1. Maa ja astronoomilised nähtused: test valikvastustega

Väljavõte

1 1. Maa ja astronoomilised nähtused: test valikvastustega Troopiline aasta algab hetkel kui Maa on Päikesele kõige lähemal Päike asub Maalt vaadatuna kevadpunktis Päike ületab Greenwichi meridiaani Päike siirdub taeva lõunapoolkeralt põhjapoolkerale Päikeseööpäev algab päikesetõusu momendil keskmise päikese alumise kulminatsiooni momendil keskmise päikese ülemise kulminatsiooni momendil keskmise päikese üleminekul Greenwichi meridiaanist Täheööpäev algab hetkel, kui Põhjanael on horisondi suhtes kõige kõrgemal kevadpunkti ülemise kulminatsiooni momendil kevadpunkti alumise kulminatsiooni momendil hetkel, kui kevadpunkt ületab taevameridiaani Päikesevarjutus on võimalik, kui Päike, Kuu ja Maa on ühel sirgel Kuu on noorkuu faasis ja ekliptika lähedal Kuu on täiskuu faasis ja asub veerusõlmes Kuu asub täpselt Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus tekkimiseks on vaja, et Kuu vari langeb Maale Maa vari langeb Kuule täiskuu faasis Kuu on ekliptika lähedal Kuu asub kevadpunktis Taevakeha horisondilised koordinaadid on otsetõus kõrgus seniitkaugus asimuut Taevakeha ekvaatorilised koordinaadid on otsetõus kääne seniitkaugus asimuut 1

2 Otsetõusu mõõdetakse tundides, minutites ja sekundites kevadpunktist piki meridiaani ülespoole kevadpunktist piki taevaekvaatorit ida poole kevadpunktist piki taevaekvaatorit lääne poole Ajavõrrand näitab kui palju erineb täheaeg tõelisest päikeseajast kui palju erineb tõeline päikeseaeg keskmise päikese ajast kui palju erineb vööndiaeg maailmaajast kui palju erineb vööndiaeg keskmise päikese ajast Tõelise päikeseaja ebaühtluse põhjustab Maa pöörlemiskiiruse ebaühtlus Maa tiirlemiskiiruse ebaühtlus Päikese käändenurga muutumine aasta vältel Kuu gravitatsiooniline mõju Maa pöörlemisele Teleskoobi suurenduse määrab objektiivi ja okulaari fookusekauguste suhe objektiivi ja okulaari läbimõõtude suhe objektiivi fookusekauguse ja läbimõõdu suhe okulaari vaatevälja nurkläbimõõt Teleskoobi piirküündivuse määrab okulaari läbimõõt objektiivi läbimõõt kasutatava valguse lainepikkus kasutatava kiirgusvastuvõtja tundlikkus Teleskoobi nurklahutusvõime sõltub teleskoobi suurendusest teleskoobi ava läbimõõdust kasutatava valguse lainepikkusest atmosfääri läbipaistvusest 2

3 2. Planeedid: test valikvastustega Mitmendal pildil on kujutatud a) Veenus b) Mars c) Jupiter d) Saturn Järjestage loetletud planeedid kauguse järgi Päikesest, alates lähimast a) Jupiter b) Merkuur c) Uraan d) Marss Järjestage planeedid läbimõõdu järgi, alates suurimast a) Neptuun b) Veenus c) Maa d) Saturn Järjestage planeedid tiirlemisperioodi pikkuse järgi, alates lühimast a) Marss b) Maa c) Neptuun d) Saturn Milliseid planeete tundsid antiikaja astronoomid? a) Veenus b) Jupiter c) Maa d) Marss e) Uraan Millised loetletud planeetidest on siseplaneedid? a) Veenus b) Jupiter c) Marss d) Uraan 3

4 Millistel loetletud planeetidest on olemas looduslikud kaaslased? a) Maa b) Marss c) Veenus d) Saturn Millistele planeetidele on laskunud kosmoseaparaadid? a) Marss b) Merkuur c) Jupiter d) Uraan aasta definitsiooni järgi peab planeet a) olema kerakujuline b) omama atmosfääri c) tiirlema ümber Päikese d) omama kaaslasi Kuusirp on horisondi lähedal ja tema kumerus on pööratud paremale. Millisesse ilmakaarde te vaatate? a) itta b) läände c) põhja d) lõunasse Kell 6 õhtul on Kuu näha täpselt lõunas. Milline on Kuu faas? a) noorkuu b) esimene veerand c) täiskuu d) viimane veerand Marss on 2010 a. jaanuaris vastasseisus. Millises suunas liigub ta sel ajal tähtede suhtes? a) idast läände b) läänest itta c) lõunast põhja d) põhjast lõunasse 3. Tähed: test valikvastustega Reastage tähed nende massi järgi Päike Põhjanael suurim valge kääbus punane kääbus 4

5 Reastage tähed efektiivse temperatuuri järgi: Aldebaran Veega Kapella Riigel Määrake nende tähtede spektriklassid: HD 9547: A Yale 1755 M SAO K HD B 10. suuruse täht on 5. suuruse tähest 10 korda heledam 100 korda heledam 10 korda tuhmim 100 korda tuhmim Päike on punane hiidtäht kollane peajada täht valge kääbustäht tsefeiid Päikesele lähim täht Proxima Centauri asub 1,3 parseki laugusel 1,3 kiloparseki kaugusel 4,24 valgusaasta kaugusel 220 tuhande aü kaugusel Päikese pinnatemperatuur on 3700 K 5700 K 7700 K K 5

6 4. Galaktikad: test valikvastustega Pildil on komplekt objekte Charles Messier udukogude kataloogist. Millised neil olevaist objektidest on a) hajusparved b) kerasparved c) elliptilised galaktikad d) spiraalgalaktikad e) varbspiraalsed galaktikad ei kvalifitseeru: M73 (asterism), M82 (korrapäratu gal.) ja M84 (läätsekujuline gal.) Linnutee on a) spiraalgalaktika b) elliptiline galaktika d) korrapäratu galaktika Päike asub a) galaktika tuumas b) galaktika kettas c) galaktika halos Spiraalgalaktika komponentideks on (valige õiged) a) tuum b) mõhn c) varb d) ketas e) halo 6

7 Elliptiline galaktika koosneb järgmistest allsüsteemidest (valige õiged) a) tuum b) mõhn c) varb d) ketas e) halo Hajusparvi võib leida galaktika a) tuumas b) mõhnas c) kettas d) halos Kerasparvi võib leida galaktika a) tuumas b) mõhnas c) kettas d) halos Vene küsimused (kogumikust "Zadachi Moskovskoi astronomicheskoi olimpiadõ"). Järjestage galaktikad massi järgi, alustades suurimast: A Linnutee; B Andromeeda Udu (M31); C Spiraalgalaktika M33 Kolmnurga Tähtkujus; D Suur Magalhaes'i Pilv. Järjestage galaktikate tüübid vastavalt gaasisisaldusele, alustades suurimast: A läätsekujulised (S0); B korrapäratud (Ir); C spiraalsed (S); D elliptilised (E). Järjestage objektid vastavalt absoluutsele (bolomeetrilisele) heledusele: A Linnutee galaktika; B kvasar; C keraparv; D supernoova. Järjestage objektide kauguste hindamise meetodid vastavalt piirküündivusele, alustades kaugeimast: A tsefeiidid; B aastaparallaks; C spektrijoonte punanihe; D Ia tüüpi supernoovad. 5. Universum: test valikvastustega Universumi paisumise tõenditeks on: reliktfooni temperatuur galaktikate spektrijoonte kaugusega võrdeline punanihe galaktikaparvede näiva nurkläbimõõdu sõltuvus kaugusest supernoovade heleduse sõltuvus punanihkest 7

8 Olbersi järgi peaks taevas olema üleni tähtedega kaetud öösel olema niisama valge kui päeval taevakehade temperatuurid olema ühtlustunud kõik objektid olema koondunud ühte gravitatsiooniliselt seotud süsteemi Kosmoloogiliste paradokside vältimiseks piisab, kui Universum ei ole lõpmata vana Universumit täidab kiirgust neelav keskkond Universum on paisuvas olekus oletada, et kaugeimad objektid pole meie teleskoopides nähtavad Relativistliku kosmoloogilise mudeli kohaselt meie Universum ei ole lõpmata vana Universumi paisumine kestab lõpmatult Universumi edasine areng sõltub aine ja energia keskmisest tihedusest Universumi vanus sõltub galaktikate laialilendamise kiirusest Kosmoloogiline taustkiirgus (reliktfoon) ei ole mõõdetav maapealsete vahenditega tekib tähekiirguse hajumisel galaktikatevahelises aines väljendab Universumi kõrget temperatuuri selle arengu algstaadiumis on kõigis suundades ühesuguse temperatuuriga Universumi vanuse suurusjärguks hinnatakse sada miljonit aastat miljard aastat kümme miljardit aastat sada miljardit aastat 8