki (sundtäiteja hoiu-) asju, ehk iga kohtuniku kohta keskmiselt asja, kriminaalosakonna I astmes kohtunikuga asja, seal hulgas kergemat liiki (KKS jt.) asju, ehk iga kohtuniku kohta 0 asja. Sama rahukogu II astmes tsiviilosakonnas kohtunikuga, ühe kaasistuja rahukohtuniku osavõtul, on lahendatud asju 0 ehk

34 Tallinna-Haapsalu Rahukogu ringkonnas B. a. Lõpetatud ja kuuluvuse järgi ära saadetud а, и ю. В ф Д "О а ь ев «т со 00 'S a s а. о ев *гё со cd «м -и м а Lõpetamata. aastaks Н г; СО 00 ев ю си от nd со в * J Uurimistoimetustes tarvitusele võetud takistusabinõud, * <. "Яд g eä «P " Ф а Isikute arv -К ф *- s eo 'ö СО ев CD п=! ев. В * I ' з со ев Л +а. ев г^ * О СО РнСО Я 'S* со ев Й ев Isikute arv ев S S ю CG СО ф -г- "У Д 'в О ев --= ares stus odune Van ы ЬО Tl itava e va] Cü *-> Tagao eo > ts Щ eo P ев > Isikute arv Tartti-Võru Rahukogu ringkonnas. 0 Ö [ 0 0 a iga kohtuniku kohta asja ja kriminaalosakonnas kohtunikuga, ühe kaasistuja rahukohtuniku osavõtul, on lahendatud asju ehk iga kohtuniku kohta asja. Viljandi-Pärnu Rahukogus on lahendatud: tsiviilosakonnas kohtunikuga I astme asju, seal hulgas kergemat liiki (sundtäite- ja hoiu-) asju, ja II astme asju, nii tuleb iga kohtuniku kohta I astme asju ja II astme asju, kokku asja; kriminaalosakonnas kohtunikuga I astme kriminaalasju 0, seal hulgas kergemat liiki (KKS jt.) asju 0, ja II astme kriminaalasju, Õigus", nr.,.

35 - - Jaoskonna nimetus oimetusi H Lõpetamata. aastaks Ф " s vastutus võetuid Ф ö Nen Nendes toi tustes vast sele võetu oli vahi mehi naisi oimetusi H Aruanne uurimistoimetuste arvu üle Juurde tulnud. aastal s vastutus võetuid Ф nä а CD alisi mlgas alae aastani Nend meutuuist all Nendes toi tustes vast sele oli vahi võet mehi naisi etusi tal "okku toim. aas PC kuuni Uurimistoimetused vältasid kuuni kuuni aastani i-i ѳ aasta c* : P ЧЯВ / Rakvere jsk Tapa..,. Paide.... Jõhvi.... Narva.... Kokku Öö Aruanne uurimistoimetuste arvu üle l. jsk.... г.... jsk....»... Kokku 0 0 t ! 0» s. o. iga kohtuniku kohta I astme asju 0 ja II astme asju, kokku asja. Kohtu-uurimistoimetusi oli. a. (), neist viidi lõpule 0 ehk,o/o (0 ehk,0o/o), mis iga üksiku kohtu-uurija kohta teeb läbistikku 0 asja (). Kui nende hulgast eraldada tähtsamate asjade kohtu-uuri-jate poolt lahendatud toimetust, siis tuleb iga jaoskonna kohtu-uurija kohta lõpetatud" asja aastas ehk umbes asja kuus (, resp. 0 asja). Lõpetamata jäi eeluurimistoimetusi 0 ehk,o/o ( ehk,o/o). Kõige suurem hulk lõpetatud uurimisi oli Tartu. jsk., nimelt asja (), siis Tapa jsk. asja () ja Tartu. jsk. asja (). (. a. oli kõige suurem hulk lõpetatud uurimisi samuti Tartu. jaoskonnas, nimelt asja, siis Tartu. jsk. asja ja Tapa jsk. asja) Rahu kohtunikkude toimetuste arv on eelmise aasta -lt vähenenud 0 00-le, neist on aasta jooksul lahendatud asja ehk,o/ 0, nimelt kriminaal-, tsiviil-ja

36 Rakvere-Paide Rahukogu ringkonnas. a. Lõpetatud ja kuuluvuse järgi ära saadetud Prokurörile " а p " " 0 Teistele asutistele 0 Lõpetamiseks saadetud! toimetuste arv no 0 Täiendamiseks tagasi saadetud toimetuste arv 0 Toimetusi 0 0 Lõpetamata. aastaks Nendes vastutusele võetuid 0 Nendes toimetustes vastutusele võetuist oli vahi all mehi 0 naisi i l eo! i ai p *Ä J фм Л i»se * "Äa q w ш Si BS'S JU *» :» Uurimistoimetustes tarvitusele võetud takistusabinõud Politseiva've alla andmine Isikute arv 0 ICäemeeste vastutusele andmine 0 Nende poolt esitatud vastutuse rahasumma suurus kroonides Kautsjoni võtmine Isikute arv , , Kautsjonite summa kroonides Vanemate valve all Vangistus Üleriiklised tagaotsitaval Isikute arv.0! Viljandi-Pärnu Rahukogu ringkonnas. a І administratiivasja, mis läbisegi ühe kohtuniku kohta välja teeb asja (eelm. a. lahendati asja, s. o.,o/o ehk iga kohtuniku poolt keskmiselt asja). Aasta lõpul oli lahendamata asja ehk,o/o, nende hulgas kriminaal-, tsiviil- ja administratiivasja ehk jaoskonna kohta läbistikku asja (eelm. a. jäi lahendamata asja, s. o., o/o ehk iga jaoskonna kohta läbistikku 0 asja), Kõige suurem läbivaadatud asjade arv oli Tallinna. jaoskonnas, nimelt asja (0), selle järel Tallinna. jsk. 0 asja () ja järgmisena Tallinna. jsk. (). (. a. oli kõige suurem läbivaadatud asjade arv samuti Tallinna. jaoskonnas, nimelt 0 asja, selle järel samuti Tallinna. jsk. ajsja ja järgmisena Tartu. jsk. asja.) Kõige vähem on lahendatud asju Hiiumaa jaoskonnas 0 asja (), edasi Tõrva jaoskonnas asja () ja järgmisena Suure-Jaani jaoskonnas asja (). (Samades jaoskondades oli kõige vähem lahendatud asju ka. a.) Keskmiselt lahendati iga rahukohtuniku poolt Tallinna-Haapsalu Rahukogu ringkonnas asja (), Tartu-Võru Rahukogu ring- *

37 H Jäi järele I. jaan-ks tarnata eelmise aasta Aruanne asjade liikumise üle Sõjaringkonnakohtus. a. Sõjaprokurörilt! SKS 0 korras j a. juurde nud asju Rfigemendikohtutelt apellatsiooni korras Muid asju (liitmised, koost., SKS, SKS korra«) tul- Kokku. a. oli toimetuses asiu Istungite arv Avalikke istungeid Korraldavaid istungeid». a. jooksul otsustatud Avalikel istungeil '«~ M Ф cd Рч СО о "- Kokku lõpetatud Jäi järele. a. lõpuks Aeju, milles kaebused järgnenud Kassatsioonproteste ja kaebusi Erakaebusi Otsustamata asjades Täitas toimetus kuuni kuuni aastani Üle aasta konnas asja (0), Rakvere-Paide Rahukogu ringkonnas asja () ja Viljandi-Pärnu Rahukogu ringkonnas asja (). Peale otsese töö jaoskondades võtsid rahukohtunikud osa rahukogu istungitest teise astme asjus asja ettekande kohustiseta. Kohtute tegevust aitavad iseloomustada järgmised arvud. Kohtupalatis. a. jooksul lõpetatud asjade üldarvule 0 võib vastu seada samal aastal Riigikohtule tulnud kaebust Kohtupalati otsuste ja määruste peale, mis esimesest arvust oleks,0% (0,o/o). Riigikohtus. a. läbivaadatud Kohtupalati asjast tühistati otsuseid 0, mis välja teeb 0, /o (0, /o), nimelt tsiviilasjas otsust ehk,% (, o/o) ja kriminaalasjas otsust ehk, % (,%), kuna üldkogu asjas ei tühistatud ühtegi otsust (eelm. a. tühistati üldkogu asjas otsust, s. o. l,%). Rahukogudes kui I astme kohtutes lahendatud asjade üldarvule võib vastu seada Kohtupalatisse rahukogude otsuste peale antud edasikaebuste teel aasta jooksul tulnud uute asjade üldarvu Ja Riigikohtule antud revisjonkaebust administratives jus, kokku 0 asja, mis teeb üldiselt,o/ 0 esimesest arvust (,%). Kohtupalatis läbivaadatud rahukogude 0 otsusest tühistati otsust ehk,"/o (0,%), nimelt tsiviilasjas otsust ehk,o/ 0 (0,0«/o) ja kriminaalasjas 0 otsust ehk,0o/ 0 (,o/o). AdministraHivasjus on muudetud Riigikohtus läbivaatamisel olnud rahukogude otsusest, mis teeb,% (,"/o), nimelt on muudetud Tallinna- Haapsalu Rahukogu 0 otsusest ehk,o/ 0 (,0/0), Tartu-Võru Rahukogu otsusest ehk, o/ 0 (,0/0), Rakvere-Paide Rahukogu otsusest ehk,00o/ 0 (,o/ ö ) ja Viljandi-Pärnu Rahukogu otsusest ehk,o/ 0 (,o/ 0 ). Rahukogudes kui II astme kohtutes aruandeaastal lahendatud asjade üldarvule võib vastu seada Riigikohtule samal ajal tul-

38 nud'kaebused rahukogude II astme otsuste peale üldarvus (nende seas valve korras kaebust) mis teeb, o/ 0 esimesest arvust (,o/o). Riigikohtus aruandeaastal läbivaadatud rahukogude II astme asjas tühistati otsuseid ehk läbistikku,<y 0 (,o/ 0 ), nimelt tsiviilasjas ehk,% (0,o/ 0 ), kriminaalasjas ehk, o/o (,0 o/ 0 ) ja üldkogu asjas (valve korras) ehk,o/o (,0o/o). Üksikute rahukogude suhtes oleks tähendada, et tsiviilasjus tühistati Tallinna-Haapsalu Rahukogu otsusest 0 ehk,0 0/0 ( s o/o), Tartu-Võru Rahukogu otsusest ehk,o/ 0 (,0/0), Rakvere-Paide Rahukogu otsusest ehk,00/0 (,0/0) ja Viljandi-Pärnu Rahukogu otsusest ehk,o/ 0 (0,00o/ 0 ). Kriminaalasjus tühistati Tallinna-Haapsalu Rahukogu otsusest 0 ehk,o/o (,%), Tartu-Võru Rahukogu otsusest ehk,o/o (ll,0o/o), Rakvere-Paide Rahukogu 00 otsusest ehk,00o/ 0 (,0o/o) ja Viljandi-Pärnu Rahukogu otsusest ehk,0/0 (, 0/0). Rahukohtunikkude juures aasta jooksul lahendatud asjade üldarvule võib vastu seada rahukogudele ja Riigikohtule samal aastal antud edasikaebused üldarvus, mis esimesest arvust teeb,o/o (,0/0). Rahukogude II astmes läbivaadatud rahukohtunikkude otsusest tühistati otsust ehk,% (,00/0), nimelt 0 tsiviilasjas 0 otsust ehk 0,o/ 0 (0,0/0) ja kriminaalasjas otsust ehk,0/0 (,0/0). Rahukohtunikkude otsuseid tühistati tsiviüasjus Tallinna-Haapsalu Rahukogus otsusest ehk,0/0 (,0/0), Tartu-Võru Rahukogus otsusest 0 ehk 0,o/ 0 (,0o/ 0 ), Rakvere-Paide Rahukogus 0 otsusest ehk,0/0 (,o/ 0 ) ja Viljandi-Pärnu Rahukogus otsusest ehk,0/0 (,0/0). Kriminaalasjus tühistati rahukohtunikkude otsuseid Tallinna-Haapsalu Rahukogus otsusest ehk,0o/o (,o/o), Tartu-Võru Rahukogus otsusest 0 ehk,0o/ 0 (,o/o), Rakvere-Paide Rahukogus otsusest ehk,0/0 (,o/o) ja Viljandi-Pärnu Rahukogus otsusest ehk, o/ 0 (,0/0)'. Riigikohtus läbivaadatud rahukohtunikkude otsusest tühistati otsust ehk, o/ 0 (,0o/ 0 ), nimelt 0 administratiivasjas otsust ehk,0/0 (,0/0), kuna üldkogu asjas (valve korras) ei tühistatud ühtegi otsust (eelm. a. samuti ei tühistatud ühtegi otsust). Sõjaringkonnakohtu tegevus, mis eelnenud üldarvus tikust välja on jäetud, (kujunes. a. järgmiselt: kokku oli selles kohtus toimetada 0 asja (), nendest on aasta jooksul lahendatud asja () ja jäi lahendamata asja (). Aasta jooksul tuli Riigikohtule sõjaringkonnakohtu otsuste ja määruste peale 0 kaebust, mis lahendatud asja kohta teeb,0/0 (,o/ 0 ). Läbivaadatud otsusest tühistas Riigikohus otsust ehk, 0/0 (,0 o/ 0 ).

39 Riigikohtu tegelus. Administraliivosakond. Kas tervishoiupersonaali kutsetegevuse seaduse ja põhjal võib tervishoiu- ja Hoolekamdevalitsus ajutiselt kutsetegevust ära kaelata ainult neil juhtumeil, kui kutseomajal puuduvad teadmised või oskus kutse alal? Vastus: eitav. Tervishoiupersonaali kutsetegevuse seaduse (RT ) järgi kutse alal töötaval arstil on keelatud ravimite müümine ja valmistamine müümise otstarbel. p. järgi kutse alal töötav arst on kohustatud hoolitsema haige tervishoidlikkude huvide j,a tarvete kaitse eest. Sama seaduse on ette nähtud, et Tervishoiu- ja Hoolekandevalitsus võib võtta ära ( esimese lõike korras) kutsetegevuse õiguse ajutiselt tähtajaga ühe aastani, raskemad juhtumeil jäädavalt, neilt tervishoiupersonaali kuuluvailt isikuilt, kes kutsetegevuse alal teinud ilmseid vigu kas lohakuse või mitteküllaldase hoolitsuse tagajärjel, või kes ei täida seadustes või määrustes ette nähtud kutse tegevusse puutuvaid kohustusi. See paragraaf on täiesti iseseisev ega kuulu käsitamisele koos -ga, milles räägitakse oskuse ja tarvilikkude teadmiste puudumisest. Selle paragraafi alguses on ainult seda öeldud, et kutsetegevuse õiguse ajutiselt või jäädavalt äravõtmine selle paragraafi alusel peab toimuma esimese lõike korras, s. 0. kui loendatud väärnähtused on kindlaks tehtud Tervishoiu- ja Hoolekandevalitsuse poolt määratud isikute või komisjoni poolt toimetatud juurdluse põhjal. On, näit., keegli arst müünud narkootilisi ravimeid ning neid aineid patsientidele sisse pritsinud, siis on ta sellega rikkunud Tervishoiupersonaali kutsetegevuse seaduse p. ja, mispärast Tervishoiu- ja Hoolekandevalitsus võib sama seaduse põhjal temalt kutsetegevuse õiguse ajutiselt ära võtta. (RkhA toim. nr. II.) Kas linnavahmishomitm on õigustatud kolmest es itamis kirjas esitatud kandidaadist tühistama ühe või kahe kandidaadi esitamise ja valimissedelisse võtma kolmest esitatud kandidaadist ainult kaks kandidaati või ühe kandidaadi? Vastus: eitav. LVS on ette nähtud, et iga valijateühendus võib esitada kõige rohkem kolm kandidaati ja et juhul, kui valijateühendus esitab kandidaate rohkem kui kolm, siis loetakse neist esitatuiks ainult kolm esimest. Samuti on selles paragraafis ette nähtud, et kui sama kodanik on üles seatud kandidaadiks rohkem kui kahes valijateühenduses, siis loetakse tema kandidaadiks kahes varemini esitatud esitamis-

40 kirjas. Kuid Linnavolikogude valimisseadus ei näe ette, et peale nende kahe juhu valimiskomitee oleks õigustatud kolmest esitatud kandidaadist tühistama ühe või kahe kandidaadi esitamise ja valimissedelisse võtma kolmest esitatud kandidaadist ainult kaks kandidaati või ühe kandidaadi. Kui esitamiskiri ei vasta LVS nõudeile, siis kuulub see sama seaduse 0 põhjal mitte osalisele tühistamisele, vaid täielikule tühistamisele. (RkhA toim. nr..) Kas hoolekandesse puutuvais asjus vallavalitsus võib esineda valla esindajana? Vastus: jaatav. Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seaduse järgi vallavalitsus on vallaomavalitsuse täidesaatvaks organiks, ning üldise korra järgi vallavalitsus esindab vallaomavalitsust ka kohtutes. Kui Hoolekande seaduse 0 on ette nähtud, et hoolekandesse puutuvais asjus esindab valda kohtutes ja teistes asutistes vallavanem, kui vallavolikogu ei määra selleks kedagi teist, siis seda ei tule nii mõista, et hoolekandesse puutuvais asjus vallavalitsus ei või valla esindajana üles astuda, vaid seda tuleb nii mõista, et hoolekande asjus valda võib esindada ka vallavanem, kui vallavolikogu ei määra selleks kedagi teist. (RkhA toim. nr. 0 I.) Kas linnavolikogu on õigustatud linnavalitsusele ette kirjutama, kuidas nimelt see peab oma isikliku koosseisu vahet linnavalitsuse kohuseid jagama? Vastus: eitav. Linnaseaduse järgi jaotatakse linnavalitsuse peale pandud kohused tema isikliku koosseisu vahel linnavalitsuse enese otsusega, mis volikogu poolt kinnitatakse. LS põhjal ei ole linnavolikogu õigustatud linnavalitsusele ette kirjutama, kuidas nimelt see peab oma isikliku koosseisu vahel linnavalitsuse kohuseid ära jagama ja selleks ei õigusta linnavolikogu ka Linnaseaduse ja p. LS, andes linnavolikogule üldise korraldava võimu ja järelevalve täidesaatvate organite üle, ühtlasi eeldab, et seda võimu linnavolikogu võib kasustada Linnaseaduse vastavate normide kohaselt ja piirides ning p. räägib üksnes täidesaatvate organite tegevuse korra määramisest ja neile organitele instruktsioonide andmisest asjade ajamisel ja otsustamisel, nagu see nähtub ka -st. (RkhA toim. nr. I.) Kas linnavolikogude valimissedelite eraviisiline valmistamine ja sel viisil valmistatud sedelite tarvitamine on lubatud? Vastus: eitav.

41 Kui Linnavolikogude valimise seaduses ei leidu otsest keeldu valimissedelite eraviisilise valmistamise ja eraviisiliselt valmistatud sedelite tarvitamise kohta linnavolikogu valimistel, siis sellest ei tule veel järeldada, et mainitud sedelite eraviisiline valmistamine ja nende sedelite tarvitamine on lubatud. Linnavolikogude valimise seaduse teine lõige ütleb, et valimissedelid, protokolliplangid jne. valmistatakse Hnnavalitsuse korraldusel. järgi iga valimissedel peab sisaldama kõik valijateühenduste kandidaadid eraldatuina esitamiskirja numbrit kandvasse eraldi ruudukesse. Sama seaduse ütleb, et valimissedelid saadetakse igale valijale linnakomitee poolt. Edasi kõnelevad ja, et valija lõikab välja valimissedelist soovitava ruudukese ja paneb valimistel valimissedelist välja lõigatud ruudukese ümbrikku. Ei või olla mingit kahtlust, et ja mainitud valimissedelite all tuleb mõista neid valimissedeleid, mis valmistatud linnavalitsuse korraldusel ja valijatele kätte saadetud linnakomitee poolt Kui eraviisiliselt valmistatud valimissedeleid ja ruudukesi valimistel ei ole lubatud tarvitada, siis on iseenesest arusaadav, et niisugused valimistel ära antud ruudukesed on tühised ja neid ei saa valimiste tagajärgede väljaarvamisel arvesse võtta, ning need tuleb tunnistada kehtivuse tuks. (RkhA toim. nr. I.) Kas lütumisteadaandeks tuleb lugeda iga valijateühenduse avaldust, mis sisuliselt tõendab liitumist teiste valijateühendustega? Vastus: jaatav. LVS näeb ette, et kandidaate esitavad valijate ühendused võivad teatadaesitamiskirjas, et nad liituvad kõigi samapealkirjaliste valijateühendustega valimisliiduks... jaetliitumisteadaanne on tagasivõtmatu." järgi peab lütumisteadaanne olema kandidaatide esitamiskir j as eneses, kuid missuguses sõnastuses ja missuguse vormi järgi seda tuleb teha, ei ole ei ega mõnes teises paragraafis ette kirjutatud. Kui kandidaatide esitamiskir j as leidub lause: palume neid kandidaate... paigutada ühte erirühma üheskoos teiste sama pealkirja all kujundatud ja meiega valimisliiduks ühinenud valijate ühenduste kandidaatidega", siis võib niisugust avaldust lugeda tehtuks üksnes nõude täitmiseks liitumise teadaande avaldamise kohta. Iseseisvatel valijabeühendustel ei ole ju tarvis avaldust teha, et nende kandidaadid paigutataks erirühma nendega valimisliiduks ühinenud valijateühenduste kandidaatidega. Arvesse võttes, et LVS (RT - ) ei kirjuta ette kohuslikku vormi valijateühenduste liitumisteadaande jaoks, millest mittekinnipidamise korral liitumisteadaanne oleks olnud tühine, tuleks liitumisteadaandeks lugeda iga valijateühenduse avaldist, mis sisuliselt tõendab liitumist teiste valijateühendustega. (RkhA toim. nr. 0- I.) M. T. 0

42 Tsiviilosakond. Kas võib tööstusliku käitise tööline, kelle teenistustingimused on kantud palgaraamatusse ja kellele palk on nende tingimuste kohaselt tasutud ja lõpparve peetud, pärast teenistusest lahkumist hakata lisatasu taotlema peale selle tasu, mis ta palgaraamatu sissekannete järgi on kätte saanud? Vastus: eitav. Tööstusliku töö seaduse, ja põhjal kantakse töölisele antud palgaraamatusse muu seas teenistustasu määr, samuti märgitakse sinna igakordne tasu maksmine. Sinna kantakse ka tasu ületunnitööde eest, kui selleks poolte vahel oli eriline kokkulepe^ Palgaraamat on töölise käes (TTS ), mistõttu tööline leides,, et talle on palka vähem makstud kui töölepingu ning selle lisanduste põhjal järgneks, on kohustatud seda avaldama tööandjale. On aga tööline palga selles ulatuses kätte saanud, nagu see palgaraamatusse kantud tingimuste kohaselt pidi toimuma, ja pole tööline seejuures mingit protesti avaldanud, et tal midagi palgast oleks jäänud saamata, eriti üle tundide eest, siis loob säärane asjaolu 'eelduse, et tööline on kõik tasu kätte saanud lepingu kohaselt ja pole tai seepärast õigust pärast teenistusest lahkumist hakata tunnistajate läbi palgaraamatu sissekandeid ümber lükkama ja hakata tööandjalt taotlema veel mingisugust lisatasu peale selle palga, mis ta lepingu tingimuste kohaselt on saanud. Eriti käib see tööliste ning ametnikkude kohta, kellele on lepingu järgi määratud kindel fiksum kuupalga näol, mis kombineeritakse harilikult hoopis teistel alustel kui palk harilikule päevatöölisele. Säärasel juhul on alati olemas eeldus, et töölisel pole õigust peale kindla kuupalga nõuda lisatasu tööandjalt, olgu siis, kui vastav kokkulepe lisatasu saamiseks on tõestatud. (RkhT toim. nr. - ja.) Kas tuleb laeva pealt pärandusmaksu võtta kui kinnisvara pealt? Vastus: eitav. BES 0 järgi loetakse vallasvaraks kõik kehalised esemed, mille ümberpaigutus looduses ühelt kohalt teisele on võimalik ilma nende välise vigastuseta. Et laeva ümberpaigutus sääraselt on võimalik, sest laev kuulub juba oma loomuse järgi just liiklemis vahendi te hulka, siis peaks selge olema, et laev ei moodusta kinnis-, vaid vallasvara. Kuid igasugune kahtlus selle kohta kaob, kui arvestada BES, mis kannab pealkirja vallasasjad, mis loetakse teiste vallasasjade päraldisteks" ja kus on öeldud, et laeva kui vaila&asja päraldiseks loetakse ta inventar, näit. aerud, ankrud, köied, purjed ja paadid ( ). Tõsi, 0. juunil. a. RT avaldatud Laevakinnistusseadus" määritleb, et õigusi laevade peale võib kinnistada asja-

43 õigusena nende sissekandmisega avalikesse laevakinnistusraamatuisse ( ); et kinnistatud laevade omandiõiguse üleminek toimub kinnisvara suhtes kohaldatavate seaduste, eriti BES 0 alusel ( ); et kinnistatud laevu ja nende mõttelisi osi võib panditada laeva valduse üleandmiseta ning et sellist panditamist nimetatakse laevahüpoteegiks ( ); kuid sama seadus näeb ette, et kinnistusasjade toimetamisel laevade suhtes kinnis tuslõivu ei võeta ( ); et kinnistatud laevade kohta käivailt juriidiliselt tehinguilt võetakse tempelmaksu sel määral, nagu tehinguilt iga muu vallasvara kohta ( ); et hagi ja sissenõude kindlustuseks võib kinnistatud laeva peale panna aresti sellekohaste vallasvara kohta käivate eeskirjade alusel ( ). Kõigest sellest järgneb, et Laevakinnistusseadus lubab küll mõningaid õigusi laevade kohta kinnistada asjaõigustena sissekandmise läbi vastavaisse kinnistusraamatuisse ja et omandiõiguse üleminek kinnistatud laeva suhtes võib ja* peabki toimuma samas korras, mis kinnisvarade suhtes on ette nähtud BES 0, s.o. sissekandmisega kinnistusregistrisse, kuid ka see seadus e,i sisalda määrust, mille järgi kinnistatud laev tema sissekandmisega kinnistusraamatusse kaotaks oma juriidilise iseloomu kui vallasvara. Seepärast ning et ka Pärandusmaksu seaduses pole laevade seadusliku hinna kindlakstegemiseks antud erireegleid, pole alust pärandusmaksu laeva pealt võtta kinnisvara jaoks määratud reeglite järgi. (RkhT toim. nr. ja.) Kas võib BES põhjal kanda kinnistusregistrisse hüpoteegina kohtuotsust, millega on kostjalt nõudjale mõistetud alimente igakuise väljamaksmisega? Vastus: jaatav. BES põhjal lõplik kohtuotsus, millega võlglaselt on välja mõistetud teatav rahasumma või mingisugune muu rahuldus, mida võib hinnata raha peale, võib olla aluseks, et omandada hüpoteeki võlglase kinnisvarale sehe kohtuotsuse märkimisega kinnistusregistrisse. Järelikult oluline on hüpoteegi sissekandmisel, et vastavad summad võlglaselt on lõpliku kohtuotsusega välja mõistetud, kuld see asjaolu, et tähtajad perioodiliste maksete tasumiseks saabuvad hiljemini, järk-järgult, ei või takistada hüpoteegi sissekandmist. Ei ole seepärast õige seisukoht, nagu oleks võimalik hüpoteegina kanda võlglase kinnisvarale ainult säärast aeg-ajalt sissenõutavat ülalpidamisraha, mille tasumiseks tähtajad on juba saabunud, ja nagu ei saaks hüpoteegina kinnisvarale kanda nende ülalpidamisrahade kogusummat, mis veel tulevikus võlglane peab vastavate tähtaegade järgi nõudjale maksma. Kui täitelehes on täpsalt märgitud tähtpäev, milleni ülalpidamisraha maksmine kestab, siis võib hüpoteegina kinnistusraamatusse kanda kõigi maksete kogusumma. Pole aga lõpptäht-

44 päeva määratud, vaid on ette nähtud igakuine väljamaks, siis on eeldus olemas, et säärased maksed kestavad kreeditori surmani. Säärasel juhul ei või takistust olla kindlustada ülalpidamisraha tasumist võlglase kinnisvaral hüpoteegina maksete kümneaastases kogusummas. (RkhT toim. nr..) T. G. Varia. Prof. D. D. Grimmi elukäik ja teaduslik tegevus. I. Tartu ülikooli rooma õiguse korraline professor D. D. Grimm sai k. a. jaanuarikuul 0-aastaseks. Seega saavutas eluea, mis kehtiva seaduse järgi ei võimalda temale enam ta täit energiat rakendada akadeemilisele tööle, ehkki ta edasi jääb kõige tihedamasse koostöösse meie Athenaeumiga. Kokkupuuteid temaga on paljudel eesti juristidel olnud Peterburis, kui ta vene akadeemilises ja poliitilises elus asus silmapaistval kohal. Seepärast on küllalt põhjust tuletada meelde tema pikka ja tegevusrikast elukäiku ning ülevaadet anda tema teaduslikust tegevusest. Professor dr. jur. David Davidi p. Grimm sündis. jaanuaril (v. k.) Peterburis Kunstideakadeemia professori pojana. Klassikalise gümnaasiumi lõpetamise järel. a. astus ta Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas. a. õigusteaduse-kandidaadi astmega. Kaitseväekohustuse sooritamise järel määrati. a. teenistusse kohtuministeeriumi. Samal aastal jäeti ta ülikoolis õigusteaduskonna juurde ettevalmistumiseks professori kutsele tsiviilõiguse alal prof. Duvernois' ja prof. Dorn'i juhatusel.. a. komandeeriti haridusministeeriumi poolt Berliini ülikooli juures Vene valitsuse poolt ellu kutsutud Rooma õiguse instituuti, kus kaks aastat töötas professorite H. Dernburg'i, A. Pernice'i ja E. Eck'i juhatusel. Instituudi lõpetanud, pöördus tagasi Peterburisse ja nimetati. a. eradotsendiks rooma õiguse kateedril Tartu ülikoolis, kus pidas loenguid rooma õiguse ajaloos ja dogmas kahe aasta jooksul.. a. siirdus Peterburisse õigusteaduse kooli ja nimetati rooma õiguse professoriks; siit peale möödub kogu tema teaduslik ja seltskondlik tegevus Peterburis 0. aastani Pärast magistritöö kaitsemist. a. nimetati ta Peterburi ülikooli eradotsendiks, jäädes selle kõrval edasi õigusteaduse kooli professoriks.. a. määrati rooma õiguse erakorralise professori k. t. ja õigusteaduskonna sekretäriks. A. 00 kaitses doktoriväitekirja, mille järel a. 0 nimetati korraliseks professoriks ja õigusteaduskonna dekaaniks. 0. a. valiti riiginõukogu liikmeks Teadusteakadeemia ja vene ülikoolide poolt ja 0. a. Peterburi ülikooli rekto-

45 riks, mis kohalt loobus poolteise aasta pärast konflikti teravnemise tõttu haridusminister Kassoga, kelle ülikoolipoliitikat D. Grimm ei jaganud. D. Grimmi professoriteenistus Peterburi ülikoolis katkestati. a. minister Kasso poolt. Selle aasta suvel minister määras ta vastu tema tahtmist Harkovi ülikooli. Vastuseks sellele teatas D. Grimm Harkovi ülikooli rektorile, et kuna õppeaasta kestel loengute pidamise ajad langevad ühte töödega seadusandlikus kogus, millest ta ei pea end õigustatuks loobuma, siis ei saa ta kuigi rahuldaval määral täita professori ülesandeid Harkovis. Neil põhjusil ja et mitte raskusi valmistada ülikoolile, loobub ta määralise professori palgast ja on nõus olema ülemääraseks professoriks ilma palgata, rahuldudes riiginõukogu poolt saadavate päevarahadega. Minister, nähes säärases sammus kõrvalehoidumist teenistuskohuste täitmisest, vallandas. a. prof. Grimmi professoriametist. Pärast veebruarirevolutsiooni. a. prof. Grimm valiti uuesti korraliseks professoriks Peterburi ülikoolis ja, silmas pidades tema 0-aastast teenistust, anti temale väljateeninud professori tiitel. Sel kohal oli ta 0. aastani, mil ta põgenes Nõukogude-Venest pärast viibimist vanglas. a. sügisest saadik, kust ta vabastati vähe enne põgenemist ja võeti temalt адкігі, et ta ei lahkuks Peterburist., Tegevuse kõrval ülikoolis prof. D. Grimm oli edasi professoriks Õigusteaduse koolis 0. aastani. Aastail 0 oli ta määraliseks õpetajaks ka Aleksandri sõjaväe juriidilises akadeemias õiguse entsüklopeedia ja õiguse filosoofia ajaloo kateedril. Sama ainet õpetas ta ka Aleksandri lütseumis, sellal kui lütseumi kuraatoriks oli ministrite nõukogu end. esimees krahv Kokovtsov, pärast seda, kui prof. D. Grimm oli minister Kasso poolt vallandatud ülikooli-professori ametist. 0. a. alates oli ta rooma õiguse professoriks prof. Bestužev-Rjumini poolt asutatud Kõrgematel naiskursustel. Seltskondlikust elust hakkas prof. D. Grimm aktiivselt osa võtma alates Konstitutsioonilise manifesti avaldamisest. okt. 0. Ta liitus konstitutsioonilis-demokraatliku parteiga ja viimase liikmena võttis osa esimese ja teise riigiduuma valimiste eeltöist. Pärast tema valimist riiginõukogusse astus ta selle nn. vasakusse ehk akadeemilisse gruppi, kes valis tema oma esimeheks. Selles positsioonis püsis ta veebruarirevolutsioonini ja seadusandlikkude asutiste töö lõpetamiseni Ajutise Valitsuse ajal. Aastakümne jooksul võttis ta osa riiginõukogu seadusandlikest töist.. aastal langes ta liisu läbi välja riiginõukogu koosseisust, kuid valiti tagasi akadeemilise kuuria poolt uueks kümmeaastaks.. aastal, seoses tema vallandamisega professoriametist, tõsteti minister Kasso poolt üles küsimus tema väljaarvamise kohta riiginõukogust, sest ta oli kaotanud professoritsensuse. Ent ministri tegevus kutsus esile riiginõukogus valju protestitunde ja nõukogu lükkas tun-

46 duva häälteenamusega tagasi tema väljaarvamise ettepaneku. Pärast veebruarirevolutsiooni. a. nimetati ta Ajutise Valitsuse poolt haridusministri abiks, mis ametist ta varsti loobus, kui ta nimetati V. Senati esimese (administratiiv-) departemangu liikmeks. Pärast põgenemist Soome elas ta. aastani Helsingis, kus jätkas töötamist teda huvitavais teaduslikes küsimusis, kasustades Helsingi ülikooli raamatukogu.. a. asus Prahasse, kus ta valiti rooma õiguse professoriks ja hiljem dekaaniks Vene Õigusteaduskonnas Prahas.. a. valiti Tartu ülikooli rooma õiguse korraliseks professoriks, mis ametis on tänini. II. Sama mitmekesine, kui on olnud prof. Grimmi elukäik, on tema teaduslik tegevus. Olles eeskätt ja peamiselt akadeemik-õpetlane, on suurem osa tema kirjanduslikust tegevusest pühendatud puht-teaduslikele teoreetilisile küsimusile; kuid tema tegevus riigimehena on ka oma osa jätnud ta kirjanduslikku toodangusse. Teadusmehena-uurijana on ta avaldanud rea uurimusi õiguse üldküsimuste ja rooma õiguse alal. Siia kuuluvad ka teaduslikud retsensioonid magistri- ja doktoritööde kohta. Pedagoogilise tegevuse viljana on temalt ilmunud rida õpperaamatuid ja ülikooli kursusi rooma õiguse süsteemis, ajaloos ja käsikirjalisi väljaandeid õiguse üldõpetuse ja filosoofia alal. Juristina-riigimehena on ta avaldanud rea artikleid vene konstitutsioonilise õiguse küsimusis ja seisukohavõtte mõningate seaduseelnõude kohta, millega tal oli tegemist nende arutamisel seadusandlikus kogus. Prof. D. Grimm'i teaduslikes töis avaldub terav kriitiline suhtumine senistesse õpetustesse, kuid samal ajal ta püstitab uued vaated käsiteldavais probleemes. Kuigi ta on ettevalmistuselt romanist ja sellisena tegev olnud ülikoolide õppejõuna, kandub pearaskus ta loomingus õiguse üldküsimusile ja romanistlikes teemades ta rakendab vaid oma üldisi metodoloogilisi ja gnoseoloogilisi lähtekohti. Põhiülesanne, mida tööde autor endale seadnud, alates doktoridissertatsioonist 00. a., seisneb nende lähtekohtade revideerimises, millistele tugines kaasaegne tsiviilõiguse doktriin. Lugedes selle doktriini lähtekohta ekslikuks ta aluses, autor võtab mainitud teoses arvustusele valitseva Õpetuse juriidilistest faktidest, eriti aga õpetuse juriidilistest tegudest, õigussuhte ja subjektiivse õiguse mõistetest. Esimese küsimuse suhtes juhib ta tähelepanu valeõpetusele, nagu oleks olemas kausaalne seos juriidiliste faktide ja viimaste poolt tekitatavate õiguslikkude suhete ning subjektiivsete õiguste vahel. Ta osutab asjaolule, et käesoleval juhtumil võib olla juttu ainuüksi sellest, et teatavate faktide olemasolul antud õigussüsteemi seisukohast tunnustatakse antud õigusliku suhte või subjektiivse õiguse olemasolu, kuid mitte kuidagi pole siin tegemist kausaalse seosega esimeste ja teiste vahel. Teise punkti suhtes ta määritleb seose iseloomu õigussuhete ja nende aluses olevate eluliste käibeliste suhete (bõtovõja

47 otnošenija) vahel, milledesse inimesed astuvad üksteisega ja neid ümbritsevate välismaailma esemetega. Lõpetamata Rooma õiguse kursuses", millest esimene osa ilmunud 0. a., autor täiendusena eelmisele tööle arvustab tavalist vaadet objektiivse õiguse suhtes ja püstitab oma vaate. Edaspidistes töödes ta osalt süvendab, osalt viimistleb ja parandab varemini tema poolt avaldatud vaateid mainitud küsimusis ning kinnitab neid konkreetsete näidetega üksikküsimuste alal, eriti aga rakendades oma põhivaateid valduse probleemistikus, societas'es, ja viimaks uurimuses kohtu õigustloova ülesande kohta kehtiva õiguse lünkade täitmisel Peamised teesid, mida autor oma töis formuleerib, on järgmised: ) Objektiivne õigus pole omaette seisev õiguslik kategooria, vaid ta on reaalse ühiskondliku elu produkt. Objektiivse Õiguse mõiste alla kuulub ainuüksi positiivne õigus kui normide kogum, millised riigivõimu reaalsete organite poolt tunnistatud sunduslikeks, sest et nad nende organite poolt tunnustatud sundnormide vormis tekkinud (peamised neist seadusandlik tegevus, tavaõigus, kohtupraktika) käesoleval ajal või minevikus. Nn. looduse õigus omas aluses kujutab Üksikisiku või -rühmitise kriitüise suhtumise peegeldust positiivsele õigusele, viimase mittevastavuse pärast sellele, mida nõuab üksikisiku või -rühmitise huvi või õiguslik tõekspidamine. Nn. õiguse idee kui olemuse või pidamise (dolženstvovanie) iseseisev aprioorne kategooria on filosoofilise mõtlemise vili, mitte aga katsetuse või kogemuse teel tabatav iseseisev reaalsus. Üksikute õiguslikkude normide tähendus seisneb selles, et nad on ühte või mitmesse õiguslikku instituuti kuuluvad vajelised elemendid ja seda nad on kas sääraste momentidena, mis määritlevad instituutide faktilist koostist (olmastikku), või momentidena, mis määritlevad nende sisustikku, vastavate õigustuste ja nõudluste omistamise mõttes. ) Konkreetsed Õigussuhted, mida õigustatud isikute vaatekohast kutsutakse subjektiivseteks õigusteks, on selleks vormiks, milles antud tüüpilised käibeüsed (bõtovõja) suhted teatavate tunnuste olemasolul saavad tunnustuse õiguskorra poolt. Need suhted aga, mida hinnatakse kui mittesoovitavaid, kahjulikke ja isegi ohtlikke, kutsutakse faktilisteks suheteks. Nad põhjustavad nende vastu võitlemise otstarbel eriliste instituutide loomist. Nii ühtede kui teiste suhete hindamise kriteeriumiks on vastavate abstraktsete õiguslikkude instituutide koostisse kuuluvate normide poolt märgitud välispidised ja sisemised tunnused, mis puutuvad elusuhete kas faktikoostisse (olmastikku) või nende sisustikku. ) Kõigi nende teeside aluses seisab üks põhitees: Algseks teguriks on käibelised suhted, millesse inimesed astuvad üksteisega ja neid ümbritsevate välismaailma esemetega. Need suhted pole tekitatud objektiivse õiguse poolt, neis avaldub vahetult ühis-

48 kondliku elu tuiksoone löömine. Need suhted, sedavõrt kui nad omandavad massilise iseloomu ja viivad teatavate tüüpiliste konkreetsete tulemusteni, satuvad riigivõimu reaalsete kandjate hindamise alla; sellele järgneb loomuliku sotsiaalse tulemusena neid suhteid reguleerivate õiguslikkude normide väljatöötamine ja nende normide korrastamine vastavate õiguslikkude instituutide näol. ) Seega siis, et õieti tunnetada ja teaduslikult formuleerida õiguslikke mõisteid, on põhieelduseks eluliste suhete elementide ja üldstruktuuri esialgne metajuriidiline selgitamine, sõltumata nende õiguslikust hinnangust. ) Tsiviilõigusteaduses valitseva doktriini ürgseks puuduseks ongi, et ta ignoreerib seda metodoloogilist nõuet ja lähtub oma teaduslikes konstruktsioones к a s traditsioonilisist üldisist formeleist, mis tuntud määral välja töötatud juba rooma juristide poolt, või niisama üldistest formelitest, mis hangitud eelmiste formelite muutmise ja kohandamise teel vastavalt muutumistele õigussüsteemis, või formelitest, mis tuginevad aprioorsetele filosoofilistele spekulatsioonidele, nagu näit. õpetus objektiivsest õigusest kui üldisest tahtest, õpetus subjektiivsest õigusest kui individuaalse tahte isandusest, õpetus eratahteautonoomiast õiguslikkude toimingute vallas jne. Avaliku õiguse valdkonnas on säärast üldist õiguslikku mõttevoolu iseloomustavaks avaldiseks Kelseni teooria, mis rajatud valele, aprioorsele olemuse" ja pidamise" vastuseadmisele, nagu pidamine" polekski üheks olemuse" vormiks. Sääraste sisult viljatute teooriate hulka kuulub ka Petražitski nn. psühholoogiline teooria, mis asendab õpetuse õigusest õpetusega õiguslikust psüühikast. Avaldasime lühida kokkuvõtte prof. D. Grimm'i rohkearvulistes teostes püstitatud vaadetest õigusteaduses. Prof. Grimmi omades krütilist ja samal ajal ka konstruktiivset mõistust, omades rikkalikke kogemusi nii teoorias kui praktikas ning lakkamatut tööindu, võime loota, et ta veelgi rikastab õigusteadust uute toodetega, eeskätt aga tervikliku sünteetilise teosega oma vaadetest õigusteaduses. Selleks soovime teaduse veteraanile ja õiguse truule teenijale veel palju töörikkaid aastaid! D. D. Grimm'i teoste nimestik. I. Raamatud. ) Очерки по ученію объ обогащении, vihku (magistri dissertatsioon). I vihk: Природа и юридическое значеніе обогащенія. Главные моменты въ исторіи развитія отвѣтственности добросовѣстнаго владѣльца передъ собственникомъ. Дерптъ. II vihk: Предметъ condictio indebiti. СПБ.,. III vihk: Acuo de in rem verso. СПБ.,, ) Основы ученія о юридической сдѣлкѣ въ современной нѣмецкой док-

49 тринѣ пандектнаго права. Пролегомены къ общей теоріи гражданскаго права. СПБ., 00 (doktori dissertatsioon). ) Курсъ римскаго права. Вып. I. Введеніе и общее ученіе о правѣ въ объективномъ и субъективномъ смыслѣ. СПБ., 0. ) Лекціи по догмѣ римскаго права. Пособіе для слушателей. (Neli esimest väljaannet ilmunud Peterburis, viies Kievis. &., kuues trükitud Riias autori loata ja on viienda väljaande lihtne äratrükk.) ) Лекціи по исторіи римскаго права, vihku. Praha,,,. а. а. (litogr. välj.). ) Лекціи по догмѣ римскаго права. Введеніе и общая часть. Praha,. (NB. Peale nende on üliõpilaste poolt väljaantud käsikirja õigustel ilma müügile laskmata Лекціи по энциклопедіи и исторіи философіи права. Пособіе для слушателей военно-юридической академіи. СПБ.,.) II. Artiklid. (Ebatäielik loend, koostatud osalt autori mälu järgi.) ) Понятіе владѣнія въ римскомъ правѣ (Вѣстникъ Права). СПБ.,. ) Къ ученію о субъектахъ права (sealsamas) 0. ) Къ ученію объ объектахъ права (sealsamas) 0. ) Юридическое отношеніе и субъективное право (Журналъ Министерства Юстиціи). СПБ., 0. ) Къ вопросу о соотношеніи институтовъ гражданскаго права съ хозяйственномъ бытамъ народа (sealsamas) 0. ) Rida artikleid, peamiselt vene konstitutsioonilise õiguse küsimuste üle, trükitud juriidilises ajakirjas Pravo", alates a. 0, Peterburis. Nende hulgas: V. Senati keeldumisest avaldada Rünõukogu nakaase, Riigiduuma ja Riiginõukogu valitavate liikmete ajutisest eemaldamisest ja nende väljalangentüks arvamisest, legislatuuride perioodide suktsessioonist jt. Фраудаторное отчужденіе имущества со стороны несостоятельнаго должника (Вѣстникъ Гражд. права). ) Переходъ торговыхъ предпріятіи (sealsamas). ) Реформа Сената (sealsamas). 0) Соотношеніе между юридическими институтами и конкретными отношеніями. (Kirjutiste kogu prof, SeršeneviCi mälestuseks.) Moskva,. ) Проблема вещныхъ и личныхъ правъ древнеримскомъ правѣ. (Труды русскихъ ученыхъ за границей т. I и П.) Berliin,,. ) Основныяіпредположенія и задачи соціальныхъ наукъ, (Ученыя записки, основ, русской учебной коллегіей въ Прагѣ т. I в. III.) Praha,. ) Участіе суда въ правотворчествѣ (Законъ и Судъ) Riga,. ) Zur Frage über den Begriff der societaa im klassischen Rom. Recht. (Acta et Comment. Univers. Tartuensis XXX) Tartu,. ) Eesti Vabariigi Põhiseaduse uus muutmiseseaduse eelnõu (õigus). ) Die sociologlschen Grundlagen des römischen Besitzrechts. (Studi in onore di S. RIccobono, vol. IV) Palermo,. III. Retsensioone vene teadlaste dissertatsioonide kohta, trükitud osalt Вѣстникъ Права's, osalt Журналъ Министерства Нар. ПросвѣщеніяѴ, nende hulgas V. Adamovits'i, Oussakov'i magistritööde ja L. Petražltski doktoriväitekirja kohta. E. Ein. Vastutav toimetaja: F. Karlson. Väljaandja: Tartu Õigusteadlaste Selts. K. Mattieseni trükikoda O./Ü., Tartu,.