Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse taseme seos alkoholi tarbimisega

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse taseme seos alkoholi tarbimisega"

Väljavõte

1 View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Helena Heidemann Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse taseme seos alkoholi tarbimisega Seminaritöö Juhendaja: Jaanus Harro Läbiv pealkiri: vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga Tartu 2014

2 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 2 Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsuse taseme seos alkoholi tarbimisega KOKKUVÕTE Antud seminaritöö eesmärgiks on uurida vereliistakute MAO aktiivsust ning selle seost alkoholi tarbimisega. Vaatluse alla võeti ka MAO aktiivsuse seos vastaja soo ning tubakatoodete kasutamisega, kuna eelnevalt on tõestatud, et antud faktorid mõjutavad vereliistakute MAO aktiivsust. Analüüsi läbi viimiseks kasutati ELIKTU viimases andmekogumises saadud vanema kohordi tulemusi. Kasutades andmeanalüüsi programmi SPSS, analüüsiti kokku 497 inimese andmeid. Tööst selgub, et naistel on võrreldes meestega kõrgem vereliistakute MAO aktiivsus. Samuti on alkoholi vähem tarbivatel inimestel kõrgem MAO aktiivsus kui rohkem tarbivatel inimestel. Samasugune seos tuli välja ka suitsetamise puhul. Võrreldes alkoholi ning suitsetamise korrelatsiooni MAO aktiivsusega selgus, et suitsetamine korreleerub oluliselt tugevamalt MAO aktiivsusega kui alkoholi tarbimine. Platelet monoamine oxidase activity association with alcohol consuming ABSTRACT The aim of this study is to discover if there is an association between platelet monoamine oxidase activity and alcohol consuming. Gender and smoking were also included to the analysis because of previous researches that shows significant relationship between MAO activity and smoking and gender. The study was performed with people participating in ECPBHS. Using SPSS, data from 497 respondents, was analysed. Study showed that women have higher platelet MAO activity than men. Also those, who consume less alcohol, have higher MAO activity than those who are frequent alcohol consumers. The same relationship occurred with smoking. Comparing the correlations of alcohol and smoking with MAO activity, it appeared that smoking correlates with platelet MAO activity more than alcohol.

3 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 3 SISSEJUHATUS Paljude jaoks on alkoholi tarbimine igapäevane ning tavaline nähtus. Enam ei panda tähelegi kui õhtuti koju minnes avajaga pudel avatakse ning ennast alkoholi seltsis televiisori ette sätitakse. Veel vähem mõeldakse selle peale kuidas alkohol meie organismile mõjub ning miks me ikka ja jälle õhtul tunneme vajadust klaasike veini juua. Siiski ei ole see algupäraselt inimestele omane tegevus. Samuti ei ole see kõigi inimeste igapäev. Mitmed teadlased ja uurimused on arvanud, et alkoholi tarbimise sagedus on geneetiline ning tuleneb meie organismi eripäradest. Üks osa sellest on ka monoamiinide oksüdaasil (MAO). Arvatakse, et madalam vereliistakute MAO aktiivsuse tase on seotud uudsuse otsimise ning impulsiivsusega ning seetõttu tarbivad ka need inimesed rohkem alkoholi ja teisi mõnuained. Antud seminaritöö otsib seoseid vereliistakute MAO aktiivsuse ning alkoholitarbimise ja soo vahel. Analüüsi on kaasatud ka suitsetamine, sest sellel on MAO aktiivsusele tugev mõju. Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsus MAO on ensüüm, mis katalüüsib mitmete neurotransmitterite muutmist nende metaboliitideks (Ruchkin jt, 2005). MAO oksüdatiivselt deamineerib mitmeid biogeenseid amiine nagu serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin (Ruchkin jt, 2005). Sõltuvalt biokeemilistest omadustest ja funktsioonidest eristatakse kahte tüüpi monoamiinide oksüdaasi - tüüp A (MAO-A) ja tüüp B (MAO-B) (Ruchkin jt, 2005). Kahel isoensüümil on erinevad inhibiitorid ja substraadi spetsiifilisus - MAO-A on inhibeeritud näiteks klorgiliini poolt ning tema eelistatud substraadid on serotoniin ja noradrenaliin (Bridge jt, 1985). MAO-B seevastu on inhibeeritud selegiliini poolt ning eelistatud substraatideks on dopamiin ning mitmed välised monoamiinid (Oreland, 2004). Kui enamus kudesid sisaldavad mõlemat MAO vormi, siis inimese platsenta ja fibroblastid sisaldavad ülekaalukalt MAO-Ad ning vereliistakud ja lümfotsüüdid ainult MAO-Bd (Ruchkin jt, 2005). Mõlemat tüüpi MAO geenid asuvad x-kromosoomis ja on näidatud, et nad on 70% ulatuses ühetaolised (Whitfield jt, 2000). Inimesel on vereliistakutes ainult B-tüüpi monoamiinide oksüdaasi ning sellel on sama aminohappejärjestus nagu vastaval monoamiini oksüdaasil ajus (Oreland, 2004).

4 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 4 Varasemad uurimused seoses vereliistakute MAO aktiivsusega Kuna varasemalt on olnud võimatu uurida MAO aktiivsust elava inimese ajus, siis paljud uurimused on kasutanud vereliistakuid uurimaks monoamiinide oksüdaasi (Whitfield jt, 2000). Tänu positronemissioontomograafia (PET) kasutuselevõtmisele on võimalik MAO aktiivsust hinnata ka in vivo (Whitfield jt, 2000). Kuna see meetod ei võimalda hinnata suurt gruppi inimesi, siis enamikes uurimustest, mis hindavad MAO aktiivsust ja psühhopatoloogia või isiksuse vahelisi seoseid, kasutatakse vereliistakute ensüümide aktiivsust (Whitefield jt, 2000). Seos soo ja vanusega On leitud, et täiskasvanud naiste vereliistakute MAO aktiivsuse tase on keskmiselt 10-27% kõrgem kui meeste oma (Bridge jt, 1985). Lastel on selline seos ebaselge. Mõned uurimused ei ole leidnud mingeid erinevusi poiste ja tüdrukute MAO aktiivsuse vahel, samas kui teised on avastanud, et tüdrukutel on võrreldes poistega kõrgem MAO aktiivsus (Harro jt, 2001). Kuigi täiskasvanute MAO aktiivsus on märkimisväärselt stabiilne, võib teatud suurenemist märgata pärast 40-eluaastat (Bridge jt, 1985). Mõned uurimused ei ole leidnud mingeid MAO aktiivsuses erinevusi lastel ja täiskasvanutel (Murphy jt, 1976), teised jälle on tõestanud, et lastel on vereliistakute MAO aktiivsus kõrgem kui täiskasvanutel ning kõige kõrgem on monoamiinide oksüdaasi tase eelpuberteetikutest lastel, mis seejärel puberteedi eas järsult langeb (Roth jt, 1976). Harro et al. leidsid oma aastal läbi viidud uurimuses, et nii 9- kui ka 15- aastase laste seas on tüdrukutel poistest natuke kõrgem MAO aktiivsus (Harro jt, 2001). Isiksuse omadused ja riskeeriv käitumine Erinevad uurimused MAO aktiivsuse ja isiksuse teemadel on näidanud, et inimesed, kellel on madalam vereliistakute MAO aktiivsuse tase, saavad kõrgemaid tulemusi riskeerivas käitumises, aistingute ja uudsuse otsimises, impulsiivsuses ja monotoonsuse vältimises (Ruchkin jt, 2005). Neid isiksuse omadusi on seostatud ka tõsisema ja vägivallaga seostuva alkoholi probleemide ning narkootikumide kasutamisega varajases nooruses (Ruchkin jt, 2005). Teised uurimused on leidnud seoseid, et kõrge uudsuse otsimise tase viitab kriminaalsusele (Howard, Kivlahan, Walker, 1997)ja ainete kuritarvitamisele (Cloninger, Sigvardsson, Bohman, 1988). Inimesed, keda võib kirjeldada kui impulsiivsed,

5 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 5 uudishimulikud, kergesti ärrituvad, korratud ja kellel on kõrge käitumuslik aktivatsioon, on tõenäolisemalt madalam MAO-B aktiivsus ning neil on kõrgem risk antisotsiaalseks psühhopatoloogiaks ja varajaseks ainete kuritarvitamiseks (Ruchkin jt, 2005). Eelneva põhjal on alust arvata, et madal vereliistakute MAO-B tase ei ole ilmtingimata seotud psühhopatoloogiaga, vaid isiksuse omadustega, mis teevad inimese rohkem vastuvõtlikuks psühhopatoloogiale (Ruchkin jt, 2005). Viimasel ajal on vereliistakute MAO-B aktiivsuse, psühhopatoloogia ja psühhopatoloogiaga seotudisiksuseomaduste vaheline seos kahtluse alla seatud (Ruchkin jt, 2005). Arvatakse, et madal MAO tase ning antisotsiaalne psühhopatoloogia on seotud suitsetamise tõttu, mis tihti esineb koos antisotsiaalsete probleemidega ning pärsib vereliistakute MAO aktiivsust (Ruchkin jt, 2005). On leitud, et suitsetajatel on tunduvalt madalam vereliistakute MAO aktiivsuse tase kui mittesuitsetajatel ning mõned komponendid tubaka suitsus pärsivad monoamiinide oksüdaasi taset sõltuvalt annusest (Fowler jt. 1996). Suitsetamise olulisust vereliistakute MAO aktiivsusele tõestas ka Gilbert jt (2003) kui näitas, et suitsetamisest loobunud inimeste MAO aktiivsuse tase tõusis 22% suitsetamisest loobumise kolmandaks päevaks ning saavutas oma maksimumi loobumise 10 päevaks jäädes pärast seda ühtlaseks. Seetõttu on suitsetamist käsitletud kui vereliistakute MAO aktiivsuse uurimist segavat faktorit (Fowler jt. 1996). MAO aktiivsus ja alkoholi kuritarvitamine Mitmed uurimused on näidanud, et vereliistakute MAO aktiivsus on alkoholisõltlastel madalam kui kontrollgrupil (Whitfield jt, 2000). Seda on peetud üheks iseloomustavaks jooneks, sest see on püsiv ka alkoholi mittetarbimise ajal (Whitfield jt, 2000). Teised uurimused on näidanud madalat MAO aktiivsust ka alkoholisõltlaste sugulastel (Whitfield jt, 2000). See on kinnitanud arvamust, et MAO aktiivsus on geneetiliselt pärilik (Whitfield jt, 2000). Siiski on alkoholi ja vereliistakute MAO aktiivsuse taseme seos mitmeid kordi kahtluse alla seatud. Seda eriti juhtudel, kui arvestatud on ka suitsetamist. Whitfield jt (2000) leidsid, et inimesed, kellel on olnud alkoholisõltuvus või kes on möödunud aasta jooksul kuritarvitanud alkoholi, esineb madalam MAO tase kui kontrollgrupil. Tulemused aga muutusid, kui võeti arvesse ka suitsetamist. Sama uurimuse käigus leiti ka, et inimestel, kes on mingil eluetapil

6 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 6 alkoholisõltlased olnud, kuid kes möödunud aasta jooksul ei ole ületanud liigse joomise kriteeriumi, ei ole märkimisväärselt madalamat MAO aktiivsuse taset kui kontrollgrupil. Hoopis vastupidised tulemused sai Pivac jt (2005) uurimuses, mis ei leidnud erilisi erinevusi alkohoolikutest meeste ning tervete meeste vereliistakute MAO aktiivsuses. Samad tulemused sai ta ka naistega. Suuri erinevusi ei leitud ka alkohoolikutest suitsetajate ja mittesuitsetajate MAO aktiivsuses. Antud jt uurimus lükkas ümber hüpoteesi nagu oleks alkohoolikutest suitsetajatel tunduvalt madalam vereliistakute MAO aktiivsus, sest kõige madalam MAO aktiivsus oli nende uurimuses hoopis tervetel suitsetajatest meestel. Alkohol imendub organismi seedetrakti ülemises osas, levib seejärel kõigisse organitesse ning eraldub peamiselt maksas oksüdatsiooni teel, kus see laguneb atsetüülaldehüüdiks ja atsetaadiks, ning seejärel süsihappegaasiks ja veeks (Monte, Jillian, 2014). Kasutades Cloningeri alkoholi kuritarvitamise tüpoloogiat, on madal trombotsüütide MAO-B aktiivsus teise tüübi alkoholismi tunnus. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustavad varajane alkoholitarbimisega alustamine, uimastite kuritarvitamine ja antisotsiaalne käitumine (Ruchkin jt, 2005). Olulised on ka tunnused nagu vähene impulsside kontroll ning vägivaldsus alkoholi tarbimise ajal (Whitefield jt, 2000). Tulenevalt eelnevatest uurimustest püstitati töö teostamiseks järgnevad hüpoteesid: 1) Naiste vereliistakute MAO aktiivsuse tase on kõigis võrreldavates näitajates meeste omast kõrgem 2) Alkoholitarbijate vereliistakute MAO aktiivsuse tase on madalam kui mittetarbijate oma

7 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 7 METODOLOOGIA Antud uurimus on läbi viidud tuginedes Eesti Laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringus (ELIKTU) osalenud vanema kohordi laste viimase andmekogumise tulemustele. ELIKT uurimust alustati aastal, mil koguti esimesed laste andmed (Harro jt, 2001). Valimisse kuulus klastervalimi alusel 25 Tartumaa kooli nii, et kaetud oleks nii eesti- kui ka venekeelsed koolid (Harro jt, 2001). Igast koolist kutsuti uuringus osalema kõik 9- ja 15- aastased lapsed (Harro jt, 2001). Kokku saadi 1129 vastajat (Harro jt, 2001). Vastavalt vanusele jaotati õpilased kahte gruppi 9-aastased ja 15-aastased (Harro jt, 2001). Nooremas grupis osales 545 last ning vanemasse kuulus 584 last (Harro jt, 2001). MAO-B määramiseks kutsuti lapsed laborisse, kus võeti nende vereproovid (Harro jt, 2001). Seejärel lasti neil täita küsimustik, kus uuriti nende suitsetamise ja alkoholi tarbimise kohta ning uurijad hindasid iga lapse puberteedi astet vastavalt Tanneri mudelile (Harro jt, 2001). Järgmised mõõtmised noorema grupi jaoks tehti aastatel 2004 ja 2007, mil lapsed olid vastavalt 15- ja 18-aastased (Harro jt, 2001). Vanema grupi mõõtmised toimusid aastatel 2001 ja 2008 kui laste vanuseks oli vastavalt 18- ja 25-eluaastat (Harro jt, 2001). Mõõtmised Vereliistakute MAO-B määramiseks kasutati sama meetodit, mis esimese andmekogumise ajal. Täpsemat protsessi kirjeldust on kajastatud Harro jt aasta artiklis. Vereliistakute MAO-B määramiseks võeti kõigilt osalejatelt laboritingimustes 4,5 ml veeniverd, mis koguti vaakumkatsutitesse. Seejärel tsentrifuugiti katsuteid 10 min kiirusel 800 pööret/min. Vähemalt 0,5 ml trombotsüütiderikast plasmat kogutakse 1,5 ml plasttuubidesse või krüoviaalidesse. Sildistatud tuubid korgitakse ja viiakse -80 C sügavkülmutuskappi kuni MAO aktiivsuse mõõtmiseni. Vereliistakute MAO aktiivsuse määramiseks sulatatakse plasmaga täidetud tuubid jäävannis, et ära hoida v-mao aktiivsuse langust. Plasmarakud purustatakse sonifitseerimise teel -4 C ruumis, hoides proove pidevalt jäävannis. Kõik proovid peavad olema analüüsitud duublitena ning iga katsekorra ajal peab olema ka üks tühikatse duubel.

8 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 8 Vereliistakute monoamiinide oksüdaasi taseme määramiseks võetakse 50 l plasmat ning lisatakse radioaktiivset substraati ( 14 C- -fenüül-etüül-amiin). Katseklaasid asetatakse vesivannile 37 0 C juurde seisma 4 minutiks. Reaktsioon peatatakse 30 l 1M HCl lisamisega ning kõik katseklaasid asetatakse 10 minutiks jäävanni. Seejärel asetatakse katseklaasid tõmbekappi, kus lisatakse 750 l 1:1 tolueen/etüülatsetaati ja loksutatakse 30 sek kiirusel 1700 pööret/minutis ning seejärel tsentrifuugitakse 5 min kiirusel 2000 pööret/minutis, mille tulemusena orgaanilise lahuse faas (sisaldab soovitud radioaktiivseid metaboliite) eraldub vesilahuse faasist (sisaldab metaboliseerumata radioaktiivset substraati ja rakukestasid). Saadud orgaanilisest faasist võetakse 500 l lahust plastist sintillatsiooni-purkidesse ja lisatakse 8 ml sintillatsiooni vedelikku. Standardi saamiseks võetakse duublid sintillatsioonipurkidesse: 50 l 0,1 mm 14 C- -PEA lahust ja 8 ml sintillatsiooni vedelikku. Purgid suletakse korgiga. Enne lugemisele viimist tuleb sintillatsiooni-purke korralikult loksutada. Vastajate alkoholi ning tubakatoodete tarbimise harjumuste teada saamiseks lasti kõigil täita isikukohaste küsimustega test. Andmestikus küsiti erinevate alkoholitüüpide (näiteks õlu, vein, kange alkohol) tarbimissageduse kohta, tarbitud alkoholi koguste kohta viimasel 30 ja 7 päeva jooksul ning alkoholi liigtarvitamise kohta. Samuti uuriti pereliikmete (ema, isa, elukaaslane, sõber) alkoholitarbimise sageduse kohta. Lisaks küsiti kõigi vastajate käest, kas neil on praegusel hetkel alkoholisõltuvust või on nad alkoholi kuritarvitanud käesoleval ajal või elu jooksul. Tubakatoodete tarbimise juures uuriti suitsetamise sagedust ning mitmel korral on viimase 7 päeva jooksul tarbitud erinevaid tubakatooteid (näiteks filtriga ja filtrita sigaretid, vesipiip, põsktubakas, nuusktubakas). Samuti küsiti pereliikmete (ema, isa, elukaalsane, sõber) suitsetamisharjumuse sageduse kohta. Antud töö andmeanalüüsiks kasutati programmi SPSS 20 ning sealseid keskmiste võrdlemise funktsoone ja ühesuunalist ANOVAt koos post-hoc testiga. Kõiki andmeid analüüsitakse sugude lõikes, kuna eelnevate uurimuste põhjal on alust arvate, et naiste vereliistakute MAO aktiivsus erineb suurest meeste omast. Samuti kontrollitakse suitsetamise seost MAO aktiivsusega, kuna ka selle puhul on täheldatud olulist seost vereliistakute MAO aktiivsusega.

9 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 9 TULEMUSED Antud uurimus põhineb ELIKTUs osalenud vanema kohordi viimases mõõtmises osalenud noortel, keda oli kokku 540. Vereproovid saadi neist 497 inimeselt, kes moodustavad ka antud töö valimi. Analüüsides vastajate andmeid, selgus, et töös kasutatakse 212 mehe ja 285 naise andmeid. Vastajate keskmine vanus oli 24,7±0,6 aastat. Võrreldes meeste ja naiste vereliistakute MAO aktiivsust selgus, et meestel on keskmiselt madalam MAO aktiivsus kui naistel. Vastav näitaja meestel oli 9,84±3,9 ning naistel 12,62±4,1. Kahe soogrupi vahel esines oluline statistiline erinevus F(1,485)=52,95, p<0,000. Alkohol ja vereliistakute MAO aktiivsus Enamik vastajatest (98,4% kõigist vastanutest) on elu jooksul tarvitanud vähemalt pool annust (1 annus = 10g puhast alkoholi (Värnik jt, 2007)) alkoholi. Neist 32,2% on viimase 30 päeva jooksul tarvitanud alkoholi 2-3 korda nädalas ning 27,6% 1-2 korda nädalas. Igapäevasteks tarvitajateks pidas ennast 0,6% vastajatest. Kõik iga päev alkoholi tarbivad respondendid olid meessoost. MAO aktiivsuse erinevus tuleb selgemalt ilmsiks kui jaotada inimesed kolme gruppi - mittetarbijad (viimase 30 päeva jooksul pole üldse alkoholi tarbinud), vähesed tarbijad (viimase 30 päeva jooksul tarbinud kuni kolm korda) ning suured tarbijad (viimase 30 päeva jooksul tarbinud 1-2 korda nädalas kuni iga päev). Vastavad vereliistakute MAO aktiivsuse tulemused on välja toodud sugude lõikes tabelis 1. Soogruppide siseselt esines enamuste tarbimisgruppide vahel oluline statistiline erinevus. Olulist statistilist erinevust ei esinenud kuni igapäevaselt tarbivate meeste ning kuni kaks korda viimase kuu aja jooksul alkoholi tarbinud meeste vahel. Sama tulemus selgus ka naiste võrdluses kuni kaks korda kuus tarbivate ning kuni igapäev tarbivate vastajate vahel. Teiste gruppide vahel oli statistiline olulisus olemas. Tarbijagruppide omavahelises võrdluses, ilma vastajate sugu arvestamata, esines statistiliselt oluline erinevus F(2,482)=4,29; p=0,014.

10 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 10 Tabel 1 Keskmiste võrdlus viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarbimise sagedus soogruppide lõikes Vastajate arv Keskmine Standardhälve Ei tarbi üldse 14 9,29 2,8 Mees Kuni kaks korda 83 10,42 4,2 kuni iga päev 110 9,28 3,7 Kokku 207 9,74 3,9 Ei tarbi üldse 48 12,56 3,5 Naine Kuni kaks korda ,14 3,4 kuni iga päev 86 12,24 3,2 Kokku ,24 3,3 Samu tulemusi näeme ka siis, kui võrdleme viimase 7 päeva jooksul tarbitud lahja õlle kogust (Tabel 2). Seda eriti meeste puhul - mittetarbijate keskmine MAO aktiivsus on 11,39±5,3 ning kuni üle 8l viimase nädala jooksul tarbinud meeste oma keskmiselt 9,29±3,5. Naiste puhul on antud seos kaheldav kuna keskmisel grupil, kuni ühe liitri lahjat õlut viimase nädala jooksul tarbinud naiste vereliistakute MAO aktiivsus on madalam kui nii mittetarbijate kui ka suuremate tarbijate puhul. Tabel 2 Viimase 7 päeva jooksul tarbitud lahja õlle kogus soogruppide lõikes kasutades keskmiste võrdlust Vastajate arv MAO keskmine Standardhälve Ei tarbi 41 11,39 5,3 Mees Kuni 1l 41 9,91 3,5 kuni üle 8l 110 9,29 3,5 Kokku 192 9,87 4,0 Ei tarbi ,25 3,3 Naine Kuni 1l 34 11,59 3,3 kuni üle 8l 12 12,37 3,3 Kokku ,16 3,3 Viimase 7 päeva tarbitud lahja õlle tarbijagruppide võrdluses esines meeste grupi siseselt oluline erinevus F(2,189)=4,2; P=0,01. Naiste grupi siseselt seda ei esinenud (P=0,54). Olulist erinevust ei esinenud meeste grupis võrreldes üle kaheksa liitri ning alkoholi mittetarbivate vastajate vahel. Naiste grupi siseselt statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Jättes arvestamata soofaktori, esineb gruppide lõikes statistiliselt oluline erinevus F(2,416)=19,9; p<0,000.

11 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 11 Suitsetamine ja MAO aktiivsus 87,3% antud uurimuses osalenud inimestest ütles, et on suitsetamist proovinud ning 24,5% ütleb, et on viimase 12 kuu jooksul iga päev suitsetanud. Vaadeldes vereliistakute MAO aktiivsuse keskmisi, siis tuleb selgelt välja nii naiste ja meeste kui ka suitsetajate ja mittesuitsetajate vereliistakute MAO aktiivsuse keskmiste erinevused (Tabel 3). Meeste näitajad on kõigi võrdlusastmete lõikes madalamad ning mittesuitsetajate MAO aktiivsus on kõrgem kui suitsetajate oma. Antud seosed on ka statistiliselt olulised. Naiste grupi siseselt on seos F(2,241)=16,4; p<0,000 ning meeste grupis F(2,186)=4,96; p=0,008. Tabel 3 MAO aktiivsus vastavalt soole ning suitsetamise sagedusele viimase 12 kuu jooksul, keskmine ±standardhälve Vastajate arv MAO keskmine Standardhälve Ei suitseta 59 10,59 3,8 Mees Kuni 2 korda kuus 35 9,39 2,6 Kuni iga päev 95 8,82 3,4 Kokku 189 9,48 3,5 Ei suitseta ,21 3,1 Naine Kuni 2 korda kuus 35 11,90 3,4 Kuni iga päev 88 10,71 3,0 Kokku ,12 3,3 Sama järelduse saame teha ka vaadeldes kas inimesed on elu jooksul suitsetanud vähemalt 100 sigaretti, paberossi, sigarit või piibutäit tubakatoodet (Tabel 4). Taaskord on suitsetajate vereliistakute MAO aktiivsus madalam kui mittesuitsetajate oma ning naistel taaskord kõrgem tase kui meestel. Statistiliselt oluline erinevus esineb vaid naiste grupis, F(1,242)=9,4; P=0,002. Meestel vastav erinevus puudub (P=0,033).

12 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 12 Tabel 4 Elu jooksul suitsetanud vähemalt 100 sigaretti, keskmiste võrdlus Mees Naine Vastajate arv MAO keskmine Standardhälve Jah 131 9,10 3,4 Ei 58 10,26 3,5 Kokku 189 9,45 3,5 Jah ,53 3,4 Ei ,82 3,2 Kokku ,12 3,3 Leides suitsetamise ja alkoholi tarbimise korrelatsiooni vereliistakute MAO aktiivsusega selgu, et suitsetamise korrelatsioon MAO aktiivsusega on tugevam kui alkoholi tarbimise seos MAO aktiivsusega (Tabel 5). Mõlemad näitajad olid statistiliselt olulised. Tabel 5 Alkoholi ning suitsetamise korrelatsioon vereliistakute MAO aktiivsusega ning vastav statistiline olulisus Vastajate Korrelatsioon arv Olulisus MAO aktiivsus ja alkoholi tarbimine 485-0,162 0,000 MAO aktiivsus ja suitsetamine 432-0,349 0,000

13 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 13 JÄRELDUSED Antud uurimus kinnitas mitmete eelnevate uurimuste väidet, et naiste vereliistakute MAO aktiivsus on meeste omast natuke kõrgem (Whitefield jt, 2000; Pivac jt, 2005). Seda nii suitsetamise ning alkoholitarbimise kui ka mittetarbijate omavahelises võrdluses. Jättes kõrvale alkoholi ning tubakatoodete tarbimise, oli meeste MAO aktiivsus antud uurimuses 9,83±3,9 ning naistel 12,62±4,1. Gruppide vahel oli statistiliselt oluline erinevus p<0,005. Sugudevahelisele erinevusele on jõudnud enamus MAO aktiivsust võrdlevaid uuringuid (Whitefield jt, 2000, Pivac jt, 2005). Kuna antud uurimused põhinevad täiskasvanud inimeste valimil, siis antud uurimus kinnitab seost ka noorte seas. Sarnasele tulemusele jõudis ka Harro jt (2001), kus uuriti 9- ja 15-aastaseid lapsi. Ka nende puhul leiti, et tüdrukute vereliistakute MAO aktiivsus on kõrgem kui poiste puhul. Vaadeldes vereliistakute MAO aktiivsuse sõltuvust alkoholi tarbimisest, siis selgus, et alkoholi mittetarbijatel või väheses koguses tarbijatel on tunduvalt kõrgem MAO aktiivsuse tase. Seda saab järeldada nii võrreldes vastajate MAO aktiivsust viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitamise sagedust kui ka viimase 7 päeva jooksul tarbitud alkoholi koguseid. Mõlema faktori puhul esines vereliistakute MAO aktiivsuses statistiliselt oluline erinevus, kui soofaktor on analüüsist välja jäetud. Kui arvestada sugude erinevusi, siis erilisi statistilise erinevusi ei esinenud, kuid Post-Hoc test näitas siiski enamasti statistiliselt olulisi erinevusi erinevate tarbimisgruppide vahel. Suitsetajate ja mittesuitsetajate vereliistakute MAO aktiivsuse erinevus sai selle uurimusega taaskord kinnitatud. Nii nagu ka paljudes teises uurimustes (Gilbert jt, 2003, Whitefield jt, 2000), oli suitsetajate vereliistakute MAO aktiivsus madalam kui suitsetajate oma. Naiste MAO aktiivsuse näitaja oli nii suitsetajate kui ka mittesuitsetajate seas kõrgem kui meestel ning tunnuste vahel esines statistiliselt oluline erinevus. Kui võrrelda vereliistakute MAO aktiivsuse korrelatsiooni suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, siis selgus, et suitsetamisega on korrelatsioon tugevam kui alkoholi tarbimisega. See lubab oletada, et suitsetamine on MAO aktiivsuse mõjutamisel olulisem faktor kui alkoholi tarbimisel. Seda kinnitab ka fakt, et suitsetamisest loobujate vereliistakute MAO aktiivsus hakkab kohe pärast loobumist tõusma (Gilbert jt, 2003). Vastavat seost ei ole leitud alkoholitarbimisega, sest alkoholi probleemidega inimeste MAO aktiivsus on madal ka siis kui nad antud hetkel alkoholi ei tarbi (Whitfield jt, 2000).

14 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 14 Vaadates üle töö alguses püstitatud hüpoteesid selgus, et mõlemad hüpoteesid said kinnitust. Naiste vereliistakute MAO aktiivsus oli meestega võrreldes madalam nii alkoholi tarbimises, suitsetamises kui ka sugude omavahelises võrdluses ilma alkoholi tarbimist või suitsetamist kaasamata. Sugude omavahelises võrdluses esines ka statistiliselt oluline erinevus, mis kinnitab veelkord, et naistel on tõepoolest kõrgem MAO aktiivsus kui meestel. Kinnitust leidis ka teine hüpotees, mis väitis, et alkoholitarbijatel on madalam vereliistakute MAO aktiivsus kui mittetarbijatel.

15 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 15 Kasutatud kirjandus Bridge, T.P, Soldo, B.J, Phelps, B.H, Wise, C.D, Francak, M.J, Wyatt, R.J. (1985). Platelet monoamine oxidase activity: Demographic characteristics contribute to enzyme activity variability. Journal of Gerontology, 40, Cloninger, C. R., Sigvardsson, S., & Bohman, M. (1988). Childhood personality predicts alcohol abuse in young adults. Alcoholism: Clinical and Experimental Research, 12, Fowler, J.S, Volkow, N.D, Wang, G.J, Pappas, N, Logan, J, MadGregor, R, Alexoff, D, Shea, C, Schlyer, D, Wolf, A.P, Warner, D, Zezulkova, I, Cilento, R. (1996). Inhibition of monoamine oxidase B in the brain of smokers. Nature, 379, Gilbert, D.G, Yantao, Z, Ronald, A.B, Todd, M,S, Rabinovich, N.E, Gilbert-Jihnson, A.M, Plath, L. (2003). Platelet monoamine oxidase B activity changes across 31 days of smoking abstinence. Nicotine & Tobacco Research, 5, Harro, M, Eensoo, D, Kiive, E, Merenäkk, L, Alep, J, Oreland, L, Harro, J. (2001). Platelet monoamine oxidase in healthy 9-and 15-years old children: the effect of gender, smoking and puberty. Prog. Neuro-Psychopharmacol. & Biol. Psychiat, 25, Howard, M. O., Kivlahan, D., & Walker, R. D. (1997). Cloninger s tridimensional theory of personality and psychopathology: Applications to substance use disorders. Journal of Studies on Alcohol, 58, de la Monte, S.M, Jillian, J.K. (2014). Human alcohol-related neuropathology. Acta Neuropathologica, 1247, Murphy, D.L, Wrught, C, Buchsbaum, M, Nichols, A, Costa, J.L, Wyatt, R.L. (1976). Platelet and plasma monoamine oxidase activity in 680 normals: sex and age differences and stability over time. Biochemical Medicine, 16, Oreland, L. (2004). Platelet Monoamine Oxidase, Personality and Alcoholism: The Rise, Fall and Resurrection. Neuro Toxicology, 25, Pivac, N, Muck-Seler, D, Kozaric-Kovacic, D, Mustapic, M, Nenadic-Sviglin, K, Dezeljin, M. (2005). Platelet monoamine oxidase in alcoholism. Psychopharmacology 182, Roth, J.A, Young, J.G, Cohen, D.J. (1976). Platelet monoamine oxidase in children and adolescent. Life Sciense, 18,

16 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 16 Ruchkin, V.V, Koposov, A.R, Klinteberg, B, Oreland,L, Grigorenko, E.L. (2005). Platelet MAO-B, Personality, and Psychopathology. Journal of Abnormal Psychology, 114, Värnik, A, Martinson, K, Kalda, R, Ööpik, P. (2007). Alkohol minu kehas. Infovoldik. Eesti Haigekassa. Whitfield, J.B, Pang, D, Bucholz, K.K, Madden, P.A.F, Heath, A.C, Statham, D.J, Martin, N.G. (2000). Monoamine oxidase: associations with alcohol dependence, smoking and other measures of psychopathology. Psychological Medicine, 30,

17 Vereliistakute MAO aktiivsuse seos alkoholiga 17 Käesolevaga kinnitan, et olen korrektselt viidanud kõigile oma töös kasutatud teiste autorite poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele. Olen nõus oma töö avaldamisega Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace. Helena Heidemann

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Microsoft Word - Kurg_seminaritöö_17.05.docx

Microsoft Word - Kurg_seminaritöö_17.05.docx Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kirsikka Kurg AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE SÜMPTOMITE SEOS HILISEMA NARKOOTIKUMIDE TARVITAMISEGA Seminaritöö Juhendaja: Jaanus Harro, Evelyn Kiive Läbiv pealkiri:

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal)

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal) Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2015 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Elmar Orro,

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi

Rohkem

Microsoft Word - Kaadrikvsuitsetamine08-10raport.doc

Microsoft Word - Kaadrikvsuitsetamine08-10raport.doc Tervise Arengu Instituut Kaadrikaitseväelaste suitsetamislevimuse uuring aastatel 2008-2010 (3 aasta valim) Statistilise analüüsi ja rapordi koostaja: Lagle Suurorg, (Tallinna Lastehaigla SA) Konsultandid:

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu

Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Paikkonna tervisemõjurite uuringu küsimustik eesti keeles

Paikkonna tervisemõjurite uuringu  küsimustik eesti keeles JUHEND KÜSIMUSTIKU TÄITMISEKS Lugege hoolikalt küsimuste sõnastust ja tehke ring ümber sobiva vastusevariandi ees oleva numbri või kirjutage vastus punktiirile. Osadele küsimustele vastamisel on võimalik

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017

ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017 ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017 Teadusartikkel Autio, O., & Soobik, M. (2017). Technological knowledge and reasoning

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut NIKOTIINISÕLTUVUSE MÄÄRAMISE EPIDEMIOLOOGILISED JA GENEETILISED VÕIMALUSED: EESTI ARSTIDE SU

TARTU ÜLIKOOL Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut NIKOTIINISÕLTUVUSE MÄÄRAMISE EPIDEMIOLOOGILISED JA GENEETILISED VÕIMALUSED: EESTI ARSTIDE SU TARTU ÜLIKOOL Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut NIKOTIINISÕLTUVUSE MÄÄRAMISE EPIDEMIOLOOGILISED JA GENEETILISED VÕIMALUSED: EESTI ARSTIDE SUITSETAMISUURING 2014 Carmen-Kristiina Parik Magistritöö

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)

(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te) TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Microsoft Word - Spotlight on the FCTC final text word_ET.doc

Microsoft Word - Spotlight on the FCTC final text word_ET.doc Tähelepanu tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonil (FCTC) väljaanne nr 1 / jaanuar 2008 Tubaka tarbimise leviku raamkonventsiooni ning Euroopa Liidu sellealaseid kohustusi puudutavate infotundide

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L

Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L13001393 Ø 8 mm 7.- L13001443 Ø 9,53 8 mm 7.- L13004219

Rohkem

Tromboos ja kuidas selle vastu võidelda

Tromboos ja  kuidas selle vastu võidelda Kasvaja Rasedus Geneetiline soodumus jne Endoteeli düsfunktsioon (trauma, ateroom) Op ravi Kateetrid, punktsioonid Rudolph Carl Virchow 1821 1902 Staas Immobilistatsioon Laienenud veenid Kasvaja Ülekaal

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja

Rohkem

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi

Rohkem

Microsoft Word - Praks1.doc

Microsoft Word - Praks1.doc Segamudelid 1. praktikum Mida vähem andmeid, seda parem? (Üldistatud vähimruutude meetod ja heteroskedastilised andmed) Segamudelite praktikumides kasutame R-tarkvara. Kahel aastal on teostatud ühe füüsikalise

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc

Microsoft Word - alkohol_K1_EvSu.doc Tõendusmaterjali kokkuvõte - EvSu Kliiniline küsimus nr 1 Kas kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega patsiente tuleb järgnevate sekkumiste planeerimiseks alkoholi väärtarvitamise suhtes sõeluda vs

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas manustamiseks sigadele ja vatsaseede eelsel perioodil vasikatele 2. KVALITATIIVNE JA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem